Krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavad usaldatavusnõuded

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Omavahendite nõuete määruseks nimetatava määruse eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu (EL) pankade usaldatavusnõudeid. Selleks nõutakse, et rahandusliku usaldatavuse tagamiseks peab neil olema piisavalt kapitali, kahjusid vähendavaid kohustusi ja likviidseid varasid. Määruse nõuete kohaselt peavad pangad ka avalikustama viisi, kuidas nad usaldatavusnõudeid täidavad.
Üldine eesmärk on suurendada pankade stabiilsust ja vastupidavust majandusliku stressi perioodidel.

PÕHIPUNKTID

Määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatakse ühtsed ühtlustatud usaldatavuseeskirjad, mida pangad peavad järgima kogu ELis. Selle „ühtse eeskirjade kogumiku“ eesmärk on tagada üleilmsete standardite (Basel III) ühtne kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides.

Õigusakti on mitu korda muudetud kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee kehtestatud rahvusvaheliste reguleerivate standardite arenguga.

Määruse (EL) nr 575/2013 peamised uuendused on muuhulgas järgmised.

Kõrgemad ja paremad kapitalinõuded. Pankadel peab olema kapitali kogusummas, mis vastab vähemalt 8 %-le nende varast mõõdetuna nende riskide järgi. Näiteks mõnda vara, nagu sularaha, loetakse ohutuks ja nende korral ei kehti omavara nõue, kui teistsugust vara, nagu laenud teistele pankadele, ettevõtetele või tarbijatele, loetakse riskantsemaks ja seetõttu kehtib sellele omavara nõue. Mida suurema riskiteguriga on asutuse vara, seda suurem peab olema kapital.
Likviidsusmeetmed. Määrus sätestab kaks likviidsusnõuet tagamaks, et pankadel on piisavalt likviidseid vahendeid:
- likviidsuskattekordaja, mille eesmärk on tagada, et pankadel oleks lühiajaliselt piisavalt likviidseid varasid (nt sularaha või muud vara, mille saaks kiiresti sularahaks konverteerida nende väärtuse vähenemiseta või väikese vähenemisega);
- netorahastamise kordaja, mille eesmärk on tagada, et pangad ei tugineks liiga palju lühiajalisele rahastamisele oma keskmiste ja pikaajaliste varade rahastamiseks.
Võimendava mõju piiramine. Määrusega sätestatakse siduv finantsvõimenduse määr, et piirata pankade tegevuse liiga suures osas laenudega rahastamist.

Muutmise õigusaktid

Muutmismäärusega (EL) 2016/1014 pikendati ajavahemikku, mille jooksul kaubadiilerid on vabastatud määrusega (EL) nr 575/2013 sätestatud riskide kontsentreerumisega seotud nõuetest ja omavahendite nõuetest kuni 31. detsembrini 2020 või kuni muudatuste jõustumise kuupäevani, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.
Muutmismäärusega (EL) 2017/2395 võeti kasutusele üleminekukord, et leevendada rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi 9 (IFRS 9)* kasutuselevõtu mõju omavahenditele ja mis tahes liikmesriigi omavääringus nomineeritud teatavatele avaliku sektori suhtes võetavatele riskipositsioonidele. Sellega nõuti, et pangad, kes kasutavad IFRSi oma finantsaruannete koostamiseks, peavad kohaldama IFRS 9-t alates 1. jaanuarist 2018. Kuna see võib kaasa tuua eeldatava krediidikahjumi eraldiste järsu suurenemise ning sellest tulenevalt asutuste esimese taseme põhiomavahendite* järsu vähenemise, lubatakse selle määrusega asutustel lisada nende esimese taseme põhiomavahendite hulka lisakapitalina osa eeldatava krediidikahjumi suurenenud eraldistest viieaastase üleminekuperioodi jooksul kuni 31. detsembrini 2022.
Muutmismäärusega (EL) 2017/2401 sätestatakse muudetud väärtpaberistamise* positsioonide kapitalinõuded. Sellega muudetakse regulatiivseid kapitalinõudeid asutustele, kes tegutsevad väärtpaberistamise tehingute algatajate, sponsorite või investeerijatena, et võtta asjakohaselt arvesse lihtsa, läbipaistva ja standarditud standardväärtpaberistamiste konkreetseid tunnuseid.
Muutmismäärusega (EL) 2019/630 muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses viivislaenude kahju miinimumkattega. Selle eesmärk on vältida edaspidi viivislaenude* kuhjumist ilma kahjude piisava katteta pankade bilanssides. Selle eesmärk on tagada, et pangad paneksid kõrvale piisavad omavahendid juhuks, kui laenud muutuvad viivislaenudeks. Määrusega kehtestatakse kaitsekord, mis võimaldab asutustel katta kuni ühise miinimumtasemeni uute laenude tekkinud ja oodatavad kahjumid, kui need muutuvad viivislaenudeks. Kui pank ei järgi kohaldatavat miinimumkatte nõuet, kohaldatakse mahaarvamist omavahenditest.
Muutmismäärusega (EL) 2019/876 võeti kasutusele muudatused seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega.
Muutmismäärusega (EL) 2019/2033 luuakse Euroopa usaldatavusraamistik investeerimisühingutele. Varem kohaldati kõigile investeerimisühingutele samu omavahendite, likviidsuse ja riskijuhtimise reegleid nagu pankadele.
Muutmismäärusega (EL) 2020/873 võeti kasutusele mõned määruse (EL) nr 575/2013 sihipärased muudatused COVID-19 pandeemiale reageerimiseks. Nende eesmärk on teha ajutisi järeleandmisi kapitalinõuete osas, et maksimeerida pankade laenuandmise ja pandeemiaga seotud kahjumi katmisvõimet, säilitades samas nende vastupanuvõime. Need muudatused hõlmavad teatavate rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite rakendamise ajastuse kohandamist ja riigi tagatistega viivislaenude ajutist sooduskohtlemist pandeemia majandusliku mõju leevendamiseks ettenähtud meetmete hulgas.
Muutmismäärusega (EL) 2021/558 kehtestatakse muudatusi ELi väärtpaberistamisraamistiku üldise riskitundlikkuse suurendamiseks, et tagada väärtpaberistamise kasutamise muutumine asutustele majanduslikult tasuvamaks järelevalveraamistikus, mis säilitab ELi finantsstabiilsust.

Delegeeritud ja rakendusaktid

Määrusega (EL) nr 575/2013 antakse Euroopa Komisjonile volitus võtta vastu delegeeritud ja rakendusaktid, et tagada panganduse ühtse eeskirjade kogumiku tõhus toimimine. Nende õigusaktide täielik loetelu on siin.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust (EL) nr 575/2013 kohaldatakse alates 28. juunist 2013.
Muutmismäärust (EL) 2016/1014 kohaldatakse alates 19. juulist 2016.
Muutmismäärust (EL) 2017/2395 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.
Muutmismäärust (EL) 2017/2401 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.
Muutmismäärust (EL) 2019/630 kohaldatakse alates 26. aprillist 2019.
Muutmismäärust (EL) 2019/876 kohaldatakse mõne erandiga alates 28. juunist 2021.
Muutmismäärust (EL) 2019/2033 kohaldatakse alates 26. juunist 2021.
Muutmismäärust (EL) 2020/873 kohaldatakse alates 27. juunist 2020.
Muutmismäärust (EL) 2021/558 kohaldatakse alates 10. aprillist 2022.

TAUST

Määrus (EL) nr 575/2013 kuulub koos ühe direktiiviga õigusaktide paketti, mis võeti vastu, et muuta ELi pangandussektor vastupanuvõimelisemaks. Määrusega sätestatakse finantseerimisasutuste usaldatavusnõuded, kui sellele lisatud kapitalinõudeid käsitlev direktiiv (direktiiv 2013/36/EL) reguleerib juurdepääsu hoiustamistegevusele.
Lisateave:
- Usaldatavusnõuded (Euroopa Komisjon)
- Pankade ja finantseerimisasutuste riskide haldamine (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

Rahvusvaheline finantsaruandlusstandard 9 (IFRS 9). Standard, mille eesmärk on parandada finantsinstrumentide finantsaruandlust, minnes üle finantsvara eeldatava krediidikahjumi kajastamisele kui rohkem tulevikku suunatud mudelile. IFRS 9 kohaldamine võib kaasa tuua eeldatava krediidikahjumi eraldiste järsu suurenemise ning sellest tulenevalt krediidiasutuste ja investeerimisühingute esimese taseme põhiomavahendite järsu vähenemise. Seetõttu tuleb näha ette kord, mis võimaldaks leevendada eeldatava krediidikahjumi arvestusest tuleneda võivat märkimisväärset negatiivset mõju esimese taseme põhiomavahenditele.

Esimese taseme põhiomavahendid. Esimese taseme omavahendite osa, mis koosneb panga põhikapitalist ning sisaldab lihtaktsiaid ja jaotamata kasumit.

Väärtpaberistamine. Tehing, mis võimaldab laenajal – kelleks on sageli pank – refinantseerida laenusid ja vara (nt hüpoteegid, autoliisingud, tarbimislaenud, krediitkaardid), teisendades need väärtpaberiteks, millesse teised saavad investeerida.

Viivislaenud. Laen loetakse üldiselt viivislaenuks, kui laenaja (ettevõte või üksikisik) on hilinenud laenu põhiosa ja kokkulepitud intressi maksetega üle 90 päeva või kui tekib kahtlus, et laenaja selle tagasi maksab.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1–337)

Määruse (EL) nr 575/2013 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338–436)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1–59)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 28.06.2023

Top