Pandikirjad ja pandikirjade avalik järelevalve

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv (EL) 2019/2162, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet

määrus (EL) 2019/2160, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 pandikirjadest tulenevate riskipositsioonide osas

MIS ON DIREKTIIVI JA MÄÄRUS EESMÄRK?

• Direktiivi (EL) 2019/2162 eesmärk on kaitsta investoreid, kehtestades krediidiasutuste* emiteeritud pandikirjadele* kogu ELi hõlmavad ühtsed miinimumnõuded, eeskätt mõistete ja standardite kohta. Neid eeskirju kohaldatakse pandikirjade emiteerimise, struktureerimise, järelevalve ja avalikustamise suhtes.
• Määrusega (EL) 2019/2160 muudetakse määrust (EÜ) nr 575/2013 (kapitalinõuete määrus, vt kokkuvõtet), et tugevdada kapitalinõuete määruse alusel pandikirjade usaldatavusnõuetega seonduva sooduskohtlemise võimaldamise tingimusi.

PÕHIPUNKTID

Direktiiv (EL) 2019/2162

Kohaldamisala

Direktiiv sisaldab järgmist.

• 1.

  Struktuursed tunnused

  • Investoritel on sooduskohtlemise õigused ja neil on õigus topeltkaitsele (nn kahetasandilisele kaitsele) seoses nõudega nii võlakirja emitendi vastu kui ka tagatisvara suhtes asjaomase asutuse maksejõuetuse või kriisilahenduse korral.
  • Pandikirjad on alati tagatud väga kvaliteetse tagatisvaraga – tavaliselt hüpoteekide või valitsuse võlaväärtpaberitega – või muude direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 6 lõikes 1 nimetatud tagatisvaraga.
  • Kattevara peab vastama teatavatele nõuetele:
    • füüsilise vara üldtunnustatud hindamisstandardid, mida tuleks jälgida ja piisavalt kindlustada;
    • pidev avalik järelevalve vastaspoole tegevuse usaldusväärsuse ja finantsstabiilsuse üle, kui vara on nõuete kujul;
    • riskide hajutamise reeglid vara puhul, mis ei ole kõlblik vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikele 1;
    • grupisiseselt kogumisse arvamise ja tagatiste kogumi suhtes kehtivad erieeskirjad.
  • Krediidiasutused peavad oma pandikirjade programmide kohta esitama piisavalt üksikasjalikku teavet, et investorid saaksid hinnata kõnealuse programmi profiili ja riske ning täita hoolsuskohustust. See teave peaks olema kättesaadav asutuse veebisaidil, esitatuna vähemalt kord kvartalis ja sisaldama vähemalt järgmist teavet:
    • tagatiste kogumi ja lunastamata pandikirjade väärtus;
    • kõigi asjaomase programmi raames emiteeritud selliste pandikirjade rahvusvaheliste väärtpaberite identifitseerimisnumbrite loend;
    • tagatisvara geograafiline jaotus ja liik, nende laenude suurus ja hindamismeetod;
    • andmed tururiski, intressimäärariski ja valuutariski ning krediidi- ja likviidsusriskide kohta;
    • tagatisvara ja pandikirjade lunastamistähtaegade struktuurid;
    • nõutud ja kättesaadava tagatuse ning seadusjärgse, lepingulise ja vabatahtliku ületagatuse tase (nõutavat katvust ületava tagatise tase);
    • selliste laenude osakaal, mille puhul leitakse, et makseviivitus on tekkinud ja juhul, kui laenude tasumise tähtpäeva on ületatud rohkem kui 90 päeva.
  • Pandikirjade programmid on pandikirjade emissiooni struktuursed tunnused, mis on määratud kindlaks õigusnormide ja lepingutingimustega.
  • Tagatiste kogum peab alati sisaldama likviidsusvaru, (olemasolev või kergelt sularahaks vahetatav), et katta kõige suuremat võimalikku järgmise 180 päeva likviidsete vahendite väljavoolu.
  • Liikmesriigid võivad lubada teatavatel tingimustel emiteerida pandikirju, mille struktuur võimaldab lunastamistähtaja pikendamist (pikaajaline võlaväärtpaber, mille kokkulepitud lõppkuupäeva võib pikendada) ja neist tuleb teavitada Euroopa Pangandusjärelevalvet (EBA).
• 2.

  Pandikirjade avalik järelevalve

  • ELi valitsused määravad ühe või mitu pädevat asutust jälgima pandikirjade emissiooni, et hinnata vastavust õigusnormides sätestatud nõuetele.
  • Pandikirjade programmide jaoks on vaja luba, mis tuleks hankida enne selle programmi raames pandikirjade emiteerimist. Loa saamiseks peab krediidiasutustel olema:
    • pandikirjade emiteerimise asjakohane tegevuskava;
    • piisavad põhimõtted, protsessid ja metoodikad, mida rakendada tagatiste kogumisse kuuluvate laenude heakskiitmisel, muutmisel, uuendamisel ja refinantseerimisel;
    • piisava kvalifikatsiooniga juhtkond ja pandikirjade programmiga tegelevad töötajad.
  • Krediidiasutuse maksejõuetuse või ümberkorraldamise korral teevad pädevad asutused koostööd asjaomase kriisilahendusasutusega, et tagada pandikirjade investorite õiguste ja huvide kaitse. Liikmesriik võib näha ette tagatisvara halduri määramise.
  • Krediidiasutused peavad korrapäraselt esitama pädevatele asutustele direktiivis täpsustatud teabe.
  • Halduskaristus määratakse eeskirju rikkuvatele asutustele ja nende suhtes võetakse ka muid haldusmeetmeid. Need karistused ja meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid võivad otsustada mitte näha ette halduskaristusi või muid haldusmeetmeid õigusrikkumiste eest, mille puhul liikmesriigi õiguses kohaldatakse kriminaalkaristusi.
  • Pädevad asutused avaldavad oma veebisaidil:
    • pandikirjade emiteerimise kohta vastu võetud liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, sealhulgas karistused ja muud meetmed ning üldised suunised;
    • nende krediidiasutuste loetelu, kellel on lubatud pandikirju emiteerida.
  • Pandikirjade puhul võib kasutada märgist „Euroopa pandikiri“ (ainult pandikirjade puhul, mis vastavad direktiivi ülevõtvas siseriiklikus õigusaktis sätestatud nõuetele) või märgist „Eriti kvaliteetne Euroopa pandikiri“ (ainult pandikirjade puhul, mis vastavad direktiivi ülevõtvas siseriiklikus õigusaktis sätestatud nõuetele ja kapitalinõuete määruse artikli 129 nõuetele). Märgised, nagu ka riigisisesed nimetused, on vabatahtlikud.
  • Direktiiviga muudetakse veidi direktiive 2009/65/EÜ (vt kokkuvõtet) ja 2014/59/EL (vt kokkuvõtet).
  • Enne 8. juulit 2022 emiteeritud pandikirjade suhtes kohaldatakse üleminekumeetmeid.
  • Euroopa Komisjon esitab tihedas koostöös EBAga
    • hiljemalt 8. juuliks 2024 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas pandikirju emiteerivate kolmandate riikide krediidiasutuste jaoks võiks kehtestada samaväärsuskorra ja kuidas seda teha ning, kui see on asjakohane, ka seadusandliku ettepaneku.
    • hiljemalt 8. juuliks 2025 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta seoses investorikaitse taseme ja ELis pandikirjade emiteerimises toimunud muutustega.

Määrus (EL) 2019/2160

• Määrus täiendab direktiivi (EL) 2019/2162 ja põhineb pandikirjade praegusel järelevalvel kapitalinõuete määruse alusel.
• Sellega lisatakse ületagatuse* ja asendustagatiste* nõuded, parandades seeläbi kapitali sooduskohtlemiseks kõlblike pandikirjade kvaliteeti.
• Selleks:
  • välistatakse kõlblike varadena selliste struktuuride kasutamine, mis arvavad tagatiste kogumisse elamu- või ärikinnisvarale seatud hüpoteekidega tagatud võlakirjad, kuna nende struktuuride kasutamine väheneb ja arvatakse, et see lisab pandikirjade programmidele tarbetut keerukust ning
  • nõutakse kapitali sooduskohtlemise saamiseks tagatud pandikirjade puhul ületagatust vähemalt 5 % või 2 %, kui vara hindamine põhineb hüpoteekimisväärtusel (see ületagatuse tase võib olla kohustuslik, lepinguline või vabatahtlik).

MIS AJAST DIREKTIIVI JA MÄÄRUS KOHALDATAKSE?

• Direktiiv (EL) 2019/2162 peab ELi riikides jõustuma hiljemalt 8. juuliks 2021 ning seda kohaldatakse alates 8. juulist 2022.
• Määrust (EL) 2019/2160 kohaldatakse alates 8. juulist 2022.

TAUST

• Pandikirju kasutatakse mõnes liikmesriigis (Taanis, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Luksemburgis ja Rootsis) laialdaselt pankade odava ja pikaajalise rahastamise olulise allikana. Need aitavad rahastada hüpoteeklaene ja avaliku sektori laene ning tagavad investoritele kõrgel tasemel kindluse.
• Direktiiv on ELi kapitaliturgude tegevuskava osa. Pandikirjade kogu ELis ühtsed miinimumeeskirjad suurendavad investorite turvalisust ja avavad uusi võimalusi.
• Lisateave:
  • Pandikirjad (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2162, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT L 328, 18.12.2019, lk 29–57)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2160, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 pandikirjadest tulenevate riskipositsioonide osas (ELT L 328, 18.12.2019, lk 1–6)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava (COM(2015) 468 final, 30.9.2015)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2014/59/EL direktiiv 15. mai 2014. aasta, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190–348)

Direktiivi 2014/59/EL hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1–337)

Vt konsolideeritud versiooni.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32–96)

Vt konsolideeritud versiooni.

Viimati muudetud: 04.08.2020