Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR)

PÕHIPUNKTID

Üksikisikute õigused

Isikuandmete kaitse üldmäärus tugevdab olemasolevaid õigusi, tagab uued õigused ja annab üksikisikutele tugevama kontrolli oma isikuandmete üle. See hõlmab järgmist.

• Isiku lihtsam juurdepääs oma andmetele. See hõlmab täiendava teabe andmist selle kohta, kuidas neid andmeid töödeldakse, ning selle teabe selge ja arusaadava kättesaadavuse tagamist.
• Uus õigus andmete ülekandmisele. See lihtsustab isikuandmete edastamist teenuseosutajate vahel.
• Õigus andmete kustutamisele (õigus olla unustatud). Kui isik ei soovi enam oma andmete töötlemist ja puudub õiguspärane põhjus neid säilitada, siis andmed kustutatakse.
• Õigus saada teada, millal nende isikuandmeid on rikutud. Ettevõtjad ja organisatsioonid peavad teavitama asjaomast andmekaitse järelevalveasutust ja tõsiste andmetega seotud rikkumiste korral ka mõjutatud isikuid.

Ettevõtjatele kehtivad eeskirjad

Isikuandmete kaitse üldmäärus loob võrdsed tingimused kõigile ELi siseturul tegutsevatele ettevõtjatele, võtab kasutusele tehnoloogianeutraalse lähenemisviisi ja stimuleerib innovatsiooni mitmete sammude kaudu, mis hõlmavad järgmist.

• Ühtsed kogu ELi hõlmavad eeskirjad. Kogu ELi hõlmav ühtne andmekaitseseadus suurendab õiguskindlust ja vähendab halduskoormust.
• Andmekaitseametnik. Avaliku sektori asutused ja ettevõtjad, kes töötlevad andmeid ulatuslikult või kelle põhitegevus on andmete eriliikide, näiteks tervisega seotud andmete töötlemine, peavad määrama andmekaitse eest vastutava isiku.
• Ühtne kontaktpunkt. Ettevõtjad peavad suhtlema ainult ühe järelevalveasutusega (ELi liikmesriigis, kus on nende peamine tegevuskoht); asjaomased järelevalveasutused teevad piiriüleste juhtumite puhul koostööd Euroopa Andmekaitsenõukogu raames, koos määruses (EL) 2025/2518 sätestatud täiendavate menetlusnormidega piiriülese jõustamise kohta.
• ELi eeskirjad kolmandate riikide ettevõtjatele. Väljaspool ELi asuvad ettevõtted peavad kohaldama samu eeskirju, kui nad pakuvad teenuseid või kaupu üksikisikutele või jälgivad nende käitumist ELis.
• Innovatsiooni soosivad eeskirjad. Tuleb tagada, et andmekaitsemeetmed on toodetesse ja teenustesse integreeritud juba kavandamise algusetapist peale (lõimitud ja vaikimisi andmekaitse).
• Privaatsust soodustavad tehnikad. Näiteks soovitatakse pseudonümiseerimist (isiku tuvastamist võimaldavad andmekirje väljad asendatakse ühe või mitme väljamõeldud identifikaatoriga) ja krüpteerimist (andmed kodeeritakse selliselt, et ainult vastava loaga osapooled saavad neid lugeda), et piirata töötlemise sekkuvust.
• Teatiste eemaldamine. Isikuandmete kaitse üldmäärusega kaotati enamik teavitamiskohustusi ja nendega seotud kulud. Üks selle eesmärkidest on kõrvaldada takistused, mis mõjutavad isikuandmete vaba liikumist ELis. See lihtsustab ettevõtete laienemist ühtsel digitaalsel turul.
• Andmekaitse mõjuhinnangud. Kui andmete töötlemisega võib kaasneda suur oht isiku õigustele ja vabadustele, peavad organisatsioonid läbi viima mõjuhinnangu.
• Andmete kogumine. Väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtjatelt ei nõuta töötlemise kohta andmete kogumist, välja arvatud juhul, kui andmeid töödeldakse regulaarselt, kui see võib ohustada selle isiku õigusi ja vabadusi, kelle andmeid töödeldakse, või need hõlmavad tundlikke andmeliike.
• Kaasaegne töövahend rahvusvaheliseks andmeedastuseks. Isikuandmete kaitse üldmäärus pakub mitmesuguseid vahendeid andmete edastamiseks väljapoole ELi, sealhulgas Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud kaitse piisavuse otsuseid, kui ELi-väline riik pakub piisavat kaitset, eelnevalt heaks kiidetud (standardseid) lepinguklausleid, siduvaid kontsernisiseseid eeskirju, tegevusjuhendeid ja sertifitseerimist.

Isikuandmete kaitse üldmääruse jõustamine piiriüleste juhtumite korral

Määrusega (EL) 2025/2518 (vastu võetud 26. novembril 2025 ja avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 12. detsembril 2025) kehtestatakse menetlusnormid isikuandmete kaitse üldmääruse täitmise tagamiseks piiriüleste juhtumite korral (kui kaasatud on rohkem kui üks ELi / Euroopa Majanduspiirkonna asutus). Eesmärk on muuta uurimised ja kaebuste menetlemine kõigis liikmesriikides kiiremaks ja ühtlasemaks.

Määrusega tugevdatakse ja ühtlustatakse selliseid menetlusi nagu kaebuste esitamine ja hindamine, juhtiva järelevalveasutuse ja teiste asjaomaste asutuste vaheline koostöö ning peamiste menetlusosaliste (kaebuse esitajate ja uurimisaluste isikute) selgemad menetlusõigused. Selle eesmärk on parandada tõhusust ja õiguskindlust isikuandmete kaitse üldmääruse piiriülesel jõustamisel, toetades samal ajal sujuvamat koordineerimist järelevalveasutuste vahel.

Läbivaatamine

Komisjon esitas 2020. aasta juunis esimese aruande määruse hindamise ja läbivaatamise kohta. Teine aruanne avaldati 2024. aasta juulis ning järgmine aruanne avaldatakse 2028. aastal.