a)

Esitatavad hinnad on tööstusliku lõpptarbija poolt makstavad hinnad torustike kaudu nende oma tarbeks edastatava loodusliku gaasi eest.

b)

Arvesse on võetud kogu tööstuslikku gaasikasutust. Süsteemi alla ei kuulu tarbijad, kes kasutavad gaasi:

c)

Registreeritud hinnad peavad põhinema standardsel tarbimisvahemike süsteemil, kus vahemiku määrab tarbitud gaasi kogus aastas.

d)

Hinnad esitatakse kaks korda aastas, kummagi kuuekuulise perioodi alguses (jaanuar ja juuli) ning need viitavad keskmistele hindadele, mida tööstuslikud lõpptarbijad viimase kuue kuu kestel gaasi eest maksnud on. Esimesed Euroopa Ühenduste Statistikaametile esitatavad hinnaandmed käsitlevad olukorda 1. jaanuaril 2008.

e)

Hinnad tuleb esitada riigi omavääringus gigadžauli kohta. Kasutatud energiaühikut mõõdetakse brutokütteväärtuse (GCV) alusel.

f)

Hinnad peavad sisaldama kõiki tasumisele kuuluvaid makse: võrgukulud pluss tarbitud energia miinus mahahindlused või toetused, pluss teised kulud (arvestite rent, püsikulud jne). Hinnad ei tohi sisaldada liitumistasu.

g)

Hinnad tuleb registreerida riikliku keskmise hinnana.

h)

Liikmesriigid töötavad välja ja rakendavad kulutasuvaid menetlusi järgmistel reeglitel põhineva representatiivse andmekoostesüsteemi tagamiseks:

i)

Esitatakse kolm hinnataset:

j)

Gaasihindu uuritakse järgmistes tööstuslike lõpptarbijate kategooriates:

k)

Kord kahe aasta tagant esitatakse Euroopa Ühenduste Statistikaametile koos jaanuarikuiste hindadega teave rakendatud koostamissüsteemi kohta ja eelkõige uuringu kirjeldus ja ulatus (uuritud tarneettevõtjate arv, esindatud turuosa koguprotsent jne) ning kaalutud keskmiste hindade, samuti iga vahemiku poolt esindatava üldise tarbimishulga arvutamiseks kasutatud kriteeriumid. Esimene andmete edastamine koostamissüsteemile käsitleb olukorda 1. jaanuaril 2008.

l)

Kord aastas esitatakse Euroopa Ühenduste Statistikaametile koos jaanuarikuise hindade esitamisega teave peamiste keskmiste näitajate ja tegurite kohta, mis mõjutavad iga tarbimisvahemiku kohta esitatud hindu.

Teave sisaldab järgmist:

m)

Kord aastas esitatakse koos jaanuarikuiste hindadega määrad ja arvutamismeetod, samuti esitatakse tööstuslikele lõpptarbijatele müüdavale gaasile kehtestatud maksude kirjeldus. Kirjeldus peab sisaldama kõiki mittemaksustatavaid lõivusid, mis katavad süsteemikulusid ja avaliku teenindamise kohustusi.

Esitatav maksude kirjeldus sisaldab kolme selgelt eristuvat osa:

Kokkuvõte erinevatest kehtivatest maksudest, lõivudest, mittemaksustatavatest lõivudest, tasudest ja muust maksukoormusest on järgmine:

Arvesse ei võeta tulumaksu, omandimaksu, sõidukite kütust, teemakse, makse telekommunikatsiooni-, raadio- ja reklaamilitsentside eest, litsentsitasusid, jäätmemakse jms ning need jäetakse käesolevast kirjeldusest välja, sest need on kahtlemata osa operaatorikuludest ja kehtivad ka teiste tööstusharude või tegevusalade kohta.

n)

Liikmesriikides, kus tööstusliku müügiga tegeleb ainult üks ettevõtja, võib teavet edastada kõnealune ettevõtja. Liikmesriikides, kus tegutseb rohkem kui üks ettevõtja, peaks teabe edastama sõltumatu statistikaasutus.

a)

Esitatavad hinnad on tööstusliku lõpptarbija poolt makstavad hinnad nende oma tarbeks ostetava elektri eest.

b)

Arvesse on võetud kogu tööstuslikku elektrikasutust.

c)

Registreeritud hinnad peavad põhinema standardsel tarbimisvahemike süsteemil, kus vahemiku määrab tarbitud elektri kogus aastas.

d)

Hinnad esitatakse kaks korda aastas, kummagi kuuekuulise perioodi alguses (jaanuar ja juuli) ning need viitavad keskmistele hindadele, mida tööstuslikud lõpptarbijad viimase kuue kuu kestel elektri eest maksnud on. Esimesed Euroopa Ühenduste Statistikaametile esitatavad hinnaandmed käsitlevad olukorda 1. jaanuaril 2008.

e)

Hindu väljendatakse riigi omavääringus kWh kohta.

f)

Hinnad peavad sisaldama kõiki tasumisele kuuluvaid makse: võrgutasud pluss tarbitud energia miinus mahahindlused või toetused, pluss muud kulud (võimsustasud, kauplemine, arvestite rent jne). Hinnad ei tohi sisaldada liitumistasu.

g)

Hinnad tuleb registreerida riikliku keskmise hinnana.

h)

Liikmesriigid töötavad välja ja rakendavad kulutasuvaid menetlusi järgmistel reeglitel põhineva representatiivse andmekoostesüsteemi tagamiseks:

i)

Esitatakse kolm hinnataset:

j)

Elektrihindu uuritakse järgmistes tööstuslike lõpptarbijate kategooriates:

k)

Kord kahe aasta tagant esitatakse Euroopa Ühenduste Statistikaametile koos jaanuarikuise hindadega teave rakendatud koostamissüsteemi kohta ja eelkõige uuringu kirjeldus ja ulatus (uuritud tarneettevõtjate arv, esindatud turuosa koguprotsent jne) ning kaalutud keskmiste hindade, samuti iga vahemiku poolt esindatava üldise tarbimishulga arvutamiseks kasutatud kriteeriumid. Esimene andmete edastamine koostamissüsteemile käsitleb olukorda 1. jaanuaril 2008.

l)

Kord aastas esitatakse Euroopa Ühenduste Statistikaametile koos jaanuarikuiste hindadega teave peamiste keskmiste näitajate ja tegurite kohta, mis mõjutavad iga tarbimisvahemiku kohta esitatud hindu.

Teave sisaldab järgmist:

m)

Kord aastas esitatakse koos jaanuarikuiste hindadega määrad ja arvutamismeetod, samuti esitatakse tööstuslikele lõpptarbijatele müüdavale elektrile kohaldatavate maksude kirjeldus. Kirjeldus peab sisaldama kõiki mittemaksustatavaid lõivusid, mis katavad süsteemikulusid ja avaliku teenindamise kohustusi.

Esitatav maksude kirjeldus sisaldab kolme selgelt eristuvat osa:

Kokkuvõte erinevatest kehtivatest maksudest, lõivudest, mittemaksustatavatest lõivudest, tasudest ja muust maksukoormusest on järgmine:

Arvesse ei võeta tulumaksu, omandimaksu, naftatoodete ja kütuse aktsiisimakse, välja arvatud elektri tootmiseks, sõidukite kütust, teemakse, makse telekommunikatsiooni-, raadio- ja reklaamilitsentside eest, litsentsitasusid, jäätmemakse jms ning need jäetakse käesolevast kirjeldusest välja, sest need on kahtlemata osa operaatorikuludest ja kehtivad ka teiste tööstusharude või tegevusalade kohta.

n)

Kord aastas esitatakse Euroopa Ühenduste Statistikaametile koos jaanuarikuiste hindadega elektrihinnad lahtikirjutatuna põhikomponentideks. Elektrihindade jaotus põhikomponentideks põhineb järgmisel metoodikal:

Elektri koguhinnaks tarbimisvahemiku kohta võib pidada võrguhindade, energia- ja tarnehindade üldsummat (st alates tootmisest kuni kauplemiseni, välja arvatud võrgud) ning makse ja lõive.

MÄRKUS: kui täiendavad teenused määratletakse eraldi, võib need paigutada ühe alla kahest põhikomponendist vastavalt järgmisele:

o)

Liikmesriikides, kus tööstusliku müügiga tegeleb ainult üks ettevõtja, võib teavet edastada kõnealune ettevõtja. Liikmesriikides, kus tegutseb rohkem kui üks ettevõtja, peaks teabe edastama sõltumatu statistikaasutus.