32000F0383

Nõukogu raamotsus,

29. mai 2000,

võltsimisvastase kaitse tugevdamiseks kriminaal- ja muude karistuste abil seoses euro kasutuselevõtmisega

(2000/383/JSK)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 punkti e ja artikli 34 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi algatust, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 3. mai 1998. aasta määruses (EÜ) nr 974/98 euro kasutuselevõtmise kohta [3] sätestatakse, et euro lastakse ringlusse 1. jaanuaril 2002 ning osalevaid liikmesriike kohustatakse tagama euro pangatähtede ja müntide järeletegemise ja võltsimise vastu piisavad sanktsioonid.

(2) Tuleb arvesse võtta komisjoni 23. juuli 1998. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Keskpangale: "Euro kaitse — võltsimisvastane võitlus".

(3) Tuleb arvesse võtta Euroopa Parlamendi 17. novembri 1998. aasta resolutsiooni, mis käsitleb komisjoni 23. juuli 1998. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Keskpangale: "Euro kaitse — võltsimisvastane võitlus". [4]

(4) Tuleb arvesse võtta Euroopa Keskpanga 7. juuli 1998. aasta soovitust, mis käsitleb teatavate meetmete võtmist euro pangatähtede ja müntide õigusliku kaitse tugevdamiseks. [5]

(5) Tuleb arvesse võtta 20. aprilli 1929. aasta rahvusvahelise raha võltsimise vastu võitlemise konventsiooni ja selle protokolli sätteid.

(6) Tuleb silmas pidada euro erilist tähtsust Euroopas ning 1929. aasta konventsiooni artiklis 5 sisalduvat mittediskrimineerimise põhimõtet, mille tõttu tuleb tagada, et euro või teiste vääringute võltsimisega seotud raskete kuritegude eest saaks mõista rangeid kriminaal- ja muid karistusi.

(7) Euro ülemaailmse tähtsuse tõttu ähvardab seda eriti suur võltsimise oht.

(8) Tuleb arvesse võtta, et euroga seotud pettuse kohta on juba tõendeid.

(9) Tuleb tagada, et eurot kaitstakse asjakohasel viisil kõikides liikmesriikides tõhusate kriminaalõiguslike meetmetega juba enne raha käibelelaskmist 1. jaanuaril 2002, et kaitsta uue vääringu vajalikku usaldusväärsust ja vältida tõsiseid majanduslikke tagajärgi.

(10) Tuleb arvesse võtta nõukogu 28. mai 1999. aasta resolutsiooni, mis käsitleb võltsimisvastase kaitse tugevdamist kriminaalkaristuste abil seoses euro kasutuselevõtmisega, [6] ning selles sisalduvaid suuniseid siduva õigusakti vastuvõtmiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA RAAMOTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas raamotsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

- konventsioon — 20. aprilli 1929. aasta rahvusvaheline raha võltsimise vastu võitlemise konventsioon ja selle protokoll, [7]

- raha — paberraha (sealhulgas pangatähed) ja metallraha, mille ringlus on seaduslikult lubatud, kaasa arvatud euro pangatähed ja mündid, mille ringlus on seaduslikult lubatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 974/98,

- juriidiline isik — üksus, millel on juriidilise isiku staatus vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele, välja arvatud riigid või teised avalik-õiguslikud organid, kes teostavad riigivõimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.

Artikkel 2

Seos konventsiooniga

1. Käesoleva raamotsuse eesmärk on täiendada konventsiooni sätteid ja hõlbustada selle kohaldamist liikmesriikides kooskõlas järgmiste sätetega.

2. Selleks kohustuvad liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, konventsiooniga ühinema.

3. Konventsioonist tulenevaid kohustusi ei mõjutata.

Artikkel 3

Üldised süüteod

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et järgmised teod on karistatavad:

a) pettuslik raha valmistamine või muutmine mis tahes vahenditega;

b) võltsitud raha pettuslik käibelelaskmine;

c) võltsitud raha importimine, eksportimine, transport, saamine või hankimine eesmärgiga lasta see käibele, olles teadlik, et see on võltsitud;

d) järgmiste vahendite pettuslik valmistamine, saamine, hankimine või omamine:

- töövahendid, esemed, arvutiprogrammid ja muud raha võltsimiseks või moonutamiseks mõeldud vahendid või

- hologrammid või muud raha elemendid, mille eesmärk on kaitsta raha võltsimise eest.

2. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et lõikes 1 nimetatud tegudes osalemine ja nendele kallutamine ning lõike 1 punktides a–c nimetatud tegude toimepanemise katsed on karistatavad.

Artikkel 4

Täiendavad süüteod

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 3 nimetatud teod on karistatavad ka juhul, kui tegemist on pangatähtede või müntidega, mis on valmistatud seaduslike vahendite või seadmete abil, rikkudes õigusi või tingimusi, mille alusel pädevad asutused võivad raha käibele lasta, ning ilma kõnealuste asutuste loata.

Artikkel 5

Käibelelaskmata ringluseks mõeldud raha

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3 ja 4 nimetatud teod on karistatavad, kui:

a) need on seotud tulevaste euro pangatähtede ja müntidega ning pannakse toime enne 1. jaanuari 2002;

b) need on seotud pangatähtede ja müntidega, mida pole veel käibele lastud, kuid mis on mõeldud ringluseks ning on seadusliku maksevahendina kasutatav vääring.

Artikkel 6

Karistused

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3—5 nimetatud tegude eest karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega, sealhulgas vabadusekaotusega, millega võib kaasneda väljaandmine.

2. Artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatud raha valmistamise või muutmisega seonduvate süütegude eest karistatakse vangistusega, mille ülemmäär on vähemalt kaheksa aastat.

Artikkel 7

Jurisdiktsioon

1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist:

- võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed rakendamaks jurisdiktsiooni artiklites 3—5 nimetatud süütegude üle, kui süütegu on osaliselt või täielikult pandud toime liikmesriigi territooriumil,

- on konventsiooni artiklid 8, 9 ja 17 kohaldatavad käesoleva raamotsuse artiklites 3—5 nimetatud süütegude suhtes.

2. Vähemalt need liikmesriigid, kes on euro kasutusele võtnud, võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et vähemalt euroga seotud võltsimise puhul on võimalik esitada süüdistus, sõltumata teo toimepanija kodakondsusest ja teo toimepanemise kohast.

3. Kui samadel asjaoludel põhinev süütegu kuulub mitme liikmesriigi kohtualluvusse, kellel on seaduslikult võimalik esitada süüdistus, teevad asjaomased liikmesriigid koostööd otsustamaks, millises liikmesriigis teo toimepanija või toimepanijate vastu süüdistus esitatakse, pidades võimaluse korral silmas menetluse koondamist ühte liikmesriiki.

Artikkel 8

Juriidiliste isikute vastutus

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele süütegude eest, mille on nende kasuks toime pannud iseseisvalt või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal, mis põhineb:

- õigusel esindada juriidilist isikut,

- õigusel teha juriidilise isiku nimel otsuseid või

- õigusel kontrollida juriidilist isikut,

ning sellistes süütegudes kaasaaitaja või kihutajana osalemise või artikli 3 lõike 1 punktides a ja b nimetatud süütegude toimepanemise katse eest.

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud juhtudele võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele, kui lõikes 1 nimetatud isiku puuduliku järelevalve või kontrolli tagajärjel on osutunud võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses olev isik on pannud toime juriidilise isiku kasuks artiklites 3—5 nimetatud süüteo.

3. Juriidilise isiku vastutus vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei välista kriminaalmenetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on osalenud süüteo toimepanemises täideviija, kaasaaitaja või kihutajana.

Artikkel 9

Juriidilistele isikutele kohaldatavad karistused

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et vastavalt artikli 8 lõikele 1 vastutusele võetud juriidilist isikut karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega, kaasa arvatud kriminaalõiguslike ja muude trahvidega ning muud võimalike karistustega, näiteks:

a) riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine;

b) ajutine või alaline äritegevuse keeld;

c) kohtuliku järelevalve alla paigutamine;

d) sundlõpetamine.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et vastavalt artikli 8 lõikele 2 vastutusele võetud juriidilist isikut karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste või meetmetega.

Artikkel 10

Territoriaalne kohaldamine

Käesolevat raamotsust kohaldatakse Gibraltari suhtes.

Artikkel 11

Rakendamine

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva raamotsuse järgimiseks vajalikud meetmed 31. detsembriks 2000 seoses artikli 5 punktiga a ja hiljemalt 29. maiks 2001 seoses muude sätetega.

2. Liikmesriigid edastavad samadeks kuupäevadeks nõukogu peasekretariaadile, komisjonile ja Euroopa Keskpangale sätete teksti, millega võetakse siseriiklikku õigusse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused. Nõukogu hindab hiljemalt 30. juuniks 2001 selle informatsiooni alusel koostatud aruande ja komisjoni kirjaliku aruande põhjal, millisel määral liikmesriigid on käesoleva raamotsuse järgimiseks vajalikke meetmeid võtnud.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev raamotsus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 29. mai 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Costa

[1] EÜT C 322, 10.11.1999, lk 6.

[2] Arvamus on esitatud 17. veebruaril 2000. aastal (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.

[4] EÜT C 379, 7.12.1998, lk 39.

[5] EÜT C 11, 15.1.1999, lk 13.

[6] EÜT C 171, 18.6.1999, lk 1.

[7] Nr 2623, lk 372. League of Nations Treaty Series, 1931. Alla kirjutatud Genfis 20. aprillil 1929.

--------------------------------------------------

LISA

AUSTRIA VABARIIGI DEKLARATSIOON

Austria viitab Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni (EÜT C 221, 19.7.1997, lk 11) teise protokolli artikli 18 lõikega 2 ettenähtud võimalusele lükata selle protokolli artiklite 3 ja 4 siduvust edasi viie aasta võrra ning teatab, et täidab oma raamotsuse artiklite 8 ja 9 kohased kohustused sama tähtaja jooksul.

--------------------------------------------------