Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „netolaenuandmise võrdlusalus“ (benchmark net lending)– kõlbliku netolaenuandmise summa, mille osaleja peab ületama ajavahemikus 1. aprillist 2019 kuni 31. märtsini 2021, et tema TLTRO-III laenusaamise suhtes saaks kohaldada intressimäära, mis on madalam kui esialgne intressimäär, mida kohaldati ja arvutati kooskõlas artiklis 4 ja I lisas sätestatud põhimõtete ja täpsustatud sätetega;

2)   „laenujäägi võrdlusalus“ (benchmark outstanding amount)– osaleja kõlblike laenude jäägi 31. märtsi 2019 seisuga ja netolaenuandmise võrdlusaluse summa, mis arvutatakse kooskõlas artiklis 4 ja I lisas sätestatud põhimõtete ja täpsustatud sätetega;

3)   „pakkumismahu piir“ (bid limit)– maksimumsumma, mida osaleja saab laenata igas TLTRO-III operatsioonis ja mis arvutatakse kooskõlas artiklis 4 ja I lisas sätestatud põhimõtete ja täpsustatud sätetega;

4)   „laenuvõtmise piirmäär“ (borrowing allowance)– kogusumma, mida osaleja saab laenata kõikides TLTRO-III operatsioonides ja mis arvutatakse kooskõlas artiklis 4 ja I lisas sätestatud põhimõtete ja täpsustatud sätetega;

5)   „krediidiasutus“ (credit institution)– krediidiasutus vastavalt määratlusele Euroopa Keskpanga suunise (EL) nr 2015/510 (EKP/2014/60) (3) artikli 2 punktis 14;

6)   „kõrvalekalle laenujäägi võrdlusalusest“ (deviation from the benchmark outstanding amount)– protsendipunktid, mille võrra osaleja poolt ajavahemikus 1. aprillist 2019 kuni 21. märtsini 2021 antud kõlblikud laenud ületavad või jäävad allapoole jäägi võrdlusalusest, mis on arvutatud kooskõlas üksikasjalike sätetega artiklis 4 ja I lisas;

7)   „kõlblikud laenud“ (eligible loans)– laenud mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele (sealhulgas kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele), mis on eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi residendid nõukogu määruse (EÜ) nr 2533/98 (4) artikli 1 punkti 4 tähenduses, v.a eluasemelaenud kodumajapidamistele kooskõlas täpsustustega II lisas;

8)   „kõlblik netolaenuandmine“ (eligible net lending)– antud kõlblike laenude brutomaht, millest on maha arvatud kõlblike laenude jääkide tagasimaksed konkreetsel perioodil II lisa täpsustuste kohaselt;

9)   „finantsvahendusettevõte“ (financial vehicle corporation, FVC)– finantsvahendusettevõte vastavalt määratlusele Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) (5) artikli 1 lõikes 1;

10)   „esimene vaatlusperiood“ (first reference period)– ajavahemik 1. aprillist 2018 kuni 31. märtsini 2019;

11)   „FVC kood“ (FVC code)– finantsvahendusettevõtte (FVC) unikaalne tunnuskood, mis on toodud Euroopa Keskpanga (EKP) poolt statistilistel eesmärkidel koostatavas ja avaldatavas FVC nimekirjas kooskõlas määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikliga 3;

12)   „intressimäära stimuleeriv korrigeerimine“ (interest rate incentive adjustment)– TLTRO-III operatsiooni raames laenatava summa suhtes kohaldatav võimalik vähendus, mis väljendatakse osana suurima ja vähima võimaliku intressimäära keskmisest vahest ja mis arvutatakse kooskõlas üksikasjalike sätetega I lisas;

13)   „juriidilise isiku tunnus“ (Legal Entity Identifier; LEI)– juriidilisele isikule antud tähtnumbriline viitekood kooskõlas ISO 17442 standardiga;

14)   „rahaloomeasutus“ (monetary financial institution)– rahaloomeasutus Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) (6) artikli 1 punkti a tähenduses;

15)   „rahaloomeasutuse kood“ (MFI code)– rahaloomeasutuse unikaalne tunnuskood, mis on toodud Euroopa Keskpanga (EKP) poolt statistilistel eesmärkidel koostatavas ja avaldatavas rahaloomeasutuste nimekirjas kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikliga 4;

16)   „kõlblike laenude jäägid“ (outstanding amounts of eligible loans)– bilansis kajastatud kõlblike laenude tagasimaksmata summad, kuhu ei kuulu väärtpaberistatud või muul viisil ülekantud, kuid bilansist eemaldamata kõlblikud laenud vastavalt täpsustustele II lisas;

17)   „osaleja“ (participant)– eurosüsteemi rahapoliitika avaturuoperatsioonideks kõlblik tehingupool kooskõlas suunisega (EL) 2015/510 (EKP/2014/60), kes esitab pakkumisi TLTRO-III pakkumismenetlustes kas individuaalselt või grupi tasandil juhtasutusena ning kelle suhtes kehtivad kõik õigused ja kohustused, mis kaasnevad tema osalemisega TLTRO-III pakkumismenetlustes;

18)   „viitlaenujääk“ (reference outstanding amount)– kõlblike laenude jäägi ja artikli 6 lõikes 3 sätestatud võimaluse kasutamise korral omakasutustagatiseks väärtpaberistatud kõlblike laenude summa 28. veebruari 2019 seisuga;

19)   „asjaomane RKP“ (relevant NCB)– konkreetse osaleja suhtes RKP liikmesriigis, kus osaleja on asutatud;

20)   „teine vaatlusperiood“ (second reference period)– ajavahemik 1. aprillist 2019 kuni 31. märtsini 2021;

21)   „väärtpaberistamine“ (securitisation)– tehing, mis on kas a) traditsioonilise väärtpaberistamine vastavalt määratlusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/2402 (7) artikli 2 lõikes 9; ja/või b) väärtpaberistamine vastavalt määratlusele määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 1 lõikes 2 ja mis hõlmab väärtpaberistatavate laenude ülekandmist finantsvahendusettevõtjale;

22)   „omakasutustagatiseks väärtpaberistatud kõlblikud laenud“ (self-securitised eligible loans)– osaleja või TLTRO-III grupi liikme poolt väärtpaberistatud või temalt pärinevad kõlblikud laenud, mille puhul väärtpaberistamise tulemusel tekkivad varaga tagatud väärtpaberid jäävad 100 % selle osaleja või TLTRO-III grupi liikme valdusse.

Artikkel 2

Suunatud pikemajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmas seeria

Artikkel 3

Osalemine

Artikkel 4

Laenuvõtmise piirmäär, pakkumismahu piir ja võrdlusalused

Artikkel 5

Intress

Artikkel 6

Aruandlusnõuded

Artikkel 7

Aruandlusnõuete rikkumine

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 3. augustil 2019.

I LISA

SUUNATUD PIKEMAAJALISTE REFINANTSEERIMISOPERATSIOONIDE KOLMANDA SEERIA TEOSTAMINE

1.   Laenuvõtmise piirmäära ja pakkumismahu piiri arvutamine

Individuaalselt või TLTRO-III grupi juhtasutusena suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmanda seeria (TLTRO-III) operatsioonis osalejatele kehtivad laenuvõtmise piirmäärad. Arvutatavad laenuvõtmise piirmäärad ümardatakse järgmise 10 000 euro kordseni.

Iga TLTRO-III individuaalse osaleja laenuvõtmise piirmäär arvutatakse viitlaenujäägi põhjal, mis hõlmab kõlblike laenude jääki ja artikli 6 lõikes 3 sätestatud võimaluse kasutamisel omakasutustagatiseks väärtpaberistatud kõlblikke laene 28. veebruari 2019 seisuga. TLTRO-III grupi juhtasutusele kohaldatav laenuvõtmise piirmäär arvutatakse kõikide TLTRO-III grupi liikmete viitlaenujääkide põhjal.

Laenuvõtmise piirmäär on 30 % osaleja (1) viitlaenujäägist miinus osaleja poolt otsuse (EL) 2016/810 (EKP/2016/10) alusel korraldatud suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-II) raames laenatud summad, mis on vastava TLTRO-III operatsiooni arvelduspäeval tagasi maksmata, või null, kui selline summa on negatiivne, s.t:

BAk = max(0,3 × ORFeb 2019 – OBk , 0) kus k = 1,…,7.

Kui BAk on laenuvõtmise piirmäär TLTRO-III operatsioonis k (kus k = 1,…,7), siis ORFeb 2019 on osaleja viitlaenujääk 28. veebruari 2019 seisuga ja OB k on osaleja poolt TLTRO-II operatsioonide raames laenatud summa, mis on tagasi maksmata TLTRO-III operatsiooni k arvelduspäeval.

Pakkumismahu piir iga osaleja kohta igas TLTRO-III operatsioonis võrdub väiksemaga järgmistest: a) osaleja laenuvõtmise piirmäär BAk , millest on lahutatud eelmistes TLTRO-III operatsioonides laenatud summad; või b) üks kümnendik tema viitlaenujäägist kogusummast. Kui Ck ≥ 0 on osaleja laenud TLTRO-III operatsioonis k, siis Ck ≤ BLk , kus BLk on selle osaleja pakkumismahu piir operatsioonis k, mis määratletakse järgmiselt:

BL 1 = min(BA 1, 0,1 × ORFeb 2019)

ja

kus k = 2,…,7.

2.   Võrdlusaluste arvutamine

NLm on osaleja kõlblik netolaenuandmine kalendrikuus m, mis arvutatakse, lahutades kõlblike laenude tagasimaksed osaleja kõlblike laenude brutovoost selles kuus, vastavalt II lisale.

NLB on osaleja netolaenuandmise võrdlusalus. See määratletakse järgmiselt:

NLB = min (NLApr 2018 + NLMay 2018 + … + NLMar 2019, 0)

See tähendab, et osaleja kõlbliku netolaenuandmise positiivse või nullvoo puhul esimeses vaatlusperioodis on NLB = 0. Kui aga osaleja kõlblik netolaenuandmine on esimeses vaatlusperioodis negatiivne, siis NLB = NLApr 2018 + NLMay 2018 + … + NLMar 2019.

OAB on osaleja laenujäägi võrdlusalus. See määratletakse järgmiselt:

OAB = max (OLMar 2019 + NLB,0)

kus OLMar 2019 on kõlblike laenude jääk märtsi lõpus 2019.

3.   Intressimäära arvutamine

NSMar 2021 on summa, mis saadakse liites kõlbliku netolaenuandmise ajavahemikul 1. aprillist 2019 kuni 31. märtsini 2021 ja kõlblike laenude jäägi 31. märtsi 2019 seisuga; see arvutatakse järgmiselt: NSMar 2021 = OLMar 2019 + NLApr 2019 + … + NLMar 2021.

EX on protsentuaalne kõrvalekalle NSMar 2021 jäägi võrdlusalusest, see on

EX väljendatakse protsendina ümardatuna 15. kümnendkohani. Kui OAB on null, loetakse EX võrdseks 2,5ga.

on põhilise refinantseerimisoperatsiooni keskmine aastamäärana väljendatud intressimäär TLTRO-III operatsiooni k tähtaja jooksul ning on keskmine hoiustamise püsivõimaluse aastamäärana väljendatud intressimäär TLTRO-III operatsiooni k tähtaja jooksul, st:

Eeltoodud valemites tähistab nk (k=1,..7) TLTRO-III operatsiooni k päevade arvu, MROk,t tähistab asjaomasele põhilisele refinantseerimisoperatsioonile kohaldatavat intressimäära TLTRO-III operatsiooni k n. päeval, kui see põhiline refinantseerimisoperatsioon toimub fikseeritud intressimääraga täisjaotuse režiimis, või MROk,t tähistab asjaomasele põhilisele refinantseerimisoperatsioonile kohaldatavat pakkumisintressi alammäära TLTRO-III operatsiooni k n. päeval, kui see põhiline refinantseerimisoperatsioon toimub muutuva intressimääraga pakkumismenetluses, ning seda väljendatakse aastamäärana. Eeltoodud valemites tähistab DFk,t TLTRO-III operatsiooni k n. päeval kohaldatavat ja aastamäärana väljendatavat hoiustamise püsivõimaluse intressimäära.

Intressimäära stimuleeriv korrigeerimine, mida mõõdetakse suurima võimaliku intressimäära () ja vähima võimaliku intressimäära () vahemiku osana, tähistatakse kui iri; TLTRO-III operatsiooni k suhtes kohaldatav aastamäärana väljendatud intressimäär tähistatakse kui rk ; iri ja rk määratakse järgmiselt:

a)

Kui osaleja ei ületa kõlblike laenude jäägi võrdlusalust 31. märtsi 2021 seisuga, kohaldatakse kõikide selle osaleja poolt TLTRO-III operatsioonide raames laenatud summade suhtes intressimäära, mis on 10 baaspunkti võrra kõrgem põhilise refinantseerimisoperatsiooni keskmisest intressimäärast asjaomase TLTRO-III operatsiooni tähtaja jooksul, st: kui EX ≤ 0, siis iri = 0 % ja

b)

Kui osaleja ületab kõlblike laenude jäägi võrdlusaluse 31. märtsi 2021 seisuga vähemalt 2,5 % võrra, kohaldatakse kõikide osaleja poolt TLTRO-III operatsioonide raames laenatud summade suhtes intressimäära, mis on 10 baaspunkti võrra kõrgem hoiustamise püsivõimaluse keskmisest intressimäärast asjaomase TLTRO-III operatsiooni tähtaja jooksul, st: kui EX ≥ 2,5, siis iri = 100 % ja

c)

Kui osaleja ületab kõlblike laenude jäägi võrdlusaluse 31. märtsi 2021 seisuga vähem kui 2,5 % võrra, kohaldatakse kõikide osaleja poolt TLTRO-III operatsioonide raames laenatud summade suhtes intressimäära, mis lineaarselt järk-järguliselt järgib protsenti, mille võrra osaleja kõlblike laenude jääk ületab võrdlusalust, st: kui 0 < EX < 2,5, siis ja

Intressimäära stimuleeriv korrigeerimine (iri)väljendatakse ümardatuna 15. kümnendkohani.

Intressimäär (rk ) väljendatakse aastamäärana, mis ümardatakse neljanda kümnendkohani.

---

(1)  Osaleja all mõistetakse TLTRO-III individuaalseid osalejaid või gruppe.

II LISA

SUUNATUD PIKEMAAJALISTE REFINANTSEERIMISOPERATSIOONIDE KOLMAS SEERIA – JUHISED ARUANDEVORMIDE TÄITMISEKS

1.   Sissejuhatus (1)

Käesolevaga antakse juhised osalejate esitatava aruandevormi täitmiseks TLTRO-III raames kooskõlas artikliga 6. Aruandlusnõuded on toodud aruandevormidel käesoleva lisa lõpus. Samuti täpsustatakse aruandlusnõudeid operatsioonides osalevatele TLTRO-III gruppide juhtasutustele.

Punktides 2 ja 3 esitatakse üldteave andmete koostamise ja edastamise kohta ning punktis 4 selgitatakse esitatavaid näitajaid.

2.   Üldteave

Laenuvõtmise piirmäära arvutamisel kasutatavad meetmed puudutavad rahaloomeasutuste laenusid euroala mittefinantsettevõtetele ja euroala kodumajapidamistele (2), v.a eluasemelaenud, kõikides vääringutes. Kooskõlas artikliga 6 tuleb esitada kaks aruannet: esimene aruanne hõlmab andmeid viitlaenujäägi kohta ning esimese vaatlusperioodiga seotud andmeid ning teine aruanne hõlmab teise vaatlusperioodiga seotud andmed. Summad tuleb esitada eraldi mittefinantsettevõtete ja kodumajapidamiste kohta. Kõlblike laenude jäägid korrigeeritakse, et võtta arvesse väärtpaberistatud või muul viisil ülekantud, kuid bilansist eemaldamata laenusid, osalejad võivad siiski kasutada artikli 6 lõikes 3 ette nähtud võimalust lisada omakasutustagatiseks väärtpaberistatud kõlblikud laenud nende laenuvõtmise piirmäära arvutamise eesmärgil, olenemata nende kirjendamisest bilansis. Samuti esitatakse üksikasjalik teave nende näitajate asjakohaste alamkomponentide kohta ning ka mõjude kohta, mis põhjustavad muutusi kõlblike laenude jääkides, kuigi ei ole seotud kõlbliku netolaenuandmisega (edaspidi „laenujääkide korrigeerimised“), mis hõlmab ka laenude müüke ja oste ning muid laenude ülekandeid.

Viitlaenujäägi andmeid kasutatakse laenuvõtmise piirmäära arvutamiseks. Lisaks kasutatakse esimese vaatlusperioodi andmeid kõlbliku netolaenuandmise kohta netolaenuandmise võrdlusaluse ja laenujääkide võrdlusaluse arvutamisel. Teise vaatlusperioodi andmeid kõlbliku netolaenuandmise kohta kasutatakse laenuandmise muutuste ja sellest tulenevate kohaldatavate intressimäärade muutuste hindamiseks. Kõik muud näitajad on vajalikud teabe sisemise kooskõla kontrollimiseks ja kooskõla kontrollimiseks eurosüsteemis kogutava statistilise teabega, samuti TLTRO-III programmi mõju põhjalikuks seireks.

Aruandevormide täitmise üldine raamistik on sätestatud euroala rahaloomeasutuste aruandlusnõuetes rahaloomeasutuste bilansikirjete kontekstis kooskõlas määrusega (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33). Eelkõige on seoses laenudega määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 8 lõike 2 kohaselt nõutav, et andmeid laenude kohta „esitatakse laenu põhisumma kuulõpu seisuna. See summa ei võta arvesse laenude kustutamisi ja allahindlusi kohaldatava raamatupidamistava alusel. […] laenude andmeid ei tasaarvestata mis tahes muu vara või kohustustega“. Erandina artikli 8 lõike 2 sätetest, mis viitavad sellele, et andmed laenude kohta esitatakse ilma allahindlusteta, sätestatakse artikli 8 lõikes 4, et „RKPd võivad lubada provisjoneeritud laenude aruandlust, millest on maha arvatud allahindlused, ja ostetud laenude aruandlust soetamisel kokkulepitud hinnaga [st nende tehinguväärtus], kui sellist aruandlusviisi kasutavad kõik residentidest andmeesitajad“. Omakasutustagatiseks väärtpaberistatud kõlblikke laene ei või esitada ilma provisjonideta, kui need on bilansist eemaldatud. Üldistest bilansikirjete juhistest kõrvalekaldumise mõju aruandevormi täitmisel käsitletakse üksikasjalikumalt allpool.

Määrust (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) tuleks kasutada viitedokumendina ka aruandevormi täitmisel esinevate mõistete osas. Eelkõige artiklis 1 on esitatud üldised mõistete määratlused ning II lisa 2. ja 3. osas vastavalt „laenudeks“ liigitatavate instrumentide ja osalejate sektorite määratlused. Oluline on, et bilansikirjete raames peab laenudelt kogunenud intressi reeglina kirjendama bilansis selle tekkimisel (st pigem tekkepõhiselt, mitte siis, kui see tegelikult saadakse), kuid seda ei tohiks laenujääkide andmetes arvesse võtta. Samas aga tuleks kapitaliseeritud intressi kajastada osana laenujääkidest.

Paljud aruandevormil esitatavad andmed on rahaloomeasutustel määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) nõuete kohaselt juba kogutud, kuid TLTRO-III operatsioonides pakkumisi tegevatelt osalejatelt peab koguma teatud täiendavaid andmeid. Rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendis (3) sätestatud bilansikirjete statistika metodoloogilises raamistikus on esitatud kogu taustateave, mis on vajalik nimetatud täiendavate andmete kogumiseks; täiendav teave on esitatud allpool punktis 4 konkreetsete näitajate määratlustes.

3.   Üldised aruandlusnõuded

a)   Aruandevormide struktuur

Aruandevormid hõlmavad andmete viitkuupäevi ning näitajad on koondatud kahte rühma: rahaloomeasutuste laenud euroala mittefinantsettevõtetele ja rahaloomeasutuste laenud euroala kodumajapidamistele, välja arvatud eluasemelaenud. Kõikides kollasega märgitud lahtrites olevad andmed arvutatakse automaatselt teistesse lahtritesse sisestatud andmete põhjal, kasutades ettenähtud valemeid. Aruandevormid sisaldavad ka valideerimisvalemeid, mis kontrollivad andmete sisemist kooskõla.

TLTRO-III raames esitatakse kaks aruannet.

—

Esimese aruandena tuleb esitada täidetud aruandevorm A, mis käsitleb viitlaenujääki laenuvõtmise piirmäära ja pakkumismahu ülempiiri arvutamiseks. Artikli 6 lõikes 3 sätestatud võimalust kasutavad osalejad peavad esitama täiendavad kirjed, mis puudutavad omakasutustagatiseks väärtpaberistatud kõlblikke laene ja audiitorhinnangut nende kirjete kohta vastavalt artikli 6 lõike 6 punkti c alapunktile v. Esimese aruande raames tuleb samuti täita aruandevorm B „esimese vaatlusperioodi“ kohta, mis kestab 1. aprillist 2018 kuni 31. märtsini 2019, kõlbliku netolaenuandmise ja võrdlusaluste arvutamiseks.

—	Teise aruandena tuleb esitada täidetud aruandevorm B „teise vaatlusperioodi“ kohta, mis kestab 1. aprillist 2019 kuni 31. märtsini 2021, kõlbliku netolaenuandmise arvutamiseks ja võrdlemiseks võrdlusalustega, millel põhinevad kohaldatavad intressimäärad.

Aruandevormi B näitajad laenujääkide kohta esitatakse aruandlusperioodi algusele eelneva kuu lõpu seisuga ja aruandlusperioodi lõpu seisuga; st esimese vaatlusperioodi laenujäägid tuleb esitada 31. märtsi 2018 ja 31. märtsi 2019 seisuga ning teise vaatlusperioodi laenujäägid tuleb esitada 31. märtsi 2019 ja 31. märtsi 2021 seisuga. Andmed tehingute ja korrigeerimiste kohta peavad aga hõlmama kõiki asjaomaseid mõjusid aruandlusperioodi jooksul.

b)   TLTRO-III gruppide aruandlus

TLTRO-III operatsioonides grupina osalemisel peab andmed esitama üldjuhul koondandmetena. Samas aga võivad eurot rahaühikuna kasutavate riikide keskpangad (RKPd) koguda teavet individuaalsete asutuste tasandil, kui seda peetakse asjakohaseks.

c)   Aruandevormide esitamine

Täidetud aruandevormid tuleb esitada asjaomasele RKP-le koskõlas artikliga 6 ja kooskõlas EKP veebilehel avaldava TLTRO-III operatsioonide esialgse ajakavaga, kus sätestatakse ka iga esitamisega hõlmatud vaatlusperioodid ja andmeread, mida andmete koostamisel tuleb kasutada.

d)   Andmeühik

Andmed tuleb esitada tuhandetes eurodes.

4.   Mõisted

Käesolevas punktis on välja toodud aruandevormil esitatavate kirjete üksikasjalikud määratlused; sulgudes on märgitud aruandevormidel kasutatav nummerdus.

a)   Kõlblike laenude jäägid (1 ja 4)

Nendes lahtrites olevad andmed arvutatakse järgmiste bilansikirjete andmete põhjal, nimelt „Bilansis kajastatud laenujäägid“ (1.1 ja 4.1) miinus „Väärtpaberistatud või muul viisil ülekantud, kuid bilansist eemaldamata laenude jäägid“ (1.2 ja 4.2) pluss „Eraldiste jäägid“ (1.3 ja 4.3). See viimane on asjakohane ainult juhtudel, kui andmed laenude kohta esitatakse vastupidiselt üldisele bilansikirjete tavale koos allahindlustega.

Kõlblike laenude jääkide aluskirjed on järgmised:

i)

Bilansis kajastatud laenujäägid (1.1 ja 4.1) See kirje hõlmab euroala mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antud laenude (v.a eluasemelaenud) jääke. Tekkepõhist intressi, erinevalt kapitaliseeritud intressist, nendes näitajates arvesse ei võeta. Need lahtrid on otseselt seotud nõuetega, mis sisalduvad määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 2. osa nõuetel (tabeli 1 „Kuuseisud“ punkt 2). Aruandevormides esitatavate kirjete üksikasjalikumate määratluste kohta vt määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osas ja rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendi punktis 4.3.

ii)

Väärtpaberistatud või muul viisil ülekantud, kuid bilansist eemaldamata laenude jäägid (1.2 ja 4.2). See andmekirje sisaldab väärtpaberistatud või muul viisil üle antud, kuid bilansist eemaldamata laenude jääke. Andmed tuleb esitada kõikide väärtpaberistamiste kohta, olenemata sellest, kus asjaomane finantsvahendusettevõte on resident. Selles kirjes ei ole hõlmatud laenud, mis on antud eurosüsteemile tagatiseks seoses rahapoliitika krediidioperatsioonidega krediidinõuete vormis, mille tulemusena need kantakse üle, kuid jäävad bilansist eemaldamata. Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osa (Tabeli 5a „Kuuandmed“ punkt 5.1) hõlmab mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antud bilansist eemaldamata väärtpaberistatud laenude kohta nõutavat teavet, kuid ei sisalda nõuet esitada asjaomane teave laenu otstarbe kaupa. Lisaks ei hõlma määrus (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) muul viisil (st mitte väärtpaberistamise teel) üle antud, kuid bilansist eemaldamata laenude jääke. Seetõttu on aruandevormi täitmisel vaja teha rahaloomeasutuste siseandmebaasidest eraldi väljavõtted. Aruandevormil esitatavate kirjete täiendavate üksikasjade kohta vt määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osa ja rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendi punkt 4.3.11.

iii)

Eraldiste jäägid (1.43 ja 4.43) Need andmed puudutavad üksnes asutusi, mis vastupidiselt üldisele bilansikirjete tavale esitavad andmeid laenude kohta koos allahindlustega. TLTRO-III grupina pakkumisi tegevate asutuste puhul kehtib see nõue vaid sellistele grupi liikmetele, kes kajastavad laene koos allahindlustega. See kirje sisaldab laenudega seotud individuaalseid ja üldiseid allahindlusi ning väärtuse langusest tulenevaid kahjumeid (enne kui laenude osaline/täielik mahakandmine aset leiab). Need andmed peavad viitama reale „Bilansis kajastatud laenujäägid“ (1.4 ja 4.1), välja arvatud „Väärtpaberistatud või muul viisil ülekantud, kuid bilansist eemaldamata laenude jäägid“ (1.2 ja 4.2). Punkti 2 kolmanda lõigu kohaselt tuleb bilansikirjete statistikas esitada laenud üldjuhul põhisumma jäägina ning vastavad allahindlused esitatakse kirjes „Kapital ja reservid“. Sellistel juhtudel ei ole eraldi teavet allahindluste kohta vaja esitada. Kui aga andmed laenude kohta esitatakse koos allahindlustega, tuleb esitada täiendav teave, et koguda rahaloomeasutuste lõikes täielikult võrreldavaid andmeid. Kui on tavaks esitada andmeid laenude kohta koos allahindlustega, võivad RKPd muuta selle teabe esitamise vabatahtlikuks. Samas aga on sellistel juhtudel TLTRO-III raamistikus arvutuste aluseks bilansis kajastatavad laenude jäägid koos allahindlustega (4). Üksikasjalikuma teabe saamiseks vt määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osas esitatud mõistet „Kapital ja reservid“.

b)   Kõlblik netolaenuandmine (2)

Need lahtrid kajastavad aruandlusperioodil antud netolaene (tehingud). Andmed arvutatakse alamkirjetena esitatud näitajate alusel, s.o „Brutolaenuandmine“ (2.1) miinus „Tagasimaksed“ (2.2).

Laenud, mille tingimusi aruandlusperioodil muudetakse, tuleks kajastada nii „Tagasimaksete“ kui „Brutolaenuandmise“ all aruandlusperioodil, mil muudatused kokku lepitakse. Korrigeerimisandmetes tuleb arvesse võtta laenude tingimuste muutmisega seotud mõjusid.

Perioodil toimunud pöördtehingud (st perioodi jooksul antud ja tagasi makstud laenud) tuleks üldjuhul kajastada nii „Brutolaenuandmise“ kui ka „Tagasimaksete“ all. Samas aga on pakkumisi tegevatel rahaloomeasutustel lubatud need tehingud aruandevormi täitmisel ka välja jätta ulatuses, milles see leevendaks nende aruandluskoormust. Sellisel juhul peaksid nad teavitama asjaomast RKPd ja laenujääkide korrigeerimiste andmetes ei tohi pöördtehingutega seotud mõjusid arvesse võtta. See erand ei kehti perioodi jooksul antud laenudele, mis on väärtpaberistatud või muul viisil üle antud.

Arvesse tuleks võtta ka krediitkaardivõlgnevusi, vaba tagasimaksega laene ja arvelduskrediite. Nende instrumentide puhul tuleks netolaenuandmise näitaja asendusena kasutada aruandlusperioodi jooksul toimunud muutusi kasutatud või väljavõetud summades. Positiivsed summad tuleks kajastada kui „Brutolaenuandmine“ (2.1) ning negatiivsed summad (plussmärgiga) kui „Tagasimaksed“ (2.2).

i)

Brutolaenuandmine (2.1) See kirje hõlmab uute väljaantud laenude voogu aruandlusperioodil, v.a omandatud laenud. Antud krediit, mis on seotud krediitkaardivõlgnevuste, vaba tagasimaksega laenude ja arvelduskrediitidega tuleks ka esitada, nagu eespool selgitatud. Samuti tuleks arvesse võtta perioodi jooksul klientide nõuetele lisatud summad, näiteks tulenevalt intressi kapitaliseerimisest (vastandina tekkepõhisele intressile) ja tasudest.

ii)

Tagasimaksed (2.2) See andmekirje hõlmab laenude põhiosa tagasimaksete voogu aruandlusperioodi jooksul, v.a vood, mis on seotud väärtpaberistatud või muul viisil üle antud, kuid bilansist eemaldamata laenudega. Kajastada tuleks ka krediitkaardivõlgnevuste, vaba tagasimaksega laenude ja arvelduskrediitidega seotud tagasimakseid, nagu eespool selgitatud. Kajastama ei peaks veel kapitaliseerimata tekkepõhise intressiga seotud intressimakseid, laenude üleminekuid ja muid laenujääkide korrigeerimisi (sh laenude osaline/lõplik mahakandmine). Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) kohaselt tuleb võla konverteerimine omandiväärtpaberiteks lugeda tehinguks. Samas võib TLTRO-III aruandevormide täitmisel esitada võlgade konverteerimised omandiväärtpaberiteks, mille puhul osaleja poolt antud laenud mittefinantsettevõtetele asendatakse sellele osalejale nendes mittefinantsettevõtetes kuuluvate omandiväärtpaberitega, ümberliigitamiseks ja mitte laenude tagasimakseks, tingimusel et osaleja antav summa reaalmajanduse rahastamiseks seeläbi ei vähene, mille määrab kindlaks asjaomane RKP. Osaleja esitab RKP-le kogu vajaliku teabe konverteerimise käsitlemise otsustamiseks.

c)   Laenujääkide korrigeerimised (3)

Need lahtrid on mõeldud selliste aruandlusperioodi jooksul kõlblike laenude jääkides toimuvate muutuste (vähenemiste (–) ja suurenemiste (+)) kajastamiseks, mis ei ole seotud kõlbliku netolaenuandmisega. Need muutused tulenevad tehingutest nagu laenude väärtpaberistamine või muu üleminek aruandlusperioodi jooksul ning muudest ümberhindlustega seotud korrigeerimistest, mille põhjuseks on vahetuskursi muutused, laenude osaline/täielik mahakandmine ja ümberliigitamine.

Laenujääkide korrigeerimistega seotud kirjed arvutatakse automaatselt alamkirjetena sisestatud näitajate alusel, nimelt „Laenude müük ja ost ning muu laenude ülekandmine aruandlusperioodil“ (3.1) pluss „Muud korrigeerimised“ (3.2).

i)

Laenude müük ja ost ning muu laenude ülekandmine aruandlusperioodil (3.1) — Väärtpaberistatud laenude netovood, mis mõjutavad laenude seisu (3.1A) See andmekirje sisaldab esitatud laenude seisu mõjutavate aruandlusperioodi jooksul väärtpaberistatud laenude netosummat, mille arvutamisel lahutatakse võõrandamised omandamistest (5). Andmed tuleb esitada kõikide väärtpaberistamiste kohta, olenemata sellest, kus asjaomane finantsvahendusettevõte on resident. Laenude ülekandmine tuleks kajastada müügi toimumise ajal nominaalväärtuses koos laenude osaliste/lõplike mahakandmistega. Need osalised/täielikud mahakandmised tuleks esitada, kui need on tuvastatavad, kirje 3.2B (vt allpool) all. Rahaloomeasutuste puhul, kelle aruandluses on laenud koos allahindlustega, tuleks ülekandmine kajastada bilansilises väärtuses (st nominaalväärtuses koos allahindlustega) (6). Neid üksikasju hõlmab määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osa (tabeli 5a „Kuuandmed“ ja 5b „Kvartaliandmed“ punkt 1.1). Esitatavate andmete üksikasjalikum määratlus on määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osas ja rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendi punktis 4.3.11. — Laenude seisu mõjutav muul viisil ülekantud laenude netovoog (3.1B) See andmekirje sisaldab esitatud laenude seisu mõjutavate aruandlusperioodi jooksul väärtpaberistamisega mitte seotud tehingutes võõrandatud või omandatud laenude netosummat, mille arvutamisel lahutatakse võõrandamised omandamistest. Ülekandmine tuleks kajastada müügi toimumise ajal nominaalväärtuses koos osaliste/täielike mahakandmistega. Need osalised/täielikud mahakandmised tuleks esitada, kui need on tuvastatavad, aruandevormi kirje 3.2B all. Rahaloomeasutuste puhul, kelle aruandluses on laenud koos allahindlustega, tuleks ülekandmine kajastada bilansilises väärtuses (st nominaalväärtuses koos allahindlustega). Neid üksikasju hõlmavad osaliselt määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osa nõuded. Tabeli 5a „Kuuandmed“ ja tabeli 5b „Kvartaliandmed“ punktid 1.2 hõlmavad muul viisil ülekantud laenude netovooge, mis mõjutavad laenude seisu, kuid ei hõlma järgmist: 1) teistele riigisisestele rahaloomeasutusele võõrandatud või teistelt riigisisestelt rahaloomeasutustel omandatud laenud, sh ettevõtte restruktureerimisest tulenevad grupisisesed ülekandmised (nt laenukogumi üleminek riigisiseselt rahaloomeasutusest tütarettevõtjalt rahaloomeasutusest emaettevõtjale); 2) laenude ülekandmine seoses grupisiseste ümberkorraldustega – ettevõtete ühinemine, ülevõtmine ja jagunemine. Aruandevormi täitmisel tuleb esitada andmed kõikide mõjude kohta. Esitatavate andmete täpsustused on määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osas ja rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendi punktis 4.3.11. Seoses kirjega „Rahaloomeasutuste sektori struktuuri muutused“ sisaldab rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendi punkt 5.6.4 grupisiseste üleminekute üksikasjalikku kirjeldust, milles eristatakse juhtumeid, kus üleminek toimub eraldiseisvate institutsionaalsete üksuste vahel (nt enne, kui üks või mitu üksust ühinemisel või omandamisel likvideeritakse), ja juhtumeid, mis toimuvad mõne üksuse likvideerimise hetkel, millisel juhul tuleks teostada statistiline ümberklassifitseerimine. Aruandevormi täitmisel on mõju mõlemal juhul sama ja andmed tuleks esitada kirje 3.1C (mitte kirje 3.2C) all. — Laenude seisu mitte mõjutav väärtpaberistatud või muul viisil ülekantud laenude netovoog (3.1C) See kirje sisaldab esitatud laenude seisu mõjutavate aruandlusperioodi jooksul väärtpaberistatud või muul viisil ülekantud laenude netosummat, mille arvutamisel lahutatakse võõrandamised omandamistest. Ülekandmine tuleks kajastada müügi toimumise ajal nominaalväärtuses koos laenude osaliste/täielike mahakandmistega. Need osalised/täielikud mahakandmised tuleks esitada, kui need on tuvastatavad, aruandevormi kirje 3.2B all. Rahaloomeasutuste puhul, kelle aruandluses on laenud koos allahindlustega, tuleks ülekandmine kajastada bilansilises väärtuses (st nominaalväärtuses koos allahindlustega). Selles kirjes ei ole hõlmatud laenude, mis on antud eurosüsteemile tagatiseks seoses rahapoliitika krediidioperatsioonidega krediidinõuete vormis, provisjoneerimisega seotud netovood, mille tulemusena need kantakse üle, kuid jäävad bilansist eemaldamata. Neid üksikasju hõlmavad osaliselt määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osa nõuded. Tabeli 5a „Kuuandmed“ ja tabeli 5b „Kvartaliandmed“ punkt 2.1 hõlmab andmeid väärtpaberistatud või muul viisil üle antud laenude netovoogude kohta, mis ei mõjuta laenude seisu, kuid eluasemelaene kodumajapidamistele ei ole eraldi määratletud ning seetõttu tuleks nende kohta teha rahaloomeasutuste majasisestest andmebaasidest eraldi väljavõtted. Peale selle, nagu eespool märgitud, ei hõlma need nõuded järgmist: 1) teistele riigisisestele rahaloomeasutusele võõrandatud või teistelt riigisisestelt rahaloomeasutustel omandatud laenud, sh ettevõtte restruktureerimisest tulenevad grupisisesed ülekandmised (nt laenude kogumi üleminek riigisiseselt rahaloomeasutusest tütarettevõtjalt rahaloomeasutusest emaettevõtjale); 2) laenude ülekandmine seoses grupisiseste ümberkorraldustega – ettevõtete ühinemine, ülevõtmine ja jagunemine. Aruandevormi täitmisel tuleb esitada andmed kõikide mõjude kohta. Esitatavate andmete täpsustused on määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osas ja rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendi punktis 4.3.11.

ii)

Muud korrigeerimised (3.2) Järgmised kirjed muude korrigeerimiste kohta tuleb esitada seoses bilansis kajastatavate laenujääkidega, v.a väärtpaberistatud või muul viisil ülekantud, kuid bilansist eemaldamata laenud. — Vahetuskursi muutustest tulenevad ümberhindlused (3.2 A) Euro vahetuskursi kõikumised põhjustavad muutusi välisvääringus fikseeritud laenude väärtuses nende väljendamisel eurodes. Andmed mõjude kohta tuleks esitada miinusmärgiga (plussmärgiga), kui need põhjustavad netoarvestuses laenujääkide vähenemist (suurenemist) ning see on vajalik netolaenude ja laenujääkide muutuste täielikuks vastavusse viimiseks. Määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) sätestatud nõuded neid korrigeerimisi ei hõlma. Kui asjaomased andmed (või ligikaudsed näitajad) ei ole rahaloomeasutustele kergesti kättesaadavad, arvutatakse andmed rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendi punktis 7.2.2 esitatud juhiste põhjal. Antud prognoosimeetodi kohaselt piirduvad arvutused peamiste vääringutega ja põhinevad järgmistel sammudel: 1) kõlblike laenude jäägid perioodi algusele eelneva kuu lõpu seisuga ja perioodi lõpu seisuga (kirjed 1 ja 4) jaotatakse nende vääringu põhjal rühmadesse, moodustades laenude kogumid, mille vääringuks on GBP, USD, CHF ja JPY. Kui need andmed ei ole kergesti kättesaadavad, võib kasutada andmeid bilansis kajastatud laenujääkide kogumahu kohta, sh väärtpaberistatud või muul viisil ülekantud, kuid bilansist eemaldamata laenud (kirjed 1.1 ja 4.1). 2) iga laenude kogumit käsitletakse järgmiselt. Sulgudes märgitakse asjaomase võrrandi number rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendis: — laenujäägid perioodi algusele eelneva kuu lõpu seisuga ja perioodi lõpu seisuga konverteeritakse algsesse vääringusse, kasutades asjakohast nominaalset vahetuskurssi (7) (võrrandid [7.2.2] ja [7.2.3]); — välisvääringus fikseeritud laenujääkide muutus võrdlusperioodil arvutatakse välja ja konverteeritakse tagasi eurodesse, kasutades aruandlusperioodi päevaste vahetuskursside keskmist väärtust (võrrand [7.2.4]); — arvutatakse välja eurodesse konverteeritud laenujääkide muutus (vt eelmist etappi) ja eurodes fikseeritud laenujääkide muutuse vahe (võrrand [7.2.5], vastandmärgiga); 3) lõplik vahetuskursist tulenev korrigeerimine prognoositakse iga vääringu korrigeerimise summana. Täiendav teave on rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendi punktides 5.8 ja 7.2.2. — Täielik/osaline mahakandmine (3.2B) Kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 1 punktiga g on „väärtuse vähendamine“ (osaline mahakandmine) laenu halvenemise tõttu laenujäägi summa otsene vähendamine (statistilises) bilansis. Samamoodi on „kustutamine“ (täielik mahakandmine) laenu bilansilise väärtuse lõplik vähendamine, mille tulemusel see bilansist eemaldatakse. Laenude osaliste ja täielike mahakandmiste mõjud tuleks kajastada miinusmärgiga (plussmärgiga), kui need põhjustavad netoarvestuses laenujääkide vähenemist (suurenemist). Need andmed on vajalikud netolaenuandmise ja laenujääkide muutuste täielikku vastavusse viimiseks. Bilansis kajastatavate laenujääkidega seotud osaliste/täielike mahakandmiste kohta võib kasutada määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 4. osa (tabel 1 A „Kuu ümberhindluskorrigeerimised“) miinimumnõuete täitmiseks kogutavaid andmeid. Et eristada laenude osaliste/täielike mahakandmiste mõju väärtpaberistatud või muul viisil ülekantud, kuid bilansist eemaldamata laenudele, tuleb rahaloomeasutuste siseandmebaasidest teha eraldi väljavõte. Kõlblike laenude jääkide andmeid (kirjed 1 ja 4) korrigeeritakse põhimõtteliselt allahindluste summadega juhul, kui laene kajastatakse statistilises bilansis koos allahindlustega. — Kui osaleja esitab andmeid kirjete 1.3 ja 4.3 all, peaksid andmed laenude osaliste/täielike mahakandmiste kohta hõlmama (osaliselt või täielikult) lootusetuks tunnistatud laenude varasemate allahindluste tühistamist ning lisaks peaks see kohastel juhtudel hõlmama ka allahindlusi ületavaid kahjumeid. Samamoodi tuleb provisjoneeritud laenu väärtpaberistamisel või muul viisil üle kandmisel kajastada provisjoniga võrdne osaline/täielik mahakandmine (vastandmärgiga), et tasakaalustada väärtuse muutust bilansis (korrigeeritud allahindluste summa ja netovoo väärtusega). Provisjonid võivad aja jooksul muutuda uute mahaarvamiste ja laenukahjumitest tulenevate väärtuse languste tõttu (v.a võimalikud vähenemised, sh need, mis toimuvad laenu tagasimaksmisel laenuvõtja poolt). Neid muutusi ei tuleks aruandevormil kajastada osana laenude osalisest/täielikust mahakandmisest (kuna aruandevorm arvutab väärtused ilma allahindlusteta) (8). Laenude osaliste/täielike mahakandmiste mõju väärtpaberistatud või muul viisil ülekantud, kuid bilansist eemaldamata laenudele ei pea eristama, kui rahaloomeasutuste siseandmebaasidest ei ole võimalik saada eraldi andmeid allahindluste kohta. — Kui on tavaks kajastada laenujääke koos allahindlustega, kuid asjaomaseid allahindlustega seotud kirjeid (1.3 ja 4.3) ei esitata (vt punkti 4 alapunkt a), peavad osalised/täielikud mahakandmised hõlmama uusi mahaarvamisi ja laenukahjumitest tulenevaid väärtuse langusi laenuportfellis (v.a võimalikud vähenemised, sh need, mis toimuvad laenu tagasimaksmisel laenuvõtja poolt) (9). Laenude osaliste/täielike mahakandmiste mõju väärtpaberistatud või muul viisil ülekantud, kuid bilansist eemaldamata laenudele ei pea eristama, kui rahaloomeasutuste siseandmebaasidest ei ole võimalik saada eraldi andmeid provisjonide kohta. Põhimõtteliselt hõlmavad need kirjed ka laenude väärtpaberistamisel või muul viisil üle kandmisel tekkivaid ümberhindlusi, kui tehinguväärtus erineb nominaalväärtusest ülekandmise ajal. Asjaomased ümberhindlused tuleb kajastada, kui need on kindlaksmääratavad, ning neid tuleks arvestada tehinguväärtuse ja müügi toimumise ajal kehtiva nominaalväärtuse vahena. Täiendav teave on määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 4. osas ja rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendi punktis 5.4. — Ümberliigitus (3.2C) Ümberliigituse all kajastatakse kõik mõjud, mis ei ole seotud netolaenudega määratluse kohaselt punkti 4 alapunktis b, kuid mis põhjustavad muutusi bilansis kajastatavates laenujääkides, v.a väärtpaberistatud või muul viisil ülekantud, kuid bilansist eemaldamata laenud. Määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) sätestatud nõuded asjaomaseid mõjusid ei hõlma ning nende mõju tuletatakse tavaliselt koondatult makromajandusliku statistika koostamisel. Samas on need tähtsad individuaalsete asutuste (või TLTRO-III gruppide) tasandil netolaenude ja laenujääkide muutuste vastavusse viimiseks. Andmed tuleb esitada järgmiste bilansis kajastatud laenude jääkidega seotud mõjude kohta, v.a väärtpaberistatud või muul viisil ülekantud, kuid bilansist eemaldamata laenud; kohaldatakse tavakorda, mille kohaselt kajastatakse laenujääkide vähenemist (suurenemist) põhjustavad mõjud miinusmärgiga (plussmärgiga): 1) Muutused laenuvõtjate sektoriliigis või residentsuses, mis põhjustavad muutusi kajastatavates laenujääkide positsioonides, mis ei tulene netolaenuandmisest, tuleb seega kajastada; 2) Muutused instrumentide liigituses Need võivad samuti näitajaid mõjutada, kui laenujäägid suurenevad (vähenevad) näiteks võlaväärtpaberi (laenu) laenuks (võlaväärtpaberiks) ümberliigitamise tõttu; 3) Aruandlusvigade parandamisest tulenevad korrigeerimised kooskõlas asjaomaselt RKP-lt artikli 7 lõike 1 punkti f alusel saadud juhistega; 4) Äriühingute ümberkujundamised ja TLTRO-III grupi koosseisu muutused, mille puhul ei ole TLTRO-III grupi uue koosseisu ja äriühingute uus struktuuri kajastamiseks kooskõlas artikli 6 lõikega 8 nõutav esimese aruande uuesti esitamist. Täiendav teave on rahaloomeasutuste bilansistatistika juhendi punktis 5.6 Samas tuleks aga eespool kirjeldatud kontseptuaalseid erinevusi arvesse võtta ümberklassifitseerimiste andmete tuletamisel individuaalsete asutuste tasandil.

d)   Lisakirjed seoses omakasutuses olevaks tagatiseks väärtpaberistatud kõlblike laenudega (S.1)

Osalejad, kes kasutavad artikli 6 lõikes 3 sätestatud võimalust, peavad lisaks esitama vormi A täiendavad kirjed omakasutuses olevaks tagatiseks väärtpaberistatud kõlblike laenude jääkide kohta:

i)	„Omakasutuses olevaks tagatiseks väärtpaberistatud kõlblike, bilansist eemaldamata, laenude jäägid“ (S.1.1) Need andmed osutavad laenudele, mis on väärtpaberistatud omakasutuses olevaks tagatiseks ja mis on hõlmatud aruandluskirje 1.2 all.

ii)

„Omakasutuses olevaks tagatiseks väärtpaberistatud kõlblike, bilansist eemaldatud, laenude jäägid“ (S.1.2). Need andmed osutavad laenudele, mis on väärtpaberistatud omakasutuses olevaks tagatiseks ja mida ei kajastata enam bilansis, kuna nad on sealt eemaldatud. Kuni osaleja jätkab laenude teenindamist, kehtib nende suhtes endiselt aruandlus määruse (EL) nr 107/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osa kohaselt (tabelite 5a ja 5b blokk 3.1).

iii)

„Omakasutuses olevaks tagatiseks väärtpaberistatud kõlblike, bilansist eemaldamata, laenude jaoks tehtud eraldiste jäägid“ (S.1.3) Need andmed osutavad laenudele, mis on bilansist eemaldamata, s.t nende aruandlus toimub S.1.1 kohaselt. Erinevalt üldisest bilansiaruandluse tavast esitatakse neid kirjeid ainult juhul, kui laenude aruandlus toimub pärast eraldiste mahaarvamist. Samas võivad osalejad otsustada seda teavet mitte esitada ja sellel juhul on asjaomased summad hõlmatud kõlblike laenude jääkide arvutustes.

TLTRO-III aruandlus

TLTRO-III aruandevorm A

Aruandlusperiood:28. veebruar 2019
Laenud mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele, v.a kodumajapidamiste eluasemelaenud (eurodes, tuhandetes)
	Laenujäägi võrdlusaluse peamised koondnäitajad				Laenud mittefinantsettevõtetele	Laenud kodumajapidamistele (sealhulgas kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele), välja arvatud eluasemelaenud
							kirje	valem	valideerimine
	1	Kõlblike laenude jäägid …			0	0	1	1 = 1.1 – 1.2 (+ 1.3)
	S.1	Omakasutuses olevaks tagatiseks väärtpaberistatud kõlblike laenudega seotud lisakirjed …			0	0	S.1	S.1 = S.1.1 + S.1.2 ( + S.1.3)
	Aluskirjed
		Bilansis kajastatud kõlblike laenude jäägid
	1.1	Bilansis kajastatud laenujäägid …					1.1
	1.2	Väärtpaberistatud või muul viisil üle kantud, kuid bilansist eemaldamata laenude jäägid …					1.2
	1.3	Kirje 1.1, v.a 1.2 (*1), all toodud laenude jaoks tehtud eraldiste jäägid …					1.3
		Omakasutustagatiseks väärtpaberistatud kõlblike laenudega seotud lisakirjed
	S.1.1	Omakasutustagatiseks väärtpaberistatud kõlblike, bilansist eemaldamata laenude jäägid …					S.1.1		S.1.1 <= 1.2
	S.1.2	Omakasutustagatiseks väärtpaberistatud kõlblike, bilansist eemaldatud laenude jäägid …					S.1.2
	S.1.3	Omakasutustagatiseks väärtpaberistatud kõlblike, bilansist eemaldamata laenude jaoks tehtud eraldiste jäägid  (*1)…					S.1.3

TLTRO-III aruandevorm B

Aruandlusperiood:1. aprill 2018 – 31. märts 2019 (esimene vaatlusperiood) / 1. aprill 2019 – 31. märts 2021 (teine vaatlusperiood)
Laenud mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele, v.a kodumajapidamiste eluasemelaenud (eurodes, tuhandetes)
	Peamised koondnäitajad				Laenud mittefinantsettevõtetele	Laenud kodumajapidamistele (sealhulgas kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele), välja arvatud eluasemelaenud
							kirje	valem	valideerimine
	1	Kõlblike laenude jäägid aruandeperioodi algusele eelneva kuu lõpus …			0	0	1	1 = 1.1 – 1.2 (+ 1.3)
	2	Kõlblik netolaenuandmine aruandeperioodil …			0	0	2	2 = 2.1 – 2.2
	3	Jääkide korrigeerimine: vähendamine (–) ja suurendamine (+) …			0	0	3	3 = 3.1 + 3.2
	4	Kõlblike laenude jäägid aruandeperioodi lõpus …			0	0	4	4 = 4.1 – 4.2 (+ 4.3)	4 = 1 + 2 + 3
	Alusvara
		Kõlblike laenude jäägid aruandeperioodi algusele eelneva kuu lõpus
	1.1	Bilansis kajastatud laenujäägid …					1.1
	1.2	Väärtpaberistatud või muul viisil üle kantud, kuid bilansist eemaldamata laenude jäägid …					1.2
	1.3	Kirje 1.1, v.a 1.2 (*2), all toodud laenude jaoks tehtud eraldiste jäägid …					1.3
		Kõlblik netolaenuandmine aruandeperioodil
	2.1	Brutolaenuandmine …					2.1
	2.2	Tagasimaksed …					2.2
		Jääkide korrigeerimine: vähendamine (–) ja suurendamine (+)
	3.1	Laenude müük ja ost ning muu laenude ülekandmine aruandeperioodil …			0	0	3.1	3.1 = 3.1A + 3.1B + 3.1C
	3.1A	Laenude seisu mõjutav väärtpaberistatud laenude netovoog …					3.1A
	3.1B	Laenude seisu mõjutav muul viisil ülekantud laenude netovoog …					3.1B
	3.1C	Laenude seisu mitte mõjutav väärtpaberistatud või muul viisil ülekantud laenude netovoog …					3.1C
	3.2	Muu korrigeerimine …			0	0	3.2	3.2 = 3.2A + 3.2B + 3.2C
	3.2A	Kursimuutustest tulenev ümberhindamine …					3.2A
	3.2B	Täielik/osaline mahakandmine …					3.2B
	3.2C	Ümberliigitus …					3.2C
		Kõlblike laenude jäägid aruandeperioodi lõpus
	4.1	Bilansis kajastatud laenujäägid …					4.1
	4.2	Väärtpaberistatud või muul viisil üle kantud, kuid bilansist eemaldamata laenude jäägid …					4.2
	4.3	Kirje 4.1, v.a 4.2 (*2), all toodud laenude jaoks tehtud eraldiste jäägid …					4.3

---

(1)  Aruandlusnõuete üldraamistik jääb samaks, mis sätestati otsustes EKP/2014/34 ja (EL) 2016/810 (EKP/2016/10), välja arvatud muudatused, mis on seotud omakasutustagatiseks väärtpaberistatud kõlblike laenude lisamisega laenuvõtmise piirmäära arvutamiseks.

(2)  Aruandevormides on kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid hõlmatud kodumajapidamiste alla.

(3)  Vt „Manual on MFI balance sheet statistics“, EKP, jaanuar 2019, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu. Eelkõige käsitleb laenude statistilisi aruandeid punkt 4.3 leheküljel 40.

(4)  See erand mõjutab ka osalise/lõpliku mahakandmise andmete esitamist, nagu on selgitatud allpool.

(5)  Kokkuleppeline tähistus, mis on määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) nõuetele vastupidine, on kooskõlas eespool määratletud üldise nõudega korrigeerimisandmete kohta – nimelt laenujääkide suurenemist või vähenemist põhjustavad mõjud tuleb esitada vastavalt plussmärgiga või miinusmärgiga.

(6)  Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) kohaselt võivad rahaloomeasutused kajastada ostetud laene nende tehinguväärtuses, kui seda teevad kõik selle riigi residentidest rahaloomeasutused. Sellisel juhul tuleb võimalikud ümberhindamiskomponendid esitada aruandevormi kirje 3.2B all.

(7)  Kasutada tuleb EKP viitekursse. Vt 8. juuli 1998. aasta pressiteadet ühisturustandardite kehtestamise kohta, mis on avaldatud EKP veebilehel (http://www.ecb.europa.eu).

(8)  See nõue erineb määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) aruandlusnõuetest.

(9)  Nõue puudutab sama teavet, mida laene koos allahindlustega kajastavad rahaloomeasutused peavad esitama määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) kohaselt.

(*1)  Kohaldatav ainult juhtudel, kui laenude aruandlus toimub ilma mahakandmisteta; vt täpsustusi aruandlusjuhistes.

(*2)  Kohaldatav ainult juhtudel, kui laenude aruandlus toimub ilma mahakandmisteta; vt täpsustusi aruandlusjuhistes.