30.3.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 81/26

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 489/2005,

29. märts 2005,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1785/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumiskeskuste kindlaksmääramisega ja koorimata riisi ülevõtmisega sekkumisametite poolt

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu poolt 29. septembril 2003. aasta kinnitatud ühise riisituru loomist käsitlevat määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 3 ning artikli 7 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1785/2003 on sätestatud koorimata paddy-riisi standardkvaliteet ja sellele kohaldatav sekkumisditüübid, millele on fikseeritav interventsioonihind.

(2)

Edendamakssmärgiga hoogustada kvaliteetse riisi tootmist, on vaja täpselt määratleda sekkumisinterventsiooni rakendamise kriteeriumid. Kvaliteetsema riisi tootmise tagamisesaamiseks on tõhusaimateks abinõudeks on töötlemisjärgse saagise parandamine ja suurem kriitika põhisaagisest erineva saagise suhtes ning tootlikkuse tõstmine toorme töötlemisel, samal ajal piirates väheefektiivse tootlikkuse suhtes ilmutatavat sallivust ning ühtlasi sekkumisametite pidevalt kontrollides interventsiooniorganite poolt ladustatava koorimata paddy- riisi kvaliteedti tagamine. Sellega seoses tuleb on komisjoni poolt 30. märtsil 1998. aasta kinnitatud interventsiooniorganite poolt päevakorras riisi ülevõtmist, hinna arvutamiseks kasutatavaid korrektuurikoefitsiente ning samuti maha- ja juurdehindlusi reguleeriva määruse (EÜ) nr 708/98 (koorimata riisi ülevõtmise kohta sekkumisasutuste poolt ja kohaldatavate summade ning hinnatõusude ja -alandamiste kindlaksmääramise kohta) II lisas toodud nimekirjast kustutada mõned praeguseks iganenud sortimendid. (2) II lisas esitatud sortide loetelust kõrvaldada mõned praeguseks iganenud sordid.

(3)

Sekkumise rahuldava toimimise tagamiseks Interventsiooni põhimõtte edukaks elluviimiseks tuleb iga pakkumise puhul kindlaks määrata miinimumiks hankeks kehtestada väikseima võimaldatava kauba kogus. Siiski tuleb ette näha kõrgema määra kehtestamine Samas on kaalutud ka vajadust suurima võimaldatava koguse fikseerimiseks, et jääks võimalus omada ülevaadet mõnedes liikmesriikides kasutatavate suuremahulise hulgikaubandustavade ja - tingimuste arvessevõtmiseks ja meetodite üle.

(4)

Kindlasti ei tohiks sekkumiseks vastu võtta koorimata riisi, millesaa olla nõus interventsioonitegevuse kohaldamisega edaspidiseks tarbimiseks ning kehtestatud kvaliteet ei võimalda dinõuetekohast kasutamist või ladustamistle mittevastava ja mitterahuldaval moel ladustatud paddy-riisi hankimiseks. Madalaima kvaliteedi kindlaksmääramisel Väikseima võimaldatava koguse fikseerimisel tuleks eelkõige pöörata tähelepanu ühenduse riisikasvatusalade ilmastikuoludeleb tingimata arvesse võtta erinevatele liikmetest tootjamaadele iseloomulikke kliimatingimusi. Ühetaoliste partiidetlasi tuleb kauba ülevõtmiseksl tuleks täpsustada ühtlaselt kvaliteetse kaubapartii tagamiseks järgida põhimõtet, et üks kindel kaubapartii peab koosnema võib sisaldada vaid ühele sordile riisist esitatavatele nõuetele vastavat toodet.

(5)

Määruses (EÜ) nr 1785/2003 on sätestatud näeb ette, et interventsiooni määr kinnitatakse vastavalt kindlaksmääratud paddy-koorimata riisi sekkumishind määratakse standardkvaliteediga riisile ja kui pakutava koorimata riisi kvaliteet on erinev standardtüübi kvaliteedile ning juhtudel, kus interventsiooni raames pakutava riisi kvaliteedist, mida arvestades sekkumishind on määratud, kohaldatakse sekkumishinda seda tõstes või alandadest erineb kindlale tootele kehtestatud tüübitunnustest, rakendatakse interventsioonikorras ülevõetava kauba eest tasumisel vastavaid juurde- või mahahindlusi.

(6)

Hinnatõusude ja -alandamiste kohaldamisel- või mahahindluste kalkuleerimisel tuleks arvesse võtta koorimatab lähtuda peamistest paddy- riisi põhiomadusi, mis võimaldavad selleiseloomustavatest näitajatest nõnda, et toote kvaliteetdi objektiivselt hinnata; seda nõuet saab täita hinnates lihtsate ja tõhusate meetoditegadamine toimuks objektiivsetel alustel; niiskuskoesisaldustfitsiendi, töötlemisjärgset saagiststusliku tootlikkuse ja teradefekte standardsuse määramise kaudu – need on protseduurid, mida saab läbi viia lihtsate ja tõhusate, selle mõõtmise tulemuste usaldusväärsuse tagamiseks vajalike meetodite abil.

(7)

Määruses (EÜ) nr 1785/2003 on sekkumisametite kaudu ostetavad seab iga interventsiooniorgani poolt ülevõetava kauba kogused piiratudiks 75 000 tonnini aastas hankekampaania kohta. Sellise koguse võrdsekserapooletuks jaotamiseks hankijate vahel tuleb määrata ära kogused tootja igale liikmesriigi kohtat tootjamaale eraldatavad kvoodid, võttes aluseks riikide vastavaid pindalasid, mis on kinnitatud nõukogu poolt 29. septembril vastuvõetud 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühine kord põllumajanduspoliitika raames määratavatele otsetoetuskavadetele, määratakse põllumeeste toetuskavadamiseks kehtestatav kord ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (3) ning nimetatud ettekirjutusi, samuti selle määruse VII lisas kirjeldatud keskmisi saagiseide tootlikkuse määranguid.

(8)

Selleks, et sekkumiskava oleks võimalikult lihtneinterventsiooni põhimõtted rakenduksid tõrgeteta ning ja tõhusalt, tuleks pakkumised esitadab ette näha hankes osalemiseks tehtava kaupadebapakkumise esitamine kauba ladustamispaigale kõige lähemal asuvale sekkumiskohast vaadatuna lähimale interventsioonikeskusele ja sätestada veo ning kehtestada transpordikulusid reguleerivad ettekirjutused kauba vedamiseks lattu, kus sekkumisamet selle vastu võtab dustamispaigast selle interventsiooniorganitele üleandmise kohaks oleva laoni.

(9)

Samuti tuleb täpselt kindlaks määrata kauba kontrollimiseks ettenähtavad toimingud, et oleks tagatud pakutavate kaupade massi ja kvaliteedi vastavus nõuetele; tuleb teha vahet ühelt poolt kauba ülevõtmise vahel pärast seda, kui on kontrollitud selle kogus jaba vastavus kaalu ja kvaliteedi miinimumnõuetele, ja teiselt poolt pakkujale kauba eest makstava hinna kindlaksmääramise vahel pärast seda, kui tüüpilise proovi põhjal on vajalike analüüsidega kindlaks tehtud iga partii täpsed omadused osas kehtestatud normidele; seda nii selles osas, mis puudutab kauba vastuvõtmist peale kauba koguse ning selle kvaliteedi vastavuse kontrollimist kui ka selles osas, mis puudutab kauba eest tasutava summa määramist, toetudes kaubapartii sordi täpseks määramiseks näidisteks võetud proovidele tehtud analüüsi tulemustele.

(10)

Samuti on vajalik kehtestada erisätted ettekirjutused, mida kohaldatakse tuleb järgida juhul, kui kaupba võetakse üle pakkujavõtmine peaks toimuma kaupmehe laost; sel juhul tuleks arvestada pakkuja laoseisu, mida tuleb kontrollida täiendavalt, et tagada vastavus sekkumisameti kehtestatud ülevõtunõuetele muuhulgas on kontrolli täiuse huvides lubatud juurdepääs ka kaupmehe vastava toiminguga seonduvatele raamatupidamises kajastuvatele andmetele selleks, et veenduda interventsiooniorganite poolt kauba ülevõtmiseks seatud tingimuste järgimises.

(11)	Võttes arvesse, et käesoleva määrusega ettekirjutused asendatakse komisjoni koorimata riisi sekkumisasutusi käsitlevadmäärused (EÜ) nr 708/98 ja (EÜ) nr 549/2000 (4) ettekirjutusi, tuleb tekib vajadus viimati nimetatud määrusted tühistadamiseks.

(12)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlastatud teraviljaturusaaduste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sekkumiskeskused

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 6 lõike 2 osutatud sekkumismääratlusele vastavad interventsioonikeskused on loetletud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 2

Sekkumisameti poolt teostatav kokkuost

1.   Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 7 lõikes 1 kehtestatud kokkuostuperioodi jooksuläsitletud ostuhanke toimumise korral võib iga vähemalt 20 tonniset ühenduse piirides kasvatatud koorimatapaddy- riisi partiid pakkuja esitada selle partii sekkumisametile kokkuostuksomav kaupmees teha omapoolse pakkumise paddy-riisi ülesostuga tegelevale interventsioonikeskusele.

Üks kaubapartii peabvõib koosnemada vaid ühesugusest sordist riisist.

Liikmesriikidel on õigus suurendada esimeses lõigus kirjeldatud väikseima kaubapartii miinimumkogustsuurust.

2.   Juhul kui hangitav kaubapartii tarnitakse toimetatakse kohale mitmes osas koormana (veoautokoorem, praamjõelaevakoorem, raudteevagun jne), peab iga osakoorem, olema vastavuses käesoleva määruse artiklis 3 ette nähtud miinimumnõuetega, minemata vastuollu artikliga 12 ettekirjutustega, vastama määruses vähimaid nõutavaid kvaliteedinäitajaid käsitleva artikli 3 ettekirjutustele.

Artikkel 3

Nõutavad miinimumomadused

1.   Sekkumiseks vastu võetav koorimata Interventsiooniorganite poolt korraldatavale hankekonkursile esitamiseks peab paddy- riis peab olema veatukvaliteetne, seaduslikul teel omandatud ning standardse turustuskvaliteediga kaubanduslik.

2.   Koorimata Paddy- riisi loetakse veatukvaliteetseks, seaduslikul teel omandatuks ning standardse turustuskvaliteediga kaubanduslikuks, kui:

a)	see toode on lõhnatu ega sisalda ning tootes puuduvad elusad putukaid,

b)	toote niiskusesisaldus ei ületa 14,5 %,

c)	saagis pärast töötlemiste tootlikkust on hinnatud vähemalt viie punkti vääriliseks käesoleva määruse II lisa A-osas esitatud toodud toorme töötlemisjärgse saagise kvaliteedti hindamiseva skaala alusel,

d)

tootes sisalduvate mitmesuguste erineva prügilisandite, sordile mittevastavate terade ning määruse (EÜ) nr 1785/2003 III lisas loetletud kvaliteedinõuetele mittevastavate terade osakaal ei ületa käesoleva määruse III lisaga kehtestatud, vastava selle riisisordi kohta suurimat lubatud protsentuaalset osakaalu,

e)	toote radioaktiivsuse taseete ainete sisaldus ei ületa ühenduses õigusaktides kehtestatud maksimumtasetkehtiva korra alusel fikseeritud ülemmäärasid.

3.   Käesoleva määruse tähenduses mõistetakse määratlusepoolt sätestatava raames kannab mõiste “mitmesugused erinev prügilisandid” all võõrkehi, mis pole riisile mitteomaste ainete tähendust.

Artikkel 4

Hinnatõusud ja -alandamised

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 7 lõikega 2 kehtestatud hinnatõuse ja –alandamisi maha- ja juurdehindlused kohaldatakse määratakse lähtuvalt sekkumiseinterventsiooni käigus omandatava koorimatapaddy- riisi ostuhinnastle, selle hinna korrutades sedamisega vastava tõusu- või -alandamisprotsendiga, mis arvestatakse järgmiselt:

a)

juhul, kui koorimata paddy- riisi niiskussisaldus ületab 13 %, on sekkumishinnast tehtava mahahindluse arvutamise aluseks ühe kümnendiku täpsusega mõõdetud protsentuaalne erinevus sekkumiseks pakutava koorimata paddy- riisi niiskussisalduse protsendi ja maksimaalse lubatud niiskussisalduse vahel, mis on 13 %;

b)	juhul kui riisi saagis pärast tööstlemistuslik tootlus erineb käesoleva määruse II lisa A-osasga vastavalt sordile järgi ettenähtud saagisetootlusnäitajatest, rakendatakse II lisa B-osaga kehtestatud hinnatõuse ja -alandamisi, vastavalt sordile määratavaid maha- ja juurdehindlusi;

c)	juhul, kui koorimata paddy- riisi terad ei mahu vastavalt sordi järgi kehtestatud kvaliteedinõuete piiridesse, rakendatakse sekkumist kokkuostuhinnale IV lisas esitatud vastavale riisisordile kehtestatud allahindlusprotsenti;

d)

juhul kui mitmesuguste erineva prügilisandite osakaal koorimata paddy- riisis ületab 0,1 %, võib seda sekkumise korras sisse osta ainult ostetakse see kaup interventsiooni korras arvestades interventsioonihinnast mahahindluseks 0,02 % alandatud hinnaga iga järgneva 0,01 % kõrvalekaldeerinevuse kohta;

e)	juhul, kui sekkumiseks pakutakse ühte kindlat sorti koorimata paddy- riisi partiid, kuid selles sisalduvate teistesse sortidesse kuuluvate riisiterade osakaal ületab 3 % teisi riisisorte, ostetakse see partii arvestades mahahindluseks interventsioonihinnast 0,1 % iga järgneva 0,1 % erinevuse kohta.

Artikkel 5

Sekkumiskõlblikud kogused

Alates turustusaastast 2004/2005 on iga turustusaasta sekkumiskõlbliku koorimata riisi kogused jaotatud ositi iga tootjaliikmesriigi kohta (osa nr 1) hankekampaaniast arvestatakse iga paddy-riisi hankekampaania korras läbiviidaval interventsioonil osalemiseks vastavalt V lisas esitatud tabelile ja osa nr 1 alla mitte kuuluvatest kogustest moodustuv üks ühine osa kogu ühenduse jaoks (osa nr 2) tabelile igale tootjast liikmesriigile täitmiseks oma suhtosa (kvoot nr 1) ja üks ühine, kvoodis nr 1 eraldatavates kogustes mitte kajastuv suhtosa (kvoot nr 2), mis täidetakse ühenduse kogumiku poolt.

Artikkel 6

Ettevõtjatepoolsed müügipakkumised hankes osalemiseks

1.   Kõik tehtavad müügipakkumised esitatakse sekkumisametile kirjalikult, seda, soovitatavalt elektroonilisel kujul, sekkumisameti poolt koostatud näidisvormi kohaselt, mis seisneb interventsiooniorgani poolt väljatöötatud formulari täitmises.

Pakkumised võetakse vastu ainult juhul, kui nad on esitatud osa nr 1 puhul 1.–9. aprillini ja osa nr 2 puhul 1.–9. juunini.

2.   Nõuetele vastav müügipakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid:

a)	pakkumise esitaja nimi,

b)	pakutuva riisi ladustamiskoht,

c)	pakkumisele esitatav kaubakogus vastavalt artiklis 2 nimetatud tingimustele,

d)	riisitoote sort,

e)	põhiomadused toote peamised näitajad, sealhulgas põhisaagis ja saagis pärast töötlemist informatsioon toorme ja terade tööstusliku tootlusnäitajate kohta,

f)	saagi koristusaasta,

g)	pakkumise miinimumrealiseerumiseks arvestatav kaubakoguse alammäär, millest väiksematele kogustele tehtavaid pakkumisi käsitleb kaupmees pakkuja poolt mitte laekunutena,

h)	sekkumiskeskuse, millele pakkumine on saadetud, nimetus,

i)	tõend, et pakkujal on 50 euro suurune tagatisraha iga koorimata paddy-riisi tonni kohta. Komisjoni määruses (EÜ) nr 1709/2003 (5) sätestatud ettekirjutustele vastavatele on nimetatud garantiisummat vähendatud 20 eurole koorimata riisi tonni kohta tootjatele või kontsernidele,

j)	sertifikaat, mis kinnitab toote päritolu ühenduse piirest, kuhu on märgitud ka tootmispiirkond,

k)	andmed taimekaitsevahendite kasutamise kohta ja täpsed kasutatud kogused.

3.   Kõik tootjatest liikmesriikide sekkumisametitele tehtavad pakkumised esitatakse selle liikmesriigi sekkumiskeskusele, mis on pakkumise ajal koorimata riisi asukohale kõige lähemal Käesoleva määruse rakendamise raames mõistetakse “lähima sekkumiskeskusena” tootjaliikmesriigis asuvat keskust, kuhu koorimata riisi saab vedada kõige väiksemate kuludega.

4.   Kord esitatud pakkumisi ei saa hiljem muuta ega tagasi võtta.

5.   Juhul kui sekkumiseks laekunud pakkumist käsitletakse mittelaekununa, teavitab sekkumisamet sellest asjaomast pakkujat interventsiooniorganite poolt 10 tööpäeva jooksul pakkumise laekumisest.

Artikkel 7

Koguse määramine

1.   Hiljemalt maikuu esimeseks tööpäevaks arvestab liikmesriigi pädev ametiasutus, kas osa nr 1 all pakutav üldkogus ületab saadaolevat kogustvõi mitte. Ületamise korral, kui kvoot on määratud suurem võimalikust pakutavast kaubakogusest, arvestab see ametiasutus kuue komakoha täpsusega võimalikke pakutavaid kaubakoguseid iseloomustava jaotuskoefitsiendi. Saadud koefitsient fikseeritakse võimalikule suurima väärtusega, mis võimaldab, kaubakogusele, arvestades igas hankele laekunud pakkumises miinimum nimetatud väikseimat kaubakogust, üldkogusel jääda saadaoleva kogusega võrdseks või alla selle. Mille alusel hinnatakse suurima võimaliku kaubakoguse vastavust eraldatud kvoodile. Juhul kui ületamist ei täheldata, määratakse koefitsiendi väärtuseks 1.

Teistel juhtudel, kus võimalik pakutav üldkaubakogus ületab saadaolevat kvooti, liidetakse üle jääv kaubakogus osakvoodiga nr 2 all väljendatud kogusele.

Liikmesriigi pädev ametiasutus teavitab komisjoni rakendatavast jaotuskoefitsiendi suurusest, võimalikust pakutavast üldkaubakogusest ning üle jäävast osa nr 2 alla kantavast kauba kogusest, mida käsitletakse vastavalt kvooti nr 2 reguleerivatele sätetele, hiljemalt ühe päeva jooksul esimeses lõigus nimetatud tähtajale järgneval päeval. Komisjon avalikustab selle teabeinformatsiooni oma veebilehel niipea kui võimalik.

Hiljemalt teisel päeval pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaega teavitab liikmesriigi pädev ametiasutus pakkujat tema pakkumise vastuvõtmisest hanke täitmiseks korraldatud konkursile, kus saadaolev kogus võrdub kaupmehe poolt võimaldatav kaubakogus viiakse jaotuskoefitsiendiga korrutatud pakutava alusel vastavusse kogu hangitava kauba kogusega. Samas, kui see kaubakogus jääb aga alla pakkumises märgitud miinimumkogusele, võrdsustatakse see kogus nulliga.

2.   Mis puutub osakvooti nr 2, siis peavad liikmesriigid hiljemalt juulikuu esimeseks tööpäevaks teavitama komisjoni võimalikest pakutavatest kaubakogustest ning täpsustatud miinimumvõimalusel väikseimatest võimalikest kogustest. See teavitamine toimub elektrooniliselt VI lisas esitatud mudeliformulari täitmisel. Teavitamine peab toimuma ka juhul, kui kvoodis nr 2 ühtegi kogustnimetatud alustel pole kaupa pakutud.

Komisjon kogub kokku kõik liikmesriikidest laekunud pakkumised ning arvestab, kas pakkumiste kogusumma ületab saadaoleva kogusekvooti või mitte. Juhul kui pakutava kauba kogumaht ületab saadaoleva kogusekvooti, määrab komisjon nende koguste vastuvõtmiseks jaotuskoefitsiendi kuue komakoha täpsusega. Nimetatud koefitsient fikseeritakse kõrgeima võimaliku väärtusega, mis võimaldab määrata, võttes arvesse igas pakkumises nimetatud väikseimaid koguseid, kas kogu pakutava kauba kogus on väiksem või võrdne saadaoleva kogusegaeraldatud kvoodiga. Juhul kui see kauba kogus aga pakkumises märgitud kogust ei ületa, rakendatakse koefitsienti väärtusega 1.

Hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärasteale rakendatava koefitsiendi avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teavitab liikmesriigi pädev ametiasutus pakkujat tema pakkumise vastuvõtmisest osalemiseks hanke täitmiseks korraldatavale konkursile, kus saadaolev kogus võrdub jaotuskoefitsiendiga korrutatud pakutava kogusega tema poolt võimaldatav kaubakogus viiakse koefitsiendi alusel vastavusse kogu hangitava kaubakogusega. Kui see kogus jääb aga alla pakkumises märgitud miinimumkogusele, Samas, kui see kaubakogus jääb väiksemaks kui hankekonkursile esitatud pakkumises märgitud väikseim võimalik kaubakogus, võrdsustatakse see kogus nulliga.

3.   Artikli 6 lõike 2 punktis i nimetatud tagatisraha vabastatakse proportsionaalselt pakkumisele esitatud, kuid mitte ülevõetavale kaubakogusele. Ülevõetav kaubakogus vabastatakse tagatisrahast tervenisti peale selle kaubakoguse 95protsendilist vastuvõtmist vastavalt artiklis 9 sätestatud tingimustele.

Artikkel 8

Veokulud

1.   Pakkuja kannab kauba veokulud hoidlast, kus nad on pakutava kaubapartii pakkumise esitamise ajal ladustatud, kuni lähima sekkumiskeskuseni.

2.   Juhul kui sekkumisamet ei teosta koorimata paddy-riisi ülevõtmist lähimas sekkumiskeskuses, kannab lisanduvad veokulud sekkumisamet.

3.   Lõigetes 1 ja 2 käsitletavate kulude ulatuse määrab sekkumisamet.

Artikkel 9

Tarnimine

1.   Sekkumisamet määrab kindlaks tarne üleandmise kuupäeva ja ülevõtva sekkumiskeskuse ning teavitab sellest viivitamatult avalduse esitajat. Neid tingimusi võib vaidlustada kahe tööpäeva jooksul alates teate kättesaamisest.

2.   Kauba tarnimine sekkumiskeskusele peab toimuma hiljemalt pakkumise saamise kuule järgneva kolmanda kuu lõppedes ja igal juhul peale pakkumise vastuvõtmist, kuid peab toimuma hiljemalt jooksva turustusaasta enne 31. augustit jooksva hankekampaania toimumise aastal.

Järgustatud tarnete korral kui ülevõetav kaup toimetatakse kohale mitme erineva partiina, tuleb partii viimane osa tarnida vastavalt esimese lõigu ettekirjutustele.

3.   Sekkumisamet võtab kauba üle pakkuja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja juuresolekul.

Artikkel 10

Sekkumisameti poolne ülevõtmine

1.   Sekkumisamet võtab pakutud kaubapakkumise aluseks oleva riisi ülevõtmine interventsiooniorgani poolt loetakse toimunuks, kui sekkumisamet või selle volitatud esindaja on kindlaks teinud sekkumislattu toimetatud kaupadehulga ja tootele artiklitega 2 ja 3 ette nähtud miinimumkoguse ja omadused ning kaup on vastavalt artikliga 12 kehtestatud nõuetele ladustatud interventsiooniorgani lattu.

2.   Tarnitud kauba kogus kaalutakse pakkuja ja sekkumisameti esindaja juuresolekul, kellel ei tohi olla mingeid suhteid pakkujaga. Sekkumisameti esindaja võib olla laopidaja.

3.   Juhul kui sekkumisametit esindab kauba laopidaja, lasub viimasel kontrolli kohustus 30 päeva jooksul pärast tarnimist. Vähemalt massi kontrollimisel tuleb kasutada mahumõõtmist.

Juhul kui esimeses lõigus nimetatud mahumõõtmine näitab, et mass on kuni 6 % väiksem laopidaja äridokumentidesse kantud kogusest, kannab laopidajakõik kulud, mis on seotud järgmisel kaalumisel registreeritud puuduvate kogustega, võrreldes arvepidamises (ülevõtmisel) registreeritud massiga.

Juhul kui esimeses lõigus nimetatud mahumõõtmine näitab, et mass on rohkem kui 6 % väiksem laopidaja äridokumentides ladustaja poolt kauba ülevõtmise hetkel registreeritudkogusest, viiakse viivitamatult läbi täiendav kauba kaalumine. Kui kindlaks tehtud mass on väiksem kui arvepidamises registreeritud mass, kannab kaalumisega seotud kulud laopidaja; vastupidisel juhul kannab kaalumiskulud sekkumisamet.

Artikkel 11

Kauba ülevõtmine pakkujakaupmehe laost

1.   Sekkumisamet võib võtta koorimata riisi üle kohas, kus koorimata riis on ladustatud pakkumise esitamise ajal, ja mitte pakkuja nimetatud sekkumisametis üle võtta ka kaupmehe laost, kuhu kaup on ladustatud pakkumise esitamise hetkel. Sellisel juhul peab ülevõetav kaup olema ladustatud muust kaubast eraldi.

Kauba vastuvõtukuupäevaks märgitakse kuupäev, mil teostati artikliga 14 ette nähtud ülevõtmisprotokollis nimetatud miinimumomaduste, kauba ülevõtmisaktile kantavate vähimate näitajate märkimise kuupäeva kontrollimine.

2.   Juhul kui kauba üleandmine toimub vastavalt lõikes 1 sätestatud tingimustele, võib kauba koguse teha kindlaks laoseisuarvestuse põhjal, mis peab olema koostatud kutsealastele ja sekkumisametite nõuetele vastavalt, tingimusel et kontrollida kauba kohta vastavasse registrisse kantud andmete järgi. See register peab olema sisse seatud vastavalt ametialaselt ning interventsiooniorganite poolt kehtestatud nõuetele ning:

a)

laoseisuarvestuses märgitud registriandmed peavad kajastama: — kaalumisel kindlaks tehtud mass. Kaalumisest ei tohi olla möödunud rohkem kui 10 või olla teostatud rohkem kui kümme kuud tagasi, — kauba kvaliteedinäitajaid kaalumise hetkel, eelkõige kindlasti selle niiskusesisaldust, — punkrivahetused võimalikke võõrkehade sisaldust, — ja mis tahes töötlemine samuti kaubale tehtud käsitlusprotseduure;

b)	ladustaja tõendab, et vastuvõetud kaubakogus vastab kõikides detailides registrisse kantud andmetele.

Registreeritakse mass, mis on märgitud laoseisuarvestusse, ja mida on kohandatud võttes arvesse erinevusi kaalumise käigus kindlaks tehtud niiskusesisalduse ja tüüpilise proovi põhjal kindlaks tehtud niiskusesisalduse vahel. Jälgida tuleb kauba registrisse kantud kaalu, millele võimaluse korral on lisatud andmed, mis võimaldavad arvesse võtta niiskussisalduse erinevust kaubas kaalumise hetkel ja proovideks võetud näidistes mõõdetu vahel.

Sekkumisamet teeb mahukontrolli 30 päeva jooksul alates kauba ülevõtmise päevast. Võimalik lubatud erinevus kaalutud koguse ja mahuubakoguse mõõtmistulemuste vahel kaalumise teel mõõdetuna ja volümeetrilisel meetodil hinnatuna koguse vahel peab jääma pluss-miinus 6 % piiridesse.

Juhul kui kolmandas lõigus kirjeldatud mahumõõtmine osutab, et mass on kuni 6 % väiksem laopidaja äridokumentides registreeritud kogusest, kannab laopidaja kõik kulud, mis on seotud kauba vastuvõtmise hetkel ladustamise käigus registreeritud tulemuse ja hilisema mõõtmistulemuse vahena tuvastatud puuduva kauba kogusega.

Juhul kui kolmandas lõigus kirjeldatud mahumõõtmine osutab, et mass on rohkem kui 6 % väiksem laopidaja äridokumentides registreeritud kogusest, kaalub laopidaja kauba viivitamata. Kui kindlaks tehtud mass on registreeritust väiksem, kannab kaalumiskulud laopidaja. Vastasel korral kannab kulud EAGGF.

Artikkel 12

Kauba kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine

1.   Sekkumiseks võetava toote vastavust kvaliteedinõuetele kontrollitakse vastavalt artiklile 3. Sekkumisamet võtab pakkuja või selle volitatud esindaja juuresolekul vastuvõetavast kaubast proovide tegemiseks näidised.

Igal proovivõtmisel võetakse kolm, vähemalt 1 kg suuruse massiga proovi, mis jaotatakse järgmiselt:

a)	1 eksemplar pakkujale,

b)	1 eksemplar laole, kus ülevõtmine aset leidis,

c)	1 eksemplar sekkumisametile.

Näidisteks võetavate proovide hulk saadakse pakutava partiikauba mõttelisest jagamisest 10tonnisteks osadeks. Kõik proovid on ühesuguse kaaluga. Tüüpiline proov saadakse proovideks võetud koguse jagamise teel kolmeks.

Kauba kvaliteedinäitajate vastavust nõutavatele tingimustele kontrollitakse tüüpilise proovi alusel laos, kus ülevõtmine toimub.

2.   Juhul kui kauba ülevõtmine toimub mujal kui pakkujakaupmehe laos, võetakse lõikes 1 nimetatud tüüpiliseks proovideks vajalikud proovid eraldi igast kaubapartii osast (veoautokoorem, praamjõelaevakoorem, raudteevagun).

Iga laekuv kaubapartii kontrollitakse enne partii jõudmist sekkumislattu iga osatarne puhul ainult eraldi võib taandada selle kaubakoguse niiskusesisalduste, prügilisandite hulka ja seda, et partiis ei ole elus võõrkehade- ja elusputukate sisalduse kontrollile enne kauba ladustamist interventsioonikeskuse ladudesse. Kui hiljem kontrolli lõpus siiski ilmneb, et mõni osatarnekoorem kaubakogusest ei vasta vähimatele kehtestatud kvaliteedi miinimumnõuetele, loobutakse kogu kaubakoguse ülevõtmisest. Kogu partii saadetakse tagasi pakkuja kulul. Juba laekunud kaubakogus tuleb tagasi saata ning sellega seonduvad kulud jäävad kaupmehe kanda.

Juhul, kui mõni liikmesriigi sekkumisamet suudab enne tarne lattu jõudmist interventsiooniorganitest kontrollida iga ülevõetava kauba osatarnekoorma vastavust kõikidele vähimatele kehtestatud kvaliteedi miinimumnõuetele, keeldub ta kõigi otsetarnete eraldi enne selle ladustamist lattu, peab see organ nõuetele mittevastava kaubapartii ülevõtmisest, mis ei vasta eespool nimetatud nõuetele, katkestama.

3.   Juhul, kui kauba ülevõtmine, vastavalt artikli 11 ettekirjutustele, leiab aset kaupmehe laos, teostatakse kontroll pakutava partii tüüpilise proovi põhjal ülevõetava kauba kvaliteedi kontrollimiseks võetava näidise alusel nii, nagu see on ette nähtud lõikes 1.

Kontrollimisel tuleks kindlaks teha, kas pakutav kaubapartii vastavus vähimatele kehtestatud kvaliteedi miinimumnõuetele. Vastasel korral partiid üle ei võeta.

Artikkel 13

Kauba omaduste määramine kaupa iseloomustavate näitajate alusel

1.   Kui kaup võetakse ülevõtmise korral vastavalt artiklile 12 tehtud kontrolli vastu, määratletakse kauba täpsed omadused pakkujale makstava hinna kindlaksmääramiseks. ettekirjutuste järgi teostatava kontrolli tulemuste alusel, fikseeritakse kauba täpsed omadused, mille alusel määratakse kaupmehele kauba eest väljamaksmisele kuuluv summa.

Kauba hindamise tulemustest teavitatakse kaupmeest artiklis 14 kirjeldatava kauba ülevõtmisakti väljastamisega.

2.   Juhul, kui pakkujakaupmees vaidlustab lõikes 1 kohaselt hinna määramiseks tehtud kontrolli tulemused, teeb pädevate ametiasutuste poolt heaks kiidetud laboratoorium kauba omaduste täiendava üksikasjaliku analüüsi uute tüüpiliste proovide põhjal, mis koosnevad võrdsest arvust pakkuja ja sekkumisameti valduses olevatest proovidest. Tulemus on nende tüüpiliste proovide kontrolli tulemuste kaalutud keskmine nimetatud ettekirjutuste kohaselt sooritatud kauba hindamistulemused, viiakse korduv, kauba täpne hindamisprotseduur läbi pädevate ametkondade poolt atesteeritud laboratooriumis. Korduv hindamine viiakse läbi kaupmehe ja interventsiooniorgani poolt säilitatavate proovideks võetud näidiste alusel ning hindamistulemus saadakse nende proovide keskmiste näitajate hindamise alusel.

Kirjeldatud lõplike hindamistulemuste alusel fikseeritakse kaubapartii eest kaupmehele väljamakstav summa. Kulud, mis seonduvad korduvate analüüsidega, kaetakse protsessi tulemusena kaotanud osapoole poolt.

Artikkel 14

Kauba vastuvõtuakt

Sekkumisamet koostab iga kaubapartii kohta vastuvõtuakti. Pakkuja või tema esindaja võivad viibida selle akti valmimise juures.

Kauba vastuvõtuakt peab kajastama:

a)	kauba koguse ja miinimumomaduste kaupa iseloomustavate vähimate näitajate kontrollimise kuupäeva;

b)	tarnitud kauba sorti ja masskaalu;

c)	tüüpilise proovideks vajaliku näidispartii koostamiseks võetud proovide hulka;

d)	kauba juures täheldatavaid nii füüsilisi ja kui ka kvalitatiivseid omadusi.

Artikkel 15

Pakkujale kauba eest välja makstava hinna määramine ja ning makseprotseduur

1.   Pakkujale väljamakstav hind on lattu tarnitud mahalaadimata kauba eest vastavalt määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 7 lõikele 2 kindlaksmääratud hind, mis kalkuleeritakse vastavalt esimesel kauba kohaletoimetamise kuupäeval, võttes arvesse käesoleva määruse artikliga 4 ette nähtud hinnatõuse ja -alandamisi ning käesoleva määruse artikli 8 sätteid.

Juhul kui kauba ülevõtmine toimub artikli 11 kohaselt pakkuja laos, määratakse tasutav summa vastavalt kauba ülevõtmise päeval kehtivale sekkumishinna põhjal, mida on kohandatud vajalike hinnatõusude ja -alandamiste võrra ning millest on lahutatud transpordikulud koorimata riisi ülevõtmiskoha ja lähima sekkumiskeskuse vahel ning laost äravedamise kulud ning ladustamiskulud. Nimetatud kulud ulatuse üle otsustab sekkumisamet.

2.   Tasumine toimub 32.–37.päeva jooksul peale artikli 10 lõikes 1 või artikli 11 lõikes 1 osutatud kauba ülevõtmise kuupäeva.

Artikli 13 lõikes 2 kohaldamisel toimub tasumine nii kiiresti kui võimalik pärast pakkuja teavitamist lõpliku analüüsi tulemustest.

Juhul kui tasumine toimub kaupmehe poolt väljastatava arve alusel, kuid see arve pole laekunud esimeses lõigus määratud tähtaja jooksul, toimub tasumine viie tööpäeva jooksul pärasteale arve tegelikku laekumist.

Artikkel 16

Ladustatud kauba kontrolljärelvalve

Kõik sekkumisameti poolt ostetud kaupade ladustamist korraldavad ettevõtted, kes sekkumisametite nimel sisseostetud tooteid ladustavad, peavad regulaarselt jälgima tooteid ja nende säilivust ning teavitavad sekkumisametit viivitamatult asjaomastest probleemidest kauba komplektsust ning selle ladustamistingimusi. Võimalike ilmnevate kõrvalekallete korral tuleb sellest viivitamatult interventsiooniorganit teavitada.

Sekkumisamet kontrollib vähemalt üks kord aastas ladustatud kauba kvaliteeti. Prooviks vajalike näidiste võtmine võib toimuda iga-aastase, komisjoni määrusega (EÜ) nr 2148/96 (6) ettenähtava vahendite kontrolliks teostatava inventuuri käigus.

Artikkel 17

Radioaktiivse saastatuse kontroll

Riisi radioaktiivse saastatuse kontrolli teostatakse vaid juhtudel, kui olukord peaks seda teatava perioodi jooksul nõudma. Juhul kui radioaktiivse saastatuse kontroll peaks osutuma vajalikuks, teostatakse see vastavalt määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 26 lõikes 2 sätestatud kontrollimeetmete kestusele ja protseduurireeglitele.

Artikkel 18

Siseriiklik kord

Et võtta arvesse kõnealuses liikmesriigis valitsevaid eritingimusi, võtavad sekkumisametid vajaduse korral vastu ülevõtmise täiendava korra tingimused, mis on kooskõlas käesoleva määruse sätetega. Interventsioonikeskused võivad vajaduse korral otsustada täiendavate, käesoleva määruse ettekirjutustega mitte vastuollu minevate, kauba ülevõtmisel rakendatavate protseduuride ning tingimuste kehtestamise üle, mis võivad osutuda vajalikuks nende asukohamaast liikmesriigile iseloomulike asjaolude tõttu.

Artikkel 19

Eelmiste määruste tühistamine

Määrused (EÜ) nr 708/98 ja (EÜ) nr 549/2000. tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 20

Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. aprillist 2005.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

(2)  EÜT L 98, 31.3.1998, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1107/2004 (ELT L 211, 12.6.2004, lk 14).

(3)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 118/2005 (ELT L 24, 27.1.2005, lk 15).

(4)  EÜT L 67, 15.3.2000, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1091/2004 (ELT L 209, 11.6.2004, lk 8).

(5)  ELT L 243, 27.9.2003, lk 92.

(6)  EÜT L 288, 9.11.1996, lk 6.

---

---

---

---

---

---

---