3.3.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 58/14

(1)

Nõukogu kehtestas 2001. aasta augustis määrusega (EÜ) nr 1676/2001 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (edaspidi „PET-kile”) impordi suhtes. Meetmed koosnesid 0–62,6 % väärtuselisest dumpinguvastasest tollimaksust individuaalselt nimetatud eksportivate tootjate impordi suhtes, kusjuures kõikide teiste äriühingute impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 53,3 %.

(2)

2006. aasta märtsis muutis nõukogu määrusega (EÜ) nr 366/2006 (3) meetmeid, mis olid kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1676/2001. Kehtestatud dumpinguvastane tollimaks oli vahemikus 0–18 %, võttes arvesse lõplikke tasakaalustavaid tollimakse käsitleva aegumise läbivaatamise tulemusi, mis on üksikasjalikult esitatud määruses (EÜ) nr 367/2006 (4).

(3)

Pärast vahepealset läbivaatamist, milles käsitleti India PET-kile tootja subsideerimist, muutis nõukogu 2006. aasta augustis määrusega (EÜ) nr 1288/2006 (5) lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis oli kõnealuse tootja suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1676/2001.

(4)

Pärast India eksportivalt tootjalt uue taotluse saamist muutis nõukogu 2006. aasta septembris määrusega (EÜ) nr 1424/2006 (6) määrust (EÜ) nr 1676/2001 ühe India PET-kile tootja osas. Muudetud määrusega kehtestati asjaomase äriühingu suhtes dumpingumarginaal 15,5 % ja dumpinguvastase tollimaksu määr 3,5 %; arvesse võeti äriühingu suhtes kohaldatavat ekspordisubsiidiumi määra, mis tehti kindlaks subsiidiumivastase uurimise käigus, millest tulenevalt võeti vastu määrus (EÜ) nr 367/2006. Kuna äriühingu suhtes ei ole kehtestatud individuaalset tasakaalustavat tollimaksu, kohaldati tema suhtes kõigi teiste äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

(5)

Pärast dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu 2007. aasta novembris määrusega (EÜ) nr 1292/2007 (7) Indiast pärit PET-kile impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Sama määrusega lõpetati dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine, mis piirdus ühe India eksportiva tootja uurimisega.

(6)

Pärast osalist vahepealset läbivaatamist, mille komisjon algatas omal algatusel ning milles käsitleti viie India PET-kile tootja subsideerimist, muutis nõukogu 2009. aasta jaanuaris määrusega (EÜ) nr 15/2009 (8) lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis oli kõnealuste äriühingute suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1292/2007, ning lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

(7)

Määrusega (EÜ) nr 1292/2007 jäeti alles ka meetmete laiendamine Brasiiliast ja Iisraelist pärit impordile, kusjuures teatavate äriühingute puhul meetmeid ei kohaldatud. Määrust (EÜ) nr 1292/2007 muudeti sellega seonduvalt viimati nõukogu 13. septembri 2010. aasta rakendusmäärusega (EÜ) nr 806/2010 (millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1292/2007 ja (EÜ) nr 367/2006 seoses nimetatud määrustega kehtestatud meetmetest erandi tegemisega ühele Iisraeli eksportijale, kes impordib Indiast pärit polüetüleentereftalaatkilet, ja tühistada sellelt eksportijalt pärineva impordi registreerimise nõue) (9).

(8)

Tuleks märkida, et äriühingu Vacmet India Limited suhtes kehtib määruse (EÜ) nr 1292/2007 alusel jääktollimaks 17,3 %.

(9)

Samuti tuleks märkida, et äriühingu Vacmet India Limited suhtes kehtib määruse (EÜ) nr 367/2006 alusel tasakaalustav tollimaks 19,1 %.

(10)

7. augustil 2009 sai komisjon taotluse osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Dumpingu uurimisega piirduva taotluse esitas äriühing Vacmet India Limited, India eksportiv tootja (edaspidi „taotluse esitaja”). Oma taotluses väitis taotluse esitaja, et asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ja et need muutused on püsivad. Taotluse esitaja esitas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalik.

(11)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on piisavalt tõendeid, mis õigustavad osalise vahepealse läbivaatamise algatamist, teatas komisjon 14. jaanuaril 2010Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (10) taotluse esitajaga seonduva dumpinguga piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

(12)

Samuti kavatseti osalise vahepealse läbivaatamise käigus hinnata läbivaatamise tulemuste põhjal, kas on vaja muuta tollimaksumäära, mida praegu kohaldatakse asjaomase riigi nende eksportivate tootjate vaatlusaluse toote impordi suhtes, keda ei ole individuaalselt nimetatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1292/2007 artikli 2 lõikes 2, st dumpinguvastase tollimaksu määra, mida kohaldatakse „kõikide teiste äriühingute” suhtes, kes tegutsevad Indias.

(13)

Komisjon teatas 14. jaanuaril 2010Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates, (11) et ta algatab ka tasakaalustavate meetmete osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdub taotluse esitajaga seonduva subsideerimise uurimisega.

(14)

Dumpingu ulatuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 (edaspidi „läbivaatamise uurimisperiood”).

(15)

Komisjon teavitas ametlikult taotluse esitajat, eksportiva riigi ametiasutusi ning liidu tootmisharu osalise vahepealse läbivaatamise uurimise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult ja suuliselt teatavaks teha.

(16)

Uurimise seisukohast vajaliku teabe kogumiseks saatis komisjon taotlejale küsimustiku ning sai vastuse selleks ette nähtud tähtaja jooksul.

(17)

Komisjon kogus ja kontrollis kõikvõimalikku teavet, mida ta pidas dumpingu kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Taotluse esitaja valdustesse tehti kontrollkäik.

(18)

Käesoleva läbivaatamise vaatlusalune toode on sama toode, mis on määratletud määruses (EÜ) nr 1292/2007, millega kehtestati kehtivad meetmed, nimelt praegu CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluv Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile).

(19)

Nagu ka eelmiste uurimiste puhul, näitas käesolev uurimine, et Indias toodetud ja liitu eksporditud PET-kilel ning India siseturu jaoks toodetud ja siseturul müüdaval PET-kilel, ja ka liidu tootjate toodetud ja ELi turul müüdaval PET-kilel on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ja samad kasutusvaldkonnad.

(20)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(21)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kontrolliti kõigepealt, kas samasuguse toote omamaise müügi kogumaht on tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2, st kas see müük moodustab 5 % vaatlusaluse toote ELi eksporditud müügimahust. Komisjon tegi kindlaks, et taotluse esitaja samasuguse toote omamaise müügi maht oli üldiselt tüüpiline. Müügimahu tüüpilisust kontrolliti tooteliikide kaupa. Leiti, et kaht tooteliiki ei müüdudki omamaisel turul.

(22)

Seejärel uuris komisjon, kas samasuguse toote omamaist müüki võib käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti India turul müüdud samasuguse toote puhul kindlaks, kui suure osa moodustas läbivaatamise uurimisperioodil tulutoov omamaine müük sõltumatutele klientidele. Leiti, et rohkem kui 90 % omamaisest müügist oli kasumlik.

(23)

Omamaisel turul müüdud ja põhjenduses 21 osutatud tüüpilisuse kontrolli edukalt läbinud tooteliikide puhul tehti kindlaks, et ühe tooteliigi puhul ei olnud kõik omamaised tehingud kasumlikud ja seega ei olnud need tehtud tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4.

(24)

Piisavates kogustes ja tavapärase kaubanduse käigus Indias müüdud tooteliikide puhul määrati normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt sõltumatutele tarbijatele makstud või makstavate hindade põhjal. Muude tooteliikide, st põhjenduses 23 osutatud liigi puhul ja nende toodete puhul, mida omamaisel turul ei müüdud, arvutati normaalväärtus tootmiskulude põhjal, mida taotluse esitaja kandis kõnealuse ekspordimudeli eest ning millele algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt liideti sobiv summa müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi tarvis.

(25)

Kuna kasumlik omamaine müük toimus suures osas tavapärase kaubandustegevuse käigus, võeti müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi puhul aluseks samasuguse toote kogumüük omamaisel turul.

(26)

Kõikidel juhtudel, kui PET-kile eksporditi otse ELis asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihinnad algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt, st tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal.

(27)

Sidusettevõtete kaudu ELi suunatud eksportmüügi puhul määrati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt kindlaks hindade põhjal, millega imporditud tooted müüdi esimest korda edasi sõltumatule ostjale.

(28)

Selleks kohandati kõiki importimise ja esimesele sõltumatule ostjale liidu turul edasimüümise vahel tekkinud kulusid. Kõnealusest müügist arvati maha ka müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjendatud marginaal. Kasumi, müügi- ning üld- ja halduskulude arvutamiseks kasutatud protsendid olid kooskõlas sidusettevõtte kasumiaruandes esitatuga.

(29)

Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi kaalutud keskmise eksporthinnaga nii tehasest hankimise kui ka samal kaubanduslikul tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse tegurite erinevusi, mille puhul oli näidatud, et need mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Sellest tulenevalt kohandati vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel taotluse esitaja makstud transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, komisjonitasusid, finantskulusid ja pakendamiskulusid.

(30)

Algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt võrreldi tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Võrdlus näitas, et dumpingut ei esinenud.

(31)

Algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt kontrolliti, kas taotluse esitaja väidetavaid muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks.

(32)

Uurimine näitas, et indikatiivne dumpingumarginaal, mis arvutati meetmete aegumise läbivaatamise uurimisperioodil taotluse esitaja suhtes kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi müügi puhul, oli samuti negatiivne. Mahult oli selline müük mitu korda suurem kui ELi suunatud eksportmüük.

(33)

Samuti tehti kindlaks, et taotluse esitaja oli teinud alates 2007. aastast märkimisväärseid investeeringuid oma tootmisprotsessi parandamiseks ja vaatlusaluse toote tootmiseks vajaliku põhitooraine tootmiseks. Nende muudatuste tulemusena vähenesid eelkõige kulud ja seega on nende muudatustega seletatav otsene mõju äriühingu dumpingumarginaalile. Seda laadi asjaolude muutust saab pidada püsivaks.

(34)

Seetõttu leiti, et olukord, mille tõttu algatati käesolev vahepealne uurimine, ei muutu lähemas tulevikus sellisel viisil, mis võiks mõjutada käesoleva vahepealse uurimise järeldusi. Seega tehti järeldus, et muutused on püsivad ja et dumpinguvastase meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole enam õigustatud.

(35)

Läbivaatamise tulemusi arvestades peetakse otstarbekaks muuta taotluse esitaja vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivat dumpinguvastast tollimaksu ja kehtestada selle määraks 0 %.

(36)

Vastavalt algmääruse artikli 14 lõike 1 ja nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (12) artikli 24 lõike 1 teisele lõigule ei või ühegi toote kohta korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust või ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda. Nagu märgitud põhjenduses 9, kehtib taotluse esitaja suhtes tasakaalustav tollimaks. Kuna taotluse esitaja suhtes kehtestati vaatlusaluse toote puhul dumpinguvastaseks tollimaksuks 0 %, siis käesoleval juhul seda olukorda ei teki.

(37)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal oli kavas teha ettepanek taotluse esitaja suhtes kehtiva tollimaksumäära muutmiseks, ja neile anti võimalus esitada märkusi.

(38)

Nende isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse ning vajaduse korral muudeti vastavalt lõplikke järeldusi,