Tervishoid teistes ELi riikides – patsientide õigused

PÕHIPUNKTID

• Raviteenuseid pakkuv ELi riik peab tagama
  • patsientidele kogu teabe, mis on vajalik, et teha teadlikke valikuid, sh ravivõimaluste ning osutatavate tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kvaliteedi, ohutuse ja hindade kohta ning teabe oma tegevusloa või registreerimise kohta;
  • läbipaistva kaebuste esitamise korra olemasolu;
  • kutsealase vastutuskindlustuse vms garantiid;
  • isikuandmete puutumatuse;
  • patsientidele juurdepääsu oma ravi käsitlevale kirjalikule või elektroonilisele ravidokumendile;
  • samasuguse tervishoiuteenuste hinnaskaala nagu oma riigi patsientidele võrreldavas meditsiinilises olukorras või et küsitakse hinda, mis on arvutatud objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumite alusel, kui oma riigi patsientide jaoks võrreldav hind puudub.
• ELi riik, kus patsient on kindlustatud, peab tagama
  • osutatavate tervishoiuteenuste kulude hüvitamise;
  • teabe kättesaadavuse patsiendi õiguste ja võimaluste kohta;
  • vajaduse korral patsiendile järelravi kättesaadavuse;
  • patsientidele juurdepääsu oma ravidokumendile.
• On olemas riiklikud kontaktpunktid, kes jagavad teavet ning konsulteerivad patsientide organisatsioonide, tervishoiuteenuste osutajate ja kindlustusandjatega.
• Tervishoiuteenuste osutajad annavad patsientidele kogu teabe, mis on vajalik, et teha teadlikke valikuid, sh järgmise kohta:
  • ravivõimalused;
  • kättesaadavus;
  • pakutavate raviteenuste kvaliteet ja ohutus;
  • hinnad;
  • teave tegevusloa või registreerimise kohta.
• Patsiendi oma riik peab hüvitama ravikulud siseriiklikult rakendatavas suurusjärgus.
• Patsient võib enne välismaale ravile siirdumist taotleda oma riigilt eelluba. See võib olla vajalik, kui ravi hõlmab vähemalt üht ööd haiglas ja/või kitsalt spetsialiseeritud ja kulukate meditsiiniliste seadmete kasutamist või kui see kujutab erilist riski patsiendi või elanikkonna jaoks.
• Kui siseriiklik ametiasutus leiab, et patsiendile on võimalik osutada vajalikke tervishoiuteenuseid meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võib ta keelduda eelloa andmisest.
• Taotlus raviteenuste kasutamiseks teises ELi riigis tuleb läbi vaadata mõistliku aja jooksul.
• Ühes ELi riigis väljakirjutatud retseptid kehtivad ka teistes ELi riikides.
• Riiklikud tervishoiuasutused peavad tegema omavahel koostööd õigusakti rakendamisel ning tervishoiuteenuste osutajate ja eksperdikeskuste vaheliste Euroopa tugivõrgustike väljaarendamisel.
• Koostöö hõlmab võitlust haruldaste haigustega, e-tervishoiu arendamist ja uute tervisetehnoloogiate hindamist.
• Õigusakti kohaldamisalasse ei kuulu pikaajaline hooldus, elundite kättesaadavus ja jaotamine ning vaktsineerimine.
• Direktiiv ei mõjuta viisi, kuidas ELi riigid korraldavad ja rahastavad oma kodanikele mõeldud riiklikke tervishoiusüsteeme.
• Euroopa Komisjon koostab iga kolme aasta järel aruande süsteemi toimimise ja direktiivi rakendamise kohta. Esimene aruanne võeti vastu 2015. aasta septembris ja järgmine aruanne 2018. aasta septembris.

Komisjon on võtnud vastu mitu direktiiviga 2011/24/EL seotud rakendusakti ja delegeeritud õigusakti. Nende hulka kuuluvad:

• rakendusdirektiiv 2012/52/EL teises ELi riigis väljakirjutatud retseptide tunnustamise kohta;
• otsus 2013/329/EL tervisetehnoloogiate hindamise eest vastutavate riiklike asutuste või organite võrgustiku loomise, juhtimise ja läbipaistva toimimise kohta;
• delegeeritud otsus 2014/286/EL tingimuste ja kriteeriumite kohta, mida Euroopa tugivõrgustikud ja nendega ühineda soovivad tervishoiuteenuste osutajad peavad täitma;
• rakendusotsus 2014/287/EL kriteeriumite kohta Euroopa tugivõrgustike rajamiseks, kõnealuste tugivõrgustike ja nende liikmete hindamiseks ning selliste võrgustike rajamise ja hindamisega seotud teabe ja eksperditeadmiste vahetuse hõlbustamiseks;
• rakendusotsus (EL) 2019/1765 e-tervise eest vastutavate riiklike asutuste võrgustiku loomise, haldamise ja toimimise kohta, mida hiljem muudeti rakendusotsusega (EL) 2020/1023 seoses COVID-19 pandeemia vastase võitluse eesmärgil toimuva piiriülese andmevahetusega riiklike kontakti tuvastamise ja sellest teavitamise mobiilirakenduste vahel. Muudatustega rakendusotsuses (EL) 2020/1023 lisati rakendusotsusele (EL) 2019/1765 eelkõige kaks uut lisa, milles käsitletakse vastavalt järgmist:
  • osalevate ELi riikide ülesanded kaasvastutavate töötlejana riiklike kontakti tuvastamise ja sellest teavitamise mobiilirakenduste vaheliseks piiriüleseks andmetöötluseks ette nähtud födereeritud värava puhul;
  • komisjoni ülesanded isikuandmete volitatud töötlejatena riiklike kontakti tuvastamise ja sellest teavitamise mobiilirakenduste vaheliseks piiriüleseks andmetöötluseks ette nähtud födereeritud värava puhul.