Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32011R1149

    Komisjoni määrus (EL) nr 1149/2011, 21. oktoober 2011 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta EMPs kohaldatav tekst

    ELT L 298, 16.11.2011, p. 1–124 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    ⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 05/01/2015; kehtetuks tunnistatud 32014R1321

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/1149/oj

    16.11.2011   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 298/1

    KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1149/2011,

    21. oktoober 2011,

    millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Selleks et säilitada Euroopas lennuohutuse ühtne kõrge tase, on vaja muuta kehtivaid nõudeid ja menetlusi, mis on seotud õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkusega ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimisega, eriti selleks, et ajakohastada koolitus- ja eksamineerimisnõudeid ning teadmiste- ja kogemustealaseid nõudeid, mis peavad olema täidetud lennundustehnilise töötaja loa väljaandmiseks, ning et kohandada kõnealuseid nõudeid vastavalt eri õhusõidukiliikide keerukusele.

    (2)

    Komisjoni määrust (EÜ) nr 2042/2003 (2) tuleks seepärast vastavalt muuta.

    (3)

    Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed põhinevad Euroopa Lennundusohutusameti (edaspidi „amet”) arvamustel, (3) mis on esitatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktiga b ja artikli 19 lõikega 1.

    (4)

    Käesoleva määrusega kehtestatud B3-kategooria lennundustehnilise töötaja loa saamise tingimustele vastavale personalile, samuti koolitus- ja hooldusorganisatsioonidele ning liikmesriikide pädevatele asutustele on vaja anda piisavalt aega uue õigusraamistikuga kohanemiseks.

    (5)

    Kuna kergõhusõidukid ei ole nii keerukad, võib olla asjakohane kindlaks määrata selliste õhusõidukite hooldamisega tegeleva personali litsentseerimise lihtne ja proportsionaalne süsteem. Ametil peaks võimaldama jätkata sellekohast tööd ja liikmesriikidel peaks võimaldama jätkata vastavate siseriiklike lubade kasutamist.

    (6)

    Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel loodud komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määrust (EÜ) nr 2042/2003 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artiklile 5 lisatakse järgmised lõiked:

    „3.   Lennundustehnilistel töötajatel, kellele on antud luba III lisa (66. osa) kohaselt mingis kategoorias/alamkategoorias, loetakse olevat kõnealuse lisa jaotise 66.A.20 punktis a kirjeldatud õigused, mis vastavad kõnealusele kategooriale/alamkategooriale. Loale uue kategooria/alamkategooria lisamisel loetakse kõnealuste uute õiguste saamiseks vajalikud teadmistealased baasnõuded täidetuks.

    4.   Volitatud lennundustehnilised töötajad, kellele antud luba hõlmab õhusõidukeid, mille puhul ei nõuta eraldi tüübipädevust, võivad jätkuvalt kasutada oma õigusi kuni loa järgmise taastamise või muutmiseni seni, kuni loale kantakse III lisa (66. osa) jaotises 66.B.125 kirjeldatud menetluse kohaselt kõnealuse lisa jaotises 66.A.45 kindlaksmääratud tüübipädevusmärked.

    5.   Enne käesoleva määruse kohaldamist kohaldatud nõuetele vastavad muutmisaruanded ja eksami boonuspunktide aruanded loetakse käesolevale määrusele vastavaks.

    6.   Kuna käesolevas määruses sätestatakse nõuded seoses volitatud lennundustehniliste töötajatega, kes käitavad

    i)

    muid õhusõidukeid kui lennukid ja kopterid,

    ii)

    õhusõidukikomponente,

    kohaldatakse kuni käesoleva määruse jõustumiseni jätkuvalt nõudeid, mis kehtivad asjaomases liikmesriigis, v.a väljaspool ELi asuvad hooldusorganisatsioonid, kelle puhul kinnitab nõuded amet.”

    2)

    Artiklile 6 lisatakse järgmised lõiked:

    „3.   Enne käesoleva määruse kohaldamist kohaldatud nõuetele vastavat baaskoolitust võib alustada ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva. Kõnealuse koolituse ühe osana teostatav baasteadmiste kontroll võib vastata enne käesoleva määruse kohaldamist kohaldatud nõuetele.

    4.   Baasteadmiste kontrolli, mis vastab enne käesoleva määruse kohaldamist kohaldatud nõuetele ning mida teeb pädev asutus või IV lisa (147. osa) kohaselt sertifitseeritud hoolduskoolitusorganisatsioon, kuid mis ei ole baaskoolituse osa, võib teha ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva.

    5.   Enne käesoleva määruse kohaldamist kohaldatud nõuetele vastavat tüübikoolitust ja tüübieksameid alustatakse ning need lõpetatakse hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva.”

    3)

    Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

    i)

    lõikele 3 lisatakse punktid h ja i:

    „h)

    selliste kolbmootoriga hermetiseerimata lennukite hoolduse puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 000 kg ja mida ei kasutata ärilises lennutranspordis:

    i)

    kuni 28. septembrini 2012 nõuet, mille kohaselt peavad pädevad asutused andma lennundustehnilise töötaja loa välja kooskõlas III lisaga (66. osa), kui tegemist on uue loaga või vastavalt kõnealuse lisa jaotisele 66.A.70 muudetud loaga;

    ii)

    kuni 28. septembrini 2014 nõuet, mille kohaselt peavad volitatud lennundustehnilised töötajad olema sertifitseeritud kooskõlas III lisaga (66. osa) ning mis sisaldub järgmistes sätetes:

    —

    I lisa (M osa) jaotise M.A.606 punkt g ja jaotise M.A.801 punkti b alapunkt 2;

    —

    II lisa (145. osa) jaotise 145.A.30 punktid g ja h;

    i)

    ärilises lennutranspordis mittekasutatavate ELA1 lennukite hoolduse puhul kuni 28. septembrini 2015:

    i)

    nõuet, mille kohaselt peavad pädevad asutused andma lennundustehnilise töötaja loa välja kooskõlas III lisaga (66. osa), kui tegemist on uue loaga või vastavalt kõnealuse lisa jaotisele 66.A.70 muudetud loaga;

    ii)

    nõuet, mille kohaselt peavad volitatud lennundustehnilised töötajad olema sertifitseeritud kooskõlas III lisaga (66. osa) ning mis sisaldub järgmistes sätetes:

    —

    I lisa (M osa) jaotise M.A.606 punkt g ja jaotise M.A.801 punkti b alapunkt 2;

    —

    II lisa (145. osa) jaotise 145.A.30 punktid g ja h.”;

    ii)

    lõike 7 punkt e jäetakse välja;

    iii)

    lisatakse lõiked 8 ja 9:

    „8.   III lisa (66. osa) jaotistes 66.A.25 ja 66.A.30 ning III liites sätestatud, enne käesoleva määruse kohaldamist sooritatud baasteadmiste kontrolli, põhikogemuste omandamise, teoreetilise tüübikoolituse ja sellekohaste eksamite, praktiliste harjutuste ja hindamiste, tüübieksamite ja töökohal tehtud koolituse tähtaegu hakatakse arvestama alates käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast.

    9.   Amet esitab komisjonile arvamuse, sh ettepanekud ELA1 lennukite ning muude kui lennukite ja kopterite hooldusega tegelevatele lennundustehnilistele töötajatele lubade väljaandmise lihtsa ja proportsionaalse süsteemi kohta.”

    4)

    Lisatakse artikkel 8:

    „Artikkel 8

    Ameti meetmed

    1.   Amet töötab välja nõuete täitmise vastuvõetavad viisid, mida pädevad asutused, organisatsioonid ja töötajad võivad kasutada käesoleva määruse lisade sätete järgimise tõendamiseks.

    2.   Nõuete täitmise vastuvõetavate viisidega, mille amet välja annab, ei kehtestata uusi nõudeid ega muudeta leebemaks käesoleva määruse lisade nõudeid.

    3.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklite 54 ja 55 kohaldamist, loetakse juhul, kui kasutatakse ametipoolseid nõuete täitmise vastuvõetavaid viise, käesoleva määruse lisadega seotud nõuded ilma täiendava tõendamiseta täidetuks.”

    5)

    I lisa (M osa), II lisa (145. osa), III lisa (66. osa) ja IV lisa (147. osa) muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolevat määrust hakatakse kohaldama Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva üheksanda kuu esimesel päeval, v.a artikli 1 punkti 3 alapunkt i, mida hakatakse kohaldama avaldamisele järgneval päeval.

    Sertifikaadid ja tõendid, mis on I lisa (M osa), II lisa (145. osa), III lisa (66. osa) või IV lisa (147. osa) kohaselt välja antud enne käesoleva määruse kohaldamist, kehtivad kuni nende muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamiseni.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 21. oktoober 2011

    Komisjoni nimel

    president

    José Manuel BARROSO

    (1)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

    (2)  ELT L 315, 28.11.2003, lk 1.

    (3)  EASA arvamus nr 05/2008, mis käsitleb teadmiste- ja kogemustealastele nõuetele vastamise tõendamise tähtaega (Time limit for demonstrating compliance with knowledge and experience requirements); arvamus nr 04/2009, mis käsitleb mittekeerukaid õhusõidukeid käitava lennundustehnilise töötaja luba (aircraft maintenance license for non-complex aircraft), ja arvamus nr 05/2009, mis käsitleb selliseid valdkondi nagu B1- ja B2-kategooria lennundustehnilise töötaja luba, tüübi- ja rühmapädevus ning tüübipädevuskoolitus (privileges of B1 and B2 aircraft maintenance license, type and group ratings and type rating training).

    LISA

    1.

    Määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa (M osa) jaotis M.B.103 jäetakse välja.

    2.

    Määruse (EÜ) nr 2042/2003 II lisa (145. osa) muudetakse järgmiselt.

    1)

    Sisukord asendatakse järgmisega:

    „SISUKORD

    145.1   Üldsätted

    A JAGU –   TEHNILISED NÕUDED

    145.A.10

    		 Reguleerimisala

    145.A.15

    		 Taotlemine

    145.A.20

    		 Sertifikaadi tingimused

    145.A.25

    		 Nõuded tööruumidele

    145.A.30

    		 Nõuded töötajatele

    145.A.35

    		 Volitatud lennundustehnilised töötajad ja tugitöötajad

    145.A.40

    		 Seadmed, tööriistad ja materjalid

    145.A.42

    		 Komponentide vastuvõtmine

    145.A.45

    		 Tehnilised normdokumendid

    145.A.47

    		 Hoolduse planeerimine

    145.A.50

    		 Hooldustõendite väljaandmine

    145.A.55

    		 Hooldustööde dokumendid

    145.A.60

    		 Juhtumitest teatamine

    145.A.65

    		 Ohutuse- ja kvaliteedipoliitika, hooldustööde tegemise kord ning kvaliteedi tagamise kord

    145.A.70

    		 Hooldusorganisatsiooni käsiraamat

    145.A.75

    		 Organisatsiooni õigused

    145.A.80

    		 Organisatsiooni piirangud

    145.A.85

    		 Muudatused organisatsioonis

    145.A.90

    		 Organisatsiooni sertifikaadi kehtivuse kestvus

    145.A.95

    		 Puudused

    B JAGU –   MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE

    145.B.1

    		 Reguleerimisala

    145.B.10

    		 Pädev asutus

    145.B.15

    		 Mitmes liikmesriigis asuvad organisatsioonid

    145.B.20

    		 Esialgne tegevusluba

    145.B.25

    		 Sertifikaadi väljaandmine

    145.B.30

    		 Sertifikaadi pikendamine

    145.B.35

    		 Muudatused

    145.B.40

    		 Muudatused hooldusorganisatsiooni käsiraamatus

    145.B.45

    		 Sertifikaatide kehtetuks tunnistamine, peatamine ja nendele piirangute kehtestamine

    145.B.50

    		 Puudused

    145.B.55

    		 Dokumentide säilitamine

    145.B.60

    		 Erandid

    I liide –

    		 Käitamissertifikaat – EASA vorm 1

    II liide –

    		 Klassi- ja pädevussüsteem I lisa (osa M) F alajaos ja II lisas (145. osa) osutatud hooldusorganisatsioonide sertifitseerimiseks

    III liide –

    		 II lisas (145. osa) osutatud hooldusorganisatsiooni sertifikaadi näidis

    IV liide –

    		 Jaotise 145.A.30 punkti j alapunktides 1 ja 2 osutatud kvalifitseerimata töötajate kasutamise tingimused vastavalt III lisale (66. osa)”

    2)

    Jaotist 145.A.30 muudetakse järgmiselt:

    i)

    punktis f asendatakse tekst „kellel on 66. osa järgi B1-kategooria kvalifikatsioon” järgmisega: „kellel on III lisa (66. osa) kohane B1- või B3-kategooria kvalifikatsioon”;

    ii)

    punkt g asendatakse järgmisega

    „g)

    Kui punktis j ei ole sätestatud teisiti, peavad igal õhusõidukeid hooldaval organisatsioonil olema liinihoolduseks asjaomase õhusõidukitüübipädevusega volitatud lennundustehnilised töötajad, kellel on III lisa (66. osa) ja jaotise 145.A.35 kohane B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsioon (vastavalt vajadusele).

    Peale selle võib õhusõidukeid hooldav organisatsioon kasutada väiksemateks plaanijärgseteks liinihooldustöödeks ja lihtsamate defektide kõrvaldamiseks asjakohase koolituse saanud volitatud lennundustehnilisi töötajaid, kellel on jaotise 66.A.20 punkti a alapunktis 1 ja jaotise 66.A.20 punkti a alapunkti 3 alapunktis ii kirjeldatud õigused ning III lisa (66. osa) ja jaotise 145.A.35 kohane kvalifikatsioon. Selliste volitatud lennundustehniliste töötajate olemasolu ei tähenda, et puudub vajadus B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsiooniga (vastavalt vajadusele) lennundustehniliste töötajate järele;”

    iii)

    punkti h alapunktis 1 asendatakse tekst „B1- ja B2-kategooria kvalifikatsiooniga” järgmisega: „vastavalt vajadusele kas B1- või B2-kategooria kvalifikatsiooniga”;

    iv)

    punkti h alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

    „2.

    olema muude õhusõidukite kui suurte õhusõidukite baashoolduseks kas:

    i)

    asjaomase õhusõidukitüübipädevuse ja III lisa (66. osa) ja jaotise 145.A.35 kohase B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsiooniga (vastavalt vajadusele) volitatud lennundustehnilised töötajad või

    ii)

    asjaomase õhusõidukitüübipädevuse ja C-kategooria kvalifikatsiooniga volitatud lennundustehnilised töötajad, keda abistavad jaotise 145.A.35 punkti a alapunktis i kindlaksmääratud tugitöötajad.”;

    v)

    punktis j asendatakse tekst „Erandina punktidest g ja h” järgmisega: „Erandina punktidest g ja h ning seoses kohustusega järgida III lisa (66. osa) nõudeid”.

    3)

    Jaotist 145.A.35 muudetakse järgmiselt:

    i)

    pealkiri asendatakse järgmisega „145.A.35 Volitatud lennundustehnilised töötajad ja tugitöötajad”;

    ii)

    punkt a asendatakse järgmisega:

    „a)

    Lisaks jaotise 145.A.30 punktides g ja h sätestatud asjakohaste nõuete täitmisele peab organisatsioon tagama, et volitatud lennundustehnilistel töötajatel ning tugitöötajatel on olemas piisavad teadmised hooldatava õhusõiduki ja/või selle komponentide ning nendega seotud organisatsiooni kodukorra kohta. Volitatud lennundustehniliste töötajate puhul tuleb selles veenduda enne hooldustõendite väljaandmise volituse andmist või selle uuesti väljaandmist.

    i)

    Tugitöötajad on need 66. osa kohast B1-, B2- ja/või B3-kategooria lennundustehnilise töötaja luba omavad töötajad, kellel on asjaomase õhusõiduki tüübipädevus, kes on seotud baashoolduse tegemisega ja kes ei pea tingimata omama hooldustõendite väljaandmise õigust.

    ii)

    Asjaomased õhusõidukid ja/või komponendid on hooldustõendite väljaandmise volituses kindlaksmääratud õhusõidukid või komponendid.

    iii)

    Hooldustõendite väljaandmise volitus on luba, mille organisatsioon annab volitatud lennundustehnilistele töötajatele selle kohta, et nad võivad volituses kindlaksmääratud piiride ulatuses allkirjastada sertifitseeritud organisatsiooni nimel hooldustõendeid.”;

    iii)

    punkt b asendatakse järgmisega:

    „b)

    Organisatsioon võib volitatud lennundustehnilistele töötajatele anda hooldustõendite väljaandmise volituse üksnes nende baas- ja alamkategooriate ning mis tahes tüübipädevuste kohta, mis on III lisa (66. osa) kohaselt loetletud lennundustehnilise töötaja loas, ja üksnes tingimusel, et see luba kehtib kogu volituse kehtivusajal ning et asjaomased volitatud lennundustehnilised töötajad täidavad pidevalt III lisa (66. osa) nõudeid, välja arvatud jaotise 145.A.30 punktis j ja jaotise 66.A.20 punkti a alapunkti 3 alapunktis ii loetletud juhtudel.”;

    iv)

    punkt c asendatakse järgmisega:

    „c)

    Organisatsioon tagab, et kõik volitatud lennundustehnilised töötajad ning tugitöötajad on mis tahes kahe järjestikuse aasta jooksul saanud vähemalt kuuekuulise kogemuse asjaomase õhusõiduki või komponendi tegelikul hooldamisel.

    Käesolevas punktis tähendab asjaomase õhusõiduki või komponendi tegelik hooldamine seda, et vastav isik on tegutsenud asjaomase õhusõiduki või komponendi hooldamisega seotud töökeskkonnas ning kasutanud hooldustõendite väljaandmise volitusest tulenevaid õigusi ja/või teinud tegelikult hooldustöid vähemalt mõnedele asjaomase õhusõidukitüübi või -grupi süsteemidele, mis on kindlaks määratud konkreetses hooldustõendite väljaandmise volituses.”;

    v)

    punktides d, e, j ja m asendatakse tekst „B1- ja B2-kategooria tugitöötajad” järgmisega: „tugitöötajad”;

    vi)

    lisatakse järgmised punktid:

    „n)

    A-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanik võib konkreetset tüüpi õhusõidukitele hooldustõendite väljaandmise õigusi kasutada alles siis, kui ta on edukalt läbinud A-kategooria õhusõidukite töökoolituse, mille on korraldanud II lisa (145. osa) või IV lisa (147. osa) nõuete kohaselt sertifitseeritud organisatsioon. Kõnealune koolitus peab sisaldama iga volitatud töö puhul nii praktilist kui ka teoreetilist õpet. Koolituse edukat läbimist kontrollitakse organisatsiooni korraldatud eksami ja/või praktilise hindamise kaudu töökohal.

    o)

    B2-kategooria lennundustehnilise loa omanik võib kasutada III lisa (66. osa) jaotise 66.A.20 punkti a alapunkti 3 alapunktis ii kirjeldatud hooldustõendite väljaandmise õigusi alles siis, kui ta i) on edukalt läbinud A-kategooria õhusõidukite töökoolituse ja ii) omab kuus kuud tõendatud praktilist kogemust väljaantava volituse rakendusala piires. Kõnealune töökoolitus peab sisaldama iga volitatud töö puhul nii praktilist kui ka teoreetilist õpet. Koolituse edukat läbimist kontrollitakse organisatsiooni korraldatud eksami ja/või praktilise hindamise kaudu töökohal. Töökoolituse ja eksami ja/või hindamise korraldab see hooldusorganisatsioon, kes volitatud lennundustehnilise töötaja volituse välja annab. Ka praktiline kogemus tuleb omandada kõnealuses hooldusorganisatsioonis.”

    4)

    Jaotise 145.A.70 punkti a alapunktis 6 asendatakse tekst „B1- ja B2-kategooria tugitöötajad” järgmisega: „tugitöötajad”.

    5)

    Jaotis 145.B.17 jäetakse välja.

    6)

    145. osa IV liidet muudetakse järgmiselt:

    „IV liide

    Kvalifitseerimata töötajate kasutamise tingimused vastavalt III lisa (66. osa) jaotise 145.A.30 punkti j alapunktidele 1 ja 2

    1.   Volitatud lennundustehnilisi töötajaid, kes täidavad kõik järgmised nõuded, käsitatakse töötajatena, kes vastavad jaotise 145.A.30 punkti j alapunktide 1 ja 2 mõttele:

    a)

    töötajal peab olema luba või volitatud lennundustehnilise töötaja volitus, mis on talle antud siseriiklike õigusaktide kohaselt kooskõlas ICAO 1. lisaga;

    b)

    töötajal on lubatud teha üksnes neid toiminguid, mis jäävad tema siseriikliku loa või volitatud lennundustehnilise töötaja volituse rakendusalasse, olenevalt sellest, kumb neist sisaldab rangemaid piiranguid;

    c)

    töötaja tõendab, et ta on läbinud III lisa (66. osa) I liite moodulite 9 ja 10 kohase koolituse inimfaktori ja lennundusalaste õigusaktide valdkonnas;

    d)

    liinihoolduse puhul peab volitatud lennundustehniline töötaja tõendama, et tal on viis aastat liinihooldustööde kogemust ja baashoolduse puhul peab volitatud lennundustehniline töötaja tõendama, et tal on kaheksa aastat baashooldustööde kogemust. Need töötajad, kes on volitatud täitma ülesandeid, mis jäävad 66. osa kohase A-kategooria volitatud lennundustehnilise töötaja ülesannete piiridesse, peavad tõendama, et neil on kolm aastat hooldustööde kogemust;

    e)

    liinihooldusega tegelevad volitatud lennundustehnilised töötajad ja baashooldusega tegelevad tugitöötajad peavad tõendama, et nad on läbinud tüübikoolituse ning sooritanud III lisa (66. osa) III liite kohase B1-, B2- või B3-kategooria (vastavalt vajadusele) tasemel eksami iga punktis b osutatud toimingutega seotud õhusõidukitüübi kohta. Need töötajad, kes on volitatud tegema toiminguid, mis jäävad A-kategooria volitatud lennundustehnilise töötaja ülesannete piiridesse, võivad täieliku tüübikoolituse asemel läbida töökoolituse;

    f)

    baashooldusega tegelevad volitatud lennundustehnilised töötajad peavad tõendama, et nad on läbinud tüübikoolituse ja sooritanud III lisa (66. osa) III liite kohase C-kategooria tasemel eksami iga punktis b osutatud toimingutega seotud õhusõidukitüübi kohta, kuid esimese õhusõidukitüübi puhul tuleb koolitus läbida ja eksam sooritada III liite kohasel B1-, B2- või B3-kategooria tasemel.

    2.   Kaitstud õigused

    a)

    Töötajad, kes omandasid õigused enne asjaomaste III lisa (66. osa) kohaste nõuete jõustumist, võivad jätkata õiguste kasutamist, ilma et nad peaksid täitma alapunkti 1 alapunktide c–f nõudeid.

    b)

    Pärast seda kuupäeva peavad kõik volitatud lennundustehnilised töötajad, kes soovivad oma loa rakendusala laiendada, täitma alapunkti 1 nõuded.

    c)

    Olenemata alapunkti 2 alapunkti b sätetest ei ole alapunkti 1 alapunktide c ja d nõuete täitmine täiendava tüübikoolituse puhul kohustuslik.”

    3.

    Määruse (EÜ) nr 2042/2003 III lisa (66. osa) asendatakse järgmisega:

    „

    III LISA

    (66. osa)

    SISUKORD

    66.1.   Pädev asutus

    A JAGU –   TEHNILISED NÕUDED

    A ALAJAGU –   LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LUBA

    66.A.1

    		 Reguleerimisala

    66.A.3

    		 Lubade kategooriad

    66.A.5

    		 Õhusõidukite grupid

    66.A.10

    		 Taotlemine

    66.A.15

    		 Taotleja vanuse alampiir

    66.A.20

    		 Õigused

    66.A.25

    		 Nõutavad baasteadmised

    66.A.30

    		 Nõutav kogemus

    66.A.40

    		 Lennundustehnilise töötaja loa kehtivuse kestvus

    66.A.45

    		 Õhusõidukitüübipädevuse märkimine

    66.A.50

    		 Piirangud

    66.A.55

    		 Kvalifikatsiooni tõendamine

    66.A.70

    		 Kvalifikatsiooni muutmine

    B JAGU –   MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE

    A ALAJAGU –   ÜLDSÄTTED

    66.B.1

    		 Reguleerimisala

    66.B.10

    		 Pädev asutus

    66.B.20

    		 Dokumentide säilitamine

    66.B.25

    		 Vastastikune teabevahetus

    66.B.30

    		 Erandid

    B ALAJAGU –   LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LOA VÄLJAANDMINE

    66.B.100

    		 Lennundustehniliste töötajate lubade pädeva asutuse poolt väljaandmise kord

    66.B.105

    		 Lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmise kord 145. osa nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide kaudu

    66.B.110

    		 Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate baas- või alamkategooriate lisamiseks

    66.B.115

    		 Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate õhusõidukitüübipädevuste lisamiseks või piirangute tühistamiseks.

    66.B.120

    		 Lennundustehniliste töötajate lubade kehtivuse taastamise kord

    66.B.125

    		 Lubade ja grupipädevuse muutmise kord

    66.B.130

    		 Õhusõidukitüübikoolituse otsese heakskiitmise kord

    C ALAJAGU –   EKSAMID

    66.B.200

    		 Pädeva asutuse korraldatavad eksamid

    D ALAJAGU –   VOLITATUD LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA KVALIFIKATSIOONI MUUTMINE

    66.B.300

    		 Üldsätted

    66.B.305

    		 Siseriiklike kvalifikatsioonide muutmise aruanne

    66.B.310

    		 Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide väljaantud volituste muutmise aruanded

    E ALAJAGU –   BOONUSPUNKTIDE ARVESTAMINE

    66.B.400

    		 Üldsätted

    66.B.405

    		 Boonuspunktide arvestamise aruanne

    66.B.410

    		 Boonuspunktide kehtivus

    F ALAJAGU –   PIDEV JÄRELEVALVE

    66.B.500

    		 Lennundustehnilise töötaja loa kehtetuks tunnistamine, peatamine või sellele piirangute kehtestamine

    LIITED

    I liide –

    		 Nõutavad baasteadmised

    II liide –

    		 Baasteadmiste eksami nõuded

    III liide –

    		 Õhusõidukitüübi alase koolituse ja eksami nõuded – Väljaõpe töökohal

    IV liide –

    		 Lennundustehnilise töötaja loa rakendusala laiendamiseks nõutav kogemus

    V liide –

    		 EASA vorm 19 – Taotluse vorm

    VI liide –

    		 EASA vorm 26 – III lisa (66. osa) kohane lennundustehnilise töötaja luba

    66.1   Pädev asutus

    a)

    Käesolevas lisas (66. osa) tähendab pädev asutus järgmist:

    1.

    liikmesriigi määratud ametiasutus, kuhu esitatakse esmane taotlus lennundustehnilise töötaja loa saamiseks, või

    2.

    mõne muu liikmesriigi (kui tegemist on muu liikmesriigiga) määratud ametiasutus vastavalt punktis 1 osutatud ametiasutusega sõlmitud kokkuleppele. Sel juhul tunnistatakse alapunktis 1 osutatud luba kehtetuks, kõik jaotises 66.B.20 nimetatud dokumendid kantakse üle ja nende dokumentide alusel antakse välja uus luba.

    b)

    Pädev astus vastutab selle eest, et määrata kindlaks järgmine:

    1.

    õhusõidukitüüpide loetelu ja

    2.

    missuguse õhusõidukitüübipädevuse alla iga plaaneri/mootori kombinatsioon kuulub.

    A   JAGU

    TEHNILISED NÕUDED

    A   ALAJAGU

    LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LUBA

    66.A.1   Reguleerimisala

    Käesolevas jaos esitatakse lennundustehnilise töötaja loa määratlus ning sätestatakse nõuded lennundustehnilise töötaja loa taotlemiseks, väljaandmiseks ja selle kehtivuse pikendamiseks.

    66.A.3   Lubade kategooriad

    a)

    Lennundustehniliste töötajate load jagunevad järgmisteks kategooriateks:

    —

    A-kategooria

    —

    B1-kategooria

    —

    B2-kategooria

    —

    B3-kategooria

    —

    C-kategooria

    b)

    A- ja B1-kategooria on lennukite, kopterite ning turbiin- ja kolbmootorite kombinatsioonide alusel jagatud alamkategooriateks. Need alamkategooriad on järgmised:

    —

    A1 ja B1.1: turbiinmootoriga lennukid

    —

    A2 ja B1.2: kolbmootoriga lennukid

    —

    A3 ja B1.3: turbiinmootoriga kopterid

    —

    A4 ja B1.4: kolbmootoriga kopterid

    c)

    B3-kategooria hõlmab kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg.

    66.A.5   Õhusõidukite grupid

    Lennundustehnilise töötaja loa pädevuse kindlaksmääramiseks liigitatakse õhusõidukid järgmistesse gruppidesse:

    1.

    grupp 1: keerukad mootoriga õhusõidukid ja mitme mootoriga kopterid ning lennukid, mille suurim lubatud lennukõrgus ületab lennutasandi FL290, elektroonilise juhtimissüsteemiga õhusõidukid ja muud õhusõidukid, mille puhul amet nõuab õhusõidukitüübipädevuse olemasolu;

    2.

    grupp 2: õhusõidukid (v.a gruppi 1 kuuluvad õhusõidukid), mis kuuluvad järgmistesse alamgruppidesse:

    —

    alamgrupp 2a: ühe mootoriga turbopropellerlennukid,

    —

    alamgrupp 2b: ühe turbiinmootoriga kopterid,

    —

    alamgrupp 2c: ühe kolbmootoriga kopterid;

    3.

    3. grupp: muud kui gruppi 1 kuuluvad kolbmootoriga lennukid.

    66.A.10   Taotlemine

    a)

    Lennundustehnilise töötaja luba või selle muutmist taotletakse EASA vormil 19 (vt V liide) ning pädeva asutuse kehtestatud korras ning taotlus esitatakse pädevale asutusele.

    b)

    Lennundustehnilise töötaja loa muutmise taotlus tuleb esitada selle liikmesriigi pädevale asutusele, kes loa välja andis.

    c)

    Lisaks jaotise 66.A.10 punkti a, jaotise 66.A.10 punkti b või jaotise 66.B.105 kohaselt (vastavalt vajadusele) nõutavatele dokumentidele peab lennundustehnilise töötaja loale täiendavate baas- või alamkategooriate lisamise taotleja esitama pädevale asutusele oma kehtiva loa originaali koos EASA vormiga 19.

    d)

    Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on jaotise 66.B.100 alusel õigus taotleda loa baaskategooriate muutmist mõnes muus liikmesriigis kui talle loa välja andnud liikmesriigis, tuleb loa muutmise taotlus saata punktis 66.1 osutatud pädevale asutusele.

    e)

    Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on jaotise 66.B.105 alusel õigus taotleda loa baaskategooriate muutmist mõnes muus liikmesriigis kui talle loa välja andnud liikmesriigis, saadab II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon lennundustehnilise töötaja loa koos EASA vormiga 19 punktis 66.1 osutatud pädevale asutusele muutmise kinnitamiseks pitseri ja allkirjaga või vajaduse korral uue loa väljaandmiseks.

    f)

    Igale taotlusele peavad olema lisatud dokumendid, mis tõendavad, et taotleja vastab nendele teoreetiliste teadmiste, praktiliste oskuste ja kogemustega seotud nõuetele, mida taotluse esitamise ajal kohaldatakse.

    66.A.15   Taotleja vanuse alampiir

    Lennundustehnilise töötaja loa taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.

    66.A.20   Õigused

    a)

    Kohaldatakse järgmisi õigusi:

    1.

    A-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid lihtsamate plaanijärgsete liinihooldustööde ja lihtsamate defektide kõrvaldamise kohta vastavalt II lisa (145. osa) jaotises 145.A.35 osutatud hooldustõendi väljaandmise volituses konkreetselt kindlaks määratud piirangutele. Hooldustõendite väljaandmise õigused kehtivad üksnes nende toimingute suhtes, mida loaomanik on isiklikult teinud lennundustehnilise töötaja loa väljaandnud hooldusorganisatsioonis;

    2.

    B1-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid ja tegutseda B1-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades:

    —

    õhusõidukite konstruktsiooni, jõuseadmete ning mehhaaniliste ja elektrisüsteemide hooldustööd;

    —

    selliste avioonikasüsteemide hooldus, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil, mis ei hõlma vigade leidmist.

    B1-kategooria hõlmab vastavat A-alamkategooriat;

    3.

    B2-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud teha järgmist:

    i)

    anda välja hooldustõendeid ja tegutseda B2-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades:

    —

    avioonika- ja elektrisüsteemide hooldustööd ning

    —

    elektri- ja avioonikaseadmete hooldustööd sellistes jõuseadme- ja mehaanilistes süsteemides, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil, ning

    ii)

    anda välja hooldustõendeid lihtsamate plaanijärgsete liinihooldustööde ja lihtsamate defektide kõrvaldamise kohta vastavalt II lisa (145. osa) jaotises 145.A.35 osutatud hooldustõendite väljaandmise volituses konkreetselt kindlaks määratud piirangutele. Hooldustõendite väljaandmise õigused kehtivad üksnes nende toimingute suhtes, mida loaomanik on isiklikult teinud lennundustehnilise töötaja loa väljaandnud hooldusorganisatsioonis ning mis kuuluvad B2-kategooria loale märgitud pädevuse rakendusalasse.

    B2-kategooria luba ei hõlma ühtki A-kategooria alamkategooriat;

    4.

    B3-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid ja tegutseda B3-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades:

    —

    lennukite konstruktsiooni, jõuseadmete ning mehhaaniliste ja elektrisüsteemide hooldustööd;

    —

    selliste avioonikasüsteemide hooldus, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil, mis ei hõlma vigade leidmist;

    5.

    C-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid õhusõidukite baashooldustööde kohta. Neid õigusi kohaldatakse kogu õhusõiduki suhtes.

    b)

    Lennundustehnilise töötaja loa omanik võib oma loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes juhul, kui:

    1.

    ta vastab I lisa (M osa) ja II lisa (145. osa) asjaomastele nõuetele ning

    2.

    tal on eelneva kahe aasta jooksul saanud kuuekuulise kogemuse lennundustehnilise töötaja loaga antud õiguste kohaselt tehtavatel hooldustöödel või vastanud asjaomaste õiguste saamise nõuetele ning

    3.

    tal on asjaomasele õhusõidukile hooldustõendi väljaandmiseks piisav pädevus ning

    4.

    ta oskab lugeda, kirjutada ja rääkida arusaadavalt nendes keeltes, milles on koostatud hooldustõendi väljaandmiseks vajalikud tehnilised dokumendid ja menetlused.

    66.A.25   Nõutavad baasteadmised

    a)

    Lennundustehnilise töötaja loa taotleja või sellise loa omanik, kes taotleb, et tema loale lisataks täiendav kategooria või alamkategooria, peab eksami abil tõendama, missugusel tasemel on tema teadmised III lisa (66. osa) I liite kohastes ainemoodulites. Eksami korraldab koolitusorganisatsioon, kellel on IV lisa (147. osa) kohane koolitusluba, või pädev asutus.

    b)

    Koolitus ja eksamid peavad olema sooritatud kümne aasta jooksul enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse või lennundustehnilise töötaja loale täiendava kategooria või alamkategooria lisamise taotluse esitamist. Kui koolitus ja eksamid on sooritatud varem, on eksami eest võimalik saada boonuspunkte vastavalt punktile c.

    c)

    Taotleja võib esitada pädevale asutusele taotluse baasteadmiste-alaste boonuspunktide täielikuks või osaliseks arvestamiseks seoses järgmisega:

    1.

    baasteadmiste eksamid, mis ei vasta punkti b nõuetele, ja

    2.

    mis tahes muu tehniline kvalifikatsioon, mis pädeva asutuse hinnangul vastab III lisa (66. osa) kohastele teadmisalastele nõuetele.

    Boonuspunktide andmine toimub vastavalt käesoleva lisa (66. osa) B jao E alajaole.

    d)

    Pädeva asutuse poolt taotlejale antud boonuspunktid kehtivad kümme aastat. Pärast boonuspunktide kehtivuse lõppu võib taotleja esitada taotluse uute boonuspunktide saamiseks.

    66.A.30   Nõutav kogemus

    a)

    Lennundustehnilise töötaja loa taotlejal peab olema:

    1.

    A-kategooria, B1.2- ja B1.4-alamategooria ning B3-kategooria puhul:

    i)

    kolm aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega, kui ta ei ole varem saanud vastavat tehnilist väljaõpet, või

    ii)

    kaks aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud tehnilise oskustöölise väljaõppe, mida pädev asutus peab asjakohaseks, või

    iii)

    üks aasta praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud IV lisa (147. osa) nõuete kohaselt heakskiidetud baaskursuse;

    2.

    B2-kategooria ning B1.1- ja B1.3-alamategooriate puhul:

    i)

    viis aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega, kui ta ei ole varem saanud vastavat tehnilist väljaõpet, või

    ii)

    kolm aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud tehnilise oskustöölise väljaõppe, mida pädev asutus peab asjakohaseks, või

    iii)

    kaks aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud IV lisa (147. osa) nõuete kohaselt heakskiidetud baaskursuse;

    3.

    C-kategooriasse kuuluvate suurte õhusõidukite puhul:

    i)

    kolm aastat kogemust B1.1- ja B1.3-alamkategooria või B2-kategooria õiguste kasutamisega suurte õhusõidukite puhul või kolm aastat kogemust jaotise 145.A.35 kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina või

    ii)

    viis aastat kogemust B1.2- või B 1.4-alamkategooria õiguste kasutamisega suurte õhusõidukite puhul või viis aastat kogemust jaotise 145.A.35 kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina;

    4.

    C-kategooriasse kuuluvate muude õhusõidukite kui suurte õhusõidukite puhul: kolm aastat kogemust B1- või B2-kategooria õiguste kasutamisega muude õhusõidukite kui suurte õhusõidukite puhul või kolm aastat kogemust jaotise 145.A.35 punkti a kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina;

    5.

    kõrgharidusena omandatud C-kategooria kvalifikatsiooni puhul: sellise loataotleja puhul, kes on mõnes pädeva asutuse tunnustatud ülikoolis või muus kõrgkoolis omandanud mõnel tehnilisel erialal akadeemilise kraadi, kolm aastat kogemust tsiviilõhusõidukite hooldamisega, mis peab hõlmama representatiivset valikut otseselt õhusõidukite hooldamiseks tehtud toimingutest, kaasa arvatud kuus kuud baashooldustööde tegemise jälgimist.

    b)

    Lennundustehnilise töötaja loa omanikul, kes taotleb oma loa rakendusala laiendamist, peab olema vähemalt selline tsiviilõhusõidukite hooldamise kogemus, mis vastab käesoleva lisa IV liite (66. osa) kohaselt taotletavale lisakategooriale või alamkategooriale.

    c)

    Taotlejal peab olema praktiline kogemus, mis hõlmab representatiivset läbilõiget õhusõiduki hooldustöödest.

    d)

    Vähemalt üks aasta nõutavat kogemust peab olema hiljuti omandatud ja seotud selle kategooria või alamkategooria õhusõidukite hooldamisega, mille jaoks esialgset lennundustehnilise töötaja luba taotletakse. Kui lennundustehnilise töötaja loale taotletakse täiendavaid kategooriaid või alamkategooriaid, võib hiljuti omandatud kogemus olla lühem kui üks aasta, kuid siiski mitte lühem kui kolm kuud. Nõutav kogemus sõltub olemasoleva ja taotletava loa kategooriate/alamkategooriate vahelistest erinevustest. Selline täiendav kogemus peab olema taotletava loakategooria või alamkategooria suhtes tüüpiline.

    e)

    Olenemata punkti a sätetest võib arvestada ka väljaspool tsiviilõhusõidukite hooldamise valdkonda omandatud õhusõidukite hooldamise kogemust, kui pädev asutus leiab, et kõnealune hooldus on samaväärne käesoleva lisa (66. osa) kohaselt nõutava hooldusega. Siiski peab taotlejal olema täiendav tsiviilõhusõidukite hooldamise kogemus, et tagada tsiviilõhusõidukite hooldamisega seotud töökeskkonna piisav tundmine.

    f)

    Kogemus peab olema omandatud kümne aasta jooksul enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse või lennundustehnilise töötaja loale täiendava kategooria või alamkategooria lisamise taotluse esitamist.

    66.A.40   Lennundustehnilise töötaja loa kehtivuse kestvus

    a)

    Lennundustehnilise töötaja luba kaotab kehtivuse viis aastat pärast selle viimast väljaandmist või muutmist, kui omanik ei esita luba loa välja andnud pädevale asutusele, et kontrollida loale märgitud teabe vastavust pädeva asutuse dokumentides sisalduvale teabele kooskõlas jaotisega 66.B.120.

    b)

    Lennundustehnilise töötaja loa omanik peab täitma EASA vormi 19 (vt V liide) asjaomased osad ning esitama selle koos tema valduses oleva loaga loa originaali väljaandnud pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui loa omanik töötab II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis, mille käsiraamatus on sätestatud, et kõnealune organisatsioon võib vajalikud dokumendid esitada lennundustehnilise töötaja loa omaniku nimel.

    c)

    Kõik lennundustehnilise töötaja loast tulenevad hooldustõendite väljaandmise õigused kaotavad kehtivuse loa kehtetuks muutumisel.

    d)

    Lennundustehnilise töötaja luba kehtib üksnes siis, kui i) selle on andnud välja ja/või seda on muutnud pädev asutus ning kui ii) loa omanik on sellele alla kirjutanud.

    66.A.45   Õhusõidukitüübipädevuse märkimine

    a)

    Selleks et loaomanik saaks kasutada hooldustõendi väljaandmise õigusi konkreetse õhusõidukitüübi suhtes, tuleb lennundustehnilise töötaja loale märkida asjaomaste õhusõidukitüüpidega seotud pädevused.

    —

    B1-, B2- või C-kategooria puhul on asjaomased tüübipädevused järgmised:

    1.

    gruppi 1 kuuluvate õhusõidukite puhul asjaomane õhusõidukitüübipädevus;

    2.

    gruppi 2 kuuluvate õhusõidukite puhul asjaomane õhusõidukitüübipädevus, tootja alamgrupipädevus või täielik alamgrupipädevus;

    3.

    gruppi 3 kuuluvate õhusõidukite puhul asjaomane õhusõidukitüübipädevus või täielik grupipädevus.

    —

    B3-kategooria puhul hõlmab asjaomane pädevus kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg.

    —

    A-kategooria puhul vastavalt II lisa (145. osa) jaotise 145.A.35 sätetele pädevusnõuet ei kohaldata.

    b)

    Õhusõidukitüübipädevuse saamiseks tuleb edukalt läbida B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukitüübipädevuse-alane koolitus.

    c)

    Lisaks punkti b nõuetele peab loataotleja esimese õhusõidukitüübi pädevusmärke saamiseks konkreetses kategoorias või alamkategoorias edukalt läbima asjakohase väljaõppe töökohal vastavalt III lisa (66. osa) III liitele.

    d)

    Erandina punktidest b ja c võib 2. ja 3. gruppi kuuluvate õhusõidukite puhul anda õhusõidukitüübipädevuse pärast järgmiste nõuete täitmist:

    —

    taotleja on edukalt sooritanud asjaomase B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukitüübieksami, mida kirjeldatakse käesoleva lisa (66. osa) III liites;

    —

    taotleja on läbinud B1- ja B2- kategooria õhusõidukitüübiga seotud praktiliste oskuste kontrolli. Sel juhul peavad õhusõidukitüübiga seotud praktilised oskused hõlmama representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga seotud hooldustöödest.

    Need C-kategooria pädevusega töötajad, kes on kvalifikatsiooni omandanud jaotise 66.A.30 punkti a alapunktis 5 kindlaksmääratud akadeemilise kraadi omandamise kaudu, peavad esimese asjaomase õhusõidukitüübieksami sooritama B1- või B2-kategooria tasemel.

    e)

    Gruppi 2 kuuluvate õhusõidukite puhul kohaldatakse järgmist:

    1.

    B1- ja C-kategooria loaomanikud peavad tootja alamgrupipädevusmärke saamiseks täitma õhusõidukitüübipädevuse saamise nõuded vähemalt kahe ühte ja samasse tootjagruppi kuuluva õhusõidukitüübi suhtes, mis kombineerituna esindavad asjaomase tootja alamgruppi;

    2.

    B1- ja C-kategooria loaomanikud peavad täieliku alamgrupipädevusmärke saamiseks täitma õhusõidukitüübipädevuse saamise nõuded vähemalt kolme erinevatesse tootjagruppidesse kuuluva õhusõidukitüübi suhtes, mis kombineerituna esindavad asjaomast alamgruppi;

    3.

    B2-kategooria loaomanikud peavad tootja alamgrupipädevuse ja täieliku alamgrupipädevuse saamiseks läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis hõlmab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga ja asjaomase õhusõidukite alamgrupiga seotud hooldustöödest.

    f)

    Gruppi 3 kuuluvate õhusõidukite puhul kohaldatakse järgmist:

    1.

    B1-, B2- ja C-kategooria loaomanikud peavad täieliku alamgrupipädevuse saamiseks läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis hõlmab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga ja gruppi 3 kuuluvate õhusõidukitega seotud hooldustöödest;

    2.

    kui taotleja ei tõenda asjaomase kogemuse olemasolu, kohaldatakse B1-kategooria loaomanikele antud gruppi 3 käsitleva pädevusmärke puhul piiranguid, mis tuleb märkida ka loale, ja mis hõlmavad järgmisi õhusõidukeid:

    —

    survestatud lennukid;

    —

    metallkonstruktsiooniga lennukid;

    —

    komposiitkonstruktsiooniga lennukid;

    —

    puitkonstruktsiooniga lennukid;

    —

    metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid.

    g)

    B3-kategooria lubade puhul kohaldatakse järgmist:

    1.

    kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg hõlmava pädevusmärke saamiseks peab taotleja läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis sisaldab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga seotud hooldustöödest;

    2.

    kui taotleja ei tõenda asjaomase kogemuse olemasolu, kohaldatakse alapunktis 1 osutatud pädevusmärke suhtes järgmisi piiranguid, mis märgitakse ka loale:

    —

    puitkonstruktsiooniga lennukid;

    —

    metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

    —

    metallkonstruktsiooniga lennukid;

    —

    komposiitkonstruktsiooniga lennukid.

    66.A.50   Piirangud

    a)

    Lennundustehnilise töötaja loale märgitud piirangud tähistavad hooldustõendi väljaandmise õiguste puudumist ning neid kohaldatakse kogu õhusõiduki suhtes.

    b)

    Jaotises 66.A.45 osutatud piirangud tühistatakse järgmisel juhtudel:

    1.

    pärast asjaomase kogemuse olemasolu tõendamist või

    2.

    pärast pädeva astutuse korraldatud praktiliste oskuste hindamise edukat läbimist.

    c)

    Jaotises 66.A.70 osutatud piirangud tühistatakse juhul, kui loaomanik sooritab edukalt eksami jaotises 66.B.300 osutatud asjaomases muutmisaruandes nimetatud moodulite või ainete kohta.

    66.A.55   Kvalifikatsiooni tõendamine

    Hooldustõendite väljaandmise õigust omavad töötajad ja tugitöötajad esitavad kvalifikatsiooni tõendamiseks lennundustehnilise töötaja loa 24 tunni jooksul pärast pädeva isiku esitatud asjakohast nõuet.

    66.A.70   Kvalifikatsiooni muutmine

    a)

    Nendele volitatud lennundustehnilistele töötajatele, kes omavad liikmesriigis kehtivat kvalifikatsiooni, annab asjaomase liikmesriigi pädev asutus lennundustehnilise töötaja loa enne III lisa (66. osa) jõustumist B jao D alajaos kindlaksmääratud tingimustel ilma eksamita.

    b)

    Isik, kes on omandamas liikmesriigis kehtivat volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsiooni, võib jätkata selle omandamist enne III lisa (66. osa) jõustumist. Kõnealustel tingimustel omandatud volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsiooni omanikule annab asjaomase liikmesriigi pädev asutus välja lennundustehnilise töötaja loa B jao D alajaos kindlaksmääratud tingimustel ilma eksamita.

    c)

    Vajaduse korral märgitakse lennundustehnilise töötaja loale jaotise 66.A.50 kohased piirangud, mis kajastavad erinevusi i) enne käesoleva määruse jõustumist liikmesriigis kehtinud ja volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsioonist tulenevate õiguste ning ii) käesoleva lisa (66. osa) I ja II liites baasteadmiste ja baasteadmiste eksami suhtes kehtestatud nõuete vahel.

    d)

    Erandina punktist c tuleb nende õhusõidukite puhul, mis ei kuulu suurte õhusõidukite hulka ja mida ei kasutata ärilises lennutranspordis, märkida lennundustehnilise töötaja loale jaotise 66.A.50 kohased piirangud, et tagada kooskõla nende volitatud lennundustöötajatele antud õiguste, mis kehtisid liikmesriigis enne käesoleva määruse jõustumist, ning muudetud 66. osa kohase lennundustehnilise töötaja loaga antavate õiguste vahel.

    B   JAGU

    MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE

    A   ALAJAGU

    ÜLDSÄTTED

    66.B.1   Reguleerimisala

    Käesolevas jaos sätestatakse menetluskord ja haldusnõuded nendele pädevatele asutustele, kes vastutavad käesoleva lisa (66. osa) A jao rakendamise ja jõustamise eest.

    66.B.10   Pädev asutus

    a)   Üldsätted

    Liikmesriik nimetab pädeva asutuse ja määrab kindlaks selle kohustused seoses lennundustehnilise töötaja loa väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega.

    Kõnealune pädev asutus loob käesoleva lisa (66. osa) nõuete täitmiseks vastava organisatsioonilise struktuuri.

    b)   Vahendid

    Pädeval asutusel peab olema piisav arv töötajaid, et tagada käesoleva lisa (66. osa) nõuete rakendamine.

    c)   Menetluskord

    Pädev asutus kehtestab ja dokumenteerib menetluskorra, mille kohaselt käesolevat lisa (66. osa) täidetakse. Seda vaadatakse läbi ja muudetakse, et tagada käesoleva lisa pidev järgmine.

    66.B.20   Dokumentide säilitamine

    a)

    Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab piisaval määral jälgida iga lennundustehnilise töötaja loa väljaandmise, uuendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega seotud menetlusi.

    b)

    Kõnealused dokumendid sisaldavad iga loa kohta järgmist:

    1.

    lennundustehnilise töötaja loa või selle muutmise taotlus koos kõikide täiendavate dokumentidega;

    2.

    lennundustehnilise töötaja loa koopia koos kõikide muudatustega;

    3.

    kogu asjaomase kirjavahetuse koopiad;

    4.

    kõikide erandite ja täitemeetmete üksikasjad;

    5.

    kõik lennundustehnilise töötaja loa omanikuga seotud aruanded, mille on koostanud muud pädevad asutused;

    6.

    pädeva asutuse tehtud kontrollide aruanded;

    7.

    loa muutmise aluseks olnud asjaomane muutmisaruanne;

    8.

    boonuspunktide arvestamise aluseks olnud asjaomane boonuspunktide arvestamise aruanne.

    c)

    Punkti b alapunktides 1–5 osutatud dokumente tuleb pärast loa kehtivuse lõppemist säilitada vähemalt viis aastat.

    d)

    Punkti b alapunktides 6, 7 ja 8 osutatud dokumente tuleb säilitada määramatu aja.

    66.B.25   Vastastikune teabevahetus

    a)

    Käesoleva määruse nõuete rakendamiseks peavad pädevad asutused osalema määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 15 kohases vastastikuses teabevahetuses.

    b)

    Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, abistavad asjaomased pädevad asutused üksteist vajalike järelevalvemeetmete rakendamisel, kui tekib mitut liikmesriiki hõlmav võimalik oht lennuohutusele.

    66.B.30   Erandid

    Pädev asutus registreerib ja säilitab kõik määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõike 4 alusel tehtud erandid.

    B   ALAJAGU

    LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LOA VÄLJAANDMINE

    Käesolevas alajaos sätestatakse menetluskord, mida pädev asutus peab järgima lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmisel, muutmisel või pikendamisel.

    66.B.100   Lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmise kord pädevale asutusele

    a)

    Pädev asutus kontrollib EASA vormi 19 ja mis tahes täiendavate dokumentide vastuvõtmisel, kas vorm on korrektselt täidetud ning tagab, et loataotleja kogemus vastaks käesoleva lisa (66. osa) nõuetele.

    b)

    Pädev asutus kontrollib, kas taotluse esitaja on sooritanud asjakohase eksami, ja/või kinnitab boonuspunktide kehtivuse, et tagada kõikide I liite kohaste moodulitega seotud nõuete täitmine vastavalt käesolevale lisale (66. osa).

    c)

    Pärast seda, kui pädev asutus on kontrollinud, kas taotlejal on käesoleva lisa (66. osa) nõuetele vastavad teadmised ja kogemused, annab ta taotlejale välja asjakohase lennundustehnilise töötaja loa. Pädev asutus säilitab sama teabe.

    d)

    Kui lennundustehnilise töötaja loa esmakordsel väljaandmisel märgitakse loale õhusõidukitüübid või -grupid, peab pädev asutus kontrollima, kas jaotise 66.B.115 nõuded on täidetud.

    66.B.105   Lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmise kord II lisa (145. osa) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide kaudu

    a)

    II lisa (145. osa) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, millele pädev asutus on andnud vastava loa, võib i) lennundustehnilise töötaja loa pädeva asutuse nimel ette valmistada või ii) anda soovitusi lennundustehnilise töötaja loa taotleja kohta, nii et pädev asutus saab loa ette valmistada ja välja anda.

    b)

    Punktis a osutatud hooldusorganisatsioon peab tagama, et jaotise 66.B.100 punktide a ja b nõuded oleksid täidetud.

    c)

    Igal juhul võib lennundustehnilise loa taotlejale välja anda ainult pädev asutus.

    66.B.110   Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate baas- või alamkategooriate lisamiseks

    a)

    Jaotises 66.B.100 või 66.B.105 kindlaksmääratud korra kohaldamisel kinnitab pädev asutus täiendava baas- või alamkategooria pitseri ja allkirjaga lennundustehnilise töötaja loal või annab välja uue loa.

    b)

    Pädeva asutuse registreerimissüsteemi tehakse vastavad muudatused.

    66.B.115   Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate õhusõidukitüübipädevuste lisamiseks ja piirangute tühistamiseks.

    a)

    Pärast seda, kui pädevale asutusele on esitatud nõuetekohaselt täidetud EASA 19 vorm koos täiendavate dokumentidega, mis tõendavad, et taotleja vastab asjaomase pädevuse ja sellega kaasneva lennundustehnilise töötaja loa saamiseks nõutavatele tingimustele, teeb pädev asutus järgmist:

    1.

    märgib taotluse esitaja lennundustehnilise töötaja loale taotletava õhusõidukipädevuse või

    2.

    annab välja uue loa, millele on märgitud asjaomane õhusõidukipädevus, või

    3.

    tühistab loale kehtestatud piirangud kooskõlas jaotisega 66.A.50.

    Pädeva asutuse registreerimissüsteemis tehakse vastavad muudatused.

    b)

    Kui täieliku tüübikoolituse korraldab mõni muu organisatsioon kui IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omav lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, kontrollib pädev asutus enne tüübipädevusmärke väljaandmist, kas kõik tüübikoolitusega seotud nõuded on täidetud.

    c)

    Kui nõuet väljaõppe kohta töökohal ei kohaldata, antakse õhusõidukitüübi pädevusmärge välja IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omava lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni tunnistuse alusel.

    d)

    Kui õhusõidukitüübi pädevuskoolitus läbitakse rohkem kui ühe kursuse raames, kontrollib pädev asutus enne tüübipädevusmärke väljaandmist, kas kursuste sisu ja pikkus vastab täielikult loakategooria rakendusalale ja kas eri teemade vahelisi kokkupuutepunkte on nõuetekohaselt käsitletud.

    e)

    Erinevuskoolituse puhul kontrollib pädev asutus, kas i) taotleja varasem kogemus koos ii) IV lisa (147. osa) kohaselt sertifitseeritud kursuse või pädeva asutuse sertifitseeritud kursusega vastab tüübipädevusmärke väljaandmiseks sätestatud nõuetele.

    f)

    Nõuetekohaste praktiliste oskuste olemasolu tuleb tõendada, esitades kas i) praktiliste oskuste omandamist kirjeldavad üksikasjalikud dokumendid või II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni väljaantud logiraamatu, või võimaluse korral ii) IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omava lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni väljaantud koolitustõendi, mis hõlmab praktilise õppe läbimist.

    g)

    Õhusõidukitüübi märkimisel kasutatakse ameti poolt kindlaks määratud õhusõidukitüübipädevusi.

    66.B.120   Lennundustehniliste töötajate lubade kehtivuse taastamise kord

    a)

    Pädev asutus võrdleb lennundustehnilise töötaja luba kõnealuse asutuse käsutuses olevate andmetega ning veendub, et loa suhtes ei kohaldata ühtki jaotise 66.B.500 kohast kehtetuks tunnistamise, peatamise või muutmise menetlust. Kui andmed on identsed ning jaotise 66.B.500 alusel ei ole rakendatud ühtki meedet, taastatakse loa kehtivus viieks aastaks ning tehakse vastav märge pädeva asutuse käsutuses olevatesse andmetesse.

    b)

    Kui pädeva asutuse andmed erinevad lennundustehnilise töötaja loal olevatest andmetest, peab pädev asutus tegema järgmist:

    1.

    uurima välja erinevuste põhjused; vajaduse korral võib pädev asutus vastu võtta otsuse loa kehtivust mitte taastada;

    2.

    teavitama loa omanikku ja I lisa (M osa) F alajao või II lisa (145. osa) kohaselt teadaolevat sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni, keda selline asjaolu võib otseselt mõjutada;

    3.

    vajaduse korral võtma jaotise 66.B.500 kohased meetmed asjaomase loa kehtetuks tunnistamiseks, muutmiseks või selle kehivuse peatamiseks.

    66.B.125   Lubade ja grupipädevuste muutmise kord

    a)

    Artikli 5 lõikes 4 osutatud lennundustehnilise töötaja loale juba varem kantud konkreetsed õhusõidukitüübi pädevusmärked jäävad kehtima ja neid ei muudeta uuteks pädevusmärgeteks, välja arvatud juhul, kui loaomanik vastab täielikult käesoleva lisa (66. osa) jaotises 66.A.45 vastava grupi/alamgrupipädevuse kohta sätestatud nõuetele.

    b)

    Muutmine toimub vastavalt järgmisele tabelile:

    1.

    B1- või C-kategooria puhul muudetakse märked järgmiselt:

    —

    „kolbmootoriga kopterid, kogu grupp” asendatakse järgmisega: „kogu alamgrupp 2c” ja gruppi 1 kuuluvaid ühe kolbmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;

    —

    „kolbmootoriga kopterid, tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu tootja alamgrupp 2c” ja asjaomase tootja gruppi 1 kuuluvaid ühe kolbmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;

    —

    „turbiinmootoriga kopterid, kogu grupp” asendatakse järgmisega: „kogu alamgrupp 2b” ja gruppi 1 kuuluvaid ühe turbiinmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;

    —

    „turbiinmootoriga kopterid, tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu tootja alamgrupp 2b” ja asjaomase tootja gruppi 1 kuuluvaid ühe turbiinmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;

    —

    „ühe kolbmootoriga lennukid – metallkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: komposiitkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

    —

    „mitme kolbmootoriga lennukid – metallkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: komposiitkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

    —

    „ühe kolbmootoriga lennukid – puitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: metallkonstruktsiooniga lennukid, komposiitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

    —

    „mitme kolbmootoriga lennukid – puitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: metallkonstruktsiooniga lennukid, komposiitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

    —

    „ühe kolbmootoriga lennukid – komposiitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: metallkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

    —

    „mitme kolbmootoriga lennukid – komposiitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: metallkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

    —

    „ühe turbiinmootoriga lennukid, kogu grupp” asendatakse järgmisega „kogu alamgrupp 2a” ja neid ühe turbopropellermootoriga lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;

    —

    „ühe turbiinmootoriga lennukid, tootja grupp” asendatakse järgmisega: „tootja alamgrupp 2a” ja neid ühe turbopropellermootoriga lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;

    —

    „mitme turbiinmootoriga lennukid, kogu grupp” asendatakse järgmisega: neid mitme mootori ja turbopropelleriga lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud.

    2.

    B2-kategooria puhul muudetakse märked järgmiselt:

    —

    „lennukid” asendatakse järgmisega „kogu alamgrupp 2a” ja „kogu grupp 3” ning neid lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;

    —

    „kopterid” asendatakse järgmisega „kogu alamgrupp 2b ja kogu alamgrupp 2c” ning neid koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1.

    3.

    C-kategooria puhul muudetakse märked järgmiselt:

    —

    „lennukid” asendatakse järgmisega „kogu alamgrupp 2a” ja „kogu grupp 3” ning neid lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;

    —

    „kopterid” asendatakse järgmisega „kogu alamgrupp 2b ja kogu alamgrupp 2c” ning neid koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1.

    c)

    Kui loa suhtes kohaldati pärast jaotises 66.A.70 osutatud kvalifikatsioonimuutmise menetlust piiranguid, jäävad need piirangud kehtima, välja arvatud juhul, kui need tühistatakse vastavalt jaotises 66.B.300 osutatud asjaomases muutmisaruandes sätestatud tingimusele.

    66.B.130   Õhusõidukitüübikoolituse otsese heakskiitmise kord

    Pädev asutus võib heaks kiita muu kui IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omava organisatsiooni korraldatud tüübipädevuskoolituse vastavalt käesoleva lisa (66. osa) III liite punktile 1. Sel juhul kohaldab pädev asutus menetlust, millega tagatakse õhusõidukitüübikoolituse vastavus käesoleva lisa (66. osa) III liite nõuetele.

    C   ALAJAGU

    EKSAMID

    Käesolevas alajaos on sätestatud pädeva asutuse korraldatavate eksamite kord.

    66.B.200   Pädeva asutuse korraldatavad eksamid

    a)

    Kõiki eksamiküsimusi tuleb enne eksamit hoida turvalisel viisil, et kandidaadid ei teaks, milliseid küsimusi eksamil kasutatakse.

    b)

    Pädev asutus määrab kindlaks järgmise:

    1.

    isikud, kes vastutavad igal eksamil kasutatavate küsimuste eest;

    2.

    eksamineerijad, kes viibivad kõikidel eksamitel, et kindlustada eksamite nõuetekohane korraldus.

    c)

    Baasteadmiste eksamid toimuvad käesoleva lisa (66. osa) I ja II liites kindlaksmääratud nõuete kohaselt.

    d)

    Tüübikoolitused ja tüübieksamid toimuvad käesoleva lisa (66. osa) III liites kindlaksmääratud nõuete kohaselt.

    e)

    Iga kuue kuu järel tuleb koostada uued teemaarendusküsimused ning juba kasutatud küsimused tuleb kas täielikult või ajutiselt kasutuselt kõrvaldada. Kasutatud küsimused tuleb dokumenteerida ja kontrollimiseks alles hoida.

    f)

    Kõik eksamidokumendid tuleb kandidaatidele väljastada eksami alguses ning kandidaadid peavad need eksamiks ettenähtud aja möödudes eksamineerijale tagastama. Eksamiks ettenähtud aja jooksul ei tohi ühtki eksamidokumenti eksamiruumist välja viia.

    g)

    Kandidaat tohib eksami ajal kasutada üksnes eksamidokumente, välja arvatud teatavad eridokumendid, mida on vaja tüübieksamil.

    h)

    Kandidaadid tuleb paigutada nii, et neil ei oleks võimalik lugeda üksteise eksamidokumente. Nad tohivad kõneleda üksnes eksamineerijaga.

    i)

    Kandidaadid, kes tõendatult kasutavad eksamil keelatud abimaterjale, saavad eksamikeelu, mis kehtib 12 kuud alates selle eksami kuupäevast, mille ajal nad kõnealuseid materjale kasutasid.

    D   ALAJAGU

    VOLITATUD LENNUNDUSTEHNILISTE TÖÖTAJATE KVALIFIKATSIOONI MUUTMINE

    Käesolevas alajaos sätestatakse volitatud lennundustehniliste töötajate jaotises 66.A.70 osutatud kvalifikatsioonide muutmise kord.

    66.B.300   Üldsätted

    a)

    Pädev asutus võib muuta ainult neid kvalifikatsioone, mis i) on saadud asjaomast pädevust omavas liikmesriigis, ilma et see piiraks kahepoolsete lepingute kohaldamist, ning ii) mis kehtisid enne käesoleva lisa (66. osa) asjaomaste nõuete jõustumist.

    b)

    Pädev asutus võib muutmist teostada üksnes jaotise 66.B.305 või 66.B.310 kohaselt koostatud muutmisaruande alusel.

    c)

    Muutmisaruanne peab olema i) pädeva asutuse koostatud või ii) pädeva asutuse poolt heaks kiidetud, et tagada kooskõla käesoleva lisa (66. osa) sätetega.

    d)

    Pädev asutus peab muutmisaruannet ja selle muudatusi säilitama kooskõlas jaotisega 66.B.20.

    66.B.305   Siseriiklike kvalifikatsioonide muutmise aruanne

    a)

    Volitatud lennundustehnilise töötaja siseriiklike kvalifikatsioonide muutmise aruandes kirjeldatakse iga kvalifikatsiooniliigi rakendusala, sealhulgas asjaomase kvalifikatsiooniga seotud siseriikliku loa (kui see on olemas) rakendusala ja asjaomase kvalifikatsiooniga seotud õigusi ning sellele lisatakse nende siseriiklike õigusaktide koopiad, millega asjaomased õigused on kindlaks määratud.

    b)

    Muutmisaruanne sisaldab iga punktis a osutatud kvalifikatsiooniliigi kohta järgmist:

    1.

    missuguseks lennundustehnilise töötaja loaks kvalifikatsioon muudetakse;

    2.

    missugused jaotise 66.A.70 punktis c või d nimetatud piirangud loale märgitakse;

    3.

    piirangute tühistamise tingimused, kus on märgitud moodul/ained, milles piirangu tühistamiseks ja lennundustehnilise töötaja täieõigusliku loa saamiseks nõutav eksam tuleb sooritada, või täiendava (alam)kategooria lisamise tingimused. Muutmisaruanne peab sisaldama ka neid käesoleva lisa (66. osa) III liites kindlaksmääratud mooduleid, mida siseriiklik kvalifitseerimine ei hõlma.

    66.B.310   Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide väljaantud volituste muutmise aruanded

    a)

    Muutmisaruandes tuleb kirjeldada kõikide asjaomase sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni poolt väljaantavate eri liiki volituste rakendusala ning aruandele lisatakse koopia asjaomases sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis kehtivast lennundustehniliste töötajate kvalifitseerimise korrast, mille alusel volitust muudetakse.

    b)

    Muutmisaruanne sisaldab iga punktis a osutatud eri liiki volituse kohta järgmist:

    1.

    missuguseks lennundustehnilise töötaja loaks asjaomane volitus muudetakse;

    2.

    missugused jaotise 66.A.70 punktis c või d nimetatud piirangud loale märgitakse ning

    3.

    piirangute tühistamise tingimused, kus on märgitud moodul/ained, milles piirangu tühistamiseks ja lennundustehnilise töötaja täieõigusliku loa saamiseks nõutav eksam tuleb sooritada, või täiendava (alam)kategooria lisamise tingimused. Muutmisaruanne peab sisaldama ka neid käesoleva lisa (66. osa) III liites kindlaksmääratud mooduleid, mida siseriiklik kvalifitseerimine ei hõlma.

    E   ALAJAGU

    BOONUSPUNKTIDE ARVESTAMINE

    Käesolevas alajaos on sätestatud jaotise 66.A.25 punktis c osutatud boonuspunktide andmise kord.

    66.B.400   Üldsätted

    a)

    Pädev asutus võib boonuspunkte anda üksnes jaotise 66.B.405 kohaselt koostatud boonuspunktide arvestamise aruande alusel.

    b)

    Boonuspunkide arvestamise aruanne peab olema i) pädeva asutuse koostatud või ii) pädeva asutuse poolt heaks kiidetud, et tagada kooskõla käesoleva lisa (66. osa) sätetega.

    c)

    Pädev asutus peab boonuspunktide arvestamise aruannet ja selle muudatusi säilitama kooskõlas jaotisega 66.B.20.

    66.B.405   Boonuspunktide arvestamise aruanne

    a)

    Boonuspunktide arvestamise aruandes võrreldakse järgmist:

    i)

    käesoleva lisa (66. osa) I liites nimetatud mooduleid, alammooduleid, aineid ja teadmiste tasemeid (vastavalt vajadusele) ja

    ii)

    taotletava kategooriaga seotud tehnilist kvalifikatsiooni käsitleva koolituse kava.

    Võrdlus peab sisaldama märget selle kohta, kas taotleja vastab asjaomastele nõuetele ning selgitust iga väite kohta.

    b)

    Muid boonuspunkte kui IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omavas organisatsioonis sooritatud baasteadmiste eksamite alusel antud boonuspunktid võib anda ainult selle liikmesriigi pädev asutus, kes kvalifikatsiooni andis, ilma et see piiraks kahepoolsete lepingute kohaldamist.

    c)

    Boonuspunktide andmiseks peab iga mooduli ja alammooduli puhul märkima, et asjaomased nõuded on täidetud, samuti tuleb lisada märge selle kohta, kus tehnilises kvalifikatsioonis võib leida samaväärse standardi.

    d)

    Pädev asutus kontrollib korrapäraselt, kas i) siseriiklikke kvalifikatsioonistandardeid või ii) käesoleva lisa (66. osa) I liidet on muudetud, ning annab hinnangu selle kohta, kas boonuspunktide arvestamise aruannet oleks vaja vastavalt muuta. Kõnealused muudatused tuleb dokumenteerida, märkida neile kuupäev ning neid säilitada.

    66.B.410   Boonuspunktide kehtivus

    a)

    Pädev asutus teavitab taotlejat kirjalikult talle antud boonuspunktidest ning lisab viite aruandele, mille alusel punkte arvestati.

    b)

    Boonuspunktid kehtivad nende väljaandmisest alates kümme aastat.

    c)

    Pärast boonuspunktide kehtivuse lõppu võib taotleja esitada taotluse uute boonuspunktide saamiseks. Kui käesoleva lisa (66. osa) I liites sätestatud nõudeid baasteadmiste kohta ei ole muudetud, taastab pädev asutus boonuspunktide kehtivuse täiendava menetluseta veel kümneks aastaks.

    F   ALAJAGU

    PIDEV JÄRELEVALVE

    Käesolevas alajaos sätestatakse lennundustehnilise töötaja lubade suhtes pideva järelevalve teostamise kord, eelkõige seoses lubade kehtetuks tunnistamise, peatamise või neile piirangute kehtestamisega.

    66.B.500   Lennundustehnilise töötaja loa kehtetuks tunnistamine, peatamine või sellele piirangute kehtestamine

    Pädev asutus tunnistab lennundustehnilise töötaja loa kehtetuks, peatab selle või kehtestab sellele piirangud, kui ta on avastanud ohutusalase puudujäägi või kui tal on kindlad tõendid selle kohta, et loa omanik on teinud järgmist või olnud seotud järgmisega:

    1.

    lennundustehnilise töötaja loa ja/või hooldustõenditega antavate õiguse saamine võltsitud dokumentide abil;

    2.

    nõutavate hooldustööde tegemata jätmine ja kõnealused tööd tellinud organisatsioonile või isikule sellest teatamata jätmine;

    3.

    töötaja enda poolt tehtud kontrolli käigus tuvastatud vajalike hooldustööde tegemata jätmine ja organisatsioonile või isikule, kelle õhusõidukile hooldust tehti, sellest teatamata jätmine;

    4.

    hooldustööde hooletu tegemine;

    5.

    hooldusdokumentide võltsimine;

    6.

    hooldustõendi väljaandmine teadmisega, et tõendil märgitud hooldustöid ei ole tehtud, või kontrollimata, kas need tööd on tehtud;

    7.

    hooldustööde tegemine või hooldustõendi väljaandmine alkoholi või uimastite mõju all;

    8.

    hooldustõendi väljaandmine vaatamata sellele, et I lisa (M osa), II lisa (145. osa) või III lisa (66. osa) nõuded on täitmata.

    I liide

    Nõutavad baasteadmised

    1.   Teadmiste tasemed – A-, B1-, B2-, B3- ja C-kategooria lennundustehnilise töötaja luba

    A-, B1-, B2- ja B3-kategooria baasteadmiste taset tähistatakse iga asjaomase aine puhul vastava hindega (1, 2 või 3). C-kategooria loa taotleja teadmiste tase peab vastama B1- või B2-kategooria baasteadmiste tasemele.

    Teadmiste kolm taset ja neid tähistavad hinded on järgmised:

    —

    1. TASE: aine põhielementide tundmine.

    Eesmärgid:

    a)

    taotleja peaks tundma aine põhielemente;

    b)

    taotleja peaks oskama lihtsate sõnade ja näidete abil kirjeldada lühidalt kogu ainet;

    c)

    taotleja peaks kasutama aine tüüpilisi termineid.

    —

    2. TASE: üldteadmised aine teoreetilistest ja praktilistest aspektidest ning oskus neid teadmisi rakendada.

    Eesmärgid:

    a)

    taotleja peaks tundma aine teoreetilisi põhialuseid;

    b)

    taotleja peaks oskama vajaduse korral tüüpiliste näidete abil üldiselt kirjeldada kogu ainet;

    c)

    taotleja peaks oskama kasutada ainet kirjeldavate füüsikaseadustega seotud matemaatilisi valemeid;

    d)

    taotleja peaks oskama lugeda ja mõista aines kasutatavaid eskiise, jooniseid ja skeeme;

    e)

    taotleja peaks üksikasjalikke protseduure järgides oskama oma teadmisi praktikas rakendada.

    —

    3. TASE: üksikasjalikud teadmised aine teoreetiliste ja praktiliste aspektide kohta ning oskus kombineerida ja kohaldada teadmiste eri elemente loogilisel ning üldistaval viisil.

    Eesmärgid:

    a)

    taotleja peaks tundma aine teooriaosa ning asjaomase aine seoseid teiste ainetega;

    b)

    taotleja peaks oskama teoreetiliste põhialuste ja konkreetsete näidete abil kirjeldada üksikasjalikult kogu ainet;

    c)

    taotleja peaks mõistma ja oskama kasutada ainega seotud matemaatilisi valemeid;

    d)

    taotleja peaks oskama lugeda, mõista ja koostada aines kasutatavaid eskiise, lihtsaid jooniseid ja skeeme;

    e)

    taotleja peaks tootja juhendi abil oskama rakendada oma teadmisi praktikas;

    f)

    taotleja peaks oskama tõlgendada eri allikatest saadud mõõtmistulemusi ning rakendada vajaduse korral parandusmeetmeid.

    2.   Moodulid

    Lennundustehnilise töötaja loa kategooria või alamkategooriaga seotud kvalifikatsiooni omandamiseks nõutavad põhiained on esitatud järgmises tabelis ja tähistatud ristiga (X):

    Ainemoodul

    A- või B1-kategooria, lennukid

    A- või B1-kategooria, kopterid

    B2

    B3

    Turbiinmootori(te)ga lennukid

    Kolbmootori(te)ga lennukid

    Turbiinmootori(te)ga kopterid

    Kolbmootori(te)ga kopterid

    Avioonika

    Kolbmootoriga hermetiseerimata lennukid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg

    1

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    2

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    3

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    4

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    5

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    6

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    7A

    X

    X

    X

    X

    X

     

    7B

     

     

     

     

     

    X

    8

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    9A

    X

    X

    X

    X

    X

     

    9B

     

     

     

     

     

    X

    10

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    11A

    X

     

     

     

     

     

    11B

     

    X

     

     

     

     

    11C

     

     

     

     

     

    X

    12

     

     

    X

    X

     

     

    13

     

     

     

     

    X

     

    14

     

     

     

     

    X

     

    15

    X

     

    X

     

     

     

    16

     

    X

     

    X

     

    X

    17A

    X

    X

     

     

     

     

    17B

     

     

     

     

     

    X

    MOODUL 1.   MATEMAATIKA

     

    TASE

    A

    B1

    B2

    B3

    1.1.

    		 Aritmeetika

    1

    2

    2

    2

    Mõisted ja tähised, korrutamis- ja jagamismeetodid, murd- ja kümnendarvud, tegurid ja kordsed, kaalu- ja mõõtühikud ning teisendustegurid, suhe ja võrdelisus, keskmised ja protsendid, pindalad ja ruumalad, ruut- ja kuupastendajad, ruut- ja kuupjuured

     

     

     

     

    1.2.   Algebra

    a)

    Lihtsate algebraavaldiste arvutamine, liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine, sulgude kasutamine, lihtsad murdavaldised

    1

    2

    2

    2

    b)

    Lineaarvõrrandid ja nende lahendid

    Astmed, negatiivsed ja murdarvulised astmed

    Kahend- ja muud kasutatavad numbrisüsteemid

    Võrrandisüsteemid ja ühe tundmatuga ruutvõrrandid

    Logaritmid

    —

    1

    1

    1

    1.3.   Geomeetria

    a)

    Lihtsad geomeetrilised kujundid

    —

    1

    1

    1

    b)

    Graafiline kujutamine; graafikute laad ja kasutamine, võrrandite/funktsioonide graafikud

    2

    2

    2

    2

    c)

    Lihtne trigonomeetria; trigonomeetrilised seosed, tabelite kasutamine ning rist- ja polaarkoordinaadid

    —

    2

    2

    2

    MOODUL 2.   FÜÜSIKA

     

    TASE

    A

    B1

    B2

    B3

    2.1.

    		 Aine

    1

    1

    1

    1

    Aine olemus: keemilised elemendid, aatomite ja molekulide ehitus

     

     

     

     

    Keemilised ühendid

     

     

     

     

    Olekud: tahke, vedel ja gaasiline

     

     

     

     

    Olekumuutused

     

     

     

     

    2.2.   Mehaanika

    2.2.1.

    		 Staatika

    1

    2

    1

    1

    Jõud, momendid ja jõupaarid, kujutamine vektorina

     

     

     

     

    Raskuskese

     

     

     

     

    Tugevusõpetuse, deformatsiooni ja elastsuse põhimõisted: pinge, surve, nihe ja vääne

     

     

     

     

    Tahkete, vedelate ja gaasiliste ainete olemus ja omadused

     

     

     

     

    Surve- ja ülestõukejõud vedelikes (baromeetrid)

     

     

     

     

    2.2.2.

    		 Kineetika

    1

    2

    1

    1

    Sirgjooneline liikumine: ühtlane sirgjooneline liikumine, liikumine konstantse kiirendusega (liikumine raskusjõu toimel)

     

     

     

     

    Ringliikumine: ühtlane ringliikumine (kesktõuke- ja kesktõmbejõud)

     

     

     

     

    Perioodiline liikumine: pendelliikumine

     

     

     

     

    Lihtne võnketeooria, harmoonilised sagedused ja resonants

     

     

     

     

    Kangi õlgade liikumiskiirus ja võit jõu suuruses, kasutegur

     

     

     

     

    2.2.3.   Dünaamika

    a)

    Mass

    Jõud, inerts, töö, võimsus, energia (potentsiaalne, kineetiline ja koguenergia), soojus, kasutegur

    1

    2

    1

    1

    b)

    Impulss, impulsi jäävuse seadus

    Jõuimpulss

    Güroskoopiliste näidikute tööpõhimõtted

    Hõõrdejõud: olemus ja mõjud, hõõrdetegur (veeretakistus).

    1

    2

    2

    1

    2.2.4   Hüdrodünaamika

    a)

    Erikaal ja tihedus

    2

    2

    2

    2

    b)

    Viskoossus, voolamistakistus, pindpinevus

    Vedelike kokkusurutavus

    Staatiline, dünaamiline ja kogurõhk: Bernoulli teoreem, Venturi toru

    1

    2

    1

    1

    2.3.   Termodünaamika

    a)

    Temperatuur: termomeetrid ja temperatuuriskaalad: Celsiuse, Fahrenheiti ja Kelvini temperatuuriskaalad, soojuse määratlus

    2

    2

    2

    2

    b)

    Soojusmahtuvus, erisoojus

    Soojusliikumine: soojuskiirgus ja -juhtimine

    Soojuspaisumine

    Termodünaamika esimene ja teine seadus

    Gaasid: ideaalgaasid; erisoojus jääva mahu ja jääva rõhu korral, gaasipaisumisel tehtav töö

    Isotermiline, adiabaatiline paisumine ja kokkusurumine, mootoritaktid, jääv maht ja jääv rõhk, külmutid ja soojuspumbad

    Sulamis- ja aurustumissoojus, soojusenergia, põlemissoojus

    —

    2

    2

    1

    2.4.

    		 Optika (valgus)

    —

    2

    2

    —

    Valguse olemus; valguse kiirus

     

     

     

     

    Peegeldumis- ja murdumisseadused: peegeldus tasapinnalt, peegeldus sfääriliselt peeglilt, murdumine, läätsed

     

     

     

     

    Kiudoptika

     

     

     

     

    2.5.

    		 Lainete levimine ja heli

    —

    2

    2

    —

    Lainete levimine: mehaanilised lained, siinuslaine levimine, interferents, seisulained

     

     

     

     

    Heli: helikiirus, heli tekkimine, tugevus, lainepikkus ja kvaliteet, Doppleri efekt

     

     

     

     

    MOODUL 3.   ELEKTROTEHNIKA ALUSED

     

    TASE

    A

    B1

    B2

    B3

    3.1.

    		 Elektronteooria

    1

    1

    1

    1

    Elektrilaengute ehitus ja jaotumine: aatomites, molekulides, ioonides, ühendites

     

     

     

     

    Juhtide, pooljuhtide ja isolaatorite molekulstruktuur

     

     

     

     

    3.2.

    		 Staatiline elektriväli ja juhtivus

    1

    2

    2

    1

    Staatiline elektriväli ja elektrostaatiliste laengute jaotumine

     

     

     

     

    Elektrostaatika külgetõmbe- ja tõukejõuseadused

     

     

     

     

    Laenguühikud, Coulombi seadus

     

     

     

     

    Elektrijuhtivus tahketes ainetes, vedelikes, gaasides ja vaakumis

     

     

     

     

    3.3.

    		 Elektrotehnika mõisted

    1

    2

    2

    1

    Järgmised mõisted, nende ühikud ja neid mõjutavad tegurid: potentsiaalide vahe, elektromotoorjõud, pinge, vool, takistus, juhtivus, laeng, kokkuleppeline voolusuund, elektronide voog.

     

     

     

     

    3.4.

    		 Elektri genereerimine

    1

    1

    1

    1

    Elektri tootmine järgmistel meetoditel: valgus, soojus, hõõrdumine, surve, keemilised reaktsioonid, magnetväli ja liikumine

     

     

     

     

    3.5.

    		 Alalisvoolu allikad

    1

    2

    2

    2

    Järgmiste vooluallikate ehitus ja põhilised keemilised reaktsioonid: primaarelement, sekundaarelement, pliiakuelement, nikkelkaadmiumelement, muud leeliselemendid

     

     

     

     

    Elementide jada- ja rööpühendused

     

     

     

     

    Sisetakistus ja selle mõju patareile

     

     

     

     

    Termopaaride ehitus, materjalid ja tööpõhimõte

     

     

     

     

    Fotoelemendi tööpõhimõte

     

     

     

     

    3.6.

    		 Alalisvooluahelad

    —

    2

    2

    1

    Ohmi seadus, Kirchoffi pinge- ja vooluseadused,

     

     

     

     

    samade seaduste kasutamine takistuse, pinge ja voolu arvutamisel

     

     

     

     

    Vooluallika sisetakistuse tähendus

     

     

     

     

    3.7.   Takistus/takisti

    a)

    Takistus ja seda mõjutavad tegurid

    Eritakistus

    Takisti värvikood, väärtused ja tolerantsid, väärtuste eelisrida, nimivõimsus

    Takistite jada- ja rööpühendused

    Kogutakistuse arvutamine jada- ja rööp- ning segaühenduste korral

    Potentsiomeetrite ja reostaatide tööpõhimõte ning kasutamine

    Wheatstone’i silla tööpõhimõte

    —

    2

    2

    1

    b)

    Positiivse ja negatiivse temperatuuriteguriga juhtivus

    Püsitakistid, stabiilsus, tolerantsid ja piirangud, ehitus

    Muudetavad takistid, termistorid, varistorid

    Potentsiomeetrite ja reostaatide ehitus

    Wheatstone’i silla ehitus

    —

    1

    1

    —

    3.8.

    		 Võimsus

    —

    2

    2

    1

    Võimsus, töö ja energia (kineetiline ja potentsiaalne)

     

     

     

     

    Võimsuskadu takistis

     

     

     

     

    Võimsuse valem

     

     

     

     

    Võimsuse, töö ja energiaga seotud arvutused

     

     

     

     

    3.9.

    		 Mahtuvus ja kondensaator

    —

    2

    2

    1

    Kondensaatori tööpõhimõte ja kasutamine

     

     

     

     

    Mahtuvust mõjutavad tegurid: plaatide pindala, plaatide vahekaugus, plaatide arv, isolatsioonimaterjal ja dielektriline läbitavus, tööpinge, nimipinge

     

     

     

     

    Kondensaatorite liigid, ehitus ja tööpõhimõte

     

     

     

     

    Kondensaatorite tunnusvärvid

     

     

     

     

    Kondensaatori mahtuvuse ja pinge arvutamine jada- ja rööpahelates

     

     

     

     

    Kondensaatori eksponentsiaalne laadimine ja mahalaadimine, ajakonstandid

     

     

     

     

    Kondensaatorite testimine

     

     

     

     

    3.10.   Magnetism

    a)

    Magnetismi teooria

    Magneti omadused

    Magneti ja maa magnetvälja vastastikune toime

    Magnetiseerumine ja demagnetiseerumine

    Magnetiline varjestus

    Magnetmaterjalide liigid

    Elektromagnetite ehitus ja tööpõhimõte

    Parema ja vasaku käe reegel: magnetväli vooluga juhi ümber

    —

    2

    2

    1

    b)

    Magnetjõud, magnetvälja tugevus, magnetvoo tihedus, magnetiline läbitavus, hüstereesisilmus, jääkmagnetism, koertsitiivjõu vastumõju, küllastuspunkt, pöörisvoolud

    Ettevaatusabinõud magnetmaterjalide hooldamisel ja ladustamisel

    —

    2

    2

    1

    3.11.

    		 Induktiivsus/induktor

    —

    2

    2

    1

    Faraday seadus

     

     

     

     

    Indutseeriva pinge toime magnetväljas liikuvale juhile

     

     

     

     

    Induktsiooni olemus

     

     

     

     

    Indutseeritud pinge väärtus sõltuvalt järgmistest teguritest: magnetvälja tugevus, magnetvoo muutumiskiirus, pooli keerdude arv

     

     

     

     

    Vastastikune induktsioon

     

     

     

     

    Primaarvoolu muutumise kiiruse ja vastastikuse induktsiooni mõju indutseeritud pingele

     

     

     

     

    Vastastikust induktsiooni mõjutavad tegurid: pooli keerdude arv, pooli reaalne surus, pooli südamiku magnetiline läbitavus, pooli mähiste asend üksteise suhtes

     

     

     

     

    Lenzi seadus ja polaarsuse määramise reeglid

     

     

     

     

    Vastuelektromotoorjõud, eneseinduktsioon

     

     

     

     

    Küllastuspunkt

     

     

     

     

    Induktiivelementide peamised kasutusalad

     

     

     

     

    3.12.

    		 Alalisvoolu mootor / generaatorite teooria

    —

    2

    2

    1

    Mootorite ja generaatorite teooria alused

     

     

     

     

    Alalisvoolugeneraatori ehitus ja komponentide otstarve

     

     

     

     

    Alalisvoolugeneraatorite tööpõhimõte ja tegurid, mis mõjutavad väljundparameetreid ning voo suunda

     

     

     

     

    Alalisvoolumootorite tööpõhimõte ja tegurid, mis mõjutavad väljundvõimsust, pöördemomenti, kiirust ja pöörlemissuunda

     

     

     

     

    Järjestikmähistega, lühiskeeruga ja kombineeritud mootorid

     

     

     

     

    Startergeneraatori ehitus

     

     

     

     

    3.13.

    		 Vahelduvvoolu teooria

    1

    2

    2

    1

    Siinusvool: faas, periood, sagedus, nurksagedus

     

     

     

     

    Hetk-, keskmine-, ruutkeskmine- ja tippväärtus, amplituud ning nende arvutamine pinge, voolu ja võimsuse suhtes

     

     

     

     

    Kolmnurk- ja ristkülikvool

     

     

     

     

    Ühe- ja kolmefaasiline vool

     

     

     

     

    3.14.

    		 Aktiiv- (R), mahtuvus- (C) ja induktiiv- (L) ahelad

    —

    2

    2

    1

    Pinge- ja voolufaasi suhted L-, C- ja R-ahelates, rööp-, jada- ja segalülitused

     

     

     

     

    Võimsuskadu L-, C- ja R-ahelates

     

     

     

     

    Näivtakistuse, faasinurga, võimsusteguri ja voolu arvutamine

     

     

     

     

    Tegeliku võimsuse, näivvõimsuse ja reaktiivvõimsuse arvutamine

     

     

     

     

    3.15.

    		 Trafod

    —

    2

    2

    1

    Trafode ehitus ja tööpõhimõte

     

     

     

     

    Kaod trafodes ja meetmed nende vähendamiseks

     

     

     

     

    Koormusega ja koormuseta trafo töötamine

     

     

     

     

    Võimsuse ülekanne, kasutegur, polaarsuse tähistamine

     

     

     

     

    Liini- ja faasipinge ja -voolu arvutamine

     

     

     

     

    Voolu arvutamine kolmefaasisüsteemis

     

     

     

     

    Primaar- ja sekundaarvool, primaar- ja sekundaarpinge, keerdude suhe, võimsus ja kasutegur

     

     

     

     

    Autotrafod

     

     

     

     

    3.16.

    		 Filtrid

    —

    1

    1

    —

    Järgmiste filtrite tööpõhimõte, rakendused ja kasutamine: madalpääs-, kõrgpääs-, riba- ja ribatakistusfiltrid.

     

     

     

     

    3.17.

    		 Vahelduvvoolugeneraatorid

    —

    2

    2

    1

    Silmusjuhtme pöörlemine magnetväljas ja selle tekitatud voolukõver

     

     

     

     

    Pöörleva armatuuri ja pöörleva välja tüüpi vahelduvvoolugeneraatorite tööpõhimõte ja ehitus

     

     

     

     

    Ühe-, kahe- ja kolmefaasilised generaatorid

     

     

     

     

    Kolmefaasiline täht- ja kolmnurkühendus, nende eelised ja kasutamine

     

     

     

     

    Püsimagnetgeneraatorid

     

     

     

     

    3.18.

    		 Vahelduvvoolumootorid

    —

    2

    2

    1

    Ühe- ja mitmefaasiliste vahelduvvoolu sünkroon- ja induktsioonmootorite ehitus, tööpõhimõte ja tehnilised andmed

     

     

     

     

    Pöörlemissuuna ja kiiruse reguleerimine

     

     

     

     

    Pöörisvälja tekitamine: kondensaatori, pooli, kaetud või pooleks pooliga

     

     

     

     

    MOODUL 4.   ELEKTROONIKA ALUSED

     

    TASE

    A

    B1

    B2

    B3

    4.1.   Pooljuhid

    4.1.1.   Dioodid

    a)

    Dioodide tähised

    Dioodi omadused ja andmed

    Dioodide jada- ja rööpühendused

    Trioodtüristorid, valgusdioodid, fotodioodid, varistorid, alaldusdioodid, nende põhilised tehnilised andmed ja kasutamine

    Dioodide funktsionaalne testimine

    —

    2

    2

    1

    b)

    Materjalid, elektronide paiknemine, elektrilised omadused

    P- ja N-tüüpi juhtivusega materjalid: lisandite mõju juhtivusele, enamus- ja vähemuskandjad

    pooljuhtide pn-siire, pn-siirde potentsiaalijaotus pingestamata, päri- või vastupingestatud siirde korral

    Dioodi parameetrid: suurim lubatav vastupinge, suurim lubatav pärivool, töötemperatuur, sagedus, lekkevool, võimsuskadu

    Dioodide kasutamine ja funktsioonid järgmistes ahelates: lihtpiirikud, pingestabilisaatorid, täis- ja poolperioodalaldid, sildalaldid ja pingekordistid

    Järgmiste seadiste tööpõhimõtte ja tehniliste andmete üksikasjalik kirjeldus: trioodtüristor, valgusdiood, Schottky diood, fotodiood, varaktor, varistor, alaldusdioodid, stabilitron

    —

    —

    2

    —

    4.1.2.   Transistorid

    a)

    Transistoride tähised

    Komponentide kirjeldus ja paigutus

    Transistori andmed ja omadused

    —

    1

    2

    1

    b)

    PNP- ja NPN-transistoride ehitus ja tööpõhimõte

    Baasi, kollektori ja emitteri paigutus

    Transistorite testimine

    Muude transistoriliikide põhilised omadused ja kasutamine

    Transistorite rakendused: eri töörežiimidega (A, B, C) võimendid

    Lihtsad ahelad, sealhulgas: eelpingestamine, lahtiühendamine, tagasiside ja stabiliseerimine

    Mitmeastmelise ahela põhimõte: mitmeastmelised võimendid, vastastaktvõimendid, ostsillaatorid, multivibraatorid, trigerid

    —

    —

    2

    —

    4.1.3.   Integraallülitused

    a)

    Loogika- ja lineaarahelad / operatsioonivõimendid, nende kirjeldus ja tööpõhimõte

    —

    1

    —

    1

    b)

    Loogika- ja lineaarahelate kirjeldus ja tööpõhimõte

    Operatsioonivõimendite tööpõhimõte ja kasutamine järgmistes rakendustes: integraator, diferentsiaator, pingejärgur, komparaator

    Operatsiooniahelate ja võimendusastmete ühendusviisid: resistiivne, mahtuvuslik, induktiivne (transformatiivne), induktiivresistiivne (IR), otsene

    Positiivse ja negatiivse tagasiside eelised ja puudused

    —

    —

    2

    —

    4.2.

    		 Trükkplaadid

    —

    1

    2

    —

    Trükkplaatide kirjeldus ja kasutamine

     

     

     

     

    4.3.   Servomehhanismid

    a)

    Arusaamine järgmistest mõistetest: avatud ja suletud ahelaga süsteemid, tagasiside, jälgimine, analoogmuundurid

    Järgmiste sünkroonsüsteemi komponentide/omaduste tööpõhimõte ja rakendused: selsüünid, diferentsiaatorid, juhtimine ja moment, muundurid, induktiiv- ja mahtuvusandurid

    —

    1

    —

    —

    b)

    Arusaamine järgmistest mõistetest: avatud ja suletud ahel, jälgimine, servomehhanism, analoogmuundur, mõõtemuundur, nullimine, summutamine, tagasiside, tundetusala

    Järgmiste sünkroonsüsteemi komponentide ehitus, tööpõhimõte ja kasutamine: selsüünid, diferentsiaatorid, juhtimine ja moment, pinge- ja voolumuundurid, induktiivandurid, mahtuvusandurid, sünkroonmuundurid

    Servomehhanismide defektid, sünkroonsignaali tagasisidestus, desünkronisatsioon.

    —

    —

    2

    —

    MOODUL 5.   DIGITAALTEHNIKA JA ELEKTROONILISTE MÕÕTERIISTADE SÜSTEEMID

     

    TASE

    A

    B1-1

    B1-3

    B1-2

    B1-4

    B2

    B3

    5.1.

    		 Elektrooniliste mõõteriistade süsteemid

    1

    2

    2

    3

    1

    Tüüpiline süsteemide asetus ja elektrooniliste mõõteriistade paigutus kabiinis

     

     

     

     

     

    5.2.

    		 Arvusüsteemid

    —

    1

    —

    2

    —

    Arvusüsteemid: kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteem

     

     

     

     

     

    Oskus teisendada kümnend- ning kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteemi vahel

     

     

     

     

     

    5.3.

    		 Signaalide muundamine

    —

    1

    —

    2

    —

    Analoogsignaal, digitaalsignaal

     

     

     

     

     

    Analoogdigitaal- ja digitaalanaloogmuundurid, nende tööpõhimõte ja kasutamine, sisendid ja väljundid, mitmesugused piirangud

     

     

     

     

     

    5.4.

    		 Andmesiinid

    —

    2

    —

    2

    —

    Andmesiinide kasutamine õhusõiduki mõõteriistasüsteemides, sealhulgas teadmised ARINC-süsteemi ja teist tehniliste andmete kohta

     

     

     

     

     

    Õhusõidukite võrgusüsteemid / juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia Ethernet

     

     

     

     

     

    5.5.   Loogikaahelad

    a)

    Tavaliste loogikalülituste tähised, tabelid ja asendusskeemid

    Õhusõiduki süsteemides kasutatavad rakendused, skeemijoonised

    —

    2

    —

    2

    1

    b)

    Loogikaskeemide tõlgendamine

    —

    —

    —

    2

    —

    5.6.   Arvuti põhistruktuur

    a)

    Arvutimõisted (sh bitt, bait, tarkvara, riistvara, protsessor, integraallülitus ja mitmesugused mäluseadmed, nt muutmälu (RAM), püsimälu (ROM), programmeeritav püsimälu (PROM))

    Arvutitehnika (mida kasutatakse õhusõidukisüsteemides)

    1

    2

    —

    —

    —

    b)

    Arvutitega seotud mõisted

    Personaalarvuti põhisõlmede ja nende siinisüsteemide tööpõhimõte, paiknemine ning kokkupuutepunktid

    Üksik- ja mitme aadressiga käskudes sisalduv teave

    Mäluga seotud mõisted

    Tavaliste mäluseadmete tööpõhimõte

    Mitmesuguste andmesalvestussüsteemide tööpõhimõte, eelised ja puudused

    —

    —

    —

    2

    —

    5.7.

    		 Mikroprotsessorid

    —

    —

    —

    2

    —

    Mikroprotsessori funktsioonid ja üldine tööpõhimõte

     

     

     

     

     

    Järgmiste mikroprotsessorielementide tööpõhimõte: juht- ja töötlemisseade, kell, register, aritmeetikaseade

     

     

     

     

     

    5.8.

    		 Integraallülitused

    —

    —

    —

    2

    —

    Kodeerimis- ja dekodeerimisseadiste tööpõhimõte ja kasutamine

     

     

     

     

     

    Mitmesuguste kodeerimisseadiste töötamine

     

     

     

     

     

    Keskmise, suure ja väga suure integratsiooniastmega mikrolülituste kasutamine

     

     

     

     

     

    5.9.

    		 Multipleksimine

    —

    —

    —

    2

    —

    Multiplekserite ja demultiplekserite tööpõhimõte, rakendamine ja tähistamine loogikaskeemidel

     

     

     

     

     

    5.10.

    		 Kiudoptika

    —

    1

    1

    2

    —

    Kiudoptika eelised ja puudused andmete edastamisel võrreldes elektersidega;

     

     

     

     

     

    Kiudoptiline andmesiin

     

     

     

     

     

    Kiudoptikaga seotud mõisted

     

     

     

     

     

    Liidesed

     

     

     

     

     

    Liitmikud, juhtimisterminalid, kaugjuhtimisterminalid

     

     

     

     

     

    Kiudoptika kasutamine õhusõiduki süsteemides

     

     

     

     

     

    5.11.

    		 Elektroonilised näidikud

    —

    2

    1

    2

    1

    Nüüdisaegsetes õhusõidukites kasutatavate tavaliste näidikute tööpõhimõtted, sealhulgas elektronkiiretorud, valgusdiood- ja vedelkristallnäidikud

     

     

     

     

     

    5.12.

    		 Staatilise elektrivälja suhtes tundlikud seadmed

    1

    2

    2

    2

    1

    Elektrostaatilise laengu suhtes tundlike komponentide erikäsitsemine

     

     

     

     

     

    Ohtude ja võimalike kahjustuste tundmine, komponentide ja inimeste antistaatilised kaitsevahendid

     

     

     

     

     

    5.13.

    		 Tarkvara haldamine

    —

    2

    1

    2

    1

    Tarkvarapiirangutest arusaamine, lennukõlblikkusnõuded ja tarkvara omavolilise muudatuse võimalikud katastroofilised tagajärjed

     

     

     

     

     

    5.14.

    		 Elektromagnetiline keskkond

    —

    2

    2

    2

    1

    Järgmiste nähtuste mõju elektroonikasüsteemide hooldamisele:

    elektromagnetiline ühilduvus (EMC)

    elektromagnetiline häiritus (EMI)

    suure intensiivsusega kiirgusväli (HIRF)

    välk ja piksekaitse

     

     

     

     

     

    5.15.

    		 Tüüpilised elektroonilised/digitaalsed õhusõidukisüsteemid

    —

    2

    2

    2

    1

    Järgmiste tüüpiliste elektrooniliste/digitaalsete õhusõidukisüsteemide üldseadistus ja testimine sisseehitatud testimisseadmega.

    a)Ainult B1- ja B2-kategooria puhul:

    ACARS-ARINC (Communication and Addressing and Reporting System): õhusõiduki side-, adresseerimis- ja ettekandesüsteem

    EICAS (Engine Indication and Crew Alerting System): mootori seisundi ja meeskonna häiresüsteem

    FBW (Fly by Wire): elektrooniline lennujuhtimissüsteem

    FMS (Flight Management System): lennukorraldussüsteem

    IRS (Inertia Reference System): inertsnavigatsioonisüsteem

    b)B1-, B2- ja B3-kategooria puhul:

    ECAM (Electronic Centralised Aircraft Monitoring): elektrooniline õhusõiduki keskjälgimissüsteem

    EFIS (Electronic Flight Instrument System): elektrooniliste lennujuhtimismõõdikute süsteem;

    GPS (Global Positioning System): globaalne asukoha määramise süsteem

    TCAS (Traffic Alert Collision Avoidance System): liiklusohust hoiatamise ja kokkupõrke vältimise süsteem

    Integreeritud modulaaravioonika

    Salongisüsteemid

    Infosüsteemid

     

     

     

     

     

    MOODUL 6.   MATERJALID JA DETAILID

     

    TASE

    A

    B1

    B2

    B3

    6.1.   Õhusõidukite materjalid – rauasulamid

    a)

    Õhusõidukites kasutatavate tavaliste rauasulamite tehnilised andmed, omadused ja tähistused

    Legeeritud teraste termotöötlus ja kasutamine

    1

    2

    1

    2

    b)

    Rauasulamite kõvaduse, tõmbetugevuse, väsimustugevuse ja löögikindluse katsetamine

    —

    1

    1

    1

    6.2.   Õhusõidukite materjalid – muud (peale rauasulamite)

    a)

    Õhusõidukites kasutatavate tavaliste mitterauasulamite tehnilised andmed, omadused ja tähistused

    Mitterauasulamite termotöötlus ja kasutamine

    1

    2

    1

    2

    b)

    Mitterauasulamite kõvaduse, tõmbetugevuse, väsimustugevuse ja löögikindluse katsetamine

    —

    1

    1

    1

    6.3.   Õhusõidukite materjalid – komposiitmaterjalid ja mittemetallid

    6.3.1.   Komposiitmaterjalid ja mittemetallid, välja arvatud puit ja riie

    a)

    Õhusõidukites kasutatavate tavaliste komposiitmaterjalide ja mittemetallide (välja arvatud puit) tehnilised andmed, omadused ja tähistused

    Tihendusained ja sideained

    1

    2

    2

    2

    b)

    Komposiitmaterjalide ja mittemetallide defektide/kulumise tuvastamine

    Komposiitmaterjalide ja mittemetallide parandamine

    1

    2

    —

    2

    6.3.2.

    		 Puitkonstruktsioonid

    1

    2

    —

    2

    Puitplaaneri konstruktsiooni ehitusmeetodid

     

     

     

     

    Lennukites kasutatavate puidu- ja liimiliikide tehnilised andmed, omadused ja liigid

     

     

     

     

    Puitkonstruktsiooni konserveerimine ja hooldamine

     

     

     

     

    Puidu ja puitkonstruktsioonide defektide liigid

     

     

     

     

    Puitkonstruktsiooni defektide avastamine

     

     

     

     

    Puitkonstruktsiooni parandamine

     

     

     

     

    6.3.3.

    		 Riidest pealistus

    1

    2

    —

    2

    Lennukites kasutatavate riiete tehnilised andmed, omadused ja liigid

     

     

     

     

    Riide kontrollimise viisid

     

     

     

     

    Riidedefektide liigid

     

     

     

     

    Riidest pealistuse parandamine

     

     

     

     

    6.4.   Korrosioon

    a)

    Keemiline olemus

    Galvaaniline, mikrobioloogiline, pingekorrosioon

    1

    1

    1

    1

    b)

    Korrosiooni liigid ja nende tunnused

    Korrosiooni tekkepõhjused

    Materjalide liigid ja nende korrosioonikindlus

    2

    3

    2

    2

    6.5.   Kinnitusvahendid

    6.5.1.

    		 Keermesliited

    2

    2

    2

    2

    Kruvide tüübid ja tähistus

     

     

     

     

    Õhusõidukites kasutatavate keermete kuju, mõõtmed ja tolerantsid

     

     

     

     

    Keermete mõõtmine

     

     

     

     

    6.5.2.

    		 Poldid, tikkpoldid ja kruvid

    2

    2

    2

    2

    Poltide tüübid: õhusõidukite poltide tehnilised andmed ja tähistus, rahvusvahelised standardid

     

     

     

     

    Mutrid: iselukustuvad, ankurdusmutrid, standardtüübid

     

     

     

     

    Metallikruvid: õhusõidukites kasutatavate metallikruvide tehnilised andmed

     

     

     

     

    Tikkpoldid: tüübid ja kasutamine, paigaldamine ja eemaldamine

     

     

     

     

    Isekeermestavad kruvid, tüüblid

     

     

     

     

    6.5.3.

    		 Lukustusseadmed

    2

    2

    2

    2

    Painduvad lukustusseibid, vedruseibid, ketilukud, splindid, kontramutrid, traatlukustus, kiiravatavad klambrid, tihvtid, lukustusrõngad, vedrurõngad, lõhised

     

     

     

     

    6.5.4.

    		 Õhusõidukite needid

    1

    2

    1

    2

    Tavaliste ja pimeneetide tüübid: tehnilised andmed ja tähistus, termotöötlus

     

     

     

     

    6.6.   Torud ja liitmikud

    a)

    Õhusõidukites kasutatavate jäikade torude ja voolikute ning nende liitmike tähistus ja tüübid

    2

    2

    2

    2

    b)

    Õhusõidukite hüdraulika-, kütuse-, õli-, suruõhu- ja õhusüsteemide torude standardliitmikud

    2

    2

    1

    2

    6.7.

    		 Vedrud

    —

    2

    1

    1

    Vedrude tüübid, materjalid, omadused ja kasutamine

     

     

     

     

    6.8.

    		 Laagrid

    1

    2

    2

    1

    Laagrite otstarve, koormused, materjal, ehitus

     

     

     

     

    Laagrite tüübid ja kasutamine

     

     

     

     

    6.9.

    		 Jõuülekanded

    1

    2

    2

    1

    Ülekannete tüübid ja kasutamine

     

     

     

     

    Ülekandearvud, aeglustavad ja kiirendavad ülekanded, veetavad ja vedavad hammasrattad, pingutusrattad, hambumine

     

     

     

     

    Rihmad ja rihmarattad, ketid ja ketirattad

     

     

     

     

    6.10.

    		 Juhtimistrossid

    1

    2

    1

    2

    Trosside tüübid

     

     

     

     

    Otsakud, pingutid ja kompensatsiooniseadised

     

     

     

     

    Plokirattad ja trossisüsteemi komponendid

     

     

     

     

    Kõritrossid

     

     

     

     

    Õhusõidukite paindjuhtimissüsteemid

     

     

     

     

    6.11.

    		 Elektrikaablid ja ühendused

    1

    2

    2

    2

    Kaablite tüübid, ehitus ja omadused

     

     

     

     

    Kõrgpinge- ja koaksiaalkaablid

     

     

     

     

    Kaablite jätkamine

     

     

     

     

    Ühenduste tüübid, kontakttihvtid, pistikud, pistikupesad, isolaatorid, nimipinge ja -voolud, ühendamine, tähistamine

     

     

     

     

    MOODUL 7A.   TAVALISED HOOLDUSTÖÖD

    Märkus: seda moodulit ei kohaldata B3-kategooria suhtes. B3-kategooriaga seotud asjaomased ained on loetletud moodulis 7B.

     

    TASE

    A

    B1

    B2

    7.1.

    		 Ohutusnõuded õhusõidukis ja töökojas

    3

    3

    3

    Ohutusnõuded, sh ohutusnõuded töötamisel elektri, gaaside (eriti hapniku), õlide ja kemikaalidega

     

     

     

    Samuti meetmed tulekahju või muu õnnetuse korral, kui sellega kaasneb vähemalt üks eespoolnimetatud ohutegur, kaasa arvatud tulekustutusvahendite tundmine

     

     

     

    7.2.

    		 Töökorraldus töökojas

    3

    3

    3

    Töövahendite hooldamine ja kontrollimine, toormaterjalide kasutamine

     

     

     

    Mõõtmed, lubatud piirmäärad ja tolerantsid, töökvaliteedi standardid

     

     

     

    Tööriistade ja varustuse kalibreerimine, kalibreerimisstandardid

     

     

     

    7.3.

    		 Tööriistad

    3

    3

    3

    Tavalised käsitööriistad

     

     

     

    Tavalised elektritööriistad

     

     

     

    Täppismõõtevahendite tööpõhimõte ja kasutamine

     

     

     

    Määrimisseadmed ja -meetodid

     

     

     

    Elektrilised üldtestrid, nende tööpõhimõte ja kasutamine

     

     

     

    7.4.

    		 Üldotstarbelised avioonika testseadmed

    —

    2

    3

    Üldotstarbeliste avioonika testseadmete tööpõhimõte ja kasutamine

     

     

     

    7.5.

    		 Tehnilised joonised, skeemid ja normdokumendid

    1

    2

    2

    Jooniste ja skeemide tüübid, nende tähised, mõõtmed, tolerantsid ja projektsioonid

     

     

     

    Joonise kirjanurga andmed

     

     

     

    Mikrofilm, mikrokaart ja arvutipresentatsioonid

     

     

     

    Ameerika Lennutranspordiassotsiatsiooni (Air Transport Association of America — ATA) spetsifikatsioon 100

     

     

     

    Lennunduse ja muud kehtivad standardid, kaasa arvatud ISO, AN, MS, NAS ja MIL;

     

     

     

    elektrilised ühendusskeemid ja skeemdiagrammid

     

     

     

    7.6.

    		 Istud ja lõtkud

    1

    2

    1

    Puuride läbimõõdud, istude liigid

     

     

     

    Ühtne istude ja lõtkude süsteem

     

     

     

    Õhusõidukite ja mootorite istude ja lõtkude skeem

     

     

     

    Painde, väände ja kulumise piirväärtused

     

     

     

    Võllide, laagrite ja muude osade kontrollimise standardmeetodid

     

     

     

    7.7.

    		 Õhusõiduki elektriühendused (Electrical Wiring Interconnection System – EWIS)

    1

    3

    3

    Juhtivus, isoleerimis- ja liitetehnikad ja katsetamine

     

     

     

    Juhtmete kinnituspresside kasutamine: käsi- ja hüdraulilised seadised

     

     

     

    Pressühenduste katsetamine

     

     

     

    Ühendusklemmi eemaldamine ja paigaldamine

     

     

     

    Koaksiaalkaablid: testimine ja ohutusnõuded paigaldamisel

     

     

     

    Juhtmetüübid, nende kontrollimise kriteeriumid ja vigastustolerants

     

     

     

    Juhtmete kaitsetehnikad: kaablid/juhtmekimbud ja nende kaitse, kaabliklemmid, kaabli kaitseümbrised, sealhulgas termokahanevad isolatsioonid või termorüüž

     

     

     

    EWIS-süsteemide paigaldamise, kontrollimise, parandamise, hoolduse ja puhtuse standardid

     

     

     

    7.8.

    		 Neetimine

    1

    2

    —

    Neetliited, neetide vahekaugus ja samm

     

     

     

    Neetimisvahendid ja lehtmaterjali lohkude venitamise vahendid

     

     

     

    Neetliidete kontrollimine

     

     

     

    7.9.

    		 Torud ja voolikud

    1

    2

    —

    Õhusõidukite torude painutamine ja väljundavade laiendamine

     

     

     

    Õhusõidukite torude ja voolikute katsetamine ning kontrollimine

     

     

     

    Torude paigaldamine ja kohalekinnitamine

     

     

     

    7.10.

    		 Vedrud

    1

    2

    —

    Vedrude kontrollimine ja testimine

     

     

     

    7.11.

    		 Laagrid

    1

    2

    —

    Laagrite katsetamine, puhastamine ja kontrollimine

     

     

     

    Laagrite määrimisnõuded

     

     

     

    Laagrite defektid ja nende tekkepõhjused

     

     

     

    7.12.

    		 Jõuülekanded

    1

    2

    —

    Hammasrataste ja hambumislõtku kontrollimine

     

     

     

    Rihmade ja rihmarataste ning kettide ja ketirataste kontrollimine

     

     

     

    Kruvitungraudade, kangseadiste ja tõukurtõmbevarrassüsteemide kontrollimine

     

     

     

    7.13.

    		 Juhtimistrossid

    1

    2

    —

    Otsakute paigalestantsimine

     

     

     

    Juhtimistrosside kontrollimine ja testimine

     

     

     

    Kõritrossid; õhusõidukite paindjuhtimissüsteemid

     

     

     

    7.14.   Materjalide töötlemine

    7.14.1.

    		 Lehtmetall

    —

    2

    —

    Lubatud painde määra arvutamine ja märkimine

     

     

     

    Lehtmetalli töötlemine, sh painutamine ja vormimine

     

     

     

    Lehtmetallist detailide kontrollimine

     

     

     

    7.14.2.

    		 Komposiitmaterjalid ja mittemetallid

    —

    2

    —

    Liimimisvõtted

     

     

     

    Keskkonnatingimused

     

     

     

    Kontrollimise viisid

     

     

     

    7.15.   Keevitamine, kõva- ja pehmejoodisega jootmine ning liimimine

    a)

    Pehmejoodisega jootmise viisid; pehmejoodisliidete kontrollimine

    —

    2

    2

    b)

    Keevitusmeetodid ja kõvajoodisega jootmise viisid

    Keevisliidete ja kõvajoodisliidete kontrollimine

    Liimimismeetodid ja liimliidete kontrollimine

    —

    2

    —

    7.16.   Õhusõiduki kaal ja tasakaal

    a)

    Raskuskeskme/tasakaalupiirangute arvutamine: asjakohaste dokumentide kasutamine

    —

    2

    2

    b)

    Õhusõiduki ettevalmistamine kaalumiseks

    Õhusõiduki kaalumine

    —

    2

    —

    7.17.

    		 Õhusõiduki käitlemine ja hoidmine

    2

    2

    2

    Õhusõiduki ruleerimine/pukseerimine ja sellega seotud ohutusnõuded

     

     

     

    Õhusõiduki tõstmine, tõkistamine, paigalekinnitamine ja sellega seotud ohutusnõuded

     

     

     

    Õhusõidukite parkimismeetodid

     

     

     

    Kütuse tankimine ja paakide kütusest tühjendamine

     

     

     

    Jäätõrje ja jäätumisvastane töötlus

     

     

     

    Maapealsed elektri-, hüdraulika- ja suruõhusüsteemid

     

     

     

    Keskkonnatingimuste mõju õhusõiduki teenindamisele ja käitamisele

     

     

     

    7.18.   Õhusõiduki lahtivõtmise, ülevaatuse, remondi ja kokkupaneku võtted

    a)

    Defektide tüübid ja visuaalse ülevaatuse viisid

    Korrosiooni eemaldamine, korrosiooniseisundi hindamine ja korrosioonitõrje uuendamine

    2

    3

    3

    b)

    Üldised remondimeetodid, konstruktsioonielementide remondi käsiraamat (Structural Repair Manual)

    Materjalide vananemise, väsimise ja korrosioonitõrje programmid

    —

    2

    —

    c)

    Mittepurustava kontrollimise võtted, kaasa arvatud läbitungiv, radiograafia-, pöörisvool-, ultraheli- ja endoskoopiameetod

    —

    2

    1

    d)

    Seadmete lahtimonteerimise ja koostamise võtted

    2

    2

    2

    e)

    Vigade leidmine

    —

    2

    2

    7.19.   Erakorralised juhtumid

    a)

    Ülevaatus pärast piksetabamust või suure intensiivsusega kiirgusvälja (HIRF) läbimist

    2

    2

    2

    b)

    Ülevaatus pärast erakorralisi juhtumeid, nt rasket maandumist või turbulentsi sattumist

    2

    2

    —

    7.20.

    		 Hooldustööde tegemine

    1

    2

    2

    Hooldustööde planeerimine

     

     

     

    Muudatustööde tegemine

     

     

     

    Hoiustamine

     

     

     

    Hooldustõendite väljaandmine

     

     

     

    Seos hooldustööde ja õhusõiduki kasutamise vahel

     

     

     

    Hooldustööde kontrollimine / kvaliteedi kontrollimine / kvaliteedi tagamine

     

     

     

    Täiendavad hooldustööd

     

     

     

    Piiratud kasutuseaga komponentide kontrollimine

     

     

     

    MOODUL 7B.   HOOLDUSTÖÖD

    Märkus: selles moodulis käsitletakse B3-kategooriasse kuuluvate lennukitega seotud tehnoloogiat.

     

    TASE

    B3

    7.1.

    		 Ohutusnõuded õhusõidukis ja töökojas

    3

    Ohutusnõuded, sh ohutusnõuded töötamisel elektri, gaaside (eriti hapniku), õlide ja kemikaalidega

     

    Samuti meetmed tulekahju või muu õnnetuse korral, kui sellega kaasneb vähemalt üks eespool nimetatud ohutegur, kaasa arvatud tulekustutusvahendite tundmine

     

    7.2.

    		 Töökorraldus töökojas

    3

    Töövahendite hooldamine ja kontrollimine, toormaterjalide kasutamine

     

    Mõõtmed, lubatud piirmäärad ja tolerantsid, töökvaliteedi standardid

     

    Tööriistade ja varustuse kalibreerimine, kalibreerimisstandardid

     

    7.3.

    		 Tööriistad

    3

    Tavalised käsitööriistad

     

    Tavalised elektritööriistad

     

    Täppismõõtevahendite tööpõhimõte ja kasutamine

     

    Määrimisseadmed ja -meetodid

     

    Elektrilised üldtestrid, nende tööpõhimõte ja kasutamine

     

    7.4.

    		 Üldotstarbelised avioonika testseadmed

    —

    Üldotstarbeliste avioonika testseadmete tööpõhimõte ja kasutamine

     

    7.5.

    		 Tehnilised joonised, skeemid ja normdokumendid

    2

    Jooniste ja skeemide tüübid, nende tähised, mõõtmed, tolerantsid ja projektsioonid

     

    Joonise kirjanurga andmed

     

    Mikrofilm, mikrokaart ja arvutipresentatsioonid

     

    Ameerika Lennutranspordiassotsiatsiooni (Air Transport Association of America — ATA) spetsifikatsioon 100

     

    Lennundusstandardid ja muud kehtivad standardid, kaasa arvatud ISO, AN, MS, NAS ja MIL

     

    Elektrilised ühendusskeemid ja skeemdiagrammid

     

    7.6.

    		 Istud ja lõtkud

    2

    Puuride läbimõõdud, istude liigid

     

    Ühtne istude ja lõtkude süsteem

     

    Õhusõidukite ja mootorite istude ja lõtkude skeem

     

    Painde, väände ja kulumise piirväärtused

     

    Võllide, laagrite ja muude osade kontrollimise standardmeetodid

     

    7.7.

    		 Elektrikaablid ja ühendused

    2

    Juhtivus, isoleerimis- ja liitetehnikad ja katsetamine

     

    Juhtmete kinnituspresside kasutamine: käsi- ja hüdraulilised seadised

     

    Pressühenduste katsetamine

     

    Ühendusklemmi eemaldamine ja paigaldamine

     

    Koaksiaalkaablid: testimine ja ohutusnõuded paigaldamisel

     

    Juhtmete kaitsetehnikad: kaablid/juhtmekimbud ja nende kaitse, kaabliklemmid, kaabli kaitseümbrised, sealhulgas termokahanevad isolatsioonid või termorüüž

     

    7.8.

    		 Neetimine

    2

    Neetliited, neetide vahekaugus ja samm

     

    Neetimisvahendid ja lehtmaterjali lohkude venitamise vahendid

     

    Neetliidete kontrollimine

     

    7.9.

    		 Torud ja voolikud

    2

    Õhusõidukite torude painutamine ja väljundavade laiendamine

     

    Õhusõidukite torude ja voolikute katsetamine ning kontrollimine

     

    Torude paigaldamine ja kohalekinnitamine

     

    7.10.

    		 Vedrud

    1

    Vedrude kontrollimine ja testimine

     

    7.11.

    		 Laagrid

    2

    Laagrite katsetamine, puhastamine ja kontrollimine

     

    Laagrite määrimisnõuded

     

    Laagrite defektid ja nende tekkepõhjused

     

    7.12.

    		 Jõuülekanded

    2

    Hammasrataste ja hambumislõtku kontrollimine

     

    Rihmade ja rihmarataste ning kettide ja ketirataste kontrollimine

     

    Kruvitungraudade, kangseadiste ja tõukurtõmbevarrassüsteemide kontrollimine

     

    7.13.

    		 Juhtimistrossid

    2

    Otsakute paigalestantsimine

     

    Juhtimistrosside kontrollimine ja testimine

     

    Kõritrossid; õhusõidukite paindjuhtimissüsteemid

     

    7.14.   Materjalide töötlemine

    7.14.1.

    		 Lehtmetall

    2

    Lubatud painde määra arvutamine ja märkimine

     

    Lehtmetalli töötlemine, sh painutamine ja vormimine

     

    Lehtmetallist detailide kontrollimine

     

    7.14.2.

    		 Komposiitmaterjalid ja mittemetallid

    2

    Liimimisvõtted

     

    Keskkonnatingimused

     

    Kontrollimise viisid

     

    7.15.   Keevitamine, kõva- ja pehmejoodisega jootmine ning liimimine

    a)

    Pehmejoodisega jootmise viisid; pehmejoodisliidete kontrollimine

    2

    b)

    Keevitusmeetodid ja kõvajoodisega jootmise viisid

    Keevisliidete ja kõvajoodisliidete kontrollimine

    Liimimismeetodid ja liimliidete kontrollimine

    2

    7.16.   Õhusõiduki kaal ja tasakaal

    a)

    Raskuskeskme/tasakaalupiirangute arvutamine: asjakohaste dokumentide kasutamine

    2

    b)

    Õhusõiduki ettevalmistamine kaalumiseks

    Õhusõiduki kaalumine

    2

    7.17.

    		 Õhusõiduki käitlemine ja hoidmine

    2

    Õhusõiduki ruleerimine/pukseerimine ja sellega seotud ohutusnõuded

     

    Õhusõiduki tõstmine, tõkistamine, paigalekinnitamine ja sellega seotud ohutusnõuded

     

    Õhusõidukite parkimismeetodid

     

    Kütuse tankimine ja paakide kütusest tühjendamine

     

    Jäätõrje ja jäätumisvastane töötlus

     

    Maapealsed elektri-, hüdraulika- ja suruõhusüsteemid

     

    Keskkonnatingimuste mõju õhusõiduki teenindamisele ja käitamisele

     

    7.18.   Õhusõiduki lahtivõtmise, ülevaatuse, remondi ja kokkupaneku võtted

    a)

    Defektide tüübid ja visuaalse ülevaatuse viisid

    Korrosiooni eemaldamine, korrosiooniseisundi hindamine ja korrosioonitõrje uuendamine

    3

    b)

    Üldised remondimeetodid, konstruktsioonielementide remondi käsiraamat (Structural Repair Manual)

    Materjalide vananemise, väsimise ja korrosioonitõrje programmid

    2

    c)

    Mittepurustava kontrollimise võtted, kaasa arvatud läbitungiv, radiograafia-, pöörisvool-, ultraheli- ja endoskoopiameetod

    2

    d)

    Seadmete lahtimonteerimise ja koostamise võtted

    2

    e)

    Vigade leidmine

    2

    7.19.   Erakorralised juhtumid

    a)

    Ülevaatus pärast piksetabamust või suure intensiivsusega kiirgusvälja (HIRF) läbimist

    2

    b)

    Ülevaatus pärast erakorralisi juhtumeid, nt rasket maandumist või turbulentsi sattumist

    2

    7.20.

    		 Hooldustööde tegemine

    2

    Hooldustööde planeerimine

     

    Muudatustööde tegemine

     

    Hoiustamine

     

    Hooldustõendite väljaandmine

     

    Seos hooldustööde ja õhusõiduki kasutamise vahel

     

    Hooldustööde kontrollimine / kvaliteedi kontrollimine / kvaliteedi tagamine

     

    Täiendavad hooldustööd

     

    Piiratud kasutuseaga komponentide kontrollimine

     

    MOODUL 8.   AERODÜNAAMIKA ALUSED

     

    TASE

    A

    B1

    B2

    B3

    8.1.

    		 Atmosfäärifüüsika

    1

    2

    2

    1

    Rahvusvaheline standardatmosfäär (ISA), selle rakendamine aerodünaamikas

     

     

     

     

    8.2.

    		 Aerodünaamika

    1

    2

    2

    1

    Õhuvool ümber tahke keha

     

     

     

     

    Piirkiht, laminaarne ja turbulentne vool, vaba vool, õhuvoolu suhteline liikumine, õhuvoolu üles- või allasuune, keerisjälg, õhuvoolu seiskumus

     

     

     

     

    Mõisted: tiivaprofiili kumerus, kõõl, keskmine aerodünaamiline kõõl, profiili aerodünaamiline takistus, induktiivtakistus, kohtumisnurk, rõhukese, tiiva asetusnurga positiivne ja negatiivne vääne, suhteline paksus, tiiva kuju ja saleduse suhe

     

     

     

     

    Tõmme, raskusjõud, aerodünaamiline resultantjõud

     

     

     

     

    Aerodünaamilise takistuse ja tõstejõu tekkimine: kohtumisnurk, tõstejõutegur, õhutakistustegur, polaarkõver, varisemine

     

     

     

     

    Aerodünaamilise kandepinna saastumine, sealhulgas jää, lume või härmatisega

     

     

     

     

    8.3.

    		 Lennuteooria

    1

    2

    2

    1

    Tõstejõu, raskusjõu, tõmbe ja aerodünaamilise takistuse seosed

     

     

     

     

    Planeerimissuhe

     

     

     

     

    Lennu stabiilne osa, selle lennutehnilised parameetrid

     

     

     

     

    Pööranguteooria

     

     

     

     

    Tiiva koormusteguri mõju: õhusõiduki varisemine, lennurežiimist ja õhusõiduki ehitusest lähtuvad piirangud

     

     

     

     

    Aerodünaamilise tõstejõu suurendamine

     

     

     

     

    8.4.

    		 Lennu stabiilsus ja dünaamika

    1

    2

    2

    1

    Pikipüsivus, põikpüsivus ja teekonnapüsivus (aktiivne ja passiivne)

     

     

     

     

    MOODUL 9A.   INIMFAKTORID

    Märkus: käesolevat moodulit ei kohaldata B3-kategooria suhtes. B3-kategooriaga seotud asjaomased ained on loetletud moodulis 9B.

     

    TASE

    A

    B1

    B2

    9.1.

    		 Üldist

    1

    2

    2

    Inimfaktori arvestamise vajalikkus

     

     

     

    Inimfaktorist / inimlikust eksimusest tulenevad juhtumid

     

     

     

    „Murphy seadus”

     

     

     

    9.2.

    		 CRM põhimõtted ja eesmärgid

    1

    2

    2

    Nägemine

     

     

     

    Kuulmine

     

     

     

    Teabe vastuvõtmise ja töötlemise võime

     

     

     

    Tähelepanu ja taju

     

     

     

    Mälu

     

     

     

    Klaustrofoobia ja füüsiline ligipääs

     

     

     

    9.3.

    		 Sotsiaalpsühholoogia

    1

    1

    1

    Vastutus: isiklik ja rühma

     

     

     

    Motiveeritus ja motivatsiooni kadumine

     

     

     

    Töökaaslaste mõju

     

     

     

    Kultuuriküsimused

     

     

     

    Meeskonnatöö

     

     

     

    Juhtimine, järelevalve ja juhtimisoskused

     

     

     

    9.4.

    		 Töövõimet mõjutavad tegurid

    2

    2

    2

    Tervis

     

     

     

    Stress: koduse olukorraga ja tööga seotud

     

     

     

    Ajanappus ja töö lõpptähtajad

     

     

     

    Töökoormus: üle- või alakoormatus

     

     

     

    Magamatus ja väsimus, vahetustega tööaeg

     

     

     

    Alkoholi ja ravimite liigtarvitamine

     

     

     

    9.5.

    		 Füüsiline töökeskkond

    1

    1

    1

    Müra ja gaasid

     

     

     

    Valgustus

     

     

     

    Töökoha mikrokliima ja temperatuur

     

     

     

    Liikumine ja vibratsioon

     

     

     

    Töökeskkond

     

     

     

    9.6.

    		 Tööülesanded

    1

    1

    1

    Füüsiline töö

     

     

     

    Korduvad tööoperatsioonid

     

     

     

    Visuaalne ülevaatus

     

     

     

    Komplekssed süsteemid

     

     

     

    9.7.

    		 Suhtlemine

    2

    2

    2

    Meeskonnasisene ja meeskondadevaheline

     

     

     

    Töö jäädvustamine ja dokumenteerimine

     

     

     

    Kursisolek, ajakohasus

     

     

     

    Teabelevi

     

     

     

    9.8.

    		 Inimlik eksimus

    1

    2

    2

    Eksimuste mudelid ja teooriad

     

     

     

    Tüüpilised eksimused hoolduses

     

     

     

    Eksimuste (st õnnetuste) tagajärjed

     

     

     

    Eksimuste vältimine ja toimetulek nendega

     

     

     

    9.9.

    		 Ohud töökohal

    1

    2

    2

    Ohutegurite tuvastamine ja vältimine

     

     

     

    Tegutsemine hädaolukordades

     

     

     

    MOODUL 9B.   INIMFAKTORID

    Märkus: selles moodulis käsitletakse B3-kategooria loaomanike vähem keerukat hoolduskeskkonda.

     

    TASE

    B3

    9.1.

    		 Üldist

    2

    Inimfaktori arvestamise vajalikkus

     

    Inimfaktorist / inimlikust eksimusest tulenevad juhtumid

     

    „Murphy seadus”

     

    9.2.

    		 Inimvõimed ja nende piirid

    2

    Nägemine

     

    Kuulmine

     

    Teabe vastuvõtmise ja töötlemise võime

     

    Tähelepanu ja taju

     

    Mälu

     

    Klaustrofoobia ja füüsiline ligipääs

     

    9.3.

    		 Sotsiaalpsühholoogia

    1

    Vastutus: isiklik ja rühmavastutus

     

    Motiveeritus ja motivatsiooni kadumine

     

    Töökaaslaste mõju

     

    Kultuuriküsimused

     

    Meeskonnatöö

     

    Juhtimine, järelevalve ja juhtimisoskused

     

    9.4.

    		 Töövõimet mõjutavad tegurid

    2

    Tervis

     

    Stress: koduse olukorraga ja tööga seotud stress

     

    Ajanappus ja töö lõpptähtajad

     

    Töökoormus: üle- või alakoormatus

     

    Magamatus ja väsimus, vahetustega tööaeg

     

    Alkoholi ja ravimite liigtarvitamine, uimastite tarvitamine

     

    9.5.

    		 Füüsiline töökeskkond

    1

    Müra ja gaasid

     

    Valgustus

     

    Töökoha mikrokliima ja temperatuur

     

    Liikumine ja vibratsioon

     

    Töökeskkond

     

    9.6.

    		 Tööülesanded

    1

    Füüsiline töö

     

    Korduvad tööoperatsioonid

     

    Visuaalne ülevaatus

     

    Komplekssed süsteemid

     

    9.7.

    		 Suhtlemine

    2

    Meeskonnasisene ja meeskondadevaheline suhtlemine

     

    Töö jäädvustamine ja dokumenteerimine

     

    Kursisolek, ajakohasus

     

    Teabelevi

     

    9.8.

    		 Inimlik eksimus

    2

    Eksimuste mudelid ja teooriad

     

    Tüüpilised eksimused hoolduses

     

    Eksimuste (st õnnetuste) tagajärjed

     

    Eksimuste vältimine ja nendega toimetulek

     

    9.9.

    		 Ohud töökohal

    2

    Ohutegurite tuvastamine ja vältimine

     

    Tegutsemine hädaolukordades

     

    MOODUL 10.   LENNUNDUSALASED ÕIGUSAKTID

     

    TASE

    A

    B1

    B2

    B3

    10.1.

    		 Õigusraamistik

    1

    1

    1

    1

    Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni roll

     

     

     

     

    Euroopa Komisjoni roll

     

     

     

     

    Euroopa Lennundusohutusameti roll

     

     

     

     

    Liikmesriikide ja riiklike lennuametite roll

     

     

     

     

    Määrus (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjad määrustes (EÜ) nr 1702/2003 ja (EÜ) nr 2042/2003

     

     

     

     

    Seosed erinevate lisade (osade), näiteks 21. osa, M osa, 145. osa, 66. osa, 147. osa ja EL-OPSi vahel

     

     

     

     

    10.2.

    		 Volitatud lennundustehnilised töötajad – Hooldus

    2

    2

    2

    2

    66. osa nõuete üksikasjalik tundmine

     

     

     

     

    10.3.

    		 Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid

    2

    2

    2

    2

    145. osa ja M osa F alajao nõuete üksikasjalik tundmine

     

     

     

     

    10.4.

    		 Lennutegevus

    1

    1

    1

    1

    EU-OPSi nõuete üldine tundmine

     

     

     

     

    Lennuettevõtjate sertifitseerimine

     

     

     

     

    Lennuettevõtjate kohustused, eelkõige jätkuva lennukõlblikkuse ja hooldusega seotud kohustused

     

     

     

     

    Hooldusprogramm

     

     

     

     

    Muudatuste loetelu (MEL) / miinimumvarustuse loetelu (CDL)

     

     

     

     

    Dokumendid, mis peavad pardal olema

     

     

     

     

    Õhusõidukite sildid (tähistused)

     

     

     

     

    10.5.   Teatavate õhusõidukite, osade ja seadmete sertifitseerimine

    a)

    		 Üldist

    —

    1

    1

    1

    21. osa ja EASA sertifitseerimistingimuste CS-23, 25, 27, 29 nõuete üldine tundmine.

     

     

     

     

    b)

    		 Dokumentatsioon

    —

    2

    2

    2

    Lennukõlblikkussertifikaat; piirangutega lennukõlblikkussertifikaadid ja lennuluba

     

     

     

     

    Registreerimissertifikaat

     

     

     

     

    Mürasertifikaat

     

     

     

     

    Kaalumisplaan (Weight Schedule)

     

     

     

     

    Raadioluba ja -sertifikaat (Radio Station Licence and Approval)

     

     

     

     

    10.6.

    		 Jätkuv lennukõlblikkus

    2

    2

    2

    2

    21. osas sätestatud jätkuvat lennukõlblikkust käsitlevate sätete üksikasjalik tundmine

     

     

     

     

    M osa nõuete üksikasjalik tundmine

     

     

     

     
    10.7.   

    Riiklikud ja rahvusvahelised nõuded (kui neid ei asenda vastavad ELi nõuded)

    a)

    Hooldusprogrammid, hoolduskontrollid ja ülevaatused

    Lennukõlblikkuseeskirjad

    Hooldusbülletäänid, tootja hooldusteave

    Muudatus- ja remonditööd

    Hooldustööde dokumentatsioon: hoolduskäsiraamatud, konstruktsioonielementide remondi käsiraamat (Structural Repair Manual), varuosade illustreeritud kataloog jms

    1

    2

    2

    2

    Ainult A- kuni B2-kategooria lubade puhul

    Õhusõidukitüübi tootja minimaalvarustuse loetelu (MMEL), minimaalvarustuse loetelu (MEL), väljalennu kõrvalekallete loetelud (Dispatch Deviation Lists)

     

     

     

     

    b)

    Jätkuv lennukõlblikkus

    Minimaalvarustusega seotud nõuded – katselennud

    —

    1

    1

    1

    Ainult B1- ja B2-kategooria lubade puhul

    Kahe turbiinmootoriga lennukite lennud suurendatud kaugustele (ETOPS), hooldus- ja väljalennunõuded

    Nõuded lendamiseks erinevates ilmasikutingimustes, õhusõidukite käitamine II ja III kategooria kohaselt

     

     

     

     

    MOODUL 11A.   TURBIINMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

     

    TASE

    A1

    B1.1

    11.1.   Lennuteooria

    11.1.1.

    		 Lennuki aerodünaamika ja juhtimisseadmed

    1

    2

    Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime:

    pööramine ümber pikitelje (x): kaldtüürid ja spoilerid

    pööramine ümber põiktelje (y): kõrgustüürid, tüürstabilisaatorid, juhitavad stabilisaatorid ning partlennukid

    pööramine ümber vertikaaltelje (z), pöördetüüri piirikud

     

     

    Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega

     

     

    Tiiva tõstejõudu suurendavad seadised, mittereguleeritavad pilud, eestiivad, tagatiivad, kaldtüürtagatiivad

     

     

    Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised, spoilerid, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid

     

     

    Tiiva aerodünaamiliste ribide ja tiiva astmelise esiserva toime

     

     

    Õhuvoolu juhtimine tiiva piirkihil: turbulisaatorite, varisemist takistavate abinõude kasutamine või tiiva esiserva mehhaniseerimine

     

     

    Trimmerite, tüürpindu tasakaalustavate kompensaatorite ja antikompensaatorite, servotrimmerite, vedru- ja masskompensaatorite, juhtpindade kaldenurga ja aerodünaamiliste kompensatsioonisektsioonide kasutamine ja toime

     

     

    11.1.2.

    		 Lendamine suurtel kiirustel

    1

    2

    Lend helikiirusel, lend eelhelikiirusel, lend helikiirusele lähedasel kiirusel, lend ülehelikiirusel

     

     

    Machi arv, kriitiline Machi arv, lennukiosade rõhulaine tekitatud võnkumine, lööklaine, aerodünaamiline kuumenemine, ristlõike pindalareegel

     

     

    Kiire õhusõiduki mootori õhu sisselaskes õhu voolamist mõjutavad tegurid

     

     

    Positiivse noolsusega tiiva eelisomadused kriitilise Machi arvuga lennul

     

     

    11.2.   Plaaneri konstruktsioon – üldised põhimõtted

    a)

    Konstruktsiooni tugevusele esitatavad lennukõlblikkusnõuded

    Konstruktsioonielementide liigitus, esma-, teise- ja kolmandajärgulised

    Veakindlus, ohutu kasutusiga, lubatavad kahjustused

    Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed

    Mehaaniline pinge (deformatsioonid, painded, surved, lõiked, väänded, tõmme, ringpinge, väsimus)

    Drenaaž ja ventilatsioon

    Süsteemide paigaldamise nõuded

    Piksekaitsenõuded

    Õhusõiduki sidumine

    2

    2

    b)

    Järgmiste komponentide valmistusviisid: kandva väliskattega kere, pikiliistud, pikitalad, vaheseinad, raamid, tugevdused, toed, kinnitussõlmed, põiktalad, põrandad, jäikus- ja tugevduselemendid, väliskatte kinnitusviisid, korrosioonitõrje, tiiva, sabaosa ja mootori kinnitussõlmed ning lisaseadmed

    Konstruktsiooni koostevõtted: neetimine, keermesliited, liimimine

    Pinnakaitseviisid: nt kroomimine, anodeerimine, värvkatted

    Pindade puhastamine

    Plaaneri sümmeetria: joondamisviisid ja sümmeetrilisuse kontrollimine

    1

    2

    11.3.   Õhusõiduki konstruktsioon – lennukid

    11.3.1.

    		 Lennukikere (ATA 52/53/56)

    1

    2

    Kere ehitus ja selle hermetiseerimine

     

     

    Tiib, stabilisaator, püloon ja telik, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed

     

     

    Istmete paigaldus ja veoste paigaldamine laadimisel

     

     

    Uksed ja varuväljapääsud: ehitus, mehhanismid, töötamine ja ohutusseadmed

     

     

    Akende ja esiklaasi ehitus ja mehhanismid

     

     

    11.3.2.

    		 Tiivad (ATA 57)

    1

    2

    Ehitus

     

     

    Kütusepaagid

     

     

    Telik, püloonid, juhtpinnad ja tiiva aerodünaamilist väärtust suurendavad seadised, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed

     

     

    11.3.3.

    		 Stabilisaatorid (ATA 55)

    1

    2

    Ehitus

     

     

    Juhtpinna kinnitus

     

     

    11.3.4.

    		 Juhtpinnad (ATA 55/57)

    1

    2

    Ehitus ja kinnitus

     

     

    Tasakaalustamine – mass- ja aerodünaamiline kompensatsioon

     

     

    11.3.5.

    		 Gondlid/püloonid (ATA 54)

    1

    2

    Gondlid/püloonid:

    ehitus

    tulekindlad seinad

    mootoriraamid

     

     

    11.4.   Kliimaseadmed ja salongi hermetiseerimine (ATA 21)

    11.4.1.

    		 Õhu juurdevool

    1

    2

    Õhu juurdevoolu allikad, sh juurdevool mootorist, abijõuseadmest (APU) või maapealsest suruõhutoitest

     

     

    11.4.2.

    		 Kliimaseadmed

    1

    3

    Kliimaseadmesüsteemid

     

     

    Õhu ja auru regenereerimise seadmed

     

     

    Jaotussüsteemid

     

     

    Õhuvoolu, temperatuuri ja niiskuse reguleerimise süsteem

     

     

    11.4.3.

    		 Hermetiseerimine

    1

    3

    Hermetiseerimissüsteemid

     

     

    Juhtimine ja näidikud, sh juht- ja kaitseventiilid

     

     

    Salongi ülerõhu regulaatorid

     

     

    11.4.4.

    		 Ohutus- ja hoiatusseadmed

    1

    3

    Kaitse- ja hoiatusseadmed

     

     

    11.5.   Mõõdikud ja avioonikasüsteemid

    11.5.1.

    		 Mõõdikusüsteemid (ATA 31)

    1

    2

    Pitot’ toru rõhku kasutavad mõõturid: baromeetriline kõrgusmõõtur, õhkkiiruse näidik, vertikaalkiiruse näidik

     

     

    Güroskoopilised mõõdikud: aviohorisont, güroaviohorisont, kursinäidik, horisontaalasendi näidik, pöörangu- ja libisemisnäidik, pöörangukoordinaator

     

     

    Kompassid: magnetkompass, distantslugemiga kompass

     

     

    Kohtumisnurga näidik, varisemisohu signalisatsioonisüsteemid

     

     

    Kuvarkabiin

     

     

    Muud õhusõidukisüsteemi mõõturid

     

     

    11.5.2.

    		 Avioonikasüsteemid

    1

    1

    Süsteemi koostamise põhialused ja töö:

    automaatne piloteerimine (ATA 22),

    sidevahendid (ATA 23),

    navigatsioonisüsteemid (ATA 34)

     

     

    11.6.

    		 Elektrisüsteemid (ATA 24)

    1

    3

    Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine

     

     

    Alalisvoolu genereerimine

     

     

    Vahelduvvoolu genereerimine

     

     

    Avariivoolu genereerimine

     

     

    Pinge reguleerimine

     

     

    Vaheldid, muundurid, alaldid

     

     

    Vaheldid, muundurid, alaldid

     

     

    Kaitsmed

     

     

    Elektritoide pardavälisest vooluallikast / maapealsest toitevõrgust

     

     

    11.7.   Lisavarustus ja sisustus (ATA 25)

    a)

    Avariipäästevarustusele esitatavad nõuded

    Istmed, rihmad ja turvavööd

    2

    2

    b)

    Salongi planeering

    Varustuse paigaldamise skeem

    Sisustuse paigaldamise skeem

    Reisijatesalongi meelelahutusseadmed

    Lennukikambüüsi paigaldus

    Veose käitlemise ja kinnitamise varustus

    Lennukitrepid

    1

    1

    11.8.

    		 Tulekaitse (ATA 26)

    1

    3

    a)

    Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid

    Tulekustutussüsteemid

    Süsteemide testimine

     

     

    b)

    Käsitulekustutusvahendid

    1

    1

    11.9.

    		 Lennujuhtimisseadmed (ATA 27)

    1

    3

    Esmased juhtimisseadmed: kaldtüürid, kõrgustüürid, pöördetüürid, spoilerid

     

     

    Trimmeerimine

     

     

    Toimiva koormuse reguleerimine

     

     

    Tõstejõudu suurendavad seadmed

     

     

    Tõstejõu vähendamine, pidurdusklapid

     

     

    Süsteemide kasutamine: käsitsijuhtimissüsteemid, hüdro-, pneumo-, elektri-, elektroonilised juhtimissüsteemid

     

     

    Kunstlik juhisetunnetus, lengerdussummuti, Machi arvu järgiv trimmer, pöördetüüri piirik, tüüride lukustus

     

     

    Juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus

     

     

    Varisemisvastane kaitsesüsteem/hoiatussüseem

     

     

    11.10.

    		 Kütusesüsteemid (ATA 28)

    1

    3

    Süsteemi üldskeem

     

     

    Kütusepaagid

     

     

    Toitesüsteemid

     

     

    Kütuse väljalaskmine avariiolukorras, ventilatsioon ja normaalne kütuse väljalase

     

     

    Ringtoide ja ülepumpamine

     

     

    Rõhu jaotumine

     

     

    Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine

     

     

    Lennuki pikitasakaalu säilitav automaatika, mis reguleerib kütuse kasutamist

     

     

    11.11.

    		 Hüdraulikaseadmed (ATA 29)

    1

    3

    Süsteemi üldskeem

     

     

    Hüdraulikavedelikud

     

     

    Hüdropaagid ja -akud

     

     

    Surve tekitamine: elektriline, mehaaniline ja pneumaatiline surve

     

     

    Hädasurvestamissüsteem

     

     

    Filtrid

     

     

    Surve reguleerimine

     

     

    Vaheldid, muundurid, alaldid

     

     

    Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid

     

     

    Seos muude süsteemidega

     

     

    11.12.

    		 Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30)

    1

    3

    Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine

     

     

    Jäätumisvastased süsteemid: elektrilised, kuumaõhu- ja keemilised süsteemid

     

     

    Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, suruõhu- ja lahuseid kasutavad süsteemid

     

     

    Vihmavee tõrjevahend

     

     

    Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine

     

     

    Esiklaasipuhasti

     

     

    11.13.

    		 Telik (ATA 32)

    2

    3

    Ehitus, amortisaatorid

     

     

    Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks

     

     

    Näidikud ja hoiatussignalisatsioon

     

     

    Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine

     

     

    Rehvid

     

     

    Teliku juhtimine

     

     

    Telikulüliti

     

     

    11.14.

    		 Tuled (ATA 33)

    2

    3

    Välimised tuled: navigatsioonituled, kokkupõrke hoiatustuled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul

     

     

    Sisetuled: reisijatesalongi, kabiini, lastiruumi valgustid

     

     

    Avariituled

     

     

    11.15.

    		 Hapnikusüsteem (ATA 35)

    1

    3

    Süsteemi üldskeem: kabiin, reisijatesalong

     

     

    Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine

     

     

    Hapnikuvaru reguleerimine

     

     

    Rõhu jaotumine

     

     

    11.16.

    		 Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)

    1

    3

    Süsteemi üldskeem

     

     

    Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide

     

     

    Rõhu reguleerimine

     

     

    Rõhu jaotumine

     

     

    Näidikud ja hoiatussignaalid

     

     

    Seos muude süsteemidega

     

     

    11.17.

    		 Veesüsteem ja heitveesüsteem (ATA 38)

    2

    3

    Veevarustussüsteemi paigaldamise süsteem, toide, jaotamine, hooldus ja tühjendamine

     

     

    Tualettruumide paigaldamise skeem, läbipesu ja hooldus

     

     

    Korrosioonitõrje

     

     

    11.18.

    		 Pardal asuvad hooldussüsteemid (ATA 45)

    1

    2

    Hoolduse keskarvutid

     

     

    Andmelaadimissüsteemid

     

     

    Elektrooniline andmevaramu

     

     

    Trükkimine

     

     

    Konstruktsiooni diagnostika (lubatud piiridesse jäävate rikete jälgimine)

     

     

    11.19.

    		 Integreeritud modulaaravioonika (ATA 42)

    1

    2

    Integreeritud modulaaravioonika (IMA) moodulitesse integreeritud tüüpilised funktsioonid hõlmavad muu hulgas järgmist:

    Mootorist tuleva suruõhu juhtimine, õhurõhu reguleerimine, õhu ventileerimine ja juhtimine, avioonika ja juhikabiini ventileerimine, temperatuuri reguleerimine, lennuliiklusalane side, avioonikaalase side ruuter, elektrikoormuse reguleerimine, kaitselüliti kontrollisüsteem, elektrisüsteemi kuuluv automaatne kontrollsüsteem BITE, kütuse juhtimine, pidurite kontrollisüsteem, esiratta juhtimissüsteem, teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteem, rehvide rõhunäidik, õlirõhunäidik, pidurite temperatuuri kontrollisüsteem jne.

     

     

    Põhisüsteem, võrgu komponendid

     

     

    11.20.

    		 Salongisüsteemid (ATA 44)

    1

    2

    Seadmed ja komponendid reisijatele meelelahutuse pakkumiseks, õhusõiduki-siseseks teabevahetuseks (Cabin Intercommunication Data System) ning teabe vahetamiseks õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vahel (Cabin Network Service). See hõlmab nii kõne, andmete, muusika kui ka videote ülekandmist

     

     

    Õhusõiduki-sisese teabevahetuse süsteem (Cabin Intercommunication Data System), mis ühendab piloodikabiini-, salongipersonali- ja salongisüsteeme. Need süsteemid tagavad andmevahetuse üksteisega seotud vahetatavate moodulite (LRU) vahel ning nende juhtimine toimub tavaliselt salongimeeskonna paneelide kaudu

     

     

    Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteem (Cabin Network Service) koosneb tavaliselt serverist, mis üldjuhul ühildub muu hulgas järgmiste süsteemidega:

    andme- või raadioside, parda-meelelahutussüsteem

     

     

    Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteemil (Cabin Network Service) võivad olla järgmised funktsioonid:

    juurdepääs väljumiseelsetele või väljumisega seotud aruannetele

    juurdepääs e-posti, intraneti- või internetiteenustele

    reisijate andmebaas

     

     

    Salongi põhisüsteem

     

     

    Parda-meelelahutussüsteem

     

     

    Välissidesüsteem

     

     

    Salongi massmälusüsteem

     

     

    Salongi kontrollisüsteem

     

     

    Mitmesugused salongisüsteemid

     

     

    11.21.

    		 Teabesüsteemid (ATA 46)

    1

    2

    Seadmed ja komponendid, mis võimaldavad salvestada, ajakohastada ja otsida digitaalset teavet, mida traditsiooniliselt esitati paberkandjal, mikrofilmil või mikrokaardil. Hõlmavad süsteeme, mis on loodud teabe salvestamiseks ja otsimiseks, näiteks elektroonilise raamatukogu massmälu ja kontroller. Ei hõlma seadmeid või komponente, mis on installeeritud muuks otstarbeks ja mida kasutavad ka teised süsteemid, näiteks piloodikabiini printer või üldotstarbeline kuvar

     

     

    Tüüpilised näited on lennuliikluse korraldamise ja teabe haldamise süsteemid (Air Traffic and Information Management Systems) ning võrguserverisüsteemid (Network Server Systems)

     

     

    Õhusõiduki üldteabesüsteem

     

     

    Piloodikabiini teabesüsteem

     

     

    Hooldusalane teabesüsteem

     

     

    Reisijatesalongi teabesüsteem

     

     

    Muud teabesüsteemid

     

     

    MOODUL 11B.   KOLBMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

    Märkus 1: seda moodulit ei kohaldata B3-kategooria suhtes. B3-kategooriaga seotud asjaomased ained on loetletud moodulis 11C.

    Märkus 2: selles moodulis käsitletakse A2-kategooriasse ja B1.2 alamkategooriasse kuuluvate lennukitega seotud tehnoloogiat.

     

    TASE

    A2

    B1.2

    11.1.   Lennuteooria

    11.1.1.

    		 Lennuki aerodünaamika ja juhtimisseadmed

    1

    2

    Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime:

    pööramine ümber pikitelje (x): kaldtüürid ja spoilerid

    pööramine ümber põiktelje (y): kõrgustüürid, tüürstabilisaatorid, juhitavad stabilisaatorid ning partlennukid

    pööramine ümber vertikaaltelje (z), pöördetüüri piirikud

     

     

    Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega

     

     

    Tiiva tõstejõudu suurendavad seadised, mittereguleeritavad pilud, eestiivad, tagatiivad, kaldtüürtagatiivad

     

     

    Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised, spoilerid, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid

     

     

    Tiiva aerodünaamiliste ribide ja tiiva astmelise esiserva toime

     

     

    Õhuvoolu juhtimine tiiva piirkihil: turbulisaatorite, varisemist takistavate abinõude kasutamine või tiiva esiserva mehhaniseerimine

     

     

    Trimmerite, tüürpindu tasakaalustavate kompensaatorite ja antikompensaatorite, servotrimmerite, vedru- ja masskompensaatorite, juhtpindade kaldenurga ja aerodünaamiliste kompensatsioonisektsioonide kasutamine ja toime

     

     

    11.1.2.

    		 Lend suurel kiirusel – puudub

    —

    —

    11.2.   Plaaneri konstruktsioon – üldised põhimõtted

    a)

    Konstruktsiooni tugevusele esitatavad lennukõlblikkusnõuded

    Konstruktsioonielementide liigitus, esma-, teise- ja kolmandajärgulised

    Veakindlus, ohutu kasutusiga, lubatavad kahjustused

    Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed

    Mehaaniline pinge (deformatsioonid, painded, surved, lõiked, väänded, tõmme, ringpinge, väsimus)

    Drenaaž ja ventilatsioon

    Süsteemide paigaldamise nõuded

    Piksekaitsenõuded

    Õhusõiduki sidumine

    2

    2

    b)

    Järgmiste komponentide valmistusviisid: kandva väliskattega kere, pikiliistud, pikitalad, vaheseinad, raamid, tugevdused, toed, kinnitussõlmed, põiktalad, põrandad, jäikus- ja tugevduselemendid, väliskatte kinnitusviisid, korrosioonitõrje, tiiva, sabaosa ja mootori kinnitussõlmed ning lisaseadmed

    Konstruktsiooni koostevõtted: neetimine, keermesliited, liimimine

    Pinnakaitseviisid: nt kroomimine, anodeerimine, värvkatted

    Pindade puhastamine

    Plaaneri sümmeetria: joondamisviisid ja sümmeetrilisuse kontrollimine

    1

    2

    11.3.   Õhusõiduki konstruktsioon – lennukid

    11.3.1.

    		 Lennukikere (ATA 52/53/56)

    1

    2

    Kere ehitus ja selle hermetiseerimine

     

     

    Tiib, stabilisaator, püloon ja telik, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed

     

     

    Istmete paigaldamine

     

     

    Uksed ja varuväljapääsud: ehitus ja kasutamine

     

     

    Akende ja tuuleklaasi kinnitamine

     

     

    11.3.2.

    		 Tiivad (ATA 57)

    1

    2

    Ehitus

     

     

    Kütusepaagid

     

     

    Telik, püloonid, juhtpinnad ja tiiva aerodünaamilist väärtust suurendavad seadised, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed

     

     

    11.3.3.

    		 Stabilisaatorid (ATA 55)

    1

    2

    Ehitus

     

     

    Juhtpinna kinnitus

     

     

    11.3.4.

    		 Juhtpinnad (ATA 55/57)

    1

    2

    Ehitus ja kinnitus

     

     

    Tasakaalustamine – mass- ja aerodünaamiline kompensatsioon

     

     

    11.3.5.

    		 Gondlid/püloonid (ATA 54)

    1

    2

    Gondlid/püloonid:

    ehitus

    tulekindlad seinad

    mootoriraamid

     

     

    11.4.

    		 Kliimaseadmed ja salongi hermetiseerimine (ATA 21)

    1

    3

    Ülerõhu- ja kliimaseadmesüsteemid

     

     

    Salongirõhu regulaatorid ning kaitse- ja hoiatusseadmed

     

     

    Küttesüsteemid

     

     

    11.5.   Mõõdikud ja avioonikasüsteemid

    11.5.1.

    		 Mõõdikusüsteemid (ATA 31)

    1

    2

    Pitot’ toru rõhku kasutavad mõõturid: baromeetriline kõrgusmõõtur, õhkkiiruse näidik vertikaalkiiruse näidik

     

     

    Güroskoopilised mõõturid: aviohorisont, güroaviohorisont, kursinäidik, horisontaalasendi näidik, pöörangu- ja libisemisnäidik, pöörangukoordinaator

     

     

    Kompassid: magnetkompass, distantslugemiga kompass

     

     

    Kohtumisnurga näidik, varisemisohu signalisatsioonisüsteemid

     

     

    Kuvarkabiin

     

     

    Muud õhusõidukisüsteemi näidikud

     

     

    11.5.2.

    		 Avioonikasüsteemid

    1

    1

    Süsteemi koostamise põhialused ja töö:

    automaatne piloteerimine (ATA 22)

    sidevahendid (ATA 23)

    navigatsioonisüsteemid (ATA 34)

     

     

    11.6.

    		 Elektrisüsteemid (ATA 24)

    1

    3

    Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine

     

     

    Alalisvoolu genereerimine

     

     

    Pinge reguleerimine

     

     

    Vaheldid, muundurid, alaldid

     

     

    Kaitsmed

     

     

    Vaheldid, muundurid

     

     

    11.7.   Lisavarustus ja sisustus (ATA 25)

    a)

    Avariipäästevarustusele esitatavad nõuded

    Istmed, rihmad ja turvavööd

    2

    2

    b)

    Salongi planeering

    Varustuse paigaldamise skeem

    Sisustuse paigaldamise skeem

    Reisijatesalongi meelelahutusseadmed

    Lennukikambüüsi paigaldus

    Veose käitlemise ja kinnitamise varustus

    Lennukitrepid

    1

    1

    11.8.   Tulekaitse (ATA 26)

    a)

    Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid

    Tulekustutussüsteemid

    Süsteemide testimine

    1

    3

    b)

    Käsitulekustutusvahendid

    1

    3

    11.9.

    		 Lennujuhtimisseadmed (ATA 27)

    1

    3

    Esmased juhtimisseadmed: kaldtüürid, kõrgustüürid, pöördetüürid

     

     

    Trimmerid

     

     

    Tõstejõudu suurendavad seadised

     

     

    Süsteemide kasutamine: manuaalne

     

     

    Tüüride lukustus

     

     

    Juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus

     

     

    Varisemisvastane hoiatussüsteem

     

     

    11.10.

    		 Kütusesüsteemid (ATA 28)

    1

    3

    Süsteemi üldskeem

     

     

    Kütusepaagid

     

     

    Toitesüsteemid

     

     

    Ringtoide ja ülepumpamine

     

     

    Näidikud ja hoiatussignaalid

     

     

    Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine

     

     

    11.11.

    		 Hüdraulikaseadmed (ATA 29)

    1

    3

    Süsteemi üldskeem

     

     

    Hüdraulikavedelikud

     

     

    Hüdropaagid ja -akud

     

     

    Surve tekitamine: elektriline ja mehaaniline surve

     

     

    Filtrid

     

     

    Surve reguleerimine

     

     

    Vaheldid, muundurid, alaldid

     

     

    Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid

     

     

    11.12.

    		 Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30)

    1

    3

    Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine

     

     

    Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, suruõhu- ja lahuseid kasutavad süsteemid

     

     

    Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine

     

     

    Esiklaasipuhasti

     

     

    11.13.

    		 Telik (ATA 32)

    2

    3

    Ehitus, amortisaatorid

     

     

    Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks

     

     

    Näidikud ja hoiatussignalisatsioon

     

     

    Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine

     

     

    Rehvid

     

     

    Teliku juhtimine

     

     

    Telikulüliti

     

     

    11.14.

    		 Tuled (ATA 33)

    2

    3

    Välistuled: navigatsioonituled, kokkupõrke hoiatustuled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul

     

     

    Sisetuled: reisijatesalongi, piloodikabiini, lastiruumi valgustid

     

     

    Avariituled

     

     

    11.15.

    		 Hapnikusüsteem (ATA 35)

    1

    3

    Süsteemi üldskeem: piloodikabiin, reisijatesalong

     

     

    Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine

     

     

    Hapnikuvaru reguleerimine

     

     

    Näidikud ja hoiatussignaalid

     

     

    11.16.

    		 Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)

    1

    3

    Süsteemi üldskeem

     

     

    Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide

     

     

    Rõhu reguleerimine

     

     

    Rõhu jaotumine

     

     

    Näidikud ja hoiatussignaalid

     

     

    Seos muude süsteemidega

     

     

    11.17.

    		 Veesüsteem ja heitveesüsteem (ATA 38)

    2

    3

    Veevarustussüsteemi paigaldamise skeem, toide, jaotamine, hooldus ja tühjendamine

     

     

    Tualettruumide paigaldamise skeem, läbipesu ja hooldus

     

     

    Korrosioonitõrje

     

     

    MOODUL 11C.   KOLBMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

    Märkus: selles moodulis käsitletakse B3 alamkategooriasse kuuluvaid lennukeid hõlmavat tehnoloogiat.

     

    TASE

    B3

    11.1.   Lennuteooria

    Lennuki aerodünaamika ja juhtimisseadmed

    1

    Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime:

    pööramine ümber pikitelje (x): eleroonid

    pööramine ümber põiktelje (y): kõrgustüürid, tüürstabilisaatorid, juhitavad stabilisaatorid ning partlennukid

    pööramine ümber vertikaaltelje (z), pöördetüüri piirikud

     

    Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega

     

    Tiiva tõstejõudu suurendavad seadised, mittereguleeritavad pilud, eestiivad, tagatiivad, kaldtüürtagatiivad

     

    Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid

     

    Tiiva aerodünaamiliste ribide ja tiiva astmelise esiserva toime

     

    Õhuvoolu juhtimine tiiva piirkihil: turbulisaatorite, varisemist takistavate abinõude kasutamine või tiiva esiserva mehhaniseerimine

     

    Trimmerite, tüürpindu tasakaalustavate kompensaatorite ja antikompensaatorite, servotrimmerite, vedru- ja masskompensaatorite, juhtpindade kaldenurga ja aerodünaamiliste kompensatsioonisektsioonide kasutamine ja toime

     

    11.2.   Plaaneri konstruktsioon – üldised põhimõtted

    a)

    Konstruktsiooni tugevusele esitatavad lennukõlblikkusnõuded

    Konstruktsioonielementide liigitus, esma-, teise- ja kolmandajärgulised

    Veakindlus, ohutu kasutusiga, lubatavad kahjustused

    Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed

    Mehaaniline pinge (deformatsioonid, painded, surved, lõiked, väänded, tõmme, ringpinge, väsimus)

    Drenaaž ja ventilatsioon

    Süsteemide paigaldamise nõuded

    Piksekaitsenõuded

    Õhusõiduki sidumine

    2

    b)

    Järgmiste komponentide valmistusviisid: kandva väliskattega kere, pikiliistud, pikitalad, vaheseinad, raamid, tugevdused, toed, kinnitussõlmed, põiktalad, põrandad, jäikus- ja tugevduselemendid, väliskatte kinnitusviisid, korrosioonitõrje, tiiva, sabaosa ja mootori kinnitussõlmed ning lisaseadmed

    Konstruktsiooni koostevõtted: neetimine, keermesliited, liimimine

    Pinnakaitseviisid: nt kroomimine, anodeerimine, värvkatted

    Pindade puhastamine

    Plaaneri sümmeetria: joondamisviisid ja sümmeetrilisuse kontrollimine

    2

    11.3.   Õhusõiduki konstruktsioon – lennukid

    11.3.1.

    		 Lennukikere (ATA 52/53/56)

    1

    Ehitus

     

    Tiib, stabilisaator, püloon ja telik, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed

     

    Istmete paigaldamine

     

    Uksed ja varuväljapääsud: ehitus ja kasutamine

     

    Akende ja tuuleklaasi kinnitamine

     

    11.3.2.

    		 Tiivad (ATA 57)

    1

    Ehitus

     

    Kütusepaagid

     

    Telik, püloonid, juhtpinnad ja tiiva aerodünaamilist väärtust suurendavad seadised, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed

     

    11.3.3.

    		 Stabilisaatorid (ATA 55)

    1

    Ehitus

     

    Juhtpinna kinnitus

     

    11.3.4.

    		 Juhtpinnad (ATA 55/57)

    1

    Ehitus ja kinnitus

     

    Tasakaalustamine – mass- ja aerodünaamiline kompensatsioon

     

    11.3.5.   Gondlid/püloonid (ATA 54)

    Gondlid/püloonid:

    ehitus

    tulekindlad seinad

    mootoriraamid

    1

    11.4.   Kliimaseadmed (ATA 21)

    Kütte- ja ventilatsioonisüsteemid

    1

    11.5.   Mõõdikud ja avioonikasüsteemid

    11.5.1.

    		 Mõõdikusüsteemid (ATA 31)

    1

    Pitot’ toru rõhku kasutavad mõõturid: baromeetriline kõrgusmõõtur, õhkkiiruse näidik, vertikaalkiiruse näidik

     

    Güroskoopilised mõõdikud: aviohorisont, güroaviohorisont, kursinäidik, horisontaalasendi näidik, pöörangu- ja libisemisnäidik, pöörangukoordinaator

     

    Kompassid: magnetkompass, distantslugemiga kompass

     

    Kohtumisnurga näidik, varisemisohu signalisatsioonisüsteemid

     

    Kuvarkabiin

     

    Muud õhusõidukisüsteemi näidikud

     

    11.5.2.

    		 Avioonikasüsteemid

    1

    Süsteemi koostamise põhialused ja töö:

    automaatne piloteerimine (ATA 22)

    sidevahendid (ATA 23)

    navigatsioonisüsteemid (ATA 34)

     

    11.6.

    		 Elektrisüsteemid (ATA 24)

    2

    Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine

     

    Alalisvoolu genereerimine

     

    Pinge reguleerimine

     

    Jaotusvõrk

     

    Kaitsmed

     

    Vaheldid, muundurid

     

    11.7.

    		 Lisavarustus ja sisustus (ATA 25)

    2

    Avariipäästevarustusele esitatavad nõuded

     

    Istmed, rihmad ja turvavööd

     

    11.8.

    		 Tulekaitse (ATA 26)

    2

    Käsitulekustutusvahendid

     

    11.9.

    		 Lennujuhtimisseadmed (ATA 27)

    3

    Esmased juhtimisseadmed: kaldtüürid, kõrgustüürid, pöördetüürid

     

    Trimmerid

     

    Tõstejõudu suurendavad seadised

     

    Süsteemide kasutamine: manuaalne

     

    Tüüride lukustus

     

    Juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus

     

    Varisemisvastane hoiatussüsteem

     

    11.10.

    		 Kütusesüsteemid (ATA 28)

    2

    Süsteemi üldskeem

     

    Kütusepaagid

     

    Toitesüsteemid

     

    Ringtoide ja ülepumpamine

     

    Näidikud ja hoiatussignaalid

     

    Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine

     

    11.11.

    		 Hüdraulikaseadmed (ATA 29)

    2

    Süsteemi üldskeem

     

    Hüdraulikavedelikud

     

    Hüdropaagid ja -akud

     

    Surve tekitamine: elektriline ja mehaaniline surve

     

    Filtrid

     

    Surve reguleerimine

     

    Jaotusvõrk

     

    Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid

     

    11.12.

    		 Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30)

    1

    Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine

     

    Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, suruõhu- ja lahuseid kasutavad süsteemid

     

    Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine

     

    Esiklaasipuhasti

     

    11.13.

    		 Telik (ATA 32)

    2

    Ehitus, amortisaatorid

     

    Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks

     

    Näidikud ja hoiatussignalisatsioon

     

    Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine

     

    Rehvid

     

    Teliku juhtimine

     

    11.14.

    		 Tuled (ATA 33)

    2

    Välistuled: navigatsioonituled, kokkupõrke hoiatustuled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul

     

    Sisetuled: reisijatesalongi, kabiini, lastiruumi valgustid

     

    Avariituled

     

    11.15.

    		 Hapnikusüsteem (ATA 35)

    2

    Süsteemi üldskeem: piloodikabiin, reisijatesalong

     

    Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine

     

    Hapnikuvaru reguleerimine

     

    Näidikud ja hoiatussignaalid

     

    11.16.

    		 Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)

    2

    Süsteemi üldskeem

     

    Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide

     

    Suru- ja vaakumpumbad

     

    Rõhu reguleerimine

     

    Rõhu jaotumine

     

    Näidikud ja hoiatussignaalid

     

    Seos muude süsteemidega

     

    MOODUL 12.   KOPTERITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

     

    TASE

    A3

    A4

    B1.3

    B1.4

    12.1.

    		 Lennuteooria – kopteri kandetiiviku aerodünaamika

    1

    2

    Mõisted

     

     

    Güroskoopilise pretsessiooni mõju

     

     

    Pöördemomendi tasakaalustamine ja pöördumine ümber püsttelje

     

     

    Tõstejõu ebasümmeetrilisus, õhuvoolu rebenemine tiivikulabade otstel

     

     

    Tendents kulgliikumisele ja selle korrigeerimine

     

     

    Coriolise jõud ja selle kompenseerimine

     

     

    Keerisrõngarežiim, võimsuse seade mootori juhtkangiga, kandetiiviku üleliigne sammuseade

     

     

    Autorotatsioon

     

     

    Maapinna läheduse mõju

     

     

    12.2.

    		 Lennujuhtimissüsteemid

    2

    3

    Tiivikulabade kaldenurga tsükliline muutmine

     

     

    Tiivikulabade kaldenurga samaaegne muutmine

     

     

    Kallutusmehhanism

     

     

    Pööramine ümber vertikaaltelje (z): pöördemomendi tasakaalustamine, sabatiivik, sabapoomist väljuv suruõhk

     

     

    Kandetiiviku rumm: ehitus ja kasutusomadused

     

     

    Tiivikulabade võnkesummutid: töötamine ja ehitus

     

     

    Tiivikulabad: kandetiiviku ja sabatiiviku labade ehitus ja kinnitussõlmed

     

     

    Trimmeerimine, liikumatult kinnitatud ja seadistatava asetusnurgaga stabilisaatorid

     

     

    Süsteemide kasutamine: käsitsijuhtimissüsteemid, hüdro-, elektri-, elektroonilised juhtimissüsteemid

     

     

    Kunstlik juhisetunnetus

     

     

    Juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus

     

     

    12.3.

    		 Kandetiiviku labade asendi seadistamine ja vibratsiooni tekkepõhjuste selgitamine

    1

    3

    Kandetiiviku labade joondamine

     

     

    Kandetiiviku ja sabatiiviku labade asendi seadistamine

     

     

    Staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine

     

     

    Vibratsiooni liigid, vibratsiooni vähendavad meetodid

     

     

    Maapinnaresonants

     

     

    12.4.

    		 Jõuülekanded

    1

    3

    Reduktorid, kande- ja sabatiivikud

     

     

    Sidurid, vabakäigumuhvid ja kandetiiviku pidur

     

     

    Sabatiiviku veovõllid, painduvad liigendid, laagrid, vibratsioonisummutajad ja laagrite riputid

     

     

    12.5.   Plaaneri konstruktsioon

    a)

    Konstruktsiooni tugevusele esitatavad lennukõlblikkusnõuded

    Konstruktsioonielementide liigitus, esma-, teise- ja kolmandajärgulised.

    Veakindlus, ohutu kasutusiga, lubatavad kahjustused

    Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed

    Mehaaniline pinge (deformatsioonid, painded, surved, lõiked, väänded, tõmme, ringpinge, väsimus)

    Drenaaž ja ventilatsioon

    Süsteemide paigaldamise nõuded

    Piksekaitsenõuded

    2

    2

    b)

    Järgmiste komponentide valmistusviisid: kandva väliskattega kere, ribid, pikiliistud, pikitalad, vaheseinad, raamid, tugevdused, toed, kinnitussõlmed, põiktalad, põrandad, jäikus- ja tugevduselemendid, väliskatte kinnitusviisid, korrosioonitõrje

    Püloon, stabilisaator ja telik, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed

    Istmete paigaldamine

    Uksed: ehitus, mehhanismid, töötamine ja ohutusseadmed

    Akende ja esiklaasi ehitus

    Kütusepaagid

    Tulekindlad seinad

    Mootoriraamid

    Konstruktsiooni koostevõtted: neetimine, keermesliited, liimimine

    Pinnakaitseviisid: nt kroomimine, anodeerimine, värvkatted

    Pindade puhastamine

    Plaaneri sümmeetria: joondamisviisid ja sümmeetrilisuse kontrollimine

    1

    2

    12.6.   Kliimaseadmed (ATA 21)

    12.6.1.

    		 Õhu juurdevool

    1

    2

    Suruõhuallikad, sh mootorist lähtuv suruõhk või maapealne suruõhutoide.

     

     

    12.6.2.

    		 Kliimaseadmed

    1

    3

    Kliimaseadmesüsteemid

     

     

    Jaotussüsteemid

     

     

    Õhuvoolu ja temperatuuri reguleerimise süsteemid

     

     

    Kaitse- ja hoiatusseadmed

     

     

    12.7.   Mõõdikud ja avioonikasüsteemid

    12.7.1.

    		 Mõõdikusüsteemid (ATA 31)

    1

    2

    Baromeetriline kõrgusmõõtur, õhkkiiruse näidik, vertikaalkiiruse näidik

     

     

    Güroskoopilised mõõdikud: aviohorisont, güroaviohorisont, kursinäidik, horisontaalasendi näidik, pöörangu- ja libisemisnäidik, pöörangukoordinaator

     

     

    Kompassid: magnetkompass, distantslugemiga kompass

     

     

    Vibratsioonitaseme mõõtesüsteemid – HUMS

     

     

    Kuvarkabiin

     

     

    Muud õhusõidukisüsteemi näidikud

     

     

    12.7.2.

    		 Avioonikasüsteemid

    1

    1

    Süsteemi koostamise põhialused ja rakendamine:

    automaatne piloteerimine (ATA 22)

    sidevahendid (ATA 23)

    navigatsioonisüsteemid (ATA 34)

     

     

    12.8.

    		 Elektrisüsteemid (ATA 24)

    1

    3

    Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine

     

     

    Alalisvoolu genereerimine, vahelduvvoolu genereerimine

     

     

    Avariivoolu genereerimine

     

     

    Pinge reguleerimine, kaitsmed

     

     

    Jaotusvõrk

     

     

    Vaheldid, muundurid, alaldid

     

     

    Elektritoide pardavälisest vooluallikast / maapealsest toitevõrgust

     

     

    12.9.   Lisavarustus ja sisustus (ATA 25)

    a)

    Avariipäästevarustusele esitatavad nõuded

    Istmed, rihmad ja turvavööd

    Tõstesüsteemid

    2

    2

    b)

    Hädaolukorras kasutatavad ujuvvahendid

    Siseruumide planeering, veose kinnitamine

    Varustuse paigaldamise skeem

    Sisustuse paigaldamise skeem

    1

    1

    12.10.

    		 Tulekaitse (ATA 26)

    1

    3

    Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid

     

     

    Tulekustutussüsteemid

     

     

    Süsteemide testimine

     

     

    12.11.

    		 Kütusesüsteemid (ATA 28)

    1

    3

    Süsteemi üldskeem

     

     

    Kütusepaagid

     

     

    Toitesüsteemid

     

     

    Kütuse väljalaskmine avariiolukorras, ventilatsioon ja normaalne kütuse väljalase

     

     

    Ringtoide ja ülepumpamine

     

     

    Näidikud ja hoiatussignaalid

     

     

    Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine

     

     

    12.12.

    		 Hüdraulikaseadmed (ATA 29)

    1

    3

    Süsteemi üldskeem

     

     

    Hüdraulikavedelikud

     

     

    Hüdropaagid ja -akud

     

     

    Surve tekitamine: elektriline, mehaaniline ja pneumaatiline surve

     

     

    Hädasurvestamissüsteem

     

     

    Filtrid

     

     

    Surve reguleerimine

     

     

    Jaotusvõrk

     

     

    Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid

     

     

    Seos muude süsteemidega

     

     

    12.13.

    		 Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30)

    1

    3

    Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine

     

     

    Jäätumisvastane töötlus ja jäätõrjesüsteemid: elektrilised, kuumaõhu- ja keemilised süsteemid

     

     

    Vihmavett hülgavad ained ja vihmavee eemaldamine

     

     

    Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine

     

     

    Klaasipuhastisüsteemid

     

     

    12.14.

    		 Telik (ATA 32)

    2

    3

    Ehitus, amortisaatorid

     

     

    Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks

     

     

    Näidikud ja hoiatussignalisatsioon

     

     

    Rattad, rehvid, pidurid

     

     

    Teliku juhtimine

     

     

    Telikulüliti

     

     

    Suusad, ujukid

     

     

    12.15.

    		 Tuled (ATA 33)

    2

    3

    Välistuled: navigatsioonituled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul

     

     

    Sisetuled: reisijatesalongi, piloodikabiini, lastiruumi valgustid

     

     

    Avariituled

     

     

    12.16.

    		 Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)

    1

    3

    Süsteemi üldskeem

     

     

    Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide

     

     

    Rõhu reguleerimine

     

     

    Rõhu jaotumine

     

     

    Näidikud ja hoiatussignaalid

     

     

    Seos muude süsteemidega

     

     

    12.17.

    		 Integreeritud modulaaravioonika (ATA 42)

    1

    2

    Integreeritud modulaaravioonika (IMA) moodulitesse integreeritud tüüpilised funktsioonid hõlmavad muu hulgas järgmist:

    mootorist tuleva suruõhu juhtimine, õhurõhu reguleerimine, õhu ventileerimine ja juhtimine, avioonika ja piloodikabiini ventileerimine, temperatuuri reguleerimine, lennuliiklusalane side, avioonikaalase side ruuter, elektrikoormuse reguleerimine, kaitselüliti kontrollisüsteem, elektrisüsteemi kuuluv automaatne kontrollsüsteem BITE, kütuse juhtimine, pidurite kontrollisüsteem, esiratta juhtimissüsteem, teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteem, rehvide rõhunäidik, õlirõhunäidik, pidurite temperatuuri kontrollisüsteem jne

     

     

    Põhisüsteem

     

     

    Võrgu komponendid

     

     

    12.18.

    		 Pardal asuvad hooldussüsteemid (ATA 45)

    1

    2

    Hoolduse keskarvutid

     

     

    Andmelaadimissüsteemid

     

     

    Elektrooniline andmevaramu

     

     

    Trükkimine

     

     

    Konstruktsiooni diagnostika (lubatud piiridesse jäävate rikete jälgimine)

     

     

    12.19.

    		 Teabesüsteemid (ATA 46)

    1

    2

    Seadmed ja komponendid, mis võimaldavad salvestada, ajakohastada ja otsida digitaalset teavet, mida traditsiooniliselt esitati paberkandjal, mikrofilmil või mikrokaardil. Hõlmavad süsteeme, mis on loodud teabe salvestamiseks ja otsimiseks, näiteks elektroonilise raamatukogu massmälu ja kontroller. Ei hõlma seadmeid või komponente, mis on installeeritud muuks otstarbeks ja mida kasutavad ka teised süsteemid, näiteks piloodikabiini printer või üldotstarbeline kuvar

     

     

    Tüüpilised näited on lennuliikluse korraldamise ja teabe haldamise süsteemid (Air Traffic and Information Management Systems) ning võrguserverisüsteemid (Network Server Systems)

     

     

    Õhusõiduki üldteabesüsteem

     

     

    Piloodikabiini teabesüsteem

     

     

    Hooldusalase teabe süsteem

     

     

    Reisijatesalongi teabesüsteem

     

     

    Muud teabesüsteemid

     

     

    MOODUL 13.   ÕHUSÕIDUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

     

    TASE

    B2

    13.1.   Lennuteooria

    a)

    		 Lennuki aerodünaamika ja juhtimisseadmed

    1

    Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime:

    pööramine ümber pikitelje (x): kaldtüürid ja spoilerid

    pööramine ümber põiktelje (y): kõrgustüürid, tüürstabilisaatorid, juhitavad stabilisaatorid ja partlennukid

    pööramine ümber vertikaaltelje (z), pöördetüüri piirikud

     

    Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega

     

    Tõstejõudu suurendavad seadised: pilud, eestiivad, tagatiivad

     

    Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised: spoilerid, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid

     

    Trimmerite, servotrimmerite ja juhtpindade erisuguste asendite kasutamine ning nende toime

     

    b)

    		 Lendamine suurtel kiirustel

    1

    Lend helikiirusel, lend eelhelikiirusel, lend helikiirusele lähedasel kiirusel, lend ülehelikiirusel

     

    Machi arv, kriitiline Machi arv

     

    c)

    		 Kopteri kandetiiviku aerodünaamika

    1

    Mõisted

     

    Tiivikulabade kaldenurga tsükliline ja samaaegne muutmine, pöördemomenti tasakaalustavad juhtseadmed, nende kasutamine ja mõju

     

    13.2.   Konstruktsioon – üldised põhimõtted

    a)

    Konstruktsiooni põhimõtted

    1

    b)

    Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed

    Elektriline potentsiaaliühtlustus

    Piksekaitsenõuded

    2

    13.3.

    		 Lend automaatse juhtimisega (ATA 22)

    3

    Automaatse lennu juhtimise põhialused, sh selle põhimõtted ja kasutatavad mõisted

     

    Käsusignaalide töötlemine

     

    Juhtimisrežiimid: pööramine ümber piki-, põik- ja vertikaaltelje ning vastavad juhtimiskanalid

     

    Lengerdussummutid

     

    Kopterite lennupüsivust suurendavad süsteemid

     

    Automaatne trimmeerimine

     

    Autopiloodi seos navigatsiooniseadmetega

     

    Mootori veojõu reguleerimise automaatsüsteemid

     

    Automaatsed maandumissüsteemid: põhimõtted ja liigitus, töörežiimid, lähenemine, lauglemisnurk, maandumine, kordusringile minek, jälgimissüsteemid ja avariiolukorrad

     

    13.4.

    		 Side- ja navigatsioonisüsteemid (ATA 23/34)

    3

    Raadiolainete levimise põhimõtted, antennid, ülekandeliinid, sidepidamine, raadiovastuvõtja ja -saatja

     

    Järgmiste süsteemide tööpõhimõtted:

    ülikõrgsagedusside (VHF)

    kõrgsagedusside (HF)

    kuuldeside

    hädaolukorra saatemajakad

    piloodikabiini helisalvestusseadmed

    ülikõrgsagedusala ringsuunaline raadioseade (VOR)

    automaatpeilimisseadmed (ADF)

    instrumentaalmaandumissüsteem (ILS)

    mikrolaine-maandumissüsteem (MLS)

    piloteerimisnäidikute süsteemid; kauguse mõõtmise seadmed (DME)

    ülimadalsagedusala ja hüperboolne raadionavigatsioon (VLF/Omega)

    Doppler-navigatsioon

    piirkondlik navigatsioon, piirkondlikud navigatsioonisüsteemid (RNAV)

    lennujuhtimissüsteemid (FMS)

    ülemaailmne asukohamääramise süsteem (GPS), ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS)

    inertsiooniline navigatsioonisüsteem (INS)

    lennuliikluse seireradari transponder, sekundaarseireradar (SSR)

    liiklusohust hoiatamise ja kokkupõrke vältimise süsteem (TCAS)

    ilmavaatlusradar

    raadiokõrgusmõõtur

    side- ja teatesüsteem (ARINC)

     

    13.5.

    		 Elektrisüsteemid (ATA 24)

    3

    Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine

     

    Alalisvoolu genereerimine

     

    Vahelduvvoolu genereerimine

     

    Avariivoolu genereerimine

     

    Pinge reguleerimine

     

    Jaotusvõrk

     

    Vaheldid, muundurid, alaldid

     

    Kaitsmed

     

    Elektritoide pardavälisest vooluallikast / maapealsest toitevõrgust

     

    13.6.

    		 Lisavarustus ja sisustus (ATA 25)

    3

    Elektroonilistele ohutusseadmetele esitatavad nõuded

     

    Reisijatesalongi meelelahutusseadmed

     

    13.7.   Lennujuhtimisseadmed (ATA 27)

    a)

    Esmased juhtimisseadmed: kaldtüürid, kõrgustüürid, pöördetüürid, spoilerid

    Trimmeerimine

    Toimiva koormuse reguleerimine

    Tõstejõudu suurendavad seadised

    Tõstejõu vähendamine, pidurdusklapid

    Süsteemide kasutamine: käsitsijuhtimis-, hüdro-, pneumojuhtimissüsteemid

    Kunstlik juhisetunnetus, lengerdussummuti, Machi arvu järgiv trimmer, pöördetüüri piirik, tüüride lukustus

    Varisemisvastased kaitsesüsteemid

    2

    b)

    Süsteemide kasutamine: elektrilised, elektroonilised

    3

    13.8.

    		 Mõõdikusüsteemid (ATA 31)

    3

    Liigitus

     

    Atmosfäär

     

    Mõisted

     

    Rõhku mõõtvad seadmed ja süsteemid

     

    Pitot’ toru rõhke kasutavad mõõturid

     

    Baromeetrilised kõrgusmõõturid

     

    Vertikaalkiiruse näidikud

     

    Õhkkiiruse näidikud

     

    Mahhmeetrid

     

    Lennukõrguse näidikud/häiresüsteemid

     

    Lennuparameetrite arvutid

     

    Mõõdikute suruõhusüsteemid

     

    Otselugemiga manomeetrid ja termomeetrid

     

    Temperatuurinäidikusüsteemid

     

    Kütusehulga näidikusüsteemid

     

    Güroskoopiliste näidikute tööpõhimõtted

     

    Aviohorisondid

     

    Libisemisnäidikud

     

    Güroaviohorisondid

     

    Maapinna läheduse hoiatussüsteemid

     

    Kompassid

     

    Lennuparameetrite salvestamise süsteemid

     

    Elektrooniliste lennujuhtimismõõdikute süsteemid

     

    Mõõdikute hoiatussüsteemid, sh põhilised hoiatussüsteemid ja kesksed hoiatussignaalide paneelid

     

    Varisemisohu signalisatsioonisüsteemid ja kohtumisnurga näidikud

     

    Vibratsiooni mõõtmine ja -näidikud

     

    Kuvarkabiin

     

    13.9.

    		 Tuled (ATA 33)

    3

    Välistuled: navigatsioonituled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul

     

    Sisetuled: reisijatesalongi, piloodikabiini, lastiruumi valgustid

     

    Avariituled

     

    13.10.

    		 Pardal asuvad hooldussüsteemid (ATA 45)

    3

    Hoolduse keskarvutid

     

    Andmelaadimissüsteemid

     

    Elektrooniline andmevaramu

     

    Trükkimine

     

    Konstruktsiooni diagnostika (lubatud piiridesse jäävate rikete jälgimine)

     

    13.11.   Kliimaseadmed ja salongi hermetiseerimine (ATA 21)

    13.11.1.

    		 Õhu juurdevool

    2

    Õhu juurdevoolu allikad, sh mootorist, abijõuseadmest (APU) või maapealsest suruõhutoitest

     

    13.11.2.   Kliimaseadmed

    Kliimaseadmesüsteemid

    2

    Õhu ja auru regenereerimise seadmed

    3

    Jaotussüsteemid

    1

    Õhuvoolu, temperatuuri ja niiskuse reguleerimise süsteem

    3

    13.11.3.

    		 Hermetiseerimine

    3

    Ülerõhusüsteemid

     

    Juhtimine ja näidikud, sh juht- ja kaitseventiilid

     

    Salongi ülerõhu regulaatorid

     

    13.11.4.

    		 Ohutus- ja hoiatusseadmed

    3

    Kaitse- ja hoiatusseadmed

     

    13.12.   Tulekaitse (ATA 26)

    a)

    Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid

    Tulekustutussüsteemid

    Süsteemide testimine

    3

    b)

    Käsitulekustutusvahendid

    1

    13.13.   Kütusesüsteemid (ATA 28)

    Süsteemi üldskeem

    1

    Kütusepaagid

    1

    Toitesüsteemid

    1

    Kütuse väljalaskmine avariiolukorras, ventilatsioon ja normaalne kütuse väljalase

    1

    Ringtoide ja ülepumpamine

    2

    Näidikud ja hoiatussignaalid

    3

    Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine

    2

    Lennuki pikitasakaalu säilitav automaatika, mis reguleerib kütuse kasutamist

    3

    13.14.   Hüdraulikaseadmed (ATA 29)

    Süsteemi üldskeem

    1

    Hüdraulikavedelikud

    1

    Hüdropaagid ja -akud

    1

    Surve tekitamine: elektriline, mehaaniline ja pneumaatiline surve

    3

    Hädasurvestamissüsteem

    3

    Filtrid

    1

    Rõhu reguleerimine

    3

    Jaotusvõrk

    1

    Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid

    3

    Seos muude süsteemidega

    3

    13.15.   Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30)

    Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine

    2

    Jäätumisvastased süsteemid: elektrilised, kuumaõhu- ja keemilised süsteemid

    2

    Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, suruõhu- ja lahuseid kasutavad süsteemid

    3

    Vihmavee tõrjevahend

    1

    Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine

    3

    Esiklaasipuhasti

    1

    13.16.   Telik (ATA 32)

    Ehitus, amortisaatorid

    1

    Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks

    3

    Näidikud ja hoiatussignaalid

    3

    Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine

    3

    Rehvid

    1

    Teliku juhtimine

    3

    Telikulüliti

    3

    13.17.   Hapnikusüsteem (ATA 35)

    Süsteemi üldskeem: piloodikabiin, reisijatesalong

    3

    Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine

    3

    Hapnikuvaru reguleerimine

    3

    Näidikud ja hoiatussignaalid

    3

    13.18.   Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)

    Süsteemi üldskeem

    2

    Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide

    2

    Rõhu reguleerimine

    3

    Rõhu jaotumine

    1

    Näidikud ja hoiatussignaalid

    3

    Seos muude süsteemidega

    3

    13.19.

    		 Veesüsteem ja heitveesüsteem (ATA 38)

    2

    Veevarustussüsteemi paigaldamise skeem, toide, jaotamine, hooldus ja tühjendamine

     

    Tualettruumide paigaldamise skeem, läbipesu ja hooldus

     

    13.20.

    		 Integreeritud modulaaravioonika (ATA 42)

    3

    Integreeritud modulaaravioonika (IMA) moodulitesse integreeritud tüüpilised funktsioonid hõlmavad muu hulgas järgmist:

    mootorist tuleva suruõhu juhtimine, õhurõhu reguleerimine, õhu ventileerimine ja juhtimine, avioonika ja piloodikabiini ventileerimine, temperatuuri reguleerimine, lennuliiklusalane side, avioonikaalase side ruuter, elektrikoormuse reguleerimine, kaitselüliti kontrollisüsteem, elektrisüsteemi kuuluv automaatne kontrollsüsteem BITE, kütuse juhtimine, pidurite kontrollisüsteem, esiratta juhtimissüsteem, teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteem, rehvide rõhunäidik, õlirõhunäidik, pidurite temperatuuri kontrollisüsteem jne

     

    Põhisüsteem

     

    Võrgu komponendid

     

    13.21.

    		 Salongisüsteemid (ATA 44)

    3

    Seadmed ja komponendid reisijatele meelelahutuse pakkumiseks, õhusõiduki-siseseks teabevahetuseks (Cain Intercommunication Data System) ning teabe vahetamiseks õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vahel (Cabin Network Service). See hõlmab nii kõne, andmete, muusika kui ka videote ülekandmist

     

    Õhusõiduki-sisese teabevahetuse süsteem (Cabin Intercommunication Data System), mis ühendab piloodikabiini-, salongipersonali- ja salongisüsteeme. Need süsteemid tagavad andmevahetuse üksteisega seotud vahetatavate moodulite (LRU) vahel ning nende juhtimine toimub tavaliselt salongimeeskonna paneelide kaudu

     

    Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteem (Cabin Network Service) koosneb tavaliselt serverist, mis üldjuhul ühildub muu hulgas järgmiste süsteemidega:

    andme- või raadioside, parda-meelelahutussüsteem

     

    Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteemil (Cabin Network Service) võivad olla järgmised funktsioonid:

    juurdepääs väljumiseelsetele või väljumisega seotud aruannetele

    juurdepääs e-posti, intraneti- või internetiteenustele

    reisijate andmebaas

     

    salongi põhisüsteem

     

    parda-meelelahutussüsteem

     

    välissidesüsteem

     

    salongi massimälusüsteem

     

    salongi kontrollisüsteem

     

    erinevad salongisüsteemid

     

    13.22.

    		 Teabesüsteemid (ATA 46)

    3

    Seadmed ja komponendid, mis võimaldavad salvestada, ajakohastada ja otsida digitaalset teavet, mida traditsiooniliselt esitati paberkandjal, mikrofilmil või mikrokaardil. Hõlmavad süsteeme, mis on loodud teabe salvestamiseks ja otsimiseks, näiteks elektroonilise raamatukogu massmälu ja kontroller. Ei hõlma seadmeid või komponente, mis on installeeritud muuks otstarbeks ja mida kasutavad ka teised süsteemid, näiteks piloodikabiini printer või üldotstarbeline kuvar

     

    Tüüpilised näited on lennuliikluse korraldamise ja teabe haldamise süsteemid (Air Traffic and Information Management Systems) ning võrguserverisüsteemid (Network Server Systems)

     

    Õhusõiduki üldteabesüsteem

     

    Piloodikabiini teabesüsteem

     

    Hooldusalase teabe süsteem

     

    Reisijatesalongi teabesüsteem

     

    Muud teabesüsteemid

     

    MOODUL 14.   JÕUSEADMED

     

    TASE

    B2

    14.1.   Turbiinmootorid

    a)

    Turboreaktiivmootorite, kahekontuuriliste turboreaktiivmootorite, ajamturbiinmootorite ja turbopropellermootorite põhimõtteline ehitus ja töötamine

    1

    b)

    Mootorite elektroonilised juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteemid (FADEC)

    2

    14.2.

    		 Mootori näidikusüsteemid

    2

    Väljalaskegaaside temperatuuri/turbiiniastmete vahelise temperatuuri mõõtmissüsteemid

     

    Mootori pöörlemissagedus

     

    Mootori veojõu esitamine: mootori surveastme, mootoriturbiini väljalaskerõhu või reaktiivdüüsirõhu mõõtmissüsteemid

     

    Õlirõhk ja -temperatuur

     

    Kütuserõhk, -temperatuur ja voolamiskiirus

     

    Kollektorirõhk

     

    Mootori pöördemoment

     

    Propelleri pöörlemissagedus

     

    14.3.

    		 Käivitus- ja süütesüsteemid

    2

    Mootori käivitussüsteemide töötamine ja selle seadmed

     

    Süütesüsteemid ja selle seadmed

     

    Ohutusnõuded hooldamisel

     

    MOODUL 15.   GAASITURBIINMOOTOR

     

    TASE

    A

    B1

    15.1.

    		 Põhimõisted

    1

    2

    Potentsiaalne energia, kineetiline energia, Newtoni liikumisseadused, Braytoni tsükkel

     

     

    Jõu, töö, võimsuse, energia, kiiruse ja kiirenduse vahelised seosed

     

     

    Turboreaktiivmootorite, kahekontuuriliste turboreaktiivmootorite, ajamturbiinmootorite ja turbopropellermootorite põhimõtteline ehitus ja töötamine

     

     

    15.2.

    		 Mootori jõudlus

    —

    2

    Kogu veojõud, kasulik (neto) veojõud, ahendatud reaktiivdüüsi veojõud, veojõu jaotus, summaarne veojõud, veojõud hobujõududes, mootori võllile taandatud võimsus hobujõududes, kütuse erikulu

     

     

    Mootorite kasutegurid

     

     

    Põhikontuuri ja väliskontuuri õhuvoolude suhe ning mootori surveaste

     

     

    Gaasivoolu rõhk, temperatuur ja kiirus

     

     

    Mootori nimiandmed, staatiline veojõud, kiiruse, kõrguse ja kõrge õhutemperatuuri mõju, nimiandmed rõhtlennul, piirangud

     

     

    15.3.

    		 Sisselase

    2

    2

    Kompressori sisselasked

     

     

    Sisselaske mitmesuguste konfiguratsioonide mõju

     

     

    Jäävastased seadised

     

     

    15.4.

    		 Kompressorid

    1

    2

    Aksiaal- ja tsentrifugaalkompressor

     

     

    Ehitus, tööpõhimõte ja kasutamine

     

     

    Labade tasakaalustamine

     

     

    Süsteemi kasutamine

     

     

    Kompressori seiskumise ja pompaaži põhjused ja tagajärjed

     

     

    Õhuvoolu juhtimise meetodid: suruõhu väljalaskeklapid, õhukoguri reguleeritavad suundlabad, reguleeritavad ja pöörduvad staatorilabad

     

     

    Surveaste

     

     

    15.5.

    		 Põlemiskamber

    1

    2

    Ehitus ja tööpõhimõte

     

     

    15.6.

    		 Turbiin

    2

    2

    Mitmesuguste turbiinilabade toime ja omadused

     

     

    Turbiinilabade kinnitus

     

     

    Düüsisuunurid

     

     

    Turbiinilabade pingete ja roome põhjused ning tagajärjed

     

     

    15.7.

    		 Väljalase

    1

    2

    Ehitus ja tööpõhimõte

     

     

    Ahenevad, laienevad ning reguleeritavad reaktiivdüüsid

     

     

    Mootori müra vähendamine

     

     

    Väljalaskegaaside reversseerimine

     

     

    15.8.

    		 Laagrid ja tihendid

    —

    2

    Ehitus ja tööpõhimõte

     

     

    15.9.

    		 Määrdeained ja kütused

    1

    2

    Omadused ja kirjeldus

     

     

    Kütuselisandid

     

     

    Ohutusnõuded

     

     

    15.10.

    		 Määrimissüsteemid

    1

    2

    Süsteemi tööpõhimõte/ehitus ja sõlmed

     

     

    15.11.

    		 Toitesüsteemid

    1

    2

    Mootorite elektrooniliste juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteemide (FADEC) tööpõhimõte

     

     

    Süsteemi ehitus ja sõlmed

     

     

    15.12.

    		 Õhujuhtimissüsteemid

    1

    2

    Mootorist lähtuva suruõhu jaotamise ja jäätõrje süsteemid, sh sisejahutus, hermetiseerimine ja ventileerimine

     

     

    15.13.

    		 Käivitus- ja süütesüsteemid

    1

    2

    Mootori käivitussüsteemide töötamine ja selle seadmed

     

     

    Süütesüsteemid ja selle seadmed

     

     

    Ohutusnõuded hooldamisel

     

     

    15.14.

    		 Mootori näidikusüsteemid

    1

    2

    Väljalaskegaaside temperatuur / turbiiniastmete vaheline temperatuur

     

     

    Mootori veojõu esitamine: mootori surveastme, mootoriturbiini väljalaskerõhu või reaktiivdüüsirõhu mõõtmissüsteemid

     

     

    Õlirõhk ja -temperatuur

     

     

    Kütuse rõhk ja voolamiskiirus

     

     

    Mootori pöörlemissagedus

     

     

    Vibratsiooni mõõtmine ja -näidikud

     

     

    Pöördemoment

     

     

    Võimsus

     

     

    15.15.

    		 Forsseerimissüsteemid

    —

    1

    Tööpõhimõte ja kasutamine

     

     

    Vee ja vesimetanoolisegu sissepritse

     

     

    Forsseerimiskambri süsteemid

     

     

    15.16.

    		 Turbopropellermootorid

    1

    2

    Vabaturbiin- ja mehhaanilise ülekandega turbiinmootorid

     

     

    Aeglustusülekanded (reduktorid)

     

     

    Mootori ja propelleri integreeritud juhtimissüsteem

     

     

    Ülekiiruskaitse ohutusseadmed

     

     

    15.17.

    		 Ajamturbiinmootorid

    1

    2

    Põhimõtteline ehitus, ajamisüsteemid, reduktorid, sidurid, juhtimissüsteemid

     

     

    15.18.

    		 Abijõuseadmed (APU-d)

    1

    2

    Otstarve, tööpõhimõte, kaitsesüsteemid

     

     

    15.19.

    		 Jõuseadme paigaldus

    1

    2

    Tulekindlate tõkete, mootorikatete, mürasummutuspaneelide, mootoriraamide, vibratsioone summutavate mootoriraamide, voolikute, torude, toitekanalite, liitmike, kaablikimpude, juhtimistrosside ja -varraste, tõstepunktide ja tühjendustorustike paigutus

     

     

    15.20.

    		 Tulekaitsesüsteemid

    1

    2

    Tulekahju tuvastus- ja kustutussüsteemide tööpõhimõte

     

     

    15.21.

    		 Mootori jälgimine ja maapealne käitamine

    1

    3

    Mootori käivitamine ja maapealne käitamine

     

     

    Mootori väljundvõimsuse ja parameetrite tõlgendamine

     

     

    Suundumuste jälgimine (sh õli- ja vibratsioonianalüüs jälgimine, endoskoopia)

     

     

    Mootori ja selle sõlmede vastavuse kontrollimine mootori valmistaja poolt ettenähtud kriteeriumitele, tolerantsidele ja andmetele

     

     

    Kompressori pesemine/puhastamine

     

     

    Võõrkehakahjustused

     

     

    15.22.

    		 Mootori ladustamine ja konserveerimine

    —

    2

    Mootori ja lisaseadmete/süsteemide konserveerimine ning uuesti kasutuselevõtmine

     

     

    MOODUL 16.   KOLBMOOTOR

     

    TASE

    A

    B1

    B3

    16.1.

    		 Põhimõisted

    1

    2

    2

    Mehaaniline, termiline ja mahuline kasutegur

     

     

     

    Tööpõhimõtted – kahetaktiline, neljataktiline, otomootor, diiselmootor

     

     

     

    Kolvikäik ja surveaste

     

     

     

    Mootori silindrite asetusskeem ja tööjärjekord

     

     

     

    16.2.

    		 Mootori jõudlus

    1

    2

    2

    Võimsuse arvutamine ja mõõtmine

     

     

     

    Mootori võimsust mõjutavad tegurid

     

     

     

    Segud, lahjad segud, eelsüüde

     

     

     

    16.3.

    		 Mootori ehitus

    1

    2

    2

    Karter, väntvõll, nukkvõllid, õlivannid

     

     

     

    Abiseadmete ajami ülekanne

     

     

     

    Silindrite ja kolbide koostud

     

     

     

    Kepsud, sisselaske- ja väljalaskekollektor

     

     

     

    Klapimehhanism

     

     

     

    Propelleri aeglustusreduktorid

     

     

     

    16.4.   Mootori toitesüsteemid

    16.4.1.

    		 Karburaatorid

    1

    2

    2

    Tüübid, ehitus ja tööpõhimõte

     

     

     

    Jäätumine ja soojendamine

     

     

     

    16.4.2.

    		 Kütuse sissepritsesüsteemid

    1

    2

    2

    Tüübid, ehitus ja tööpõhimõte

     

     

     

    16.4.3.

    		 Elektroonilised juhtimisseadmed

    1

    2

    2

    Mootorite elektrooniliste juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteemide (FADEC) tööpõhimõte

     

     

     

    Süsteemi ehitus ja sõlmed

     

     

     

    16.5.

    		 Käivitus- ja süütesüsteemid

    1

    2

    2

    Käivitussüsteemid, eelsoojendussüsteemid

     

     

     

    Magneetosüüde, ehitus ja tööpõhimõte

     

     

     

    Süütejuhtmed, süüteküünlad

     

     

     

    Madalpinge- ja kõrgepingesüsteemid

     

     

     

    16.6.

    		 Sisselaske-, väljalaske- ja jahutussüsteemid

    1

    2

    2

    Järgmiste süsteemide ehitus ja tööpõhimõte: sisselaskesüsteemid, sh reguleeritavad sisselaskesüsteemid

     

     

     

    Väljalaskesüsteemid ja mootori (nii õhk- kui ka vesi)jahutussüsteemid

     

     

     

    16.7.

    		 Ülelaadimine ja turboülelaadimine

    1

    2

    2

    Ülelaadimise põhimõte ja eesmärk ning selle mõju mootoriparameetritele

     

     

     

    Ülelaadimis-/turboülelaadimissüsteemide ehitus ja tööpõhimõte

     

     

     

    Ülelaadimissüsteemide mõisted

     

     

     

    Juhtimissüsteemid

     

     

     

    Süsteemi kaitsmine

     

     

     

    16.8.

    		 Määrdeained ja kütused

    1

    2

    2

    Omadused ja kirjeldus

     

     

     

    Kütuselisandid

     

     

     

    Ohutusnõuded

     

     

     

    16.9.

    		 Määrimissüsteemid

    1

    2

    2

    Süsteemi tööpõhimõte/ehitus ja sõlmed

     

     

     

    16.10.

    		 Mootori näidikusüsteemid

    1

    2

    2

    Mootori pöörlemissagedus

     

     

     

    Plokikaane temperatuur

     

     

     

    Jahutusvedeliku temperatuur

     

     

     

    Õlirõhk ja -temperatuur

     

     

     

    Väljalaskegaaside temperatuur

     

     

     

    Kütuse rõhk ja voolamiskiirus

     

     

     

    Kollektorirõhk

     

     

     

    16.11.

    		 Jõuseadme paigaldus

    1

    2

    2

    Tulekindlate tõkete, mootorikatete, mürasummutuspaneelide, mootoriraamide, vibratsioone summutavate mootoriraamide, voolikute, torude, toitekanalite, liitmike, kaablikimpude, juhtimistrosside ja -varraste, tõstepunktide ja tühjendustorustike paigutus

     

     

     

    16.12.

    		 Mootori jälgimine ja maapealne käitamine

    1

    3

    2

    Mootori käivitamine ja maapealne käitamine

     

     

     

    Mootori väljundvõimsuse ja parameetrite tõlgendamine

     

     

     

    Mootori ja selle komponentide kontrollimine vastavalt mootori valmistaja poolt ettenähtud kriteeriumidele, tolerantsidele ja andmetele

     

     

     

    16.13.

    		 Mootori ladustamine ja konserveerimine

    —

    2

    1

    Mootori ja lisaseadmete/süsteemide konserveerimine ning uuesti kasutuselevõtmine

     

     

     

    MOODUL 17A.   PROPELLER

    Märkus: seda moodulit ei kohaldata B3-kategooria suhtes. B3-kategooriaga seotud asjaomased ained on loetletud moodulis 17B.

     

    TASE

    A

    B1

    17.1.

    		 Põhimõisted

    1

    2

    Propelleri laba osade teooria

     

     

    Labade suur/väike seadenurk, negatiivne seadenurk, kohtumisnurk, pöörlemiskiirus

     

     

    Propelleri libisemine

     

     

    Aerodünaamiline, tsentrifugaal- ja tõmbejõud

     

     

    Pöördemoment

     

     

    Suhteline õhuvool laba kohtumisnurgal

     

     

    Vibratsioon ja resonants

     

     

    17.2.

    		 Propelleri ehitus

    1

    2

    Valmistamismeetodid, komposiitmaterjalidest, puidust ja metallist propellerites kasutatavad materjalid

     

     

    Laba positsioon, laba esikülg, laba keskosa, laba tagakülg ja rumm

     

     

    Püsisammuga, reguleeritava sammuga, püsikiirusega propeller

     

     

    Propelleri/voolundi paigaldus

     

     

    17.3.

    		 Propelleri sammu reguleerimine

    1

    2

    Pöörlemiskiiruse reguleerimise ja sammu muutmise meetodid, mehaanilised ja elektr(oon)ilised

     

     

    Flüügersamm ja negatiivne seadenurk

     

     

    Ülekiiruskaitse

     

     

    17.4.

    		 Propelleri sünkroniseerimine

    —

    2

    Sünkroniseerimis- ja sünfaseerimisseadmed

     

     

    17.5.

    		 Propelleri jäätõrje

    1

    2

    Vedelikuga ja elektriga töötavad jäätõrjeseadmed

     

     

    17.6.

    		 Propelleri hooldamine

    1

    3

    Staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine

     

     

    Labaotste pöörlemistasapinna kontrollimine

     

     

    Labakahjustuste, erosiooni, korrosiooni, kokkupõrkekahjustuste ja delaminatsiooni hindamine

     

     

    Propelleri töötlemine/remont

     

     

    Propellermootori käitamine

     

     

    17.7.

    		 Mootori ladustamine ja konserveerimine

    1

    2

    Propelleri konserveerimine ja dekonserveerimine

     

     

    MOODUL 17B.   PROPELLER

    Märkus: selles moodulis käsitletakse B3 alamkategooriasse kuuluvate lennukite propellereid hõlmavat tehnoloogiat.

     

    TASE

    B3

    17.1.

    		 Põhimõisted

    2

    Propelleri laba osade teooria

     

    Labade suur/väike seadenurk, negatiivne seadenurk, kohtumisnurk, pöörlemiskiirus

     

    Propelleri libisemine

     

    Aerodünaamiline, tsentrifugaal- ja tõmbejõud

     

    Pöördemoment

     

    Suhteline õhuvool laba kohtumisnurgal

     

    Vibratsioon ja resonants

     

    17.2.

    		 Propelleri ehitus

    2

    Valmistamismeetodid ning komposiitmaterjalidest, puidust ja metallist propellerites kasutatavad materjalid

     

    Laba positsioon, laba esikülg, laba keskosa, laba tagakülg ja rumm

     

    Püsisammuga, reguleeritava sammuga, püsikiirusega propeller

     

    Propelleri/voolundi paigaldus

     

    17.3.

    		 Propelleri sammu reguleerimine

    2

    Pöörlemiskiiruse reguleerimise ja sammu muutmise meetodid, mehaanilised ja elektr(oon)ilised

     

    Flüügersamm ja negatiivne seadenurk

     

    Ülekiiruskaitse

     

    17.4.

    		 Propelleri sünkroniseerimine

    2

    Sünkroniseerimis- ja sünfaseerimisseadmed

     

    17.5.

    		 Propelleri jäätõrje

    2

    Vedelikuga ja elektriga töötavad jäätõrjeseadmed

     

    17.6.

    		 Propelleri hooldamine

    2

    Staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine

     

    Labaotste pöörlemistasapinna kontrollimine

     

    Labakahjustuste, erosiooni, korrosiooni, kokkupõrkekahjustuste ja delaminatsiooni hindamine

     

    Propelleri töötlemine/remont

     

    Propellermootori käitamine

     

    17.7.

    		 Mootori ladustamine ja konserveerimine

    2

    Propelleri konserveerimine ja dekonserveerimine

     

    II liide

    Baasteadmiste eksami nõuded

    1.   Üldsätted

    1.1.   Kõik baasteadmiste eksamid tuleb korraldada allpool kirjeldatud valikvastustega küsimuste ja teemaarendusküsimuste abil. Ebaõiged vastusevariandid peaksid olema ainet mittetundva inimese jaoks sama usutavad kui õige vastusevariant. Kõik vastusevariandid peavad olema küsimusega otseselt seotud ning sarnanema üksteisega nii sõnavara, grammatilise struktuuri kui ka pikkuse poolest. Arvandmeid sisaldavate küsimuste puhul peaksid valed vastusevariandid kajastama menetlusvigu, näiteks valedel alustel tehtud parandusi või valesti teisendatud ühikuid; vastusevariandid ei tohi sisaldada suvalisi numbreid.

    1.2.   Igal küsimusel peab olema kolm valikvastust, millest ainult üks tohib olla õige, ning eksamiks ettenähtud aega tuleb kõikide ainemoodulite puhul arvestada nii, et ühele küsimuse vastamiseks kulub 75 sekundit.

    1.3.   Teemaarendusküsimustele vastatakse kirjalikult ja ühele küsimusele vastamiseks tuleb arvestada 20 minutit.

    1.4.   Teemaarendusküsimused tuleb koostada I liites kirjeldatud moodulite 7A, 7B, 9A, 9B ja 10 põhjal ning ka vastuste hindamine peab toimuma samadel alustel.

    1.5.   Igal küsimusel peab olema näidisvastus, kus kirjeldatakse ka kõiki selliseid teadaolevaid vastusevarinate, mis võivad muude alajaotiste puhul asjakohased olla.

    1.6.   Iga näidisvastus tuleb jagada üksikuteks olulisteks punktideks, mida nimetatakse võtmepunktideks.

    1.7.   Valikvastustega küsimuste puhul loetakse eksam sooritatuks siis, kui õigesti on vastatud vähemalt 75 % iga moodulit või alamoodulit käsitlevatest küsimustest.

    1.8.   Teemaarendusküsimus loetakse õigesti vastatuks siis, kui vastus sisaldab vähemalt 75 % näidisvastuse võtmepunktidest ning kandidaat ei ole ülejäänud võtmepunktide puhul teinud ühtki olulist viga.

    1.9.   Kui eksam jääb sooritamata üksnes valikvastustega küsimuste või üksnes teemaarendusküsimuste osas, tuleb eksam uuesti teha vastavalt kas üksnes valikvastustega küsimuste või teemaarendusküsimuste osas.

    1.10.   Eksami sooritamise või mittesooritamise üle otsustamisel ei tohi kasutada trahvipunktide süsteemi.

    1.11.   Kui kandidaat ei suuda mõne mooduli puhul eksami edukaks sooritamiseks nõutavat punktisummat koguda, võib kõnealust moodulit käsitlevale korduseksamile minna alles 90 päeva pärast ebaõnnestunud eksami kuupäeva. Kõnealust nõuet ei kohaldata siiski selliste lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonide suhtes, kes on sertifitseeritud vastavalt IV lisale (147. osa) ja kes korraldavad läbikukkumise põhjustanud mooduleid käsitlevaid järeleõppekursusi; sel juhul võib eksami uuesti sooritada 30 päeva pärast ebaõnnestunud eksami kuupäeva.

    1.12.   Jaotises 66.A.25 sätestatud ajavahemikke kohaldatakse iga konkreetset moodulit käsitleval eksami suhtes, v.a need moodulid, mille kohta eksam sooritati mõne teise kategooria loa taotlemise käigus, ja tingimusel, et kõnealune luba on juba välja antud.

    1.13.   Eksamit võib iga mooduli puhul püüda sooritada kolm korda järjest. Kui kandidaat ei soorita eksamit ka kolmandal korral, võib ta uuesti eksamile minna pärast ühe aasta möödumist.

    Taotleja annab lennundustehniliste töötajate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonile või pädevale asutusele, kelle juures ta eksamit soovib sooritada, kirjaliku kinnituse eelmisel aastal tehtud ebaõnnestunud eksamite arvu ja kuupäevade kohta, märkides ära ka eksami korraldanud organisatsiooni või pädeva asutuse nime. Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon või pädev asutus peab kontrollima, kas ebaõnnestunud eksamite arv ja nende sooritamise aeg vastavad kohaldatavatele nõuetele.

    2.   Küsimuste arv moodulite kaupa

    2.1.   MOODUL 1 – MATEMAATIKA

    A-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 20 minutit.

    B1-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 40 minutit.

    B2-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 40 minutit.

    B3-kategooria: 28 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 35 minutit.

    2.2.   MOODUL 2 – FÜÜSIKA

    A-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 40 minutit.

    B1-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit.

    B2-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit.

    B3-kategooria: 28 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 35 minutit.

    2.3.   MOODUL 3 – ELEKTROTEHNIKA ALUSED

    A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.

    B1-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit.

    B2-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit.

    B3-kategooria: 24 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 30 minutit.

    2.4.   MOODUL 4 – ELEKTROONIKA ALUSED

    B1-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.

    B2-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 50 minutit.

    B3-kategooria: 8 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 10 minutit.

    2.5.   MOODUL 5 – DIGITAALTEHNIKA / ELEKTROONILISED NÄIDIKUSÜSTEEMID

    A-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 20 minutit.

    B1.1- ja B1.3-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 50 minutit.

    B1.2- ja B1.4-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.

    B2-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit.

    B3-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 20 minutit.

    2.6.   MOODUL 6 – MATERJALID JA DETAILID

    A-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit.

    B1-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit.

    B2-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit.

    B3-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit.

    MOODUL 7A –   TAVALISED HOOLDUSTÖÖD

    A-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit pluss 40 minutit.

    B1-kategooria: 80 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 100 minutit pluss 40 minutit.

    B2-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit pluss 40 minutit.

    MOODUL 7B –   TAVALISED HOOLDUSTÖÖD

    B3-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit pluss 40 minutit.

    2.8.   MOODUL 8 – AERODÜNAAMIKA ALUSED

    A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.

    B1-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.

    B2-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.

    B3-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.

    MOODUL 9A –   INIMFAKTORID

    A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 25 minutit pluss 20 minutit.

    B1-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 25 minutit pluss 20 minutit.

    B2-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 25 minutit pluss 20 minutit.

    MOODUL 9B –   INIMFAKTORID

    B3-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 20 minutit pluss 20 minutit.

    2.10.   MOODUL 10 – LENNUNDUSALASED ÕIGUSAKTID

    A-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 40 minutit pluss 20 minutit.

    B1-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 50 minutit pluss 20 minutit.

    B2-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 50 minutit pluss 20 minutit.

    B3-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 40 minutit pluss 20 minutit.

    MOODUL 11A –   TURBIINMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

    A-kategooria: 108 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 135 minutit.

    B1-kategooria: 140 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 175 minutit.

    MOODUL 11B –   KOLBMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

    A-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit.

    B1-kategooria: 100 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 125 minutit.

    MOODUL 11C –   KOLBMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

    B3-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit.

    2.12.   MOODUL 12 – KOPTERITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

    A-kategooria: 100 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 125 minutit.

    B1-kategooria: 128 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 160 minutit.

    2.13.   MOODUL 13 – ÕHUSÕIDUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

    B2-kategooria: 180 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 225 minutit. Vajaduse korral võib küsimused ja nende vastamiseks ettenähtud aja jagada kaheks eksamiks.

    2.14.   MOODUL 14 – JÕUSEADMED

    B2-kategooria: 24 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 30 minutit.

    2.15.   MOODUL 15 – GAASITURBIINMOOTOR

    A-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit.

    B1-kategooria: 92 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 115 minutit.

    2.16.   MOODUL 16 – KOLBMOOTOR

    A-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit.

    B1-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit.

    B3-kategooria: 68 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 85 minutit.

    MOODUL 17A –   PROPELLER

    A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.

    B1-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 40 minutit.

    MOODUL 17B –   PROPELLER

    B3-kategooria: 28 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 35 minutit.

    III liide

    Õhusõidukitüübi alase koolituse ja eksamineerimise nõuded

    Koolitus töökohal

    1.   Üldsätted

    Õhusõidukitüübi alane teooriakoolitus ja -eksam ning, v.a C-kategooria pädevuse puhul, praktiliste oskuste omandamine ja hindamine.

    a)

    Teooriakoolitus ja -eksam peavad vastama järgmistele nõuetele:

    i)

    neid korraldab lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, mis on sertifitseeritud IV lisa (147. osa) kohaselt, või mõni muu organisatsioon, mille on sertifitseerinud pädev asutus;

    ii)

    need vastavad käesoleva III liite alapunktides 3.1 ja 4 kirjeldatud nõuetele, v.a erinevuskoolituse puhul kirjeldatud juhud;

    iii)

    C-kategooria töötaja puhul, kes on omandanud kvalifikatsiooni jaotise 66.A.30 alapunkti a alapunktis 5 kindlaksmääratud akadeemilise kraadi omandamisega, peab asjaomast tüüpi õhusõidukeid käsitlev esimene teooriakoolitus toimuma B1- või B2-kategooria tasemel;

    iv)

    need on alanud ja lõpule viidud kolme aasta jooksul enne tüübipädevusmärke kohta taotluse esitamist.

    b)

    Praktiliste oskuste omandamine ja hindamine peavad vastama järgmistele nõuetele:

    i)

    neid teostab lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, mis on sertifitseeritud IV lisa (147. osa) kohaselt, või mõni muu organisatsioon, mille on sertifitseerinud pädev asutus;

    ii)

    need vastavad käesoleva III liite punktides 3.2 ja 4 kirjeldatud nõuetele, v.a erinevuskoolituse puhul kirjeldatud juhud;

    iii)

    need hõlmavad representatiivset läbilõiget asjakohase õhusõidukitüübiga seotud hooldustöödest;

    iv)

    need sisaldavad seadmete, komponentide, imitaatorite ning muude lennutreeningseadmete või õhusõiduki abil teostatavaid ülesandeid;

    v)

    need on alanud ja lõpule viidud kolme aasta jooksul enne tüübipädevusmärke kohta taotluse esitamist.

    c)

    Erinevuskoolitus

    i)

    Erinevuskoolitus on vajalik selleks, et saada ülevaade ameti poolt sama tootja kahe eri õhusõidukitüübi suhtes kohaldatavate pädevusmärgete vahelistest erinevustest;

    ii)

    erinevuskoolitus tuleb kindlaks määrata juhtumipõhiselt, võttes arvesse käesolevas III liites teoreetilise ja praktilise tüübipädevuskoolituse kohta kehtestatud nõudeid;

    iii)

    tüübipädevusmärge kantakse loale pärast erinevuskoolituse läbimist, kui taotleja vastab ka ühele järgmistest tingimustest:

    —

    loale on juba kantud sellise õhusõidukitüübi pädevusmärge, mille puhul erinevused on välja selgitatud, või

    —

    ta vastab sellise õhusõiduki suhtes kohaldatavatele tüübikoolitusnõuetele, mille puhul erinevused on välja selgitatud.

    2.   Õhusõidukitüübikoolituse tasemed

    Järgmise kolme taseme puhul on kindlaks määratud eesmärgid, koolituse ulatus ja teadmiste tase, mida koolitusega kavatsetakse saavutada.

    —

    1. tase: lühiülevaade õhusõiduki plaanerist, süsteemidest ja jõuseadmetest, nagu on esitatud õhusõiduki hoolduskäsiraamatu süsteemikirjelduse osas / jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendites.

    Kursuse eesmärgid: pärast 1. taseme koolituse läbimist peab õpilane oskama teha järgmist:

    a)

    lihtsate sõnade ja näidete abil kirjeldama kogu ainet, kasutades selleks tüüpilisi termineid, ning tundma õhusõiduki plaaneri, süsteemide ja jõuseadmega seotud ohutusabinõusid;

    b)

    kirjeldama õhusõiduki käsiraamatuid ning õhusõiduki plaaneril, süsteemidel ja jõuseadmel tehtavaid olulisemaid hooldustöid;

    c)

    kirjeldama õhusõiduki põhisüsteemide üldist paigutust;

    d)

    kirjeldama jõuseadmete üldist paigutust ja omadusi;

    e)

    nimetama õhusõiduki puhul kasutatavaid eritööriistu ja katseseadmeid.

    —

    2. tase: süsteemne põhiülevaade juhtimisseadmetest, näidikutest, põhikomponentidest, sh nende asukohast ja otstarbest, hooldamisest ja lihtsamate vigade leidmisest. Üldteadmised aine teoreetilistest ja praktilistest aspektidest.

    Kursuse eesmärgid: peale 1. tasemele vastavate teadmiste peab õpilane pärast 2. taseme kursuse läbimist oskama teha järgmist:

    a)

    tundma aine teooria põhialuseid; rakendama üksikasjalikke protseduure järgides oma teadmisi praktikas;

    b)

    tundma ohutusnõudeid, mida tuleb järgida õhusõidukil, selle jõuseadmel ja süsteemidel või nende lähedal töötades;

    c)

    kirjeldama õhusõiduki ja selle süsteemide käitamist, eriti nende juurde pääsemist, toitega varustamist ja vooluallikaid;

    d)

    nimetama põhikomponentide asukohad;

    e)

    selgitama iga suurema süsteemi tavalist toimimist, kasutades asjakohast terminoloogiat ja nimetusi;

    f)

    tegema õhusõiduki järgmiste süsteemidega seotud hooldustoiminguid: kütus, jõuseadmed, hüdraulika, telik, vesi/heitvesi ja hapnik;

    g)

    tõendama oskust hästi kasutada lennumeeskonna nimekirja ning raporteerimissüsteemi pardal (lihtsamate vigade leidmine) ning määrata kindlaks õhusõiduki lennukõlblikkus miinimumvarustuse loetelu (MEL) / varustatuse muudatuste loetelu (CDL) põhjal;

    h)

    tõendama oskust kasutada, tõlgendada ja kohaldada asjakohaseid dokumente, sh jätkuva lennukõlblikkuse juhendit, hoolduskäsiraamatut, varuosade illustreeritud kataloogi jm.

    —

    3. tase: hoolduskäsiraamatule vastav üksikasjalik kirjeldus, käitamine, komponentide asukohad, eemaldamine/paigaldamine ning sisseehitatud katseseadmete kasutamine ja vigade leidmine.

    Kursuse eesmärgid: peale 1. ja 2. tasemele vastavate teadmiste peab õpilane pärast 3. taseme kursuse läbimist olema võimeline tegema järgmist:

    a)

    näitama oma teoreetilisi teadmisi õhusõidukisüsteemide ja -struktuuride kohta ning nende seoste kohta teiste süsteemidega, kirjeldama teoreetiliste põhialuste ja konkreetsete näidete abil üksikasjalikult kogu ainet, tõlgendama eri allikatest saadud mõõtmistulemusi ning vajaduse korral rakendama parandusmeetmeid;

    b)

    kontrollima õhusõiduki hoolduskäsiraamatu kohaselt süsteeme, jõuseadmeid, komponente ja nende tööd;

    c)

    tõendama oskust kasutada, tõlgendada ja kohaldada asjakohaseid dokumente, sh konstruktsioonielementide remondi käsiraamatut, vigade leidmise käsiraamatut jne;

    d)

    koguma hoolduskäsiraamatu tasemel teavet vigade diagnoosimise ja kõrvaldamise otsustamiseks;

    e)

    kirjeldama õhusõidukitüübispetsiifiliste komponentide vahetamist.

    3.   Õhusõidukitüübikoolituse nõuded

    Kuigi õhusõidukitüübikoolitus hõlmab nii teoreetilist kui ka praktilist õpet, võib sertifitseerida teoreetilise või praktilise õppe või mõlemad.

    3.1.   Teoreetiline õpe

    a)   Eesmärk

    Pärast teoreetilise kursuse läbimist peab õpilane olema võimeline III liites esitatud koolituskavas kindlaksmääratud tasemele vastavalt tõendama oma üksikasjalikke teoreetilisi teadmisi õhusõiduki juures kasutatavate süsteemide, struktuuri, töö, hoolduse ja remondi alal ning vigade leidmise alal vastavalt heakskiidetud tehnilisele normdokumentatsioonile. Õpilane peab olema võimeline tõendama oma oskust kasutada käsiraamatuid ja heakskiidetud protseduure, sh teadmisi asjakohaste kontrollide ja piirangute kohta.

    b)   Koolituse tase

    Koolitustasemed vastavad eespool punktis 2 esitatud tasemetele.

    Pärast esimest tüübikoolituskursust peavad C-kategooria volitatud lennundustehniliste töötajate kursused hõlmama ainult 1. taset.

    3. taseme teoreetilise õppe jooksul võib kogu peatüki temaatika õpetamiseks kasutada vajaduse korral 1. ja 2. taseme koolitusmaterjale. Samas kasutatakse koolituse jooksul enamasti kõrgema taseme kursuse materjale.

    c)   Kestus

    Minimaalne teoreetilise õppe tundide arv on esitatud järgmises tabelis:

    Kategooria

    Tunnid

    Lennukid maksimaalse stardimassiga üle 30 000 kg

    B1.1

    150

    B1.2

    120

    B2

    100

    C

    30

    Lennukid maksimaalse stardimassiga 5 700 – 30 000 kg

    B1.1

    120

    B1.2

    100

    B2

    100

    C

    25

    5 700 kg või väiksema maksimaalse stardimassiga lennukid  (1)

    B1.1

    80

    B1.2

    60

    B2

    60

    C

    15

    Kopterid  (2)

    B1.3

    120

    B1.4

    100

    B2

    100

    C

    25

    Eespool esitatud tabelis tähendab koolitustund 60 minuti pikkust õpetust, v.a vaheajad, eksamid, kontrollimine, ettevalmistamine ja õhusõidukiga tutvumine.

    Kõnealused koolitustunnid kehtivad üksnes sellise teoreetilise õppe kohta, milles käsitletakse ameti kindlaksmääratud tüübipädevusele vastavaid õhusõiduki/mootori tervikkombinatsioone.

    d)   Kursuse kestuse põhjendus

    Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonis, mis on sertifitseeritud vastavalt IV lisale (147. osa), toimuvate koolituskursuste ja pädeva asutuse sertifitseeritud kursuste koolitustundide arvu ja kogu koolituskava ulatust tuleb põhjendada koolitusvajaduste analüüsiga, mis põhineb järgmisel:

    —

    õhusõidukitüübi ehitus, hooldusvajadused ja käitamisliigid;

    —

    kohaldatavate peatükkide üksikasjalik kirjeldus – vt tagapool punkti 3.1 alapunktis e esitatud sisukord;

    —

    üksikasjalik pädevusanalüüs, millega tõendatakse, et punkti 3.1 alapunktis a esitatud eesmärgid on täielikult täidetud.

    Kui koolitusvajaduste analüüsist selgub, et on vaja rohkem koolitustunde, kestab kursus tabelis sätestatud miinimumkestusest kauem.

    Samamoodi põhjendatakse eespool kirjeldatud koolitusvajaduste analüüsi abil pädevale asutusele erinevuskursuste või muude koolituskursuste kombinatsioonide (nt B1- ja B2-kategooria ühendkursus) koolitustundide arvu ning selliste teoreetilist laadi koolituskursuste tundide arvu, mis kestavad eespool punkti 3.1 alapunktis c esitatust lühemat aega.

    Lisaks tuleb kursuse puhul kirjeldada ja põhjendada järgmist:

    —

    praktikandi jaoks kehtestatud minimaalne külastatud tundide arv, et tema teadmised vastaksid kursuse eesmärkidele;

    —

    maksimaalne tundide arv päevas, võttes arvesse pedagoogika põhimõtteid ja inimtegureid.

    Kui õpilane ei külasta ettenähtud miinimumarvu tunde, ei anta talle välja kursuse läbimist tõendavat tunnistust. Koolitusorganisatsioon võib miinimumarvu tundide täissaamiseks korraldada lisakoolituse.

    e)   Sisu

    Koolituskava peab hõlmama vähemalt järgmisi konkreetse õhusõidukitüübi puhul spetsiifilisi elemente. Samuti tuleb käsitleda täiendavaid elemente, mis on kasutusele võetud seoses tüübierinevustega, tehnika arenguga jne.

    B1-kategooria töötajate puhul peab koolituskava keskenduma mehaanilistele ja elektrilistele aspektidele ning B2-kategooria töötajate puhul elektrilistele ja avioonikaaspektidele.

    Tase

    Peatükid

    Turbiinmootoriga lennukid

    Kolbmootoriga lennukid

    Turbiinmootoriga kopterid

    Kolbmootoriga kopterid

    Avioonika

    Loa kategooria

    B1

    C

    B1

    C

    B1

    C

    B1

    C

    B2

    Sissejuhatav moodul

    5.

    Tähtajad/hoolduskontrollid

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    6.

    Mõõtmed/rakendusvaldkonnad (maksimaalne stardimass jm)

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    7.

    Tõstmine ja toestamine

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    8.

    Nivelleerimine ja kaalumine

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    9.

    Pukseerimine ja ruleerimine

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    10.

    Parkimine/kinnitamine, ladustamine ja uuesti kasutusele võtmine

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    11.

    Sildid ja tähised

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    12.

    Teenindamine

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    20.

    Standardne hooldus – üksnes tüübispetsiifiline

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    Kopterid

    18.

    Vibratsiooni- ja müraanalüüs (labaotste pöörlemistasapinna kontrollimine)

    —

    —

    —

    —

    3

    1

    3

    1

    —

    60.

    Standardne tiivikuhooldus

    —

    —

    —

    —

    3

    1

    3

    1

    —

    62.

    Tiivikud

    —

    —

    —

    —

    3

    1

    3

    1

    1

    62.A

    Tiivikud – kontroll ja näidikud

    —

    —

    —

    —

    3

    1

    3

    1

    3

    63.

    Tiivikute ajamid

    —

    —

    —

    —

    3

    1

    3

    1

    1

    63.A

    Tiivikute ajamid – kontroll ja näidikud

    —

    —

    —

    —

    3

    1

    3

    1

    3

    64.

    Sabatiivik

    —

    —

    —

    —

    3

    1

    3

    1

    1

    64.A

    Sabatiivik – kontroll ja näidikud

    —

    —

    —

    —

    3

    1

    3

    1

    3

    65.

    Sabatiiviku ajam

    —

    —

    —

    —

    3

    1

    3

    1

    1

    65.A

    Sabatiiviku ajam – kontroll ja näidikud

    —

    —

    —

    —

    3

    1

    3

    1

    3

    66.

    Kokkuvolditavad tiivikulabad/püloon

    —

    —

    —

    —

    3

    1

    3

    1

    —

    67.

    Tiiviklennu juhtimine

    —

    —

    —

    —

    3

    1

    3

    1

    —

    53.

    Plaaneri konstruktsioon (kopter)

    —

    —

    —

    —

    3

    1

    3

    1

    —

    25.

    Hädaolukorras kasutatavad ujuvvahendid

    —

    —

    —

    —

    3

    1

    3

    1

    1

    Plaaneri konstruktsioon

    51.

    Standardmenetlused ja -struktuurid (kahjustuste klassifitseerimine, hindamine ja kõrvaldamine)

    3

    1

    3

    1

    —

    —

    —

    —

    1

    53.

    Kere

    3

    1

    3

    1

    —

    —

    —

    —

    1

    54.

    Gondlid/püloonid

    3

    1

    3

    1

    —

    —

    —

    —

    1

    55.

    Tüürstabilisaatorid

    3

    1

    3

    1

    —

    —

    —

    —

    1

    56.

    Aknad

    3

    1

    3

    1

    —

    —

    —

    —

    1

    57.

    Tiivad

    3

    1

    3

    1

    —

    —

    —

    —

    1

    27.A

    Juhtpinnad (kõik)

    3

    1

    3

    1

    —

    —

    —

    —

    1

    52.

    Uksed

    3

    1

    3

    1

    —

    —

    —

    —

    1

    Tsoonide ja jaamade tähistamise süsteemid

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    Plaaneri süsteemid

    21.

    Kliimaseadmed

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    21.A

    Õhu juurdevool

    3

    1

    3

    1

    1

    3

    3

    1

    2

    21.B

    Rõhu reguleerimine

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    21.C

    Ohutus- ja hoiatusseadmed

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    22.

    Lend automaatse juhtimisega

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    3

    23.

    Sidevahendid

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    3

    24.

    Elektrisüsteemid

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    25.

    Varustus ja sisustus

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    1

    25.A

    Elektroonikaseadmed, sh avariivarustus

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    3

    26.

    Tulekaitsevahendid

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    27.

    Juhtimisseadmed

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    2

    27.A

    Süsteemi kasutamine: elektriline/elektrooniline

    3

    1

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    3

    28.

    Toitesüsteemid

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    2

    28.A

    Kütusesüsteemid – kontroll ja näidikud

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    29.

    Hüdraulikasüsteemid

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    2

    29.A

    Hüdraulikaseadmed – kontroll ja näidikud

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    30.

    Jäätumise ja vihmavee tõrje

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    31.

    Näidikud/salvestussüsteemid

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    31.A

    Mõõteriistasüsteemid

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    1

    3

    3

    32.

    Telik

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    2

    32.A

    Telik – kontroll ja näidikud

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    33.

    Tuled

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    34.

    Navigeerimine

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    3

    35.

    Hapnikusüsteem

    3

    1

    3

    1

    —

    —

    —

    —

    2

    36.

    Suruõhusüsteem

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    2

    36.A

    Suruõhusüsteem – kontroll ja näidikud

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    37.

    Vaakumsüsteem

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    2

    38.

    Vee/heitveesüsteem

    3

    1

    3

    1

    —

    —

    —

    —

    2

    41.

    Ballastvesi

    3

    1

    3

    1

    —

    —

    —

    —

    1

    42.

    Integreeritud modulaaravioonika

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    3

    44.

    Salongisüsteemid

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    3

    45.

    Pardal asuvad hooldussüsteemid (või punktis 31 käsitletud süsteemid)

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    —

    —

    3

    46.

    Teabesüsteemid

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    3

    50.

    Lasti- ja muud ruumid

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    3

    1

    1

    Turbiinmootor

    70.

    Standardmenetlused – mootorid

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    1

    70.A

    Konstruktsioon ja tööpõhimõte (seadme sisselase, kompressorid, põlemiskamber, turbiin, laagrid ja tihendid, määrdesüsteemid)

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    1

    70.B

    Mootori jõudlus

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    1

    71.

    Jõuseade

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    1

    72.

    Mootoriturbiin / turbopropellermootor / turboventilaatormootor / lahtine ventilaator

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    1

    73.

    Mootori toitesüsteem ja selle kontroll

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    1

    75.

    Õhk

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    1

    76.

    Mootori juhtimisseadmed

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    1

    78.

    Väljalase

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    1

    79.

    Õli

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    1

    80.

    Käivitamine

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    1

    82.

    Vee sissepritse

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    1

    83.

    Lisareduktorid

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    1

    84.

    Veojõu suurendamine

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    1

    73.A

    Mootori elektrooniline juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteem (FADEC)

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    3

    74.

    Süüde

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    3

    77.

    Mootori näidikusüsteemid

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    3

    49.

    Abijõuseadmed

    3

    1

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    2

    Kolbmootor

    70.

    Standardmenetlused – mootorid

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    1

    70.A

    Konstruktsioon ja tööpõhimõte (paigaldus, karburaatorid, kütuse sissepritsesüsteemid, sisse- ja väljalaske- ning jahutussüsteemid, ülelaadimine ja turboülelaadimine, määrdesüsteemid)

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    1

    70.B

    Mootori jõudlus

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    1

    71.

    Jõuseade

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    1

    73.

    Mootori toitesüsteem ja selle kontroll

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    1

    76.

    Mootori juhtimisseadmed

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    1

    79.

    Õli

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    1

    80.

    Käivitamine

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    1

    81.

    Turbiinid

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    1

    82.

    Vee sissepritse

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    1

    83.

    Lisareduktorid

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    1

    84.

    Veojõu suurendamine

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    1

    73.A

    Mootori elektrooniline juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteem (FADEC)

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    3

    74.

    Süüde

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    3

    77.

    Mootori näidikusüsteemid

    —

    —

    3

    1

    —

    —

    3

    1

    3

    Propellerid

    60.A

    Standardmenetlused – propeller

    3

    1

    3

    1

    —

    —

    —

    —

    1

    61.

    Propellerid/jõuseadmed

    3

    1

    3

    1

    —

    —

    —

    —

    1

    61.A

    Propelleri ehitus

    3

    1

    3

    1

    —

    —

    —

    —

    —

    61.B

    Propelleri sammu reguleerimine

    3

    1

    3

    1

    —

    —

    —

    —

    —

    61.C

    Propelleri sünkroniseerimine

    3

    1

    3

    1

    —

    —

    —

    —

    1

    61.D

    Propelleri elektrooniline juhtimine

    2

    1

    2

    1

    —

    —

    —

    —

    3

    61.E

    Propelleri jäätõrje

    3

    1

    3

    1

    —

    —

    —

    —

    —

    61.F

    Propelleri hooldamine

    3

    1

    3

    1

    —

    —

    —

    —

    1

    f)   Klassiruumis või virtuaalkeskkonnas antava teoreetilise õppe vajaduste rahuldamiseks võib kasutada multimeediapõhise koolitamise meetodeid, kui koolituskursuse kinnitanud pädev asutus on need heaks kiitnud.

    3.2.   Praktiline õpe

    a)   Eesmärk

    Praktilise õppe eesmärk on saavutada nõutav pädevus õhusõidukitüübile kohaste hooldus-, ülevaatus- ja rutiintööde ohutul tegemisel kooskõlas hoolduskäsiraamatu ning muude asjaomaste juhiste ja ülesannetega, nt vigade leidmisel, remonditöödel, reguleerimisel, osade vahetamisel, seadistamisel ja vajaduse korral funktsionaalsete kontrollide teostamisel. See hõlmab oskust kasutada nõuetekohaselt kõiki õhusõiduki tehnilisi ja muid dokumente ning eritööriistu ja katseseadmeid, et kõrvaldada ja vahetada õhusõidukitüübile spetsiifilisi komponente ja mooduleid, sh hooldustööd tiibadel.

    b)   Sisu

    Praktilise õppe ühe osana võetakse läbi vähemalt 50 % allpool toodud tabelis ristiga märgitud punktidest, mis on olulised konkreetse õhusõidukitüübi puhul.

    Ristiga märgitud ained on praktilise õppe seisukohast olulised selleks, et piisavalt käsitleda põhiliste hooldustööde teostamise, paigalduse ja ohutuse küsimusi, eriti juhtudel, kui kõnealuseid küsimusi ei ole võimalik üksnes teoreetilise õppe käigus täielikult selgitada. Kuigi loetelus on esitatud need ained, mis praktilise õppe jooksul on igal juhul vaja läbi võtta, võib vajaduse korral käsitleda ka muid konkreetse õhusõidukitüübiga seotud teemasid.

    Käsitletud ülesanded peavad olema õhusõiduki ja süsteemide puhul representatiivsed nii oma keerukuse kui ka ülesande täitmiseks vajaliku tehnika poolest. Koolitus võib muu hulgas sisaldada suhteliselt lihtsaid ülesandeid, kuid koolitatavad peavad õhusõidukitüübi puhul täitma ka keerukamaid ülesandeid.

    Tabelis on kasutatud järgmisi lühendeid: LOC: asukoht; FOT: toimivuskatse; SGH: hooldustööd ja maapealne käitlus; R/I: eemaldamine/paigaldamine; MEL: miinimumvarustus: TS: vigade leidmine.

    Peatükid

    B1/B2

    B1

    B2

    LOC

    FOT

    SGH

    R/I

    MEL

    TS

    FOT

    SGH

    R/I

    MEL

    TS

    Sissejuhatav moodul

    5.

    Tähtajad/hoolduskontrollid

    X/X

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    6.

    Mõõtmed/rakendusvaldkonnad (maksimaalne stardimass jm)

    X/X

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    7.

    Tõstmine ja toestamine

    X/X

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    8.

    Nivelleerimine ja kaalumine

    X/X

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    9.

    Pukseerimine ja ruleerimine

    X/X

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    10.

    Parkimine/kinnitamine, ladustamine ja uuesti kasutusele võtmine

    X/X

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    11.

    Sildid ja tähised

    X/X

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    12.

    Teenindamine

    X/X

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    20.

    Standardmenetlused – üksnes tüübispetsiifilised

    X/X

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    Kopterid

    18.

    Vibratsiooni- ja müraanalüüs (labaotste pöörlemistasapinna kontrollimine)

    X/—

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    60.

    Tiivikuga seotud standardmenetlused – üksnes tüübispetsiifilised

    X/X

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    62.

    Tiivikud

    X/—

    —

    X

    X

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    62.A

    Tiivikud – kontroll ja näidikud

    X/X

    X

    X

    X

    X

    X

    —

    —

    X

    —

    X

    63.

    Tiivikute ajamid

    X/—

    X

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    63.A

    Tiivikute ajamid – kontroll ja näidikud

    X/X

    X

    —

    X

    X

    X

    —

    —

    X

    —

    X

    64.

    Sabatiivik

    X/—

    —

    X

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    64.A

    Sabatiivik – kontroll ja näidikud

    X/X

    X

    —

    X

    X

    X

    —

    —

    X

    —

    X

    65.

    Sabatiiviku ajam

    X/—

    X

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    65.A

    Sabatiiviku ajam – kontroll ja näidikud

    X/X

    X

    —

    X

    X

    X

    —

    —

    X

    —

    X

    66.

    Kokkuvolditavad tiivikulabad/püloon

    X/—

    X

    X

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    67.

    Tiiviklennu juhtimine

    X/—

    X

    X

    —

    X

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    53.

    Plaaneri konstruktsioon (kopter)

    Märkus: käsitletakse seoses plaaneri konstruktsiooniga

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    25.

    Hädaolukorras kasutatavad ujuvvahendid

    X/X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    —

    —

    —

    Plaaneri konstruktsioon:

    51.

    Standardmenetlused ja Struktuurid (kahjustuste klassifitseerimine, hindamine ja remont)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    53.

    Kere

    X/—

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    54.

    Gondlid/püloonid

    X/—

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    55.

    Tüürstabilisaatorid

    X/—

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    56.

    Aknad

    X/—

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    57.

    Tiivad

    X/—

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    27.A

    Juhtpinnad

    X/—

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    52.

    Uksed

    X/X

    X

    X

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    Plaaneri süsteemid:

    21.

    Õhu konditsioneerimine

    X/X

    X

    X

    —

    X

    X

    X

    X

    —

    X

    X

    21.A

    Õhu juurdevool

    X/X

    X

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    21.B

    Rõhu reguleerimine

    X/X

    X

    —

    —

    X

    X

    X

    —

    —

    X

    X

    21.C

    Ohutus- ja hoiatusseadmed

    X/X

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    22.

    Lend automaatse juhtimisega

    X/X

    —

    —

    —

    X

    —

    X

    X

    X

    X

    X

    23.

    Sidevahendid

    X/X

    —

    X

    —

    X

    —

    X

    X

    X

    X

    X

    24.

    Elektrisüsteemid

    X/X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    25.

    Varustus ja sisustus

    X/X

    X

    X

    X

    —

    —

    X

    X

    X

    —

    —

    25.A

    Elektroonikaseadmed, sh avariivarustus

    X/X

    X

    X

    X

    —

    —

    X

    X

    X

    —

    —

    26.

    Tulekaitsevahendid

    X/X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    27.

    Juhtimisseadmed

    X/X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    —

    —

    —

    —

    27.A

    Süsteemi kasutamine: elektriline/elektrooniline

    X/X

    X

    X

    X

    X

    —

    X

    —

    X

    —

    X

    28.

    Toitesüsteemid

    X/X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    —

    X

    —

    28.A

    Kütusesüsteemid – kontroll ja näidikud

    X/X

    X

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    X

    —

    X

    29.

    Hüdraulikasüsteemid

    X/X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    —

    X

    —

    29.A

    Hüdraulikaseadmed – kontroll ja näidikud

    X/X

    X

    —

    X

    X

    X

    X

    —

    X

    X

    X

    30.

    Jäätumise ja vihmavee tõrje

    X/X

    X

    X

    —

    X

    X

    X

    X

    —

    X

    X

    31.

    Mõõteriistad

    X/X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    31.A

    Näidikusüsteemid

    X/X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    32.

    Telik

    X/X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    —

    32.A

    Telik – kontroll ja näidikud

    X/X

    X

    —

    X

    X

    X

    X

    —

    X

    X

    X

    33.

    Tuled

    X/X

    X

    X

    —

    X

    —

    X

    X

    X

    X

    —

    34.

    Navigeerimine

    X/X

    —

    X

    —

    X

    —

    X

    X

    X

    X

    X

    35.

    Hapnikusüsteem

    X/—

    X

    X

    X

    —

    —

    X

    X

    —

    —

    —

    36.

    Suruõhusüsteem

    X/—

    X

    —

    X

    X

    X

    X

    —

    X

    X

    X

    36.A

    Suruõhusüsteem – kontroll ja näidikud

    X/X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    37.

    Vaakumsüsteem

    X/—

    X

    —

    X

    X

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    38.

    Vee-/heitveesüsteem

    X/—

    X

    X

    —

    —

    —

    X

    X

    —

    —

    —

    41.

    Ballastvesi

    X/—

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    42.

    Integreeritud modulaaravioonika

    X/X

    —

    —

    —

    —

    —

    X

    X

    X

    X

    X

    44.

    Salongisüsteemid

    X/X

    —

    —

    —

    —

    —

    X

    X

    X

    X

    X

    45.

    Pardapealsed hooldussüsteemid (või punktis 31 käsitletud süsteemid)

    X/X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    46.

    Teabesüsteemid

    X/X

    —

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    X

    X

    X

    50.

    Lasti- ja muud ruumid

    X/X

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    Turbiin-/kolbmootori moodul

    70.

    Standardmenetlused – mootorid – üksnes tüübispetsiifilised

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    70.A

    Konstruktsioon ja tööpõhimõte (seadme sisselase, kompressorid, põlemiskamber, turbiin, laagrid ja tihendid, määrdesüsteemid)

    X/X

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    Turbiinmootorid:

    70.B

    Mootori jõudlus

    —

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    71.

    Jõuseade

    X/—

    X

    X

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    72.

    Mootoriturbiin/turbopropellermootor/turboventilaatormootor/lahtine ventilaator

    X/—

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    73.

    Mootori toitesüsteem ja selle kontroll

    X/X

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    73.A

    FADEC- süsteemid (FADEC Systems)

    X/X

    X

    —

    X

    X

    X

    X

    —

    X

    X

    X

    74.

    Süüde

    X/X

    X

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    75.

    Õhk

    X/—

    —

    —

    X

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    76.

    Mootori juhtimisseadmed

    X/—

    X

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    77.

    Mootori näidikud

    X/X

    X

    —

    —

    X

    X

    X

    —

    —

    X

    X

    78.

    Väljalase

    X/—

    X

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    79.

    Õli

    X/—

    —

    X

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    80.

    Käivitamine

    X/—

    X

    —

    —

    X

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    82.

    Vee sissepritse

    X/—

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    83.

    Abiseadmete ajami ülekanne

    X/—

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    84.

    Veojõu suurendamine

    X/—

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    Abijõuseadmed (APU):

    49.

    Abijõuseadmed

    X/—

    X

    X

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    Kolbmootorid:

    70.

    Standardmenetlused –mootorid - üksnes tüübispetsiifilised

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    70.A

    Konstruktsioon ja tööpõhimõte (seadme sisselase, kompressorid, põlemiskamber, turbiin, laagrid ja tihendid, määrdesüsteemid)

    X/X

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    70.B

    Mootori jõudlus

    —

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    71.

    Jõuseade

    X/—

    X

    X

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    73.

    Mootori toitesüsteem ja selle kontroll

    X/X

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    73.A

    FADEC- süsteemid (FADEC Systems)

    X/X

    X

    —

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    74.

    Süüde

    X/X

    X

    —

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    76.

    Mootori juhtimisseadmed

    X/—

    X

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    77.

    Mootori näidikud

    X/X

    X

    —

    —

    X

    X

    X

    —

    —

    X

    X

    78.

    Väljalase

    X/—

    X

    —

    —

    X

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    79.

    Õli

    X/—

    —

    X

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    80.

    Käivitamine

    X/—

    X

    —

    —

    X

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    81.

    Turbiinid

    X/—

    X

    X

    X

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    82.

    Vee sissepritse

    X/—

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    83.

    Abiseadmete ajami ülekanne

    X/—

    —

    X

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    84.

    Veojõu suurendamine

    X/—

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    Propellerid:

    60.A

    Tavapärased tööd – propeller

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    61.

    Propellerid/jõuseadmed

    X/X

    X

    X

    —

    X

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    61.A

    Propelleri ehitus

    X/X

    —

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    —

    61.B

    Propelleri sammu reguleerimine

    X/—

    X

    —

    X

    X

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    61.C

    Propelleri sünkroniseerimine

    X/—

    X

    —

    —

    —

    X

    —

    —

    —

    X

    —

    61.D

    Propelleri elektrooniline juhtimine

    X/X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    61.E

    Propelleri jäätõrje

    X/—

    X

    —

    X

    X

    X

    —

    —

    —

    —

    —

    61.F

    Propelleri hooldamine

    X/X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    X

    4.   Tüübikoolitusalase eksamineerimise ja hindamise nõuded

    4.1.   Teoreetilise õppe alase eksamineerimise nõuded

    Pärast õhusõidukitüübikoolituse teooriaosa läbimist sooritatakse kirjalik eksam, mis vastab järgmistele nõuetele.

    a)

    Eksamineerimiseks kasutatakse valikvastustega küsimusi. Igal küsimusel peab olema kolm valikvastust, millest ainult üks tohib olla õige. Eksami aeg sõltub küsimuste koguarvust ja igale küsimusele arvestatakse keskmiselt 90 sekundit.

    b)

    Ebaõiged valikvastused peaksid olema ainet mittetundva inimese jaoks sama usutavad kui õige vastusevariant. Kõik vastusevariandid peavad olema küsimusega otseselt seotud ning sarnanema üksteisega nii sõnavara, grammatilise struktuuri kui ka pikkuse poolest.

    c)

    Arvandmeid sisaldavate küsimuste puhul peaksid valed vastusevariandid sisaldama menetlusvigu, näiteks ebaõige tähenduse kasutamist (+ asemel –) või valesid mõõtühikuid. Vastusevariandid ei tohi sisaldada suvalisi numbreid.

    d)

    Iga peatüki (3) puhul kasutatav eksamineerimistase vastab punktis 2 „Õhusõidukitüübikoolituse tasemed” kindlaksmääratud tasemetele. Samas on lubatud esitada ka teatav arv madalama taseme küsimusi.

    e)

    Eksami ajal ei tohi kasutada abivahendeid. Samuti ei ole lubatud kasutada teatmeteoseid. Erandiks on eksamid, kus kontrollitakse B1- ja B2-kategooria kandidaatide oskust tõlgendada tehnilisi dokumente.

    f)

    Iga koolitustunni kohta tuleb esitada vähemalt üks küsimus. Iga peatüki kohta esitatakse küsimusi vastavalt:

    —

    peatüki ja taseme kohta tegelikult antud koolitustundide arvule;

    —

    koolitusvajaduste analüüsis esitatud õppe-eesmärkidele.

    Kursuse heakskiitmisel hindab liikmesriigi pädev asutus küsimuste arvu ja taset.

    g)

    Eksam loetakse sooritatuks, kui õigesti on vastatud vähemalt 75 % küsimustest. Kui tüübikoolituse kohta korraldatakse mitu eksamit, loetakse sooritatuks need eksamid, mille puhul vähemalt 75 % küsimustest on õigesti vastatud. Selleks et oleks võimalik õigesti vastata täpselt 75 % küsimustele, korrutatakse eksamiküsimuste arv neljaga.

    h)

    Trahvipunktisüsteemi (st punktide mahaarvamist valesti vastatud küsimuste korral) ei kasutata.

    i)

    Vaheeksameid tohib lõpueksami osana kasutada üksnes juhul, kui nendes kasutatakse nõutavat arvu küsimusi nõutaval tasemel.

    4.2.   Praktilise õppe hindamise nõuded

    Pärast õhusõidukitüübikoolituse praktilise osa läbimist tuleb teha hindamine, mis peab vastama järgmistele nõuetele.

    a)

    Hindamist teostavad määratud hindajad, kellel on nõuetekohane kvalifikatsioon.

    b)

    Hinnatakse praktikandi teadmisi ja oskusi.

    5.   Tüübieksaminõuded

    Tüübieksami viib läbi koolitusorganisatsioon, kellel on 147. osa nõuetele vastav või pädeva asutuse väljaantud koolitusluba.

    Eksam on suuline, kirjalik või praktilistel oskustel põhinev või nende kombinatsioon ning see vastab järgmistele nõuetele.

    a)

    Suulise eksami küsimused peavad olema avatud.

    b)

    Kirjaliku eksami küsimused peavad olema valikvastustega küsimused või teemaarendusküsimused.

    c)

    Praktiliste oskuste hindamisel määratakse kindlaks isiku oskus täita konkreetset tööülesannet.

    d)

    Eksamiteemadeks peab olema valik punktis 3 kirjeldatud tüübikoolitus-/eksamikava peatükkidest (4) vastaval tasemel.

    e)

    Ebaõiged vastusevariandid peaksid olema ainet mittetundva inimese jaoks sama usutavad kui õige vastusevariant. Kõik vastusevariandid peavad olema küsimusega otseselt seotud ning sarnanema üksteisega nii sõnavara, grammatilise struktuuri kui ka pikkuse poolest.

    f)

    Arvandmeid sisaldavate küsimuste puhul peaksid valed vastusevariandid kajastama menetlusvigu, näiteks valedel alusel tehtud parandusi või valesti teisendatud ühikuid; vastusevariandid ei tohi sisaldada suvalisi numbreid.

    g)

    Eksamil tuleb tagada järgmiste eesmärkide saavutamine:

    1.

    käsitleda tõeselt ja usaldusväärselt õhusõiduki ja selle süsteemide teemat;

    2.

    tagada õhusõidukitüübile kohaste hooldus-, ülevaatus- ja rutiinsete tööde ohutu tegemine kooskõlas hoolduskäsiraamatu ning muude asjakohaste juhiste ja ülesannetega, näiteks vigade leidmine, remonditööd, reguleerimine, osade vahetamine, seadistamine ja vajaduse korral funktsionaalsed kontrollid, näiteks mootori töö jms;

    3.

    kasutada nõuetekohaselt kõiki õhusõidukiga seotud tehnilisi ja muid dokumente;

    4.

    kasutada nõuetekohaselt eritööriistu ja katseseadmeid, kõrvaldada ja vahetada õhusõidukitüübispetsiifilisi komponente ja mooduleid, kaasa arvatud hooldustööd tiibadel.

    h)

    Eksam peab vastama järgmistele tingimustele.

    1.

    Eksamit võib püüda sooritada kolm korda järjest. Kui kandidaat ei soorita eksamit ka kolmandal korral, võib ta uuesti eksamile minna pärast ühe aasta möödumist. Pärast esimest ebaõnnestunud katset ühes koolitustsüklis on vaja oodata 30 päeva ja pärast teist ebaõnnestunud katset on vaja oodata 60 päeva.

    Taotleja annab lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonile või pädevale asutusele, kelle juures ta eksamit soovib sooritada, kirjaliku kinnituse eelmisel aastal ebaõnnestunud eksamite arvu ja kuupäevade kohta, märkides ära ka selle lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni või pädeva asutuse nime, kes eksami korraldas. Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon või pädev asutus peab kontrollima, kas ebaõnnestunud eksamite arv ja nende sooritamise aeg vastavad asjaomastele nõuetele.

    2.

    Tüübieksam tuleb sooritada ja vajalikud praktilised oskused tuleb omandada kolme aasta jooksul enne seda, kui esitatakse taotlus lennundustehnilise töötaja loale tüübipädevusmärke saamise kohta.

    3.

    Tüübieksami peab vastu võtma vähemalt üks eksamineerija. Eksamineerija(d) ei tohi olla seotud taotleja koolitamisega.

    i)

    Eksamineerija peab koostama ja allkirjastama kirjaliku aruande, milles selgitatakse, miks kandidaat eksami sooritas või seda ei sooritanud.

    6.   Koolitus töökohal

    Töökohal toimuva koolituse kiidab heaks loa väljaandnud pädev asutus.

    Seda korraldatakse konkreetse õhusõidukitüübi hooldamiseks nõuetekohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis ja tema kontrolli all ning seda hindavad määratud hindajad, kellel on nõuetekohane kvalifikatsioon.

    Töökohal toimuv koolitus peab olema alanud ja lõpule viidud kolme aasta jooksul enne tüübipädevusmärke kohta taotluse esitamist.

    a)   Eesmärk

    Töökohal toimuva koolituse eesmärk on omandada ohututeks hooldustöödeks vajalik pädevus ja kogemused.

    b)   Sisu

    Töökohal toimuv koolitus hõlmab pädeva asutuse jaoks vastuvõetavate ülesannete läbilõiget. Töökohal toimuval koolitusel käsitletavad ülesanded peavad olema õhusõiduki ja süsteemide puhul representatiivsed nii oma keerukuse kui ka ülesande täitmiseks vajaliku tehnika poolest. Koolitus võib muu hulgas sisaldada suhteliselt lihtsaid ülesandeid, kuid koolitatavad peavad õhusõidukitüübi puhul täitma ka keerukamaid hooldusülesandeid.

    Õpilane ja määratud järelevaataja peavad mõlemad kinnitama iga ülesande oma allkirjaga. Loetletud ülesanded peavad põhinema tegelikul töökorraldusel/töölehel jms.

    Töökohal toimuva koolituse lõplik hindamine on kohustuslik ja seda peab tegema määratud hindaja, kellel on nõuetekohane kvalifikatsioon.

    Töökohal toimuva koolituse töölehtedele/päevikusse kantakse järgmised andmed:

    1.

    praktikandi nimi;

    2.

    sünniaeg;

    3.

    sertifitseeritud hooldusorganisatsioon;

    4.

    asukoht;

    5.

    järelevaataja(te) ja hindaja nimi (nimed) (sh loa olemasolu korral ka selle number);

    6.

    ülesande lõpuleviimise kuupäev;

    7.

    ülesande kirjeldus ning viide töökorraldusele / töökäsule / tehnilisele päevikule jms;

    8.

    õhusõidukitüüp ja õhusõiduki registreerimisnumber;

    9.

    taotletav õhusõidukitüübipädevus.

    Selleks et pädeval asutusel oleks lihtsam töökohal toimuvat koolitust kontrollida, tuleb esitada i) üksikasjalikud töölehed / üksikasjalik päevik ning ii) vastavusaruanne, millega tõendatakse töökohal toimuva koolituse vastavust käesoleva osa nõudele.

    IV liide

    66. osa kohase lennundustehnilise töötaja loa rakendusala laiendamiseks nõutav kogemus

    Järgmises tabelis on esitatud kogemustega seotud nõudeid, mida kohaldatakse uue kategooria või alamkategooria taotlemisel 66. osa kohasele loale.

    Kõnealune kogemus peab olema praktiline ja seotud hooldustöödega sellisel käitataval õhusõidukil, mis kuulub taotletavasse asjaomasesse alamkategooriasse.

    Nõutav kogemus võib olla 50 % võrra väiksem juhul, kui taotluse esitaja on taotletava alamkategooriaga seoses lõpetanud 147. osa nõuetele vastava heakskiidetud kursuse.

    Kuni

    Alates

    A1

    A2

    A3

    A4

    B1.1

    B1.2

    B1.3

    B1.4

    B2

    B3

    A1

    —

    6 kuud

    6 kuud

    6 kuud

    2 aastat

    6 kuud

    2 aastat

    1 aasta

    2 aastat

    6 kuud

    A2

    6 kuud

    —

    6 kuud

    6 kuud

    2 aastat

    6 kuud

    2 aastat

    1 aasta

    2 aastat

    6 kuud

    A3

    6 kuud

    6 kuud

    —

    6 kuud

    2 aastat

    1 aasta

    2 aastat

    6 kuud

    2 aastat

    1 aasta

    A4

    6 kuud

    6 kuud

    6 kuud

    —

    2 aastat

    1 aasta

    2 aastat

    6 kuud

    2 aastat

    1 aasta

    B1.1

    Puuduvad

    6 kuud

    6 kuud

    6 kuud

    —

    6 kuud

    6 kuud

    6 kuud

    1 aasta

    6 kuud

    B1,2

    6 kuud

    Puuduvad

    6 kuud

    6 kuud

    2 aastat

    —

    2 aastat

    6 kuud

    2 aastat

    Puuduvad

    B1.3

    6 kuud

    6 kuud

    Puuduvad

    6 kuud

    6 kuud

    6 kuud

    —

    6 kuud

    1 aasta

    6 kuud

    B1.4

    6 kuud

    6 kuud

    6 kuud

    Puudub

    2 aastat

    6 kuud

    2 aastat

    —

    2 aastat

    6 kuud

    B2

    6 kuud

    6 kuud

    6 kuud

    6 kuud

    1 aasta

    1 aasta

    1 aasta

    1 aasta

    —

    1 aasta

    B3

    6 kuud

    Puudub

    6 kuud

    6 kuud

    2 aastat

    6 kuud

    2 aastat

    1 aasta

    2 aastat

    —

    V liide

    Taotluse vorm – EASA vorm 19

    1.

    Käesolevas liites on esitatud näidisvorm III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja loa taotlemiseks.

    2.

    Liikmesriigi pädev asutus võib EASA vormi 19 muuta üksnes selleks, et lisada täiendav teave, mida on vaja juhul, kui siseriiklike nõuetega lubatakse või nõutakse sellise III lisa (66. osa) kohase lennundustehnilise töötaja loa kasutamist, mille suhtes I lisa (M osa) ja II lisa (145. osa) nõuded ei kehti.

    Image

    Image

    VI liide

    III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja luba – EASA vorm 26

    1.

    III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja loa näidis on esitatud järgmistel lehekülgedel.

    2.

    Dokument tuleb printida standardvormis, kuid arvutis koostamiseks võib soovi korral selle mõõtmeid vähendada. Kui mõõtmeid vähendatakse, tuleb tagada piisav ruum ametlike pitsatite ja templite jaoks. Arvutis koostatavatel dokumentidel ei pea olema lahtreid, mis jäävad tühjaks, kui dokument on selgelt tuvastatav III lisa (66. osa) kohaselt välja antava lennundustehnilise töötaja loana.

    3.

    Dokumendi võib printida inglise keeles või asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles, kuid viimasel juhul tuleb iga väljaspool asjaomast liikmesriiki töötava loaomaniku puhul lisada ingliskeelne koopia, et tagada loa tekstist arusaamine vastastikuse tunnustamise puhul.

    4.

    Igal loaomanikul peab olema kordumatu loanumber, mis koosneb riiklikust identifikaatorist ja tähtnumbrilisest tunnusest.

    5.

    Dokumendi lehekülgede järjekord ei ole oluline ning sellel ei pea tingimata olema vahejooni, kui esitatav teave on paigutatud lehekülgedele selliselt, et iga lehekülge võib selgelt samastada lisatud lennundustehnilise töötaja loa näidisega.

    6.

    Dokumendi võib koostada i) liikmesriigi pädev asutus või ii) pädeva asutuse nõusolekul mis tahes II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, kui järgitakse II lisa (145. osa) jaotises 145.A.70 osutatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatud menetlust, kuid dokumendi annab igal juhul välja liikmesriigi pädev asutus.

    7.

    Kehtiva lennundustehnilise töötaja loa muudatuse võib ette valmistada i) liikmesriigi pädev asutus või ii) pädeva asutuse nõusolekul mis tahes II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, kui järgitakse II lisa (145. osa) jaotises 145.A.70 osutatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatud menetlust, kuid dokumendi muudab igal juhul liikmesriigi pädev asutus.

    8.

    Kui lennundustehnilise töötaja luba on välja antud, peab selle omanik hoidma seda heas korras ning tagama, et sinna ei lisataks volitusteta kandeid.

    9.

    Punktis 8 osutatud nõuete rikkumine võib kaasa tuua dokumendi kehtetuks tunnistamise ning hooldustõendite väljaandmise õiguse äravõtmise, samuti vastutusele võtmise siseriiklike õigusaktide alusel.

    10.

    III lisa (66. osa) kohaselt välja antud lennundustehnilise töötaja luba tunnustavad kõik liikmesriigid ning seda ei ole teises liikmesriigis töötades vaja vahetada.

    11.

    EASA vormi 26 lisa ei ole kohustuslik ja seda võib kasutada ainult siseriiklike õiguste märkimiseks, kui kõnealuste õiguste suhtes kohaldatakse selliseid siseriiklikke õigusakte, mis jäävad III lisa (66. osa) reguleerimisalast väljapoole.

    12.

    Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antaval III lisa (66. osa) kohasel lennundustehnilise töötaja loal võib olla teistsugune lehekülgede järjekord ja seal ei pruugi olla vahejooni.

    13.

    Liikmesriigi pädev asutus võib otsustada õhusõidukitüübipädevuse lehekülge mitte välja anda kuni esimese õhusõidukitüübipädevuse kinnitamiseni, ning anda välja rohkem kui ühe õhusõidukitüübipädevuse lehekülje, kui pädevusi on rohkem.

    14.

    Punkti 13 sätetest olenemata peab iga väljaantav lehekülg olema eespool kirjeldatud vormingus ning sisaldama selle lehekülje jaoks kinnitatud teavet.

    15.

    Loal peab olema selgelt märgitud, et piirangud tähistavad hooldustõendi väljaandmise õiguse puudumist. Kui piiranguid ei ole, antakse lehekülg „PIIRANGUD” välja märkusega „piiranguid ei ole”.

    16.

    Kui kasutatakse eelnevalt väljatrükitud vormi, märgitakse igasse kategooria, alamkategooria või tüübipädevuse lahtrisse, mille kohta pädevusteavet ei ole, järgmine: „pädevus puudub”.

    17.

    III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja loa näidis

    Image

    Image

    ”

    4.

    Määruse (EÜ) nr 2042/2003 IV lisa (147. osa) muudetakse järgmiselt:

    1)

    sisukord asendatakse järgmisega:

    „SISUKORD

    147.1

    A JAGU –   TEHNILISED NÕUDED

    A ALAJAGU –   ÜLDSÄTTED

    147.A.05

    		 Reguleerimisala

    147.A.10

    		 Üldsätted

    147.A.15

    		 Taotlemine

    B ALAJAGU –   ORGANISATSIOONILISED NÕUDED

    147.A.100

    		 Nõuded tööruumidele

    147.A.105

    		 Nõuded töötajatele

    147.A.110

    		 Õpetajate, eksamineerijate ja hindajate andmed

    147.A.115

    		 Õppevahendid

    147.A.120

    		 Hoolduskoolituse materjalid

    147.A.125

    		 Koolituse dokumenteerimine

    147.A.130

    		 Õppemeetodid ja kvaliteedi tagamise kord

    147.A.135

    		 Eksamid

    147.A.140

    		 Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamat

    147.A.145

    		 Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni õigused

    147.A.150

    		 Muudatused lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonis

    147.A.155

    		 Organisatsiooni sertifikaadi kehtivuse kestvus

    147.A.160

    		 Puudused

    C ALAJAGU –   HEAKSKIIDETUD BAASKOOLITUS

    147.A.200

    		 Heakskiidetud baaskoolitus

    147.A.205

    		 Baasteadmiste kontroll

    147.A.210

    		 Praktiliste baasoskuste hindamine

    D ALAJAGU –   TÜÜBI-/TÖÖKOOLITUS

    147.A.300

    		 Tüübi-/töökoolitus

    147.A.305

    		 Tüübieksamid ja tööoskuste hindamised

    B JAGU —   MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE

    A ALAJAGU –   ÜLDSÄTTED

    147.B.05

    		 Reguleerimisala

    147.B.10

    		 Pädev asutus

    147.B.20

    		 Dokumentide säilitamine

    147.B.25

    		 Erandid

    B ALAJAGU –   SERTIFIKAADI VÄLJAANDMINE

    147.B.110

    		 Sertifikaadi väljaandmise menetlus ja sertifikaadi muudatused

    147.B.120

    		 Sertifikaadi pikendamise kord

    147.B.125

    		 Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat

    147.B.130

    		 Puudused

    C ALAJAGU –   LENNUNDUSTEHNILISTE TÖÖTAJATE KOOLITUSORGANISATSIOONI SERTIFIKAADI KEHTETUKS TUNNISTAMINE, PEATAMINE JA SELLELE PIIRANGUTE KEHTESTAMINE

    147.B.200

    		 Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadi kehtetuks tunnistamine, peatamine ja sellele piirangute kehtestamine

    I liide –

    		 Baaskoolituse kestus

    II liide –

    		 IV lisas (147. osa) osutatud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat – EASA vorm 11

    III liide –

    		 IV lisas (147. osa) osutatud tunnistused – EASA vormid 148 ja 149”;

    2)

    A jao pealkiri asendatakse järgmisega:

    „A   JAGU

    TEHNILISED NÕUDED”;

    3)

    jaotis 147.A.125 asendatakse järgmisega:

    „147.A.125   Koolituse dokumenteerimine

    Organisatsioon säilitab kõiki õpilaste koolitamise, eksamineerimise ja hindamisega seotud dokumente määramatu aja.”;

    4)

    jaotist 147.A.145 muudetakse järgmiselt:

    i)

    punkt e asendatakse järgmisega:

    „e)

    Organisatsioonile ei tohi anda luba korraldada eksameid, kui talle ei ole antud luba korraldada vastavat koolitust.”;

    ii)

    lisatakse järgmine punkt f:

    „f)

    Erandina punktist e võib organisatsioonile, kellele on antud luba korraldada baasteadmistega seotud koolitusi või tüübikoolitust, anda loa tüübieksamite korraldamiseks juhul, kui tüübikoolitust ei nõuta.”

    5)

    A jao C alajao pealkiri asendatakse järgmisega:

    „C-   ALAJAGU

    HEAKSKIIDETUD BAASKOOLITUS ”;

    6)

    jaotise 147.A.200 punkt b asendatakse järgmisega:

    „b)

    Õppetöös tuleb käsitleda kategooria või alamkategooria lennundustehnilise töötaja loaga seotud ainet vastavalt III lisale (66. osa)”;

    7)

    B jao pealkiri asendatakse järgmisega:

    „B   JAGU

    MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE ”;

    8)

    jaotis 147.B.15 jäetakse välja;

    (9)

    jaotise 147.B.120 punkt a asendatakse järgmisega:

    „a)

    Iga organisatsiooni tuleb vähemalt iga 24 kuu järel kontrollida käesoleva lisa (147. osa) nõuete täitmise suhtes. Kontrollimine hõlmab vähemalt ühe asjaomase lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni korraldatud koolituskursuse ja ühe eksami jälgimist.”;

    10)

    I liide asendatakse järgmisega:

    „I liide

    Baaskursuse kestus

    Täismahus baaskursuse miinimumkestus on järgmine:

    Baaskursus

    Kestus (tundides)

    Teoreetilise õppe osa (%)

    A1

    800

    30–35

    A2

    650

    30–35

    A3

    800

    30–35

    A4

    800

    30–35

    B1.1

    2 400

    50–60

    B1.2

    2 000

    50–60

    B1.3

    2 400

    50–60

    B1.4

    2 400

    50–60

    B2

    2 400

    50–60

    B3

    1 000

    50–60”

    11)

    Liidet II muudetakse järgmiselt.

    „II liide

    IV lisas (147. osa) osutatud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat – EASA vorm 11

    Image

    Image

    12)

    III liide asendatakse järgmisega:

    „III liide

    III liide – IV lisas (147. osa) osutatud tunnistused – EASA vormid 148 ja 149

    1.   Baaskoolitus/eksam

    Allpool esitatud tunnistuse vormi, milles käsitletakse 147. osa kohase baaskoolituse läbimist, kasutatakse baaskoolituse läbimise, baasteadmiste eksami sooritamise või mõlema tõendamiseks.

    Tunnistusel on selgelt märgitud iga mooduli kohta sooritatud eksamid, eksami sooritamise kuupäev ja III lisa (66. osa) I liite vastav versioon.

    Image

    2.   Tüübikoolitus/eksam

    147. osa kohase tüübikoolituse tunnistuse allpool esitatud vormi kasutatakse tüübikoolituse teoreetilise õppe, tüübikoolituse praktilise õppe või mõlema läbimise tõendamiseks.

    Tunnistusele märgitakse ka plaaneri/mootori kombinatsioon, mida koolituse jooksul kasutati.

    Asjakohased viited tuleb vajaduse korral kustutada ning koolituse liigi lahtrisse tuleb märkida, kas koolitus hõlmas ainult teoreetilist õpet või nii teoreetilist kui ka praktilist õpet.

    Koolitustunnistusel tuleb selgelt märkida, kas koolitus oli täielik või osaline (nt plaanerit või jõuseadet või avioonika- ja elektrisüsteeme käsitlev kursus), või taotleja varasemal kogemusel põhinev erinevuskoolitus, nt A340 (CFM) koolitus A320 kogemust omavatele lennundustehnilistele töötajatele. Kui tegemist ei ole täieliku koolitusega, tuleb tunnistusel näidata, kas kursuse jooksul käsitleti eri teemade vahelisi kokkupuutepunkte või mitte.

    […]

    Image

    (1)  Selliste kolbmootoriga hermetiseerimata lennukite puhul, mille maksimaalne stardimass on alla 2 000 kg, võib koolituse miinimumkestust vähendada 50 %.

    (2)  Gruppi 2 (määratud kindlaks jaotises 66.A.42) kuuluvaid koptereid hõlmava koolituse miinimumkestust võib vähendada 30 %.

    (3)  Punkti 4 kohaldamisel on peatükk punkti 3.1 alapunkti e tabelis sisalduv nummerdatud rida.

    (4)  Punkti 5 kohaldamisel on peatükk punkti 3.1 alapunkti e ja punkti 3.2 alapunkti b tabelis sisalduv nummerdatud rida.

    Top