52014DC0689

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

EDUSAMMUD KYOTO NING ELi 2020. AASTA EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEL

(vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määruse (EL) nr 525/2013 (kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) artiklile 21)

Sisukord

1............ Kokkuvõte. 4

2............ Edusammud Kyoto 2013.–2020. aasta eesmärkide ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel 6

2.1......... Kyoto protokolli teine kohustusperiood. 6

2.2......... Liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk 2020. aastaks. 6

2.2.1...... Liidu edusammud. 6

2.2.2...... Liikmesriikide edusammud. 7

3............ Kyoto eesmärkide ületamine esimesel kohustusperioodil (2008–2012) 9

3.1......... EL 28. 9

3.2......... EL 15. 10

3.3......... Tulemused liikmesriikide tasandil 11

4............ Kasvuhoonegaaside heite suundumused ELis. 12

4.1......... Kasvuhoonegaaside heide 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga. 12

4.2......... Kasvuhoonegaaside heite mahukus ja heide inimese kohta on ühtlustunud. 13

4.3......... CO2-heite vähenemist mõjutanud tegurite järelhindamine. 15

4.4......... Lennunduse mõju maailma kliimale. 16

5............ Liidu kliimapoliitika rakendamise seis. 16

5.1......... Heite vähendamine. 16

5.1.1...... 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku ettevalmistamine. 16

5.1.2...... ELi HKS. 17

5.1.3...... Muud tegevuspõhimõtted ja meetmed. 18

5.2......... Kohanemine kliimamuutustega. 18

5.3......... Kliimameetmete rahastamine. 19

5.3.1...... Enampakkumistest saadavad tulud. 19

5.3.2...... Kliimameetmete integreerimine ELi eelarvesse. 21

6............ Olukord liidu kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides. 22

6.1......... ELi kandidaatriigid (Albaania, Island, Türgi, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro ja Serbia) 22

6.2......... ELi potentsiaalsed kandidaatriigid (Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo*) 23

1.           Kokkuvõte

EL on ületamas Kyoto eesmärke

2012. aastal langes heide madalaimale tasemele pärast 1990. aastat. ELi kasvuhoonegaaside (KHG) koguheide[1] (v.a rahvusvaheline lennundus ning maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF)) oli 19,2 % allpool 1990. aasta taset ning 21,6 % allpool Kyoto võrdlusaastate taset. Esialgsete hinnangute kohaselt vähenes koguheide 2013. aastal veel 1,8 %.

Esimesel kohustusperioodil (2008–2012) ületasid EL 28 liikmesriigid oma eesmärke kokku 4,2 CO2 gigaekvivalenttonni võrra.

Vastavalt liikmesriikide prognoosidele peaks teise kohustusperioodi (2013–2020) koguheide (v.a LULUCF ja rahvusvaheline lennundus) olema keskmiselt 23 % väiksem kui võrdlusaastatel. Seega peaks EL teise kohustusperioodi Kyoto eesmärgi täitma ning selle tõenäoliselt ületama 1,4 CO2 gigaekvivalenttonni võrra.

Kogu võimalik kumulatiivne ületamine aastatel 2008–2020 on hinnanguliselt 5,6 CO2 gigaekvivalenttonni. See on rohkem kui ELi koguheide 2012. aastal.

Joonis 1. Summaarne ületamine Kyoto protokolli esimesel kohustusperioodil (2008–2012) ja prognoositav ületamine teisel kohustusperioodil (2013–2020) (EL 28)

Allikas: Euroopa Komisjon, Euroopa Keskkonnaamet (edaspidi „EEA”)

EL on saavutamas Euroopa 2020. aastaks püstitatud KHG heite vähendamise eesmärki

Kliima- ja energiapaketiga reguleeritav koguheide ELis (v.a LULUCF, k.a rahvusvaheline lennundus) oli juba 2012. aastal 18 % allpool 1990. aasta taset ning 2013. aastal peaks see jääma hinnanguliselt 19 % allapoole 1990. aasta taset.

Liikmesriikide olemasolevatel meetmetel põhinevate prognooside kohaselt on heide 2020. aastal 21 % väiksem kui 1990. aastal[2]. Seega väheneb EL kasvuhoonegaaside heide kavakohaselt.

13 liikmesriiki peavad siiski veel rakendama täiendavaid meetmeid, et täita 2020. aastaks püstitatud riiklikku heite vähendamise eesmärki ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata sektorites. Lisaks sellele ületab 2013. aasta esialgsete hinnanguliste heiteandmete[3] kohaselt Saksamaal, Luksemburgis[4] ja Poolas heide jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse alusel 2013. aastaks kehtestatud eesmärke.

Majandustegevuse ja kasvuhoonegaaside heite lahtisidumine on olnud edukas

Ajavahemikul 1990–2012 kasvas ELi SKP 45 %, samal ajal kasvuhoonegaaside koguheide (v.a LULUCF ja rahvusvaheline lennundus) vähenes 19 %. Selle tulemusena vähenes aastatel 1990‑2012 ELi kasvuhoonegaaside heite mahukus peaaegu poole võrra. Lahtisidumine toimus kõikides liikmesriikides.

Joonis 2. Reaalse SKP, KHG heite ja heitemahukuse (kasvuhoonegaaside heite suhe SKPsse) muutumine: indeks (1990 = 100)

Allikas: EEA, majanduse ja rahanduse peadirektoraat (Ameco andmebaas), Eurostat

Kliima- ja energiavaldkonnas rakendatud struktuuripoliitika on oluliselt kaasa aidanud ELi heite vähendamisele alates 2005. aastast[5]. Ajavahemikul 2008–2012 aset leidnud heite vähenemisest alla poole toimus majanduskriisi ajal.

2.           Edusammud Kyoto 2013.–2020. aasta eesmärkide ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel

2.1.        Kyoto protokolli teine kohustusperiood

Teisel kohustusperioodil on EL, selle 28 liikmesriiki ja Island võtnud ühiseks täitmiseks kohustuse vähendada ajavahemikul 2013–2020 keskmist aastaheidet 20 % võrra võrreldes võrdlusaastaga.

Vastavalt liikmesriikide esitatud prognoosidele (v.a LULUCF ja Kyoto mehhanismid) peaks koguheide (v.a LULUCF ja rahvusvaheline lennundus) olema olemasolevate meetmete rakendamise korral 2020. aastal 22 % väiksem kui 1990. aastal ja 25 % väiksem kui võrdlusaastal.

esialgsed prognoosid LULUCFi kohta näitavad, et EL tervikuna võiks saada kasu vähesel määral netosidumisest. See on aga liikmesriigiti erinev. Samuti võib veel toimuda muudatusi, kuna metsa majandamise võrdlustasemete tehniline läbivaatamine on veel pooleli.

2.2.        Liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk 2020. aastaks

2.2.1.     Liidu edusammud

2009. aastal vastu võetud kliima- ja energiapaketis on liidule seatud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 1990. aastaga võrreldes[6] 20 %, mis 2005. aastaga võrreldes tähendaks vähendamist 14 %. See eesmärk on JKO alusel jagatud heitkogustega kauplemise süsteemis (edaspidi „HKS”) osalevate ja mitteosalevate sektorite vahel. Kui HKSiga on ette nähtud kogu ELi hõlmav ülemmäär, siis jõupingutuste jagamist käsitlevas otsuses on iga liikmesriigi jaoks sätestatud HKSis mitteosalevatele sektoritele aastaks eraldatavad heitkogused.

Vastavalt liikmesriikide ajakohastatud prognoosidele[7] peaks heide (sh rahvusvaheline lennundus) olema olemasolevate meetmete korral 2020. aastal 21 % väiksem kui 1990. aastal (sh HKSiga hõlmatud ja hõlmamata sektorid). EL tervikuna on praegu ELi 2020. aastaks püstitatud eesmärgi saavutamisel graafikus.

2.2.2.     Liikmesriikide edusammud

13 liikmesriiki peavad siiski veel pingutama, et saavutada riigis 2020. aastaks HKSi-välistele sektoritele seatud eesmärke. Ülejäänud 15 liikmesriiki peaksid prognoosi kohaselt oma kohustused täitma olemasolevate tegevuspõhimõtete ja meetmete abil (vt joonis 3).

Lisaks oli 2013. aasta ligikaudsete heiteandmete[8] põhjal HKSi-väliste sektorite heide Saksamaal, Luksemburgis ja Poolas neile riikidele JKO kohaselt 2013. aastaks seatud eesmärgist[9] suurem vastavalt 0,7, 1,1 ja 2,4 protsendipunkti, võrreldes neile riikidele JKO kohaselt võrdlusaasta põhjal määratud heitkogustega[10]. Selles analüüsis ei ole veel arvesse võetud jõupingutuste jagamist käsitleva otsusega loodud paindlikke võimalusi, näiteks rahvusvaheliste ühikute kasutamist või kasutamata heitkoguse ühikute ülekandmist liikmesriikide vahel.

Joonis 3. 2020. aasta heiteprognooside ja eesmärkide vaheline erinevus (protsentides 2005. aasta heitest) ning 2013. aasta heite ja sama aasta eesmärkide vaheline erinevus HKSiga hõlmamata sektorites. Negatiivsed väärtused osutavad sellele, kui palju eesmärgi saavutamisest puudu jääb, ning positiivsed väärtused sellele, kui palju eesmärki ületatakse.

Märkus: protsendimäärad vastavad protsendipunktidele JKO-kohastest võrdlusaasta heitkogustest. Kõnealused võrdlusaasta heitkogused arvutatakse iga liikmesriigi kohta eraldi, et need oleksid kooskõlas nii suhteliste kui ka absoluutsete 2020. aasta JKO eesmärkidega.

Allikas: Euroopa Keskkonnaamet, Euroopa Komisjoni liikmesriikide prognooside põhjal.

Komisjon viis 2014. aasta Euroopa poolaasta osana läbi spetsiaalse analüüsi, mille aluseks olid liikmesriikide olemasolevatel meetmetel põhinevad heiteprognoosid:

· Luksemburgis peaks KHG heide prognoosi kohaselt ületama riikliku eesmärgi 23 protsendipunkti. KHG heidet saaks märkimisväärselt vähendada, kui suurendada transpordikütuse makse ja arendada ühistransporti. Samas toetaks see ka suuremat majanduskasvu ja kliimapoliitikat, näiteks väheneksid märkimisväärset kulu tekitavad liiklusummikud.

· Iirimaal peaks KHG heide prognoosi kohaselt ületama eesmärgi 17 protsendipunkti, kuna transpordi- ja põllumajandussektori heide on oluliselt kasvanud. Iirimaal on aga vähem CO2-heidet tekitavat arengut käsitleva seaduse raames väljatöötamisel rida algatusi sellise heite vähendamiseks.

· Belgias peaks heide prognoosi kohaselt ületama riikliku eesmärgi 11 protsendipunkti. Analüüsis rõhutatakse, et ülesanded on vaja asutuste vahel selgelt jaotada. Transpordisektori heite vähendamine tuleb ühendada liiklusummikute vähendamisega.

· Veel viis liikmesriiki (ES, AT, FI, BG, IT) peaksid eesmärgi ületama 3 või enama protsendipunkti võrra.

Lisaks on vastu võetud muud riigipõhised soovitused seoses kasvuhoonegaaside heite vähendamisega. Nõukogu soovitas mitmel liikmesriigil (BE, CZ, FR, HU, IE, IT, LT, LV, ES) nihutada maksukoormust tööjõult majanduskasvu vähem pärssivatele maksubaasidele, sealhulgas kehtestada keskkonnamaksud. Eestil soovitas nõukogu tugevdada keskkonnastiimuleid, et edendada vähem ressursimahukat liikuvust. Samuti soovitas nõukogu Bulgaarial, Tšehhil, Eestil, Ungaril, Leedul, Lätil, Poolal ja Rumeenial jätkata jõupingutusi energiatõhususe parandamiseks.

Maltal soovitati edasi arendada taastuvenergiat. Saksamaa reformis 2013. aastal taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetussüsteemi. Saksamaal soovitati jälgida selle reformi mõju. Ühendkuningriik töötas välja meetmed elektrituru reformimiseks, et ajakohastada tootmisvõimsust, sealhulgas taastuvenergia sektoris. Ühendkuningriigil soovitati suurendada kavandamisprotsessi prognoositavust ning tagada selgus seoses rahastamiskohustustega.

3.           Kyoto eesmärkide ületamine esimesel kohustusperioodil (2008–2012)

Lõplik hinnang ELi ja selle liikmesriikide nõuetele vastavuse kohta Kyoto protokolli esimesel kohustusperioodil antakse pärast seda, kui 2014. aasta inventuuriandmed, mis sisaldavad heiteandmeid aastani 2012, on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt läbi vaadatud ning täiendav üleminekuperiood möödas. EL ja selle liikmesriigid saavad kasutada Kyoto mehhanisme kuni nõuetele vastavuse hindamise lõpuleviimiseni.

3.1.        EL 28

Esimesel kohustusperioodil oli EL 28 riikide koguheide vastavatest sihttasemetest oluliselt madalam:

· ajavahemikul 2008–2012 oli keskmine aastaheide (v.a LULUCF) 18,9 % alla võrdlusaasta taset (ületamine 3,21 CO2 gigaekvivalenttonni võrreldes asjakohaste eesmärkidega);

· võttes arvesse CO2 sidumist LULUCFi sektoris, väheneb heide veel 1,3 % (0,38 CO2 gigaekvivalenttonni);

· mitmed liikmesriigid müüvad Kyoto protokolli mehhanismidest saadud rahvusvahelisi ühikuid. Nende rahvusvaheliste ühikute oodatav müük kokku moodustab 1,6 % võrdlusaasta heitest (–0,47 CO2 gigaekvivalenttonni);

· ELis asuvad ettevõtted korvavad osa oma heitest Kyoto mehhanismidest saadud rahvusvaheliste ühikutega (THVd ja HVÜd), mis moodustab täiendava 3,6 % võrdlusaasta heitest (1,03 CO2 gigaekvivalenttonni).

Võttes arvesse kõiki eespool esitatud komponente, peaksid EL 28 riigid esimesel kohustusperioodil eesmärke ületama kokku hinnanguliselt 4,2 CO2 gigaekvivalenttonni, mis tähendab heite vähenemist keskmiselt 22,1 % võrdlusaasta tasemega võrreldes (vt joonis 1 kokkuvõttes).

3.2.        EL 15

Esimesel kohustusperioodil oli EL 15 riikide koguheide oluliselt väiksem kui asjakohane sihttase (ajavahemikul 2008–2012 vähenes heide keskmiselt 8 % võrdlusaasta tasemega võrreldes):

· ajavahemikul 2008–2012 oli keskmine aastaheide (v.a LULUCF) 11,8 % allpool võrdlusaasta taset (eesmärgi ületamine 0,8 CO2 gigaekvivalenttonni esimesel kohustusperioodil);

· võttes arvesse CO2 sidumist LULUCFi sektoris, väheneb heide veel 1,4 % (0,3 CO2 gigaekvivalenttonni);

· kui riigid kasutavad Kyoto mehhanisme kavakohaselt, on oodata heite täiendavat vähenemist 1,5 % (0,3 CO2 gigaekvivalenttonni). Majanduslanguse tingimustes võivad aga liikmesriigid võrreldes viimase esitatud teabega oma kavatsusi seoses Kyoto mehhanismide kasutamisega muuta;

· võttes arvesse rahvusvaheliste ühikute kasutamist HKSi kuuluvate käitajate poolt, vähendatakse heidet lisaks 3,8 % (kokku 0,8 CO2 gigaekvivalenttonni).

Kokkuvõttes vähendasid EL 15 riigid esimesel kohustusperioodil heidet 18,5 % ehk kokku 2,2 CO2 gigaekvivalenttonni. Seega on EL 15 riigid vähendanud heidet kaks korda rohkem kui oli nende eesmärk esimesel kohustusperioodil (vt joonis 4).

Joonis 4. Eesmärgi summaarne ületamine esimesel kohustusperioodil (2008–2012) (EL 15)

Allikas: EEA, Euroopa Komisjon

3.3.        Tulemused liikmesriikide tasandil

EL 15

EL 15 liikmesriikides Kyoto eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme võib hinnata lähtuvalt tulemuslikkuse hindamisest HKSiga hõlmamata sektorites.

Nagu on näidatud joonisel 5, on seitse liikmesriiki (Austria, Belgia, Taani, Hispaania, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad) kasutanud või peavad kasutama Kyoto mehhanismide kohaseid rahvusvahelisi ühikuid. Itaalia viimase aruande kohaselt peab ta enne üleminekuperioodi lõppu ostma täiendavaid rahvusvahelisi ühikuid.

EL 11

Üheteistkümnel muul liikmesriigil[11] olid Kyoto protokolli esimesel kohustusperioodil individuaalsed eesmärgid. Kõik need riigid ületavad oma eesmärgi ainuüksi riiklike heite vähendamise meetmete abil (st arvestamata LULUCF-sektorit ja Kyoto mehhanismide kasutamist) ja mõned teevad seda suurel määral. Paljud neist on juba müünud osa oma kasutamata lubatud koguse ühikutest (LKÜd). Kõige rohkem on teistele osalistele LKÜsid müünud Rumeenia, Tšehhi Vabariik ja Poola (vastavalt 318, 125 ja 120 CO2 megaekvivalenttonni).

Joonis 5. Suhteline erinevus HKSi-väliste sektorite esimese kohustusperioodi KHG heite ja ajavahemiku 2008–2012 Kyoto eesmärkide (sh LULUCF) vahel ilma Kyoto mehhanismide kavandatud kasutamiseta ja koos nende kasutamisega riikide tasandil.

Allikas: EEA, Euroopa Komisjon

4.           Kasvuhoonegaaside heite suundumused ELis

4.1.        Kasvuhoonegaaside heide 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga

2012. aastal vähenes ELi koguheide võrreldes 2011. aastaga 1,3 % võrra. Kõige rohkem vähenes heide transpordi- ja tööstussektoris (–3,6 % mõlemas sektoris). Kuid energiatootmissektoris heide suurenes 0,8 %, vaatamata sellele, et taastuvenergia osakaal kokku suurenes elektritootmises 2012. aastal 21,5 %-lt 23,1 %-le. See on tingitud tahkekütustest (kivisüsi ja ligniit) elektri tootmise suurenemisest, mis on seotud kivisöe suhteliselt madalama hinnaga võrreldes gaasiga. Heite muutused eelmise aastaga võrreldes jäävad vahemikku + 3,7 % Maltal kuni – 8,8 % Soomes. Heide suurenes neljas liikmesriigis: Maltal, Saksamaal (+ 1,1 %), Iirimaal (+ 1,4 %) ja Ühendkuningriigis (+ 3,2 %).

4.2.        Kasvuhoonegaaside heite mahukus ja heide inimese kohta on ühtlustunud

Kasvuhoonegaaside heite mahukus vähenes kõikides liikmesriikides (aastas keskmiselt 0,9 %–5,1 %). Tänu sellele on liikmesriikide tulemused ühtlustunud (joonis 6).

Joonis 6. Kasvuhoonegaaside heite mahukus EL 28 riikides, 2012/1990. Protsendid näitavad heite vähenemist aastas keskmiselt

Allikas: Euroopa Komisjon, EEA

Kõikides liikmesriikides, välja arvatud Küpros, Malta ja Portugal, on heide inimese kohta vähenenud ja ühtlustunud alates 1990. aastast.

Joonis 7. Kasvuhoonegaaside heide inimese kohta ELis, 2012/1990. Protsendid näitavad heite vähenemist aastas keskmiselt

Allikas: Euroopa Komisjon, EEA

4.3.        CO2-heite vähenemist mõjutanud tegurite järelhindamine

Euroopa Keskkonnaamet analüüsis peamisi heite vähenemist mõjutanud tegureid ajavahemikul 2005‑2012[12]. Analüüsis esitatakse kvantitatiivne hinnang CO2-heidet mõjutavate tegurite suhtelise mõju kohta. Need tegurid on i) rahvastik; ii) SKP elaniku kohta; iii) primaarenergiamahukus[13] ja iv) primaarenergiakasutuse CO2-mahukus[14]. Tegurite suhteliste osakaalude määramisel põhinev hindamine hõlmab fossiilkütuste põletamisest tulenevat CO2-heidet, mis moodustab ligikaudu 80 % kogu kasvuhoonegaaside heitest.

Nagu on esitatud kokkuvõtvalt joonisel 8, vähenes fossiilkütuste CO2-heide vastavalt 3,3 % ja 9,2 % ajavahemikel 2005–2008 ja 2008–2012 Selle põhjuseks võib pidada kolme peamist tegurit:

(1) ELi majanduse primaarenergiamahukus vähenes märkimisväärselt, sealhulgas tänu energiatõhususe suurendamisele, aidates seega vaadeldava kahe perioodi jooksul heidet suurel määral vähendada;

(2) primaarenergiatarbimise CO2-mahukus vähenes tänu taastuvenergia arendamisele (tuumaenergia tootmine on alates 2005. aastast vähenenud), mis aitas samuti vähendada heidet mõlemal perioodil;

(3) majanduskasvu mõju oli kahel kõnealusel perioodil vastupidine. Aastatel 2005–2008 SKP kasvas, pidurdades seega muudest teguritest tingitud heite vähenemist. Seevastu aastatel 2008–2012 SKP vähenes, mis suurendas muudest teguritest kui majanduslangus tingitud heite vähenemist.

Joonis 8. ELis fossiilkütuste põletamisest tulenenud summaarse CO2-heite muutust põhjustanud tegurite suhtelised osakaalud ajavahemikel 2005–2008 ja 2008–2012

Allikas: EEA

See Euroopa Keskkonnaameti analüüs ja käesolevale dokumendile lisatud komisjoni talituste töödokumendis kirjeldatud vastupidise olukorra analüüs näitavad, et majanduskriisist[15] tingitud heite vähenemine moodustas vähem kui poole ajavahemikul 2008–2012 täheldatud heite vähenemisest.

4.4.        Lennunduse mõju maailma kliimale

ELi 28 liikmesriigi sisese lennunduse kasvuhoonegaaside heide on alates 2000. aastast vähenenud. 2012. aastal oli see veidi üle 16 CO2 megaekvivalenttonni. Seevastu suurenes rahvusvahelise lennunduse heide (üksnes CO2) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile teatatud andmete kohaselt 2012. aastal ligikaudu 135 CO2 megaekvivalenttonni (1990. aastal oli see 70 Mt). Kokkuvõttes moodustab lennunduse koguheide, mille kohta on andmed esitatud, 3,22 % kogu ELi 2012. aastal teatatud heitest.

Kliimamuutusi soodustavad ka lämmastikoksiidide (NOx), aerosoolide ja nende eellaste (tahma ja sulfaadi) heide, tihedam pilvkate lennukite poolt taevasse jäävate püsivate lineaarsete kondensatsioonijälgede ning tihenenud kiudpilvede näol.

Vaatamata sellele, et vaatlusandmed kondensatsioonijälgede ja kiudpilvede mõju kohta puuduvad, on viimastel aastatel tehtud palju tööd kvantitatiivsete hinnangute koostamiseks muude tegurite kui CO2 mõju kohta kliimamuutustele. Näiteks osaliselt ELi 6. raamprogrammi integreeritud projektist QUANTIFY[16] rahastatud uuringuga püüti hinnata lennunduse kogumõju. Uuringus jõuti järeldusele, et 2005. aastal oli lennunduse osakaal inimtegevuse kogumõjus kliimale 3,5 %, kui lennukite tekitatud pilvkatet arvesse mitte võtta, või 4,9 %, kui seda pilvkatet arvesse võtta.

2010.–2014. aastal ellu viidud uurimisprojekti REACT4C[17] raames uuriti, kas kliima seisukohast optimaalsed lennutrajektoorid aitaksid vähendada lennunduse mõju atmosfäärile. Selle teadusuuringu tulemused näitavad, et juba väikesed lennutrajektooride muudatused vähendavad mõju kliimale 25 % ning majanduslik kulu suureneb vähem kui 0,5 % tegevuskuludest.

5.           Liidu kliimapoliitika rakendamise seis

5.1.        Heite vähendamine

5.1.1.     2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku ettevalmistamine

Euroopa Komisjon võttis 2014. aasta jaanuaris vastu poliitikaraamistiku 2020. aasta järgse kliima- ja energiapoliitika kujundamiseks[18]. Poliitikaraamistiku valmimist tähistas 2014. aasta juulis vastuvõetud teatis energiatõhususe kohta[19]. Selles on esitatud järgmised põhielemendid:

· siduv siseriiklik eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 40 % võrreldes 1990. aastaga; selleks vähendatakse pärast 2020. aastat ELi HKSiga hõlmatud heite ülemmäära igal aastal 2,2 % ja ELi HKSi väliste sektorite heite vähendamise kohustus jagatakse liikmesriikide vahel võrdselt, kehtestades siduvad siseriiklikud eesmärgid;

· ELi tasandil eesmärk suurendada taastuvenergia osakaal ELis tarbitavas energias 2030. aastaks vähemalt 27 %-ni. See eesmärk täidetakse selgete kohustustega, mille üle otsustavad liikmesriigid ise ning mida toetavad ja tugevdavad ELi tasandi rakendusmehhanismid ja näitajad;

· 30 % suurem energiatõhusus aastaks 2030;

· uus juhtimissüsteem, mis põhineb riiklikel konkurentsivõimelise, turvalise ja säästva energia kavadel.

Pidades silmas praegust geopoliitilist keskkonda ja ELi sõltuvust impordist, võttis komisjon vastu ka teatise Euroopa energiajulgeoleku strateegia kohta,[20] mis on 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku lahutamatu osa. Strateegia põhiküsimusteks on väliste energiaallikate mitmekesistamine, energiataristu täiustamine, ELi energia siseturu väljakujundamine ja energia säästmine.

Euroopa Ülemkogu jõudis 2014. aasta oktoobris kokkuleppele[21] komisjoni ettepanekul põhineva kliima- ja energiapoliitika raamistiku suhtes aastani 2030.

5.1.2.     ELi HKS

Tänu rakendamisega seoses tehtud tööle on ELi HKSi 3. etapp (2013–2020) alanud edukalt. HKS hõlmab nüüd lisaks enamiku tööstuskäitiste CO2-heitele ka lämmastikhappe ja muude hapete tootmisest tulenevat dilämmastikoksiidi (N2O) heidet ning alumiiniumitootmise perfluorosüsivesinike (PFCs) heidet.

ELi HKSi 3. etapis ei ole enam iga liikmesriigi jaoks individuaalset heite ülemmäära, vaid üks ühine ülemmäär ELi, Islandi, Liechtensteini ja Norra jaoks. 2013. aasta seisuga oli enampakkumisel müüdud umbes 43 % (v.a NER300[22] ) lubatud heitkoguse ühikutest (LHÜd) ning see osakaal peaks aja jooksul suurenema.

Alates 2009. aastast on CO2-turul suurenenud LHÜde ja rahvusvaheliste ühikute ülejääk, mis on viinud CO2-hinna langusesse. Selle tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks tegi komisjon ettepaneku lükata edasi 900 miljoni LHÜ müük enampakkumisel alates ELi HKSi 3. etapi esimestest aastatest kuni kauplemisperioodi lõpuni (back-loading). Edasilükkamisotsus võeti vastu enampakkumismääruse muudatusega 25. veebruaril 2014.

22. jaanuaril 2014 võttis komisjon vastu õigusakti ettepaneku luua neljanda kauplemisperioodi alguses 2021. aastal turustabiilsusreserv. Kavandatud reserviga täiendatakse olemasolevaid eeskirju. LHÜd pannakse ringluses olevate LHÜde koguarvu põhjal turustabiilsusreservi, st arvatakse maha tulevikus enampakkumisel müüdavatest mahtudest. LHÜde lisandumine reservi ja sealt väljumine peaks toimuma automaatse ja täielikult eeskirjadel põhineva protsessi alusel.

Lennundussektoris leppis Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) 2013. aasta sügisel kokku, et võetakse vastu lõplik ajakava, mis peaks viima lennunduse heite vähendamist käsitleva ülemaailmse kokkuleppe sõlmimiseni. Nõukogu ja Euroopa Parlament otsustasid märtsis 2014, et kuni võimalike rahvusvaheliste eeskirjade vastuvõtmiseni kaasatakse ELi HKSi ajavahemikul 2013–2016 üksnes Euroopa Majanduspiirkonnas toimuvad lennud.

5.1.3.     Muud tegevuspõhimõtted ja meetmed

Komisjon võttis vastu teatise,[23] milles esitatakse strateegia, kuidas hakata meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heidet järk-järgult arvesse võtma ELi üldises kasvuhoonegaaside heite vähendamise poliitikas. Esimese sammuna kõnealuse strateegia rakendamisel tegi komisjon ettepaneku võtta vastu määrus, millega kehtestataks alates 2018. aastast kogu ELi hõlmav süsteem suurte laevade CO2-heite seireks ja tõendamiseks ning sellekohaseks aruandluseks. Määruse eelnõu arutatakse praegu Euroopa Parlamendis ja nõukogus.

Õigusaktid, millega kehtestatakse sõiduautode CO2-heite sihttasemed[24] aastani 2021 ning väikeste tarbesõidukite CO2-heite sihttasemed[25] aastani 2020, on täielikult rakendatud. Komisjon on heaks kiitnud kuus ökoinnovatsiooni CO2-heite vähendamiseks.

Uus fluoritud kasvuhoonegaase käsitlev õigusakt[26] on vastu võetud ja seda hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2015. Selle eesmärk on vähendada fluoritud gaaside heidet aastatel 2015–2030 kahe kolmandiku võrra, mis võrreldes praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumiga tähendab heite kumulatiivset vähenemist hinnanguliselt 1,5 CO2 gigaekvivalenttonni aastani 2030 ja 5 CO2 gigaekvivalenttonni aastani 2050.

Komisjon on teinud ka mitu ettepanekut taastuvenergia direktiivi ja kütusekvaliteeti käsitleva direktiivi muutmiseks, et vähendada biokütuste tootmisest tingitud maakasutuse kaudse muutumise mõju, mis avaldub kasvuhoonegaaside heite suurenemisena („ILUC-ettepanek”). Ettepaneku teksti arutatakse praegu Euroopa institutsioonides.

Liikmesriigid on hakanud esitama 2013. aastal vastuvõetud õigusaktide[27] kohaseid aruandeid, milles käsitletakse LULUCFi sektori praegusi ja tulevasi meetmeid selle sektori heite piiramiseks või vähendamiseks ning neeldajates sidumise säilitamiseks või suurendamiseks.

Hiljuti vastuvõetud õigusaktide loetelu on esitatud komisjoni talituste töödokumendi punktis 3.

5.2.        Kohanemine kliimamuutustega

Komisjon võttis 16. aprillil 2013 vastu kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia, millega soovitakse suurendada Euroopa vastupidavust kliimamuutustele. Selles keskendutakse kolmele peamisele eesmärgile koos järgmiste tähtsamate arengusuundadega:

· Liikmesriikide meetmete edendamine. Komisjon innustab liikmesriike võtma vastu põhjalikke kohanemisstrateegiaid ja töötab välja kohanemisvalmiduse tulemustabeli. Märtsis 2014 käivitas Euroopa Komisjon algatuse „Linnapeade pakt”, et innustada linnasid võtma meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks. Algatuse eesmärk on suurendada kohalike tegevuste toetamist, pakkuda linnadele ühist platvormi suuremaks osalemiseks ja võrgustike loomiseks ning tõsta üldsuse teadlikkust kohanemisest ja vajalikest meetmetest. Komisjon toetab ka kliimamuutustega kohanemise projekte, eelkõige uue programmi LIFE kliimameetmete allprogrammi kaudu.

· Kohanemismeetmete integreerimine ELi poliitikavaldkondadesse. Kohanemise edendamist toetab eesmärk, mille kohaselt pühendatakse vähemalt 20 % liidu eelarvest kliimaga seotud eesmärkide saavutamiseks.

· Teadlikumad otsused. Seda valdkonda edendatakse eelkõige platvormi Climate-ADAPT kaudu, mis võimaldab koguda ja levitada kohanemisalast teavet ELis. Lisaks on komisjonil valmimas strateegia teadmislünkade käsitlemiseks, mille eesmärk on määrata kindlaks ja kaotada konkreetsed lüngad valdkondlikes teadmistes.

5.3.        Kliimameetmete rahastamine

5.3.1.     Enampakkumistest saadavad tulud

5.3.1.1.  Enampakkumistulude kasutamine liikmesriikides

Seiremehhanismi määruse kohaselt pidid liikmesriigid esitama esimest korda teabe 2013. aastal HKSi LHÜde enampakkumistel müümisest saadud tulu summade ja kasutamise kohta 31. juuliks 2014 (vt joonis 9 ja lisa ning üksikasjalikumat teavet komisjoni talituste töödokumendis). ELi kogutulu oli 3,6 miljardit eurot.

ELi HKSi direktiiviga on ette nähtud, et liikmesriigid peaksid vähemalt 50 % enampakkumistel saadavast tulust või selle tulu rahalise väärtusega samaväärsest summast kasutama kliima ja energiaga seotud eesmärkidel. Kõik liikmesriigid teatasid, et nad on kasutanud või kavatsevad kasutada[28] 50 % või rohkem sellest tulust või selle tulu rahalise väärtusega samaväärsest summast kliima ja energiaga seotud eesmärkidel[29] (keskmiselt 87 % ehk 3 miljardit eurot), suures osas siseriiklike kliima- ja energiavaldkonna investeeringute toetamiseks.

Esitatud summad moodustavad ainult osa kliima ja energiaga seotud kogukuludest liikmesriikide eelarves.

Joonis 9. Teatatud tulu, mis on saadud ELi HKSiga hõlmatud LHÜde enampakkumisel müümisest (miljonites eurodes) 2013. aastal ja see osa tulust või tulu rahalise väärtusega samaväärsest summast, mida kasutati või kavatsetakse kasutada kliima ja energiaga seotud eesmärkidel

* IT, EL: tulude jaotumise kohta siseriiklike ja rahvusvaheliste eesmärkide vahel ei ole teavet esitatud. BE: enampakkumistulude kasutamise kohta ei ole teavet esitatud.

** Teavet ei ole esitatud.

Allikas: Euroopa Komisjon

Ainult mõned liikmesriigid esitasid teabe selle kohta, kuidas tulusid eri liiki meetmete rahastamiseks jaotati (vt komisjoni talituste töödokument). Näiteks Prantsusmaa, Tšehhi Vabariik ja Leedu suunavad kogu enampakkumistulu projektidesse, millega suurendatakse hoonete energiatõhusust. Bulgaaria, Portugal ja Hispaania kasutavad suurema osa tuludest taastuvenergia arendamiseks. Poola kasutab suurema osa kliimamuutustega seotud meetmete rahastamiseks ettenähtud tulust energiatõhususe ja taastuvenergia edendamiseks. Saksamaal kasutatakse kogu enampakkumistulu kliima ja energiaga seotud eesmärkidel, kusjuures suurem osa tulust suunatakse spetsiaalsesse kliima- ja energiafondi, millest toetatakse mitmesuguseid projekte. Soome kasutab enampakkumiselt saadud tulu ametliku arenguabi meetmete, sealhulgas kliimameetmete rahastamiseks. Ühendkuningriik kasutab umbes 15 % enampakkumistuludest rahalise abi andmiseks madala sissetulekuga leibkondadele energiaga seotud kulude katmiseks.

5.3.1.2.  NER300

NER300 rahastamisprogramm on mehhanism, millega toetatakse innovaatilise taastuvenergiatehnoloogia arengut ja süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekte. Seda rahastatakse ELi HKSi uute osalejate reservist pärit 300 miljoni LHÜ enampakkumisel müümisest. NER300 raames on käivitatud kaks projektikonkurssi.

Teise projektikonkursi tulemusena 2014. aasta juulis välja valitud projekte rahastatakse ülejäänud LHÜde müügi tuludest ja esimese projektikonkursi tulemusena kasutamata jäänud vahenditest. Välja valiti 18 taastuvenergiaprojekti ning üks CO2 kogumise ja säilitamise projekt. Mõlemad projektid kokku saavad 1 miljard eurot, mille tulemusena luuakse erainvesteeringuid koguväärtuses ligikaudu 900 miljonit eurot. Kokku rahastatakse kahe projektikonkursi tulemusena 2,1 miljardi euroga 39 projekti (38 taastuvenergiaprojekti ja üks CO2 kogumise ja säilitamise projekt).

5.3.2.     Kliimameetmete integreerimine ELi eelarvesse

5.3.2.1.  Mitmeaastane finantsraamistik

Seoses kliimameetmete integreerimisega ELi eelarvesse on kõik institutsioonid leppinud kokku, et vähemalt 20 % mitmeaastase finantsraamistikuga (2014–2020) ettenähtud kogukuludest on seotud kliimaga. Kliimaga seotud kulutused 2014. ja 2015. aastal moodustavad mõlema aasta kohta ligikaudu 13 % ELi eelarvest.

Märkimisväärset suurenemist on oodata alates 2016. aastast, kui Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames võetakse vastu liikmesriikide rakenduskavad ja täielikult rakendatakse ühise põllumajanduspoliitika uus otsetoetuste süsteem, sealhulgas keskkonnahoidlikkuse suurendamise meetmed.

5.3.2.2.  Kliimaalased teadusuuringud ja innovatsioon

Kliimavaldkond oli ELi seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) üks peamisi uurimisteemasid. See on keskne teema ka ELi uues teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Horisont 2020” (2014–2020), mille eelarve on 79 miljardit eurot. Vähemalt 35 % programmi „Horisont 2020” eelarvest on kavas investeerida kliimaga seotud eesmärkide saavutamiseks. See on oluliselt rohkem kui seitsmenda raamprogrammi kohaselt hinnanguliselt kulutatud 900 miljonit eurot.

Näiteks programmi „Horisont 2020” ühiskondlikke probleeme käsitleva osa punkti „Kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja toorained” (eelarvega ligikaudu 3 miljardit eurot) raames toetatakse kliimamuutuste mõju vähendamisega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooniprojekte. Nende projektide eesmärk on analüüsida ja vähendada survet keskkonnale (ookeanid, õhk ja ökosüsteemid) ja parandada teadmisi kliimamuutustest. Lisaks keskendutakse teadusuuringutes kliimamuutuste mõju ja sellega seotud nõrkade kohtade hindamisele, püütakse leida lahendusi kliimamuutustega kohanemiseks, töötatakse välja strateegiad suurõnnetuste ohu vähendamiseks ning edendatakse üleminekut vähese CO2-heitega ühiskonnale ja majandusele.

Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine on olulised tegurid teadusuuringute ja innovatsiooni kavandamisel ka kõigi muude ühiskondlikke probleeme käsitleva prioriteedi osade puhul, eelkõige transporti, energeetikat, biomajandust, toitu ja põllumajandust käsitlevates osades ning prioriteedi „Juhtpositsioon tööstuses” puhul.

5.3.2.3.  Arenguriikide toetamine

ELi ja selle liikmesriikide osakaal kliimameetmete rahastamiseks ettenähtud ametlikus arenguabis on 51 % kõikidest OECDle aruandvatest rahastajatest. See teeb EList suurima panustaja ametliku arenguabi raames rahastatavatesse kliimamuutuste mõju leevendamise ja sellega kohanemise meetmetesse ajavahemikul 2010–2012.

Osana arenenud riikide kokkuleppest anda kiire rahastamisena 30 miljardit USA dollarit, täitsid EL ja selle liikmesriigid oma kohustuse ning eraldasid aastatel 2010–2012 selleks 7,34 miljardit eurot. Pärast kiire rahastamise perioodi lõppu on EL ja liikmesriigid jätkanud kliimameetmete toetamist arengumaades, pidades silmas arenenud riikides eesmärki leida ühiselt erinevatest allikatest kuni 2020. aastani 100 miljardit USA dollarit aastas.

Doha kliimakonverentsil detsembris 2012 teatasid EL ja mitu liikmesriiki vabatahtlikust rahalisest toetusest arenguriikide kliimameetmete rahastamiseks. Toetuse kogusumma peaks ületama 5,5 miljardit eurot. Esialgne hinnang näitab, et see summa kanti kavakohaselt üle 2013. aastal[30].

Liikmesriigid esitasid 2013. aastal Euroopa Komisjonile oma esimese aastaaruande seiremehhanismi määruse artikli 16 kohaselt arenguriikidele aastatel 2011 ja 2012 antud rahalise ja tehnoloogiaalase toetuse kohta. ELi ja selle liikmesriikide kogu kliimaalane rahaline toetus arenguriikidele (2011–2012) on vahendi liikide kaupa esitatud komisjoni talituste töödokumendi tabelites.

6.           Olukord liidu kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides

6.1.        ELi kandidaatriigid (Albaania, Island, Türgi, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro ja Serbia)

Albaania on konventsiooni I lisas nimetamata riik. Vastavalt Albaania 2009. aasta kliimaaruandele on riigi heide aastatel 1990–2000 vähenenud 70 %.

Island on I lisas nimetatud riik, kes täitis oma individuaalse eesmärgi esimesel kohustusperioodil[31]. Teisel kohustusperioodil on Islandil, ELil ja selle liikmesriikidel ühine heite vähendamise kohustus (vt punkt 2.1).

Türgis suurenes kasvuhoonegaaside heide (v.a LULUCF) 1990.–2012. aastal 133 % ning 2011.–2012. aastal 3,7 %. Türgi on küll konventsiooni I lisas nimetatud riik, kuid tal ei ole Kyoto protokolli esimesel ega teisel kohustusperioodil kasvuhoonegaaside piiramise kohustust.

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik on konventsiooni I lisas nimetamata riik. Ta esitas oma riigi kolmanda kliimaaruande ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile märtsis 2014. Selle dokumendi kohaselt vähenes kasvuhoonegaaside koguheide 1990. ja 2009. aasta vahel 22 %. Montenegros, kes samuti ei ole konventsiooni I lisa osaline, suurenes kasvuhoonegaaside koguheide (v.a LULUCF) aastatel 1990–2003 ligikaudu 4,9 %.

Serbia kohta kasvuhoonegaaside värsked inventuuriandmed puuduvad.

6.2.        ELi potentsiaalsed kandidaatriigid (Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo*)

Bosnia ja Hertsegoviina esitas oma teise kliimaaruande 2013. aasta novembris. Ajavahemikul 1991–2001 vähenes Bosnia ja Hertsegoviina heide 48 %.

Kosovo kohta andmed puuduvad.

[1]               Vastavalt 2014. aasta inventuuriandmetele, milles on esitatud KHG heite andmed kuni 2012. aastani. Kui ei ole öeldud teisiti, põhinevad kõik KHG heite andmed 1996. aasta läbivaadatud IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) suunistel ning arvutamisel on kasutatud IPCC 2. hindamisaruandes esitatud globaalse soojendamise potentsiaali.

[2]               Enamiku liikmesriikide puhul ei hõlma see veel energiatõhususe direktiivi oodatavat mõju ega eelda kliima- ja energiapaketi täielikku rakendamist.

[3]               2013. aasta ligikaudsed heiteandmed on Euroopa Keskkonnaameti hinnangud, mis on esitatud ELi 2013. aasta ligikaudsetes kasvuhoonegaaside inventuuriandmetes.

[4]               Luksemburg esitas hiljuti oma hinnangud, mille kohaselt oli jagatud kohustuste otsusega (JKO) hõlmatud heide 2013. aastal 1,61 % väiksem kui JKO kohaselt 2013. aastaks kehtestatud eesmärk.

[5]               Vt Euroopa Keskkonnaameti analüüs, punkt 4.3 allpool.

[6]               Paketi reguleerimisala erineb Kyoto protokolli reguleerimisalast. See hõlmab rahvusvahelist lennundust, kuid ei hõlma LULUCFit ning lämmastiktrifluoriidi (NF3) heidet.

[7]               Enamiku liikmesriikide puhul on 2013. aastal esitatud prognoosid. 2014. aastal esitasid ajakohastatud prognoosid vabatahtlikult Küpros, Iirimaa, Leedu, Luksemburg, Poola ja Rumeenia. Euroopa Keskkonnaamet kontrollis esitatud andmete kvaliteeti ning vajaduse korral täiendas ja kohandas andmeid. Mitme liikmesriigi puhul tuli hinnata HKSis mitteosalevate sektorite heite osakaalu. Andmelünkade täitmiseks ning HKSi kuuluvate ja mittekuuluvate sektorite heite osakaalu hindamiseks kasutati PRIMES ja GAINS mudelite põhjal ELi kliimapoliitika raames 2013. aastal tehtud heiteprognoosi võetud meetmete rakendamise korral. Seda prognoosi kasutati ka kui tundlikkuse analüüsi ELi esimeses kahe aasta aruandes [SWD(2014)1].

[8]               2013. aasta ligikaudsed heiteandmed on Euroopa Keskkonnaameti hinnangud, mis on esitatud ELi 2013. aasta ligikaudsetes kasvuhoonegaaside inventuuriandmetes liikmesriikide poolt 31. juuliks 2014 esitatud andmete põhjal. IPCC 2006. aasta uuel inventuurimetoodikal põhinevad lõplikud heiteandmed avaldatakse 2015. aastal.

[9]               Andmed on arvutatud IPCC 4. hindamisaruandes esitatud globaalse soojendamise potentsiaali alusel.

[10]             JKO võrdlusaasta heitkogused arvutatakse iga liikmesriigi kohta eraldi, et need oleksid kooskõlas nii suhteliste kui ka absoluutsete 2020. aasta JKO eesmärkidega.

[11]             Malta ja Küpros ei ole esimeseks kohustusperioodiks eesmärki kehtestanud.

[12]             EEA 2014, Why did GHG emissions decrease in the EU between 1990 and 2012?, http://www.eea.europa.eu/publications/why-are-greenhouse-gases-decreasing

[13]             Primaarenergia tarbimine SKP ühiku kohta.

[14]             Fossiilkütustest saadud primaarenergiast tulenev CO2 heide.

[15]             Väljendatud joonisel 8 tegurina „SKP elaniku kohta”.

[16]             http://www.pa.op.dlr.de/quantify/

[17]             Seitsmenda raamprogrammi projekt „Reducing Emissions from Aviation by Changing Trajectories for the benefit of Climate” (2010–2014).

[18]             COM(2014) 15.

[19]             COM(2014) 520.

[20]             COM(2014) 330.

[21]             Vt Euroopa Ülemkogu järeldused (http://www.european-council.europa.eu/council-meetings/conclusions).

[22]             Vt punkt 5.3.1.2

[23]             COM(2013) 479.

[24]             Määrus (EÜ) nr 443/2009.

[25]             Määrus (EÜ) nr 510/2011.

[26]             Määrus (EÜ) nr 517/2014.

[27]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 529/2013/EL.

[28]             Teatavad liikmesriigid kavatsevad kasutada vähemalt 50 % enampakkumistuludest kliimaga seotud eesmärkidel. 2013. aastas saadud tulud ei ole siiski veel jaotatud ning nende kohta esitatakse teave järgnevatel aastatel (nt Soome, Läti ja Slovakkia).

[29]             Vastavalt Austria, Taani, Iirimaa, Madalmaade ja Ühendkuningriigi esitatud andmetele ei ole nende riikide enampakkumistulud riigieelarves sihtotstarbelised ning seega ei ole võimalik neid siduda konkreetsete eesmärkidega. Esitatud andmed on seotud üksnes näidetega, mis hõlmavad ainult väikese osa kogu kliimaga seotud kulutustest.

[30]             Vt http://ec.europa.eu/clima/policies/finance/documentation_en.htm. Liikmesriigid esitavad Euroopa Komisjonile kord aastas 30. septembriks teabe arenguriikidele antud rahalise ja tehnoloogiaalase toetuse kohta.

[31]             Islandil oli esimesel kohustusperioodil kohustus piirata heite suurenemist nii, et see jääks keskmiselt alla 10 %. Heide vähenes vaatlusalusel perioodil keskmiselt 2 %.

*               Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

Tabel 1. Teatatud tulu, mis on saadud ELi HKSiga hõlmatud LHÜde enampakkumisel müümisest (miljonites eurodes) 2013. aastal ja see osa tulust või tulu rahalise väärtusega samaväärsest summast, mida kasutati või kavatsetakse kasutada kliima ja energiaga seotud eesmärkidel

Riik || LHÜde enampakkumisel müümisest saadud kogutulu (miljonit eurot) || Tulu, mida on kasutatud või kavatsetakse kasutada kliima ja energiaga seotud eesmärkidel (siseriiklikud ja rahvusvahelised eesmärgid) || See osa tulust, mida on kasutatud või kavatsetakse kasutada kliima ja energiaga seotud eesmärkidel

DE || 790,3 || 790,3 || 100 %

UK(*) || 485,4 || 485,4 || 100 %

IT || 385,9 || 192,9 || 50%

ES || 346,1 || 346,1 || 100 %

PL || 244,0 || 128,7 || 50 %

FR || 219,2 || 219,2 || 100 %

EL || 147,6 || 147,6 || 100%

NL || 134,2 || 134,2 || 100 %

RO || 122,7 || 91,2 || 74 %

BE || 115,0 || andmeid ei ole esitatud || andmeid ei ole esitatud

CZ || 80,7 || 73,2 || 91 %

PT || 72,8 || 70,4 || 100 %

FI (**) || 67,0 || 33,5 || 50 %

SK (***) || 61,7 || 61,7 || 100 %

DK || 56,0 || 28,0 || 50 %

AT || 55,8 || 29,9 || 66 %

BG || 52,6 || 51,3 || 97 %

IE || 41,7 || 41,7 || 100 %

SE || 35,7 || 17,9 || 50 %

HU || 34,6 || 17,3 || 50 %

LT || 20,0 || 20,0 || 100 %

EE || 18,1 || 9,0 || 50 %

SI || 17,7 || 8,9 || 50 %

LV (***) || 10,8 || 10,8 || 100 %

LU || 5,0 || 2,5 || 50 %

MT || 4,5 || 2,9 || 64 %

HR || 0 || 0 ||

CY || andmeid ei ole esitatud || ||

Kokku (***) || 3635,1(****) || 3052,1 || 87% (*****)

(*) Ühendkuningriigi esitatud andmed hõlmavad HKSi 3. etapi LHÜde müüki varajasel enampakkumisel 2012. aastal.

(**). Soome kasutab kogu enampakkumiselt saadud tulu ametliku arenguabi meetmete, sealhulgas kliimameetmete rahastamiseks (50 % kõnealusest tulust). Soome eraldas aruandeaasta jooksul tulust ligikaudu 7 miljonit eurot, millest 2 miljonit kasutati rahvusvahelistel kliima ja energiaga seotud eesmärkidel. Teave ülejäänud vahendite kasutamise kohta esitatakse järgnevatel aastatel.

(***) Sisaldab tulu, mida Läti ja Slovakkia kavatsevad kasutada kliimaga seotud eesmärkidel uue otse enampakkumistuludest rahastatava vahendi kaudu.

(****) V.a Küpros, kes ei ole andmeid esitanud.

(*****) V.a Belgia, kes ei ole kliima ja energiaga seotud eesmärkidel kasutatud tulu osakaalu kohta andmeid esitanud, ja Küpros.

Allikas: Euroopa Komisjon