Tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vaheline koostöö

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

Määrus hõlmab selle lisas loetletud 26 ELi õigusakti, mis kaitsevad tarbijate õigusi (tulevikus võidakse lisada uusi, et laiendada määruse kohaldamisala uutele õigusloome valdkondadale) ja see kehtib nende õigusaktide mis tahes rikkumise korral.

Nendeks rikkumisteks võivad olla:

• ELi-sisesed rikkumised: kui tarbijad elavad muus ELi riigis kui selles, kus
  • rikkumine toime pandi;
  • on vastutava kaupleja asukoht;
  • võib leida asjakohased tõendeid või varasid;
• laiaulatuslikud rikkumised: tarbijate huve kaitsvate ELi õigusaktidega vastuolus olev tegevus või tegevusetus, mis kahjustab või võib tõenäoliselt kahjustada tarbijate kollektiivseid huve vähemalt kahes muus ELi liikmesriigis kui see, kus
  • rikkumine alguse sai või toimus;
  • on vastutava kaupleja asukoht;
  • võib leida tõendeid või seotud kaupleja varasid või
• tarbijate huve kaitsvate ELi õigusaktidega vastuolus olev tegevus või tegevusetus, mis kahjustab või võib tõenäoliselt kahjustada tarbijate kollektiivseid huve ja millel on ühiseid tunnuseid, sealhulgas
  • sama ebaseaduslik tava;
  • sama huvi rikkumine ja
  • samaaegsus;
  • toimepanemine sama kaupleja poolt vähemalt kolmes ELi riigis;

• ELi mõõtmega laiaulatuslik rikkumine: mõjutab vähemalt kahe kolmandiku ELi riikide tarbijaid, kes moodustavad vähemalt kaks kolmandikku ELi elanikkonnast.

Rikkumine võib olla tegevus või tegevusetus ning see võib olla lõppenud enne, kui õigusakti täitmise tagamist alustati või see lõpule viidi.

Pädevad asutused

Iga ELi riik peab määrama ja tagama vahendid:

• ühtsele kontaktasutusele, kes vastutab uurimis- ja õigusaktide täitmise tagamise meetmete koordineerimise ja tõhusa koostöö eest;
• ühele või enamale pädevale asutusele, kes vastutab määruse nõuetekohase kohaldamise tagamise eest.

ELi riigid võivad vajaduse korral kaasata ka määratud asutused, et määruse teatavatel tingimustel rikkumise kohta teavet koguda või õigusaktide täitmise tagamise meetmeid rakendada.

Määruses on loetletud pädevate asutuste minimaalsed uurimis- ja õigusaktide täitmise tagamise õigused, sealhulgas õigus rikkumise lõpetamiseks või mõjutatud tarbijatele õiguskaitsevahendite pakkumiseks kauplejalt kohustuste võtmine.

Lisaks saavad asutused teha järgmist:

• taotleda domeeniregistrite pidajatelt ja pankadelt teavet vastutava kaupleja isiku tuvastamiseks;
• teha kontrolloste („anonüümne ostlemine“) geograafilise diskrimineerimise või müügijärgsete tingimuste (nt taganemisõiguse) kontrollimiseks ja
• nõuda vajadusel veebiliidese sisu eemaldamist.

Vastastikune abistamine

ELi-siseste rikkumiste puhul sätestatakse määruses ühelt ELi riigilt teisele esitatavate teabenõuete ja õigusaktide täitmise tagamise meetmed.

Asutused peavad teabenõudele reageerima 30 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti, ning peavad rakendama asjakohaseid meetmeid viivitamata ja harilikult kuue kuu jooksul. Määruses sätestatakse ka tingimused, mille alusel võidakse nõudest keelduda.

Koordineeritud tegevus

Laiaulatusliku rikkumise toimumise põhjendatud kahtluse korral peavad mõjutatud asutused viivitamata teavitama komisjoni, teisi pädevaid asutusi ja ühtseid kontaktasutusi, ning alustama kokkuleppel koordineeritud tegevust määratud koordinaatoriga.

Komisjon peab teatama riiklikele asutustele kõikidest kahtlustatavatest rikkumistest, mis on talle teatavaks saanud. Kui on põhjendatud kahtlus laiaulatusliku ELi hõlmava rikkumise toimumise kohta, peavad liikmesriigi asutused viima läbi asjakohase uurimise ning alustama koordineeritud tegevust, kui uurimine kinnitab, et rikkumine on tõenäoliselt toimumas. Koordineeritud tegevust, mis käsitleb ELi mõõtmega laiaulatuslikku rikkumist, peab alati koordineerima komisjon.

ELi riigid võivad koordineeritud tegevuses osalemisest keelduda, kui kohtumenetlus on juba algatatud või kui uurimine on näidanud, et väidetav rikkumine on selles riigis väike.

Kogu ELi hõlmavad tegevused

Määrusega kehtestatakse ka uus ELi hõlmav turu hoiatussüsteem, et tekkivaid ohte kiiremini avastada. Uus hoiatussüsteem ühendab juba olemasoleva süsteemi tarbijakaitsealase koostöö määruse (määrus (EÜ) nr 2006/2004) ulatuslikuma asjakohase ja vajaliku teabe vahetamisega.

Lisaks saavad teatud välisorganid (tarbijate ja kauplejate ühendused, Euroopa tarbijakeskused ja määratud asutused, kellele ELi riigid või komisjon on selle õiguse andnud) anda hoiatusi („välishoiatused“). See suurendab sidusrühmade rolli tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamisel.

Asutused võivad otsustada ka läbi viia lauskontrolle¹ rikkumiste avastamiseks, kuid need on tavaliselt komisjoni koordineeritud.

Andmekaitse

Asutused võivad taotleda asjakohast teavet otse kolmandatelt osapooltelt vastavalt direktiivile 2000/31/EÜ (e-kaubanduse kohta) ja järgides andmekaitsealaseid õigusakte (määrus (EÜ) nr 45/2001 Euroopa andmekaitseinspektor, määrus (EÜ) 2016/679 – üldine andmekaitsemäärus (GDPR) ja direktiiv (EL) 2016/680 – isikuandmete kaitsmine, kui seda kasutavad politsei ja kriminaalõigusasutused).