This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 31985R3821
Council Regulation (EEC) No 3821/85 of 20 December 1985 on recording equipment in road transport
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85, 20. detsember 1985, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85, 20. detsember 1985, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta
EÜT L 370, 31.12.1985, p. 8–21
(DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(ES, PT, FI, SV, CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO, HR)
No longer in force, Date of end of validity: 28/02/2014; kehtetuks tunnistatud 32014R0165
Euroopa Liidu Teataja L 370 , 31/12/1985 Lk 0008 - 0021
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 7 Köide 3 Lk 0120
Hispaaniakeelne eriväljaanne: Peatükk 07 Köide 4 Lk 0028
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 7 Köide 3 Lk 0120
Portugalikeelne eriväljaanne Peatükk 07 Köide 4 Lk 0028
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85, 20. detsember 1985, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 75, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1] võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2] võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3] ning arvestades, et: määrusega (EMÜ) nr 1463/70, [4] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2828/77, [5] kehtestati autovedudel sõidumeerikud; allpool esitatud paranduste arvessevõtmiseks ja küsimuste selgitamiseks tuleks ühendada kõik olulised sätted ühteainsasse teksti ning sellest tulenevalt tunnistada nõukogu määrus (EMÜ) nr 1463/70 kehtetuks; artikli 3 lõikes 1 sätestatud erandid teatavate reisijateveoteenuste kohta peaksid siiski veel teatud aja jooksul kehtima; nende sõidumeerikute kasutamise eesmärk, mis võivad näidata määruses (EMÜ) nr 3820/85 (teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamise kohta) [6] osutatud aega, on tagada selle sotsiaalõigusakti tõhus kontroll; nende sõidumeerikute kasutamiskohustuse saab kehtestada ainult liikmesriikides registreeritud sõidukite suhtes; lisaks sellele võib teatavad sõidukid raskusteta välja arvata käesoleva määruse rakendusalast; komisjoni loal on liikmesriigid erakorralistel asjaoludel õigustatud andma käesoleva määruse sätete kohaldamisel teatavate sõidukite suhtes erandeid; pakilistel juhtudel on võimalik anda piiratud ajaks erandeid ilma komisjoni eelneva loata; tõhusa kontrolli tagamiseks peab seade olema töökindel, kergesti kasutatav ja konstrueeritud nii, et väärkasutamise võimalus oleks minimaalne; selleks peaksid sõidumeerikutel olema eelkõige iga juhi tarvis erinevate aegade kohta registreeritud andmetega eraldi lehed ning need peaksid olema piisavalt täpsed ja kergesti loetavad; sõiduki sõidu muude andmete, nagu kiiruse ja läbitud vahemaa automaatne registreerimine aitab märkimisväärselt kaasa liiklusohutusele ja soodustab sõiduki mõistlikku juhtimist; järelikult tundub olevat kohane ette näha see, et seade registreeriks ka need andmed; on vaja kehtestada sõidumeerikute ühenduse ehitus- ja paigaldusstandardid ning sätestada EMÜ tüübikinnitusmenetlus, vältimaks liikmesriikide territooriumil mis tahes takistusi seoses sõidumeerikutega varustatud sõidukite registreerimise, kasutuselevõtmise või kasutamisega või kõnealuste seadmete kasutamisega; liikmesriikide erimeelsuste korral seoses EMÜ tüübikinnitusega peaksid komisjonil olema volitused teha vaidlusasja suhtes otsus, kui asjaomased riigid ei ole kuue kuu jooksul jõudnud lahenduseni; käesoleva määruse rakendamiseks ja kuritarvituste vältimiseks oleks kasulik, kui juhtidele antaks taotluse korral nende salvestuslehtede koopia; eespool nimetatud eesmärgi - kontrollida töö- ja puhkeaega - saavutamiseks on vaja, et tööandjad ja juhid vastutaksid selle eest, et seade toimib korrektselt, ning täidaks ettenähtud ülesandeid nõuetekohaselt; pärast libiseva nädala asendamist fikseeritud nädalaga tuleb muuta sätteid, mis käsitlevad salvestuslehtede arvu, mis peavad juhil kaasas olema; tehniline areng nõuab käesoleva määruse lisades sätestatud tehnospetsifikaatide kiiret kohandamist; selleks vajalike meetmete hõlpsamaks rakendamiseks tuleks ette näha kord, mis seaks nõuandekomitee raames sisse tiheda koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel; liikmesriigid peaksid vahetama olemasolevat teavet tuvastatud rikkumiste kohta; tagamaks sõidumeerikute usaldusväärse ja korrektse toimimise, on soovitatav sätestada seadme paigaldusjärgseks perioodiliseks kontrollimiseks ja ülevaatuseks ühtsed nõuded, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I PEATÜKK Põhimõtted ja rakendusala Artikkel 1 Käesoleva määruse tähenduses peab sõidumeerik konstruktsiooni, paigalduse, kasutuse ja katsetamise osas vastama käesoleva määruse ja selle I ja II lisa nõuetele, lisad moodustavad määruse lahutamatu osa. Artikkel 2 Käesoleva määruse kohaldamisel kehtivad määruse (EMÜ) nr 3820/85 artiklis 1 esitatud määratlused. Artikkel 3 1. Sõidumeerik paigaldatakse ja seda kasutatakse liikmesriigis registreeritud sõidukis, mida kasutatakse reisijate või kauba autoveol, välja arvatud määruse (EMÜ) nr 3820/85 artiklis 4 ja artikli 14 lõikes 1 osutatud sõidukid. 2. Liikmesriigid võivad anda käesoleva määruse kohaldamisel erandi määruse (EMÜ) nr 3820/85 artikli 13 lõikes 1 osutatud sõidukite suhtes. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva lõike alusel tehtud mis tahes eranditest. 3. Olles saanud loa komisjonilt, võivad liikmesriigid anda käesoleva määruse kohaldamisel erandi määruse (EMÜ) nr 3820/85 artikli 13 lõikes 2 osutatud vedudel kasutatavatele sõidukite suhtes. Pakilistel juhtudel võivad nad anda ajutise, mitte üle 30 päeva kestva erandi, millest viivitamata teatatakse komisjonile. Komisjon teavitab teisi liikmesriike kõigist eranditest, mis on antud vastavalt käesolevale lõikele. 4. Siseriiklike vedude puhul võivad liikmesriigid nõuda sõidumeeriku paigaldamist ja selle kasutamist vastavalt käesolevale määrusele mis tahes sõidukil, mille puhul lõike 1 alusel paigaldamist ja kasutamist ei nõuta. II PEATÜKK Tüübikinnitus Artikkel 4 Sõidumeeriku või salvestuslehe mudeli EMÜ tüübikinnitustaotluse koos kohaste spetsifikaatidega esitab tootja või tema liikmesriigis asuv esindaja. Ühte tüüpi sõidumeeriku või salvestuslehe mudeli puhul võib esitada taotluse ainult ühes liikmesriigis. Artikkel 5 Liikmesriik annab EMÜ tüübikinnituse igale sõidumeeriku tüübile või igale salvestuslehe mudelile, mis vastab käesoleva määruse I lisas sätestatud tingimustele, eeldusel et see liikmesriik on suuteline kontrollima tootmismudelite vastavust kinnitatud tüübinäidisele. Kinnitatud mudeli mis tahes muudatused või lisandused peavad saama EMÜ lisatüübikinnituse liikmesriigilt, kes andis välja algse EMÜ tüübikinnituse. Artikkel 6 Liikmesriigid väljastavad taotluse esitajale II lisas esitatud näidisele vastava EMÜ tüübikinnitusmärgi seoses iga artikli 5 kohaselt kinnitatud sõidumeeriku tüübi või salvestuslehe mudeliga. Artikkel 7 Liikmesriigi pädevad asutused, kellele on esitatud tüübikinnitustaotlus, saadavad seoses iga sõidumeeriku tüübi või salvestuslehe mudeliga, millele nad annavad tüübikinnituse või mille tüübikinnituse andmisest nad keelduvad, ühe kuu jooksul teistele liikmesriikidele tüübikinnitustunnistuse koopia koos asjaomaste spetsifikaatide koopiatega või vastupidisel juhul teatavad asutustele, et tüübikinnitusest on keeldutud; keeldumise korral edastavad nad oma otsuse põhjendused. Artikkel 8 1. Kui vastavalt artiklile 5 EMÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik leiab, et teatavad tema väljaantud EMÜ tüübikinnitusmärki kandvad sõidumeerikud või salvestuslehed ei vasta tema poolt kinnitatud tüübinäidisele, võtab ta vajalikud meetmed, tagamaks, et tootmismudelid vastaksid kinnitatud tüübinäidisele. Võetud meetmed võivad vajadusel ulatuda EMÜ tüübikinnituse tühistamiseni. 2. EMÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik tühistab tüübikinnituse, kui tüübikinnituse saanud sõidumeerik või salvestusleht ei vasta käesolevale määrusele või selle lisadele või kui selle kasutamise käigus avaldub mis tahes üldine defekt, mille tõttu ei ole võimalik seda kavandatud eesmärgil kasutada. 3. Kui EMÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik on saanud teiselt liikmesriigilt lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtumil teatise, astub ta pärast konsulteerimist selle liikmesriigiga nendes lõigetes sätestatud samme, kui lõikes 5 ei sätestata teisiti. 4. Lõikes 2 märgitud juhtumi tuvastanud liikmesriik võib keelata sõidumeerikute või salvestuslehtede turuleviimise ja kasutuselevõtu kuni täiendava teatamiseni. Sama kehtib lõikes 1 mainitud juhtumite puhul seoses EMÜ esmataatlusest vabastatud sõidumeerikute ja salvestuslehtedega, kui valmistaja pärast nõuetekohast hoiatust ei vii seadmeid vastavusse kinnitatud mudeli või käesoleva määruse nõuetega. Igal juhul teatavad liikmesriikide pädevad asutused üksteisele ja komisjonile ühe kuu jooksul mis tahes EMÜ tüübikinnituse tühistamisest või muudest lõigete 1, 2 ja 3 alusel võetud meetmetest ning esitavad kohased põhjendused. 5. Kui EMÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik vaidlustab lõigetes 1 või 2 osutatud juhtumid, millest talle on teatatud, peavad asjaomased liikmesriigid püüdma vaidluse lahendada ning hoidma komisjoni asjaga kursis. Kui liikmesriigid ei ole nelja kuu jooksul alates lõikes 3 osutatud teatise esitamisest jõudnud kokkuleppele, võtab komisjon, olles konsulteerinud kõigi liikmesriikide ekspertidega ja kaalunud kõiki asjaomased tegureid, näiteks majanduslikke ja tehnilisi, kuu jooksul vastu otsuse, mis edastatakse asjaomastele liikmesriikidele ja samal ajal ka teistele liikmesriikidele. Komisjon sätestab iga juhtumi puhul oma otsuse rakendamise tähtaja. Artikkel 9 1. Salvestuslehe mudeli EMÜ tüübikinnitustaotluse esitaja näitab oma taotluses ära, millist tüüpi sõidumeerikutes on kõnealune salvestusleht kasutamiseks mõeldud, ning esitab salvestuslehe katsetamiseks sobivat tüüpi sõidumeerikud. 2. Iga liikmesriigi pädevad asutused näitavad salvestuslehe mudeli tüübikinnitustunnistel ära, millist tüüpi sõidumeerikutel seda salvestuslehe mudelit võib kasutada. Artikkel 10 Ükski liikmesriik ei tohi ühegi sõidumeerikuga varustatud sõiduki registreerimisest keelduda ega keelata sõiduki kasutuselevõtmist või kasutamist põhjustel, et sõidukile on paigaldatud see seade, kui seadmed kannavad artiklis 6 osutatud EMÜ tüübikinnitusmärki ning artiklis 12 osutatud paigaldustahvlit. Artikkel 11 Kõik käesoleva määruse alusel tehtud otsused sõidumeeriku tüübi või salvestuslehe mudeli tüübikinnitusest keeldumise või selle tühistamise kohta peavad sisaldama üksikasjalikke põhjendusi keeldumise või tühistamise aluste kohta. Sellisest otsusest teatatakse asjaomasele isikule ning samal ajal informeeritakse teda õiguskaitsevahenditest, mis liikmesriikide seaduste alusel on tema käsutuses, ning selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadest. III PEATÜKK Paigaldamine ja kontroll Artikkel 12 1. Sõidumeerikuid võivad paigaldada või parandada ainult liikmesriikide pädevate asutuste, kes soovi korral on ära kuulanud asjaomaste tootjate seisukohad, selleks kinnitatud paigaldajad või töökojad. 2. Kinnitatud paigaldaja või töökoda paneb lisatavale plommile erimärgi. Iga liikmesriigi pädevad asutused peavad kasutatavate märkide registrit. 3. Liikmesriikide pädevad asutused saadavad üksteisele kinnitatud paigaldajate või töökodade nimekirjad ning ka kasutatavate märkide koopiad. 4. Tõendamaks sõidumeeriku paigaldamist vastavalt käesoleva määruse nõuetele, lisatakse I lisa sätete kohane paigaldustahvel. IV PEATÜKK Seadme kasutamine Artikkel 13 Seadme korrektse toimimise eest vastutavad tööandja ja autojuhid. Artikkel 14 1. Tööandja annab autojuhtidele piisava arvu salvestuslehti, pidades silmas lehtede isiklikku olemust, tööaja pikkust ning võimalikku kohustust asendada need lehed, mis on rikutud või mille on volitatud kontrolliametnik ära võtnud. Tööandja annab juhtidele ainult tüübikinnituse saanud mudeli puhul ettenähtud salvestuslehed, mis sobivad kasutamiseks sõidukile paigaldatud sõidumeerikus. 2. Ettevõtja säilitab salvestuslehed heas olukorras vähemalt aasta pärast nende kasutamist ja annab asjaomastele juhtidele nende taotluse korral koopiad. Salvestuslehed esitatakse või antakse üle mis tahes volitatud kontrolliametniku taotlusel. Artikkel 15 1. Juhid ei kasuta määrdunud või rikutud salvestuslehti. Selleks peab salvestuslehti piisavalt kaitsma. Kui kirjetega leht on saanud kahjustada, lisab juht rikutud salvestuslehe tagavaralehe juurde, millega see asendati. 2. Juht kasutab salvestuslehte iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Salvestuslehte ei võeta välja enne ühe päeva tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Ühtki salvestuslehte ei tohi kasutada pikema aja jooksul kui see, milleks see oli ette nähtud. Kui sõidukist eemalviibimise tõttu ei saa juht kasutada sõidukile paigaldatud sõidumeerikut, kantakse loetavalt ja salvestuslehte määrimata lõike 3 teise taande punktides b, c ja d osutatud ajavahemikud salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude vahendite abil. Kui sõidukis on mitu juhti, teevad juhid vajaduse korral salvestuslehtedes muudatusi, nii et I lisa II peatüki punktides 1 kuni 3 osutatud teave on registreeritud selle juhi salvestuslehel, kes tegelikult juhib. 3. Juht: - tagab salvestuslehel registreeritud aja vastavuse sõiduki registreerimisriigi ametlikule ajale, - kasutab lüliteid, mis võimaldavad registreerida eraldi ja eristatavalt järgmised ajavahemikud: a) märgi alla +++++ TIFF +++++ : juhtimisaeg; b) märgi alla +++++ TIFF +++++ : kogu muu tööaeg; c) märgi alla +++++ TIFF +++++ : kogu muu valmisolekuaeg, nimelt: - ooteaeg, s.o aeg, mil juht peab olema oma kohal ainult kõnede vastuvõtmiseks, et alustada või jätkata sõitmist või teha muud tööd, - juhi kõrval veedetud aeg, kui sõiduk sõidab, - magamisasemel veedetud aeg, kui sõiduk sõidab; d) märgi alla +++++ TIFF +++++ : töö vaheajad ja igapäevane puhkeaeg. 4. Iga liikmesriik võib lubada registreerida salvestuslehtedel, mida kasutatakse tema territooriumil registreeritud sõidukis, kõik lõike 3 teise taande punktides b ja c osutatud ajavahemikud märgi +++++ TIFF +++++ all. 5. Iga juht kannab oma salvestuslehele järgmised andmed: a) salvestuslehe kasutamist alustades - oma perekonna- ja eesnime; b) salvestuslehe kasutamise alguse ja lõpu kuupäeva ja koha; c) iga sõiduki registreerimisnumbri, millele ta on määratud tööle, nii salvestuslehele kantud esimese reisi alguses ja ka salvestuslehe kasutamise ajal, kui tuleb sõidukit vahetada; d) läbisõidumõõdiku näit: - salvestuslehele kantud esimese reisi alguses, - salvestuslehele kantud viimase reisi lõpus, - tööpäeva jooksul sõiduki vahetamise korral (sõiduki näit, millele ta oli määratud, ja sõiduki näit, millele ta määratakse); e) sõiduki mis tahes vahetamise aeg. 6. Sõidumeerik peab olema konstrueeritud nii, et volitatud kontrolliametnik saaks vajaduse korral pärast meeriku avamist lugeda kontrollimisele eelnenud üheksa tunni andmeid salvestuslehte pöördumatult painutamata, rikkumata või määrimata. Lisaks sellele peab seade olema konstrueeritud nii, et oleks võimalik korpust avamata teha kindlaks, et registreerimine on toimunud. 7. Volitatud kontrolliametniku nõudmisel peab juht esitama jooksva nädala salvestuslehed ning igal juhul eelmise nädala viimase sõidupäeva salvestuslehe. Artikkel 16 1. Seadme rikke või tõrgete korral laseb tööandja selle kinnitatud paigaldajal või töökojal parandada niipea, kui asjaolud võimaldavad. Kui sõidukil ei ole võimalik tagasi pöörduda tööandja territooriumile ühe nädala jooksul alates rikke või tõrgetega töötamise ilmnemisest, tehakse remont teel. Artikli 19 alusel võetud liikmesriikide meetmetega võib pädevatele asutustele anda volitused keelata sõiduki kasutamine, kui rikked või tõrked ei ole parandatud eespool olevate lõikude kohaselt. 2. Kui seade ei tööta või töötab tõrgetega, märgib juht salvestuslehele või -lehtedele või salvestuslehele lisatavale ajutisele lehele kogu teabe erinevate ajavahemike kohta, mida seade ei ole korrektselt registreerinud. V PEATÜKK Lõppsätted Artikkel 17 Lisade tehnika arenguga kohandamiseks vajalikud muudatused võetakse vastu artiklis 18 ettenähtud korras. Artikkel 18 1. Käesolevaga luuakse käesoleva määruse tehnika arenguga kohandamise komitee (edaspidi "komitee"); komitee koosneb liikmesriikide esindajatest ja selle eesistujaks on komisjoni esindaja. 2. Komitee võtab vastu oma töökorra. 3. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab komitee eesistuja omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse korral kõnealuse küsimuse komiteele. 4. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus võetakse vastu asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamusega. Eesistuja ei hääleta. 5. a) Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu. b) Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. c) Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates ettepaneku tegemisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu. Artikkel 19 1. Liikmesriigid võtavad pärast komisjoniga nõupidamist õigeaegselt vastu käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud õigusnormid. Need meetmed peavad muu hulgas hõlmama reorganiseerimist, menetlust ning teostamisvahendeid, vastavuskontrolli ja rikkumiste korral rakendatavaid karistusi. 2. Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva määruse kohaldamisel ja selle järgimise kontrollimisel. 3. Kõnealuse vastastikuse abi raames saadavad liikmesriikide pädevad asutused üksteisele regulaarselt kogu kättesaadava teabe: - riigis ajutiselt elavate isikute poolt toime pandud rikkumiste ning nende eest määratud karistuste kohta, - liikmesriikide poolt oma alaliste elanike suhtes rakendatud karistuste kohta rikkumiste eest, mis on toime pandud mõnes teises liikmesriigis. Artikkel 20 Määrus (EMÜ) nr 1463/70 tunnistatakse kehtetuks. Kuid nimetatud määruse artikli 3 lõiget 1 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 1989 regulaarse rahvusvahelise reisijateveoga tegelevate sõidukite ja juhtide suhtes, kui sellisteks vedudeks kasutatavad sõidukid pole veel varustatud määruse (EMÜ) nr 3821/85 kohaselt kasutatava sõidumeerikuga. Artikkel 21 Käesolev määrus jõustub 29. septembril 1986. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 20. detsember 1985 Nõukogu nimel eesistuja R. Krieps [1] EÜT C 100, 12.4.1984, lk 3 ja EÜT C 223, 3.9.1985, lk 5. [2] EÜT C 122, 20.5.1985, lk 168. [3] EÜT C 104, 25.4.1985, lk 4 ja EÜT C 303, 25.11.1985, lk 29. [4] EÜT L 164, 27.7.1970, lk 1. [5] EÜT L 334, 24.12.1977, lk 11. [6] EÜT L 370, 31.12.1985, lk 1. -------------------------------------------------- I LISA KONSTRUKTSIOONI-, KATSETUS-, PAIGALDUS- JA KONTROLLINÕUDED I. MÕISTED Käesolevas lisas on: a) sõidumeerik: maanteesõidukitele paigaldamiseks mõeldud seade, mis näitab ja registreerib automaatselt või poolautomaatselt nende sõidukite liikumise ja juhtide teatavad tööajad; b) salvestusleht: registreeritud andmete vastuvõtmiseks ja säilitamiseks mõeldud leht, mis pannakse sõidumeerikusse ja millele sõidumeeriku märgistusseadmed kannavad pidevalt salvestatava teabe; c) sõidumeeriku konstant: numbriline parameeter, mis vastab ühe kilomeetri jooksul läbitud vahemaa näitamiseks ja registreerimiseks vajaliku sisendsignaali väärtusele; konstanti väljendatakse pööretena kilomeetris (k =…pööre/km) või impulssidena kilomeetris (k =… imp/km); d) sõidukit iseloomustav koefitsient: numbriline parameeter, mis kirjeldab sõidukit sõidumeerikuga ühendava osa (käigukasti väljundvõll või -telg) tekitatud väljundsignaali, kui sõiduk läbib normaalsetes katsetingimustes ühe mõõdetud kilomeetri pikkuse vahemaa (vt käesoleva lisa VI peatükk, punkt 4). Sõidukit iseloomustavat konstanti väljendatakse pööretena kilomeetris (k = … pööre/km) või impulssidena kilomeetris (k = … imp/km); e) rattarehvide efektiivümbermõõt: mitme sõidukit vedava ratta (veoratta) keskmine läbitud teepikkus täieliku pöörlemise korral. Teepikkusi tuleb mõõta normaalsetes katsetingimustes (vt käesoleva lisa VI peatükk, punkt 4) ning neid väljendatakse kujul: 1 = … mm. II. SÕIDUMEERIKU ÜLDOMADUSED JA FUNKTSIOONID Sõidumeerik peab suutma registreerida järgmist: 1. sõiduki läbitud teepikkus; 2. sõiduki kiirus; 3. juhtimisaeg; 4. muu tööaeg või valmisolekuaeg; 5. töö vaheajad ja igapäevane puhkeaeg; 6. salvestuslehte sisaldava korpuse avamine. Sõiduki puhul, mida kasutab kaks juhti, peab sõidumeerik suutma registreerida samaaegselt ja eristatavalt kahele eraldi lehele punktides 3, 4 ja 5 loetletud ajad. III. SÕIDUMEERIKU KONSTRUKTSIOONINÕUDED a) Üldpunktid 1. Sõidumeerikul on järgmised osad. 1.1. Visuaalsed vahendid, mis näitavad: - läbitud teepikkust (läbisõidumõõdik), - kiirust (spidomeeter), - aega (kell). 1.2. Salvestusvahendid koosnevad: - läbisõidumõõdikust, - kiirusmeerikust, - ühest või mitmest III peatüki jao c punkti 4 nõuetele vastavast ajameerikust. 1.3. Märgistusseade, mis näitab salvestuslehel iga lehte sisaldava korpuse avamise. 2. Kui sõidumeerikule pannakse eespool loetletud seadmetele lisaks veel seadmeid, ei tohi need segada kohustuslike seadmete nõuetekohast toimimist ega nende näitude lugemist. Sõidumeerik tuleb esitada tüübikinnituseks koos kõigi lisaseadmetega. 3. Materjalid 3.1. Sõidumeeriku kõik koostisosad peavad olema tehtud piisavalt stabiilsetest ja piisava mehaanilise tugevusega materjalidest, millel on stabiilsed elektrilised ja magnetilised karakteristikud. 3.2. Seadme mis tahes koostisosa muudatused või muudatused selle valmistamiseks kasutatavates materjalides tuleb enne valmistamisel kasutuselevõtmist esitada kinnitamiseks asutusele, kes andis seadme tüübikinnituse. 4. Läbitud teepikkuse mõõtmine Läbitud teepikkuse võib mõõta ja registreerida nii: - et selle hulka arvatakse nii edaspidi kui tagurpidi liikumine või - selle hulka arvatakse ainult edaspidi liikumine. Tagurpidi liikumise mis tahes salvestus ei tohi mõjutada muude salvestuste selgust ja täpsust. 5. Kiiruse mõõtmine 5.1. Kiiruse mõõtmisulatus vastab tüübikinnitustunnistusel märgitud ulatusele. 5.2. Mõõtevahendi loomulik sagedus ja summutus peavad olema sellised, et kiirust näitavad ja registreerivad seadmed võivad mõõtmisulatuses järgida kuni 2 m/s2 suurust kiirenduse muutust lubatud hälbe piires. 6. Aja mõõtmine (kell) 6.1. Kella lähtestusseadis peab olema salvestuslehte sisaldava korpuse sees; korpuse iga avamine tuleb registreerida automaatselt salvestuslehel. 6.2. Kui salvestuslehe edasiliikumist juhib kell, peab aeg, mille jooksul kell pärast täielikku üleskeeramist töötab, olema vähemalt 10 % pikem salvestusajast, mis vastab seadmesse pandavate salvestuslehtede maksimaalsele ajale. 7. Valgustus ja kaitse 7.1. Seadme visuaalsed vahendid peavad olema varustatud piisava mittepimestava valgustusega. 7.2. Normaalsetes kasutustingimustes peavad seadme kõik sisemised osad olema kaitstud niiskuse ja tolmu eest. Lisaks sellele peavad need olema avamiskindlad ja olema korpustes, mida saab kinni plommida. b) Visuaalsed vahendid 1. Läbitud teepikkuse näidik (läbisõidumõõdik) 1.1. Läbitud teepikkuse näidiku väikseima jaotise väärtus peab olema 0,1 kilomeetrit. Hektomeetreid näitavaid arve peab saama selgesti eristada täiskilomeetreid näitavatest arvudest. 1.2. Läbisõidumõõdiku numbrid peavad olema kergesti loetavad ja nende näivkõrgus peab olema vähemalt 4 mm. 1.3. Läbisõidumõõdikul peab olema võimalik näidata vähemalt 99999,9 km. 2. Kiirusnäidikud (spidomeeter) 2.1. Kiiruseskaala peab mõõtmisulatuses olema ühtselt gradueeritud 1, 2, 5 või 10 kilomeetri kaupa tunnis. Kiiruse skaalamärkide väärtus (vahemaa kahe järjestikuse märgi vahel) ei tohi olla suurem kui 10 % skaalal näidatud maksimumkiirusest. 2.2. Mõõteulatusest väljaspool olevat ala ei tule tähistada numbritega. 2.3. Kiiruse erinevust 10 km/h näitava mõõteskaala jaotise pikkus peab olema vähemalt 10 mm. 2.4. Osutiga näidikul ei tohi vahemaa osuti ja näidiku vahel olla suurem kui 3 mm. 3. Ajanäidik (kell) Ajanäidik peab olema nähtav väljaspool seadet ning selle näit peab olema selge, lihtne ja üheselt mõistetav. c) Salvestusvahendid 1. Üldpunktid 1.1. Kõik seadmed, olenemata salvestuslehe kujust (riba või ketas), peavad olema varustatud märgiga, mis võimaldab salvestuslehte korrektselt sisse panna, nii et oleks tagatud kella näidatava aja ja lehe ajamärgistuse vastavus. 1.2. Salvestuslehte liigutav mehhanism peab olema selline, et see tagaks lehe tõrgeteta liikumise ning vaba sissepanemise ja väljavõtmise. 1.3. Kettakujuliste salvestuslehtede puhul peab edasiliigutamisseadet juhtima kellamehhanism. Sel juhul peab lehe pöörlemine olema pidev ja ühtlane, minimaalse kiirusega 7 mm tunnis, mõõdetuna ringi siseküljel, mis tähistab kiiruse mõõtmisala serva. Ribakujulise meeriku puhul, kus lehtede edasiliigutamisseadet juhib kellamehhanism, peab sirgjooneline edasiliikumine olema vähemalt 10 mm tunnis. 1.4. Läbitud teepikkuse, sõiduki kiiruse ja salvestuslehte või salvestuslehti sisaldava korpuse kõigi avamiste registreerimine peab olema automaatne. 2. Läbitud teepikkuse salvestamine 2.1. Salvestuslehel peab iga läbitud kilomeeter olema kujutatud vähemalt 1millimeetrise muutusega vastaval koordinaadil. 2.2. Isegi kui kiirus ulatub mõõtmisulatuse ülempiirini, peab teepikkuse salvestus olema selgesti loetav. 3. Kiiruse salvestamine 3.1. Olenemata salvestuslehe kujust, peab kiirusmeeriku pliiats normaalselt liikuma salvestuslehe liikumise suunas sirgjooneliselt ja õige nurga all. Kuid pliiatsi liikumine võib olla kõverjooneline, kui järgmised tingimused on täidetud: - pliiatsi joonistatud jälg peab olema risti kiiruse salvestamiseks jäetud ala keskmise ümbermõõduga (kettakujuliste lehtede puhul) või teljega (ribakujuliste lehtede puhul), - olenemata salvestuslehe kujust peab sule joonistatud jälje kumerusraadiuse ja kiiruse salvestamiseks jäetud ala laiuse suhe olema vähemalt 2,4 : 1, - ajaskaala tähistused peavad ulatuma salvestusalale sama raadiusega kumeruse all kui pliiatsi joonistatud jälg. Ajaskaalal olevate märgistuste vahemik ei tohi olla pikem kui üks tund. 3.2. Salvestuslehel peab iga kiirusemuudatus 10 km/h olema kujutatud vähemalt 1,5 mm muutusega vastaval koordinaadil. 4. Aja salvestamine 4.1. Sõidumeerik peab olema ehitatud selliselt, et on võimalik vajaduse korral lülitiseadme abil registreerida automaatselt ja eraldi neli aega, nagu see on osutatud määruse artiklis 15. 4.2. Jälgede karakteristikute, nende suhteliste asukohtade ja vajaduse korral määruse artiklis 15 sätestatud märkide abil peab olema võimalik erinevaid aegu selgesti eristada. Erinevad ajad tuleks salvestuslehel üksteisest eristada vastavate jälgede paksuse erinevusega või mis tahes muu süsteemi abil, mis on loetavuse ja andmete tõlgendamise lihtsuse suhtes vähemalt sama tõhus. 4.3. Sõidukite puhul, mille meeskond koosneb mitmest juhist, tuleb punktis 4.1 sätestatud andmed salvestada kahele eraldi lehele, kusjuures iga leht kuulub ühele juhile. Sel juhul peab erinevate lehtede edasiliikumine toimuma kas ühtse mehhanismi abil või sünkroniseeritud eraldi mehhanismide abil. d) Sulgur 1. Salvestuslehte või salvestuslehti ja kella lähtestusmehhanismi sisaldav korpus peab olema varustatud lukuga. 2. Salvestuslehte või salvestuslehti ja kella lähtestusmehhanismi sisaldava korpuse iga avamine tuleb automaatselt registreerida lehel või lehtedel. e) Märgistus 1. Sõidumeeriku esiküljel peavad olema järgmised märgistused: - läbisõidumõõdiku näidu lähedal teepikkuse mõõtühik, mida näidatakse lühendiga "km", - kiiruseskaala lähedal märgistus "km/h", - spidomeetri mõõtepiirkond kujul "Vmin… km/h, Vmax… km/h", märgistus ei ole vajalik, kui see on olemas seadet kirjeldaval tahvlil. Neid nõudeid ei kohaldata siiski sõidumeerikute suhtes, millele on antud tüübikinnitus enne 10. augustit 1970. 2. Kirjeldav tahvel tuleb ehitada seadme sisse ning sellel peavad olema järgmised märgistused, mis peavad olema nähtavad paigaldatud seadmel: - seadme tootja nimi ja aadress, - tootjanumber ja ehitusaasta, - seadme tüübikinnitusmärk, - seadme konstant kujul "k = … pööre/km" või "k = … imp/km", - soovi korral mõõtepiirkond punktis 1 kirjeldatud kujul, - kui seadme tundlikkus kaldenurga suhtes võib mõjutada seadme näite üle lubatud hälbe, väljendatakse lubatud kaldenurk järgmiselt: +++++ TIFF +++++ kus α on nurk, mis on mõõdetud seadme esikülje (paigaldatud ülespoole) horisontaalasendis, milles seade on kalibreeritud, ning β ja γ on vastavalt kalibreerimisnurgast α lubatud maksimaalsed hälbed üles- ja allapoole. f) Lubatud hälve (visuaal- ja salvestusseadmed) 1. Katsestendil enne paigaldamist: a) läbitud teepikkus: tegelikust teepikkusest pluss/miinus 1 %, kui teepikkus on vähemalt 1 km; b) kiirus: tegelikust kiirusest pluss/miinus 3 km/h; c) aeg: pluss/miinus kaks minutit päevas ja maksimaalselt 10 minutit seitsme päeva kohta, kui kella üleskeeramisjärgne tööaeg ei ole sellest ajast lühem. 2. Paigaldamisel: a) läbitud teepikkus: tegelikust teepikkusest pluss/miinus 2 %, kui teepikkus on vähemalt 1 km; b) kiirus: tegelikust kiirusest pluss/miinus 4 km/h; c) aeg: pluss/miinus 2 minutit päevas või pluss/miinus 10 minutit seitsme päeva kohta. 3. Kasutamisel: a) läbitud teepikkus: tegelikust teepikkusest pluss/miinus 4 %, kui teepikkus on vähemalt 1 km; b) kiirus: tegelikust kiirusest pluss/miinus 6 km/h; c) aeg: pluss/miinus 2 minutit päevas või pluss/miinus 10 minutit seitsme päeva kohta. 4. Punktides 1, 2 ja 3 sätestatud lubatud hälve kehtib temperatuurivahemiku 0 °C - 40 °C puhul, temperatuuri mõõdetakse seadme vahetus läheduses. 5. Punktides 2 ja 3 sätestatud lubatud hälvet mõõdetakse VI peatükis sätestatud tingimustel. IV. SALVESTUSLEHT a) Üldpunktid 1. Salvestuslehed peavad olema sellised, et need ei segaks seadme normaalset töötamist ning et neil sisalduvad andmed oleksid kustumatud, kergesti leotavad ja identifitseeritavad. Salvestuslehed peavad normaalsetes niiskus- ja temperatuuritingimustes säilitama oma mõõtmed ja kõik neile salvestatud andmed. Lisaks sellele peab saama lehele kirjutada määruse artikli 15 lõikes 5 osutatud teabe neid rikkumata ja salvestuste loetavust mõjutamata. Normaalsetes hoiustamistingimustes peavad salvestused jääma selgelt loetavaks vähemalt aastaks. 2. Olenemata lehtede kujust peab nende minimaalne salvestusmaht olema 24 tundi. Kui katkematu salvestusmahu suurendamiseks ühendatakse töötajate sekkumiseta kokku mitu ketast, peavad erinevate ketaste vahelised ühendused olema sellised, et ühelt kettalt teisele ülemineku ajal ei oleks salvestustes katkestusi ega kattuvusi. b) Salvestuspiirkonnad ja nende gradueerimine 1. Salvestuslehtedel on järgmised mõõtepiirkonnad: - üksnes kiirusega seotud andmetele jäetud piirkond, - üksnes läbitud teepikkusega seotud andmetele jäetud piirkond, - üks või mitu piirkonda, mis on juhtimisaja, muude töö- ja valmisolekuaegade ning juhtide töö vaheaegade ja igapäevase puhkeajaga seotud andmete tarvis. 2. Kiiruse salvestuspiirkond tuleb gradueerida jaotistega vähemalt 20 km/h. Igale skaalatähisele vastav kiirus tuleb näidata numbritega selle tähise juures. Piirkonnas peab vähemalt korra esinema sümbol "km/h". Skaala viimane tähis peab langema kokku mõõtepiirkonna ülemise mõõtepiiriga. 3. Läbitud teepikkuse salvestuspiirkond peab olema selline, et oleks võimalik raskusteta lugeda läbitud kilomeetrite arvu. 4. Punktis 1 osutatud andmetele jäetud piirkond või piirkonnad peavad olema tähistatud nii, et oleks võimalik selgelt eristada erinevaid aegu. c) Salvestuslehele trükitav teave Igale lehele peab olema trükitud järgmine teave: - tootja nimi ja aadress või kaubanimi, salvestuslehe mudeli tüübikinnitusmärk, - seadme tüübi või tüüpide, milles lehte võib kasutada, tüübikinnitusmärk, - kiiruse mõõtepiirkonna ülemine mõõtepiir kilomeetrites tunni kohta. Minimaalsete lisanõuetena peab igale lehele olema trükitud selliselt gradueeritud ajaskaala, et oleks võimalik lugeda aega otse viieteistkümne minuti kaupa, kusjuures saab raskusteta kindlaks teha viieminutilist vahemikku. d) Vaba ruum käsitsi tehtavate vahelekirjutuste tarvis Lehtedel peab olema nii palju vaba ruumi, et juhid saaksid kirjutada vähemalt järgmised üksikasjad: - juhi ees- ja perekonnanimi, - salvestuslehe kasutamise alguse ja lõpu kuupäev ja koht, - selle sõiduki registreerimisnumber või nende sõidukite registreerimisnumbrid, millele juht on lehe kasutamise ajal määratud, - sõiduki või sõidukite, millele juht on lehe kasutamise ajal määratud, läbisõidumõõdiku näidud, - sõiduki vahetamise aeg. V. SÕIDUMEERIKU PAIGALDAMINE 1. Sõidumeerik peab asuma sõidukis sellises kohas, et juhil oleks oma kohalt selge vaade spidomeetrile, läbisõidumõõdikule ja kellale, ning samas peaksid kõigi nende seadmete osad, sealhulgas vedavad osad, olema kaitstud juhusliku rikkumise eest. 2. Sõidumeeriku konstanti peab saama kohandada sõidukit iseloomustava konstandiga kohase seadme - adapteri - abil. Kahe või enama tagasilla ülekandearvuga sõidukitele tuleb paigaldada lülitusseade, mille abil need erinevad ülekandearvud saab automaatselt viia vastavusse ülekandearvuga, millele sõiduki sõidumeerik on kohandatud. 3. Pärast seda, kui seadet on paigaldamise käigus kontrollitud, kinnitatakse sõidukile seadme kõrvale või seadmele paigaldustahvel nii, et see oleks selgesti nähtav. Pärast iga kinnitatud paigaldaja või töökoja läbiviidud ülevaatust, mille tagajärjel tuleb paigaldusseadistust muuta, tuleb kinnitada eelmise tahvli asemele uus tahvel. Tahvlil peavad olema vähemalt järgmised üksikasjad: - kinnitatud paigaldaja või töökoja nimi, aadress või kaubanimi, - sõidukit iseloomustav koefitsient kujul "w = … pööre/km" või "w = … imp/km", - rattarehvide efektiivümbermõõt kujul "1 = … mm", - kuupäevad, millal määrati kindlaks sõidukit iseloomustav koefitsient ja mõõdeti rattarehvide efektiivümbermõõt. 4. Plommid Plommida tuleb järgmised osad: a) paigaldustahvel, kui see ei ole kinnitatud nii, et seda ei saa eemaldada sellel olevaid tähiseid kahjustamata; b) sõidumeerikut sõidukiga ühendava ühenduse mõlemad otsad; c) adapter ning koht, kus see on vooluringi ühendatud; d) kahe või enama teljesuhtega sõidukite lülitusmehhanism; e) ühendused, mis ühendavad adapterit ja lülitusmehhanismi ülejäänud seadmega; f) III peatüki punkti a alapunktis 7.2 nõutavad korpused. Teatavatel juhtudel võib nõuda seadme tüübikinnitamisel lisaplomme ning tüübikinnitustunnistusele tuleb teha märkus plommide asukoha kohta. Hädaolukorras võib eemaldada ainult punktides b, c ja e nimetatud plommid; iga kord, kui need plommid on katki tehtud, tuleb esitada põhjuste kohta kirjalik avaldus ja see anda pädevale asutusele. VI. KONTROLL JA ÜLEVAATUS Liikmesriigid nimetavad asutused, kes teevad kontrolli ja ülevaatust. 1. Uute või parandatud seadmete sertifitseerimine Iga uus või parandatud seade tuleb tõendada plommiga vastavalt V peatüki punkti 4 alapunktile f selle korrektse töötamise ning näitude ja salvestuste täpsuse osas III peatüki punkti f alapunktis 1 sätestatud piires. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid sätestada esialgse tõendamise, mis koosneb uue või parandatud seadme vastavuse tõendamisest tüübikinnitusega mudelile ja/või määruse ja selle lisade nõuetele, või delegeerida tõendamisvolitused tootjatele või nende volitatud esindajatele. 2. Paigaldamine Seadme paigaldamisel sõidukile peab seade ja kogu paigaldus vastama III peatüki punkti f alapunktis 2 sätestatud lubatud hälbe nõuetele. Ülevaatuskatsed korraldab kinnitatud paigaldaja või töökoda omal vastutusel. 3. Korrapärane ülevaatus a) Sõidukile paigaldatud seadme korrapärane ülevaatus toimub vähemalt iga kahe aasta möödumisel ja selle võib läbi viia koos sõiduki tehnoülevaatusega. Ülevaatuse käigus tuleb eelkõige kontrollida: - et seade töötab korrektselt, - et seadmel oleks tüübikinnitusmärk, - et paigaldustahvel oleks kinnitatud, - et plommid seadmel ja muudel seadeldise osadel oleksid terved, - rehvide tegelikku ümbermõõtu. b) Ülevaatus, tagamaks vastavuse III peatüki punkti f alapunkti 3 sätetele lubatud hälvete osas, viiakse läbi vähemalt iga kuue aasta möödumisel, kuigi iga liikmesriik võib sätestada lühema ajavahemiku oma territooriumil registreeritud sõidukite suhtes. Ülevaatuse käigus tuleb asendada paigaldustahvel. 4. Vigade mõõtmine Vigade mõõtmine paigaldamisel ja kasutamise ajal viiakse läbi järgmistel tingimustel, mida tuleb pidada katsetamise standardtingimusteks: - normaalses sõidukorras koormata sõiduk, - rehvirõhk vastavalt tootja juhistele, - rehvi kulumine seadusega lubatud piires, - sõiduki liikumine: sõiduk peab liikuma oma mootori jõul otse ja tasasel pinnal kiirusega 50 ± 5 km/h; katse võib läbi viia ka kohasel katsestendil, kui selle täpsus on võrreldav. -------------------------------------------------- II LISA TÜÜBIKINNITUSMÄRK JA -TUNNISTUS I. TÜÜBIKINNITUSMÄRK 1. Tüübikinnitusmärgi moodustavad: - e-tähte ümbritsev ristkülik, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber või -täht vastavalt järgmistele kokkuleppelistele märkidele: Belgia | 6, | Taani | 18, | Saksamaa | 1, | Kreeka | GR, | Hispaania | 9, | Prantsusmaa | 2, | Iirimaa | IRL, | Itaalia | 3, | Luksemburg | 13, | Madalmaad | 4, | Portugal | 21, | Ühendkuningriik | 11 | ja - tüübikinnitusnumber, mis vastab sõidumeeriku või salvestuslehe tüübinäidisele antud tüübikinnitustunnistuse numbrile, mis asub mis tahes kohas ristküliku vahetus läheduses. 2. Tüübikinnitusmärk kantakse iga meerikukomplekti kirjeldustahvlile ja igale salvestuslehele. See peab olema kustumatu ja alati selgesti loetav. 3. Joonisel kujutatud tüübikinnitusmärgi mõõtmed on esitatud millimeetrites, kusjuures need on minimaalmõõtmed. Mõõtmetevahelised suhted tuleb säilitada. +++++ TIFF +++++ II. TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS Tüübikinnituse andnud riik annab taotluse esitajale tüübikinnitustunnistuse, mille näidis on esitatud allpool. Kui liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele väljaantud või vajaduse korral tühistatud tüübikinnitustest, kasutab ta selle tunnistuse koopiaid. +++++ TIFF +++++ --------------------------------------------------