32002L0088

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/88/EÜ,

9. detsember 2002,

millega muudetakse direktiivi 97/68/EÜ liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite gaasi- ja kübemeheite vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

olles nõu pidanud regioonide komiteega,

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Programmi "Auto-Oil" II eesmärgiks oli välja selgitada tasuvad strateegiad ühenduse õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks. Komisjon järeldas oma teatises "Ülevaade programmi" Auto-Oil "II kohta", et on vaja lisameetmeid, eriti seoses osooni- ja kübemeheitega. Viimasel ajal siseriiklike heite ülemmäärade väljatöötamise käigus on selgunud, et ühenduse õigusaktides sätestatud õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks on vaja lisameetmeid.

(2) Järk-järgult on kasutusele võetud ranged heitenormid kiirteid kasutavatele sõidukitele. Juba on otsustatud, et neid norme tuleks muuta rangemaks. Seega suureneb liikurmasinate saasteainete küsimuse suhteline tähtsus tulevikus.

(3) Direktiiviga 97/68/EÜ [4] kehtestati liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasi- ja kübemeheite piirväärtused.

(4) Kuigi direktiivi 97/68/EÜ [5] kohaldati alguses ainult teatavate diiselmootorite suhtes, on direktiivi 5. põhjenduses kavandatud laiendada direktiivi kohaldamisala, et see hõlmaks eelkõige bensiinimootoreid.

(5) Eri tüüpi liikurmasinates kasutatavate väikeste sädesüütemootorite (bensiinimootorite) heited mõjutavad oluliselt praegusi ja tulevasi õhukvaliteedi probleeme, eriti osooni tekkimist.

(6) Väikeste sädesüütemootorite heidete suhtes kohaldatakse rangeid keskkonnanorme USAs, mis näitab, et neid on võimalik oluliselt vähendada.

(7) Kuna asjakohaseid ühenduse õigusakte ei ole, on võimalik turule tuua keskkonna seisukohast vanaaegseid mootoreid, mis ohustavad ühenduse õhukvaliteedi eesmärkide saavutamist, või rakendada selles valdkonnas siseriiklikke õigusakte, mis võimaldavad luua kaubandustõkkeid.

(8) Direktiiv 97/68/EÜ on suurel määral kooskõlas vastavate USA õigusaktidega ning selle kooskõla suurendamine tooks kasu nii tööstusele kui ka keskkonnale.

(9) Euroopa tööstus ja eriti need tootjad, kes veel ei tegutse ülemaailmselt, vajavad teatavat aega, et olla valmis heitenorme järgima.

(10) Direktiivis 97/68/EÜ on diiselmootorite puhul, nagu ka USA eeskirjades bensiinimootorite puhul, kasutatud kaheetapilist lähenemisviisi. Ühenduse õigusaktides oleks võinud ette näha ka üheetapilise lähenemisviisi, kui see oleks jätnud valdkonna veel neljaks-viieks aastaks reguleerimata.

(11) Selleks et saavutada vajalik paindlikkus ülemaailmseks ühtlustamiseks, on käesoleva direktiiviga ette nähtud võimalus teha erand komiteemenetluse kohaselt.

(12) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord. [6]

(13) Direktiivi 97/68/EÜ tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 97/68/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1. Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a) kaheksas taane asendatakse järgmisega:

"turuleviimine"; mootori tasu eest või tasuta ühenduse turul kättesaadavaks tegemine ühenduses turustamiseks ja/või kasutamiseks,";

b) lisatakse järgmised taanded:

"asendusmootor" uus mootor, mis on valmistatud ja tarnitud üksnes teatava masina mootori väljavahetamiseks,

"käsimootor" a) seda mootorit kasutatakse seadmes, mida selle käitaja kavandatud funktsiooni(de) kasutamise ajal kannab;

b) mootorit kasutatakse seadmes, mis peab oma kavandatud funktsiooni(de) täitmiseks töötama mitmes asendis, näiteks tagurpidi või külili;

c) mootorit kasutatakse seadmes, mille tühimass koos mootoriga on alla 20 kg ja millel on peale selle veel vähemalt üks järgmistest tunnustest:

i) seadme käitaja peab seadet selle kavandatud funktsiooni(de) kasutamise ajal hoidma või kandma;

ii) seadme käitaja peab seadet selle kavandatud funktsiooni(de) kasutamise ajal hoidma või suunama;

iii) mootorit tuleb kasutada generaatoris või pumbas;

"muu kui käsimootor" mootor, mis ei vasta käsimootori määratlusele,

"kutsealaselt mitmes asendis kasutatav käsimootor" käsimootor, mis vastab käsimootori määratluse punktis a ja ka b sätestatud nõuetele ning mille tootja on tüübikinnitusasutusele tõestanud, et mootor kuulub heite püsimisaja 3. kategooriasse (IV lisa 4. liite punkti 2.1 kohaselt),

"heite püsimisaeg" IV lisa 4. liites märgitud tundide arv, mida kasutatakse halvendustegurite kindlaksmääramiseks,

"väikesemahuline mootoritüüpkond" sädesüütemootorite tüüpkond, mida toodetakse aastas alla 5000 ühiku,

"sädesüütemootorite väiketootja" tootja, kes toodab aastas alla 25000 ühiku."

2. Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) esimeses lauses asendatakse "VI lisa" sõnadega "VII lisa";

ii) teises lauses asendatakse "VII lisa" sõnadega "VIII lisa";

b) lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

i) punktis a asendatakse "VIII lisa" sõnadega "IX lisa";

ii) punktis b asendatakse "IX lisa" sõnadega "X lisa";

c) lõikes 5 asendatakse "X lisa" sõnadega "XI lisa".

3. Artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Liikmesriigid tunnustavad XII lisas loetletud tüübikinnitusi ja vajaduse korral nende vastavaid märke käesoleva direktiiviga kooskõlas olevate kinnituste ja märkidena."

4. Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri "Ajakava" asendatakse pealkirjaga "Ajakava – diiselmootorid";

b) lõikes 1 asendatakse "VI lisa" sõnadega "VII lisa";

c) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) "VI lisa" asendatakse sõnadega "VII lisa";

ii) "I lisa punktis 4.2.1" asendatakse sõnadega "I lisa punktis 4.1.2.1";

d) lõige 3 asendatakse järgmisega:

i) "VI lisa" asendatakse sõnadega "VII lisa";

ii) "I lisa punktis 4.2.3" asendatakse sõnadega "I lisa punktis 4.1.2.3";

e) lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad "uute mootorite … turuleviimist" sõnadega "mootorite … turuleviimist".

5. Lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 9a

Ajakava – sädesüütemootorid

1. LIIGITUS

Põhiklass S H : käsiseadmete mootorid

N : muude kui käsiseadmete mootorid

Klass/kategooria | Töömaht (cm3) |

Käsimootorid Klass SH:1 | < 20 |

Klass SH:3 | ≥ 20 < 50 |

Muud kui käsimootorid Klass SN:1 | < 66 |

Klass SN:2 | ≥ 66 < 100 |

Klass SN:3 | ≥ 100 < 225 |

Klass SN:4 | ≥ 225 |

2. TÜÜBIKINNITUSTE ANDMINE

3. TÜÜBIKINNITUSTE I ETAPP

4. TÜÜBIKINNITUSTE II ETAPP

Liikmesriigid peavad keelduma mootoritüübile või mootoritüüpkonnale tüübikinnituse andmisest ja VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest ning peavad keelduma mootoriga liikurmasinatele kõigi muude tüübikinnituste andmisest:

pärast 1. augustit 2004 klasside SN:1 ja SN:2 mootoritele

pärast 1. augustit 2006 klassi SN:4 mootoritele

pärast 1. augustit 2007 klasside SH:1, SH:2 ja SN:3 mootoritele

pärast 1. augustit 2008 klassi SH:3 mootoritele,

kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasiheited ei vasta I lisa punktis 4.2.2.2 esitatud tabelis esitatud piirväärtustele.

5. TURULEVIIMINE: MOOTORI TOOTMISKUUPÄEVAD

6. II ETAPI ENNETÄHTAEGSELE LÕPETAMISELE VIITAMINE

7. VABASTUSED

käsikettsaed : puidu lõikamiseks mõeldud saeketiga käsiseade, mida tuleb hoida mõlema käega ja mille mootori töömaht on üle 45 cm3 standardi EN ISO 11681-1 kohaselt,

ülakäepidemega seadmed (st käsipuurid ja puukärpimise kettsaed) : käsiseadmed, mille ülaosas on käepide ja mis on mõeldud aukude puurimiseks või puidu lõikamiseks saeketi abil (standardi ISO 11681-2 kohaselt),

sisepõlemismootoriga käsivõsalõikur : pöörleva metall- või plastteraga käsiseade, mis on mõeldud umbrohu, põõsaste, väikeste puude jms taimestiku lõikamiseks. See seade peab standardi EN ISO 11806 kohaselt olema konstrueeritud nii, et seda saab kasutada eri asendis, näiteks rõhtasendis või tagurpidi, ning tema mootori maht peab olema üle 40 cm3;

käsihekilõikurid : käsiseadmed, mis on standardi EN 774 kohaselt mõeldud heki ja põõsaste lõikamiseks ühe või mitme edasi-tagasi liikuva lõiketera abil,

sisepõlemismootoriga käsiketassaed : käsiseadmed, mis on standardi EN 1454 kohaselt mõeldud kõva materjali, nagu kivi, asfaldi, betooni või terase lõikamiseks pöörleva metallvarda abil ja mille mootori töömaht on üle 50 cm3, ja

klassi SN : 3 kuuluvad horisontaalvõlliga mootorid, mis ei ole käsimootorid: üksnes need klassi SN:3 kuuluvad horisontaalvõlliga mootorid, mis ei ole käsimootorid, mille võimsus on kõige rohkem 2,5 kW ja mida kasutatakse põhiliselt teataval tööstuslikul otstarbel, kaasa arvatud mullafreesid, trummelniidukid, muruõhustid ja generaatorid.

8. TÄITMISE EDASILÜKKAMISE VÕIMALUS

Liikmesriigid võivad siiski lõigetes 3, 4 ja 5 iga kategooria kohta sätestatud kuupäevad nende mootorite puhul kaks aastat edasi lükata, mis on toodetud enne neid kuupäevi."

6. Artiklit 10 muudetakse järgmiselt.

a) Lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Artikli 8 lõigetes 1 ja 2, artikli 9 lõikes 4 ning artikli 9a lõikes 5 sätestatud nõudeid ei kohaldata:

- relvajõududele kasutamiseks mõeldud mootoritele,

- lõigete 1a ja 2 järgse vabastusega mootorite suhtes."

b) Lisatakse järgmine lõige:

"1a. Asendusmootor peab vastama piirväärtustele, millele pidi väljavahetatav mootor vastama, kui see esimest korda turule toodi. Sõna "ASENDUSMOOTOR". lisatakse mootoril olevale etiketile või kasutusjuhendisse.".

c) Lisatakse järgmised lõiked:

"3. Artikli 9a lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuete täitmine lükatakse mootorite väiketootjate puhul kolm aastat edasi.

4. Artikli 9a lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuded asendatakse kuni 25000 ühikuga mootoritüüpkonna puhul vastavate I etapi nõuetega tingimusel, et kõik asjaomased tüüpkonnad on erineva töömahuga."

7. Artiklid 14 ja 15 asendatakse järgmiste artiklitega:

"Artikkel 14

Kohandamine tehnika arenguga

Kõik vajalikud muudatused käesoleva direktiivi lisade tehnika arenguga kohandamiseks, välja arvatud I lisa punktides 2.1–2.8 ja I lisa 4. jaotises täpsustatud nõuded, võtab vastu komisjon artikli 15 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 14a

Vabastuste andmise kord

Komisjon uurib võimalikke tehnilisi raskusi II etapi nõuete täitmisel teatava kasutusotstarbega mootorite puhul, eriti aga klassidesse SH:2 ja SH:3 kuuluvate mootoritega liikurmasinate puhul. Kui komisjon leiab, et tehnilistel põhjustel ei ole teatavate liikurmasinate, eriti aga kutsealaselt mitmes asendis kasutamiseks mõeldud käsimootorite puhul võimalik nendest tähtaegadest kinni pidada, esitab ta artikli 15 lõikes 2 sätestatud korras 31. detsembriks 2003 aruande, millele lisab asjakohased ettepanekud artikli 9a lõikes 7 osutatud ajavahemiku pikendamiseks ja/või muude vabastuste andmiseks nendele masinatele; vabastus ei kesta üle viie aasta, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

Artikkel 15

Komitee

1. Komisjoni abistab direktiiviga 70/156/EMÜ asutatud tehnika arenguga kohandamise komitee (edaspidi "komitee").

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ [7] artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra."

8. Järgmine lisade loetelu lisatakse lisade algusse:

Lisade loetelu

I LISA | Kohaldamisala, mõisted, tähised ja lühendid, mootori märgistused, tehnilised andmed ja katsed, toodangu vastavuse hindamise spetsifikatsioon, mootoritüüpkonda määratlevad parameetrid, põhimootori valimine |

II LISA | Teatised |

1. liide | (Põhi)mootori põhiparameetrid |

2. liide | Mootoritüüpkonna põhiparameetrid |

3. liide | Mootoritüüpkonda kuuluva mootoritüübi põhiparameetrid |

III LISA | Diiselmootorite katsetamise kord |

1. liide | Mõõtmis- ja proovivõtuprotseduur |

2. liide | Analüüsiseadmete kalibreerimine |

3. liide | Andmete hindamine ja arvutused |

IV LISA | Sädesüütemootorite katsetamise kord |

1. liide | Mõõtmis- ja proovivõtuprotseduur |

2. liide | Analüüsiseadmete kalibreerimine |

3. liide | Andmete hindamine ja arvutuste tegemine |

4. liide | Halvendustegurid |

V LISA | Tüübikinnituskatseteks ja toodangu vastavuse tõendamiseks ettenähtud etalonkütuse tehnilised omadused Diiselmootoriga liikurmasinate etalonkütus |

VI LISA | Analüüsi- ja proovivõtusüsteem |

VII LISA | Tüübikinnitustunnistus |

1. liide | Diiselmootorite katsetamise tulemused |

2. liide | Sädesüütemootorite katsetamise tulemused |

3. liide | Mootori võimsuse määramisel tehtavaks katseks paigaldatavad seadmed ja abiseadmed |

VIII LISA | Tüübikinnitustunnistuste numeratsioonisüsteem |

IX LISA | Mootoritüüpkondadele väljastatud tüübikinnitustunnistuste loetelu |

X LISA | Toodetud mootorite loetelu |

XI LISA | Tüübikinnitusega mootorite loetelu |

XII LISA | Teiste tüübikinnituste tunnustamine. |

9. Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid 11. augustiks 2004. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Komisjon esitab hiljemalt 11. augustil 2004 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja vajaduse korral ettepaneku järgmiste toimingute võimalike kulude, tulude ja teostatavuse kohta:

a) väikeste sädesüütemootorite, eriti aga kahetaktimootorite kübemeheidete vähendamine. Aruandes võetakse arvesse järgmist:

i) hinnanguid selle kohta, milline on selliste mootorite osa keskkonna saastamisel kübemeheidetega ning kuidas saab heidete vähendamiseks ettepandud meetmetega aidata kaasa õhu kvaliteedi parandamisele ja tervist kahjustavate mõjude vähendamisele;

ii) katseid, mõõtmisprotseduure ja seadmeid, mida võiks kasutada väikeste sädesüütemootorite kübemeheite määramiseks tüübikinnituse andmisel;

iii) kübemeheite mõõtmise programmi raames tehtud tööd ja selle tulemust;

iv) katsemenetluste, mootoritehnoloogia ja heitgaaside puhastamise arengut ning kütuse ja mootoriõli rangemaid norme ning

v) väikeste sädesüütemootorite kübemeheite vähendamise kulusid ja kõikide ettepandud meetmete tasuvust;

b) seni veel reguleerimata vabaajasõidukite, sealhulgas mootorsaanide ja kartide heite vähendamine;

c) alla 18 kW võimsusega väikeste diiselmootorite heitgaaside ja kübemeheite vähendamine;

d) lokomotiivide survesüütemootorite heitgaaside ja kübemeheite vähendamine. Sellise heite mõõtmiseks tuleb määrata katsetsükkel.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 9. detsember 2002

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

H. C. Schmidt

[1] EÜT C 180 E, 26.6.2001, lk 31.

[2] EÜT C 260, 17.9.2001, lk 1.

[3] Euroopa Parlamendi 2. oktoobri 2001. aasta arvamus (EÜT C 87 E, 11.4.2002, lk 18), nõukogu 25. märtsi 2002. aasta ühine seisukoht (EÜT C 145 E, 18.6.2002, lk 17) ja Euroopa Parlamendi 2. juuli 2002. aasta otsus (Europa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 2001/63/EÜ (EÜT L 227, 23.8.2001, lk 41).

[5] EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 2001/63/EÜ (EÜT L 227, 23.8.2001, lk 41).

[6] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[7] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

--------------------------------------------------

LISA

1. I lisa muudetakse järgmiselt:

a) 1. punkti ("KOHALDAMISALA") esimene lause asendatakse järgmisega:

"Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõikide liikurmasinatele paigaldatavate mootorite ning reisijate- või kaubaveoks mõeldud maanteesõidukite abimootorite suhtes."

;

b) punkte 1 A, 1B, 1C, 1D ja 1E muudetakse järgmiselt:

"A. Masinad, mis on mõeldud või sobivad liikumiseks või liigutamiseks maapinnal kas teedel või väljaspool teid ja millel on selleks kas

i) punktile 2.4 vastava üle 18 kW, kuid kuni 560 kW efektiivvõimsusega (4) survesüütemootor, mida kasutatakse vahelduv-, mitte püsikiirusel.

Masinateks, mille mootorid …

(jääb muutmata kuni lõiguni

"– liikurkraanad");

või

ii) punktile 2.4 vastava üle 18 kW, kuid kuni 560 kW efektiivvõimsusega survesüütemootor, mida kasutatakse püsikiirusel. Piirväärtused kehtivad alates 31. detsembrist 2006.

Käesolevale määratlusele vastavate mootoritega masinate hulka kuuluvad muu hulgas:

- gaasikompressorid,

- vahelduva koormusega generaatorseadmed, kaasa arvatud külmutus- ja keevitusseadmed,

- veepumbad,

- muruhooldusseadmed, hakkurid, lumekoristusseadmed, pühkimismasinad;

või

iii) punktile 2.4 vastava efektiivvõimsusega kuni 19 kW sädesüütega bensiinimootor.

Käesolevale määratlusele vastavate mootoritega masinate hulka kuuluvad muu hulgas:

- muruniidukid,

- kettsaed,

- generaatorid,

- veepumbad,

- võsalõikurid.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste masinate suhtes:

B. laevad;

C. vedurid;

D. õhusõidukid;

E. vabaajasõidukid, näiteks:

- mootorsaanid,

- maastikumootorrattad,

- maasturid;"

;

c) 2. punkti muudetakse järgmiselt:

- punkti 2.4 joonealusesse märkusse 2 lisatakse järgmine lauseosa:"… välja arvatud otse väntvõllile paigaldatud õhkjahutusega mootorite ventilaatorid (vt VII lisa 3. liide)."

- Punktile 2.8 lisatakse järgmine taane:

"mootoritel, mida katsetatakse tsükli G1 järgi, on vahepealne pöörlemiskiirus 85 % maksimaalsest nimipöörlemiskiirusest (vt IV lisa punkt 3.5.1.2)."

,

- lisataksejärgmised punktid:

"2.9. reguleeritav parameeter – igasugune füüsiliselt reguleeritav seade, süsteem või konstruktsioonielement, mis võib mõjutada heidet või mootori talitlust heite mõõtmisel või tavalisel kasutamisel;

2.10. järeltöötlus – protsess, mille käigus heitgaasid juhitakse läbi seadme või süsteemi, mille otstarbeks on gaase enne atmosfääri laskmist keemiliselt või füüsikaliselt muuta;

2.11. sädesüütemootor – sädesüütepõhimõttel töötav mootor;

2.12. täiendav heitekontrolliseade – igasugune seade, mis registreerib mootori talitlusparameetreid, et reguleerida heitekontrollisüsteemi osade talitlust;

2.13. heitekontrollisüsteem – igasugune seade, süsteem või konstruktsioonielement, mis kontrollib või vähendab heidet;

2.14. toitesüsteem – kütuse mõõtmise ja segamise seadmete kogum;

2.15. varumootor – mootorsõidukisse või sellele paigaldatud mootor, mis ei anna sõidukile liikumisjõudu;

2.16. režiimi pikkus – aeg alates ühe pöörlemissageduse ja/või pöördemomendiga režiimist või eelkonditsioneerimisfaasist kuni järgmise režiimi alguseni. Selle sisse jääb aeg, mille jooksul muudetakse pöörlemiskiirust ja/või pöörlemismomenti ning stabiliseerimisfaasi iga režiimi alguses."

- punktist 2.9 saab punkt 2.17 ning praegustest punktidest 2.9.1–2.9.3 saavad punktid 2.17.1–2.17.3.

d) punkti 3muudetakse järgmiselt:

- punkt 3.1 asendatakse järgmisega:

"3.1. Käesoleva direktiivi kohaselt tüübikinnituse saanud survesüütemootoritele peab olema märgitud:"

,

- punkti 3.1.3 muudetakse järgmiselt:"VII lisa" asendatakse sõnadega"VIII lisa",

- lisatakse järgmine punkt:

"3.2. Käesoleva direktiivi kohaselt tüübikinnituse saanud sädesüütemootoritele peab olema märgitud:

3.2.1. mootori tootja kaubamärk või kaubanimi;

3.2.2. VIII lisas määratletud EÜ tüübikinnituse number;"

,

- punktid 3.2–3.6 saavad punktideks 3.3–3.7,

- punkti 3.7 muudetakse järgmiselt:"VI lisa"asendatakse sõnadega"VII lisa";

e) punkti 4 muudetakse järgmiselt:

- lisatakse järgmine pealkiri:

"4.1 Survesüütemootorid."

,

- praegusest punktist 4.1 saab punkt 4.1.1 ning viited punktidele 4.2.1 ja 4.2.3 asendatakse viidetega punktidele 4.1.2.1 ja 4.1.2.3,

- praegusest punktist 4.2 saab punkt 4.1.2 ja seda muudetakse järgmiselt:"V lisa" asendatakse sõnadega"VI lisa";

- praegusest punktist 4.2.1 saab punkt 4.1.2.1; praegusest punktist 4.2.2 saab punkt 4.1.2.2 ja viited punktile 4.2.1 asendatakse viidetega punktile 4.1.2.1; praegustest punktidest 4.2.3 ja 4.2.4 saavad punktid 4.1.2.3 ja 4.1.2.4;

f) lisatakse järgmine punkt:

"4.2. Sädesüütemootorid

4.2.1. Üldsätted

Osad, mis võivad mõjutada gaasiheidet, peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et tavakasutuses mootor vastaks võimalikust vibratsioonist hoolimata käesoleva direktiivi sätetele.

Tootja võetavad tehnilised meetmed peavad tagama kõnealuste heidete käesoleva direktiivi kohase tõhusa piiramise mootori normaalse kasutusaja jooksul vastavalt tavapärastele kasutustingimustele kooskõlas IV lisa 4. liitega.

4.2.2. Saasteainete keskkonda viimist käsitlevad spetsifikatsioonid.

Katsetamiseks antud mootori gaasilisi koostisosi mõõdetakse (koos järeltöötlusega) VI lisas kirjeldatud meetoditel.

Muid süsteeme või analüsaatoreid võib kinnitada juhul, kui nendega saavutatakse järgmiste võrdlussüsteemidega samasugused tulemused:

- toores heitgaasis mõõdetava gaasiheite puhul VI lisa joonisel 2 kujutatud süsteem,

- täisvoolu-hõrendussüsteemi lahjendatud heitgaasis mõõdetava gaasiheite puhul VI lisa joonisel 3 kujutatud süsteem.

4.2.2.1. Süsinikmonooksiidi heited, süsivesinike heited, lämmastikoksiidide heited ning süsivesinike ja lämmastikoksiidide heidete summa ei või I etapis ületada järgmises tabelis esitatud väärtusi:

I etapp

Klass | Süsinikmonooksiid (CO) (g/kWh) | Süsivesinikud (HC) (g/kWh) | Lämmastikoksiidid (NOx) | Süsivesinike ja lämmastikoksiidide summa (g/kWh) |

HC + NOx |

SH:1 | 805 | 295 | 5,36 | |

SH:2 | 805 | 241 | 5,36 | |

SH:3 | 603 | 161 | 5,36 | |

SN:1 | 519 | | | 50 |

SN:2 | 519 | | | 40 |

SN:3 | 519 | | | 16,1 |

SN:4 | 519 | | | 13,4 |

4.2.2.2. Süsinikmonooksiidi heited ning süsivesinike ja lämmastikoksiidide heidete summa ei või II etapis ületada järgmises tabelis esitatud väärtusi:

II etapp [1]

Klass | Süsinikmonooksiid (CO) (g/kWh) | Süsivesinike ja lämmastikoksiidide summa (g/kWh) |

HC + NOx |

SH:1 | 805 | 50 |

SH:2 | 805 | 50 |

SH:3 | 603 | 72 |

SN:1 | 610 | 50,0 |

SN:2 | 610 | 40,0 |

SN:3 | 610 | 16,1 |

SN:4 | 610 | 12,1 |

Lämmastikoksiidide heiteid ei või kõikide mootoriklasside puhul olla üle 10 g/kWh.

4.2.2.3. Käesoleva direktiiv artiklis 2 esitatud käsimootori määratlusest hoolimata peavad lumepuhurite kahetaktilised mootorid vastama ainult klasside SH:1, SH:2 või SH:3 normidele."

;

g) punktid 6.3–6.9 asendatakse järgmiste punktidega:

"6.3. Ühe silindri töömaht: 85–100 % tüüpkonna suurimast töömahust

6.4. Õhu sisselaskeviis

6.5. Kütusetüüp

- Diisel

- Bensiin.

6.6. Põlemiskambri tüüp/kuju

6.7. Klapid ning sisse- ja väljalaskeaknad – paigutus, suurus ja arv

6.8. Toitesüsteem

Diisli puhul:

- pump-toru-pihusti

- reaspump

- jaoturpump

- üksikpump

- pump-pihusti.

Bensiini puhul:

- karburaator

- kaudne sissepritse

- otsesissepritse.

6.9. Muud omadused

- Heitgaasitagastus

- Vee pihustamine/emulsioon

- Õhu sissepuhe

- Õhu vahejahuti

- Süüte tüüp (surve, säde).

6.10. Heitgaasi järeltöötlus

- Oksüdatsioonikatalüsaator

- Reduktsioonikatalüsaator

- Kolmekäiguline katalüsaator

- Termoneutralisaator

- Kübemepüüdur."

2. Käesolevaga muudetakse II lisa järgmiselt:

a) 2. liites muudetakse tabeli teksti järgmiselt:"Kütusekulu töötsükli kohta (mm3)" 3. ja 6. reas asendatakse väljendiga "Kütusekulu töötsükli kohta (mm3) diiselmootorite puhul, kütusevool (g/h) bensiinimootorite puhul";

b) 3. liidet muudetakse järgmiselt:

- 3. punkti pealkiri asendatakse pealkirjaga "DIISELMOOTORITE KÜTUSETOIDE"

- Lisatakse järgmised punktid:

"4. BENSIINIMOOTORITE KÜTUSETOIDE

4.1. Karburaator: …

4.1.1. Mark (margid): …

4.1.2. Tüüp (tüübid): …

4.2. Kaudne sissepritse: ühepunktiline või mitmepunktiline: …

4.2.1. Mark (margid): …

4.2.2. Tüüp (tüübid) …

4.3. Otsesissepritse: …

4.3.1. Mark (margid): …

4.3.2. Tüüp (tüübid): …

4.4. Kütusevool (g/h) ja õhu-kütuse suhe nimipöörlemissagedusel ja täielikult avatud drosseli korral"

;

- praegusest punktist 4 saab punkt 5 ja sellele lisatakse järgmised punktid:

"5.3. Muudetav gaasijaotusfaasidega süsteem (olemasolu korral ja kus: sisselase ja/või väljalase)

5.3.1. Tüüp: pidev või kinni/lahti

5.3.2. Nuki faasinihkenurk"

;

- lisatakse järgmised punktid:

"6. AVADE PAIGUTUS

6.1. Paigutus, suurus ja arv"

"7. SÜÜTESÜSTEEM

7.1. Süütepool

7.1.1. Mark (margid): …

7.1.2. Tüüp (tüübid): …

7.1.3. Arv: …

7.2. Süüteküünal (süüteküünlad): …

7.2.1. Mark (margid): …

7.2.2. Tüüp (tüübid): …

7.3. Magneeto: …

7.3.1. Mark (margid): …

7.3.2. Tüüp (tüübid): …

7.4. Süüte ajastus: …

7.4.1. Ülemise surnud punkti (väntvõlli pöördenurgad) suhtes eelnev staatiline …

7.4.2. Vajaduse korral reguleerkõver: …"

3. III lisa muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri asendatakse järgmisega:"DIISELMOOTORITE KATSETAMISE KORD";

b) punkti 2.7 muudetakse järgmiselt: "VI lisa" asendatakse sõnadega "VII lisa" ning "IV lisa" sõnadega "V lisa";

c) punkti 3.6 muudetakse järgmiselt:

- punkte 3.6.1 ja 3.6.1.1 muudetakse järgmiselt:

"3.6.1. Seadmete spetsifikatsioonid I lisa punkti 1 A kohaselt:

3.6.1.1. Spetsifikatsioon A: I lisa punkti 1 A alapunktis i osutatud mootorite puhul tuleb läbida järgmine kaheksa režiimiga tsükkel [2] ja pärast seda kasutada katsetataval mootoril dünamomeetrit: (tabel jääb muutmata)"

.

- lisatakse järgmine punkt:

"3.6.1.2. Spetsifikatsioon B. Punkti 1 A alapunktis i osutatud mootorite puhul tuleb läbida järgmine viie režiimiga tsükkel [1] Sama mis tsükkel D2 standardis ISO 8178-4: 1996(E). ja pärast seda kasutada katsetataval mootoril dünamomeetrit:

Režiimi number | Mootori pöörlemiskiirus | Koormus % | Kaalutegur |

1 | Nimi- | 100 | 0,05 |

2 | Nimi- | 75 | 0,25 |

3 | Nimi- | 50 | 0,3 |

4 | Nimi- | 25 | 0,3 |

5 | Nimi- | 10 | 0,1 |

Koormus on väljendatud protsentides pöördemomendist, mis vastavad põhivõimsusklassi näitajatele; põhivõimsus on maksimaalne võimsus muutuva võimsusega tsükli ajal, millel võib mootorit kasutada piiramatu arvu tunde aastas ettenähtud keskkonnatingimustel, kui hooldus toimub ettenähtud intervallide järel ja tootja ettenähtud viisil [3] Põhivõimsuse määratluse kohta vt joonis 2 standardis ISO 8528-1: 1993(E)."

.

- punkti 3.6.3 muudetakse järgmiselt:

"3.6.3. Katseseeria

Katseseeria käivitatakse. Katse viiakse läbi eespool katsetsüklite puhul antud režiimi numbrite kasvavas järjekorras.

Iga katsetsükli režiimi ajal (ülejäänu muutmata)"

;

d) 1. liite punkti 1muudetakse järgmiselt: Punktis 1 ja punktis 1.4.3 asendatakse "V lisa" läbivalt sõnadega "VI lisa".

4. Lisatakse järgmine lisa:"

IV LISA

SÄDESÜÜTEMOOTORITE KATSETAMISE KORD

1. SISSEJUHATUS

1.1. Käesolevas lisas kirjeldatakse katsetatavate mootorite gaasiheite määramise meetodit.

1.2. Katse tehakse katsestendile paigaldatud ning dünamomeetriga ühendatud mootoril.

2. KATSETINGIMUSED

2.1. Mootorikatse tingimused

Mõõdetakse mootori sisselaskeõhu absoluutset temperatuuri (Ta) kelvinites ning kuiva atmosfäärirõhku (ps), mida väljendatakse kilopaskalites (kPa), ning määratakse parameeter a järgmiselt:

f

=

99

p

×

T

298

0,6

2.1.1. Katse kehtivus

Katsetulemused tunnistatakse kehtivaks, kui parameeter fa on järgmistes piirides:

0,93 ≤ f

≤ 1,07

2.1.2. Vahejahutiga mootorid

Jahutusagendi ja ülelaadeõhu temperatuur tuleb registreerida.

2.2. Mootori õhu sisselaskesüsteem

Katsemootorile paigaldatakse õhu sisselaskesüsteem, mis piirab uue õhupuhasti puhul õhu sisselaset tootja määratud mootori kasutustingimustes 10 % ulatuses tootja määratud ülemmäärast, mille tulemuseks on maksimaalne õhuvool vastavas mootoris.

Väikeste sädesüütemootorite puhul (töömaht < 1000 cm3) kasutatakse paigaldatud mootorile tüüpilist süsteemi.

2.3. Mootori heitgaasisüsteem

Katsemootor varustatakse heitgaasisüsteemiga, mille heitgaasi vasturõhk on mootori töötingimustes kuni 10 % tootja määratud ülemmäärast, mille tulemuseks on vastavas mootoris maksimaalne esitatud võimsus.

Väikeste sädesüütemootorite puhul (töömaht < 1000 cm3) kasutatakse paigaldatud mootorile tüüpilist süsteemi.

2.4. Jahutussüsteem

Kasutatakse mootori jahutussüsteemi, mis on piisava mahuga, et säilitada mootori normaalne töötemperatuur, mille tootja on ette näinud. See nõue kehtib ühikute kohta, mis tuleb võimsuse mõõtmiseks demonteerida, näiteks ülelaadekompressori kohta, mille ventilaator tuleb väntvõllile juurdepääsemiseks eemaldada.

2.5. Määrdeõlid

Kasutatakse määrdeõlisid, mis vastavad tootja spetsifikatsioonidele konkreetse mootori ja kasutusotstarbe kohta. Tootjad peavad kasutama mootorimäärdeid, mis esindavad kaubanduses saadavaid mootorimäärdeid.

Sädesüütemootorite katsetamisel kasutatavate määrdeõlide tehnilised andmed märgitakse VII lisa 2. liite punktis 1.2 ning esitatakse koos katsetulemustega.

2.6. Reguleeritavad karburaatorid

Piiratud ulatuses reguleeritavate karburaatoritega mootorite puhul katsetatakse mõlemat reguleerimisäärmust.

2.7. Katsekütus

Kütusena kasutatakse V lisas nimetatud etalonkütust.

Sädesüütemootorite katsetamisel kasutatava etalonkütuse oktaaniarv ja tihedus märgitakse VII lisa 2. liite punktis 1.1.1.

Kahetaktiliste mootorite puhul peab kütuse ja õli segamisvahekord vastama tootja soovitatavale vahekorrale. Sädesüütemootorite õli suhtosa kahetaktiliste mootorite kütusest ja määrdeõlist koosnevas toitesegus ning sellest tulenev kütuse tihedus märgitakse VII lisa 2. liite punktis 1.1.4.

2.8. Dünamomeetri seadistuste määramine

Heiteid mõõdetakse korrigeerimata pidurvõimsuse põhjal. Abiseadmed, mida on vaja üksnes sõiduki kasutamiseks ja mida võib paigaldada mootorile, võetakse katse ajaks maha. Kui abiseadmeid ei eemaldata, tuleb määrata nende kasutatav võimsus, et arvutada välja dünamomeetri seadistused; see ei kehti mootorite kohta, kui sellised abiseadmed moodustavad mootori lahutamatu osa (näiteks õhkjahutusega mootorite ventilaatorid).

Sisselaske piirangut ja väljalasketoru vasturõhku reguleeritakse mootoritel, mille puhul on selline reguleerimine võimalik, tootja antud ülemmäärani punktide 2.2 ja 2.3 kohaselt. Pöördemomendi suurimad väärtused teatavatel pöörlemiskiirustel määratakse katseliselt, et arvutada välja teatavate katserežiimide pöördemomendid. Mootorite kohta, mis ei ole mõeldud kasutamiseks täiskoormusel teatavast pöörlemiskiiruste vahemikust väljaspool ja pöördemomendi kõverast kõrgemal, teatab katses kasutatavate pöörlemiskiiruste suurimad pöördemomendid tootja. Igale katserežiimile vastav mootori seadistus arvutatakse järgmise valemi järgi:

S =

P

+ P

L

100

- P

AE

kus:

S on dünamomeetri seadistus (kW),

PM on suurim täheldatud või avaldatud võimsus katses kasutatava pöörlemissageduse ja tingimuste korral (kW) (vt VII lisa 2. liide),

PAE on katseks paigaldatud ja VII lisa 3. liite kohaselt mittevajalike abiseadmete kasutatud võimsuse avaldatud summa (kW),

L on vastavaks katserežiimiks ettenähtud pöördemomendi osa.

Kui suhteks saadakse

≥ 0,03

siis võib tüübikinnitust andev tehniline asutus kontrollida PAE väärtust.

3. KATSE KÄIK

3.1. Mõõteseadmete paigaldamine

Mõõteriistad ja proovivõtturid tuleb nõuetekohaselt paigaldada. Kui heitgaasi lahjendamiseks kasutatakse täisvoolu lahjendussüsteemi, siis tuleb süsteemiga ühendada väljalasketoru.

3.2. Lahjendussüsteemi ja mootori käivitamine

Lahjendussüsteem ja mootor käivitatakse ning neid soojendatakse seni, kuni kõik temperatuurid ja rõhud on täiskoormusel ja nimipöörlemissageduse korral stabiliseerunud (punkt 3.5.2).

3.3. Lahjendusastme korrigeerimine

Lahjendusaste peab olema vähemalt 4.

Süsteemide puhul, milles kontrollitakse CO2 või NOx sisaldust, tuleb lahjendusõhu CO2 või NOx sisaldust mõõta iga katse alguses ja lõpus. Lahjendusõhu CO2 ja NOx taustsisaldust enne ja pärast katset tehtud mõõtmiste vahe võib olla vahemikus vastavalt 100 m-1 või 5 m-1.Kui kasutatakse lahjendatud heitgaasiga töötavat analüüsisüsteemi, määratakse asjaomased taustsisaldused nii, et kogu katseseeria jooksul kogutakse lahjendatud õhust proove proovivõtukotti.

Keskmise sisalduse (mitte proovivõtukotti kogutud lahjendatud õhu sisalduse) arvutamiseks võib võtta vähemalt kolm proovi (tsükli alguses, lõpus ja keskel) ja arvutada keskmise välja nende põhjal. Tootja soovil võib taustmõõtmised vahele jätta.

3.4. Analüsaatorite kontrollimine

Heiteanalüsaatorid nullistatakse ja määratakse kindlaks mõõteulatus.

3.5. Katsetsükkel

3.5.1. Masinate spetsifikatsioon c I lisa punkti 1 A alapunkti iii kohaselt.

Dünamomeetri kasutamisel katsetataval mootoril tuleb olenevalt masina tüübist läbida järgmised tsüklid:

tsükkel D [1] : ühtlase pöörlemiskiiruse ja vahelduva koormusega mootorid, näiteks generaatorid;

tsükkel G1 : muud kui käsiseadmed, millel on vahelduva pöörlemiskiirusega mootor;

tsükkel G2 : muud kui käsiseadmed, millel on nimipöörlemiskiirusega mootor;

tsükkel G3 : käsiseadmed.

3.5.1.1. Katserežiimid ja kaalutegurid

Tsükkel D |

Režiimi number | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | | | | | | |

Mootori pöörlemiskiirus | Maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus | Maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus | Maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus | Maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus | Maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus | Vahepealne kiirus | Vahepealne kiirus | Vahepealne kiirus | Vahepealne kiirus | Vahepealne kiirus | Madalvõimsuse-tühikäigu pöörlemiskiirus |

Koormus [2]% | 100 | 75 | 50 | 25 | 10 | | | | | | |

Kaalutegur | 0,05 | 0,25 | 0,3 | 0,3 | 0,1 | | | | | | |

Tsükkel G1 |

Režiimi number | | | | | | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |

Mootori pöörlemiskiirus | Maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus | Maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus | Maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus | Maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus | Maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus | Vahepealne kiirus | Vahepealne kiirus | Vahepealne kiirus | Vahepealne kiirus | Vahepealne kiirus | Madalvõimsuse-tühikäigu pöörlemiskiirus |

Koormus % | | | | | | 100 | 75 | 50 | 25 | 10 | 0 |

Kaalutegur | | | | | | 0,09 | 0,2 | 0,29 | 0,3 | 0,07 | 0,05 |

Tsükkel G2 |

Režiimi number | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | | | | | | 6 |

Mootori pöörlemiskiirus | Maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus | Maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus | Maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus | Maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus | Maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus | Vahepealne kiirus | Vahepealne kiirus | Vahepealne kiirus | Vahepealne kiirus | Vahepealne kiirus | Madalvõimsuse-tühikäigu pöörlemiskiirus |

Koormus % | 100 | 75 | 50 | 25 | 10 | | | | | | 0 |

Kaalutegur | 0,09 | 0,2 | 0,29 | 0,3 | 0,07 | | | | | | 0,05 |

Tsükkel G3 |

Režiimi number | 1 | | | | | | | | | | 2 |

Mootori pöörlemiskiirus | Maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus | Maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus | Maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus | Maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus | Maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus | Vahepealne kiirus | Vahepealne kiirus | Vahepealne kiirus | Vahepealne kiirus | Vahepealne kiirus | Madalvõimsuse-tühikäigu pöörlemiskiirus |

Koormus % | 100 | | | | | | | | | | 0 |

Kaalutegur | 0,85 [3] | | | | | | | | | | 0,15 [3] |

3.5.1.2. Asjakohase katsetsükli valimine

Kui mootorimudeli põhiline lõppkasutusotstarve on teada, võib katsetsükli valida punktis 3.5.1.3 esitatud näidete järgi. Kui mootori põhilist lõppkasutusotstarvet ei ole teada, tuleks asjakohane katsetsükkel valida mootori spetsifikatsiooni põhjal.

3.5.1.3. Näited (loetelu ei ole täielik)

Tüüpilisi näiteid:

tsükli D kohta:

vahelduva koormusega generaatorid, kaasa arvatud laevadel ja rongidel (mitte käitamiseks) kasutatavad, jahutusseadmete, keevitusseadmete generaatorid;

gaasikompressorid;

tsükli G1 kohta:

peale ette või taha paigaldatud mootoriga muruniidukid;

golfiautod;

mehaanilised muruharjad;

käsimuruniidukid (trummel- või silindermuruniidukid);

lumekoristusseadmed;

jäätmehundid;

tsükli G2 kohta:

kantavad generaatorid, pumbad, keevitusseadmed ja õhukompressorid;

nende hulka võivad samuti kuuluda muru- ja aiahooldusseadmed, mis töötavad mootori nominaalkiirusel;

tsükli G3 kohta:

puhurid;

kettsaed;

hekilõikurid;

kantavad saemasinad;

mullafreesid;

pihustid;

murutrimmerid;

vaakumimurid.

3.5.2. Mootori konditsioneerimine

Mootorit ja süsteemi soojendatakse maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirusel ja pöörlemismomendi juures, et stabiliseerida mootori parameetrid tootja soovituste kohaselt.

Märkus:

Konditsioneerimisaeg on ette nähtud ka selleks, et hoida ära mõnest varasemast katsest heitgaasisüsteemi jäänud jääkide mõju avaldumist. Samuti on katsefaaside vahel kohustuslik stabiliseerimisaeg, mis on mõeldud selleks, et vähendada faasist faasi edasikanduvate mõjude avaldumist.

3.5.3. Katseseeria

Katsetsükleid G1, G2 ja G3 viiakse läbi tsükli režiimi numbri kahanevas järjekorras. Igas faasis on proovivõtuajaks vähemalt 180 sekundit. Proovivõtuaja viimased 120 sekundit mõõdetakse ja registreeritakse heitgaasis sisalduvate ainete sisaldus. Igas mõõtepunktis peab katsefaas kestma piisavalt kaua, et mootori temperatuur jõuaks enne proovide võtmise algust stabiliseeruda. Faaside pikkus protokollitakse ja lisatakse aruandesse.

a) Mootorid, mille pöörlemiskiirust reguleeritakse katse ajal dünamomeetri abil: Iga tsükli iga faasi ajal hoitakse kindlaksmääratud pöörete arvu vahemikus ± 1 % ulatuses mootori nominaalkiirusest või 3 min-1 olenevalt sellest, kumb on suurem, välja arvatud madalvõimsuse või tühikäigu pöörlemiskiirus, mida tuleb hoida tootja lubatud hälvete piires. Kindlaksmääratud pöördemomenti hoitakse nii, et selle keskmine mõõtmiste tegemise ajal on ± 2 % ulatuses suurimast momendikiirusest.

b) Mootorid, mille koormust reguleeritakse katse ajal dünamomeetri abil: Iga tsükli igas faasis pärast üleminekuaega peab kindlaksmääratud pöörete arv olema ± 2 % mootori nominaalkiirusest või 3 min-1 olenevalt sellest, kumb on suurem, kuid igal juhul vahemikus ± 5 %, välja arvatud madalvõimsuse või tühikäigu pöörlemiskiirus, mida tuleb hoida tootja lubatud hälvete piires.

Katsetsükli igas faasis, kus kindlaksmääratud pöördemoment on katselise pöörlemiskiiruse juures vähemalt 50 % maksimummomendist, hoitakse kindlaksmääratud keskmist pöördemomenti andmete kogumise ajal ± 5 % piires kindlaksmääratud pöördemomendist. Katsetsükli igas faasis, kus kindlaksmääratud pöördemoment on katselise pöörlemiskiiruse juures vähem kui 50 % maksimummomendist, hoitakse kindlaksmääratud keskmist pöördemomenti andmete kogumise ajal ± 10 % piires kindlaksmääratud pöördemomendist või ± 0,5 Nm ulatuses olenevalt sellest, kumb on suurem.

3.5.4. Analüsaatori reageerimine

Analüsaatorite väljund salvestatakse lintmeerikule või mõõdetakse samaväärse andmesalvestussüsteemi abil, heitgaas voolab läbi analüsaatorite vähemalt viimased 180 sekundit igast faasist. Kui lahjendatud CO ja CO2 mõõtmiseks kasutatakse proovivõtukotti (vt I lisa punkt 1.4.4), võetakse proov kotti iga faasi viimase 180 sekundi jooksul ning kotis olev proov analüüsitakse ja analüüsitulemused protokollitakse.

3.5.5. Mootori seisund

Mootori pöörlemiskiirust ja koormust, sisselaskeõhu temperatuuri ja kütusevoolu mõõdetakse igas faasis siis, kui mootor on stabiliseerunud. Kõik arvutamiseks vajalikud lisaandmed tuleb registreerida (vaata 3. liite punktid 1.1 ja 1.2).

3.6. Analüsaatorite ülekontrollimine

Heitekatse järel kasutatakse nullgaasi ja sama võrdlusgaasi teistkordseks kontrollimiseks. Katse loetakse kehtivaks, kui mõlema mõõtmise tulemuste erinevus on alla 2 %.

1. liide

1. MÕÕTMIS- JA PROOVIVÕTUPROTSEDUUR

Katsetamiseks esitatud mootori gaasiheiteid mõõdetakse IV lisas kirjeldatud viisil. VI lisa meetodid kirjeldavad gaasiheidete analüüsimiseks soovitatavaid süsteeme (punkt 1.1).

1.1. Dünamomeetri spetsifikatsioon

Katsetes tuleb kasutada mootori dünamomeetrit, mille omadused võimaldavad korraldada IV lisa punktis 3.5.1 kirjeldatud katsetsüklit. Pöördemomendi ja pöörlemiskiiruse mõõtmiseks kasutatavad vahendid peavad võimaldama mõõta võllivõimsust märgitud piirides. Võimalik, et on vaja lisaarvutusi.

Mõõteriistad peavad olema niivõrd täpsed, et ei ületata punktis 1.3 esitatud lubatud hälbeid.

1.2. Kütusevool ja kogu lahjendatud kütusevool

Heite arvutamise aluseks võetava kütusevoolu mõõtmiseks kasutatakse punktis 1.3 (3. liide) määratletud täpsusega mõõteriistu. Täisvoolu lahjendussüsteemi korral mõõdetakse kogu lahjendatud heitgaasivoolu PDP või CFVga – vt VI lisa punkt 1.2.1.2. Nende täpsus peab vastama III lisa 2. liite punkti 2.2 sätetele.

1.3. Mõõtetäpsus

Kõikide mõõteriistade kalibreerimine peab põhinema riigi (rahvusvahelistel) standarditel ning vastama tabelites 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Tabel 2. Mõõteriistade lubatud kõrvalekalded mootori parameetrite korral

Nr | Nimetus | Lubatud kõrvalekalle |

1 | Mootori pöörlemiskiirus | ± 2 % näidust või ± 1 % mootori suurimast väärtusest olenevalt sellest, kumb on suurem |

2 | Pöördemoment | ± 2 % näidust või ± 1 % mootori suurimast väärtusest olenevalt sellest, kumb on suurem |

3 | Kütusekulu [1] | ± 2 % mootori suurimast väärtusest |

4 | Õhukulu [1] | ± 2 % näidust või ± 1 % mootori suurimast väärtusest olenevalt sellest, kumb on suurem |

Tabel 3. Mõõteriistade lubatud kõrvalekalded muude oluliste parameetrite korral

Nr | Nimetus | Lubatud kõrvalekalle |

1 | Temperatuur ≤ 600 K | ± 2 K absoluutväärtus |

2 | Temperatuur ≥ 600 K | ± 1 % näidust |

3 | Heitgaasi rõhk | ± 0,2 kPa absoluutväärtus |

4 | Sisselasketorustiku hõrendus | ± 0,05 kPa absoluutväärtus |

5 | Atmosfäärirõhk | ± 0,1 kPa absoluutväärtus |

6 | Muud rõhud | ± 0,1 kPa absoluutväärtus |

7 | Suhteline õhuniiskus | ± 3 % absoluutväärtus |

8 | Absoluutniiskus | ± 5 % näidust |

9 | Lahjendusõhu vool | ± 2 % näidust |

10 | Lahjendatud heitgaasivool | ± 2 % näidust |

1.4. Gaasiliste ainete määramine

1.4.1. Analüsaatori üldised spetsifikatsioonid

Analüsaatorite mõõtepiirkond peab vastama heitgaasisisalduste mõõtmisel ettenähtud nõuetele (punkt 1.4.1.1) Analüsaatorite kasutamisel soovitatakse, et mõõdetava sisalduse väärtus asuks skaala osal, mis moodustab täisskaalast 15–100 %.

Kui skaala ülemine väärtus on 155 ppm (või ppm C) või sellest väiksem või kui kasutatakse lugemisseadmeid (arvuteid, andmekogureid), mis tagavad piisava täpsuse ja eraldusvõime ka skaala selles osas, mis moodustab skaala ülemisest väärtusest alla 15 %, on vastuvõetavad ka sisaldused, mis moodustavad skaala ülemisest väärtusest alla 15 %. Sellisel juhul tuleb mõõteriistu kalibreerimiskõvera täpsuse tagamiseks täiendavalt kalibreerida – vt käesoleva lisa 2. liite punkt 1.5.5.2.

Seadmete elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) aste peab võimalikult vähendama lisavigade tekkevõimalust.

1.4.1.1. Mõõtetäpsus

Analüsaator ei või kogu mõõtepiirkonnas (välja arvatud null) kalibreerimispunkti nimiväärtusest kõrvale kalduda rohkem kui ± 2 % näidust ja rohkem kui ± 0,3 % skaala ülemisest väärtusest nulli juures. Mõõtetäpsus määratakse punktis 1.3 sätestatud kalibreerimisnõuete kohaselt.

1.4.1.2. Korratavus

Korratavus on teatava kalibreerimis- või võrdlusgaasi 10 korduva reageerimise 2,5-kordne standardhälve, mis ei või olla suurem kui ± 1 % skaala maksimaalnäidule vastavast sisaldusest iga kasutatava mõõtepiirkonna kohta üle 100 ppm (või ppm C) või ± 2 % iga mõõtepiirkonna kohta alla 100 ppm (või ppm C).

1.4.1.3. Müra

Analüsaatori maksimaalne reaktsioon null- ja kalibreerimis- või võrdlusgaasile mis tahes kümne sekundi pikkuse ajavahemiku jooksul võib olla kuni 2 % skaala maksimaalnäidust kõigis kasutatud mõõtepiirkondades.

1.4.1.4. Nullpunkti triiv

Nullreaktsioon on määratluse kohaselt nullgaasile kolmekümne sekundi jooksul antav keskmine reaktsioon koos müraga. Nullreaktsiooni triiv ühe tunni kestel peab olema alla 2 % skaala maksimaalnäidust kõige madalamas kasutatud mõõtepiirkonnas.

1.4.1.5. Haarde triiv

Võrdlusreaktsioon on määratluse kohaselt keskmine reaktsioon koos müraga, mis antakse võrdlusgaasile kolmekümne sekundi jooksul. Võrdlusreaktsiooni triiv ühe tunni kestel peab olema alla 2 % skaala maksimaalnäidust kõige madalamas kasutatud mõõtepiirkonnas.

1.4.2. Gaasi kuivatamine

Heitgaase võib mõõta nii niiskena kui ka kuivatatuna. Kasutatava gaasikuivatusseadme mõju mõõdetavate gaaside sisaldusele peab olema võimalikult väike. Vee eemaldamisel proovigaasist ei või kasutada keemilisi kuivatusaineid.

1.4.3. Analüsaatorid

Punktides 1.4.3.1–1.4.3.5 kirjeldatakse kasutatavaid mõõtmispõhimõtteid. Mõõtmismeetodeid on üksikasjalikult kirjeldatud VI lisas.

Mõõdetavaid gaase tuleb analüüsida järgmiste vahenditega. Mittelineaarsete analüsaatorite puhul võib kasutada lineariseerivaid ahelaid.

1.4.3.1. Süsinikmonooksiidi (CO) analüüs

Süsinikmonooksiidi analüüsimisel kasutatakse mittehajusa infrapunase kiirguse analüsaatori (NDIR) tüüpi analüsaatorit.

1.4.3.2. Süsinikdioksiidi (CO2) analüüs

Süsinikdioksiidi analüüsimisel kasutatakse mittehajusa infrapunase kiirguse analüsaatori (NDIR) tüüpi analüsaatorit.

1.4.3.3. Hapniku (O2) analüüs

Hapniku analüüsimisel kasutatakse paramagnetdetektori, tsirkooniumdioksiidi või elektrikeemiliste anduritega analüsaatori tüüpi analüsaatorit.

Märkus:

Tsirkooniumdioksiidi andureid ei soovitata kasutada HC või CO suure sisalduse korral, näiteks eelpõlemiskambriga sädesüütemootorite puhul. Elektrikeemiliste andurite puhul tuleb CO2 ja NOX häireid kompenseerida.

1.4.3.4. Süsivesinike (HC) analüüs

Gaasist otse võetud proovide analüüsimisel kasutatakse kuumleek-ionisatsioondetektori (HFID) tüüpi analüsaatorit, mille detektorit, ventiile, torustikku jne soojendatakse nii, et gaasi temperatuur oleks püsivalt 463 K ± 10 K (190 °C ± 10 °C).

Lahjendatud gaasist võetud proovide analüüsimisel kasutatakse kas kuumleek-ionisatsioondetektori (HFID) või leekionisatsioondetektori (FID) tüüpi analüsaatorit.

1.4.3.5. Lämmastikoksiidide (NOx) analüüs

Lämmastikoksiidide analüüsimisel kasutatakse kemoluminestsentsdetektori (CLD) või kuumkemoluminestsentsdetektori (HCLD) tüüpi analüsaatorit NO2/NO konverteriga, kui toimub eelkuivatusega mõõtmine. Eelkuivatuseta mõõtmise puhul kasutatakse HCLD analüsaatorit, mille konverteri temperatuur on üle 328 K (55 °C) tingimusel, et veeauru mõju kontrolli (vaata III lisa 2. liite punkti 1.9.2.2) tulemus on nõuetele vastav. Nii CLD kui ka HCLD puhul tuleb proovivõtukambrite seinu proovivõturajal hoida temperatuuril 328 K–473 K (55 °C–200 °C) kuni konverterini eelkuivatusega mõõtmise korral ja kuni analüsaatorini eelkuivatuseta mõõtmise korral.

1.4.4. Gaasiheite proovivõtmine

Kui järeltöötlussüsteem mõjutab heitgaasi koostist, tuleb proov heitgaasist võtta vastava seadme järel.

Väljalasketoru proovivõttur tuleks paigutada summuti kõrgsurveküljele, kuid väljalaskeavast võimalikult kaugele. Selleks et tagada mootori heitgaasi täielik segunemine enne proovivõtmist, võib soovi korral paigaldada summuti väljalaskeava ja proovivõtturi vahele segamiskambri. Segamiskambri siseruumala peab olema vähemalt katsetatava mootori silindri töömahu kümnekordne ning tema kõrgus, laius ja pikkus peaksid olema enam-vähem võrdsed nagu kuubil. Segamiskambri suurus tuleks hoida võimalikult väike ning see tuleks ühendada võimalikult mootori lähedal. Summuti segamiskambrist eemalduva väljalasketoru pikkus peaks olema vähemalt 610 mm proovivõtturi asukohast ning suurus selline, et vasturõhk oleks võimalikult väike. Segamiskambri seinte sisepinna temperatuuri tuleb hoida heitgaaside kastepunktist kõrgemal; soovitatav miinimumtemperatuur on 338 K (65 °C).

Soovi korral võib heitgaasi kõiki koostisaineid mõõta otse lahjendustunnelis või nii, et heitgaas kogutakse kõigepealt kotti ning seejärel mõõdetakse sisalduse kotis.

2. liide

1. ANALÜÜSISEADMETE KALIBREERIMINE

1.1. Sissejuhatus

Iga analüsaatorit tuleb kalibreerida nii sageli, kui see on käesoleva standardi kohaste täpsusnõuete täitmiseks vajalik. Kalibreerimismeetodit, mida tuleb kasutada 1. liite punktis 1.4.3 osutatud analüsaatorite kalibreerimiseks, on kirjeldatud käesolevas punktis.

1.2. Kalibreerimisgaasid

Kalibreerimisgaaside säilitusajast tuleb kinni pidada.

Kalibreerimisgaaside tootja ettenähtud säilitusaja lõppemise kuupäev registreeritakse.

1.2.1 Puhtad gaasid

Gaaside nõuetekohast puhtust määratletakse allpool esitatud saaste piirnormide abil. Kättesaadavad peavad olema järgmised gaasid:

- puhastatud lämmastik (saastatus ≤ 1 ppm C, ≤ 1 ppm CO, ≤ 400 ppm CO2, ≤ 0,1 ppm NO),

- puhastatud hapnik (puhtus >99,5 mahuprotsendi O2),

- vesiniku-heeliumi segu (40 ± 2 % vesinikku, ülejäänu heelium); saastatus ≤ 1 ppm C, ≤ 400 ppm CO2,

- puhastatud sünteetiline õhk (saastatus ≤ 1 ppm C, ≤ 1 ppm CO, ≤ 400 ppm CO2, ≤ 0,1 ppm NO, hapnikusisaldus 18–21 mahuprotsenti).

1.2.2 Kalibreerimis- ja võrdlusgaasid

Kättesaadavad peavad olema järgmise keemilise koostisega gaaside segud:

- C3H8 ja puhastatud sünteetiline õhk (vaata punkt 1.2.1),

- CO ja puhastatud lämmastik,

- puhastatud lämmastik (selles kalibreerimisgaasis sisalduv NO2 kogus ei või moodustada üle 5 % NO sisaldusest),

- CO2 ja puhastatud lämmastik,

- CH4 ja puhastatud sünteetiline õhk,

- C2H6 ja puhastatud sünteetiline õhk.

Märkus:

Lubatud on muud gaasikombinatsioonid tingimusel, et gaasid ei reageeri üksteisega.

Kalibreerimis- ja võrdlusgaasi tegelik sisaldus peab olema ± 2 % nimiväärtusest. Kõik kalibreerimisgaasi sisaldused väljendatakse mahu põhjal (mahuprotsent või mahu ppm väärtus).

Kalibreerimis- ja võrdlusgaaside saamiseks võib kasutada ka täpsussegistit (gaasijaoturit), mille abil gaasi lahjendatakse puhastatud N2 või puhastatud sünteetilise õhuga. Segamisseade peab võimaldama määrata lahjendatud kalibreerimisgaaside sisalduse ± 1,5 % täpsusega. See tähendab, et segamiseks kasutatavad põhigaasid peavad riigi või rahvusvaheliste standardite kohaselt olema teada vähemalt ± 1 % täpsusega. Iga segamisseadme kontrollimiseks kalibreeritakse seadet 15–50 % ulatuses täisskaala väärtusest.

Soovi korral võib segamisseadet kontrollida ka oma laadilt lineaarse vahendiga, näiteks kasutades NOd CLDga. Vahendi võrdlusväärtus kohandatakse selle võrdlusgaasiga, mis on vahendiga vahetult ühendatud. Segamisseadet kontrollitakse kasutatavate seadistustega ning selle nimiväärtust tuleb võrrelda vahendi mõõdetud sisaldusega. Nende vahe peab igas punktis olema ± 0,5 % piires nimiväärtusest.

1.2.3 Hapniku interferentsi kontrollimine

Hapniku interferentsi kontrollgaasid peavad sisaldama propaani koos 350 ppm C ± 75 ppm C süsivesinikuga. Sisaldus määratakse kalibreerimisgaasi lubatud hälbeid arvestades kõikide süsivesinike pluss lisandite kromatograafilise analüüsi või dünaamilise segamise teel. Lämmastik on täitehapniku peamine lahjendi. Bensiinimootorite katsetamiseks nõutava segu koostis on järgmine:

Hapniku interferentsi sisaldus | Jääk |

10 (9–11) | lämmastik |

5 (4–6) | lämmastik |

0 (0–1) | lämmastik |

1.3. Analüsaatorite ja proovivõtusüsteemi töö

Analüsaatoritega töötamisel tuleb järgida seadme tootja antud käivitamis- ja tööjuhendeid. Arvestada tuleb punktides 1.4–1.9 esitatud miinimumnõudeid. Laboratoorsete vahendite nagu GC ja kõrgefektiivsete vedelikkromatograafia (HPLC) seadmete suhtes kohaldatakse üksnes punkti 1.5.4.

1.4. Lekkimiskatse

Süsteemi katsetatakse lekkimise suhtes. Proovivõttur ühendatakse heitgaasisüsteemist lahti ning ots suletakse. Analüsaatori pump peab olema sisse lülitatud. Pärast esialgset stabiliseerumisaega peavad kõik voolumõõturid olema nullis. Vastupidisel juhul kontrollitakse proovivõtutorusid ning viga parandatakse.

Maksimaalne lubatav lekkimisaste vaakumi poolel on 0,5 % kontrollitava süsteemi osa läbivast voolust. Analüsaatori voolusid ja möödavoolusid võib kasutada tegelike voolude hindamiseks.

Alternatiivina võib süsteemi tühjendada vähemalt rõhuni 20 kPa vaakumit (absoluutrõhk 80 kPa). Pärast esimest stabiliseerumist ei või rõhu kasv δp (kPa/min) süsteemis ületada järgmist väärtust:

δp = p/V

× 0,005 × fr

kus:

Vsüst = süsteemi maht (l),

fr = süsteemi voolukiirus (l/min).

Teise meetodina võib rakendada sisalduse astmelist muutmist proovivõtutoru alguses ümberlülitamise teel nullgaasilt võrdlusgaasile. Kui mõõtevahend näitab pärast nõuetekohast ajavahemikku algsisaldusest madalamat sisaldust, viitab see kalibreerimis- või lekkeprobleemidele.

1.5. Kalibreerimismenetlus

1.5.1 Mõõteseadmete koost

Mõõteseadmed kalibreeritakse ja kalibreerimiskõveraid kontrollitakse võrdlusgaasiga. Kasutatakse samasuguseid gaasivoolu määrasid nagu heitgaasi proovivõtul.

1.5.2. Soojendusaeg

Soojendusaeg peaks vastama tootja soovitustele. Kui see ei ole kindlaks määratud, siis soovitatakse analüsaatoreid soojendada vähemalt kaks tundi.

1.5.3. NDIR ja HFID analüsaator

NDIR analüsaator reguleeritakse vastavalt vajadusele ning HFID analüsaatori leek optimeeritakse (punkt 1.9.1).

1.5.4. GC ja HPCL

Mõlemat vahendit kalibreeritakse hea laboritava ja tootja soovituste kohaselt.

1.5.5. Kalibreerimiskõverate kindlaksmääramine

1.5.5.1. Üldsuunised

a) Kõik tavapäraselt kasutatavad mõõtepiirkonnad tuleb kalibreerida.

b) CO, CO2, NOx ja HC analüsaatorid nullistatakse puhastatud sünteetilise õhu (või lämmastiku) abil.

c) Asjaomased kalibreerimisgaasid tuleb juhtida analüsaatoritesse, registreerida väärtused ning kalibreerimiskõverad kindlaks määrata.

d) Kõikide mõõtevahemike (välja arvatud kõige alumise vahemiku) kalibreerimiskõver määratakse kindlaks vähemalt kümne üksteisest võrdsel kaugusel asuva kalibreerimispunkti abil (välja arvatud null). Kõige alumise mõõtevahemiku kalibreerimiskõver määratakse kindlaks vähemalt kümne kalibreerimispunkti abil (välja arvatud null), mis paigutuvad nii, et vähemalt pooled kalibreerimispunktid asuvad analüsaatori skaala lõppväärtusest 15 % madalamal ja ülejäänud 15 % skaala lõppväärtusest kõrgemal. Kõigi vahemike puhul peab kõrgeim nimisisaldus olema vähemalt 90 % skaala lõppväärtusest.

e) Kalibreerimiskõvera arvutamisel kasutatakse vähimruutude meetodit. Arvutamiseks võib kasutada kõige sobivamat lineaar- või muud võrrandit.

f) Kalibreerimispunktide moodustatud joon ei või erineda vähimruutude meetodil moodustatud kõige sobivamast joonest rohkem kui ± 2 % näidust või ± 0,3 % skaala lõppväärtusest olenevalt sellest, kumb tulemus on suurem.

g) Nullväärtust kontrollitakse veel kord ning olenevalt vajadusest korratakse kalibreerimisprotseduuri.

1.5.5.2. Muud meetodid

Kasutada võib teist tehnoloogiat (näiteks arvuti, mõõtepiirkonna elektrooniline kontroll jne), kui suudetakse tõestada, et selle täpsus on samaväärne.

1.6. Kalibreerimise kontrollimine

Kõiki tavapäraselt kasutatavaid tööpiirkondi tuleb enne iga analüüsimist kontrollida järgmise protseduuri kohaselt.

Kalibreerimist kontrollitakse nullgaasi ja võrdlusgaasi abil, mille nimiväärtus moodustab üle 80 % mõõtepiirkonna skaala lõppväärtusest.

Kui erinevus saadud väärtuse ja kindlaksmääratud etalonväärtuse vahel ei ole suurem kui ± 4 % skaala lõppväärtusest kahes kõnealuses punktis, siis võib reguleerimisparameetreid muuta. Teistsugusel juhul tuleb kontrollida võrdlusgaasi või määrata kindlaks uus kalibreerimiskõver punkti 1.5.5.1 kohaselt.

1.7. Märgistusgaasianalüsaatori kalibreerimine heitgaasivoolu mõõtmiseks

Märgistusgaasi sisalduse mõõtmiseks kasutatavat analüsaatorit kalibreeritakse etalongaasi abil.

Kalibreerimiskõver määratakse kindlaks vähemalt kümne kalibreerimispunkti (välja arvatud null) abil, mis paigutuvad nii, et pooled kalibreerimispunktid asuvad analüsaatori skaala lõppväärtusest 4–20 % vahel ja ülejäänud 20–100 % vahel skaala lõppväärtusest. Kalibreerimiskõvera arvutamisel kasutatakse vähimruutude meetodit.

Kalibreerimiskõver ei või vahemikus 20–100 % skaala lõppväärtusest erineda üheski kalibreerimispunktis skaala lõppväärtusest rohkem kui ± 1 %. Samuti ei või see vahemikus 4–20 % skaala lõppväärtusest erineda nimiväärtuses rohkem kui ± 2 % näidust. Analüsaator nullitakse ja määratakse kindlaks mõõteulatus enne katset nullgaasi ja võrdlusgaasi abil, mille nimiväärtus on üle 80 % analüsaatori skaala lõppväärtusest.

1.8. NOx konverteri kasuteguri katse

Lämmastikdioksiidi (NO2) muundamisel lämmastikoksiidiks (NO) kasutatava konverteri kasutegurit katsetatakse punktide 1.8.1–1.8.8 (joonis 1 III lisa 2. liites) kohaselt.

1.8.1. Katse ettevalmistamine

III lisa joonisel 1 esitatud katseskeemi ning allpool kirjeldatud menetlust kasutades saab konverterite kasuteguri määrata osonaatori abil.

1.8.2. Kalibreerimine

CLA ja HCLD kalibreeritakse kõige sagedamini kasutatavas mõõtepiirkonnas null- ja võrdlusgaasi kasutades tootja spetsifikatsioonide kohaselt (NO sisaldus peab moodustama 80 % mõõtepiirkonnast ning gaaside segu NO2 sisaldus peab olema alla 5 % NO sisaldusest). NOx analüsaator peab olema NO asendis, et võrdlusgaas ei läbiks konverterit. Sisalduse näit tuleb registreerida.

1.8.3. Arvutamine

NOx konverteri kasutegur arvutatakse järgmiselt:

Kasetugur

=

× 100

kus:

a NOx = sisaldus punkti 1.8.6 kohaselt

b NOx = sisaldus punkti 1.8.7 kohaselt

c = NOx sisaldus punkti 1.8.4 kohaselt

d NOx = sisaldus punkti 1.8.5 kohaselt

1.8.4. Hapniku lisamine

T-liitmiku kaudu lisatakse gaasivoolule pidevalt hapnikku või nullõhku, kuni saadud näit on ligikaudu 20 % väiksem punktis 1.8.2 esitatud kalibreerimissisaldusest. (Analüsaator on NO režiimil).

Sisalduse väärtus c tuleb registreerida. Osonaator on kogu toimingu ajal desaktiveeritud.

1.8.5 Osonaatori aktiveerimine

Nüüd aktiveeritakse osonaator, et tekitada piisavalt osooni, millega alandatakse NO sisalduse 20 protsendini (minimaalselt 10 %) punktis 1.8.2 esitatud kalibreerimissisaldusest. Sisalduse väärtus d tuleb registreerida. (Analüsaator on NO režiimil).

1.8.6 NOx režiim

Seejärel lülitatakse NO analüsaator NOx režiimile, nii et gaasisegu (koostisega NO, NO2, O2 ja N2) voolab nüüd läbi konverteri. Sisalduse väärtus a tuleb registreerida. (Analüsaator on NOx režiimil).

1.8.7. Osonaatori desaktiveerimine

Nüüd osonaator desaktiveeritakse. Punktis 1.8.6 kirjeldatud gaaside segu voolab läbi konverteri detektorisse. Sisalduse väärtus b tuleb registreerida. (Analüsaator on NOx režiimil).

1.8.8. NO režiim

Pärast desaktiveeritud osonaatoriga NO režiimile lülitamist katkeb ka hapniku või sünteetilise õhu juurdevool. Analüsaatori NOx näidu kõrvalekalle punkti 1.8.2 kohasel mõõtmisel saadud väärtusest võib olla kuni ± 5 %. (Analüsaator on NO režiimil).

1.8.9. Katsetamise sagedus

Konverteri kasutegurit tuleb kontrollida iga kuu.

1.8.10. Kasutegurinõue

Konverteri kasutegur ei või olla alla 90 %, eriti soovitatav on 95 % kasutegur.

Märkus:

Kui osonaator ei suuda punkti 1.8.5 kohaselt vähendada sisalduse analüsaatori kõige tavalisemas tööpiirkonnas 80 protsendilt 20 protsendile, siis kasutatakse suurimat mõõtepiirkonda, millega vähendamine saavutatakse.

1.9. Leekionisatsioondetektori (FID) reguleerimine

1.9.1. Detektori näidu optimeerimine

HFID tuleb reguleerida seadme tootja ettenähtud nõuete kohaselt. Näidu optimeerimiseks kõige tavalisemas tööpiirkonnas tuleks kasutada propaaniga võrdlusgaasi õhus.

Pärast kütuse ja õhuvoolu reguleerimist tootja soovituste kohaselt juhitakse analüsaatorisse 350 ± 75 ppm C võrdlusgaasi. Teatavale kütusevoolule vastav näit määratakse võrdlusgaasi ja nullgaasi näitude vahe põhjal. Kütusevoolu reguleeritakse astmeliselt tootja spetsifikatsioonist üles- või allapoole. Võrdlus- ja nullgaasi näidud kõnealuste kütusevoolude juures registreeritakse. Võrdlus- ja nullgaasi näitude vahe esitatakse diagrammina ning kütusevool kantakse kõvera sellele poolele, mis vastab suurematele väärtustele. See on esimene voolukiiruse seadistus, mida tuleb vajaduse korral sõltuvalt süsivesinike kalibreerimisteguritest ning hapniku interferentsi katse tulemustest kooskõlas punktidega 1.9.2 ja 1.9.3 optimeerida.

Kui hapniku interferents või süsivesinike kalibreerimistegurid ei vasta järgmistele spetsifikatsioonidele, tuleb õhuvoolu reguleerida sammhaaval tootja spetsifikatsioonides esitatust kõrgemale ja madalamale; punkte 1.9.2 ja 1.9.3 tuleks iga voolu puhul korrata.

1.9.2. Süsivesiniku kalibreerimistegurid

Analüsaator kalibreeritakse punkti 1.5 kohaselt propaani sisaldava õhu ja puhastatud sünteetilise õhu abil.

Kalibreerimistegurid määratakse pärast analüsaatori kasutuselevõtmist ning pärast suuremate hooldustööde tegemist. Teatava konkreetse süsivesiniku kalibreerimistegur (Rf) on suhe FIDi C1 väärtuse ja silindris oleva gaasi sisalduse vahel, väljendatuna ppm C1 väärtusena.

Katsegaasi sisaldus peab tekitama näidu, mis moodustab ligikaudu 80 % mõõteskaalast. Sisaldus peab olema teada täpsusega ± 2 %, võttes aluseks mahus väljendatud gravimeetrilise standardi. Peale selle tuleb gaasisilindrit eelkonditsioneerida 24 tundi temperatuuril 298 K (25 °C) ± 5 K.

Kasutatavad katsegaasid ja soovitatavad suhtelised kalibreerimistegurid on järgmised:

- metaan ja puhastatud sünteetiline õhk: 1,00 ≤ Rf ≤ 1,15

- propüleen ja puhastatud sünteetiline õhk: 0,90 ≤ Rf ≤ 1,1

- toleen ja puhastatud sünteetiline õhk: 0,90 ≤ Rf ≤ 1,10.

Need väärtused vastavad propaani ja puhastatud sünteetilise õhu kalibreerimisteguri (Rf) väärtusele 1,00.

1.9.3. Hapniku interferentsi kontrollimine

Hapniku interferentsi kontrollitakse analüsaatori kasutuselevõtmise puhul ning pärast suuremate hooldustööde tegemist. Valida tuleb vahemik, kus hapniku interferentsi kontrollimiseks kasutatavad gaasid jäävad ülemise 50 % piiresse. Ahju temperatuur katse ajal peab olema nõuetekohane. Hapniku interferentsi kontrollimiseks kasutatavad gaasid on märgitud punktis 1.2.3.

a) Analüsaator nullitakse.

b) Analüsaatori mõõteulatus määratakse bensiinimootorite puhul kindlaks 0 % hapniku sisaldusega gaasisegu abil.

c) Nullreaktsiooni kontrollitakse uuesti. Kui see on muutunud üle 0,5 % skaala lõppväärtusest, korratakse käesoleva punkti alapunkte a ja b.

d) Võetakse kasutusele hapniku interferentsi kontrollimise 5 % ja 10 % sisaldusega gaasid.

e) Nullreaktsiooni kontrollitakse uuesti. Kui see on muutunud rohkem kui ± 1 % skaala lõppväärtusest, korratakse kogu katset.

f) Hapniku interferents (% O2I) arvutatakse iga punktis d osutatud segu puhul järgmiste valemite järgi:

O

I =

× 100

ppm C =

AD

kus:

A = süsivesiniku sisaldus (ppm C) punktis b osutatud võrdlusgaasis

B = süsivesiniku sisaldus (ppm C) punktis d osutatud hapniku interferentsi määramise kontrollgaasides

C = analüsaatori reaktsioon

D = analüsaatori reaktsioon protsentides skaala lõppväärtusest A põhjal

g) Hapniku interferentsi suhtosa (% O2I) peab kõikide hapniku interferentsi kontrollimisel nõutavate gaaside puhul olema enne katset vähem kui ± 3 %.

h) Kui hapniku interferents on üle ± 3 %, reguleeritakse õhuvoolu astmeliselt tootja spetsifikatsioonides märgitust kõrgemale ja madalamale, korrates iga õhuvoolu puhul punkti 1.9.1.

i) Kui hapniku interferents on ka pärast õhuvoolu reguleerimist üle ± 3 %, muudetakse kütusevoolu ja pärast seda proovigaasi voolu, korrates punkti 1.9.1 iga uue seadistuse puhul.

j) Kui hapniku interferents on ka siis üle ± 3 %, tuleb analüsaator, FID kütus või põleti õhk enne katset parandada või välja vahetada. Seejärel tuleb käesolevas punktis esitatud menetlust parandatud või väljavahetatud seadme või gaasiga korrata.

1.10. CO, CO2 NOx ja O2 analüsaatorite interferents

Gaasid, mida ei analüüsita, võivad näitu mitmel viisil mõjutada. NDIR ja PMD mõõtevahendite puhul esinev interferents on positiivne juhul, kui häiriv gaas avaldab mõõdetava gaasiga samalaadset mõju, kuid väiksemal määral. NDIR mõõtevahendite puhul esineb negatiivne interferents juhul, kui häiriv gaas laiendab mõõdetava gaasi neeldumisriba, ning CLD mõõtevahendite puhul siis, kui häiriv gaas summutab kiirgust. Interferentsi kontrollimine punktide 1.10.1 ja 1.10.2 kohaselt tehakse enne analüsaatorite esmakordset kasutamist ning pärast suuremate hooldustööde tegemist, kuid vähemalt üks kord aastas.

1.10.1. CO analüsaatori interferentsi kontrollimine

CO analüsaatori talitlusvõimet võivad häirida vesi ja CO2. Seetõttu juhitakse CO2 võrdlusgaas sisaldusega 80–100 % katse suurima mõõtepiirkonna lõppväärtusest mullidena läbi toasooja vee ning tulemus registreeritakse. Analüsaatori näit ei või erineda üle 1 % skaala lõppväärtusest, kui mõõtepiirkond on vähemalt 300 ppm, või üle 3 ppm, kui mõõtepiirkond on alla 300 ppm.

1.10.2. NOx analüsaatori summutuse kontrollimine

CLD- (ja HCLD-) analüsaatorite puhul on kontrollitavad gaasid CO2 ja veeaur. Nende gaaside summutav toime on võrdeline nende sisaldusega ning seetõttu tuleb katseliselt kindlaks määrata katses esinevate suurimate eeldatavate sisalduste summutus.

1.10.2.1. CO2 tekitatava summutuse kontrollimine

CO2 võrdlusgaas sisaldusega 80–100 % suurima mõõtepiirkonna lõppväärtusest juhitakse läbi NDIR analüsaatori ning CO2 väärtus registreeritakse väärtusena A. Seejärel lahjendatakse võrdlusgaasi ligikaudu 50 % NO võrdlusgaasiga ning juhitakse läbi NDIR ja (H)CLD analüsaatorite, seejärel registreeritakse CO2 ja NO väärtused vastavalt väärtustena B ja C. CO2 vool katkestatakse ning läbi (H)CLD ja NO juhitakse ainult NO võrdlusgaas, väärtus registreeritakse väärtusena D.

Summutus, mis ei või olla üle 3 % skaala lõppväärtusest, arvutatakse järgmise valemi järgi:

% CO

summutus =

–

× 100

kus:

A : lahjendamata CO2 sisaldus mõõdetuna NDIRga, %

B : lahjendatud CO2 sisaldus mõõdetuna NDIRga, %

C : lahjendatud NO sisaldus mõõdetuna CLDga, ppm

D : lahjendamata NO sisaldus mõõdetuna CLDga, ppm

CO2 ja NO võrdlusgaasi lahjendamiseks ja koguste määramiseks võib kasutada teisi meetodeid, nagu dünaamiline segamine.

1.10.2.2. Veeauru tekitatava summutuse kontrollimine

Seda kontrolli rakendatakse ainult niiske gaasi sisalduse mõõtmisel. Vee tekitatava summutuse arvutamisel peab arvesse võtma, et NO võrdlusgaasi lahjendatakse veeauruga ning veeauru sisaldust segus tuleb suurendada, et see vastaks eeldatavale sisaldusele katse ajal.

NO võrdlusgaas sisaldusega 80–100 % suurima mõõtepiirkonna lõppväärtusest võrrelduna normaaltööpiirkonnaga juhitakse läbi (H)CLD analüsaatori ning NO väärtus registreeritakse väärtusena D. Seejärel juhitakse NO võrdlusgaas mullidena läbi toasooja vee ning (H)CLD analüsaatori ja NO väärtus registreeritakse väärtusena C. Määratakse vee temperatuur ja registreeritakse see Fna. Määratakse mullivee temperatuurile F vastava küllastunud auru õhk ja registreeritakse väärtusena G. Veeauru sisaldus (protsentides) segus arvutatakse järgmise valemi järgi:

H = 100 ×

GpB

ja registreeritakse väärtusena H. Eeldatav (veeaurus) lahjendatud NO võrdlusgaasi sisaldus arvutatakse järgmise valemi järgi:

D

= D ×

H

100

ja registreeritakse väärtusena De.

Vee tekitatav summutus, mis ei või olla suurem kui 3 %, arvutatakse järgmise valemi järgi:

% H

O summutus = 100 ×

D

– C

×

HmH

kus:

De : lahjendatud NO eeldatav sisaldus (ppm)

C : lahjendatud NO sisaldus (ppm)

Hm : veeauru maksimumsisaldus

H : veeauru tegelik sisaldus (%).

Märkus:

On tähtis, et sellel kontrollimisel on NO2 sisaldus NO võrdlusgaasis minimaalne, sest summutuse arvutustes ei ole arvesse võetud NO2 absorbeerumist vees.

1.10.3. O2 analüsaatori interferents

Muudest gaasidest kui hapnikust tulenev PMD analüsaatori reaktsioon on suhteliselt väike. Heitgaaside tavaliste koostisainete hapnikuekvivalendid on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Hapnikuekvivalendid

Gaas | O2-ekvivalent, % |

Süsinikdioksiid (CO2) | – 0,623 |

Süsinikmonooksiid (CO) | – 0,354 |

Lämmastikoksiid (NO) | + 44,4 |

Lämmastikdioksiid (NO2) | + 28,7 |

Vesi (H2O) | – 0,381 |

Täppismõõtmise korral parandatakse täheldatud hapnikusisalduse järgmise valemi abil:

Interferents =

O

ekivalent % × täheldatud hapnikusisaldus

100

1.11. Kalibreerimise sagedus

Analüsaatoreid tuleb punkti 1.5 kohaselt kalibreerida vähemalt iga kolme kuu tagant või iga kord pärast sellist süsteemi remontimist või muutmist, mis võib kalibreerimist mõjutada.

3. liide

1. ANDMETE HINDAMINE JA ARVUTUSTE TEGEMINE

1.1. Gaasiheidete hindamine

Gaasiheidete hindamiseks arvutatakse meeriku näidu keskmine väärtus iga katserežiimi viimase 120 sekundi jooksul ning HC, CO ja NOx keskmine sisaldus (conc) igal katserežiimil määratakse meeriku näidu keskmiste väärtuste ja vastavate kalibreerimisandmete põhjal. Kasutada võib teistsugust registreerimisviisi, kui see kindlustab samaväärsete andmete saamise.

Taustsisalduse (concd) keskmise võib määrata kotis oleva lahjendusõhu või väljaspool kotti saadavate pidevate taustväärtuste ja vastavate kalibreerimisandmete põhjal.

1.2. Gaasiheidete arvutamine

Lõplikud katsetulemused saadakse järgmiste toimingute abil:

1.2.1. Ümberarvutamine kuiva/niiske heitgaasi mõõtmise korral

Kui sisaldust ei ole juba mõõdetud niiskes heitgaasis, arvutatakse mõõtmistulemus ümber vastavaks niiske heitgaasi mõõtmisele:

conc

= k

× conc

kuiv

Toores heitgaas:

k

= k

=

1 + α × 0,005 ×

− 0,01 × % H

+ k

w2

kus α vesiniku suhe kütuses süsinikku.

Heitgaasi H2 sisaldus arvutatakse järgmise valemi abil:

H

=

0,5 × α × % CO

×

% CO

+

3 × % CO2kuiv

Tegur kw2 arvutatakse järgmise valemi abil:

k

=

1,608 × H

1 000 +

1,608 × Ha

kus Ha on sisselaskeõhu absoluutniiskus ühe kg kuiva õhu kohta tuleva vee grammides.

Lahjendatud heitgaas:

CO2 mõõtmine niiskes heitgaasis:

k

= k

=

200

- k

w1

või CO2 mõõtmine kuivatatud heitgaasis:

k

= k

=

1 − k

1 +

α × % CO

2kuiv200

kus α on vesiniku suhe kütuses süsinikku.

Tegur kw1 arvutatakse järgmiste valemite abil:

k

=

1,608 ×

1 000 + 1,608 ×

Hd × 1 − 1/DF + Ha × 1 / DF

kus:

Hd on lahjendusõhu absoluutniiskus ühe kg kuiva õhu kohta tuleva vee grammides.

Ha on sisselaskeõhu absoluutniiskus 1 kg kuiva õhu kohta tuleva vee grammides

DF =

% conc

+

× 10

-4

Lahjendusõhk:

k

=

1 − kw1

Tegur kw1 arvutatakse järgmiste valemite abil:

DF =

% conc

+

× 10

k

=

1,608 ×

1 000 + 1,608 ×

kus:

Hd on lahjendusõhu absoluutniiskus ühe kg kuiva õhu kohta tuleva vee grammides.

Ha on sisselaskeõhu absoluutniiskus 1 kg kuiva õhu kohta tuleva vee grammides

DF =

% conc

+

× 10

-4

Sisselaskeõhk (kui see ei ole sama mis lahjendusõhk):

k

=

1 − kw2

Tegur kw2 arvutatakse järgmise valemi abil:

k

=

1,608 × H

1 000 +

1,608 × Ha

Ha on sisselaskeõhu absoluutniiskus 1 kg kuiva õhu kohta tuleva vee grammides

1.2.2. Niiskuse korrigeerimine NOx puhul

Kuna lämmastikoksiidide (NOx) heited sõltuvad ümbritseva õhu tingimustest, korrutatakse niiskust arvestades NOx sisaldus teguriga KH:

K

= 0,6272 + 44,030 × 10

× H

− 0,862 × 10

× H

K

= 1

kus Ha on sisselaskeõhu absoluutniiskus ühe kg kuiva õhu kohta tuleva vee grammides.

1.2.3. Heite massivoolukiiruse arvutamine

Heite massivoolukiirus Gasmass (g/h) arvutatakse igal katserežiimil järgmiste valemite abil.

a) Toore heitgaasi puhul [1]:

Gas

=

×

+ % CO

+ % HC

× % conc × G

× 1 000

kus:

GFUEL (kg/h) on kütuse massivoolukiirus;

MW

Gas

(kg/kmol) on konkreetse gaasi tabelis 1 esitatud molekulmass;

Tabel 1. Molekulmassid

Gaas | MWGas (kg/kmol) |

NOx | 46,01 |

CO | 28,01 |

HC | MWHC = MWFUEL |

CO2 | 44,01 |

- MWFUEL = 12,011 + α × 1,00794 + β × 15,9994 (kg/kmole) on kütuse molekulmass, kus α on kütuse vesiniku-süsiniku ja β hapniku-süsiniku suhe; [2]

- CO2õhk on CO2 sisaldus sisselaskeõhus (kui eraldi ei mõõdeta, siis lähtutakse sisaldusest 0,04 %).

b) Lahjendatud heitgaas [3]:

Gas

=

u × concc × GTOTW

kus:

- GTOTW (kg/h) lahjendatud niiske heitgaasi massivoolukiirus, mis siis, kui kasutatakse täisvoolu lahjendussüsteemi, määratakse vastavalt III lisa 1. liite punktile 1.2.4,

- concc on taustkorrigeeritud sisaldus:

conc

=

conc - concd × 1 − 1/DF

kus

DF =

% conc

+

× 10

-4

Koefitsient u on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Koefitsiendi u väärtused

Gaas | u | conc |

NOx | 0,001587 | ppm |

CO | 0,000966 | ppm |

HC | 0,000479 | ppm |

CO2 | 15,19 | % |

Koefitsiendi u väärtused põhinevad lahjendatud heitgaaside molekulmassil, mis on 29 (kg/kmol); u väärtus HC puhul põhineb süsiniku-vesiniku keskmisel suhtel, mis on 1:1,85.

1.2.4. Eriheidete arvutamine

Eriheited (g/kWh) tuleb arvutada iga koostisaine puhul eraldi:

Koostisaine =

Gas

× WF

P

× WF

i

kus Pi = PM,i + PAE,i

Kui katseks paigaldatakse mootorile abiseadmed, näiteks jahutusventilaator, tuleb nende kasutatav võimsus lisada arvutustulemustele, välja arvatud mootorite puhul, millel need seadmed moodustavad selle mootori lahutamatu osa. Ventilaatori võimsus määratakse katse ajal rakendatavate pöörlemiskiiruste juures kas standardomaduste põhjal arvutamise või praktilise katsetamise teel (VII lisa 3. liide).

Eespool olevas võrrandis esitatud kaalutegurid ja n režiimide arv on esitatud IV lisa punktis 3.5.1.1.

2. NÄITED

2.1. Neljataktilise sädesüütemootori toores heitgaas

Katseandmete (tabel 3) põhjal tehakse arvutused kõigepealt 1. režiimi kohta ning seejärel laiendatakse neid samamoodi teistele katserežiimidele.

Tabel 3. Neljataktilise sädesüütemootori katseandmed

Režiim | | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |

Mootori pöörlemiskiirus | min–1 | 2550 | 2550 | 2550 | 2550 | 2550 | 1480 |

Võimsus | kW | 9,96 | 7,5 | 4,88 | 2,36 | 0,94 | 0 |

Koormus | % | 100 | 75 | 50 | 25 | 10 | 0 |

Kaalutegurid | — | 0,090 | 0,200 | 0,290 | 0,300 | 0,070 | 0,050 |

Õhurõhk | kPa | 101,0 | 101,0 | 101,0 | 101,0 | 101,0 | 101,0 |

Õhutemperatuur | °C | 20,5 | 21,3 | 22,4 | 22,4 | 20,7 | 21,7 |

Suhteline õhuniiskus | % | 38,0 | 38,0 | 38,0 | 37,0 | 37,0 | 38,0 |

Absoluutne õhuniiskus | gH2O/kgõhk | 5,696 | 5,986 | 6,406 | 6,236 | 5,614 | 6,136 |

CO kuiv | ppm | 60995 | 40725 | 34646 | 41976 | 68207 | 37439 |

NOx niiske | ppm | 726 | 1541 | 1328 | 377 | 127 | 85 |

HC niiske | ppm C1 | 1461 | 1308 | 1401 | 2073 | 3024 | 9390 |

CO2 kuiv | mahu% | 11,4098 | 12,691 | 13,058 | 12,566 | 10,822 | 9,516 |

Kütusemassi vool | kg/h | 2,985 | 2,047 | 1,654 | 1,183 | 1,056 | 0,429 |

Kütuse H/C suhe α | — | 1,85 | 1,85 | 1,85 | 1,85 | 1,85 | 1,85 |

Kütuse O/C suhe β | | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

2.1.1. Kuiva/niiske heitgaasi mõõtmise ümberarvutustegur kw

Kuiva/niiske heitgaasi mõõtmise ümberarvutustegur kw arvutatakse selleks, et arvutada eelkuivatusega mõõtmisel saadud CO ja CO2 tulemused ümber vastavaks eelkuivatuseta mõõtmisele:

k

= k

=

1 + α × 0,005 ×

− 0,01 × % H

+ k

w2

kus:

H

=

0,5 × α × % CO

×

% CO

+

3 × % CO2kuiv

ja

k

=

1,608 × H

H

=

0,5 × 1,85 × 6,0995 ×

6,0995 +

= 2,450 %

k

=

1 000 +

= 0,009

k

= k

=

1 + 1,85 × 0,005 ×

−0,01 × 2,450 + 0,009

= 0,872

CO

= CO

× k

= 60 995 × 0,872 = 53 198 ppm

CO

= CO

× k

= 11,410 × 0,872 = 9,951 mahu%

Tabel 4. Niiske heitgaasi CO ja CO2 väärtused eri katserežiimide kohaselt

Režiim | | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |

H2 kuiv | % | 2,450 | 1,499 | 1,242 | 1,554 | 2,834 | 1,422 |

kw2 | – | 0,009 | 0,010 | 0,010 | 0,010 | 0,009 | 0,010 |

kw | – | 0,872 | 0,870 | 0,869 | 0,870 | 0,874 | 0,894 |

CO niiske | ppm | 53198 | 35424 | 30111 | 36518 | 59631 | 33481 |

CO2 niiske | % | 9,951 | 11,039 | 11,348 | 10,932 | 9,461 | 8,510 |

2.1.2. HC-heited

HC

=

×

+ % CO

+ % HC

× % conc. × G

× 1 000

kus:

MW

= MW

MW

= 12,011 + α × 1,00794 = 13,876

HC

=

×

× 0,1461 × 2,985 × 1 000 = 28,361 g / h

Tabel 5. HC-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt

Režiim | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |

HCmass | 28,361 | 18,248 | 16,026 | 16,625 | 20,357 | 31,578 |

2.1.3. NOx-heited

Kõigepealt tuleb arvutada NOx-heidete niiskuse parandustegur:

K

= 0,6272 + 44,030 × 10

× H

− 0,862 × 10

× H

K

= 0,6272 + 44,030 × 10

× 5,696 − 0,862 × 10

×

= 0,850

Tabel 6. NOx-heidete niiskuse parandustegur KH eri katserežiimide kohaselt

Režiim | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |

KH | 0,850 | 0,860 | 0,874 | 0,868 | 0,847 | 0,865 |

Seejärel arvutatakse NOxmass (g/h):

NO

=

NO

×

+ % CO

+ % HC

× % conc × K

× G

× 1 000

NO

=

×

× 0,073 × 0,85 × 2,985 × 1 000 = 39,717 g / h

Tabel 7. NOx-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt

Režiim | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |

NOxmass | 39,717 | 61,291 | 44,013 | 8,703 | 2,401 | 0,820 |

2.1.4 CO-heited

CO

=

×

+ % CO

+ % HC

× % conc × G

× 1 000

CO

=

×

× 9,951 × 2,985 × 1 000 = 6 126,806 g / h

Tabel 8. CO-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt

Režiim | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |

COmass | 2084,588 | 997,638 | 695,278 | 591,183 | 810,334 | 227,285 |

2.1.5. CO2-heited

CO

=

CO

×

+ % CO

+ % HC

× % conc × G

× 1 000

CO

=

×

× 9,951 × 2,985 × 1 000 = 6 126,806 g / h

Tabel 9. CO2-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt

Režiim | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |

CO2mass | 6126,806 | 4884,739 | 4117,202 | 2780,662 | 2020,061 | 907,648 |

2.1.6. Eriheited

Eriheited (g/kWh) tuleb arvutada iga koostisaine puhul eraldi:

Koostisaine =

Gas

× WF

P

× WF

i

Tabel 10. Heited (g/h) ja kaalutegurid eri katserežiimide kohaselt

Režiim | | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |

HCmass | g/h | 28,361 | 18,248 | 16,026 | 16,625 | 20,357 | 31,578 |

NOxmass | g/h | 39,717 | 61,291 | 44,013 | 8,703 | 2,401 | 0,820 |

COmass | g/h | 2084,588 | 997,638 | 695,278 | 591,183 | 810,334 | 227,285 |

CO2mass | g/h | 6126,806 | 4884,739 | 4117,202 | 2780,662 | 2020,061 | 907,648 |

Võimsus PI | kW | 9,96 | 7,50 | 4,88 | 2,36 | 0,94 | 0 |

Kaalutegurid WFI | – | 0,090 | 0,200 | 0,290 | 0,300 | 0,070 | 0,050 |

HC =

= 4,11 g/kWh

NO

=

= 6,85 g / kWh

CO =

= 181,93 g / kWh

CO

=

= 816,36 g / kWh

2.2. Kahetaktilise sädesüütemootori toores heitgaas

Katseandmete (tabel 11) põhjal tehakse arvutused kõigepealt 1. režiimi kohta ning seejärel laiendatakse neid samamoodi teistele katserežiimidele.

Tabel 11. Kahetaktilise sädesüütemootori katseandmed

Režiim | | 1 | 2 |

Mootori pöörlemiskiirus | min–1 | 9500 | 2800 |

Võimsus | kW | 2,31 | 0 |

Koormus | % | 100 | 0 |

Kaalutegurid | — | 0,9 | 0,1 |

Õhurõhk | kPa | 100,3 | 100,3 |

Õhutemperatuur | °C | 25,4 | 25 |

Suhteline õhuniiskus | % | 38,0 | 38,0 |

Absoluutne õhuniiskus | gH2O/kgõhk | 7,742 | 7,558 |

CO kuiv | ppm | 37086 | 16150 |

NOx niiske | ppm | 183 | 15 |

HC niiske | ppmCl | 14220 | 13179 |

CO2 kuiv | mahuprotsent | 11,986 | 11,446 |

Kütusemassi vool | kg/h | 1,195 | 0,089 |

Kütuse H/C suhe α | — | 1,85 | 1,85 |

Kütuse O/C suhe β | | 0 | 0 |

2.2.1 Kuiva/niiske heitgaasi mõõtmise ümberarvutustegur kw

Kuiva/niiske heitgaasi mõõtmise ümberarvutustegur kw arvutatakse selleks, et arvutada eelkuivatusega mõõtmisel saadud CO ja CO2 tulemused ümber vastavaks eelkuivatuseta mõõtmisele:

k

= k

=

1 + α × 0,005 ×

− 0,01 × % H

+ k

w2

kus:

H

=

0,5 × α × % CO

×

% CO

+

H

=

0,5 × 1,85 × 3,7086 ×

3,7086 +

= 1,357 %

k

=

1,608 × H

1 000 +

k

=

1 000 +

= 0,012

k

= k

=

1 + 1,85 × 0,005 ×

− 0,01 × 1,357 + 0,012

= 0,874

CO

= CO

× k

= 37 086 × 0,874 = 32 420 ppm

CO

= CO

× k

= 11,986 × 0,874 = 10,478 % Vol

Tabel 12. Niiske heitgaasi CO ja CO2 väärtused eri katserežiimide kohaselt

Režiim | | 1 | 2 |

H2 kuiv | % | 1,357 | 0,543 |

kw2 | — | 0,012 | 0,012 |

kw | — | 0,874 | 0,887 |

CO niiske | ppm | 32420 | 14325 |

CO2 niiske | % | 10,478 | 10,153 |

2.2.2. HC-heited

HC

=

×

+ % CO

+ % HC

× % conc. × G

× 1 000

kus:

MW

= MW

MW

= 12,011 + α × 1,00794 = 13,876

HC

=

×

× 1,422 × 1,195 × 1 000 = 112,520 g/h

Tabel 13. HC-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt

Režiim | 1 | 2 |

HCmass | 112,520 | 9,119 |

2.2.3. NOx-heited

NOx-heidete parandustegur KH on kahetaktiliste mootorite puhul 1:

NO

=

NO

×

+ % CO

+ % HC

× % conc × K

× G

× 1 000

NO

=

×

× 0,0183 × 1 × 1,195 × 1 000 = 4,800 g / h

Table 14. NOx-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt

Režiim | 1 | 2 |

NOxmass | 4,800 | 0,034 |

2.2.4. CO-heited

CO

=

×

+ % CO

+ % HC

× % conc × G

× 1 000

CO

=

×

× 3,2420 × 1,195 × 1 000 = 517,851 g / h

Table 15. CO-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt

Režiim | 1 | 2 |

COmass | 517,851 | 20,007 |

2.2.5. CO2-heited

CO

=

CO

×

+ % CO

+ % HC

× % conc × G

× 1 000

CO

=

×

× 10,478 × 1,195 × 1 000 = 2 629,658 g / h

Table 16. CO2-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt

Režiim | 1 | 2 |

CO2mass | 2629,658 | 222,799 |

2.2.6. Eriheited

Eriheited (g/kWh) arvutatakse iga koostisosa puhul järgmisel viisil:

Koostisain =

Gas

× WF

P

× WF

i

Tabel 17. Heited (g/h) ja kaalutegurid kahel katserežiimil

Režiim | | 1 | 2 |

HCmass | g/h | 112,520 | 9,119 |

NOxmass | g/h | 4,800 | 0,034 |

COmass | g/h | 517,851 | 20,007 |

CO2mass | g/h | 2629,658 | 222,799 |

Võimsus PII | kW | 2,31 | 0 |

Kaalutegurid WFi | – | 0,85 | 0,15 |

HC =

= 49,4 g/kWh

NO

=

= 2,08 g / kWh

CO =

= 225,71 g/kWh

CO

=

= 1 155,4 g / kWh

2.3. Neljataktilise sädesüütemootori lahjendatud heitgaas

Katseandmete (tabel 18) põhjal tehakse arvutused kõigepealt 1. režiimi kohta ning seejärel laiendatakse neid samamoodi teistele katserežiimidele.

Tabel 18. Neljataktilise sädesüütemootori katseandmed

Režiim | | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |

Mootori pöörlemiskiirus | min–1 | 3060 | 3060 | 3060 | 3060 | 3060 | 2100 |

Võimsus | kW | 13,15 | 9,81 | 6,52 | 3,25 | 1,28 | 0 |

Koormus | % | 100 | 75 | 50 | 25 | 10 | 0 |

Kaalutegurid | – | 0,090 | 0,200 | 0,290 | 0,300 | 0,070 | 0,050 |

Õhurõhk | kPa | 980 | 980 | 980 | 980 | 980 | 980 |

Sisselaskeõhu temperatuur [4] | °C | 25,3 | 25,1 | 24,5 | 23,7 | 23,5 | 22,6 |

Sisselaskeõhu suhteline niiskus [4] | % | 19,8 | 19,8 | 20,6 | 21,5 | 21,9 | 23,2 |

Sisselaskeõhu absoluutne niiskus [4] | gH2O/kgõhk | 4,08 | 4,03 | 4,05 | 4,03 | 4,05 | 4,06 |

CO kuiv | ppm | 3681 | 3465 | 2541 | 2365 | 3086 | 1817 |

NOx niiske | ppm | 85,4 | 49,2 | 24,3 | 5,8 | 2,9 | 1,2 |

HC niiske | ppm C1 | 91 | 92 | 77 | 78 | 119 | 186 |

CO2 kuiv | mahuprotsent | 1,038 | 0,814 | 0,649 | 0,457 | 0,330 | 0,208 |

CO kuiv (taust) | ppm | 3 | 3 | 3 | 2 | 2 | 3 |

NOx niiske (taust) | ppm | 0,1 | 0,1 | 0,1 | 0,1 | 0,1 | 0,1 |

HC niiske (taust) | ppm C1 | 6 | 6 | 5 | 6 | 6 | 4 |

CO2 kuiv (taust) | mahuprotsent | 0,042 | 0,041 | 0,041 | 0,040 | 0,040 | 0,040 |

Lahjendatud heitgaasi massivoolukiirus GTOTW | kg/h | 625,722 | 627,171 | 623,549 | 630,792 | 627,895 | 561,267 |

Kütuse H/C suhe α | – | 1,85 | 1,85 | 1,85 | 1,85 | 1,85 | 1,85 |

Kütuse O/C suhe β | | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

2.3.1. Kuiva/niiske heitgaasi mõõtmise ümberarvutustegur kw

Kuiva/niiske heitgaasi mõõtmise ümberarvutustegur kw arvutatakse selleks, et arvutada eelkuivatusega mõõtmisel saadud CO ja CO2 tulemused ümber vastavaks eelkuivatuseta mõõtmisele.

Lahjendatud heitgaas:

k

= k

=

1 − k

1 +

α × % CO

2kuiv200

kus:

k

=

1,608 ×

1 000 + 1,608 ×

DF =

% conc

+

× 10

DF =

1,038 +

× 10

= 9,465

k

=

1,608 ×

1 000 + 1,608 ×

= 0,007

k

= k

=

1 + 1,85 ×

= 0,984

CO

= CO

× k

= 3 681 × 0,984 = 3 623 ppm

CO

= CO

× k

= 1,038 × 0,984 = 1,0219 %

Tabel 19. Lahjendatud niiske heitgaasi CO ja CO2 väärtused eri katserežiimide kohaselt

Režiim | | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |

DF | — | 9,465 | 11,454 | 14,707 | 19,100 | 20,612 | 32,788 |

Kw1 | — | 0,007 | 0,006 | 0,006 | 0,006 | 0,006 | 0,006 |

kw | — | 0,984 | 0,986 | 0,988 | 0,989 | 0,991 | 0,992 |

CO niiske | ppm | 3623 | 3417 | 2510 | 2340 | 3057 | 1802 |

CO2 niiske | % | 1,0219 | 0,8028 | 0,6412 | 0,4524 | 0,3264 | 0,2066 |

Lahjendusõhk:

kw,d = 1 − kw1

kus tegur kw1 on sama, mis arvutati lahjendatud heitgaasi puhul.

kw,d = 1 - 0,007 = 0,993

CO

= CO

× k

= 3 × 0,993 = 3 ppm

CO

= CO

× k

= 0,042 × 0,993 = 0,0421mahuprotsenti

Tabel 20. Niiske lahjendusõhu CO ja CO2 väärtused eri katserežiimide kohaselt

Režiim | | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |

Kw1 | — | 0,007 | 0,006 | 0,006 | 0,006 | 0,006 | 0,006 |

Kw | — | 0,993 | 0,994 | 0,994 | 0,994 | 0,994 | 0,994 |

CO niiske | ppm | 3 | 3 | 3 | 2 | 2 | 3 |

CO2 niiske | % | 0,0421 | 0,0405 | 0,0403 | 0,0398 | 0,0394 | 0,0401 |

2.3.2. HC-heited

HC

= u × conc

× G

kus:

u = 0,000478 tabelist 2

concc = conc–concd × (1-1/DF)

concc = 91 - 6 × (1-1/9,465) = 86 ppm

HCmass = 0,000478 × 86 × 625,722 = 25,666 g/h

Tabel 21. HC-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt

Režiim | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |

HCmass | 25,666 | 25,993 | 21,607 | 21,850 | 34,074 | 48,963 |

2.3.3. NOx-heited

NOx-heidete parandustegur KH arvutatakse järgmise valemi järgi:

K

= 0,6272 + 44,030 × 10

× H

– 0,862 × 10

× H

K

= 0,6272 + 44,030 × 10

× 4,8 − 0,862 × 10

×

= 0,79

Tabel 22. NOx-heidete niiskuse parandustegur KH eri katserežiimide kohaselt

Režiim | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |

KH | 0,793 | 0,791 | 0,791 | 0,790 | 0,791 | 0,792 |

NO

= u × conc

× K

× G

kus:

u = 0,001587 tabelist 2

concc = conc – concd × (1-1/DF)

concc = 85 0 × (1-1/9,465) = 85 ppm

NOxmass = 0,001587 × 85 × 0,79 × 625,722 = 67,168 g/h

Tabel 23. NOx-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt

Režiim | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |

NOmass | 67,168 | 38,721 | 19,012 | 4,621 | 2,319 | 0,811 |

2.3.4. CO-heited

CO

= u × conc

× G

kus:

u = 0,000966 tabelist 2

concc = conc–concd × (1−1/DF)

concc = 3622 −3 × (1−1/9,465) = 3620 ppm

COmass = 0,000966 × 3620 × 625,722 = 2188,001 g/h

Tabel 24. CO-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt

Režiim | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |

COmass | 2188,001 | 2068,760 | 1510,187 | 1424,792 | 1853,109 | 975,435 |

2.3.5. CO2-heited

CO

= u × conc

× G

kus:

u = 15,19 tabelist 2

concc = conc − concd × (1-1/DF)

concc = 1,0219 − 0,0421 × (1 − 1/9,465) = 0,9842 mahuprotsenti

CO2mass = 15,19 × 0,9842 × 625,722 = 9354,488 g/h

Tabel 25. CO2-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt

Režiim | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |

CO2mass | 9354,488 | 7295,794 | 5717,531 | 3973,503 | 2756,113 | 1430,229 |

2.3.6. Eriheited

Eriheited (g/kWh) tuleb arvutada iga koostisaine puhul eraldi:

Koostisaire =

Gas

× WF

P

× WF

i

Tabel 26. Heited (g/h) ja kaalutegurid eri katserežiimide kohaselt

Režiim | | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |

HCmass | g/h | 25,666 | 25,993 | 21,607 | 21,850 | 34,074 | 48,963 |

NOxmass | g/h | 67,168 | 38,721 | 19,012 | 4,621 | 2,319 | 0,811 |

COmass | g/h | 2188,001 | 2068,760 | 1510,187 | 1424,792 | 1853,109 | 975,435 |

CO2mass | g/h | 9354,488 | 7295,794 | 5717,531 | 3973,503 | 2756,113 | 1430,229 |

Võimsus Pi | kW | 13,15 | 9,81 | 6,52 | 3,25 | 1,28 | 0 |

Kaalutegurid WFI | — | 0,090 | 0,200 | 0,290 | 0,300 | 0,070 | 0,050 |

HC =

= 4,12 g / kWh

NO

=

= 3,42 g / kWh

CO =

= 271,15 g / kWh

CO

=

= 887,53 g / kWh

4. liide

1. HEITENORMIDE JÄRGIMINE

Käesolevat liidet kohaldatakse sädesüütemootorite suhtes üksnes II etapis.

1.1. I lisa punktis 4.2 osutatud mootorite 2. etapi heitgaasinormid kehtivad mootorite heite suhtes nende püsimisajal (emission durability period – EDP), mille pikkus määratakse kindlaks käesoleva liite kohaselt.

1.2. Kõigi 2. etapi mootorite puhul kehtib põhimõte: kui kõikide mootoritüüpkonda esindavate katsemootorite (katsetatud käesoleva direktiivi nõuete kohaselt) heited, mis pärast käesolevas liites sätestatud halvendusteguriga (DF) korrutamist on väiksemad sellele mootoriklassile vastavast 2. etapi heitenormist (või vajaduse korral tüüpkonna heite piirväärtusest (FEL)) või sellega võrdsed, loetakse, et see tüüpkond vastab kõnealuse mootoriklassi heitenormile. Kui mootoritüüpkonda esindava katsemootori heited, mis pärast käesolevas liites sätestatud halvendusteguriga korrutamist on suuremad kui mis tahes antud mootoriklassi kohta kehtiv heitenorm (või vajaduse korral FEL), loetakse, et see tüüpkond ei vasta kõnealuse mootoriklassi heitenormidele.

1.3. Mootorite väiketootjad võivad HC + NOx ja CO halvendustegurid võtta soovi korral käesoleva jaotise tabelist 1 või 2 või arvutada need punktis 1.3.1 kirjeldatud viisil. Kui tootja tehnoloogiat ei ole tabelis 1 või 2, peab tootja toimima käesoleva liite punktis 1.4 kirjeldatud viisil.

Tabel 1. Käsimootorid, HC + NOx ja CO halvendustegurid, väiketootjad

Mootoriklass | Kahetaktilised mootorid | Neljataktilised mootorid | Järeltöötlusseadmetega mootorid |

HC + NOx | CO | HC + NOx | CO |

SH:1 | 1,1 | 1,1 | 1,5 | 1,1 | DF arvutamine punktis 1.3.1 esitatud valemi järgi |

SH:2 | 1,1 | 1,1 | 1,5 | 1,1 |

SH:3 | 1,1 | 1,1 | 1,5 | 1,1 |

Tabel 2. Muud kui käsimootorid, HC + NOx ja CO halvendustegurid, väiketootjad

Mootoriklass | Külgklappidega mootorid | Tõukurvarrastega mootorid | Järeltöötlusseadmetega mootorid |

HC + NOx | CO | HC + NOx | CO |

SN:1 | 2,1 | 1,1 | 1,5 | 1,1 | DF arvutamine punktis 1.3.1 esitatud valemi järgi |

SN:2 | 2,1 | 1,1 | 1,5 | 1,1 |

SN:3 | 2,1 | 1,1 | 1,5 | 1,1 |

SN:4 | 1,6 | 1,1 | 1,4 | 1,1 |

1.3.1. Halvendusteguri valem järeltöötlusseadmetega mootorite puhul:

DF =

/

NE – CC

kus:

DF = halvendustegur

NE = uue mootori heitetasemed enne katalüsaatorit (g/kWh)

EDF = halvendustegur katalüsaatorita mootorite puhul tabeli 1 kohaselt

CC = nullhetkeks konverteeritud väärtus (g/kWh)

F = HC puhul 0,8 ning NOx puhul 0,0: kõik mootoriklassid

F = CO puhul 0,8: kõik mootoriklassid

1.4. Tootjad peavad kõikide 2. etapi mootoritüüpkondade puhul kasutama iga reguleeritud saasteaine kohta kindlaksmääratud halvendustegurit või selle vajaduse korral arvutama. Neid halvendustegureid kasutatakse tüübikinnituseks ja tootmisliini kontrolliks.

1.4.1. Mootorite puhul, mille kohta ei kasutata käesoleva jaotise tabelites 1 või 2 olevaid halvendustegureid, määratakse need järgmiselt:

1.4.1.1. Vähemalt ühel katsemootoril, mis esindab konfiguratsiooni, mille kasutamisel tõenäoliselt ületatakse HC + NOx heitenorme (vajaduse korral tüüpkonna piirväärtusi) ning mis on konstrueeritud nii, et see esindab toodetavaid mootoreid, tuleb pärast nii mitut tundi, kui on vaja heite stabiliseerimiseks, viia läbi käesolevas direktiivis kirjeldatud (täielik) katsemenetlus.

1.4.1.2 Kui korraga katsetatakse mitut mootorit, tuleb arvutada katsetulemuste keskmine ja ümardada kehtiva normi kümnendkohani, lisades veel ühe numbrikoha.

1.4.1.3 Tehakse samasugune heitekatse, mille käigus jälgitakse mootori vananemist. Vananemismenetlus peaks olema selline, et tootjal on võimalik asjakohaselt prognoosida kasutatava mootori heite eeldatavat halvenemist kogu mootori kasutusaja jooksul, võttes arvesse seda liiki kulumist ja muud amortiseerumist, mida on oodata tüüpilistes kasutusoludes ja mis võib mõjutada heite tekkimist. Kui korraga katsetatakse mitut mootorit, tuleb arvutada katsetulemuste keskmine ja ümardada kehtiva normi kümnendkohani, lisades veel ühe numbri.

1.4.1.4. Püsimisaja lõpus tuleb iga reguleeritud saasteaine heited (või vajaduse korral nende keskmine) jagada stabiliseeritud heidetega (või vajaduse korral nende keskmisega) ning ümardada kahe komakohani. Tulemuseks on halvendustegur, välja arvatud juhul, kui tulemus on väiksem kui 1,00, sellisel juhul on halvendustegur 1,0.

1.4.1.5. Tootja soovi korral võib heite stabiliseerimise ja püsimisaja vahele kavandada täiendavaid katsefaase. Vahekatsete korral tuleb katsefaasid jaotada ühtlaselt kogu heite püsimisaja peale (± 2 h) ning üks selline katsefaas peab olema kogu heite püsimisaja (± 2 h) keskel.

Iga saasteaine HC + NOx ja CO kohta tuleb andmepunktide vahele tõmmata sirge, esimese katse ajaks märgitakse nulltund ning kasutatakse vähimruutude meetodit. Halvendusteguriks on heite püsimisaja lõpus arvutatud heide, mis on jagatud nulltunnil arvutatud heitega.

1.4.1.6. Arvutatud halvendustegurid võivad hõlmata ka muid tüüpkondi peale selle, mille kohta need saadi, kui tootja esitab enne tüübikinnitust riigi tüübikinnitusasutusele vastuvõetava põhjenduse, millest selgub, et asjaomaste tüüpkondade puhul on põhjust eeldada, et neil on konstruktsiooni ja tehnoloogia põhjal ühesugused heite halvendamise omadused.

Järgmisena on esitatud konstruktsiooni ja tehnoloogia rühmitust käsitlev mittetäielik nimekiri:

- tavapärased kahetaktilised mootorid ilma järeltöötlusseadmeteta,

- tavapärased kahetaktilised mootorid, mille keraamiline katalüsaator on samast aktiivmaterjalist ja millel on sama koormus ja sama palju rakke cm2 kohta,

- tavapärased kahetaktilised mootorid, mille metallkatalüsaator on samast aktiivmaterjalist ja millel on sama koormus, sama substraat ja sama palju rakke cm2 kohta,

- kahetaktilised mootorid, mis on varustatud mitmekihilise läbipuhkesüsteemiga,

- neljataktilised mootorid koos katalüsaatoriga (määratletud eespool), mis kasutavad sama klapitehnoloogiat ja määrdesüsteemi,

- neljataktilised mootorid ilma katalüsaatorita, mis kasutavad sama klapitehnoloogiat ja määrdesüsteemi.

2. 2. ETAPI MOOTORITE HEITE PÜSIMISAEG

2.1. Tootjad peavad tüübikinnituse ajal esitama iga mootoritüüpkonna heite püsimisaja kategooria. Selleks on kategooria, mis on kõige lähemal nende seadmete eeldatavale kasutuseale, millesse tootja on ette näinud kõnealused mootorid paigaldada. Tootja säilitab andmed, mida kasutatakse heite püsimisaja kategooria valiku põhjendamiseks iga mootoritüüpkonna puhul. Need andmed tuleb nõudmise korral esitada tüübikinnitusasutusele.

2.1.1. Käsimootorid: tootjad valivad heite püsimisaja kategooria tabelist 1.

Tabel 1. Käsimootorite heite püsimisaja kategooriad (tunnid)

Kategooria | 1 | 2 | 3 |

Klass SH:1 | 50 | 125 | 300 |

Klass SH:2 | 50 | 125 | 300 |

Klass SH:3 | 50 | 125 | 300 |

2.1.2. Muud kui käsimootorid: tootjad valivad heite püsimisaja kategooria tabelist 2.

Tabel 2. Muude kui käsimootorite heite püsimisaja kategooriad (tunnid)

Kategooria | 1 | 2 | 3 |

Klass SN:1 | 50 | 125 | 300 |

Klass SN:2 | 125 | 250 | 500 |

Klass SN:3 | 125 | 250 | 500 |

Klass SN:4 | 250 | 500 | 1000 |

2.1.3. Tootja peab tüübikinnitusasutusele selgitama, et esitatud kasutusiga on asjakohane. Andmed, millega tootja põhjendab heite püsimisaja kategooria valikut antud mootoritüüpkonna puhul, võivad olla näiteks järgmised, kuid ei pea nendega piirduma:

- vaatlused nende seadmete kasutusea kohta, millesse kõnealused mootorid paigaldatakse,

- tehnilised hinnangud kasutuses vananenud mootorite kohta, et teha kindlaks, millal mootori jõudlus jõuab punkti, kus kasulikkus ja/või töökindlus on niivõrd langenud, et on vaja mootori remonti või tuleb see välja vahetada,

- garantiitingimused ja garantiiajad,

- mootori kasutusiga käsitlevad turustusmaterjalid,

- klientide kaebused mootoririkete kohta ja

- eritehnoloogia, -materjali või -konstruktsiooni kestvust (tundides) käsitlevad tehnilised hinnangud.

"

5. IV lisast saab V lisa ning seda muudetakse järgmiselt:

Praegune pealkiri asendatakse järgmisega:

"TÜÜBIKINNITUSKATSETEKS JA TOODANGU VASTAVUSE TÕENDAMISEKS ETTENÄHTUD ETALONKÜTUSE TEHNILISED OMADUSED

LIIKURMASINATE SURVESÜÜTEMOOTORITE ETALONKÜTUS (1)"

Tabelis asendatakse reas, mis algab sõnaga "Neutralisatsiooniarv", 2. veeru sõna "minimaalselt" sõnaga "maksimaalselt".Lisatakse järgmine uus tabel ja uued joonealused märkused:

"LIIKURMASINATE SÄDESÜÜTEMOOTORITE ETALONKÜTUS

Märkus:

Kahetaktiliste mootorite kütuseks on määrdeõli ja bensiini segu, mille koostis täpsustatakse edaspidi. Kütuse/õli segamisvahekord peab kooskõlas IV lisa punktiga 2.7 vastama tootja soovitustele.

Parameeter | Ühik | 1Piirväärtused () | Alammäär | Ülemmäär |

Katsemeetod | Avalikustamine |

Uurimismeetodil määratud oktaaniarv, RON | 95,0 | – | 25164 EN | 1993 |

Mootorimeetodil määratud oktaaniarv, MON | | 85,0 | – | 25163 EN | 1993 |

Tihedus temperatuuril 15 °C | kg/m3 | 748 | 762 | ISO 3675 | 1995 |

Aururõhk Reidi järgi | kPa | 56,0 | 60,0 | 12 EN | 1993 |

Destilleerimine | | | – | | |

Keemise algtemperatuur | °C | 24 | 40 | EN-ISO 3405 | 1988 |

– aurustunud 100 °C juures | mahuprotsent | 49,0 | 57,0 | EN-ISO 3405 | 1988 |

– aurustunud 150 °C juures | mahuprotsent | 81,0 | 87,0 | EN-ISO 3405 | 1988 |

–lõplik keemispunkt | °C | 190 | 215 | EN-ISO 3405 | 1988 |

Destillatsioonijääk | % | – | 2 | EN-ISO 3405 | 1988 |

Süsivesinike analüüs | – | | | | – |

– olefiinid | mahuprotsent | – | 10 | ASTM D 1319 | 1995 |

– aromaatsed süsivesinikud | mahuprotsent | 28,0 | 40,0 | ASTM D 1319 | 1995 |

– benseen | mahuprotsent | – | 1,0 | 12177 EN | 1998 |

– küllastunud rasvhapped | mahuprotsent | – | ülejäänu | ASTM D 1319 | 1995 |

Süsiniku-vesiniku suhe | | aruanne | aruanne | | |

Oksüdatsiooni stabiilsus (2) | miinimum | 480 | – | EN-ISO 7536 | 1996 |

Hapnikusisaldus | massiprotsent | – | 2,3 | 1601 EN | 1997 |

Olemasolev vaik | mg/ml | — | 0,04 | EN-ISO 6246 | 1997 |

Väävlisisaldus | mg/kg | — | 100 | EN-ISO 14596 | 1998 |

Vase korrosioon 50 °C juures | | — | 1 | EN-ISO 2160 | 1995 |

Pliisisaldus | g/l | — | 0,005 | 237 EN | 1996 |

Fosforisisaldus | g/l | — | 0,0013 | ASTM D 3231 | 1994 |

Märkus 1:

Spetsifikatsioonis esitatud väärtused on "tegelikud väärtused". Nende piirväärtuste määramisel on kohaldatud ISO 4259 "Naftatooted. Katsetusmeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine" tingimusi, minimaalsete väärtuste määramisel on võetud arvesse 2R positiivset minimaalset erinevust; maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = korduvteostatavus). Olenemata kõnealusest meetmest, mis on vajalik statistilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus, kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus, kui on antud maksimaalsed ja minimaalsed piirväärtused. Kui on vaja selgitada kütuse vastavust spetsifikatsioonide nõuetele, tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi.

Märkus 2:

Kütus võib sisaldada oksidatsiooniinhibiitoreid ja metallidesaktivaatoreid, millega harilikult stabiliseeritakse puhastatud bensiini, kuid mitte puhastavaid/dispergeerivaid manuseid."

6. V lisast saab VI lisa.

7. VI lisast saab VII lisa ning seda muudetakse järgmiselt:

a) 1. liidet muudetakse järgmiselt:

- pealkiri asendatakse järgmisega:

"1. liide

SURVESÜÜTEMOOTORITE KATSETULEMUSED"

- punkt 1.3.2 asendatakse järgmisega:

"1.3.2. Näidatud pöörlemiskiirusel kasutatud võimsus (tootja andmed):

Seade | AE [5]P (kW) – eri pöörlemiskiiruste juures kasutatud võimsus, arvestades käesoleva lisa 3. liidet |

Vahepealne (vajaduse korral) | Nimi- |

Kokku" | | |

- punkt 1.4.2 asendatakse järgmisega:

"1.4.2. Mootori võimsus [6]

Tingimus | Võimsus (kW) eri pöörlemiskiiruste juures |

Vahepealne (vajaduse korral) | Nimi- |

a) mootori maksimaalne efektiivvõimsus stendil mõõdetuna (PM) (kW) | | |

b) mootori lisaseadmete käitamiseks kuluv võimsus vastavalt käesoleva liite punktile 1.3.2 või III lisa punktile 2.8 (PAE) (kW) | | |

c) kasulik võimsus vastavalt I lisa punktile 2.4 (kW) | | |

c = a + b" | | |

- punkti 1.5 muudetakse järgmiselt:

"1.5. Heitetasemed

1.5.1. Dünamomeetri seadistus (kW)

Koormus (%) | Dünamomeetri seadistus (kW) eri pöörlemiskiiruste juures |

Vahepealne (vajaduse korral) | Nimi- |

10 (vajaduse korral) | | |

25 (vajaduse korral) | | |

50 | | |

75 | | |

100 | | |

1.5.2. Heitekontrolli tulemused katsetsükli põhjal:"

;

b) Lisatakse järgmine liide:

2. liide

SÄDESÜÜTEMOOTORITE KATSETULEMUSED

1. TEAVE KATSE(TE) LÄBIVIIMISE KOHTA: [1]

1.1. Oktaaniarv

1.1.1. Oktaaniarv:

1.1.2. Õli suhtosa protsentides, kui bensiinile lisatakse määret, näiteks kahetaktiliste mootorite korral

1.1.3. Bensiini tihedus neljataktiliste mootorite korral ning bensiini/õli segu kahetaktiliste mootorite korral

1.2. Määrdeõli

1.2.1. Mark (margid)

1.2.2. Tüüp (tüübid)

1.3. Mootori lisaseadmed (olemasolu korral)

1.3.1. Loetelu ja identifitseerimisandmed

1.3.2. Näidatud pöörlemiskiirusel kasutatud võimsus (tootja andmed)

Seade | AE [2]P (kW) – eri pöörlemiskiiruste juures kasutatud võimsus, arvestades käesoleva lisa 3. liidet |

Seade | Nimi- |

Kokku | | |

1.4. Mootori jõudlus

1.4.1. Mootori pöörlemiskiirused:

Tühikäigu pöörlemiskiirus: min–1

Vahepealne pöörlemiskiirus: min–1

maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus: min–1

1.4.2. Mootori võimsus [3]

Tingimus | Võimsus (kW) eri pöörlemiskiiruste juures |

Vahepealne (vajaduse korral) | Nimi- |

a) mootori maksimaalne efektiivvõimsus stendil mõõdetuna (PM) (kW) | | |

b) mootori lisaseadmete käitamiseks kuluv võimsus vastavalt käesoleva liite punktile 1.3.2 või III lisa punktile 2.8 (PAE) (kW) | | |

c) kasulik võimsus vastavalt I lisa punktile 2.4 (kW) | | |

c = a + b | | |

1.5. Heitetasemed

1.5.1. Dünamomeetri seadistus (kW)

Koormus (%) | Dünamomeetri seadistus (kW) eri pöörlemiskiiruste juures |

Vahepealne (vajaduse korral) | Nimi- (vajaduse korral) |

10 (vajaduse korral) | | |

25 (vajaduse korral) | | |

50 | | |

75 | | |

100 | | |

1.5.2. Heitekontrolli tulemused katsetsükli põhjal:

CO: g/kWh

HC: g/kWh

NOx: g/kWh

c) lisatakse järgmine 3. liide:

3. liide

MOOTORI VÕIMSUSE MÄÄRAMISE KATSEKS PAIGALDATAVAD LISASEADMED

Nr | Lisaseadmed | Paigaldatud heitekatseks |

1 | Sisselaskesüsteem | |

Sisselasketorustik | Jah, standardvarustus |

Karteri õhutussüsteem | Jah, standardvarustus |

Kaksiksisselaske -süsteemitorustike juhtseadised | Jah, standardvarustus |

Õhuvoolumõõtur | Jah, standardvarustus |

Õhu sisselasketorustik | Jah [1] |

Õhufilter | Jah [1] |

Sisselaskesummuti | Jah [1] |

Kiiruspiirik | Jah [1] |

2 | Sisselasketorustiku induktsioonkütteseade | Jah, standardvarustus. Võimaluse korral kasutada kõige paremas seadistuses |

3 | Heitgaasisüsteem | |

Heitgaasifilter | Jah, standardvarustus |

Väljalasketorustik | Jah, standardvarustus |

Ühendustorud | Jah [2] |

Summuti | Jah [2] |

Summutitoru | Jah [2] |

Mootorpidur | Ei [3] |

Ülelaadur | Jah, standardvarustus |

4 | Kütusepump | Jah, standardvarustus [4] |

5 | Karburatsiooniseadmed | |

Karburaator | Jah, standardvarustus |

Elektrooniline juhtsüsteem, õhukulumõõtur jne | Jah, standardvarustus |

Gaasimootorite varustus | |

Rõhuvähendi | Jah, standardvarustus |

Aurusti | Jah, standardvarustus |

Segisti | Jah, standardvarustus |

6 | Sissepritseseadmed (bensiin ja diislikütus) | |

Eelfilter | Jah, standardvarustus või katseseadmed |

Filter | Jah, standardvarustus või katseseadmed |

Pump | Jah, standardvarustus |

Kõrgrõhutoru | Jah, standardvarustus |

Pihusti | Jah, standardvarustus |

Õhu sisselaskeklapp | Jah, standardvarustus [5] |

Elektrooniline juhtsüsteem, õhukulumõõtur jne | Jah, standardvarustus |

Regulaator/juhtsüsteem | Jah, standardvarustus |

Täiskoormuse automaatpiiraja pumbalatile sõltuvalt atmosfääritingimustest | Jah, standardvarustus |

7 | Vedelikjahutusseadmed | |

Radiaator | Ei |

Ventilaator | Ei |

Ventilaatorikate | Ei |

Veepump | Jah, standardvarustus [6] |

Termostaat | Jah, standardvarustus [7] |

8 | Õhkjahutus | |

Kate | Ei [8] |

Ventilaator või puhur | Ei [8] |

Temperatuurimuuteseade | Ei |

9 | Elektriseadmed | |

Generaator | Jah, standardvarustus [9] |

Sädejaotussüsteem | Jah, standardvarustus |

Pool või poolid | Jah, standardvarustus |

Juhtmestik | Jah, standardvarustus |

Süüteküünlad | Jah, standardvarustus |

Elektrooniline juhtsüsteem, mis sisaldab detonatsiooniandurit/süüteviivitussüsteemi | Jah, standardvarustus |

10 | Surveseade | |

Kompressor, mis töötab otse mootori ja/või heitgaaside jõul | Jah, standardvarustus |

Ülelaadeõhu jahuti | Jah, standardvarustus või katseseadmed [10] [11] |

Jahutipump või ventilaator (töötab mootori jõul) | Ei [8] |

Jahutusvedeliku termostaat | Jah, standardvarustus |

11 | Täiendav katsetussendi ventilaator | Jah, vajaduse korral |

12 | Saastetõrjeseade | Jah, standardvarustus [12] |

13 | Käivitusseadised | Katsestendi seadised |

14 | Õlipump | Jah, standardvarustus |

8. VII kuni X lisast saab VIII kuni XI lisa.

9. Lisatakse järgmine lisa:

XII LISA

ALTERNATIIVSETE TÜÜBIKINNITUSTE TUNNUSTAMINE

1. Järgmisi tüübikinnitusi ja olemasolu korral nende märke peetakse artikli 9 lõike 2 järgsele määratlusele vastavate A, B ja C kategooria mootorite korral samaväärseteks selle direktiivi järgi antud kinnitusega:

1.1. Direktiiv 2000/25/EÜ.

1.2. Direktiivi 88/77/EMÜ kohased tüübikinnitused, mis vastavad direktiivi 88/77/EMÜ, muudetud direktiiviga 91/542/EMÜ, artikliga 2 ja I lisa punktiga 6.2.1 või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja 49.02 muudatusteseeriaga parandused I/2 A või B etapi jaoks ettenähtud nõuetele.

1.3. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 96 kohased tüübikinnitustunnistused.

2. Artikli 9 lõike 3 järgsele määratlusele vastavaid D, E, F ja G kategooria (II etapi) tüübikinnitusi ja olemasolu korral nende märke peetakse samaväärseteks selle direktiivi kohase kinnitusega:

2.1. direktiiv 2000/25/EÜ, II etapi tüübikinnitused;

2.2. tüübikinnitused, mis vastavad direktiivile 88/77/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 99/96/EÜ, ja mis vastavad I lisa punktis 6.2.1 ettenähtud etapi A, B1, B2 või C nõuetele;

2.3. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja 49.03 muudatusteseeria;

2.4. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 96 järgsed etapi B tüübikinnitused, mis vastavad selle eeskirja muudatusteseeria 01 punktile 5.2.1.

.

[1] "Vt 4. lisa 4. liide: koos halvendusteguritega.

[2] Sama mis tsükkel C1 standardi ISO 8178-4 eelnõus.

[1] Sama mis tsükkel D2 standardis ISO 8168-4: 1996(E).

[2] 1 Koormus on väljendatud protsentides pöördemomendist, mis vastavad põhivõimsusklassi näitajatele; põhivõimsus on maksimaalne võimsus muutuva võimsusega tsükli ajal, millel võib mootorit kasutada piiramatu arvu tunde aastas ettenähtud keskkonnatingimustel, kui hooldus toimub ettenähtud intervallide järel ja tootja ettenähtud viisil. Põhivõimsuse määratluse paremaks illustreerimiseks vt joonis 2 standardis ISO 8528-1: 1993(E).

[3] I etapis võib 0,90 ja 0,10 asemel kasutada vastavalt 0,85 ja 0,15.

[1] Käesolevas direktiivis kirjeldatud heitgaaside arvutused põhinevad mõnel juhul erinevatel mõõtmis- ja/või arvutusmeetoditel. Kuna heitgaasiarvutuste tegemiseks on lubatud koguhälve ette antud, peavad mõnede nimetuste puhul lubatavad väärtused olema standardis ISO 3046-3 esitatud lubatud hälvetest väiksemad.

[1] NOx korral tuleb sisaldus korrutada (NOx) niiskuse parandusteguriga KH.

[2] Standardis ISO 8178-1 on antud kütuse molekulmassi täielikum valem (valem 50 punkti 13.5.1 alapunktis b). Valem ei arvesta mitte ainult vesiniku-süsiniku suhet ja hapniku-süsiniku suhet, vaid ka muid võimalikke koostisaineid, näiteks väävlit ja lämmastikku. Kuna aga direktiivi kohaldamisalasse jäävaid sädesüütemootoreid katsetatakse bensiiniga (millele on V lisas osutatud kui etalonkütusele), mis sisaldab harilikult ainult süsinikku ja vesinikku, on arvestatud lihtsustatud valemit.

[3] NOx korral tuleb sisaldus korrutada (NOx) niiskuse parandusteguriga KH.

[4] Lahjendatud õhu tingimused on samad mis sisselaskeõhul.

[5] "Ei või olla üle 10 % katse ajal mõõdetud võimsusest.

[6] Korrigeerimata võimsus, mida mõõdetakse I lisa punkti 2.4 sätete kohaselt.

[1] Mitme algmootori korral tuleb ära tuua igaühe kohta eraldi.

[2] Ei või olla üle 10 % katse ajal mõõdetud võimsusest.

[3] Korrigeerimata võimsus, mida mõõdetakse kooskõlas I lisa punkti 2.4 sätetega.

[1] Täielik sisselaskesüsteem paigaldatakse ettenähtud rakenduseks sobival viisil:

- kui sellel võib olla märgatav mõju mootori võimsusele;

- ülelaadeta sädesüütemootorite korral;

- kui valmistaja seda nõuab.Muudel juhtudel võib kasutada samaväärset süsteemi, mispuhul tuleb katse käigus veenduda, et rõhk sisselasketorustikus ei erine rohkem kui 100 Pa võrra valmistaja nimetatud rõhu ülemmäärast puhta õhufiltri korral.

[2] Täielik heitgaasisüsteem paigaldatakse ettenähtud rakenduseks sobival viisil:

- kui sellel võib olla märgatav mõju mootori võimsusele;

- ülelaadeta sädesüütemootorite korral;

- kui valmistaja seda nõuab.Muudel juhtudel võib paigaldada mõne muu samaväärse süsteemi, kui mõõdetud rõhk ei erine rohkem kui 1000 Pa võrra tootja nimetatud rõhu ülemmäärast.

[3] Kui mootoril on mootorpidur, peab seguklapp olema täiesti avatud.

[4] Kütuse toiterõhku võib vajaduse korral muuta, et saada teatavas mootori rakenduses esinev rõhk (eelkõige kütuse tagastussüsteemi kasutamise korral).

[5] Õhu sissevooluventiil on pritsepumba pneumaatilise regulaatori juhtventiil. Regulaator või sissepritseseadmed võivad sisaldada muid seadiseid, mis võivad mõjutada sissepritsitava kütuse kogust.

[6] Jahutusvedeliku ringlust võib juhtida ainult mootori veepump. Vedeliku jahutamine võib toimuda välise ringluse teel, tingimusel et selle välise ringluse rõhukadu ja rõhk pumba sisselaskeava juures jäävad ligikaudu samaks kui mootori jahutussüsteemis.

[7] Termostaadi võib paigaldada täiesti avatuna.

[8] Kui katseks paigaldatakse jahutusventilaator või puhur, lisatakse nende kasutatud võimsus katsetulemustele, välja arvatud otse väntvõllile paigaldatud õhkjahutusega mootorite jahutusventilaatorite korral. Ventilaatori või puhuri võimsus määratakse katse ajal rakendatavate pöörlemiskiiruste juures kas standardomaduste põhjal arvutamise või praktilise katsetamise teel.

[9] Generaatori minimaalne võimsus: generaatori võimsus piirdub võimsusega, mis on hädavajalik mootori tööks möödapääsmatute abiseadmete töötamiseks. Kui on tarvis ühendada aku, tuleb kasutada heas korras akut, mis on täiesti laetud.

[10] Õhu vahejahutiga mootoreid katsetatakse õhu vahejahutiga, olenemata sellest, kas jahuti toimib vedeliku või õhuga, kuid kui valmistaja seda soovitab, võib õhuga toimivat jahutit asendada katsetusstendi süsteem. Mõlemal juhul mõõdetakse võimsust kõikidel pöörlemiskiirustel nii, et vastavalt tootja soovitustele on katsetusstendi süsteemi vahejahutis mootoriõhu rõhukadu maksimaalne ja temperatuurikadu minimaalne.

[11] Nende hulka võivad muu hulgas kuuluda heitgaasitagastussüsteem, katalüüsjärelpõleti, termoneutralisaator, lisaõhuga varustamise süsteem ja kütuse aurustumist takistav süsteem.

[12] Elektrilised või muud käivitusseadised saavad toidet katsestendilt.

--------------------------------------------------