„1. LISA

OLIIVIÕLI OMADUSED

Kategooria

Rasvhapete etüülestrid (FAEEd) mg/kg (*)

Happesus (%) (*)

Peroksiidiarv mekv O2/kg (*)

Vahad mg/kg (**)

2-glütserüül-monopalmitaat (%)

Stigmastadieenid mg/kg (1)

Vahe: ECN42 (HPLC) ja ECN42 (2) (teoreetiline arvutus)

K232 (*)

K268 või K270 (*)

Δ-K (*)

Organoleptiline hinnang: puuduse mediaan (Md) (*)

Organoleptiline hinnang: puuviljalisuse mediaan (Mf) (*)

1. Ekstra-neitsioliiviõli

FAEEd ≤ 40 (viljelusaasta 2013-2014) (3) FAEEd ≤ 35 (viljelusaasta 2014-2015) FAEEd ≤ 30 (viljelusaastad pärast 2015. a)

≤ 0,8

≤ 20

≤ 0,9, kui palmitiinhappe üldsisaldus ≤ 14 %

≤ 0,05

≤ |0,2|

≤ 2,50

≤ 0,22

≤ 0,01

Md > 0

Mf > 0

≤ 1,0, kui palmitiinhappe üldsisaldus > 14 %

2. Neitsioliiviõli

—

≤ 2,0

≤ 20

≤ 0,9, kui palmitiinhappe üldsisaldus ≤ 14 %

≤ 0,05

≤ |0,2|

≤ 2,60

≤ 0,25

≤ 0,01

Md ≤ 3,5

Mf > 0

≤ 1,0, kui palmitiinhappe üldsisaldus > 14 %

3. Lambiõli

—

> 2,0

—

(4)

≤ 0,9, kui palmitiinhappe üldsisaldus ≤ 14 %

≤ 0,50

≤ |0,3|

—

—

—

Md > 3,5 (5)

—

≤ 1,1, kui palmitiinhappe üldsisaldus > 14 %

4. Rafineeritud oliiviõli

—

≤ 0,3

≤ 5

≤ 0,9, kui palmitiinhappe üldsisaldus ≤ 14 %

—

≤ |0,3|

—

≤ 1,10

≤ 0,16

—

—

≤ 1,1, kui palmitiinhappe üldsisaldus > 14 %

5. Rafineeritud ja neitsioliiviõlist koosnev oliiviõli

—

≤ 1,0

≤ 15

≤ 0,9, kui palmitiinhappe üldsisaldus ≤ 14 %

—

≤ |0,3|

—

≤ 0,90

≤ 0,15

—

—

≤ 1,0, kui palmitiinhappe üldsisaldus > 14 %

6. Töötlemata oliivijääkõli

—

—

—

(6)

≤ 1,4

—

≤ |0,6|

—

—

—

—

—

7. Rafineeritud oliivijääkõli

—

≤ 0,3

≤ 5

≤ 1,4

—

≤ |0,5|

—

≤ 2,00

≤ 0,20

—

—

8. Oliivijääkõli

—

≤ 1,0

≤ 15

≤ 1,2

—

≤ |0,5|

—

≤ 1,70

≤ 0,18

—

—

Kategooria

Rasvhappeline koostis (7)

Oleiinhappe trans-isomeeride kogu-summa (%)

Linool- ja linoleen-happe trans-isomeeride summa (%)

Steroolne koostis

Steroolid kokku [mg/kg]

Erütro-diool ja uvaool (%) (**)

Müristiin-hape (%)

Linoleen-hape (%)

Arahhiin-hape (%)

Eikoseen-hape (%)

Beheen-hape (%)

Ligno-tseriin-hape (%)

Kolesterool (%)

Brassika-sterool (%)

Kampesterool (8) (%)

Stigma-sterool (%)

App. sitosterool (%) (9)

Δ-7-stigma-stenool (8) (%)

1. Ekstra-neitsi-oliiviõli

≤ 0,03

≤ 1,00

≤ 0,60

≤ 0,40

≤ 0,20

≤ 0,20

≤ 0,05

≤ 0,05

≤ 0,5

≤ 0,1

≤ 4,0

< kamp.

≥ 93,0

≤ 0,5

≥ 1 000

≤ 4,5

2. Neitsi-oliiviõli

≤ 0,03

≤ 1,00

≤ 0,60

≤ 0,40

≤ 0,20

≤ 0,20

≤ 0,05

≤ 0,05

≤ 0,5

≤ 0,1

≤ 4,0

< kamp.

≤ 93,0

≤ 0,5

≥ 1 000

≤ 4,5

3. Lambiõli

≤ 0,03

≤ 1,00

≤ 0,60

≤ 0,40

≤ 0,20

≤ 0,20

≤ 0,10

≤ 0,10

≤ 0,5

≤ 0,1

≤ 4,0

—

≥ 93,0

≤ 0,5

≥ 1 000

≤ 4,5 (10)

4. Rafineeritud oliiviõli

≤ 0,03

≤ 1,00

≤ 0,60

≤ 0,40

≤ 0,20

≤ 0,20

≤ 0,20

≤ 0,30

≤ 0,5

≤ 0,1

≤ 4,0

< kamp.

≥ 93,0

≤ 0,5

≥ 1 000

≤ 4,5

5. Rafineeritud ja neitsi-oliiviõlist koosnev oliiviõli

≤ 0,03

≤ 1,00

≤ 0,60

≤ 0,40

≤ 0,20

≤ 0,20

≤ 0,20

≤ 0,30

≤ 0,5

≤ 0,1

≤ 4,0

< kamp.

≥ 93,0

≤ 0,5

≥ 1 000

≤ 4,5

6. Töötlemata oliivijääkõli

≤ 0,03

≤ 1,00

≤ 0,60

≤ 0,40

≤ 0,30

≤ 0,20

≤ 0,20

≤ 0,10

≤ 0,5

≤ 0,2

≤ 4,0

—

≥ 93,0

≤ 0,5

≥ 2 500

> 4,5 (11)

7. Rafineeritud oliivijääkõli

≤ 0,03

≤ 1,00

≤ 0,60

≤ 0,40

≤ 0,30

≤ 0,20

≤ 0,40

≤ 0,35

≤ 0,5

≤ 0,2

≤ 4,0

< kamp.

≥ 93,0

≤ 0,5

≥ 1 800

> 4,5

8. Oliivijääkõli

≤ 0,03

≤ 1,00

≤ 0,60

≤ 0,40

≤ 0,30

≤ 0,20

≤ 0,40

≤ 0,35

≤ 0,5

≤ 0,2

≤ 4,0

< kamp.

≥ 93,0

≤ 0,5

≥ 1 600

> 4,5

Märkused:

a.	Analüüside tulemused peavad olema väljendatud sama arvu kümnendkohtadega, kui iga omaduse puhul on ette nähtud. Viimast numbrit tuleb suurendada ühe ühiku võrra, kui järgmine number on suurem kui 4.

b.	Õli kategooriat võib muuta või deklareerida õli käesoleva määruse kohaselt mittepuhtaks, kui ainult üks omadus ei vasta märgitud väärtusele.

c.

Kui omadus on märgistatud tärniga (*), tähendab see õli kvaliteedi puhul järgmist: – lambiõli puhul võivad mõlemad asjakohased piirväärtused samaaegselt erineda deklareeritud väärtustest; – neitsioliiviõlide puhul muudetakse kategooriat, kui kas või ainult üks nendest väärtustest erineb deklareeritud väärtusest, kuigi sellise õli võib ikka veel klassifitseerida ühte neitsioliiviõli kategooriatest.

d.	Kui omadus on tähistatud kahe tärniga (**), osutab see, et kõikide oliivijääkõli tüüpide puhul võivad mõlemad asjaomased näitajad korraga erineda märgitud piirmääradest.

„Liide

Otsustamisskeem

Kampesterooli otsustamisskeem neitsioliiviõli ja ekstra neitsioliiviõli kohta:

4,0 % < kampesterool ≤ 4,5 %

Stigmasterool ≤ 1,4 %

Δ-7-stigmastenool ≤ 0,3 %

Muud näitajad peavad vastama käesoleva määrusega kehtestatud normidele.

Δ-7-stigmastenooli otsustamisskeem:

—	Ekstra-neitsioliiviõlid ja neitsioliiviõlid 0,5 % < Δ-7-stigmastenool ≤ 0,8 % Kampesterool ≤ 3,3 % App. β-sitosterool/ (kampest + Δ7stig) ≥ 25 Stigmasterool ≤ 1,4 % Δ ECN42 ≤ |0,1|

Muud näitajad peavad vastama käesoleva määrusega kehtestatud normidele.

—	Oliivijääkõlid (toor- ja rafineeritud) 0,5 < Δ -7-stigmastenool ≤ 0,7 Δ ECN42 ≤ |0,40| Stigmasterool ≤ 1,4 % Muud näitajad normi piirides

„Ia LISA

PROOVIDE VÕTMINE OLIIVIÕLIST VÕI OLIIVIJÄÄKÕLIST, MIS ON TARNITUD ESMAPAKENDIS

Seda proovivõtumeetodit kohaldatakse esmapakendisse pakendatud oliiviõli või oliivijääkõli partiidele. Kasutatakse eri meetodeid sõltuvalt sellest, kas esmapakendi maht ületab 5 liitrit või mitte.

Partii on hulk kaubaüksuseid, mis toodetakse, valmistatakse ja pakitakse sellistes tingimustes, et igas kaubaüksuses olev õli on kõikide analüütiliste omaduste osas homogeenne. Partii tähistus peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2011/91/EL (1).

„Osaproov” – õli kogus, mis on esmapakendis ja mis on võetud partii juhuslikult valitud punktist.

1.   ÜKSIKPROOVI SISALDUS

1.1.   Esmapakend ei ole suurem kui 5 liitrit

„Üksikproov” esmapakendi puhul, mis ei ole suurem kui 5 liitrit – partiist vastavalt tabelile 1võetud osaproovide arv.

Tabel 1

Üksikproovi maht peab olema vähemalt järgmine

Kui esmapakendi maht on	Üksikprooviks tuleb võtta õli
a) 1 liiter või rohkem	a) 1 kontaktpakendist;
b) vähem kui 1 liiter	b) väikseimast arvust pakenditest, mille kogumaht on vähemalt 1,0 liiter

Tabelis 1 osutatud pakendite arvu, mis moodustavad üksikproovi, võib iga liikmesriik suurendada vastavalt oma vajadustele (nt organoleptiline hindamine muus laboris kui keemilised analüüsid, kontrollanalüüsid jne).

1.2.   Esmapakend on suurem kui 5 liitrit

„Üksikproov” esmapakendi puhul, mis on suurem kui 5 liitrit – kogutud osaproove esindav osa, mis on saadud vähendamise meetodiga ja vastavalt tabelile 2. Üksikproov peab koosnema eri näidistest.

„Näidis” – üksikproovi näidis on iga pakkeüksus nendest, mis kokku moodustavad üksikproovi.

Tabel 2

Valitavate osaproovide miinimumarv

Pakendite arv partiis	Valitavate osaproovide miinimumarv
kuni 10	1
alates … 11 kuni 150	2
alates … 151 kuni 500	3
alates … 501 kuni 1 500	4
alates … 1 501 kuni 2 500	5
kui > 2 500 , siis iga 1 000 pakkeüksuse kohta	1 täiendav osaproov

Selleks et vähendada esmapakendite võtmisega saadud mahtu, ühtlustatakse üksikproovi valmistamiseks võetud osaproovide sisu. Eri osaproovide õlikogused valatakse mahutisse, et ühtlustada proov segamisega; seejuures kaitstakse proovi nii hästi kui võimalik kokkupuute eest õhuga.

Üksikproovi sisu tuleb valada pakenditesse mahuga vähemalt 1,0 liiter; igas sellises pakendis on üksikproovi näidis.

Üksikproovi näidiste arvu võib iga liikmesriik suurendada vastavalt oma vajadustele (nt organoleptiline hindamine muus laboris kui keemilised analüüsid, kontrollanalüüsid jne).

Iga pakend peab olema täidetud nii, et õhku oleks selles võimalikult vähe, seejärel sobivalt suletud ja plommitud, et tagada toote võltsimiskindlus.

Need näidised peavad olema märgistatud, et tagada õige tuvastamine.

2.   ANALÜÜSID JA TULEMUSED

2.1.

Iga üksikproov tuleb jagada laboriproovideks vastavalt standardi EN ISO 5555 punktile 2.5 ja analüüsida vastavalt Ib lisa otsustamisskeemis näidatud järjekorrale või muus juhuslikus järjekorras.

2.2.

Kui kõik analüüside tulemused vastavad deklareeritud õlikategooria omadustele, loetakse kogu asjaomane partii vastavaks. Kui kas või üks analüüsitulemus ei vasta deklareeritud õlikategooria omadustele, loetakse kogu asjaomane partii mitte vastavaks.

3.   PARTII KATEGOORIA KONTROLLIMINE

3.1.

Partii kategooria kontrollimiseks võib pädev asutus suurendada partii eri kohtadest võetavate üksikproovide arvu vastavalt järgmisele tabelile: Tabel 3 Partii suurusega määratud üksikproovide arv Partii suurus (liitrites) Üksikproovide arv alla 7 500 2 7 500 kuni vähem kui 25 000 3 25 000 kuni vähem kui 75 000 4 75 000 kuni vähem kui 125 000 5 Alates 125 000 st 6 + 1 iga täiendava 50 000 liitri kohta Iga osaproov, millest koosneb üksikproov, tuleb võtta partii jätkuvast kohast; on vaja märkida iga üksikproovi koht ja tähistada see üheselt mõistetavalt. Iga üksikproovi moodustamine toimub punktides 1.1 ja 1.2 osutatud korras. Iga üksikprooviga tehakse seejärel artikli 2 lõikes 1 osutatud analüüsid.

3.2.

Kui artikli 2 lõikes 1 osutatud analüüside tulemuste poolest vähemalt üks üksikproov ei vasta õli deklareeritud kategooria omadustele, tunnistatakse kogu proovivõtupartii nõuetele mittevastavaks.”

„Ib LISA

OTSUSTAMISSKEEM, MILLE JÄRGI KONTROLLITAKSE, KAS OLIIVIÕLI PROOV ON KOOSKÕLAS DEKLAREERITUD KATEGOORIAGA

Tabel 1

EKSTRA-NEITSIOLIIVIÕLI

(kvaliteedikriteeriumid)

Happesus %

≤ 0,8

> 0,8

Peroksiidiarv mekv O2/kg

≤ 20

> 20

UV-spektromeetria

K270 ≤ 0,22

K270 > 0,22

UV-spektromeetria

ΔK ≤ 0,01

ΔK > 0,01

UV-spektromeetria

K232 ≤ 2,50

K232 > 2,50

Organoleptiline hinnang

Puuvilj. med. > 0

ja

puuduste med. = 0

Puuvilj. med. = 0

Puuvilj. med. > 0

ja

puuduste med. > 0

Etüülestrid*

yes

no

Kvaliteedikriteeriumide poolest vastab õli tüüp deklareeritud kategooriale

Jätka tabeliga 3 (puhtusekriteeriumid)

Õli ei vasta deklareeritud kategooriale

(a)

Õli ei vasta deklareeritud kategooriale

(b)

* ≤ 40 mg/kg viljelusaastal 2013/2014

≤ 35 mg/kg viljelusaastal 2014/2015

≤ 30 mg/kg alates aastast 2015/2016

Tabel 2

Neitsioliiviõlid

(kvaliteedikriteeriumid)

Happesus %

≤ 2,0

> 2,0

Peroksiidiarv mekv O2/kg

≤ 20

> 20

UV-spektromeetria

K270 ≤ 0,25

K270 > 0,25

UV-spektromeetria

Δ K ≤ 0,01

Δ K > 0,01

UV-spektromeetria

K232 ≤ 2,60

K232 > 2,60

Organoleptiline hinnang

Puuvilj. mediaan > 0

ja

puuduste med. ≤ 3,5

Puuvilj. mediaan = 0

või

puuvilj. mediaan > 0

puuduste mediaan > 3,5

Kas eespool nimetatud näitajate väärtused vastavad ekstra-neitsioliiviõli kvaliteedi kriteeriumidele?

( tabel 1 )

EI

JAH

Õli tüüp vastab kvaliteedikriteeriumide poolest deklareeritud kategooriale

Jätka tabeliga 3 (puhtusekriteeriumid)

Õli ei vasta deklareeritud kategooriale.

(a)

Õli ei vasta deklareeritud lkategooriale

(b)

Tabel 3

Ekstra-neitsi- ja neitsioliiviõlid

(puhtusekriteeriumid)

Kvaliteedikriteeriumid (tabelid 1 ja 2)

JAH

EI

3,5-stigmastadieenid mg/kg

≤ 0,05

> 0,05

Rasvhapete trans -isomeerid, %

tC18:1 ≤ 0,05

t(C18:2 + C18:3) ≤ 0,05

tC18:1 > 0,05

t(C18:2 + C18:3) > 0,05

Rasvhapete sisaldus

JAH

EI

Δ ECN42

≤ |0,2|

> |0,2|

Steroolide koostis ja kokku steroole

JAH

EI

Erütrodiool + uvaool %

≤ 2,0

2,0 > E+U ≤ 4,5

> 4,5

Vahad1 mg/kg

≤ 150

> 150

Oliiviõli vastab deklareeritud kategooria nõuetele

Õli ei vasta deklareeritud kategooriale

Õli ei vasta deklareeritud kategooriale

(a)

Õli ei vasta deklareeritud kategooriale

Õli ei vasta deklareeritud kategooriale

(b)

1C42+C44+C46

„1. liide

Käesoleva määruse lisade ja otsustamisskeemis osutatud analüüside vastavuse tabel

— Happesus	II lisa	Vabade rasvhapete määramine külmmeetodil
— Peroksiidiarv	III lisa	Peroksiidiarvu määramine
— UV-spektromeetria	IX lisa	Spektrofotomeetriline analüüs
— Organoleptiline hindamine	XII lisa	Neitsioliiviõli organoleptiline hindamine
— Etüülestrid	XX lisa	Meetod vahade, rasvhapete metüülestrite ja etüülestrite sisalduse määramiseks kapillaargaasikromatograafiaga
— 3,5-stigmastadieenid	XVII lisa	Taimeõlides stigmastadieenide määramise meetod
— Rasvhapete trans-isomeerid	X A lisa ja	Rasvhapete metüülestrite gaasikromatograafiline analüüs
	X B lisa	Rasvhapete metüülestrite valmistamine
— Rasvhapete sisaldus	X A lisa ja	Rasvhapete metüülestrite gaasikromatograafiline analüüs
	X B lisa	Rasvhapete metüülestrite valmistamine
— ΔECN42	XVIII lisa	HPLC-meetodiga triglütseriidide koostise määramine ECN42 abil (erinevus HPLC-meetodiga määratud sisalduse ja teoreetilise sisalduse vahel)
— Steroolide koostis ja üldsisaldus — Erütrodiool ja uvaool	V lisa	Steroolide ja triterpeendialkoholide koostise ja sisalduse gaasikromatograafiline määramine kapillaarkolonniga
— Vahad	IV lisa	Vahade sisalduse gaasikromatograafiline määramine kapillaarkolonniga
— Alifaatsed alkoholid	XIX lisa	Alifaatsete alkoholide sisalduse gaasikromatograafiline määramine kapillaarkolonniga
— Küllastunud rasvhapped 2. positsioonis	VII lisa	2-glütserüülmonopalmitaadi protsendilise sisalduse määramine

„V LISA

STEROOLIDE JA TRITERPEENDIALKOHOLIDE KOOSTISE JA SISALDUSE GAASIKROMATOGRAAFILINE MÄÄRAMINE KAPILLAARKOLONNIGA

1.   KASUTAMISALA

Meetodis kirjeldatakse üksiksteroolide ja -triterpeendialkoholide ning steroolide ja triterpeendialkoholide üldsisalduse määramist oliiviõlides ja oliivijääkõlides.

2.   PÕHIMÕTE

Õli, millele on sisestandardina lisatud α-kolestanooli, seebistatakse kaaliumhüdroksiidiga etanoolilahuses ja seebistumatud komponendid ekstraheeritakse dietüüleetriga.

Steroolide ja triterpeendialkoholide fraktsioon eraldatakse seebistamatust ainest õhukese kihi kromatograafiaga aluselisel silikageelplaadil. Silikageelist saadud fraktsioonid viiakse üle trimetüülsilüüleetriteks ja analüüsitakse gaasikromatograafiliselt kapillaarkolonniga.

3.   SEADMED

Kasutatakse tavalisi laboriseadmeid, eelkõige järgmisi:

3.1.	Püstjahutiga varustatud lihvühendustega 250 ml kolb.

3.2.	500 ml jaotuslehter.

3.3.	250 ml kolvid.

3.4.	Kõik seadmed õhukese kihi kromatograafia tegemiseks 20 × 20 cm klaasplaatidel.

3.5.	Ultraviolettlamp lainepikkusega 254 või 366 nm.

3.6.	100 μl ja 500 μl mikrosüstlad.

3.7.	Silindriline poorse G3-filtriga (poori läbimõõt 15–40 μm) filterlehter, läbimõõduga ligikaudu 2 cm ja sügavusega 5 cm, mis sobib vaakumfiltrimiseks ja millel on lihvkern.

3.8.	50 ml kooniline vaakuumkolb klaaslihvmuhviga, mille saab ühendada filterlehtriga (punkt 3.7).

3.9.	10 ml katseklaas koonusekujulise põhja ja tihedalt sulguva klaaskorgiga.

3.10.

Gaasikromatograaf, millel saab töötada kapillaarkolonniga ja millel on jaotatud vooluga injektorseade, mis koosneb järgmistest seadistest: 3.10.1. termostateeritav kolonnikamber, mis hoiab nõutavat temperatuuri täpsusega ± 1 °C; 3.10.2. reguleeritava temperatuuriga injektorseade persilaniseeritud klaasist aurustiga ja jaotatud voolu süsteemiga; 3.10.3. leekionisatsioondetektor; 3.10.4. Andmekogumissüsteem, mis sobib kasutamiseks koos leekionisatsioondetektoriga (punkt 3.10.3) ja mille abil saab käsitsi integreerida.

3.11.

Sulatatud ränidioksiidist kapillaarkolonn, mille pikkus on 20–30 m, sisediameeter 0,25–0,32 mm, üleni kaetud ühtlase 0,10–0,30 μm paksuse 5 % difenüül- ja 95 % dimetüülpolüsiloksaani kihiga (statsionaarne faas SE-52 või SE-54 või samaväärne).

3.12.

Mikrosüstal, maht 10 μml, gaasikromatograafia jaoks, liimitud nõelaga, mis sobib jaotatud voolu süstideks.

3.13.

Kaltsiumdikloriidiga eksikaator

4.   REAGENDID

4.1.

Kaaliumhüdroksiid, miinimumtiiter 85 %.

4.2.

Kaaliumhüdroksiidi umbes 2 N etanoollahus. 130 g kaaliumhüdroksiidi (punkt 4.1) lahustatakse samaaegsel jahutamisel 200 ml destilleeritud vees ning täiendatakse etanooliga (punkt 4.10) kuni 1 liitri märgini. Lahust hoitakse õhukindlalt suletud tumedast klaasist pudelites ja säilitatakse kuni kaks päeva.

4.3.

Etüüleeter, analüütiliselt puhas.

4.4.

Kaaliumhüdroksiidi umbes 0,2 N etanoollahus. 13 g kaaliumhüdroksiidi (punkt 4.1) lahustatakse samaaegsel jahutamisel 20 ml destilleeritud vees ning täiendatakse etanooliga (punkt 4.10) kuni 1 liitri märgini.

4.5.

Veevaba naatriumsulfaat, analüütiliselt puhas.

4.6.

Silikageeliga kaetud klaasplaadid (20 × 20 cm), fluorestsentsindikaatorita, paksus 0,25 mm (müügil kasutusvalmina).

4.7.

Tolueen, kromatograafia jaoks.

4.8.

Atsetoon, kromatograafia jaoks.

4.9.

n-heksaan, kromatograafia jaoks.

4.10.

Etüüleeter, kromatograafia jaoks.

4.11.

Etanool, analüütiliselt puhas.

4.12.

Etüülatsetaat, analüütiliselt puhas.

4.13.

Võrdluslahus õhukese kihi kromatograafia jaoks: kolesterooli või fütosteroolide ja erütrodiooli 5 % lahus etüülatsetaadis (punkt 4.11).

4.14.

2,7-diklorofluorestseiin, 0,2 % etanoolilahus. Lahus muudetakse kergelt aluseliseks mõne tilga 2 N alkohoolse kaaliumhüdroksiidilahuse (punkt 4.2) lisamisega.

4.15.

Veevaba püridiin, kromatograafia jaoks (vt märkus 5).

4.16.

Heksametüüldisilasaan, analüütiliselt puhas.

4.17.

Trimetüülklorosilaan, analüütiliselt puhas.

4.18.

Sterooltrimetüülsilüüleetrite võrdluslahused. Valmistatakse kasutamise ajal steroolidest ja erütrodioolist, mis on saadud neid sisaldavatest õlidest.

4.19.

α-kolestanool, puhtus üle 99 % (puhtust tuleb kontrollida gaasikromatograafilise analüüsiga).

4.20.

α-kolestanooli sisestandardi lahus, 0,2 % lahus (mass/ruumala) etüülatsetaadis (punkt 4.11).

4.21.

Fenoolftaleiini lahus etanoolis (punkt 4.10), 10 g/l.

4.22.

Kandegaas: lämmastik või heelium, gaasikromatograafiliselt puhas.

4.23.

Abigaasid: vesinik, heelium, lämmastik ja õhk, gaasikromatograafiliselt puhtad.

4.24.

n-heksaani (4.9) / dietüüleetri (punkt 4.10) segu 65:35 (maht/maht).

4.25.

Silüülimisreaktiiv, mis kujutab endast püridiini-heksametüüldisilasaani-trimetüülklorosilaani segu vahekorras 9:3:1 (maht/maht/maht).

5.   MÄÄRAMISE KÄIK

5.1.   Seebistumatu aine valmistamine.

5.1.1.   500 μl mikrosüstlaga (punkt 3.6) viiakse 250 ml kolbi (punkt 3.1) selline kogus α-kolestanooli sisestandardi lahust (punkt 4.20), mis sisaldab sellise koguse kolestanooli, mis vastab umbes 10 %-le proovis olevast steroolide kogusest. Näiteks 5 g oliiviõli proovi puhul lisatakse 500 μl α-kolestanooli lahust (punkt 4.20) ja oliivijääkõli puhul 1 500 μl. Aurutatakse nõrga lämmastikuvoolu juures soojal vesivannil kuivaks, pärast kolvi jahutamist kaalutakse samasse kolbi 5 ± 0,01 g kuiva filtritud proovi.

Märkus 1:

Rohkesti kolesterooli sisaldavate loomsete või taimsete õlide puhul võib ilmuda piik, mille retentsiooniaeg on samasugune kui kolestanooli retentsiooniaeg. Sellisel juhul tuleb steroolifraktsiooni analüüsida kaks korda, sisestandardiga ja ilma.

5.1.2.   Lisatakse 50 ml 2 N kaaliumhüdroksiidi etanoolilahust (punkt 4.2) ja veidi pimsitükikesi, paigaldatakse püstjahuti ja kuumutatakse tasasel keemisel kuni seebistumiseni (lahus muutub selgeks). Kuumutatakse veel 20 minutit, seejärel lisatakse kondensaatori ülaosa kaudu 50 ml destilleeritud vett, eemaldatakse püstjahuti ning kolb jahutatakse ligikaudu temperatuurini 30 °C.

5.1.3.   Kolvi sisu kantakse kvantitatiivselt 500 ml jaotuslehtrisse (punkt 3.2), kasutades mitut portsjonit destilleeritud vett (50 ml). Lisatakse ligikaudu 80 ml dietüüleetrit (punkt 4.10), loksutatakse tugevasti umbes 60 sekundi jooksul, vähendades tekkivat ülerõhku korrapäraselt jaotuslehtri ümberpööramisega (kraan ülespoole) ja kraani avamisega. Lastakse seista, kuni kaks faasi on täielikult eraldunud (märkus 2).

Seejärel lastakse seebilahus võimalikult täielikult teise jaotuslehtrisse. Vee-alkoholi faasi ekstraheeritakse samal viisil veel kaks korda, kasutades selleks mõlemal korral 60–70 ml dietüüleetrit (punkt 4.10).

Märkus 2: Võimalikku emulsiooni saab lõhkuda väikse koguse etanooli (punkt 4.11) lisamisega.

5.1.4.   Etüüleetri kolm ekstrakti valatakse kokku ühte jaotuslehtrisse, milles on 50 ml vett. Jätkatakse pesemist veega (50 ml), kuni pesuvesi ei muutu enam roosaks, kui sellele lisatakse üks tilk fenoolftaleiini lahust (punkt 4.21).

Kui pesuvesi on eemaldatud, filtritakse läbi veevaba naatriumsulfaadi (punkt 4.5) eelnevalt kaalutud 250 ml kolbi, lehtrit ja filtrit pestakse väikeste dietüüleetri (punkt 4.10) kogustega.

5.1.5.   Lahusti eemaldatakse vaakumdestillatsiooniga rotaatoril 30 °C juures. Lisatakse 5 ml atsetooni ja kõrvaldatakse lenduv lahusti täielikult nõrga õhuvooluga. Jääki kuivatatakse kuivatuskapis temperatuuril 103 ± 2 °C juures 15 minutit. Jahutatakse eksikaatoris ja kaalutakse 0,1 mg täpsusega.

5.2.   Steroolide ja triterpeendialkoholide (erütrodiool + uvaool) eraldamine

5.2.1.   Aluseliste õhukese kihi kromatograafia plaatide valmistamine Silikageeliplaadid (punkt 4.6) kastetakse umbes 4 cm ulatuses 10 sekundiks 0,2 N kaaliumhüdroksiidi etanoolilahusesse (punkt 4.5), lastakse kaks tundi tõmbekapis kuivada ning lõpuks asetatakse üheks tunniks kuivatuskappi temperatuurile 100 °C.

Silikageeliplaadid võetakse kuivatuskapist välja ja hoitakse kuni kasutamiseni kaltsiumkloriidi kohal eksikaatoris (punkt 3.1.3; selliselt töödeldud plaatide kõlblikkusaeg on 15 päeva).

Märkus 3:

Kui aluselisi silikageeliplaate kasutatakse steroolifraktsiooni eraldamiseks, ei ole mitteseebistatavat fraktsiooni vaja alumiiniumoksiidiga töödelda. Selliselt jäävad kõik happelised ühendid (rasvhapped ja muud) lähtejoonele ja steroolivöönd eraldub selgelt alifaatsete alkoholide ja triterpeenalkoholide vööndist.

5.2.2.   Heksaani-dietüüleetri segu (punkt 4.24) (märkus 4) pannakse ilmutusnõusse, nii et kihi sügavus oleks ligikaudu 1 cm. Nõu suletakse sobiva kaanega ning jäetakse umbes pooleks tunniks seisma jahedas kohas, et tekiks vedeliku ja auru tasakaal; ilmutuskambri siseseintele võib riputada filterpaberiribad, mis ulatuvad otsaga eluendi sisse. See vähendab ilmutusaega ligikaudu kolmandiku võrra ning komponentide elueerumine on ühtlasem ja korrapärasem.

Märkus 4:

ilmutussegu on iga katse puhul vaja asendada, et saavutada täielikult korratavad elueerimistingimused; alternatiivse lahustina võib kasutada n-heksaani-dietüüleetri segu 50:50 (maht/maht).

5.2.3.   Valmistatakse seebistumatute ainete (punkt 5.1.5) ligikaudu 5 % lahus etüülatsetaadis (punkt 4.12) ja kantakse 100-mikroliitrise mikrosüstlaga 0,3 ml seda lahust kitsa ja ühtlase ribana kromatograafiaplaadile (punkt 5.2.1) alumisest servast 2 cm kõrgemale. Selle ribaga samale joonele kantakse 2–3 μl materjali võrdluslahust (4.13), et sterooli ja triterpeendialkoholide vööndit oleks võimalik pärast ilmutamist identifitseerida.

5.2.4.   Plaat pannakse punkti 5.2.2 kohaselt ettevalmistatud ilmutusnõusse. Ruumitemperatuur tuleks hoida 15 ja 20 °C vahel (märkus 5). Ilmutusnõu suletakse kohe kaanega ning plaadil lastakse elueeruda, kuni lahusti jõuab umbes 1 cm kaugusele plaadi ülemisest servast. Plaat võetakse ilmutusnõust välja ning lahusti aurustatakse kuuma õhu voolus või jättes selle lühikeseks ajaks tõmbekapi alla.

Märkus 5: Kõrgem temperatuur võib eraldumist halvendada.

5.2.5.   Plaadile pihustatakse kergelt ja ühtlaselt 2,7-diklorofluorestseiini lahust (punkt 4.14) ja lastakse kuivada. Kui plaati vaadeldakse ultraviolettvalguses, on steroolide ja triterpeenide vööndid võimalik ära tunda nende asukoha võrdlemisest võrdluslahuse (punkt 4.13) puhul saadud laikudega. Vööndite piirid märgitakse musta pliiatsiga mööda fluorestsentsi servi (vt joonis 3, õhukese kihi kromatograafia plaat).

5.2.6.   Metallspaatliga kraabitakse märgistatud alalt maha silikageel. Eemaldamisel saadav hästi peenestatud materjal pannakse filterlehtrisse (punkt 3.7). Lisatakse 10 ml kuuma etüülatsetaati (punkt 4.12), segatakse hoolikalt metallspaatliga ja filtritakse vaakumiga, seejärel kogutakse filtraat filterlehtriga ühendatud koonilisse kolbi (punkt 3.8).

Jääki pestakse kolm korda dietüüleetriga (punkt 4.3) (iga kord umbes 10 ml) ning filtraat kogutakse samasse lehtriga ühendatud kolbi; filtraat aurustatakse kokku ligikaudu 4–5 ml-ni; jääklahus kantakse eelnevalt kaalutud 10 ml katseklaasi (punkt 3.9), aurustatakse ettevaatliku soojendamisega nõrga lämmastikuvoolu all kuivaks, lahustatakse uuesti mõne tilga atsetooniga (punkt 4.8), aurustatakse uuesti kuivaks.

Katseklaasis olev jääk koosneb steroolide ja triterpeendialkoholide fraktsioonist.

5.3.   Trimetüülsilüüleetrite valmistamine.

5.3.1.   Katseklaasi, mis sisaldab steroolide ja triterpeenide fraktsiooni, lisatakse silüülimisreaktiiv (punkt 4.25) (märkus 6) vahekorras 50 μl iga steroolide ja triterpeendialkoholide milligrammi kohta, vältides niiskuse neeldumist (märkus 7).

Märkus 6:

kasutusvalmis lahused on kaubanduslikult kättesaadavad. Müügil on ka muud silüülivad reagendid, näiteks bistrimetüülsilüültrifluoratsetamiid + 1 % trimetüülklorosilaani, mida tuleb lahjendada sama mahu veevaba püridiiniga.

Püridiini võib asendada sama koguse atsetonitriiliga.

5.3.2.   Katseklaas suletakse korgiga, loksutatakse ettevaatlikult (ilma ümber pööramata), kuni ühendid on täielikult lahustunud. Lastakse toatemperatuuril seista vähemalt 15 minutit ning seejärel tsentrifuugitakse paar minutit. Selge lahus on valmis gaasikromatograafiliseks analüüsiks.

Märkus 7:

Tekkida võiv kerge opalestents on normaalne ja ei sega määramist. Valge helbe tekkimine või roosa värvuse ilmumine näitab niiskuse esinemist või reagendi riknemist. Kui see juhtub, tuleb katset korrata (ainult juhul, kui kasutatakse heksametüüldisilasaan/trimetüülklorosilaani).

5.4.   Gaasikromatograafiline analüüs.

5.4.1.   Ettevalmistused, kapillaarkolonni konditsioneerimine.

5.4.1.1.

Gaasikromatograafi kolonni (punkt 3.11) algus ühendatakse jaotatud vooluga injektorseadmega ja lõpp detektoriga. Tehakse gaasikromatograafi üldine kontroll (lekked gaasiliidetes, detektori, jaotussüsteemi ja registreerimissüsteemi toimimine jne).

5.4.1.2.

Kui kolonni kasutatakse esimest korda, soovitatakse see eelnevalt konditsioneerida: kolonni ennast voolutatakse nõrga gaasivooluga, siis lülitatakse sisse gaasikromatograafia plokk ja hakatakse järk-järgult tõstma temperatuuri, kuni see on vähemalt 20 üle töötemperatuuri (märkus 8). Seda temperatuuri hoitakse vähemalt kaks tundi, seejärel pannakse terve seade töörežiimi (gaasi juurdevoolu ja jaotuse reguleerimine, leegi süütamine, arvutussüsteemiga ühendamine, kolonni, detektori ja injektori temperatuuri kohandamine jne) ning signaali tundlikkus reguleeritakse vähemalt kaks korda suuremaks, kui analüüsi tegemiseks kavandatud. Nulljoon peab olema lineaarne, ilma igasuguste piikideta, ja see ei tohi triivida. Nulljoone sirge negatiivne triiv näitab, et kolonni ühendused lekivad; positiivne triiv näitab kolonni ebapiisavat konditsioneerimist. Märkus 8: Kolonni konditsioneerimisel on temperatuur kasutatava vedelfaasi maksimaalsest temperatuurist vähemalt 20 °C madalam.

5.4.2.   Töötingimuste valimine

5.4.2.1.

Töötingimused on järgmised: — kolonni temperatuur: 260 ± 5 °C; — injektori temperatuur: 280–300 °C; — detektori temperatuur: 280–300 °C; — kandegaasi lineaarkiirus: heelium 20–35 cm/s, vesinik 30-50 cm/s, — jaotussuhe: 1:50 kuni 1:100; — seadme tundlikkus: 4–16-kordne minimaalne sumbumine, — registreerimise tundlikkus: 1–2 mV täisskaala; — sissesüstitava aine kogus: 0,5 kuni 1 μl trimetüülsilüüleetrite lahust. Olenevalt kolonni ja gaasikromatograafi omadustest võib neid tingimusi muuta, nii et kromatogrammid vastaksid järgmistele nõuetele: — ß-sitosterooli piigi retentsiooniaeg peaks olema 20 ± 5 minutit; — kampesterooli piik peaks olema: oliiviõli puhul (keskmine sisaldus 3 %) 20 ± 5 % täisskaalast; sojaõli puhul (keskmine sisaldus 20 %) 80 ± 10 % täisskaalast; — kõik proovis sisalduvad steroolid peavad olema eraldatud. Lisaks sellele peavad piigid olema ka täielikult lahutunud, see tähendab, et isekirjutaja joon peab enne järgmise piigi saabumist minema tagasi nulljoonele. Puudulik lahutus on siiski lubatud tingimusel, et piiki suhtelise retentsiooniaja 1,02 juures (sitostanool) on võimalik mõõta risti.

5.4.3.   Analüüsi käik

5.4.3.1.

10 μl mikrosüstlasse tõmmatakse 1 μl heksaani, seejärel 0,5 μl õhku ning lõpuks 0,5–1 μl proovilahust. Süstla kolbi tõmmatakse tagasi, nii et nõel oleks tühi. Nõel surutakse läbi injektorseadme membraani ning ühe või kahe sekundi pärast süstitakse kiiresti, seejärel tõmmatakse nõel umbes viie sekundi pärast aeglaselt välja. Võib kasutada ka automaatset injektorit.

5.4.3.2.

Registreerimist jätkatakse, kuni kõik proovis sisalduvad triterpeendialkoholide trimetüülsilüüleetrid on täielikult elueeritud. Nulljoon peab kogu aeg vastama nõuetele (punkt 5.4.1.2).

5.4.4.   Piikide määramine

Piigid määratakse retentsiooniaja põhjal ning samadel tingimusel analüüsitud steroolide ja triterpeendialkoholide trimetüülsilüüleetrite segu piikidega võrdlemise teel.

Steroolid ja triterpeendialkoholid väljuvad kolonnist järgmises järjekorras: kolesterool, brassikasterool, ergosterool, 24-metüleen-kolesterool, kampesterool, kampestanool, stigmasterool, Δ7-kampesterool, Δ5,23-stigmastadienool, klerosterool, ß-sitosterool, sitostanool, Δ5-avenasterool, Δ5,24-stigmastadienool, Δ7-stigmastenool, Δ7-avenasterool, erütrodiool ja uvaool.

Sitosterooli retentsiooniajad kolonnide SE-52 ja SE-54 puhul on esitatud tabelis 1.

Joonistel 1 ja 2 on näidatud mõnede õlide tüüpilised kromatogrammid.

5.4.5.   Kvantitatiivne hindamine.

5.4.5.1.

Arvutatakse α-kolestanooli ja sterooli ning triterpeendialkoholide piikide pindalad, kasutades arvutussüsteemi. Arvestamata jäetakse nende ühendite piigid, mida ei ole tabelis 1 loetletud (ergosterooli ei tohi arvestada). α-kolestanooli kalibreerimistegur võetakse võrdseks 1-ga.

5.4.5.2.

Iga sterooli kontsentratsioon milligrammides kg rasvaine kohta arvutatakse järgmiselt: kus: Ax = sterooli x piigi pindala, arvutamissüsteemi ühikutes; As = α-kolestanooli piigi pindala, arvutamissüsteemi ühikutes; ms = lisatud α-kolestanooli mass milligrammides; m = määramisel kasutatud proovi mass grammides.

6.   TULEMUSTE VÄLJENDAMINE

6.1.

Esitatakse iga sterooli kontsentratsioon milligrammides kg rasvaine kohta ning nende summa (steroolide üldsisaldus). Iga sterooli, erütrodiooli ja uvaooli sisaldus väljendatakse ühe kümnendkoha täpsusega. Steroolide summaarne sisaldus väljendatakse ilma komakohtadeta.

6.2.

Iga sterooli protsent arvutakse vastava piigipindala ning steroolide, erütrodiooli ja uvaooli piikide kogupindala suhtena: kus: Ax = x'i piigi pindala; ΣA = steroolide piikide kogupindala;

6.3.

Näiline β-sitosterool: Δ5-23-stigmastadienool + klerosterool + β-sitosterool + sitostanool + Δ5-avenasterool + Δ5-24-stigmastadienool.

6.4.

Arvutatakse erütrodiooli ja uvaooli protsendiline sisaldus: kus: ΣA = steroolide piikide kogupindala arvutamissüsteemi ühikutes; Er = erütrodiooli piigi pindala arvutamissüsteemi ühikutes; Uv = uvaooli piigi pindala arvutamissüsteemi ühikutes.

„Liide

Gaasi lineaarse voolukiiruse määramine

Normaalsetel töötingimustel töötavasse gaasikromatograafi süstitakse 1–3 μl metaani (või propaani) ja mõõdetakse aeg, mis kulub gaasi voolamiseks läbi kolonni alates süstimisest kuni piigi ilmumiseni (tM).

Lineaarne voolukiirus cm/s on esitatud valemiga L/tM, kus L on kolonni pikkus sentimeetrites ja tM on mõõdetud aeg sekundites.

Tabel 1

Steroolide suhtelised retentsiooniajad

Piik	Identifitseerimisandmed		Suhteline retentsiooni-aeg
			SE 54 kolonn	SE 52 kolonn
1	Kolesterool	Δ-5-kolesteen-3ß-ool	0,67	0,63
2	Kolestanool	5α-kolestaan-3ß-ool	0,68	0,64
3	Brassikasterool	[24S]-24-metüül-Δ-5,22-kolestadieen-3ß-ool	0,73	0,71
*	Ergosterool	[24S]-24-metüül-Δ5-7-22 kolestatrieen-3β-ool	0,78	0,76
4	24-metüleen-kolesterool	24-metüleen-Δ-5,24-kolestadieen-3ß-oo1	0,82	0,80
5	Kampesterool	(24R)-24-metüül-Δ-5-kolesteen-3ß-ool	0,83	0,81
6	Kampestanool	(24R)-24-metüül-kolestaan-3ß-ool	0,85	0,82
7	Stigmasterool	(24S)-24-etüül-Δ-5,22-kolestadieen-3ß-ool	0,88	0,87
8	Δ-7-kampesterool	(24R)-24-metüül-Δ-7-kolesteen-3ß-ool	0,93	0,92
9	Δ-5,23-stigmastadienool	(24R,S)-24-etüül-Δ-5,23-koIestadieen-3ß-ool	0,95	0,95
10	Klerosterool	(24S)-24-etüül-Δ-5,25-kolestadieen-3ß-ool	0,96	0,96
11	ß-sitosterool	(24R)-24-etüül-Δ-5-kolesteen-3ß-ool	1,00	1,00
12	Sitostanool	24-etüül-kolestaan-3ß-ool	1,02	1,02
13	Δ-5-avenasterool	(24Z)-24-etülideen-Δ-kolesteen-3ß-ool	1,03	1,03
14	Δ-5-24-stigmastadienool	(24R,S)-24-etüül-Δ-5,24-kolestadieen-3ß-ool	1,08	1,08
15	Δ-7-stigmastenool	(24R,S)-24-etüül-Δ-7-kolesteen-3ß-ool	1,12	1,12
16	Δ-7-avenasterool	(24Z)-24-etülideen-Δ-7-kolesteen-3ß-ool	1,16	1,16
17	Erütrodiool	5α-oleaan-12een-3β28-diool	1,41	1,41
18	Uvaool	Δ12-urseen-3β28-diool	1,52	1,52

Joonis 1

Lambiõli steroolide ja triterpeendialkoholide fraktsiooni gaasikromatogramm (lisatud on sisestandard)

Joonis 2

Rafineeritud oliiviõli steroolide ja triterpeendialkoholide fraktsiooni gaasikromatogramm (lisatud on sisestandard)

Joonis 3

Oliivijääkõli õhukese kihi kromatograafia plaat vööndiga, mis tuleb maha kraapida steroolide ja triterpeendialkoholide määramiseks

1 –

skvaleen

2 –	triterpeen ja alifaatsed alkoholid

3 –	steroolid ja triterpeendialkoholid

4 –	stardijoon ja vabad rasvhapped

„XII LISA

RAHVUSVAHELISE OLIIVIÕLINÕUKOGU MEETOD NEITSIOLIIVIÕLIDE ORGANOLEPTILISEKS HINDAMISEKS

1.   EESMÄRK JA REGULEERIMISALA

Käesoleva rahvusvahelise meetodi eesmärk on kehtestada kord, kuidas hinnata neitsioliiviõlide organoleptilisi omadusi määruse (EÜ) nr 1234/2007 XVI lisa punkti 1 tähenduses ning määrata kindlaks metoodika, mille järgi oliiviõlisid klassifitseeritakse osutatud omaduste põhjal. Metoodika hõlmab ühtlasi juhiseid valikuliseks märgistamiseks.

Kirjeldatud meetodit kohaldatakse ainult neitsioliiviõlide puhul, nende klassifitseerimisel või märgistamisel, võttes arvesse täheldatud puuduste intensiivsust, samuti puuviljalisust, mille on kindlaks määranud valitud, koolitatud ja testitud degustaatorite rühm (hindamiskomisjon).

Metoodika hõlmab ühtlasi juhiseid valikuliseks märgistamiseks.

Käesolevas lisas nimetatud rahvusvahelise oliivinõukogu standardite puhul kasutatakse nende viimast versiooni.

2.   ORGANOLEPTILISEKS HINDAMISEKS VAJALIK ÜLDINE PÕHISÕNAVARA

Vt standard IOC/T.20/Doc. No 4 „Sensory Analysis: General Basic Vocabulary” (Organoleptiline analüüs: üldine põhisõnavara).

3.   ERIALANE SÕNAVARA

3.1.   Negatiivsed tunnused

Kopitanud/settene Iseloomulik maitse ja lõhn õlide puhul, mis on saadud kuhjas või ebakohastes tingimustes hoitud anaeroobse käärimise protsessis olevatest oliividest, või õlide puhul, mis on jäänud maa-alustes säilitusmahutites ja paakides settega seisma ja milles samuti on toimunud anaeroobne käärimine.

Hallitanud-niiske-mullane Iseloomulik maitse ja lõhn õlide puhul, mis on saadud oliividest, milles on arenenud palju hallitusseeni ja pärmseeni, kuna vilju on hoitud niisketes tingimustes mitu päeva, või oliividest, mis on kogutud mullase või mudasena ja mida ei ole pestud.

Veinine-äädikane/hapu-kibehapu Teatavatele õlidele iseloomulik maitse ja lõhn, mis meenutab veini või äädikat. Tingitud eelkõige oliivide või korralikult pesemata pressimismattide külge jäänud oliivimassi aeroobsest käärimisest, mille tulemusel tekivad äädikhape, etüülatsetaat ja etanool.

Räästunud Iseloomulik maitse ja lõhn õlide puhul, milles on toimunud intensiivne oksüdatsioon.

Külmavõetud oliivid (niiske puune) Puu otsas külma saanud oliividest valmistatud õlidele iseloomulik maitse ja lõhn.

3.2.   Muud negatiivsed tunnused

Kuumutatud või Iseloomulik maitse ja lõhn, mille põhjuseks on ülemäärane ja/või

kõrbenud pikaajaline kuumutamine tootmise ajal, eelkõige pasta kuumsegamine ebasobival temperatuuril.

Heinane-puune Iseloomulik maitse ja lõhn kuivatatud oliividest toodetud õlide puhul.

Tihke Teatavate vanade õlide puhul suus tekkiv paks, pastat meenutav puuteaisting.

Määrdeainene Diislikütust, määret või mineraalõli meenutav maitse ja lõhn.

Taimemahlane Iseloomulik maitse ja lõhn õlide puhul, mis on olnud kaua kokkupuutes viljadest pressimisel eraldunud käärinud taimemahlaga.

Soolveene Soolvees säilitatud oliividest toodetud õlide maitse ja lõhn.

Metalline Maitse, mis meenutab metalli. See on iseloomulik õlidele, mis on olnud purustamise, segamise, pressimise või säilitamise ajal kaua kokkupuutes metallpindadega.

Espartone Iseloomulik maitse õli puhul, mis on saadud uutes espartomattides pressitud oliividest. Maitse võib erineda sõltuvalt sellest, kas matid on valmistatud haljast või kuivatatud espartost.

Tõugumaitse Iseloomulik maitse õli puhul, mis on saadud oliivikärbse (Bactrocera oleae) tõukude poolt kõvasti kahjustatud oliividest.

Kurgimaitse Maitse, mis tekib siis, kui õli on liiga kaua olnud hermeetiliselt pakendatud, eelkõige plekkpurkides, seda maitset seostatakse 2,6-nonadienaali tekkimisega.:

3.3.   Positiivsed tunnused

Puuviljaline Õlile iseloomulik haistmisaistingute kogum, mis sõltub õli sordist ja tekib, kui oliivid on olnud veatud ja värsked, kas küpsed või toored. Seda tuntakse otse ja/või retronasaalselt.

Mõru Iseloomulik esmane maitse õlide puhul, mis on valmistatud rohelistest oliividest või parajasti värvi muutvatest oliividest. Seda tuntakse keele V-piirkonnas asuvate keelenäsade kaudu.

Terav Torkavusaisting, mis on iseloomulik viljelusaasta alguses peamiselt veel rohelistest oliividest toodetud õlidele. Seda võib tunda kogu suus ja eriti kurgus.

3.4.   Märgistamiseks vajalik valikuline terminoloogia

Nõudmise korral võib hindamiskomisjoni esimees tõendada, et hinnatud õlid vastavad mõistetele ja väljendites esitatud vahemikele ning tunnuste intensiivsuste ja nende tajumist märkivatele omadussõnadele.

Positiivsed tunnused (puuviljaline, mõru ja terav): Vastavalt tajumise intensiivsusele: intensiivne, kui tunnuse mediaan on suurem kui 6; keskmine, kui tunnuse mediaan on 3–6; kerge, kui tunnuse mediaan on väiksem kui 3.

Puuviljaline Õlile iseloomulik haistmisaistingute kogum, mis sõltub oliivisordist ja tekib, kui oliivid on olnud veatud ja värsked, milles ei domineeri ei roheline ega küps puuviljalisus. Seda tuntakse otse ja/või retronasaalselt.

Rohekas puuviljaline Õlile iseloomulik haistmisaistingute kogum, meenutab rohelisi vilju, sõltub oliivisordist ja tekib, kui oliivid on olnud rohelised, veatud ja värsked. Seda tuntakse otse ja/või retronasaalselt.

Küps puuviljaline Õlile iseloomulik haistmisaistingute kogum, meenutab küpseid puuvilju, sõltub oliivisordist ja tekib, kui oliivid on olnud rohelised, veatud ja värsked. Seda tuntakse otse ja/või retronasaalselt.

Hästi tasakaalus Õli, mis ei ole tasakaalust väljas; selle all mõistetakse haistmis-, maitse- ja puuteaistingut, mille puhul mõru ja terava tunnuse mediaan on kahe punkti võrra kõrgem kui puuviljalisuse mediaan.

Mahe õli Õli, mille puhul mõru ja terava tunnuse mediaan on kuni 2.

4.   ÕLI DEGUSTEERIMISE KLAAS

Vt standard IOC/T.20/Doc. No. 5, „Glass for Oil Tasting” (Õli degusteerimise klaas).

5.   DEGUSTEERIMISRUUM

Vt standard IOC/T.20/Doc. No. 6, „Guide for the Installation of a Test Room” (Degusteerimisruumi sisustamise juhised).

6.   TÖÖVAHENDID

Selleks et degusteerija saaks oma ülesandeid nõuetekohaselt täita, peaksid igas boksis olema kergesti kättesaadavad järgmised töövahendid:

—	proove sisaldavad (standarditud) klaasid, tähistatud numbrilise koodiga, kaetud kellaklaasiga, mida hoitakse temperatuuril 28 ± 2 °C;

—	profiilileht (vt joonis 1) paberil; võib olla ka elektrooniline, kui profiililehe tingimused on täidetud ning juures on kasutusjuhend, kui see on vajalik;

—	sulepea või kustumatu tint;

—	kandikud õunaviilude ja/või veega, gaseeritud veega ja/või kuivikutega;

—	klaas toatemperatuuril oleva veega;

—	paberileht, millel on esitatud punktides 8.4 ja 9.1.1 loetletud üldreeglid;

—	süljekausid.

7.   HINDAMISKOMISJONI JUHATAJA JA DEGUSTEERIJAD

7.1.   Hindamiskomisjoni juhataja

Hindamiskomisjoni juhataja peab olema piisava koolitusega ja ekspertteadmistega isik, kes tunneb väga hästi õlisid, millega ta töö käigus kokku puutuma hakkab. Ta on hindamiskomisjoni töös võtmeisik ja ta vastutab komisjoni töö korraldamise ja juhtimise eest.

Hindamiskomisjoni juhataja töö nõuab sensoorse analüüsi vahendite alast baaskoolitust, organoleptilise analüüsi vilumust, täpsust degusteerimiskatsete ettevalmistamisel, korraldamisel ja läbiviimisel ning vilumust ja kannatlikkust, et kavandada ja läbi viia katsed teaduslikul viisil.

Ta vastutab ainuisikuliselt degusteerijate valimise, koolitamise ja degustaatori võimekuse kontrolli eest. Seega vastutab ta degustaatorite heakskiitmise eest; degustaatorid peavad olema alati objektiivsed ja töötama selleks välja konkreetse korra, mis põhineb katsetel ja kindlatel heakskiitmise või tagasilükkamise kriteeriumidel. Vt standard IOC/t.20/doc. No. 14, „Guide for the selection, training and monitoring of skilled virgin olive oil tasters (Neitsioliiviõli vilunud degusteerijate valimise, koolitamise ja kontrolli juhised).

Komisjoni juhataja vastutab komisjoni töö ja seega ka hindamistegevuse eest, mille kohta ta peab esitama usaldusväärsed, objektiivsed tõendid. Igal juhul peab ta tõendama, et meetod ja degusteerijad on kontrolli all. Hindamiskomisjoni soovitatakse perioodiliselt kaliibrida (IOC/T.20/Doc. No 14, § 5).

Komisjoni juhatajal on lõplik vastutus komisjoni töö protokollimise eest. Komisjoni dokumendid peavad alati olema jälgitavad. Dokumendid peavad vastama kvaliteedi- ja selle tagamise nõuetele, mis on esitatud rahvusvahelistes organoleptilise analüüsi standardites, ja alati tagama proovide anonüümsuse.

Komisjoni juhataja vastutab seadmete ja varustuse üle arvestuse pidamise eest, samuti käesoleva meetodi nõuete täitmiseks vajalike seadmete ja varustuse nõuetekohase puhastamise ja töökorras hoidmise eest ning säilitab selle ja ka vajalike degusteerimistingimuste tagamise kohta kirjalikud tõendid.

Juhataja vastutab laborisse proovide saabumisel nende vastuvõtmise ja hoidmise eest, samuti nende hoidmise eest pärast degusteerimist. Seda tehes tagab ta alati proovide anonüümsuse ja vajaliku hoidmise ning koostab selleks kirjaliku korra, millega on tagatud kogu protsessi jälgitavus ja nõuete täitmise garanteeritus.

Lisaks sellele vastutab ta proovide ettevalmistamise, kodeerimise ja degusteerijatele esitamise eest vastavalt asjakohasele degusteerimise korraldusele, mis vastab eelnevalt koostatud töökirjeldusele, samuti degusteerijate saadud andmete kogumise ja statistilise töötlemise eest.

Juhataja vastutab kõigi muude töökorralduste ja menetluste koostamise eest, mis võivad olla vajalikud käesoleva standardi täiendamiseks ja hindamiskomisjoni nõuetekohase töö tagamiseks.

Juhataja peab otsima võimalusi hindamiskomisjoni tulemuste võrdlemiseks muude neitsioliiviõli hindamise komisjonide tulemustega, et kontrollida, kas komisjon toimib nõuetekohaselt.

Hindamiskomisjoni juhataja peab komisjoni liikmeid motiveerima, et suurendada nende huvi degusteerimise vastu, uudishimu ja konkurentsivaimu. Selleks soovitatakse tungivalt, et ta tagaks sujuva kahesuunalise teabevahetuse komisjoni liikmetega, hoiaks neid kursis teabega kõigi ülesannete kohta, mida nad täidavad, ja saadud tulemustega. Lisaks peab ta tagama, et tema enda arvamus ei oleks teada ning et võimalikud liidrid oma arvamust teistele degusteerijatele peale ei suruks.

Ta kutsub degusteerijad kohale piisavalt aegsasti ja vastab kõigile nende küsimustele katsete läbiviimise kohta, kuid ei ütle neile mingeid arvamusi proovi kohta.

7.2.   Degusteerijad

Oliiviõli organoleptilises analüüsis osalevad degusteerijad peavad olema vabatahtlikud; see tähendab kõigi sellise vabatahtliku tegevuse tagajärjel tekkivate kohustuste ja rahalise tasu puudumisega arvestamist. Seepärast on soovitatav, et kandidaadid esitaksid kirjaliku avalduse. Hindamiskomisjoni esimees valib kandidaadid, koolitab neid ja jälgib nende oskust eristada sarnaseid proove; tuleb arvestada, et nende määramise täpsus suureneb koolitamisega.

Degusteerijad peavad tegutsema nagu tõelised organoleptilised vaatlejad, jätma kõrvale isiklikud maitse-eelistused ja teatama üksnes, milliseid aistinguid nad tajuvad. Selleks peavad nad alati töötama vaikuses, pingevabas õhkkonnas, kiirustamata, suunates kogu oma tähelepanu proovile, mida nad degusteerivad.

Katse tegemiseks on vaja 8–12 degusteerijat, kuid võimalike puudumiste puhuks oleks hea, kui on ka paar varudegusteerijat.

8.   DEGUSTEERIMISE TINGIMUSED

8.1.   Proovi esitamine degusteerimiseks

Õli esitatakse analüüsiks standarditud degusteerimisklaasides, mis vastavad standardile IOC/t.20/doc. No. 5, „Glass for oil tasting” (Õli degusteerimise klaas).

Klaas sisaldab 14–16 ml õli või 12,8–14,6 g õli, kui proovid tuleb kaaluda, ning on kaetud kellaklaasiga.

Igale klaasile on märgitud kood, mis koosneb numbritest või numbrite ja tähtede kombinatsioonist ja on valitud juhuslikult. Kood kirjutatakse klaasile meetodiga, mis ei jäta lõhna.

8.2.   Degusteerimistemperatuur ja proovi temperatuur

Õli degusteerimiseks ette nähtud proovid peavad klaasides olema 28 °C ± 2 °C kogu katse vältel. See temperatuur on valitud sellepärast, et organoleptilisi erinevusi on kergem tajuda sellel temperatuuril kui toatemperatuuril; madalamal temperatuuril lenduvad õlidele omased aromaatsed ühendid halvemini, samas kui kõrgem temperatuur võib põhjustada kuumutatud õlile omaste lenduvate ühendite ilmumist. Vt standard IOC/t.20/doc. Nr 5 „Glass for Oil Tasting” (Õli degusteerimise klaas), kuidas tuleb soojendada klaasi kallatud proove.

Degusteerimisruumis peab temperatuur olema vahemikus 20o and 25o C (vt IOC/T.20/Doc. No 6).

8.3.   Degusteerimise aeg

Parim aeg õli degusteerimiseks on hommik. On teada, et maitse- ja lõhnaomaduste tajumiseks on olemas optimaalselt sobivamad ajad. Maitsmis- ja/või haistmistaju on tugevam enne söömist ning nõrgem pärast söömist.

Selle kriteeriumi rakendamisega ei tohi siiski liiale minna, kuna nälg võib hajutada degusteerijate tähelepanu ja nõrgendada sellega nende eristamisvõimet, seepärast soovitatakse korraldada degusteerimisseansse hommikupoolikul kella 10 ja 12 vahel.

8.4.   Üldised tegutsemiseeskirjad

Degusteerijatel tuleks oma töös järgida järgmisi soovitusi.

Kui hindamiskomisjoni juhataja kutsub degusteerijad osalema organoleptilisel määramisel, peab degusteerijal olema võimalik ettenähtud ajal kohale tulla ning ta peab silmas pidama järgmist:

—	vähemalt 30 minutit enne katse toimumise aega ei tohi ta suitsetada ega kohvi juua;

—	ta ei tohi olla kasutanud lõhnaõli, kosmeetikatoodet ega seepi, mille lõhn võib püsida katse tegemise ajani. Ta tohib käte pesemisel kasutada ainult lõhnastamata seepi ning ta peab käsi nii kaua loputama ja kuivatama, kuni kaob igasugune lõhn;

—	ta ei tohi vähemalt 1 tund enne katse tegemist süüa;

—	kui ta tunneb end füüsiliselt halvasti, eelkõige kui tema lõhna- või maitsetaju on halvenenud või kui mõni psühholoogiline mõju ei lase tal keskenduda tööle, peab degusteerija maitsmisest loobuma ja teatama hindamiskomisjoni juhatajale oma loobumisest;

—	kui degusteerija puhul on eelpool kirjeldatud nõuded täidetud, võtab ta rahulikult ja vaikselt sisse endale määratud koha boksis;

—	degusteerija loeb hoolikalt läbi hindamislehel olevad instruktsioonid ega alusta proovi analüüsimist enne, kui on täielikult ette valmistunud, et täita oma ülesanne rahulikult ja kiirustamata. Iga kahtluse korral peaks ta pidama eraviisiliselt nõu hindamiskomisjoni juhatajaga;

—	oma ülesannete täitmisel degusteerijad vaikivad;

—	degusteerija mobiiltelefon peab olema välja lülitatud, et mitte segada kolleegide keskendumist ja tööd.

9.   NEITSIOLIIVIÕLI ORGANOLEPTILISE HINDAMISE JA KLASSIFITSEERIMISE KORD

9.1.   Degusteerimise meetod

9.1.1.

Degusteerija tõstab klaasi, hoides selle kellaklaasiga suletuna, ja kallutab seda ettevaatlikult; seejärel pöörab ta klaasi täisringi selles asendis, nii et katta siseseinast võimalikult suur osa õliga. Kui see etapp on lõpule viidud, võtab ta kellaklaasi ära ja õli hindamiseks nuusutab proovi ühtlaste sügavate hingetõmmetega. Proovi ei tuleks nuusutada kauem kui 30 sekundit. Kui degusteerija ei jõua näitaja kohta selle aja jooksul arvamust kujundada, puhkab ta enne uut proovimist. Kui nuusutamiskatse on lõpetatud, hindavad degusteerijad suutunnet (üldine retronasaalne haistmis-, maitsmis- ja puuteaisting). Selleks võtab ta väikse suutäie (umbes 3 ml) õli. On väga oluline, et õli kataks ühtlaselt kogu suuõõne, suu eesosast, keelest ja külgedest kuni tagaosa, suulae ja kurguni, kuna on teada, et nelja peamist maitset (magus, soolane, hapu ja mõru) ning puuteaistinguid tajutakse keele ja suulae eri osades erineva tugevusega. Oluline on see, et piisav õlikogusega kaetaks väga aeglaselt keele pealmine pind kuni suulaega ühinemise koha ja kurguni samal ajal, kui degustaator keskendub sellele, millises järjekorras mõru ja terav maitse ilmnevad. Kui seda mitte teha, võivad mõlemad aistingud jääda mõne õli puhul märkamata või mõru aisting võib varjata terava aistingu. Õhu läbi suu sissetõmbamine lühikeste järjestikuste hingetõmmetega võimaldab degusteerijal katta prooviga kogu suu pinna ning tajuda lenduvaid aromaatseid komponente ka nina tagaosa kaudu, kuna sellega ta sunnib end kasutama ka seda kanalit. Tuleks jälgida teravuse puuteaistingut. Selleks soovitatakse õli alla neelata.

9.1.2.

Neitsioliiviõli organoleptilisel hindamisel on soovitatav, et igal hindamissessioonil hinnataks kuni nelja proovi ja et päevas võib olla kuni kolm sellist sessiooni, et vältida kontrastiefekti, mis võib tekkida, kui järjest maitstakse muid proove. Kuna järjestikune hindamine võib eelmiste proovide kaudu tekitada väsimust või põhjustada tundlikkuse kadumist, on vaja kasutada toodet, mis kõrvaldab eelmisest degusteerimisest suus oleva õli jäägid. Selleks soovitatakse kasutada väikest õunaviilu, mille võib pärast närimist süljekaussi sülitada. Seejärel loputatakse suud väikse koguse toatemperatuuril oleva veega. Ühe degusteerimissessiooni lõpu ja teise alguse vahel peab olema vähemalt 15 minutit.

9.2.   Profiililehe kasutamine degusteerija poolt

Degusteerijale kasutamiseks ettenähtud profiilileht on esitatud käesoleva lisa joonisel 1.

Hindamiskomisjoni iga degusteerija nuusutab ja seejärel maitseb (1) hinnatavat õli. Seejärel kannab ta profiililehele iga negatiivse ja iga positiivse omaduse tema poolt tajutud intensiivsuse 10 cm skaalas, mis on näidatud esitatud profiililehel.

Kui degusteerija tajub negatiivseid omadusi, mida ei ole loetletud punktis 4, kannab ta need pealkirja „Muud” alla, kasutades termineid, mis kõige täpsemini iseloomustavad neid omadusi.

9.3.   Andmete kasutamine hindamiskomisjoni juhataja poolt

Hindamiskomisjoni juhataja kogub kokku kõigi degusteerijate täidetud profiililehed ja kontrollib eri tunnustele omistatud intensiivsusastmeid. Kui ta leiab midagi ebanormaalset, palub ta degusteerijal oma profiilileht üle vaadata ja hindamist korrata, kui see on vajalik.

Hindamiskomisjoni juhataja sisestab iga komisjoniliikme hindamisandmed arvutiprogrammi, mis vastab ettenähtud standardile (vt IOC/t.20/doc. No. 15), et tulemusi statistiliselt töödelda, mille aluseks on tulemuste mediaani arvutamine. Vt punkt 9.4 ja käesoleva lisa liide. Proovi andmed kantakse maatriksisse, millel on 9 veergu, mis vastavad 9 organoleptilisele tunnusele, ja n rida, mis vastavad komisjoni liikmete arvule n

Kui on märgatud puudust ja vähemalt 50 % komisjoniliikmetest on kandnud selle pealkirja „Muud” alla, arvutab juhataja puuduse mediaani ja leiab selle alusel klassifikatsiooni.

Robustse variatsioonikordaja väärtus, mille alusel määratakse klassifikatsioon (suurima intensiivsusega puudus ja puuviljalisuse tunnus), ei tohi olla üle 20 %.

Vastupidisel juhul peab hindamiskomisjoni juhataja kordama konkreetsete proovide hindamist muul degusteerimissessioonil.

Kui selline olukord tekib sageli, soovitatakse komisjoni juhatajal korraldada degusteerijatele täiendav koolitus selle kohta (IOC/T.20/Doc. No 14, § 5) ning hinnata komisjoni tööd korratavusnäitaja ja kõrvalekaldenäitaja alusel (IOC/T.20/Doc. No 14, § 6).

9.4.   Õli klassifitseerimine

Õli klassifitseeritakse puuduse mediaani ja puuviljalisuse mediaani põhjal järgnevalt esitatud kategooriatesse. Puuduse mediaani käsitatakse suurima intensiivsusega tajutud puuduse mediaanina. Puuduste mediaan ja puuviljalisuse mediaan väljendatakse ühe kümnendkoha täpsusega.

Õli klassifitseerimisel võrreldakse puuduste mediaani ja puuviljalisuse mediaani väärtust järgmiste osutatud etalonvahemike suhtes. Kõnealuste vahemike piirid on kindlaks määratud meetodi viga arvesse võttes ning neid loetakse seepärast absoluutseteks. Arvutitarkvara võimaldab klassifikatsiooni esitada statistikaandmete tabelina või graafiliselt.

(a)	Ekstra-neitsioliiviõli: puuduste mediaan on 0 ja puuviljalisuse mediaan on suurem kui 0.

(b)	Neitsioliiviõli: puuduste mediaan on suurem kui 0, kuid mitte üle 3,5, ja puuviljalisuse mediaan on suurem kui 0.

(c)	Lambiõli: puuduse mediaan on üle 3,5 või puuduse mediaan on kuni 3,5 ning puuviljalisuse mediaan on 0.

Märkus 1:

Kui mõruduse ja/või teravuse mediaan on suurem kui 5,0, märgib hindamiskomisjoni juhataja seda degusteerimise kohta antavas sertifikaadis.

Joonis 1

NEITSIOLIIVIÕLI PROFIILILEHT

Puuduste tajumise intensiivsus
Kopitanud/settene (*1)
Hallitanud/niiske/mullane (*1)
Veinine/äädikane hapu/kibehapu (*1)
Külmavõetud oliivid (niiske puune)
Räästunud
Muu negatiivne tunnus:
Märksõna	Metalline  Heinane  Tõugumaitse  Tihke  Soolveene  Kuumutatud või kõrbenud  Taimemahlane  Espartone  Kurgimaitse  Määrdeainene 
Positiivsete omaduste tajumise intensiivsus
Puuviljaline
	Roheline 	Küps 
Mõru
Terav
Degusteerija nimi:			Degusteerija kood:
Proovi kood:	Allkiri:

„Liide

Mediaani ja usaldusvahemike arvutamise meetod

Mediaan

Mediaan on määratletud kui reaalarv Xm, mille puhul tõenäosus p, et jaotuse (X) väärtused on väiksemad kui Xm või sellega võrdsed, on väiksem kui 0,5 või sellega võrdne, ja samal ajal tõenäosus p, et jaotuse (X) väärtused on suuremad kui Xm või sellega võrdsed, on suurem kui 0,5 või sellega võrdne. Praktilisem määratlus on selline, et mediaan on suuruse järgi reastatud arvude 50-protsentiil. Lihtsamini öeldes on see paarituarvulise liikmete arvuga arvujada puhul jada keskmine arv ja paarisarvulise liikmete arvuga arvujada puhul kahe keskmise arvu keskmine.

Robustne standardhälve

Selleks, et usaldusväärselt hinnata varieeruvust keskväärtuse ümbruses, on vaja kasutada robustset standardhälvet, mis hinnatakse Stuarti ja Kendalli (4) järgi. Võrrandiga saab leida asümptootilise robustse standardhälbe, s.t vaadeldavate andmete varieeruvuse lihtsa hinnangulise väärtuse, milles N on vaatluste arv ja IQR on kvartiilhaare, mis hõlmab täpselt 50 % mingi tõenäosusliku jaotuse juhtudest:

Kvartiilhaarde leidmiseks arvutatakse 75-protsentiili ja 25-protsentiili vahe suurus.

.

Siin on protsentiil määratletud kui väärtus Xpc, mille puhul tõenäosus p, et jaotuse väärtused on väiksemad kui Xpc või sellega võrdsed, on mingi väiksem kui mingi konkreetne protsent või sellega võrdne, ja et samal ajal tõenäosus p, et jaotuse (X) väärtused on suuremad kui Xpc või sellega võrdsed, on suurem kui see protsent või sellega võrdne. Protsendimäär näitab jaotuse hõlmatud osa. Mediaani puhul on see võrdne 50/100-ga

Praktikas on protsentiil jaotusväärtus, mis määrab kindlaks vastava suurusega osa jaotus-või tiheduskõveraga piiratud pindalast. Näiteks 25-protsentiil on jaotusväärtus, mis määrab kindlaks 0,25 või 25/100 sellest alast.

Selle meetodi puhul arvutatakse protsentiilid tegelike väärtuste alusel, mis on esitatud andmete maatriksis (protsentiilide arvutamine).

Robustne variatsioonikordaja (%)

CVr% on dimensioonita arv, mis näitab analüüsitava arvjada muutuvuse protsenti. Seepärast on kõnealune koefitsient väga kasulik hindamiskomisjoni liikmete usaldusväärsuse kontrollimiseks.

Mediaani 95 %-line usaldusvahemik

95 %-line usaldusvahemik (esimest liiki vea väärtus on 0,05 või 5 %) on vahemik, milles mediaan võiks varieeruda, kui katset oleks võimalik lõpmatult korrata. Tegelikkuses näitab see, millises vahemikus katse tulemus varieerub kindlaksmääratud katsetingimuste puhul, kui eeldada, et katset saab korrata palju kordi. Nagu CVr%, aitab ka see vahemik hinnata katse usaldusväärsust.

kus C = 1,96 usaldusvahemiku puhul 95 %-lise usaldusnivoo juures.

I lisas on esitatud näide, milline on arvutustabel vastavalt standardile IOC/t 20/doc. No 15.

Kasutatud kirjandus

(1)	Wilkinson, L. 1990. Systat: The system for statistics. Evanston, IL.SYSTAT Inc.

(2)	Cicchitelli, G. 1984. Probabilità e Statistica. Maggioli Editore, Rimini.

(3)	Massart, D.L.; Vandeginste, B.G.M.; Deming, Y.; Michotte, L. 1988. Chemometrics. A textbook. Elsevier. Amsterdam

(4)	Kendall, M.G.; Stuart, A. 1967. The advanced theory of statistics. Vol. 1. Hafner Publishing Co.

(5)	McGill, R.; Tukey, J.W.; Larsen, W.A. 1978. Variation of Box Plots. The American Statistician, 32, (2), 12-16.

(6)	IOC/T.28/Doc. No 1 September 2007, Guidelines for the accreditation of sensory testing laboratories with particular reference to virgin olive oil according to standard ISO/IEC 17025:2005.

(7)	IOC/T.20/Doc. No 14.

(8)	IOC/T.20/Doc. No 15.

(9)	ISO/IEC 17025:05.

„XXa LISA

MEETOD KÕRVALISTE ÕLIDE MÄÄRAMISEKS OLIIVIÕLIDES

1.   KASUTAMISALA

Käesolevat meetodit kasutatakse selleks, et kontrollida kõrvaliste taimsete õlide olemasolu oliiviõlis. Oliiviõlis saab avastada suure linoolhappesisaldusega taimeõlisid (sojaoaõli, rapsiseemneõli, päevalilleõli jne) ning mõnesid suure oleiinhappesisaldusega taimeõlisid (nt sarapuupähkli õli, suure oleiinhappesisaldusega päevalilleõli ja oliivijääkõlid). Tuvastatava kontsentratsiooni suurus sõltub kõrvalise õli tüübist ja oliivisordist. Sarapuupähkliõli puhul on tuvastamise tase tavaliselt vahemikus 5-15 %. Meetodiga ei ole võimalik tuvastada kõrvalise õli tüüpi; see näitab ainult, kui oliiviõli on ehtne või võltsitud.

2.   PÕHIMÕTE

Õli puhastatakse tahkefaasekstraktsiooniga, milleks kasutatakse silikageelpadrunit. Triatsüülglütserooli (TAG) koostis määratakse pöördfaasilise suure lahutusvõimega vedelikkromatograafia abil, kasutades murdumisnäitajadetektorit ja liikuva faasina propionitriili. Rasvhapete metüülestrid (FAME) valmistatakse puhastatud õlist metüleerimisega külmas kaaliumhüdroksiidi metanoolilahuses (X B lisa) ja seejärel analüüsitakse estrid gaasikromatograafiliselt, kasutades suure polaarsusega kolonne (X A lisa). Teoreetiline triatsüülglütserooli koostis arvutatakse rasvhapete koostisest arvutiprogrammi abil, milles on eeldatud rasvhapete juhuslikku jaotumist triatsüülglütseroolis 1,3-asendite ja 2-asendi vahel, kusjuures küllastunud rasvhapetele kehtivad 2-asendi puhul piirangud. Arvutusmeetod on XVIII lisas kirjeldatud meetodi modifikatsioon. Teoreetiliste ja HPLC-meetodiga määratud eksperimentaalsete triatsüülglütseroolide sisalduse põhjal arvutatakse mitu matemaatilist algoritmi ja saadud tulemusi võrreldakse ehtsate oliiviõlide andmebaasis olevate tulemustega.

3.   MATERJALID JA REAKTIIVID

3.1.   Õli puhastamine

3.1.1.

25 ml koonilised kolvid.

3.1.2.

Keeratava korgiga 5 ml katseklaasid, mille korgid on varustatud teflontihendiga.

3.1.3.

Silikageelpadrunid, 1 g (6 ml), tahkefaasekstraktsiooni jaoks (näiteks Waters, Massachusetts, Ameerika Ühendriigid).

3.1.4.

n-heksaan, analüüsi jaoks.

3.1.5.

n-heksaani ja dietüüleetri segu (mahusuhe 87:13).

3.1.6.

n-heptaan, analüüsi jaoks.

3.1.7.

Atsetoon, analüüsi jaoks.

3.2.   Triatsüülglütseroolide HPLC-analüüs

3.2.1.

Mikro-süstlad (50 μl) ja nõelad HPLC-seadmesse süstimiseks.

3.2.2.

Propionitriil, ülipuhas või puhas HPLC jaoks (näiteks ROMIL, Cambridge, Ühendkuningriik), mida kasutatakse liikuva faasina.

3.2.3.

HPLC-kolonn (25 cm × 4 mm siseläbimõõt), mis on täidetud RP-18 faasiga (terasuurus 4 μm).

3.3.   Rasvhapete metüülestrite (FAME) valmistamine

(vt X B lisa).

3.3.1.

Metanool, mille veesisaldus on kuni 0,5 massiprotsenti.

3.3.2.

Heptaan, analüüsi jaoks.

3.3.3.

2 N kaaliumhüdroksiidi lahus metanoolis. 10 ml metanoolis lahustatakse 1,1 g kaaliumhüdroksiidi.

3.3.4.

Keeratava korgiga 5 ml katseklaasid, mille korgid on varustatud teflontihendiga.

3.4.   FAME gaasikromatograafiline analüüs

(Vt küllastamata trans-rasvhapete määramine kapillaargaasikromatograafia abil, mis on esitatud X A lisas).

3.4.1

Mikrosüstlad (5 μl) ja nõelad gaasikromatograafi süstimiseks.

3.4.2

Vesinik või heelium kandegaasina kasutamiseks.

3.4.3

Vesinik ja hapnik leekionisatsioondetektori jaoks.

3.4.4

Lämmastik või heelium abikandegaasina kasutamiseks.

3.4.5.

Kvartskapillaarkolonn (50–60 m × 0,25–0,30 mm siseläbimõõt), mis on kaetud tsüanopropüülpolüsiloksaaniga või tsüanopropüülfenüülsiloksaani faasiga (SP-2380 või sarnane), mille kile paksus on 0,20-0,25 μm.

4.   SEADMED

4.1.

Vaakumaparatuur tahkefaasiekstraktsiooni jaoks.

4.2.

Pöördauruti.

4.3.

HPLC-seade, mis koosneb järgmistest osadest: 4.3.1. Liikuva faasi degaseerija. 4.3.2. Rheodyne-injektori kraan 10-μl proovisilmusega. 4.3.3. Kõrgrõhupump. 4.3.4. Termostateeritav HPLC-kolonni kapp, millega saab hoida toatemperatuurist madalamat temperatuuri (15–20 °C), (näiteks Peltier' kapp). 4.3.5. Murdumisnäitajadetektor. 4.3.6. Integreerimisprogrammiga elektrooniline andmekogumissüsteem.

4.4

Kapillaargaasikromatograafia seadmed vastavalt X A lisas esitatud kirjeldusele, millel on järgmised osad: 4.4.1. jaotatud vooluga injektorseade; 4.4.2. leekionisatsioondetektor; 4.4.3. programmeeritava temperatuuriga kolonnikapp;. 4.4.4. integreerimisprogrammiga elektrooniline andmekogumissüsteem.

4.5.

Microsoft Excel’i programmiga arvuti.

5.   ANALÜÜSI KÄIK

5.1.   Õli puhastamine

Silikageelipadrun pannakse vaakumvoolutusaparaati ja pestakse 6 ml heksaaniga. Alarõhk kõrvaldatakse, et kolonn kuivale ei jääks ja padruni alla pannakse kooniline kolb. Õlilahus (ligikaudu 0,12 g) 0,5 ml heksaanis kantakse kolonnile ja tõmmatakse vaakumiga läbi kolonni ning voolutatakse siis vaakumi abil 10 ml heksaani-dietüüleetri seguga (3.1.5; mahusuhe 87:13). Elueeritud lahusti segatakse ja ligikaudu pool kogusest valatakse teise koonilisse kolbi. Mõlemad lahused aurutatakse eraldi rotaatoriga vaakumi all toatemperatuuril kuivaks. Triatsüülglütseroolide analüüsiks lahustatakse üks jääk 1 ml atsetoonis (vt punkt 5.2, esimene lõik) ja valatakse 5-ml keeratava korgiga katseklaasi. Teine jääk lahustatakse 1 ml n-heptaanis ja valatakse teise 5-ml keeratava korgiga katseklaasi rasvhapete metüülestrite valmistamiseks.

Märkus: Õli võib puhastada silikageelkolonniga, nagu on kirjeldatud IUPACi meetodis 2.507.

5.2.   Triatsüülglütseroolide HPLC-analüüs

HPLC-süsteem seatakse kokku, kolonni temperatuur hoitakse 20 °C juures, voolutatakse propionitriiliga (liikuv faas) voolukiirusega 0,6 ml/min. Kui baasjoon jääb stabiilseks, süstitakse sisse lahusti; kui 12–25 minuti pärast esineb baasjoonel häireid, kasutatakse proovi lahustamiseks muud tüüpi atsetooni või propionitriili-atsetooni segu (25:75).

Märkus: teatavat tüüpi atsetoon võib tekitada baasjoone häireid eespool nimetatud piirkonnas.

Kolonni süstitakse puhastatud õli 5 % atsetoonilahuse alikvoot 10 μl. Proovi voolutamine kestab ligikaudu 60 min. Kapi temperatuuri ja/või voolukiirust tuleb reguleerida nii, et saada joonisel 1 näidatud kromatogrammile sarnane kromatogramm, millel trilinoleiini piik (piik 1) väljub 15,5 minuti pärast ning paarid LLL/OLLn (piigid 1 ja 2) ja OLL/OOLn (piigid 4 ja 5) on hästi lahutunud.

Piigi 2 (OLLn + PoLL) kõrgus peab olema vähemalt 3 % täisskaalast.

5.3.   Rasvhapete metüülestrite valmistamine

Puhastatud õli lahusele 1 ml n-heptaanis lisatakse 0,1 ml kaaliumhüdroksiidi 2 N lahust metanoolis. Katseklaas suletakse keeratava korgiga tihedalt. Katseklaasi raputatakse tugevasti 15 sekundit ja jäetakse kihistuma, kuni ülemine kiht muutub selgeks (5 minutit). n-heptaani lahus on nüüd valmis gaasikromatograafi süstimiseks. Lahuse võib jätta toatemperatuuril seisma kuni 12 tunniks.

5.4.   Rasvhapete metüülestrite gaasikromatograafiline analüüs

Kasutada tuleb trans-küllastumata rasvhapete määramiseks kirjeldatud meetodit (vt X A lisa).

Gaasikromatograafiasüsteem seatakse kokku ja kolonnikapi temperatuur viiakse 165 °C juurde. Soovitatakse hoida kolonnikapi temperatuur isotermiliselt 165 °C juures 10 minutit, seejärel tõsta temperatuur 200 °C-ni kiirusega 1,5 °C/min. Injektori temperatuur soovitatakse hoida vahemikus 220–250 °C, et viia miinimumini trans-rasvhapete tekkimine (vt X A lisa). Detektori temperatuur on 250 °C. Kandegaasina tuleb kasutada vesinikku või heeliumi; kolonni alguses on gaasi rõhk ligikaudu 130 kPa. Süstitav maht on 1μl jaotatud vooluga süstimisrežiimis.

Saadav gaasikromatogramm peab sarnanema joonisel 2 olevale kromatogrammile. Erilist tähelepanu tuleb pöörata C18:3 ja C20:1 piikide lahutumisele (C18:3 piik peab ilmuma enne C20:1 piiki). Selliste tingimuste saavutamiseks tuleb optimeerida algtemperatuuri ja/või rõhku kolonni alguses. Süstimistingimusi (temperatuur, jaotatud voolu suhe ja süstitav ruumala) tuleb kohandada nii, et palmitiinhappe ja palmitoleiinhappe lahutumine oleks minimaalne..

C20:0 piigi kõrgus peab olema umbes 20 % täisskaalast, siis on võimalik kvantitatiivselt määrata trans-isomeere. Kui C18:0 piik näib olevat moonutatud, vähendatakse proovi kogust.

6.   KROMATOGRAAFILISTE PIIKIDE INTEGREERIMINE

6.1.   HPLC-kromatogramm

Joonisel 1 on kujutatud puhastatud oliiviõli triatsüülglütseroolide tüüpiline HPLC-kromatogramm Piikide integreerimiseks tuleb tõmmata kolm baasjoont: esimene piigi 1 algusest kuni piigi 3 lõpuni, teine piigi 4 algusest kuni „oruni” enne piiki 8 ja kolmas „orust” enne piiki 8 kuni piigi 18 lõpuni.

Kogupindala saamiseks liidetakse kõik piigid, alates piigist 1 kuni piigini 18 (tuvastatud ja tuvastamata). Triatsüülglütseroolide (TAG) iga piigi protsendiline osakaal arvutatakse järgmiselt:

Protsendilised osakaalud väljendatakse kahe kümnendikkoha täpsusega.

6.2.   Gaasikromatogramm

Joonisel 2 on näidatud puhastatud oliiviõlist saadud rasvhapete alküülestrite gaasikromatogramm. Tuleb arvutada järgmiste rasvhapete protsendilised osakaalud:

Palmitiinhape;	P (C16:0)	=	metüülester + etüülester
Steariinhape;	S (C18:0)	=	metüülester
Palmitoleiinhape;	Po (C16:1)	=	metüülestrite kahe cis-isomeeri summa
Oleiinhape;	O (C18:1)	=	metüülestrite kahe cis-isomeeri summa + etüülester + trans-isomeerid
Linoolhape;	L (C18:2)	=	metüülester+ etüülester + trans-isomeerid
Linoleenhape;	Ln (C18:3)	=	metüülester + trans-isomeerid
Arahhiinhape;	A (C20:0)	=	metüülester
Eikoseenhape (gadoleiinhape);	G (C20:1)	=	metüülester

Etüül- ja trans-isomeeride estrid võivad gaasikromatograafi kromatogrammil puududa.

Kogupindala (AT) on kõikide kromatogrammi piikide summa, alates C14:0 piigist kuni C24:0 piigini, välja arvatud skvaleeni piik. Iga rasvhappe (FA) piigi protsendiline osakaal arvutatakse järgmiselt:

Tulemused väljendatakse kahe kümnendikkoha täpsusega.

Arvutiprogrammiga arvutamiseks ei ole vaja normeerida 100ga, sest see toimub automaatselt.

Joonis 1

„Chamlali” neitsioliiviõli triatsüülglütseroolide HPLC-kromatogramm. Kromatograafiliste piikide peamised komponendid

(1) LLL; (2) OLLn+PoLL; (3) PLLn; (4) OLL; (5) OOLn+PoOL;

(6) PLL+PoPoO; (7) POLn+PPoPo+PPoL; (8) OOL+LnPP; (9) PoOO;

(10) SLL+PLO; (11) PoOP+SPoL+SOLn+SPoPo; (12) PLP;

(13) OOO+PoPP; (14) SOL; (15) POO; (16) POP; (17) SOO;

(18) POS+SLS.

Tabel 1

Neitsioliiviõli triatsüülglütseroolide (TAG) HPLC-ga määramise korratavus. Kolonni temperatuur oli 20 °C, liikuv faas oli propionitriil

ECN	HPLC–piigid	TAG	Proov 1		Proov 2		Proov 3		Proov 4		Proov 5
			Keskmine (%)	RSDr (%)	Keskmine (%)	RSDr (%)	Keskmine (%)	RSDr (%)	Keskmine (%)	RSDr (%)	Keskmine (%)	RSDr (%)
42	1	LLL	0,020	7,23	0,066	5,18	0,095	4,10	0,113	0,95	0,34	1,05
	2	OLLn+ PoLL	0,085	7,44	0,24	1,78	0,26	2,25	0,35	2,02	0,50	2,83
	3	PLLn	0,023	15,74	0,039	5,51	0,057	5,62	0,082	4,35	0,12	6,15
44	4	OLL	0,47	1,52	1,53	0,42	2,62	0,98	3,35	1,05	4,37	1,13
	5	OOLn+ PoOL	1,07	2,01	1,54	0,46	1,61	0,71	1,72	1,07	1,77	2,40
	6	PLL+ PoPoO	0,11	12,86	0,24	4,37	0,65	1,32	1,35	0,73	2,28	1,24
	7	POLn+ PpoPo+ PpoL	0,42	5,11	0,49	2,89	0,55	2,01	0,85	1,83	1,09	1,96
46	8	OOL+ LnPP	6,72	0,63	8,79	0,31	11,21	0,42	13,25	0,33	15,24	0,23
	9	PoOO	1,24	2,86	1,49	0,95	1,63	0,85	2,12	0,45	2,52	0,56
	10	SLL+ PLO	2,70	0,65	4,05	0,70	6,02	0,65	9,86	0,53	11,53	0,31
	11	PoOP+ SpoL+ SOLn+ SpoPo	0,64	4,42	0,69	3,02	0,79	1,23	1,53	0,89	1,70	1,66
48	12+13	OOO+ PLP+ PoPP	49,60	0,07	48,15	0,06	42,93	0,06	33,25	0,10	24,16	0,06
	14	BFT	0,82	1,72	0,92	1,56	1,05	1,32	1,25	1,05	1,60	1,77
	15	POO	22,75	0,25	21,80	0,20	21,05	0,30	20,36	0,35	20,17	0,14
50	16	POP	3,05	0,46	4,56	0,42	4,98	0,52	5,26	0,41	5,57	0,38
	17	SOO	6,87	0,21	5,56	0,33	4,86	0,43	4,12	0,72	3,09	0,69
	18	POS+ SLS	1,73	1,23	1,65	1,10	1,54	0,99	1,49	1,10	1,41	1,00
n = 3 paralleelkatset RSDr = korratavuse suhteline standardhälve

Joonis 2

Oliivijääkõli rasvhapete alküülestrite gaasikromatogramm. Alküülestrid on saadud oliivijääkõli ümberesterdamisel KOH külmas metanoolilahuses

7.   KÕRVALISTE ÕLIDE MÄÄRAMINE OLIIVIÕLIDES

Oliiviõlides kõrvaliste õlide avastamiseks kasutatav arvutusmeetod põhineb matemaatiliste algoritmide võrdlemisel ehtsate oliiviõlide andmebaasiga, mis on esitatud standardi IOC/T.20/Doc. No 25 I lisas.”