16.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 299/1

(1)

Põllumajandustoodete ühisturu toimimise ja arenguga peaks kaasnema ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP”) väljatöötamine, et eelkõige kaasata põllumajandustoodete ühine turukorraldus (edaspidi „ÜTK”), mille vorm võib asutamislepingu artikli 34 kohaselt sõltuvalt tootest erineda.

(2)

Alates ÜPP kasutuselevõtust on nõukogu vastu võtnud 21 ühist turukorraldust iga toote või tooterühma kohta, millest igaühte reguleeritakse nõukogu eraldiseisva alusmäärusega:

(3)

Lisaks on nõukogu vastu võtnud kolm määrust, mis sisaldavad teatavaid tooteid käsitlevaid erieeskirju, kuid ei kehtesta nende toodete jaoks ühist turukorraldust:

(4)

Eespool nimetatud määrustega (edaspidi „alusmäärused”) kaasnevad sageli täiendavad nõukogu määrused. Enamik alusmäärusi on sama struktuuriga ja sisaldab arvukalt ühiseid sätteid. Eriti kehtib see kolmandate riikidega kauplemise eeskirjade ning üldsätete kohta, kuid teataval määral ka siseturuga seotud eeskirjade kohta. Alusmäärused sisaldavad sageli erinevaid lahendusi samadele või sarnastele probleemidele.

(5)

Ühendus on mõnda aega püüdnud ühise põllumajanduspoliitika reguleerivat keskkonda lihtsustada. Seega kehtestati nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, (26) kõikide otsetoetuste horisontaalne õigusraamistik, mis koondab rea toetussüsteeme ühtseks pindalatoetuseks. Seda lähenemisviisi tuleks kohaldada ka alusmääruste suhtes. Sellega seoses tuleks alusmäärustes sisalduvad eeskirjad koondada ühtseks õiguslikuks raamistikuks ning sektoriviisiline lähenemine asendada võimaluse korral horisontaalsega.

(6)

Eespool mainitud kaalutlusi arvesse võttes tuleks algmäärused kehtetuks tunnistada ja asendada ühe määrusega.

(7)

Lihtsustamine ei tohiks kahtluse alla seada ühises põllumajanduspoliitikas aastate jooksul tehtud poliitilisi otsuseid. Seepärast peaks käesolevas määruses piirduma tehnilise lihtsustamisega. See ei tohiks olemasolevaid õigusakte kehtetuks tunnistada ega muuta, kui need ei ole vananenud, üleliigseks osutunud või ei kuulu oma eripära tõttu nõukogu pädevusse, ega sätestada uusi õigusakte või meetmeid.

(8)

Sellest tulenevalt ei tohiks käesolev määrus hõlmata ühise turukorralduse neid osi, mille suhtes viiakse läbi poliitilisi reforme. Antud juhul tähendab see enamikku puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja- ning veinisektori osadest. Määrustes (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1493/1999 sisalduvad sätted tuleks seetõttu inkorporeerida käesolevasse määrusesse üksnes selles ulatuses, milles nad ei ole hõlmatud poliitiliste reformidega. Nende põllumajandusturgude ühise korralduse sisulised sätted tuleks kaasata alles siis, kui on läbi viidud vastavad reformid.

(9)

Teravilja-, riisi-, suhkru-, kuivsööda-, seemne-, oliiviõli- ja lauaoliivide, lina- ja kanepi-, banaani-, piima- ja piimatoote- ning siidiusside turgude ühises korralduses nähakse ette turustusaastad, mis on peamiselt kohandatud nende toodete vastavatele bioloogilistele tootmistsüklitele. Seetõttu tuleks käesolevasse määrusesse kaasata nendes sektorites kindlaks määratud turustusaastad.

(10)

Turgude stabiliseerimiseks ja põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldava elatustaseme tagamiseks on eri sektorites paralleelselt otsetoetuskavade kasutuselevõtmisega välja töötatud hinnatoetussüsteemide diferentseeritud süsteem, milles võetakse ühest küljest arvesse iga sektori vajadusi, teisalt aga eri sektorite omavahelist sõltuvust. Neid meetmeid rakendatakse riikliku sekkumise või eraladustamise toetuse maksmise vormis teravilja-, riisi-, suhkru-, oliiviõli ja lauaoliivide, veiseliha- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektori suhtes. Käesoleva määruse eesmärke arvestades on seega vaja säilitada varem väljatöötatud vahenditega ette nähtud hinnatoetusmeetmed, tegemata neisse olulisi muudatusi võrreldes varasema õigusliku olukorraga.

(11)

Selguse ja läbipaistvuse huvides tuleks neid meetmeid reguleerivad sätted allutada ühisele struktuurile, säilitades samas igas sektoris järgitava poliitika. Selleks on asjakohane eristada võrdlus- ja sekkumishindu.

(12)

Teravilja-, veise- ja vasikaliha, piima- ja piimatoodete turu ühine korraldus sisaldab sätteid, mille kohaselt nõukogu võib hinnatasemeid muuta, tegutsedes asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras. Arvestades hinnasüsteemide tundlikkust, tuleks täpsustada, et artikli 37 lõike 2 kohane hinnatasemete muutmise võimalus kehtib kõigi käesoleva määrusega hõlmatud sektorite suhtes.

(13)

Lisaks sätestatakse suhkru ühise turukorraldusega võimalus vaadata läbi suhkru standardkvaliteete, mis on täiendavalt määratletud määruses (EÜ) nr 318/2006, et võtta eelkõige arvesse kaubandusnõudeid ning tehnilise analüüsi arenguid. Seetõttu sätestati kõnealuse määrusega, et komisjonil on volitus asjakohast lisa muuta. Eelkõige on seda võimalust vaja säilitada selleks, et komisjon saaks vajaduse korral kiiresti meetmeid võtta.

(14)

Ühenduse turu suhkruhindade kohta usaldusväärse teabe saamise tagamiseks tuleks suhkru ühises turukorralduses sätestatud hinnaaruandluse süsteem kaasata käesolevasse määrusesse lähtuvalt sellest, mille alusel valge suhkru turuhinna tasemed tuleks kindlaks määrata.

(15)

Et vältida teravilja, riisi, või ja lõssipulbri sekkumissüsteemi muutumist omaette turustusvõimaluseks, tuleks säilitada võimalus näha riikliku sekkumise alustamine ette vaid aasta teatavatel perioodidel. Veise- ja vasikalihatoodete, sealiha ning või puhul peaks riikliku sekkumise alustamine ja lõpetamine sõltuma teatava perioodi turuhinna tasemetest. Maisi-, riisi- ja suhkru osas tuleks säilitada nende koguste piirang, mille ulatuses on kokkuost riikliku sekkumise korras lubatud. Või ja lõssipulbri puhul on vaja säilitada komisjoni õigus peatada tavapärane kokkuost teatava koguse saavutamisel või asendada see pakkumismenetluse alusel toimuva kokkuostuga.

(16)

Minevikus vähendas teravilja- ja riisi- ning veise- ja vasikalihaturu ühine korraldus riiklikul sekkumisel rakendatavat hinnataset ning määras selle kindlaks otsetoetuskavade kasutuselevõtuga nendes sektorites. Seega on nende toetuskavade raames antav abi ja sekkumishinnad omavahel tihedalt seotud. Piima- ja piimatoodete sektori toodete vastav hinnatase oli kindlaks määratud, et edendada asjakohase sektori toodete tarbimist ja parandada nende konkurentsivõimet. Riisi- ja suhkrusektoris olid hinnad kindlaks määratud, et aidata kaasa turu stabiliseerimisele olukordades, kus turustusaasta turuhind langeb järgmiseks turustusaastaks kindlaksmääratud võrdlushinnast madalamale. Need nõukogu poliitilised otsused jäävad endiselt jõusse.

(17)

Nagu ka varasemates ühistes turukorraldustes, tuleks käesolevas määruses sätestada riikliku sekkumise korras ostetud toodete müümise võimalus. Selliseid meetmeid tuleks võtta viisil, mis väldib turuhäireid ning tagab võrdse juurdepääsu kaupadele ja ostjate võrdse kohtlemise.

(18)

Mitmete põllumajandustoodete sekkumisvarude tõttu on ühendusel potentsiaalne võimalus oluliselt kaasa aidata oma enim puudust kannatavate kodanike heaolule. Ühenduse huve silmas pidades tuleb seda võimalust asjakohaseid meetmeid rakendades ka edaspidi kasutada, kuni varud on vähenenud normaalkoguseni. Neid kaalutlusi arvesse võttes on toidu jaotamist heategevusorganisatsioonide poolt seni reguleeritud nõukogu 10. detsembri 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 3730/87, millega kehtestatakse sekkumisvarudest pärit ja ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele jaotamiseks mõeldud toiduainete kindlaksmääratud organisatsioonidele tarnimise üldeeskirjad (27). See oluline sotsiaalne meede, mis võib olla arvestatava väärtusega enim puudust kannatavatele isikutele, tuleks säilitada ja inkorporeerida käesoleva määruse raamistikku.

(19)

Piimaturu tasakaalustamiseks ning turuhindade stabiliseerimiseks on piima- ja piimatoodete turu ühises korralduses ette nähtud koore, teatavate või- ja juustutoodete eraladustamise toetamine. Lisaks on komisjonile antud õigus otsustada teatavate muude juustutoodete, samuti valge suhkru, teatavate oliiviõliliikide ning teatavate veise- ja vasikalihatoodete, lõssipulbri, sea-, lamba- ja kitseliha eraladustamise toetamise üle. Käesoleva määruse eesmärki arvestades tuleks need meetmed säilitada.

(20)

Nõukogu 24. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1183/2006 ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaala kohta, (28) nõukogu 7. mai 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 1186/90, millega laiendatakse ühenduses kehtiva täiskasvanud veiste rümpade liigitusskaala reguleerimisala, (29) nõukogu 13. novembri 1984. aasta määrusega (EMÜ) nr 3220/84, millega määratakse kindlaks ühenduse searümpade liigitusskaala, (30) ja nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2137/92, mis käsitleb lambarümpade ühenduse liigitusskaalat ja määratleb ühenduse värskete või külmutatud lambarümpade standardkvaliteedi, (31) on sätestatud ühenduse rümpade liigitusskaalad veise- ja vasikaliha-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektoris. Need skeemid on väga olulised nimetatud sektorites hindade registreerimiseks ja sekkumiskorra kohaldamiseks. Lisaks sellele järgivad nad turu läbipaistvuse parandamise eesmärki. Sellised rümpade liigitamise skeemid tuleks säilitada. Seetõttu on asjakohane kaasata nende skeemide peamised elemendid käesolevasse määrusesse, andes komisjonile volituse reguleerida rakenduseeskirjade teatud küsimusi, mis on pigem tehnilise iseloomuga.

(21)

Loomataudide leviku tõkestamiseks kavandatud meetmete kohaldamisest tulenevad vaba ringluse piirangud võivad ühe või mitme liikmesriigi teatavate toodete turul põhjustada raskusi. Kogemused näitavad, et tõsised turuhäired, näiteks tarbimise või hindade oluline vähenemine, võivad olla seotud inimeste või loomade terviseriskidest tuleneva tarbijate usalduse kaotusega.

(22)

Seetõttu tuleks veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna- ja linnulihaturu ühises korralduses sätestatud erakorralised turutoetusmeetmed, mille eesmärk on selliseid olukordi heastada, kaasata käesolevasse määrusesse samadel tingimustel, nagu neid on siiani kohaldatud. Neid erakorralisi turutoetusmeetmeid peaks võtma komisjon ja need peaksid olema otseselt seotud haiguste leviku tõkestamiseks vastuvõetud tervishoiu- ja veterinaarmeetmetega või neile järgnema. Neid meetmeid tuleks võtta liikmesriikide palvel, et vältida tõsiseid häireid asjaomastel turgudel.

(23)

Käesoleva määrusega peaks säilitama komisjonile antud võimaluse võtta vastu teravilja- ja riisituru ühises korralduses sätestatud erisekkumismeetmed, kui see on vajalik tõhusaks ja tulemuslikuks reageerimiseks teraviljasektori turuhäirete ohule ning ulatusliku riikliku sekkumise vältimiseks ühenduse teatavate piirkondade riisisektoris või koorimata riisi puudujääkide kompenseerimiseks pärast loodusõnnetusi.

(24)

Selleks et tagada ühenduse suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajatele rahuldav elatustase, tuleks kindlaks määrata kvoodikohase ja standardkvaliteedile vastava suhkrupeedi miinimumhind ning määratleda kõnealune standardkvaliteet.

(25)

Suhkruettevõtjate ja suhkrupeedikasvatajate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks on vaja erivahendeid. Seetõttu tuleks säilitada suhkruturu ühises korralduses seni sisaldunud standardsätted, mis reguleerivad mitme kutseala vahelisi kokkuleppeid.

(26)

Erinevad looduslikud, majanduslikud ja tehnilised tingimused muudavad raskeks suhkrupeedi ostutingimuste ühtlustamise ühenduses. Suhkrupeedikasvatajate ühenduste ja suhkruettevõtjate ühenduste vahel on juba sõlmitud majandusharusisesed kokkulepped. Raamsätetega peaks seepärast määratlema üksnes suhkrupeedikasvatajatelt ja suhkrutootjatelt nõutavad miinimumtagatised, et tagada suhkruturu nõuetekohane toimimine, ja teatud eeskirjadest erandite tegemine peaks olema võimalik majandusharusiseste kokkulepetega.

(27)

Suhkruturu ühises korralduses sätestatud tootmismaks, millega kaetakse nimetatud ühise turukorraldusega seotud kulusid, tuleks inkorporeerida käesolevasse määrusesse.

(28)

Et säilitada suhkruturgudel tasakaalu võrdlushinna-lähedasel tasemel, tuleks säilitada komisjonile antud võimalus otsustada suhkur turult kõrvaldada ajavahemikuks, mil tasakaal turul taastub.

(29)

Elustaimede, veise-, vasika-, sea-, lamba- ja kitseliha-, muna- ja linnulihaturu ühises korralduses sätestatakse teatavate meetmete vastuvõtmise võimalus pakkumise kohandamiseks turu nõuetele. Niisugused meetmed võivad kaasa aidata turgude stabiliseerimisele ja põllumajandusega tegeleva asjaomase rahvastikuosa rahuldava elatustaseme tagamisele. Käesoleva määruse eesmärke arvestades tuleks see võimalus säilitada. Nende sätete kohaselt võib nõukogu asutamislepingu artiklis 37 sätestatud korras vastu võtta selliseid meetmeid käsitlevad üldeeskirjad. Selliste meetmetega taotletavad eesmärgid on selgelt piiritletud ning need piiravad vastuvõetavate meetmete laadi. Seega ei ole nõukogul vaja kõnealustes sektorites täiendavaid üldeeskirju vastu võtta ja neid ei ole vaja sätestada.

(30)

Suhkru- ning piima- ja piimatoodete sektoris on määruses (EÜ) nr 318/2006 ja nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris, (32) sätestatud koguseline tootmispiirang olnud mitme aasta vältel oluline turupoliitika vahend. Põhjused, miks ühendus varem mõlemas sektoris tootmiskvootide süsteemi kasutusele võttis, kehtivad endiselt.

(31)

Kui suhkrukvoodisüsteem on sätestatud suhkruturu ühise korraldusega, siis piimasektori vastavat süsteemi on seni reguleeritud piima ja piimatoodete turu ühisest korraldusest eraldi seisva õigusaktiga, nimelt määrusega (EÜ) nr 1788/2003. Arvestades nende skeemide otsustavat tähtsust ning käesoleva määruse eesmärke, on asjakohane inkorporeerida mõlema sektori asjaomased sätted käesolevasse määrusesse, tegemata skeemidesse ja nende toimimisviisidesse olulisi muudatusi võrreldes varasema õigusliku olukorraga.

(32)

Käesolevas määruses sätestatav suhkrukvoodisüsteem peaks seega kajastama määruses (EÜ) nr 318/2006 esitatud korda ning eelkõige säilitama kvootide õigusliku seisundi, kuna vastavalt Euroopa Kohtu praktikale on kvoodisüsteem suhkrusektori turu reguleerimise mehhanism, mille eesmärk on tagada üldistes huvides olevate eesmärkide saavutamine.

(33)

Käesolev määrus peaks seetõttu võimaldama komisjonil kohandada kvoote püsivale tasemele pärast nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 320/2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses, (33) kehtestatud ümberkorraldusfondi tegevuse lõppemist aastal 2010.

(34)

Arvestades vajadust võimaldada teatavat riiklikku paindlikkust töötleva tööstuse ning suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatuse struktuurilise kohanduse tõttu kvootide kohaldamise perioodil, tuleks säilitada liikmesriikidele antud võimalus lubada ettevõtjate kvoote teatavates piirides muuta, piiramata seejuures ümberkorraldusfondi kui vahendi toimimist.

(35)

Suhkruturu ühise korraldusega sätestatakse, et suhkru ülejääkidest tulenevate suhkruturu moonutuste vältimiseks peaks võimaldama komisjonil teatavatest kriteeriumidest lähtudes ette näha kvoodikohases tootmises töödeldava suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi ülejääkide ülekandmine järgmisse turustusaastasse. Lisaks sellele, kui kehtivaid tingimusi teatavate koguste osas ei täideta, tuleks ülejäägile samuti tasu kehtestada, et vältida nende turuolukorda ohustavate koguste kuhjumist. Need sätted tuleks säilitada.

(36)

Endiselt kehtib piima kvoodisüsteemi peamine eesmärk, milleks on vähendada vastaval turul nõudmise ja pakkumise vahelist tasakaalustamatust ning sellest tulenevaid struktuurilisi ülejääke, saavutades seeläbi turu parema tasakaalu. Seetõttu tuleks säilitada tasu kohaldamine üle teatud tagatud alammäära kogutud või otsetarbimiseks müüdud piima kogustele. Käesoleva määruse eesmärgiga kooskõlas on teatud ulatuses vaja eelkõige terminoloogiliselt ühtlustada suhkru- ja piimakvoodi skeemid, säilitades täielikult nende õigusliku status quo. Seetõttu tundub asjakohane ühtlustada piima- ja suhkrusektori mõisted. Seega tuleks teatavates keeleversioonides asendada määruse (EÜ) nr 1788/2003 mõisted „tootmiskvoot” (riiklik referentskogus) ja „individuaalne kvoot” (individuaalne referentskogus) uute terminitega, säilitades seejuures määratletava õigusliku tähenduse.

(37)

Sisuliselt tuleks käesoleva määruse piimakvoodisüsteem kujundada määruse (EÜ) nr 1788/2003 järgi. Eelkõige tuleks säilitada tarnete ja otseturustamise eristamine ning süsteemi tuleks kohaldada individuaalsete tegelike rasvasisalduste ja piima siseriikliku baasrasvasisalduse alusel. Põllumajandustootjatel peaks teatavatel tingimustel olema lubatud oma individuaalset kvooti ajutiselt üle anda. Lisaks tuleks säilitada põhimõte, mille kohaselt põllumajandusettevõtte müümisel, rentimisel või pärandina üleandmisel läheb vastav kvoot koos asjaomase maaga üle ostjale, rentnikule või pärijale, kusjuures tuleks säilitada erandid kvootide põllumajandusettevõttega sidumise põhimõttele, et jätkata piimatootmise ümberkorraldamist ja parandada keskkonda. Kooskõlas kvootide mitut liiki üleandmiste ja objektiivsete kriteeriumide kasutamisega tuleks samuti säilitada sätted, mille alusel on liikmesriikidel õigus suunata osa üleantavaid kvoote riiklikku reservi.

(38)

Kvoodiületamise tasu tuleks kehtestada hoiataval tasemel ning liikmesriik peab seda maksma kohe, kui tootmiskvooti on ületatud. Sel juhul peaks liikmesriik maksekohustuse jagama kvoodi ületamise põhjustanud tootjate vahel. Kõnealused tootjad peaksid kohustuma maksma liikmesriigile oma osa tasust üksnes asjaolu tõttu, et nad on ületanud neile eraldatud kvoote. Liikmesriigid peaksid maksma Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) nende tootmiskvooti ületavale osale vastavat tasu, mida vähendatakse 1 % suuruse summa võrra, et võtta arvesse pankrotijuhtumeid või teatavate tootjate lõplikku suutmatust maksta oma osa kõnealusest tasust.

(39)

Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (34) liigitatakse piimasektori lisatasu kohaldamisest saadavad summad sihtotstarbelisteks tuludeks, mis tuleb maksta ühenduse eelarvesse ja mida taaskasutamise korral võib kasutada ainult Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) või Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) kulude rahastamiseks. Seetõttu on määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikkel 22, mille kohaselt tasu käsitatakse sekkumisena põllumajandusturgude stabiliseerimiseks ja seda tuleb kasutada piimasektori kulude katmiseks, vananenud ning seda ei tohiks inkorporeerida käesolevasse määrusesse.

(40)

Mitmes ühises turukorralduses on sätestatud erinevad toetuskavad.

(41)

Kuivsööda- ning lina- ja kanepituru ühises korralduses sätestati nende sektorite siseturu korraldamise vahendina töötlemistoetused. Need sätted tuleks säilitada.

(42)

Arvestades teravilja- ja kartulitärkliseturu erilist olukorda, sisaldas teraviljaturu ühine korraldus sätteid, mis võimaldasid anda tootmistoetust, kui see osutus vajalikuks. Tootmistoetus peaks oma olemuselt olema selline, et asjaomases tööstuses kasutatavad põhitooted on sellele tööstusele kättesaadavad madalama hinnaga kui ühiste hindade kohaldamisest tulenev hind. Suhkruturu ühises korralduses kehtestati tootmistoetuse andmise võimalus juhtudeks, kui teatavate tööstus-, keemia- või farmaatsiatoodete tootmisel tekib vajadus meetmete järele, mille eesmärk on muuta kättesaadavaks teatavad suhkrutooted. Need sätted tuleks säilitada.

(43)

Piimaturu tasakaalustamiseks ning piima ja piimatoodete turuhindade stabiliseerimiseks on vaja meetmeid piimatoodete müügivõimaluste suurendamiseks. Piima ja piimatoodete ühises turukorralduses sätestati seetõttu toetus teatavate piimatoodete turustamisele konkreetseteks kasutusotstarveteks ja konkreetsetesse sihtkohtadesse. Lisaks sellele sätestati ühises turukorralduses, et noorte hulgas piima tarbimise ergutamiseks peaks ühendus katma osa kooliõpilaste piimaga varustamise toetuskuludest. Need sätted tuleks säilitada.

(44)

Selleks et ergutada tunnustatud ettevõtjate organisatsioone koostama töökavasid oliiviõli ja lauaoliivide tootmiskvaliteedi parandamiseks, on vaja ühenduse rahastamist, mis koosneb otsetoetuse sellest osast, mille liikmesriigid võivad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110i lõike 4 alusel kinni pidada. Sellega seoses sätestati oliiviõli ja lauaoliivide turu ühises korralduses ühenduse toetuse andmine vastavalt kõnealuste töökavade raames võetavatele meetmetele antud prioriteetidele. Need sätted tuleks säilitada.

(45)

Määruse (EMÜ) nr 2075/92 alusel asutati ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond, mida rahastatakse selle sektori abikavade teatavatest mahaarvestustest, et viia selles sektoris ellu mitmeid meetmeid. Aasta 2007 on viimane aasta, mil ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fondi rahastatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10c sätestatud toetuskavast tehtavatest mahaarvestustest. Ehkki fondi rahastamine lõpeb enne käesoleva määruse jõustumist, tuleks määruse (EMÜ) nr 2075/92 artikkel 13 siiski säilitada ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fondist rahastatavate mitmeaastaste programmide õigusliku alusena.

(46)

Mesinduse kui põllumajandussektori eripäraks on tootmistingimuste ja saagikuse suured erinevused ja ettevõtjate hajutatus ning mitmekesisus nii tootmis- kui ka turustusetapis. Lisaks sellele, arvestades varroatoosi levikut mitmes liikmesriigis viimastel aastatel ja probleeme, mida see haigus mee tootmises tekitab, on ühenduse abinõud jätkuvalt vajalikud, sest varroatoosi ei ole võimalik täielikult kaotada ning seda tuleb ravida selleks kinnitatud toodetega. Neid asjaolusid arvestades ning eesmärgiga parandada mesindustoodete tootmist ja turustamist ühenduses, tuleks iga kolme aasta järel koostada riiklik programm, mis hõlmab tehnilist abi, varroatoositõrjet, mesilaste rändpidamise ratsionaliseerimist, ühenduse mesitarude arvukuse suurendamise juhtimist ning koostööd mesindust ja mesindustooteid käsitlevates uurimisprogrammides, et parandada mesindustoodete üldisi tootmis- ja turustustingimusi. Seda riiklikku programmi peaks osaliselt rahastama ühendus.

(47)

Määrus (EÜ) nr 1544/2006 asendas kõik riiklikud siidiussitoetused ühenduse siidiusside kasvatamise toetuskavaga, mida antakse kindlaksmääratud summana kasutatud siidiussimunade kasti kohta.

(48)

Kuna eespool nimetatud mesinduse ja siidusside kasvatamise toetuskavade kehtestamiseni viinud poliitilised kaalutlused on endiselt alles, tuleks kõik need toetuskavad kaasata käesoleva määruse raamistikku.

(49)

Põllumajandustoodete turustamisstandardite kohaldamine võib kaasa aidata nende toodete majanduslike tootmis- ja turustustingimuste, samuti nende kvaliteedi parandamisele. Seetõttu on niisuguste standardite kohaldamine tootjate, kauplejate ja tarbijate huvides. Seega kehtestati banaani-, oliiviõli ja lauaoliivide, elustaime-, muna- ja linnulihaturu ühises korralduses turustamisstandardid, mis on eelkõige seotud kvaliteedi, sortimise, kaalu, suuruse järgi jaotamise, pakendamise, ümbriste, ladustamise, transpordi, esitluse, päritolu ja tähistamisega. Seepärast on asjakohane see lähenemisviis käesolevas määruses säilitada.

(50)

Oliiviõli ja lauaoliivide ning banaanide turgude ühise korralduse kohaselt on turustamisstandardite sätete vastuvõtmine seni usaldatud komisjonile. Arvestades nende üksikasjalikku tehnilist iseloomu ning vajadust nende tõhusust pidevalt parandada ja neid arenevatele kaubandustavadele kohandada, on asjakohane laiendada seda lähenemisviisi elustaimesektorile, sätestades kriteeriumid, mida komisjon peab asjaomaste eeskirjade koostamisel arvesse võtma. Lisaks võib osutuda vajalikuks erimeetmete, eelkõige tänapäevaste analüüsimeetodite ja asjaomaste standardite tunnuste kindlaksmääramise muude meetmete vastuvõtmine, et vältida kuritarvitusi tarbijaile esitletud toodete kvaliteedi ja ehtsuse osas ning asjaomaste turgude olulisi häireid, mida sellised kuritarvitused võivad põhjustada.

(51)

Piima, piimatoodete ja rasvade turustamise ja nimetuste reguleerimiseks on kehtestatud mitmeid õigusakte. Nende eesmärk on ühest küljest parandada piima ja piimatoodete positsiooni turul ning teisest küljest tagada piimast ja muust kui piimast valmistatud võiderasvade vaheline aus konkurents, mis on kasuks nii tootjaile kui ka tarbijaile. Nõukogu 2. juuli 1987. aasta määruses (EMÜ) nr 1898/87 piima ja piimatoodete turustamisel kasutatavate nimetuste kaitse kohta (35) sisalduvate eeskirjade eesmärk on tarbija kaitsmine ning piimatoodete ja konkureerivate toodete vahel tootenimetuste, märgistamise ja reklaami alal konkurentsitingimuste kehtestamine, et vältida igasuguseid moonutusi. Nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määruses (EÜ) nr 2597/97, millega sätestatakse täiendavad eeskirjad piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta joogipiima osas, (36) sätestatakse eeskirjad, mille eesmärk on tagada joogipiima kõrge kvaliteet ning tarbijate soovidele ja vajadustele vastavad tooted, stabiliseerides sel moel asjaomast turgu ja tagades tarbijale kvaliteetse joogipiima. Nõukogu 5. detsembri 1994. aasta määruses (EÜ) nr 2991/94, millega kehtestatakse võiderasvade standardid, (37) kehtestatakse piima ja teiste põllumajandustoodete turustamisstandardid koos selge ja ühemõttelise liigitusega ning eeskirjadega nimetuste kohta. Kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega tuleks need eeskirjad säilitada.

(52)

Muna- ja linnulihasektori osas on olemas sätted turustamisstandardite ning mõnel juhul ka tootmise kohta. Need sätted sisalduvad nõukogu 19. juuni 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1028/2006 munade turustusnormide kohta, (38) nõukogu 26. juuni 1990. aasta määruses (EMÜ) nr 1906/90 kodulindude turustusnormide kohta (39) ja nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määruses nr 2782/75 haudemunade ja kodulindude tibude tootmise ja turustamise kohta (40). Nimetatud määrustes sisalduvad peamised eeskirjad tuleks kaasata käesolevasse määrusesse.

(53)

Määrusega (EÜ) nr 1028/2006 sätestatakse, et munade turustusnorme peaks põhimõtteliselt kohaldama ühenduses turustatavate ja üldjuhul ka kolmandatesse riikidesse ekspordiks mõeldud liiki Gallus gallus kuuluvate kanade kõikide munade suhtes. Selles eristatakse ka otseselt inimtoiduks sobivaid ning mittesobivaid mune, luues kaks munade kvaliteediklassi ning nähes ette sätted, millega tagatakse tarbijale asjakohane teave kvaliteedi- ja kaaluklasside ning kasutatud tootmisviisi kohta. Kõnealuse määrusega sätestatakse ka erieeskirjad kolmandatest riikidest imporditud munade suhtes, mille kohaselt teatud kolmandas riigis jõus olevad erisätted võivad ühenduse õigusaktide tagatud samaväärsuse korral õigustada erandeid kõnealustest turustamisstandarditest.

(54)

Linnulihasektoris sätestatakse määrusega (EMÜ) nr 1906/90, et turustusnorme peaks põhimõtteliselt kohaldama ühenduses turustatava inimtoiduks sobiva teatud kodulinnuliha liikide suhtes ning et kolmandatesse riikidesse ekspordiks mõeldud kodulinnuliha suhtes ei peaks kõnealuseid turustusnorme siiski kohaldama. Kõnealuse määrusega sätestatakse kodulinnuliha liigitamine vastavalt lihakusele ja välimusele kahte kategooriasse ning selle liha müügiks pakkumise tingimused.

(55)

Vastavalt nimetatud määrustele peaksid liikmesriigid võima teha erandeid kõnealuste turustusnormide kohaldamisest vastavalt munade ja kodulinnuliha suhtes, mida väikestes kogustes müüakse teatud otseturustusviisidel tootjalt lõpptarbijale.

(56)

Määrusega (EÜ) nr 2782/75 sätestatakse erieeskirjad haudemunade ja kodulindude tibude turustamise ja transpordi, samuti haudemunade inkubatsiooni kohta. Eelkõige sätestatakse kõnealuse määrusega tibude tootmiseks kasutatavate haudemunade eraldi märgistamine, pakendamise viis ja transpordiks kasutatav pakkematerjal. Väikesed aretusfarmid ja muud farmid on kõnealuses määruses sätestatud normide kohaldamise kohustusest siiski vabastatud.

(57)

Kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega tuleks need eeskirjad ilma sisuliste muudatusteta säilitada. Siiski tuleks kõnealustes määrustes sisalduvaid tehnilise iseloomuga sätteid käsitleda komisjoni poolt vastu võetavates rakenduseeskirjades.

(58)

Nagu seni on sätestatud humalaturu ühises korralduses, tuleks kogu ühenduses järgida kvaliteedipoliitikat, rakendades sertifitseerimist käsitlevaid sätteid koos eeskirjadega, mis üldjuhul keelavad ilma sertifikaadita toodete või importtoodete korral samaväärsetele kvaliteeditunnustele mittevastavate toodete turustamise.

(59)

Oliiviõli kirjeldused ja määratlused ning nimed on oluline osa turu korraldusest, sest nendega kehtestatakse kvaliteedistandardid ning antakse tarbijatele toote kohta piisavat teavet ning need tuleks käesolevas määruses säilitada.

(60)

Üks eespool nimetatud toetuskavasid, mis aitab kaasa piima- ja piimatooteturu tasakaalustamisele ning seega selle sektori turuhindade stabiliseerimisele, seisneb lõssi kaseiiniks ja kaseinaatideks töötlemise toetamises, ning sisaldub määruses (EÜ) nr 1255/1999. Nõukogu 24. juuli 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 2204/90, millega sätestatakse piima- ja piimatooteturu ühise korralduse täiendavad üldised eeskirjad juustu osas, (41) võeti kasutusele eeskirjad kaseiini ja kaseinaatide kasutamise kohta juustu tootmisel, et heastada selle toetuskava võimalikke ebasoodsaid mõjusid, võttes arvesse ohtu juustule, mis kaasneb kaseiini ja kaseinaatidega asendamisega, ja püüdes sel moel turgu stabiliseerida. Need eeskirjad tuleks inkorporeerida käesolevasse määrusesse.

(61)

Teatava põllumajandustoorme töötlemine etüülalkoholiks on tihedalt seotud selle toorme majandusliku tähtsusega. See võib märkimisväärselt kaasa aidata kõnealuse toorme väärtuse suurenemisele ning olla olulise majandusliku ja sotsiaalse tähtsusega ühenduse teatavate piirkondade majandusele või oluliseks sissetulekuallikaks asjaomase toorme tootjaile. Samuti võimaldab see kõrvaldada turult ebarahuldava kvaliteediga tooted ja lühiajalised ülejäägid, mis võiksid põhjustada ajutisi probleeme teatavates sektorites.

(62)

Humala-, oliiviõli ja lauaoliivide, tubaka- ja siidiussisektoris keskenduvad õigusaktid poliitiliste eesmärkide saavutamiseks eri liiki organisatsioonidele, seda eelkõige asjaomaste toodete turgude stabiliseerimiseks ning nende kvaliteedi parandamiseks ja tagamiseks ühismeetmete kaudu. Seda organisatsioonide süsteemi seni reguleerinud sätted põhinevad liikmesriikide tunnustatud organisatsioonidel või teatavatel tingimustel komisjoni tunnustatud organisatsioonidel vastavalt komisjonis vastu võetavatele sätetele. See süsteem tuleks säilitada ning seni kehtinud sätted ühtlustada.

(63)

Et toetada tootmisharudevaheliste organisatsioonide teatavat tegevust, mis pakub erilist huvi, arvestades tubakaturu ühtse korralduse kehtivaid eeskirju, tuleks ette näha tootmisharudevahelise organisatsiooni poolt tema liikmete jaoks vastuvõetud eeskirjade laiendamine teatavatel tingimustel kõikidele ühe või mitme piirkonna tootjatele ja rühmadele, kes organisatsiooni ei kuulu. Sama tuleks kohaldada ka tootmisharudevaheliste organisatsioonide muu tegevuse suhtes, mis pakuvad tubakasektori seisukohalt üldmajanduslikku või tehnilist huvi ja mis seega tulevad kasuks kõikidele kõnealustes tootmisharudes tegutsevatele isikutele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid omavahel tihedat koostööd tegema. Komisjonil peaksid olema püsivad järelevalvevolitused, eriti nende organisatsioonide kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuste tõttu.

(64)

Teatud sektorites peale nende, mille suhtes on kehtivate eeskirjadega sätestatud tootjaorganisatsioonide või tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine, võivad liikmesriigid soovida selliseid siseriiklikul õigusel põhinevaid organisatsioone tunnustada, kui ühenduse õigus seda võimaldab. Seetõttu tuleks seda võimalust täpsustada. Lisaks tuleks vastu võtta eeskirjad, mille kohaselt jääb pärast käesoleva määruse vastuvõtmist kehtima kehtivatele määrustele vastavate tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine.

(65)

Ühenduse ühtne turg sisaldab kauplemissüsteemi ühenduse välispiiridel. Kauplemissüsteem peaks hõlmama imporditollimakse ja eksporditoetusi ning peaks põhimõtteliselt ühenduse turgu stabiliseerima. Kauplemissüsteem peaks põhinema mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustustel.

(66)

Kolmandate riikidega toimuva põllumajandustoodetega kauplemise mahu järelevalvet teravilja-, riisi-, suhkru-, seemne-, oliiviõli ja lauaoliivide, lina- ja kanepi-, veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sea-, lamba- ja kitseliha-, muna-, linnuliha-, elustaime- ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholituru ühises korralduses on seni nii impordi kui ka ekspordi osas rakendatud kas kohutuslike litsentside süsteemi või süsteeme, milles komisjonil oli õigus kehtestada litsentsinõudeid.

(67)

Kaubavoogude järelevalve on eelkõige haldusküsimus, mis tuleks lahendada paindlikult. Sellest tulenevalt ning arvestades nendest ühistest turukorraldustest, kus litsentside haldamine on juba komisjoni pädevusse antud, saadud kogemusi, tundub olevat asjakohane laiendada nimetatud lähenemisviisi kõikidele sektoritele, kus kasutatakse impordi- ja ekspordilitsentse. Litsentsinõuete kehtestamise otsuse peaks tegema komisjon, võttes arvesse impordilitsentside vajalikkust asjaomaste turgude korraldamise ning eelkõige kõnealuste toodete impordi järelevalve seisukohalt.

(68)

Põllumajandustoodetele Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingute kohaselt kehtivad tollimaksud on suures osas sätestatud ühises tollitariifistikus. Osa teravilja- ja riisisektori toodete kohta on aga lisamehhanismide kasutuselevõtu tõttu vaja ette näha erandite tegemise võimalus.

(69)

Selleks et vältida või kõrvaldada kahjulikke mõjusid ühenduse turul, mis võivad tuleneda teatavate põllumajandustoodete impordist, tuleks selliste toodete impordi puhul kohaldada täiendavat tollimaksu, juhul kui teatavad tingimused on täidetud.

(70)

Teatavatel tingimustel on asjakohane volitada komisjoni avama ja haldama impordi tariifikvoote, mis tulenevad kooskõlas asutamislepinguga sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest või muust nõukogu õigusaktist.

(71)

Nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määruse nr 2729/75 (teravilja-, riisi- ja purustatud riisi segude impordimaksude kohta) (42) eesmärk on tagada teravilja, riisi ja purustatud riisi segude importimisel kohaldatava maksusüsteemi nõuetekohane toimimine. Need eeskirjad tuleks kaasata käesolevasse määrusesse.

(72)

Ühendus on sõlminud mitu turule sooduspääsu käsitlevat kokkulepet kolmandate riikidega ja sellest lähtuvalt on neil riikidel võimalik roosuhkrut ühendusse eksportida soodsatel tingimustel. Suhkruturu ühine korraldus näeb ette rafineerimistehaste suhkruvajaduse hindamise ning teatavatel tingimustel impordilitsentside reserveerimise oluliste imporditud toor-roosuhkru koguste spetsialiseerunud kasutajatele, keda loetakse ühenduses täiskoormusega rafineerimistehasteks. Need sätted tuleks säilitada.

(73)

Selleks et keelatud kultuurid ei saaks häirida kiu tootmiseks kasvatatava kanepi turu ühist korraldust, sätestab vastav määrus imporditud kanepi ja kanepiseemnete kontrolli, tagamaks et kõnealused saadused pakuksid tetrahüdrokannabinooli sisalduse suhtes teatavaid garantiisid. Lisaks tuleks muul otstarbel kui külvamiseks imporditud kanepiseemnete kohta kehtestada kontrollsüsteem, mis näeb ette asjaomaste importijate heakskiitmise süsteemi. Need sätted tuleks säilitada.

(74)

Humalasektori toodete puhul järgitakse kogu ühenduses kvaliteedipoliitikat. Importtoodete puhul tuleks sätted, millega tagatakse ainult samaväärsetele kvaliteedi miinimumtunnustele vastavate toodete importimine, käesolevasse määrusesse inkorporeerida.

(75)

Tollimaksusüsteem võimaldab loobuda kõikidest muudest kaitsemeetmetest ühenduse välispiiril. Erandlikel asjaoludel võib siseturu- ja tollimaksumehhanism osutuda ebapiisavaks. Selleks et mitte jätta ühenduse turgu kaitseta sellest tingitud häirete vastu, peaks ühendus saama võtta viivitamata kõiki vajalikke meetmeid. Kõnealused meetmed peaksid olema kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega.

(76)

Ühiste turukorralduste nõuetekohase toimimise tagamiseks ja eelkõige turuhäirete vältimiseks nähakse paljude toodete turgude ühiste korraldustega tavaliselt ette võimalus keelata sees- ja välistöötlemise korra kasutamine. See võimalus tuleks säilitada. Lisaks näitavad kogemused, et kui kõnealune kord häirib või ähvardab häirida turgu, peab meetmeid võtma ilma suurema viivituseta. Seepärast tuleks komisjonile anda vastavad õigused. Seega on asjakohane võimaldada komisjonil sellistes olukordades sees- ja välistöötlemise korra kasutamine peatada.

(77)

Kolmandatesse riikidesse ekspordil selliste toetuste määramine, mis põhinevad ühenduse ja maailmaturuhinna vahel ning mille puhul piirdutakse ühenduse WTO kohustustega, peaks kaitsma ühenduse osalemist käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävate teatavate toodete rahvusvahelises kaubanduses. Subsideeritud ekspordi suhtes tuleks rakendada väärtuselisi ja koguselisi piiranguid.

(78)

Väärtuspiirangute järgimine tuleks tagada toetuste määramise ajal, kontrollides makseid EAGFi eeskirjade alusel. Järelevalvet võib hõlbustada eksporditoetuste kohustuslik eelkinnitamine, lubades diferentseeritud toetuste puhul võimalust muuta ette nähtud sihtkohta geograafilises piirkonnas, mille suhtes kehtib ühtne eksporditoetuse määr. Sihtkoha muutmise korral tuleks maksta tegeliku sihtkoha suhtes kehtivat toetust, mis ei või olla suurem kui alguses ette nähtud sihtkoha suhtes kohaldatav summa.

(79)

Kogusepiirangutele vastavuse peaks tagama usaldusväärne ja tõhus järelevalvesüsteem. Selleks tuleks eksporditoetuse andmiseks nõuda ekspordilitsentsi. Eksporditoetust tuleks anda kasutatavate piirnormide ulatuses iga asjaomase toote konkreetse olukorra põhjal. Sellest reeglist võiks erandeid lubada üksnes asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud toodete puhul, mille suhtes kogusepiiranguid ei kohaldata. Tuleks sätestada erandid halduseeskirjadest kõrvalekaldumise puhuks, kui eksporditoetustega kaetud eksport ei ületa tõenäoliselt ette nähtud koguseid.

(80)

Elusveiste ekspordi korral tuleks eksporditoetuste andmine ja väljamaksmine ette näha üksnes juhul, kui järgitakse loomade heaolu, eelkõige loomade kaitset transportimisel käsitlevate ühenduse õigusaktide sätteid.

(81)

Kui põllumajandustooted vastavad teatavatele spetsifikatsioonidele ja/või hinnatingimustele, võivad need kolmandates riikides kuuluda impordi erirežiimi alla. Sellise süsteemi nõuetekohase kohaldamise tagamiseks on vajalik halduskoostöö importiva kolmanda riigi ja ühenduse asutuste vahel. Selleks peaks toodetele olema lisatud ühenduses välja antud sertifikaat.

(82)

Lillesibulate eksport kolmandatesse riikidesse on ühendusele märkimisväärse majandusliku tähtsusega. Sellise ekspordi jätkamist ja arendamist võib tagada hindade stabiliseerimisega kõnealuses kaubanduses. Selleks tuleks kõnealuste toodete jaoks sätestada ekspordi miinimumhinnad.

(83)

Asutamislepingu artikli 36 kohaselt kohaldatakse asutamislepingu konkurentsieeskirju käsitleva peatüki sätteid põllumajandussaaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes ainult ulatuses, mille nõukogu määrab kindlaks asutamislepingu artikli 37 lõigete 2 ja 3 raames ning vastavalt nendes lõigetes ette nähtud menetlusele. Erinevates ühistes turukorraldustes kuulutati riigiabisätted suures osas kohaldatavateks. Eelkõige asutamislepingust tulenevate eeskirjade kohaldamine ettevõtjate suhtes on lisaks määratletud nõukogu 24. juuli 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1184/2006, millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju põllumajandustoodete ja -saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes (43). Tulenevalt eesmärgist luua üks kõikehõlmav turupoliitika eeskirjade kogumik on asjakohane inkorporeerida kõik asjaomased sätted käesolevasse määrusesse.

(84)

Asutamislepingu artiklis 81 osutatud kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust käsitlevaid, samuti turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega seotud konkurentsieeskirju tuleks põllumajandustoodete ja -saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes kohaldada sel määral, et nende kohaldamine ei takistaks põllumajandusturgude riigisisese korralduse toimimist ega ohustaks ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamist.

(85)

Eriline lähenemine tagatakse sellistele põllumajandustootjate ühendustele, kelle esmane eesmärk on põllumajandustoodete ja -saaduste ühistootmine või -turustamine või ühiste seadmete kasutamine, välja arvatud siis, kui selline ühistegevus välistab konkurentsi või ohustab asutamislepingu artikli 33 eesmärkide saavutamist.

(86)

Ühise põllumajanduspoliitika arengu ohustamise vältimiseks ning selleks, et tagada kõnealuste ettevõtete mittediskrimineeriv kohtlemine ja õiguskindlus, peaks ainult komisjon, kelle otsuseid on pädev läbi vaatama Euroopa Kohus, olema volitatud otsustama, kas asutamislepingu artiklis 81 osutatud kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus on ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega kooskõlas.

(87)

Riikliku abi andmine kahjustaks ühistel hindadel põhineva ühtse turu nõuetekohast toimimist. Seepärast tuleks käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes kohaldada asutamislepingu riigiabi käsitlevaid sätteid. Teatavates olukordades tuleks lubada erandeid. Selliste erandite kohaldamiseks peaks aga komisjon koostama olemasolevate, uute või kavandatavate riiklike toetuste nimekirja, andma liikmesriikidele asjakohast nõu ja pakkuma välja neile sobivaid meetmeid.

(88)

Soome ja Rootsi võivad nende ühinemisest alates põhjapõtrade ja põhjapõdratoodete tootmise ja turustamise erilise majandusliku olukorra tõttu neid tegevusi toetada. Lisaks võib Soome oma eriliste kliimatingimuste tõttu anda komisjoni loal toetust ainult Soomes toodetavate seemnete ja teraviljaseemnete teatavate koguste tootmiseks. Need erandid tuleks säilitada.

(89)

Liikmesriikides, kus suhkrukvoote on oluliselt vähendatud, esineb suhkrupeedikasvatajatel tõsiseid kohandamisprobleeme. Sellistel juhtudel ei ole määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10f sätestatud suhkrupeedikasvatajatele antav ühenduse üleminekutoetus piisav suhkrupeedikasvatajate raskuste täielikuks lahendamiseks. Seetõttu tuleks liikmesriikidel, kes on määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisas 20. veebruaril 2006 kindlaksmääratud suhkrukvoote vähendanud rohkem kui 50 %, lubada anda suhkrupeedikasvatajatele ühenduse üleminekuabi kohaldamise perioodil riigiabi. Tagamaks, et liikmesriigid ei annaks riigiabi oma suhkrupeedikasvatajate vajadusi ületavas ulatuses, peaks asjaomase riigiabi kogusumma kindlaksmääramine jätkuvalt sõltuma komisjoni heakskiidust, välja arvatud Itaalia puhul, kus toetuse maksimumvajadust kõige tootlikuma suhkrupeedikasvataja osas reformijärgsete turutingimustega kohanemiseks on hinnatud 11 eurole ühe tonni toodetud suhkrupeedi kohta. Lisaks tuleks Itaalia eeldatavate eriprobleemide tõttu säilitada kord, mis võimaldab suhkrupeedikasvatajatel saada otsest või kaudset riigiabi.

(90)

Soomes sõltub suhkrupeedikasvatus erilistest geograafilistest ja kliimatingimustest, mis mõjutavad suhkrupeedikasvatust ebasoodsalt lisaks suhkrureformi üldistele mõjudele. Seetõttu tuleks säilitada suhkruturu ühise korralduse raames võetud sätted, mis lubavad sellel liikmesriigil anda oma suhkrupeedikasvatajatele püsivalt riigiabi piisavas summas.

(91)

Arvestades Saksamaa eriolukorda, kus praegu antakse riiklikku abi suurele hulgale väiketootjaile, kes toodavad alkoholi Saksamaa alkoholimonopoli eritingimuste alusel, on vaja piiratud ajavahemiku jooksul lubada kõnealuse abi andmist jätkata. Samuti tuleb ette näha aruande esitamine komisjoni poolt selle erisuse toimimise kohta nimetatud perioodi lõpus koos asjakohaste ettepanekutega.

(92)

Kui liikmesriik soovib oma territooriumil toetada meetmeid piima ja piimatoodete tarbimise edendamiseks ühenduses, tuleks piimatootjatele ette näha selliste meetmete rahastamisvõimalus riigi tasandil kehtiva müügiedendustasu kaudu.

(93)

Kuivsööda tootmise võimalikku arengut arvesse võttes peaks komisjon enne 30. septembrit 2008 esitama nõukogule seda sektorit käsitleva aruande, mille aluseks on kuivsöödaturu ühise korralduse hindamine. Aruandele tuleks vajaduse korral lisada asjakohased ettepanekud. Lisaks peaks komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru andma mesindussektori suhtes kohaldatava toetuskava kohta.

(94)

Ühenduse turgude praeguse olukorra ja arenguväljavaadete kohta on vaja piisavalt teavet. Seetõttu tuleks ette näha kõikide ühenduses kasvatatud humala tarnelepingute registreerimine.

(95)

On asjakohane näha teatavatel tingimustel ja teatavate toodete osas ette meetmed juhtudeks, kus siseturuhindade olulise muutumise või maailmaturu noteeringute või hindade tõttu on tekkinud või võivad tekkida häired.

(96)

On vaja kasutusele võtta põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi käsitlevate erimeetmete raamistik, mis võimaldaks turujärelevalve eesmärgil koguda majandusandmeid ja analüüsida statistilist teavet. Kuivõrd põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi turg on seotud etüülalkoholituruga üldiselt, tuleb kättesaadavaks teha ka muu kui põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi turgu käsitlev teave.

(97)

Käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustuste täitmisest liikmesriikidele tekkinud kulutused peaks rahastama ühendus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1290/2005.

(98)

Komisjonile tuleks anda volitused võtta vajalikud meetmed, et lahendada eriomaseid praktilisi küsimusi eriolukorras.

(99)

Kuna põllumajandustoodete ühisturud arenevad pidevalt, peaksid liikmesriigid ja komisjon üksteist oluliste arengutega kursis hoidma.

(100)

Et vältida käesolevas määruses ette nähtud soodustuste kuritarvitamist, ei tohiks neid soodustusi anda või tuleks nende andmine lõpetada, kui leitakse, et mis tahes soodustuste saamise tingimused on loodud kunstlikult vastupidiselt käesoleva määruse eesmärkidele.

(101)

Käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks on vaja kohaldada kontrolli ning nende täitmata jätmise korral haldusmeetmeid ja -karistusi. Seetõttu tuleks anda komisjonile volitus võtta vastu vastavad eeskirjad, sealhulgas alusetute maksete tagasinõudmist ning käesoleva määruse kohaldamisest tulenevaid liikmesriikide aruandluskohustusi käsitlevad eeskirjad.

(102)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks üldjuhul vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (44). Teatavate käesolevast määrusest tulenevate meetmete puhul, mis käsitlevad komisjoni volitusi, nõuavad kiiret tegutsemist või on puhtalt haldusliku iseloomuga, tuleks komisjoni volitada tegutsema omal vastutusel.

(103)

Värskete puu- ja köögiviljade ning töödeldud puu- ja köögiviljatoodete ning veinituru ühise korralduse teatud aspektide käesolevasse määrusesse kaasamise tõttu tuleks neisse ühistesse turukorraldustesse teha teatavad muudatused.

(104)

Käesolev määrus inkorporeerib asutamislepingust tulenevate konkurentsieeskirjade kohaldamist käsitlevad sätted. Seni on selliseid sätteid reguleerinud nõukogu määrus (EÜ) nr 1184/2006. Nimetatud määruse reguleerimisala tuleks muuta, nii et selle sätted kehtiksid asutamislepingu I lisas loetletud toodete suhtes, mida käesolev määrus ei hõlma.

(105)

Käesolev määrus inkorporeerib põhjendustes 2 ja 3 loetletud alusmäärustes sisalduvad sätted, välja arvatud need, mis sisalduvad määrustes (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1493/1999. Lisaks sellele inkorporeerib käesolev määrus järgmiste määruste sätted:

(106)

Seetõttu tuleks need määrused kehtetuks tunnistada. Õiguskindluse huvides ja arvestades käesoleva määrusega kehtetuks tunnistatavate õigusaktide arvu ning kõnealuste õigusaktide kohaselt vastuvõetud või nendega muudetud õigusaktide arvu, on asjakohane selgitada, et kehtetuks tunnistamine ei mõjuta ühegi kehtetuks tunnistatud õigusakti alusel vastuvõetud õigusakti või nendega teistesse õigusaktidesse tehtud muudatuste kehtivust.

(107)

Käesolevat määrust tuleks üldjuhul kohaldada alates 1. jaanuarist 2008. Tagamaks, et käesoleva määruse uued sätted ei mõjutaks jooksvat turustusaastat 2007/2008, tuleks nende sektorite suhtes, millele on ette nähtud turustusaastad, siiski ette näha hilisem kohaldamiskuupäev. Käesolevat määrust tuleks seetõttu kohaldada asjassepuutuvate sektorite suhtes alates turustusaastast 2008/2009. Selle tulemusel kohalduvad nimetatud sektorite vastavad määrused kuni vastava turustusaasta 2007/2008 lõpuni.

(108)

Lisaks tuleks teatavate muude sektorite suhtes, millele ei ole turustusaastaid ette nähtud, samuti ette näha hilisem kohaldamiskuupäev, et tagada sujuv üleminek olemasolevatelt ühistelt turukorraldustelt käesolevale määrusele. Eelnevast tulenevalt tuleks olemasolevaid ühiseid turukorraldusi reguleerivate määruste kohaldamist jätkata kuni käesolevas määruses sätestatud hilisema kohaldamiskuupäevani.

(109)

Määruse (EÜ) nr 386/90 osas antakse selles määruses käsitletud teemade vastuvõtmise pädevus käesoleva määrusega üle komisjonile. Lisaks tunnistatakse käesoleva määrusega kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3220/84, (EMÜ) nr 1186/90, (EMÜ) nr 2137/92 ja (EÜ) nr 1183/2006 ning üksnes teatud sätted nimetatud määrustest inkorporeeritakse käesolevasse määrusesse. Nendes määrustes sisalduvaid edasisi üksikasju käsitletakse seega komisjoni vastuvõetavates rakenduseeskirjades. Komisjonile tuleks asjakohaste eeskirjade kehtestamiseks anda lisaaega. Nimetatud määruste kohaldamist tuleks seetõttu jätkata 31. detsembrini 2008.

(110)

Järgmised nõukogu õigusaktid on muutunud üleliigseks ning need tuleks kehtetuks tunnistada:

(111)

Üleminek käesoleva määrusega kehtetuks tunnistatavates sätetes ja määrustes ette nähtud korralt võib põhjustada raskusi, mida käesoleva määruses ei käsitleta. Selliste raskuste käsitlemiseks peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu üleminekumeetmeid,

I OSA

II OSA

I JAOTIS

I PEATÜKK

I jagu

II jagu

I alajagu

II alajagu

III alajagu

IV alajagu

III jagu

I alajagu

II alajagu

IV jagu

II PEATÜKK

I jagu

II jagu

III jagu

IV jagu

III PEATÜKK

I jagu

II jagu

I alajagu

II alajagu

III jagu

I alajagu

II alajagu

III alajagu

IV jagu

IV PEATÜKK

I jagu

I alajagu

II alajagu

II jagu

III jagu

IV jagu

V jagu

VI jagu

VII jagu

II JAOTIS

I PEATÜKK

I jagu

II jagu

III jagu

II PEATÜKK

I jagu

II jagu

III jagu

III OSA

I PEATÜKK

II PEATÜKK

I jagu

II jagu

III jagu

IV jagu

I alajagu

II alajagu

III alajagu

IV alajagu

V jagu

III PEATÜKK

I jagu

II jagu

III jagu

IV jagu

V jagu

VI jagu

IV OSA

I PEATÜKK

II PEATÜKK

V OSA

VI OSA

VII OSA

I PEATÜKK

II PEATÜKK

I LISA

I osa:

II osa:

III osa:

IV osa:

V osa:

VI osa:

VII osa:

VIII osa:

IX osa:

X osa:

XI osa:

XII osa:

XIII osa:

XIV osa:

XV osa:

XVI osa:

XVII osa:

XVIII osa:

XIX osa:

XX osa:

XXI osa:

II LISA

I osa:

II osa:

III osa:

III LISA

I osa:

II osa:

III osa

IV osa:

V osa:

VI osa:

VII osa:

VIII osa:

IV LISA

A.

B.

V LISA

A.

B.

C.

VI LISA

VII LISA

VIII LISA

IX LISA

X LISA

XI LISA

A.

B.

XII LISA

XIII LISA

XIV LISA

A.

B.

C.

XV LISA

XV lisa liide

XVI LISA

XVII LISA

XVIII LISA

XIX LISA

XX LISA

I osa:

II osa:

III osa:

IV osa:

V osa:

XXI LISA

XXII LISA

a)

teravili, I lisa I osa;

b)

riis, I lisa II osa;

c)

suhkur, I lisa III osa;

d)

kuivsööt, I lisa IV osa;

e)

seemned, I lisa V osa;

f)

humal, I lisa VI osa;

g)

oliiviõli ja lauaoliivid, I lisa VII osa;

h)

lina ja kanep, I lisa VIII osa;

i)

puu- ja köögiviljad, I lisa IX osa;

j)

töödeldud puu- ja köögiviljad, I lisa X osa;

k)

banaanid, I lisa XI osa;

l)

vein, I lisa XII osa;

m)

elustaimed ja lillekasvatustooted, I lisa XIII osa (edaspidi „elustaimesektor”);

n)

toortubakas, I lisa XIV osa;

o)

veise- ja vasikaliha, I lisa XV osa;

p)

piim ja piimatooted, I lisa XVI osa;

q)

sealiha, I lisa XVII osa;

r)

lamba- ja kitseliha, I lisa XVIII osa;

s)

munad, I lisa XIX osa;

t)

linnuliha, I lisa XX osa;

u)

muud tooted, I lisa XXI osa.

a)

põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol, II lisa I osa (edaspidi „põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi sektor”);

b)

mesindustooted, II lisa II osa (edaspidi „mesindussektor”);

c)

siidiussid, II lisa III osa.

a)

„põllumajandustootja” – põllumajandustootja vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 määratlusele;

b)

„makseasutus” – liikmesriigi poolt määruse (EÜ) nr 1290/2005 alusel määratud asutus või asutused;

c)

„sekkumishind” – hind, millega tooted ostetakse riikliku sekkumise korras.

a)

banaanisektori puhul jooksva aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini;

b)

1. aprillist järgmise aasta 31. märtsini järgmiste sektorite puhul:

c)

1. juulist järgmise aasta 30. juunini järgmiste sektorite puhul:

d)

riisisektori puhul 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini;

e)

suhkrusektori puhul 1. oktoobrist järgmise aasta 30. septembrini.

a)

teravili;

b)

riis;

c)

suhkur;

d)

oliiviõli ja lauaoliivid;

e)

veise- ja vasikaliha;

f)

piim ja piimatooted;

g)

sealiha;

h)

lamba- ja kitseliha.

a)

„teravili” – ühenduses koristatud teravili;

b)

„piim” – ühenduses toodetud lehmapiim;

c)

„lõss” – lõss, mis on saadud otseselt ja ainult ühenduses toodetud lehmapiimast;

d)

„koor” – otseselt ja ainult piimast saadud koor.

a)

teraviljasektor:

101,31 eurot tonni kohta, mida igakuiselt suurendatakse järgmiselt:

Maisi ja terasorgo juuni võrdlushind jääb kehtima ka sama aasta juulis, augustis ja septembris;

b)

koorimata riis: 150 eurot tonni kohta standardkvaliteedi korral, nagu on määratletud IV lisa punktis A;

c)

suhkur:

Punktides i ja ii kehtestatud võrdlushinnad kehtivad tehasest hangitud, pakendamata ja standardkvaliteediga suhkru puhul, nagu on määratletud IV lisa punktis B;

d)

veise- ja vasikalihasektor: 2 224 eurot R3-kvaliteediklassi isasveiste rümba tonni kohta, nagu on sätestatud artikli 42 lõike 1 punktis a esitatud ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaalas;

e)

piima- ja piimatoodete sektor:

f)

sealihasektor: 1 509,39 eurot searümba tonni kohta standardkvaliteedi korral, mis on määratletud kaalu ja tailihasisalduse alusel vastavalt artikli 42 lõike 1 punktis b esitatud ühenduse searümpade klassifitseerimisskaalale järgmiselt:

a)

pehme nisu, kõva nisu, oder, mais ja sorgo;

b)

koorimata riis;

c)

valge või toorsuhkur tingimusel, et suhkur on toodetud kvoodi piires ja valmistatud ühenduses koristatud peedist või suhkruroost;

d)

värske veise- ja vasikalihasektori jahutatud liha, mis kuulub CN-koodide 0201 10 00 ja 0201 20 20 – 0201 20 50 alla;

e)

või, mis on valmistatud ühenduse tunnustatud ettevõttes otseselt ja ainult pastöriseeritud koorest ning mille piimarasvasisaldus on vähemalt 82 % massist ja veesisaldus kõige enam 16 % massist;

f)

kõrgeima kvaliteediga lõssipulber, mis on valmistatud pihustusmenetlusel ja saadud ühenduses tunnustatud ettevõttes otseselt ja ainult lõssist, mille valgusisaldus on vähemalt 35,6 % rasvata kuivekstrakti massist.

a)

Kreekas, Hispaanias, Itaalias ja Portugalis 1. augustist 30. aprillini;

b)

Rootsis 1. detsembrist 30. juunini;

c)

teistes liikmesriikides 1. novembrist 31. maini.

a)

700 000 tonni turustusaastaks 2008/2009;

b)

0 tonni alates turustusaastast 2009/2010.

a)

võivad müüa suhkrut esimeses lõigus osutatud võrdlushinnaga võrdse või sellest madalama hinnaga, kui suhkrut kasutatakse:

b)

peavad tegema nende käes hoitava töötlemata suhkru inimtarbimiseks kättesaadavaks ühenduse siseturul või heategevusorganisatsioonide jaoks, keda on tunnustanud asjaomane liikmesriik või komisjon (juhul kui liikmesriik ei ole ühtegi sellist organisatsiooni tunnustanud), kehtivast võrdlushinnast madalama hinnaga või tasuta jagamiseks konkreetsete hädaabioperatsioonide raames.

a)

tasuta või

b)

hinnaga, mis ei ole kõrgem määratud organisatsiooni poolt meetme rakendamisel tehtud põhjendatud kuludest.

a)

see ei ole lõikes 1 osutatud iga-aastase kava rakendamise ajal ühenduse sekkumisvarudes ajutiselt kättesaadav; toodet võib mobiliseerida kava ühes või mitmes liikmesriigis rakendamiseks vajalikus ulatuses ning tingimusel, et kulud jäävad ühenduse eelarves selleks eesmärgiks ette nähtud kulude piiridesse, või

b)

kava rakendamine tooks kaasa mõnes muus liikmesriigis kui toodet vajavas liikmesriigis või liikmesriikides sekkumises olevate toodete väikeste koguste ülekandmise liikmesriikide vahel.

a)

piimatoodete puhul:

b)

juustu puhul:

a)

valge suhkur;

b)

oliiviõli;

c)

artikli 42 lõikes 1 sätestatud ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaala alusel liigitatud täiskasvanud veiste värske või jahutatud liha, mis on esitatud rümpade, poolrümpade, komplekteeruvate ees- ja tagaveerandite, eesveerandite või tagaveerandite kujul;

d)

kõrgeima kvaliteediga lõssipulber, mis on saadud ühenduses tunnustatud ettevõttes otseselt ja ainult lõssist;

e)

kaua säilivad juustud ning lamba- ja/või kitsepiimast valmistatud juustud, mille valmimisaeg on vähemalt kuus kuud;

f)

sealiha;

g)

lamba- ja kitseliha.

i)

lõssipulbri eeldatavad hinnasuundumused;

ii)

tasakaalu säilitamine abi saavate juustude ja muude turule tulevate juustude vahel.

a)

1 779 eurot tonni kohta ekstra neitsioliiviõli puhul või

b)

1 710 eurot tonni kohta neitsioliiviõli puhul või

c)

1 524 eurot tonni kohta lambiõli puhul, mille vabade rasvhapete määr on kaks; seda summat vähendatakse 36,70 euro võrra tonnilt iga happesuse lisaühiku kohta.

a)

Suurbritannia;

b)

Põhja-Iirimaa;

c)

iga liikmesriik eraldi, välja arvatud Ühendkuningriik.

a)

ladustusvõimalused ja -nõuded liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla makseasutus kuulub, ning teistes liikmesriikides;

b)

ladustamisest ja transpordist tulenevad täiendavad kulud selles liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla makseasutus kuulub.

a)

pärast lõigete 1, 2 ja 3 alusel antud loa andmist transporditavatele toodetele ega

b)

ühe makseasutuse poolt teisele üle antavatele toodetele.

a)

keskuste asukoht asjaomaste toodetega seotud ületootmise aladel;

b)

piisavate ruumide ja tehnilise varustuse olemasolu;

c)

soodne asukoht transpordi seisukohalt.

a)

veise- ja vasikalihasektor täiskasvanud veiserümpade osas;

b)

sealihasektor muude kui aretuseks kasutatud sigade rümpade osas;

a)

nõuded ja tingimused, millele peavad vastama artiklis 10 osutatud riikliku sekkumise korras kokkuostetavad tooted või tooted, mille suhtes antakse artiklites 28 ja 31 osutatud eraladustamise abi, eelkõige seoses kvaliteedi, kvaliteedigruppide, kvaliteediklasside, kategooriate, koguste, pakendi, sealhulgas selle märgistuse, maksimumvanuse, säilitamise, sekkumishinnaga seonduva toodete etapi ja eraladustamise kestusega ning sealiha puhul selliste toodete loetelu;

b)

IV lisa B osa muudatused;

c)

hinna tõstmiste ja alandamiste kohaldatav ulatus, kui see on asjakohane;

d)

makseasutuste poolt riikliku sekkumisena ülevõtmise ning eraladustamise abi andmise tingimused ja kord, eelkõige:

e)

artiklites 17 ja 37 osutatud tüüpiliste turgude loetelu vastuvõtmine;

f)

eeskirjad, mis käsitlevad riikliku sekkumise korras kokkuostetud toodete müügitingimusi, eelkõige müügihindu, laost väljaviimise tingimusi, kui see on asjakohane, väljaviidud toodete edasist kasutamist või sihtkohta, läbiviidavat kontrolli ning vajaduse korral kohaldatavat tagatissüsteemi;

g)

artikli 27 lõikes 1 osutatud iga-aastase kava koostamine;

h)

artikli 27 lõikes 2 osutatud ühenduse turu mobiliseerimise tingimused;

i)

artiklis 39 osutatud lube käsitlevad eeskirjad, sealhulgas kaubanduseeskirjade erandid ulatuses, mil need on rangelt vajalikud;

j)

pakkumismenetluste kasutamise korral järgitavat korda käsitlevad eeskirjad;

k)

artiklis 41 osutatud sekkumiskeskuste määramist käsitlevad eeskirjad;

l)

ladudele, milles tooteid võib ladustada, esitatavad tingimused;

m)

artikli 42 lõikes 1 sätestatud ühenduse rümpade klassifitseerimisskaalad, eelkõige seoses järgmisega:

a)

veise- ja vasikaliha;

b)

piim ja piimatooted;

c)

sealiha;

d)

lamba- ja kitseliha;

e)

munad;

f)

linnuliha.

a)

vältida käesoleva osa I peatüki II jaos sätestatud ühenduse teatavates piirkondades ulatuslikku riiklikku sekkumist riisisektoris;

b)

katta loodusõnnetustest põhjustatud koorimata riisi puudujääki.

a)

27,83 eurot tonni kohta turustusaastal 2008/2009;

b)

26,29 eurot tonni kohta turustusaastal 2009/2010.

a)

kvoodikohased või

b)

kvoodivälised.

a)

lõike 3 punktis a nimetatud suhkrupeedikogused, mille kohta on sõlmitud külvieelsed tarnelepingud, ja suhkrusisalduse, millel lepingud põhinevad;

b)

vastava hinnangulise saagise.

a)

suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi ülejäägina, mida võib kasutada tööstusliku suhkru, tööstusliku isoglükoosi või tööstusliku inuliinisiirupina või

b)

täiendavaks kvoodikohaseks toodanguks, millest ühe osa võib reserveerida ekspordiks vastavalt asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevatele ühenduse kohustustele.

a)

kriteeriume, mida kohaldavad suhkruettevõtjad, kui nad jaotavad suhkrupeedimüüjate vahel suhkrupeedi koguseid, mille kohta sõlmitakse artikli 50 lõikes 4 osutatud külvieelsed tarnelepingud;

b)

artikli 52 lõikes 1 osutatud kõrvaldatud kvoodikohase suhkru protsendimäära;

c)

miinimumhinna maksmistingimusi, kui kõrvaldatud suhkrut müüakse ühenduse turul artikli 52 lõike 4 kohaselt.

a)

parandada kvaliteeti;

b)

edendada tootmis-, töötlemis- ja turustuskorraldust;

c)

hõlbustada turuhinnadünaamika registreerimist;

d)

kujundada kasutatud tootmisvahenditel põhinevaid lühi- ja pikaajalisi prognoose.

a)

piim ja muud artikli 65 punktides a ja b määratletud piimatooted;

b)

suhkur, isoglükoos ja inuliinisiirup.

a)

tõendab oma professionaalset tootmisvõimsust;

b)

nõustub esitama mis tahes teavet ning lubama käesoleva määrusega seotud kontrollimist;

c)

ei ole andnud põhjust tunnustuse peatamiseks või tagasivõtmiseks.

a)

suhkrupeedi või suhkruroo kogused, mille kohta on sõlmitud tarneleping, ning vastavad hinnangulised suhkrupeedi või suhkruroo ja suhkru saagised hektari kohta;

b)

andmed suhkrupeedi, suhkruroo ja toorsuhkru esialgsete ja tegelike tarnete kohta ning suhkrutootmise ja suhkruvarude olukorra kohta;

c)

müüdud valge suhkru kogused ning vastavad hinnad ja tingimused.

a)

kasutada artiklis 62 nimetatud teatavate toodete töötlemiseks;

b)

kanda üle järgmise turustusaasta kvoodikohasesse tootmisesse kooskõlas artikliga 63;

c)

kasutada tarnete erikorra raames äärepoolseimates piirkondades kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 247/2006 II jaotisega (60) või

d)

eksportida komisjoni kindlaksmääratud koguselise piirangu raames, järgides asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi.

a)

artikli 57 kohaselt tunnustatud tootja ja tunnustatud kasutaja on kauba kohta sõlminud tarnelepingu enne turustusaasta lõppu ja

b)

kaup on tarnitud kasutajale hiljemalt järgmise turustusaasta 30. novembriks.

a)

bioetanool, alkohol, rumm, eluspärm ning võieteks kasutatavad ja Rinse Appelstroopiks töödeldavad siirupite kogused;

b)

teatavad suhkrut mittesisaldavad tööstustooted, mille töötlemisel kasutatakse suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit;

c)

teatavad keemia- või farmaatsiatööstuse tooted, mis sisaldavad suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit.

a)

teavitavad asjaomast liikmesriiki enne selle liikmesriigi poolt määratavat kuupäeva:

b)

korraldavad asjaomaste koguste ladustamise omal kulul kuni jooksva turustusaasta lõpuni.

a)

mis tahes turustusaasta vältel toodetud suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi ülejääk, välja arvatud kogused, mis on kantud üle järgmise turustusaasta kvoodikohasesse tootmisesse ning mis on ladustatud kooskõlas artikliga 63, või artikli 61 punktides c ja d nimetatud kogused;

b)

tööstuslik suhkur, tööstuslik isoglükoos ja tööstuslik inuliinisiirup, mille puhul ei ole komisjoni määratud tähtajaks esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et see on töödeldud üheks artikli 62 lõikes 2 nimetatud toodetest;

c)

suhkur, isoglükoos ja inuliinisiirup, mis on kõrvaldatud turult kooskõlas artikliga 52 ja mille puhul ei ole täidetud artikli 52 lõikes 3 sätestatud kohustusi.

a)

„piim” – ühe või mitme lehma lüpsmise saadus;

b)

„muud piimatooted” – mis tahes muu piimatoode kui piim, eelkõige lõss, koor, või, jogurt ja juust; vajadusel arvestatakse need komisjoni kindlaksmääratud koefitsiente kasutades ümber piimaekvivalentideks;

c)

„tootja” – põllumajandustootja, kelle põllumajandusettevõte asub liikmesriigi geograafilisel territooriumil ning kes toodab ja turustab piima või kavatseb seda lähitulevikus teha;

d)

„põllumajandusettevõte” – määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 2 määratletud põllumajandusettevõte;

e)

„kokkuostja” – ettevõtjad või nende rühmad, kes ostavad tootjatelt piima:

Kokkuostjana käsitatakse ka iga samal geograafilisel alal asuvat kokkuostjate rühma, kes teeb oma liikmete nimel nende kvoodiületamise tasu maksmiseks vajalikke haldus- ja raamatupidamistoiminguid. Käesoleva lõigu esimese lause kohaldamisel peetakse Kreekat üheks geograafiliseks alaks ja teda võib käsitada eespool osutatud kokkuostjate rühmana;

f)

„tarne” – kõik tootjalt kokkuostjale tehtavad piima tarned, välja arvatud mis tahes muude piimatoodete tarned, ükskõik kas tootja, kokkuostja, selliseid tooteid töötleva või ümber töötava ettevõtja või kolmanda isiku veovahendiga;

g)

„otseturustamine” – tootjalt otse tarbijale piima mis tahes müük või üleandmine ning samuti tootjalt muude piimatoodete mis tahes vahetu müük või üleandmine. Komisjon võib punktis f esitatud „tarne” mõistet arvestades kohandada „otseturustamise” mõistet, et välistada eelkõige mõne piimakoguse või muude turustatud piimatoodete kvoodisüsteemist väljajäämine;

h)

„turustamine” – piima tarned või piima või muude piimatoodete otseturustamine;

i)

„individuaalne kvoot” – tootja kvoot mis tahes 12-kuulise perioodi 1. aprillil;

j)

„tootmiskvoot” – iga liikmesriigi jaoks kindlaksmääratud, artiklis 63 osutatud kvoot;

k)

„kasutada olev kvoot” – kvoot, mis on tootja kasutuses selle 12-kuulise perioodi 31. märtsil, mille kohta kvoodiületamise tasu arvutati, võttes arvesse kõiki käesoleva määrusega ette nähtud ülekandmisi, müüke, turustamisviisist lähtuvaid muutmisi ja ajutisi ümberjaotamisi, mis selle 12-kuulise perioodi jooksul on toimunud.

a)

käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohanduse tegemiseks;

b)

nende poolt makstava kvoodiületamise tasu arvutamiseks.

a)

vajadus soodustada struktuurimuutusi ja -kohandusi;

b)

peamiselt halduslikud vajadused.

a)

maksta tootjatele, kes kogu piimatootmisest või osast sellest lõplikult loobuvad, hüvitist ühe või mitme aastase osamaksuna ning suunata sel teel vabanevad individuaalsed kvoodid riiklikku reservi;

b)

määrata objektiivsete kriteeriumide alusel kindlaks tingimused, mille korral pädev asutus või selle asutuse määratud organ võib kvoodiaasta alguses tootjatele tasu eest ümber jaotada individuaalseid kvoote, millest teised tootjad on eelmise kvoodiaasta lõpuks lõplikult loobunud, saades selle eest hüvitist ühe või mitme aastase osamaksuna, mis on võrdne eespool nimetatud tasuga;

c)

koondada ja kontrollida kvootide ilma maata üleminekuid;

d)

näha ette juhul, kui maa on kantud üle eesmärgiga parandada keskkonda, et asjaomane individuaalne kvoot eraldatakse tootjale, kes on maast loobunud, kuid soovib piimatootmist jätkata;

e)

määrata objektiivsete kriteeriumide alusel kindlaks piirkonnad või varumisalad, mille piires piimatootmise struktuuri parandamiseks lubatakse individuaalseid piimakvoote üle kanda, ilma et läheks üle vastav maa;

f)

lubada tootja poolt pädevale asutusele või selle asutuse määratud organile esitatud taotluse korral piimatootmise struktuuri põllumajandusettevõtte tasandil parandamiseks või tootmise laiendamise võimaldamiseks kvoote lõplikult üle kanda, ilma et läheks üle vastav maa, või vastupidi.

a)

kas riiklikul tasandil selle summa põhjal, mille võrra iga tootja kvooti on ületatud;

b)

või kõigepealt kokkuostja tasandil ja seejärel vajaduse korral riiklikul tasandil.

a)

kasutada ülejääki osaliselt või tervikuna artikli 75 lõike 1 punktis a sisalduvate meetmete rahastamiseks ja/või

b)

jagada selle osaliselt või tervikuna tootjatele, kes:

a)

lisateavet, mille peavad esitama artiklis 57 nimetatud tunnustatud ettevõtjad, samuti kriteeriume halduskaristuste ning ettevõtjate tunnustamise peatamise ja lõpetamise kohta;

b)

artiklis 58 osutatud summade kehtestamist ja nendest teatamist ning artiklis 64 osutatud kvoodiületamise tasu;

c)

kõrvalekaldumisi artiklis 63 sätestatud tähtaegadest.

a)

töötlemisettevõtjad, kes on sõlminud lepingud kuivatatava sööda tootjatega. Kui tegemist on tootja tarnitud sööda töötlemist käsitleva töötlemislepinguga, peab lepingus olema klausel, mis sisaldab töötlemisettevõtja kohustust maksta tootjale lepingu alusel töödeldud koguse eest saadud toetust;

b)

ettevõtjad, kes töötlevad oma saaki või, kui tegemist on kontserniga, selle liikmete saaki;

c)

ettevõtjad, kes on saanud oma tarned juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, kes on sõlminud lepingud kuivatatava sööda tootjatega.

a)

sööda maksimaalne niiskusesisaldus on 11–14 %, mis võib varieeruda olenevalt toote esitusviisist;

b)

kuivaine minimaalne toorvalgusisaldus on vähemalt:

c)

toode on veatu ja standardse turustuskvaliteediga.

a)

abi taotlevate ettevõtjate esitatavaid deklaratsioone;

b)

abikõlblikkuse tingimusi, eelkõige laoarvestuse pidamist ja lisadokumentatsiooni;

c)

käesolevas alajaos ette nähtud abi andmist ja ettemakset, samuti artikli 87 lõikes 1 ette nähtud tagatiste vabastamist;

d)

tingimusi ja kriteeriume, mida peavad täitma artiklis 86 osutatud ettevõtjad, ning kui ettevõtjad saavad oma tarned juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, siis nende isikute antavate garantiide eeskirju;

e)

liikmesriikide kohaldatavaid kuivatatava sööda ostjate tunnustamise tingimusi;

f)

artikli 86 lõikes 2 sätestatud nõudeid;

g)

lepingute sõlmimise kriteeriume ja lepingutes sisalduvaid andmeid;

h)

artiklis 89 sätestatud garanteeritud maksimumkoguse kohaldamist;

i)

lisanõudeid lisaks artiklis 86 sätestatuile, eelkõige karoteeni- ja kiusisalduse kohta.

a)

artiklis 91 osutatud esmatöötlejate heakskiitmise tingimusi;

b)

tingimusi, millele peavad vastama heakskiidetud esmatöötlejad artikli 91 lõikes 1 osutatud müügi lepingute ja kohustuste puhul;

c)

nõudeid, mille põllumajandustootjad peavad täitma artikli 91 lõike 1 teises lõigus osutatud juhul;

d)

kriteeriume, millele peab vastama pikk linakiud;

e)

abiandmise ja ettemakse tingimusi, eelkõige tõendust varte töötlemise kohta;

f)

artikli 92 lõikes 2 osutatud piirangu kindlaksmääramise tingimusi.

a)

maisist, nisust või kartulist saadud tärklise ning teatavate kaupade valmistamiseks kasutatavate derivaatide puhul, mille loetelu koostab komisjon;

b)

tärklise tootmiseks kasutatava muu teravilja märkimisväärse kodumaise tootmise puudumisel järgmiste Soomes ja Rootsis igal turustusaastal odrast ja kaerast saadud tärklise koguste puhul, kui see ei põhjusta nimetatud kahest teraviljast toodetava tärklisetoodangu suurenemist:

a)

artikli 8 lõike 1 punkti e alapunktis ii kindlaksmääratud lõssipulbri võrdlushind;

b)

lõssi ja lõssipulbri tarneolukorra ja nende loomasöödana kasutamise arengud;

c)

vasikate hinna suundumused;

d)

lõssipulbriga konkureerivate valgurikaste söötade turuhindade suundumused.

a)

lõssipulbri võrdlushind või esmaklassilise pihustusmenetlusel saadud lõssipulbri turuhind, kui see on võrdlushinnast kõrgem;

b)

kaseiini ja kaseinaatide turuhinnad ühenduse turul ja maailmaturul.

a)

mittetulundusasutused ja -organisatsioonid;

b)

sõjavägi ja sellega võrdsustatud üksused liikmesriikides;

c)

kondiitritoodete ja jäätise tootjad;

d)

muude komisjoni kindlaksmääratavate toiduainete tootjad;

e)

kontsentreeritud või otsetarbijad.

a)

oliiviõli ja lauaoliivide sektori turu järelevalve ja haldamine;

b)

oliivikasvatuse keskkonnamõjude parandamine;

c)

oliiviõli ja lauaoliivide tootmise kvaliteedi parandamine;

d)

riiklike asutuste järelevalve all oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteedi jälgitavus, sertifitseerimine ja kaitsmine, eelkõige lõpptarbijale müüdavate oliiviõlide kvaliteedi kontrollimine;

e)

teabe levitamine ettevõtjate organisatsioonide tehtava töö kohta, mille eesmärk on parandada oliiviõli kvaliteeti.

a)

100 % tegevuste puhul lõike 1 punktides a ja b osutatud valdkondades;

b)

100 % põhivarasse investeerimise puhul ja 75 % muude tegevuste puhul lõike 1 punktis c osutatud valdkondades;

c)

75 % tööprogrammide puhul, mida vähemalt kahe tootjaliikmesriigi tunnustatud ettevõtjate organisatsioonid viivad läbi vähemalt kolmes kolmandas riigis või muus liikmesriigis lõike 1 punktides d ja e osutatud valdkondades, ja 50 % muu tegevuse puhul nendes valdkondades.

a)

üldsuse teadlikkuse tõstmine tubaka mis tahes viisil tarbimise kahjulikest mõjudest, eelkõige teavitamise ja koolitamise abil; tubaka tarbimise suundumuste kindlaksmääramiseks andmete kogumise toetamine ning suitsetamise epidemioloogiliste uuringute tegemine kogu ühenduses ja nikotiinist sõltuvusse sattumise vältimist käsitlevad uurimused;

b)

tubakakasvatajate muude põllukultuuride kasvatamisele üleminekut või uusi töökohti loovat majandustegevust soodustavad erimeetmed ning sellekohaseid võimalusi käsitlevad uuringud.

a)

lõikes 1 osutatud mis tahes liiki meetmete osas 2002. saagiaastal 2 % ning 2003., 2004. ja 2005. saagiaastal 3 % määruse (EMÜ) nr 2075/92 I jaotises ette nähtud lisatasust kuni 2005. saagiaastani (kaasa arvatud);

b)

2006. ja 2007. kalendriaastal vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 110m.

a)

rahaliste toetuste suhtes, mida liikmesriigid annavad meetmetele, mis saavad ühenduse toetust vastavalt käesoleva jao sätetele;

b)

riikliku eriabi suhtes, mida antakse struktuuri- või loodustingimuste poolest ebasoodsas olukorras olevate mesilate kaitsmiseks või majandusarengu programmide raames, välja arvatud tootmiseks või turustamiseks mõeldud abi.

a)

tehniline abi mesinikele ja mesinike rühmitustele;

b)

varroatoositõrje;

c)

mesilaste rändpidamise ratsionaliseerimine;

d)

meetmed mee füüsikalis-keemilisi analüüse tegevate laborite toetamiseks;

e)

toetusmeetmed mesitarude hulga suurendamiseks ühenduses;

f)

koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate rakendusuuringute programmide täitmisele.

a)

oliiviõli ja lauaoliivid I lisa VII osa punktis a osutatud toodete puhul;

b)

banaanid;

c)

elustaimed;

a)

kehtestatakse, võttes arvesse eelkõige järgmist:

b)

võivad eelkõige seonduda kvaliteedi, liigitamise, kaalu, suuruse järgi jaotamise, pakendamise, ümbriste, ladustamise, transpordi, esitluse, päritolu ja märgistamisega.

a)

piimarasvad, mille CN-kood on 0405 ja ex 2106;

b)

rasvad, mille CN-kood on ex 1517;

c)

rasvad, mis koosnevad taimse ja/või loomse päritoluga toodetest, mille CN-kood on ex 1517 ja ex 2106.