Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31985L0611

Nõukogu Direktiiv, 20. detsember 1985, avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta

EÜT L 375, 31.12.1985, p. 3–18 (DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (ES, PT, FI, SV, CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 01/07/2011; kehtetuks tunnistatud 32009L0065

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1985/611/oj

31985L0611



Euroopa Liidu Teataja L 375 , 31/12/1985 Lk 0003 - 0018
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 6 Köide 2 Lk 0116
Hispaaniakeelne eriväljaanne: Peatükk 06 Köide 3 Lk 0038
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 6 Köide 2 Lk 0116
Portugalikeelne eriväljaanne Peatükk 06 Köide 3 Lk 0038


Nõukogu direktiiv,

20. detsember 1985,

avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta

(85/611/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 57 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

liikmesriikide avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevad seadused on riigiti märgatavalt erinevad, eriti selliste fondide suhtes kehtestatud kohustuste ja järelevalve osas. Need erinevused kahjustavad fondide konkurentsitingimusi ega taga osakuomanikele võrdväärset kaitset;

avatud investeerimisfonde (UCITS) reguleerivad siseriiklikud seadused tuleb kooskõlastada, eesmärgiga lähendada selliste fondide konkurentsitingimusi ühenduse tasandil, kusjuures samal ajal tuleb tagada osakuomanikele tõhusam ja ühtsem kaitse; selline kooskõlastamine võimaldab ühes liikmesriigis paikneval avatud investeerimisfondil (UCITS) oma osakuid teistes liikmesriikides hõlpsamini turustada;

nende eesmärkide saavutamine hõlbustab avatud investeerimisfondide (UCITS) osakute vaba ringlemise piirangute kõrvaldamist ühenduses ning selline kooskõlastamine aitab luua Euroopa kapitaliturgu;

neid eesmärke silmas pidades on soovitav kehtestada ühised põhireeglid reguleerimaks liikmesriikides asuvatele avatud investeerimisfondidele (UCITS) tegevusloa andmist, nende järelevalvet, struktuuri ja äritegevust ning infot, mida need fondid peavad avaldama;

selliste ühiste reeglite kehtestamine on liikmesriikides paiknevaile avatud investeerimisfondidele (UCITS) piisav tagatis, mis võimaldab neil, kapitali liikumist reguleerivate sätete alusel, oma osakuid turustada teistes liikmesriikides, ilma et need teised liikmesriigid saaksid osakuid turustavaile fondidele või nende osakutele kohaldada mis tahes muid sätteid kui neid, mis neis riikides, kus osakuid turustatakse, kuuluvad käesoleva direktiiviga reguleeritavasse valdkonda; kui ühes liikmesriigis asuv avatud investeerimisfond (UCITS) turustab oma osakuid mõnes teises liikmesriigis, peab ta sellest hoolimata tegema kõik vajaliku kindlustamaks, et selles liikmesriigis, kus osakuid turustatakse, saavad osakuomanikud oma finantsõigusi hõlpsasti kasutada ning on varustatud vajaliku infoga;

liikmesriikide seaduste kooskõlastamine peaks algul piirduma mitte kinniste, vaid avatud tüüpi investeerimisfondidega (UCITS), mis pakuvad oma osakuid avalikuks müügiks ühenduses ja mille ainus eesmärk on investeerimine vabalt kaubeldavatesse väärtpabereisse (mis olemuselt on väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud või samasugusel reguleeritud turul kauplemiseks lubatud vabalt kaubeldavad väärtpaberid); käesolevas direktiivis hõlmamata avatud investeerimisfondide (UCITS) tegevuse reguleerimine tekitab mitmesuguseid probleeme, mida tuleb lahendada muude sätete abil, ning seetõttu jääb selliseid fonde puudutav kooskõlastamine hilisemale etapile; kuni sellise kooskõlastamiseni võib iga liikmesriik muu hulgas ette näha avatud investeerimisfondide (UCITS) liigid, mis oma investeerimis- ja laenupoliitika tõttu jäävad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja, ning sätestada niisugused erireeglid, mille alusel selliste avatud investeerimisfondide (UCITS) äritegevust selle riigi territooriumil korraldatakse;

selliste osakute vaba turustamine, mis on välja lastud avatud investeerimisfondide (UCITS) poolt, kellel on lubatud investeerida 100 % oma varast ühe ja sama emitendi (riigi, kohalike ametivõimude jne) välja lastud vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse, ei tarvitse otse või kaudselt avaldada segavat mõju kapitalituru toimimisele või liikmesriikide finantseerimisele ega tarvitse luua seda laadi majandusolukordi, mille kujunemist asutamislepingu artikli 68 lõikega 3 püütakse takistada;

tuleb silmas pidada eriolukorda Kreeka Vabariigi ja Portugali Vabariigi finantsturgudel ja võimaldada neile riikidele lisaaega käesoleva direktiivi rakendamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAGU

Üldsätted ja reguleerimisala

Artikkel 1

1. Liikmesriigid kohaldavad käesolevat direktiivi avatud investeerimisfondide (UCITS) suhtes, mis paiknevad nende territooriumil.

2. Avatud investeerimisfondid (UCITS) on käesolevas direktiivis ja vastavalt artiklile 2 fondid:

- mille ainus eesmärk on avalikkuselt kaasatud kapitali ühine investeerimine vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse ning mis toimivad riski hajutamise põhimõttel,

ja

- mille osakud ostetakse või võetakse osakuomanike nõudmisel tagasi otse või kaudselt nende fondide varast. Meetmeid, mida avatud investeerimisfond (UCITS) rakendab kindlustamaks, et tema osakute börsimaksumus ei erineks oluliselt nende puhasmaksumusest, vaadeldakse võrdväärsena sellise tagasiostmise või tagasivõtmisega.

3. Sellise fondi võib asutada vastavalt seadusele kas lepinguõiguse (fondivalitseja juhitavad lepingulised fondid) või investeerimisfondide õiguse (avatud investeerimisfondid) või põhikirja (investeerimisühingud) alusel.

Käesolevas direktiivis tähendatud "lepingulised fondid" hõlmavad ka avatud investeerimisfonde.

4. Käesolev direktiiv ei kehti investeerimisühingute kohta, mille vara on tütarühingute vahendusel investeeritud põhiliselt muul viisil kui vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse.

5. Liikmesriigid keelavad avatud investeerimisfondidel (UCITS), mille kohta kehtib käesolev direktiiv, muuta end avatud investeerimisfondideks, mille suhtes käesolev direktiiv ei kehti.

6. Kui kapitali liikumist reguleerivates sätetes ning artiklites 44, 45 ja artikli 52 lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, ei või liikmesriigid teises liikmesriigis paiknevate avatud investeerimisfondide (UCITS) või nende väljalastud osakute suhtes kohaldada muid kui ainult käesoleva direktiivi sätteid juhul, kui need avatud investeerimisfondid (UCITS) turustavad oma osakuid selle liikmesriigi territooriumil.

7. Piiramata lõike 6 kohaldamist, võib liikmesriik kehtestada oma territooriumil paiknevate avatud investeerimisfondide (UCITS) suhtes käesoleva direktiivi artiklis 4 ja järgmistes artiklites sätestatud nõuetest rangemad nõuded või lisanõuded, tingimusel et need on üldkohaldatavad ega ole vastuolus käesoleva direktiivi sätetega.

Artikkel 2

1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste avatud investeerimisfondide (UCITS) suhtes:

- kinnised investeerimisfondid (UCITS),

- avatud investeerimisfondid (UCITS), mis suurendavad kapitali ühenduse piires või selle mis tahes osas, sealjuures oma osakuid avalikuks müügiks pakkumata,

- avatud investeerimisfondid (UCITS), mille osakuid võib fonditingimuste või investeerimisühingu põhikirja alusel avalikult müüa ainult mitteliikmesriikides,

- seda liiki avatud investeerimisfondid (UCITS), mis on ette nähtud liikmesriikide eeskirjadega, kus nad asuvad, millele nende investeerimis- ja laenupoliitikat silmas pidades ei sobi V jaos ning artiklis 36 sätestatud eeskirjad.

2. Viis aastat pärast käesoleva direktiivi rakendamist esitab komisjon nõukogule aruande lõike 1, eriti selle neljanda taande rakendamise kohta. Vajaduse korral paneb ta ette sobivaid meetmeid reguleerimisala laiendamiseks.

Artikkel 3

Käesolevas direktiivis peetakse avatud investeerimisfondi (UCITS) paiknevaks selles liikmesriigis, kus asub investeerimisühingu või lepingulise fondi fondivalitseja registrisse kantud asukoht. Liikmesriigid peavad nõudma, et peakontor asuks samas liikmesriigis, kus registrisse kantud asukoht.

II JAGU

Avatud investeerimisfondile (UCITS) tegevusloa väljastamine

Artikkel 4

1. Avatud investeerimisfond (UCITS) võib tegutseda ainult selle liikmesriigi, kus ta paikneb, pädevatelt ametiasutustelt (edaspidi "pädevad ametiasutused") saadud tegevusloa alusel.

Selline tegevusluba kehtib kõigis liikmesriikides.

2. Lepingulisele fondile väljastatakse tegevusluba ainult juhul, kui pädevad ametiasutused on kinnitanud fondivalitseja, fonditingimused ja depoopanga valiku. Investeerimisühingule väljastatakse tegevusluba ainult juhul, kui pädevad ametiasutused on kinnitanud nii tema põhikirja kui ka depoopanga valiku.

3. Pädevad ametiasutused võivad avatud investeerimisfondile (UCITS) tegevusloa väljastamisest keelduda juhul, kui fondivalitseja, investeerimisühingu või depoopanga juhatajad pole piisavalt hea mainega või kui neil puuduvad oma kohustuste täitmiseks ivajalikud kogemused. Sel eesmärgil tuleb fondivalitsejate, investeerimisühingute ja depoopankade juhatajate ning kõigi neid ametiülesannetes asendavate isikute nimed viivitamata edastada pädevatele ametiasutustele.

"Juhatajad" on isikud, kes seaduse või põhikirja alusel esindavad fondivalitsejat, investeerimisühingut või depoopanka või kes tegelikult juhivad fondivalitseja, investeerimisühingu või depoopanga tegevust.

4. Ilma pädevate ametiasutuste heakskiiduta ei tohi asendada fondivalitsejat ega depoopanka, muuta fonditingimusi ega investeerimisühingu põhikirja.

III JAGU

Lepinguliste fondide struktuuriga seotud kohustused

Artikkel 5

Fondivalitseja käsutuses peab olema piisavalt rahalisi vahendeid võimaldamaks tal arendada tõhusat äritegevust ja täita oma kohustusi.

Artikkel 6

Fondivalitseja ei tohi tegelda muuga kui avatud investeerimisfondide ja investeerimisühingute juhtimisega.

Artikkel 7

1. Lepingulise fondi vara tuleb anda depoopanka hoiule.

2. Depoopanga artiklis 9 tähendatud vastutust ei mõjuta asjaolu, et depoopank on kogu talle hoiule antud vara või osa sellest varast andnud kolmanda isiku valdusse.

3. Peale selle tuleb depoopangal:

a) tagada, et lepingulise fondi nimel või fondivalitseja poolt sooritatud osakute müük, väljalaskmine, tagasiostmine, tagasivõtmine ja tühistamine toimuks kooskõlas seaduse ja fonditingimustega;

b) tagada, et osakute maksumuse väljaarvestamine toimuks kooskõlas seaduse ja fonditingimustega;

c) täita fondivalitseja korraldusi, kui need pole vastuolus seaduse ja fonditingimustega;

d) tagada, et lepingulise fondi varaga seotud tehingute korral kantakse investeerimisfondile teenustasu üle tavapärase ajavahemiku jooksul;

e) tagada, et lepingulise fondi sissetulekut kasutatakse kooskõlas seaduse ja fonditingimustega.

Artikkel 8

1. Depoopanga registrisse kantud asukoht peab olema selles liikmesriigis, kus on fondivalitseja registrisse kantud asukoht, või juhul kui depoopanga registrisse kantud asukoht on teises liikmesriigis, peab ta ise asutatama sellesse liikmesriiki, kus on fondivalitseja registrisse kantud asukoht.

2. Depoopank peab olema avalikule kontrollile alluv asutus. Ta peab pakkuma ka piisavaid rahalisi ja kutsetagatisi, et olla võimeline depoopangana tõhusalt tegutsema ja täitma sellest tulenevaid kohustusi.

3. Liikmesriigid määravad kindlaks, millistel lõikes 2 tähendatud liiki asutustel on õigus tegutseda depoopangana.

Artikkel 9

Depoopank kannab kooskõlas selle riigi seadustega, kus paikneb fondivalitseja registrisse kantud asukoht, vastutust fondivalitseja ning osakuomanike ees igasuguse neile tekkinud kahjumi eest, mille põhjuseks on depoopanga õigustamatu toimetulematus oma kohustustega või nende väär täitmine. Vastutust osakuomanike ees võib nõuda kas otse või kaudselt fondivalitseja kaudu, sõltuvalt depoopanga, fondivalitseja ja osakuomanike suhete õiguslikust iseloomust.

Artikkel 10

1. Üks ja sama äriühing ei saa tegutseda niihästi fondivalitsejana kui ka depoopangana.

2. Fondivalitsejal ning depoopangal tuleb oma ülesandeid täites tegutseda sõltumatult ja üksnes osakuomanike huvides.

Artikkel 11

Seadus ja fonditingimused sätestavad fondivalitseja ja depoopanga asendamise tingimused ning eeskirjad, mis tagavad osakuomanike kaitse sellise asendamise puhul.

IV JAGU

Investeerimisühingute ja nende depoopankade struktuuriga seotud kohustused

Artikkel 12

Liikmesriigid määravad õigusliku vormi, mille investeerimisühing peab võtma. Investeerimisühingul peab olema piisavalt sissemakstud kapitali võimaldamaks tal arendada tõhusat äritegevust ja täita oma kohustusi.

Artikkel 13

Investeerimisühingud ei või arendada muud, kui artikli 1 lõikes 2 tähendatud tegevust.

Artikkel 14

1. Investeerimisühingu vara tuleb anda depoopanka hoiule.

2. Depoopanga artiklis 16 tähendatud vastutust ei mõjuta asjaolu, et depoopank on kogu talle hoiule antud vara või osa sellest varast andnud kolmanda isiku valdusse.

3. Peale selle tuleb depoopangal:

a) tagada, et äriühingu poolt või tema nimel sooritatud osakute müük, väljalaskmine, tagasiostmine, tagasivõtmine ja tühistamine toimub kooskõlas seaduse ja äriühingu põhikirjaga;

b) tagada, et äriühingu varaga seotud tehingute puhul kantakse talle teenustasu üle tavapärase ajavahemiku jooksul;

c) tagada, et äriühingu sissetulekut kasutatakse kooskõlas seaduse ja äriühingu põhikirjaga.

4. Liikmesriik võib otsustada, et käesoleva direktiivi tähenduses ei nõuta depoopanka investeerimisühingutelt, kes paiknevad tema territooriumil ja turustavad oma osakuid üksnes ühe või mitme väärtpaberibörsi kaudu, kus nende osakud on ametlikult noteeritud.

Artikleid 34, 37 ja 38 ei kohaldata selliste äriühingute suhtes. Kuid selliste äriühingute vara hindamise eeskiri peab olema seaduse või äriühingu põhikirjaga kindlaks määratud.

5. Liikmesriik võib otsustada, et tema territooriumil paiknevailt investeerimisühinguilt, mis turustavad vähemalt 80 % oma osakutest ühe või mitme neile põhikirjaga määratud väärtpaberibörsi kaudu, ei nõuta depoopanka käesoleva direktiivi tähenduses tingimusel, et nende osakud on ametlikuks noteerimiseks vastu võetud nende liikmesriikide väärtpaberibörsidel, kelle territooriumil osakuid turustatakse, ning kõik tehingud, mis selline äriühing võib börsiväliselt sooritada, tehakse üksnes börsikursi alusel. Äriühingu põhikiri peab täpsustama väärtpaberibörsi riigis, kus osakuid turustatakse ja kus kehtivad kursid määravad selle äriühingu börsiväliste tehingute kursid selles riigis.

Liikmesriik kasutab eelmises lõigus sätestatud võimalust ära ainult juhul, kui ta arvestab, et osakuomanike kaitse on võrdväärne avatud investeerimisfondide (UCITS) osakuomanike kaitsega, kellel on depoopank käesoleva direktiivi tähenduses.

Eelkõige peavad sellised äriühingud ja artiklis 4 tähendatud äriühingud:

a) põhikirjas kindlaks määrama oma osakute puhasmaksumuse arvutamise meetodid, juhul kui see ei ole seadusega sätestatud;

b) sekkuma turul, et takistada oma osakute börsikursi hälbimist üle 5 % nende osakute puhasmaksumusest;

c) kindlaks määrama oma osakute puhasmaksumuse, selle vähemalt kaks korda nädalas pädevatele ametiasutustele teatavaks tegema ja kaks korda kuus trükis avaldama.

Sõltumatu audiitor peab kinnitama vähemalt kaks korda kuus, et osakute maksumuse arvutamine toimub kooskõlas seaduse ja äriühingu põhikirjaga. Audiitor peab sellistel juhtudel kindlaks tegema, et äriühingu vara investeeritakse seaduse ja äriühingu põhikirjaga sätestatud korras.

6. Liikmesriigid informeerivad komisjoni sellest, millised äriühingud kasutavad lõigetes 4 ja 5 sätestatud vabastusi.

Komisjon annab kontaktkomiteele aru lõigete 4 ja 5 kohaldamisest viie aasta jooksul alates käesoleva direktiivi rakendamisest. Kontaktkomitee arvamuse põhjal teeb komisjon vajaduse korral ettepanekuid asjakohaste meetmete võtmiseks.

Artikkel 15

1. Depoopanga registrisse kantud asukoht peab olema samas liikmesriigis, kus on investeerimisühingu registrisse kantud asukoht, või juhul kui depoopanga registrisse kantud asukoht on teises liikmesriigis, peab depoopank ise asutatama sellesse liikmesriiki, kus on investeerimisühingu registrisse kantud asukoht.

2. Depoopank peab olema avalikule kontrollile alluv asutus. Ta peab pakkuma ka piisavaid finants- ja kutsetagatisi, et olla võimeline depoopangana tõhusalt tegutsema ja täitma sellest tulenevaid kohustusi.

3. Liikmesriigid määravad kindlaks, millistel lõikes 2 tähendatud liiki asutustel on õigus tegutseda depoopangana.

Artikkel 16

Depoopank kannab kooskõlas selle riigi seadustega, kus paikneb investeerimisühingu registrisse kantud asukoht, vastutust investeerimisühingu ning osakuomanike ees igasuguse neile tekkinud kahjumi eest, mille põhjuseks on depoopanga õigustamatu toimetulematus oma kohustustega või nende väär täitmine.

Artikkel 17

1. Üks ja sama äriühing ei saa tegutseda niihästi investeerimisühinguna kui ka depoopangana.

2. Oma ülesandeid täites tegutseb depoopank üksnes osakuomanike huvides.

Artikkel 18

Seadus ja investeerimisühingu põhikiri sätestavad depoopanga asendamise tingimused ja eeskirjad, mis tagavad osakuomanike kaitse sellise asendamise puhul.

V JAGU

Avatud investeerimisfondide (UCITS) investeerimispoliitikaga seotud kohustused

Artikkel 19

1. Lepinguline fond või investeerimisühing võib investeerida üksnes:

a) liikmesriigi väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse ja/või

b) vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse, millega kaubeldakse liikmesriigi teisel reguleeritud turul, mis tegutseb korrapäraselt ning on tunnustatud ja üldsusele avatud, ja/või

c) vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse, mis on mitteliikmesriigi väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud või millega kaubeldakse mitteliikmesriigi teisel reguleeritud turul, mis tegutseb korrapäraselt ning on tunnustatud ja üldsusele avatud, tingimusel et väärtpaberibörsi või turu valik on pädevate ametiasutuste poolt heaks kiidetud või seaduse, fonditingimuste või investeerimisühingu põhikirjaga sätestatud;

d) hiljuti välja lastud vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse, eeldusel et:

- väljalaske tingimused sisaldavad kohustust taotleda ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil või muul reguleeritud turul, mis tegutseb korrapäraselt ning on tunnustatud ja üldsusele avatud, tingimusel et selle väärtpaberibörsi või turu valik on pädevate ametiasutuste poolt heaks kiidetud või seaduse, fonditingimuste või investeerimisühingu põhikirjaga sätestatud,

- selline luba on tagatud aasta jooksul pärast väljalaset.

2. Siiski:

a) avatud investeerimisfond (UCITS) võib mitte üle 10 % oma varast investeerida muudesse, lõikes 1 tähendamata vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse;

b) liikmesriik võib sätestada, et avatud investeerimisfond (UCITS) võib investeerida mitte üle 10 % oma varast võlakohustustesse, mida käesoleva direktiivi tähenduses käsitletakse nende tunnuste poolest vabalt kaubeldavate väärtpaberitega võrdväärseina ja mis muu hulgas on siirdatavad, likviidsed ning mille maksumus on igal ajal või vähemalt artiklis 34 ette nähtud ajavahemike järel täpselt määratav;

c) investeerimisühing võib omandada kinnis- ja vallasvara, mis on oluliselt tähtis tema otseses äritegevuses;

d) avatud investeerimisfond (UCITS) ei tohi omandada väärismetalle ega nende sertifikaate.

3. Lõike 2 punktides a ja b tähendatud investeeringute koguväärtus ei tohi mitte mingil juhul moodustada üle 10 % avatud investeerimisfondi (UCITS) varast.

4. Lepingulised fondid ja investeerimisühingud võivad omada lisakäibekapitali.

Artikkel 20

1. Liikmesriigid saadavad komisjonile:

a) hiljemalt käesoleva direktiivi rakendamise kuupäevaks nimekirjad võlakohustustest, mida nad kooskõlas artikli 19 lõike 2 punktiga b kavatsevad käsitleda vabalt kaubeldavate väärtpaberitega võrdväärsena, nimetades nende võlakohustuste tunnused ja niiviisi toimimise põhjenduse;

b) üksikasjalikud andmed kõigi muutuste kohta, mis nad kavatsevad teha punktis a tähendatud võlakohustuste nimekirjades või muudes dokumentides, mida nad kavatsevad vabalt kaubeldavate väärtpaberitega võrdväärsena käsitleda, koos niiviisi toimimise põhjendusega.

2. Komisjon edastab selle info viivitamata teistele liikmesriikidele koos kõigi märkustega, mida ta peab asjakohaseks. Kontaktkomitee võib sellise info üle arvamusi vahetada vastavalt artikli 53 lõikes 4 sätestatud protseduurile.

Artikkel 21

1. Liikmesriigid võivad, nende poolt seatud tingimustel ja piires, lubada avatud investeerimisfondidel (UCITS) kasutada vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse puutuvaid meetodeid ja vahendeid, tingimusel et selliseid meetodeid ja vahendeid kasutatakse väärtpaberiportfelli tõhusaks haldamiseks.

2. Liikmesriigid võivad samuti lubada avatud investeerimisfondidel (UCITS) kasutada meetodeid ja vahendeid, mis on kavandatud kaitseks kursiriski eest nende vara ja kohustuste haldamise raames.

Artikkel 22

1. Avatud investeerimisfond (UCITS) ei või ühe ja sama väljalaskja vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse investeerida rohkem kui 5 % oma varast.

2. Liikmesriigid võivad lõikes 1 sätestatud piiri tõsta kõige enam 10 %ni. Kõigi eri väljalaskjate vabalt kaubeldavate väärtpaberite, millesse avatud investeerimisfond (UCITS) on investeerinud üle 5 % oma varast, kogumaksumus ei tohi sel juhul ületada 40 % tema vara maksumusest.

3. Liikmesriigid võivad tõsta lõikes 1 sätestatud piiri kõige enam 35 %ni juhul, kui vabalt kaubeldavad väärtpaberid on välja lasknud või garanteerinud liikmesriik, tema kohalikud ametivõimud, mitteliikmesriik või avalik-õiguslikud rahvusvahelised organid, mille liikmete hulka kuulub üks või mitu liikmesriiki.

Artikkel 23

1. Kõrvale kaldudes artiklist 22 ja ilma et see mõjutaks asutamislepingu artikli 68 lõike 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid lubada avatud investeerimisfondidel (UCITS), kooskõlas riski hajutamise põhimõttega, kuni 100 % oma varast investeerida mitmesugustesse vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse, mille väljalaskja või garanteerija on liikmesriik, tema kohalikud ametivõimud, mitteliikmesriik või avalik-õiguslikud rahvusvahelised organid, mille liikmete hulka kuulub üks või mitu liikmesriiki.

Pädevad ametiasutused lubavad sellist kõrvalekallet ainult juhul, kui nad arvestavad, et avatud investeerimisfondide (UCITS) osakuomanike kaitse on võrdväärne osakuomanike kaitsega nendes avatud investeerimisfondides (UCITS), mis peavad kinni artiklis 22 sätestatud piiridest.

Selline avatud investeerimisfond (UCITS) peab omama vähemalt kuue eri väljalaske vabalt kaubeldavaid väärtpabereid, kuid ühe ja sama väljalaske vabalt kaubeldavad väärtpaberid ei tohi moodustada üle 30 % tema vara kogumaksumusest.

2. Lõikes 1 tähendatud avatud investeerimisfondid (UCITS) peavad fonditingimustes või investeerimisühingu põhikirjas selgelt ära märkima riigid, kohalikud ametivõimud või avalik-õiguslikud rahvusvahelised organid, kelle väljalastud või garanteeritud väärtpaberitesse nad kavatsevad investeerida üle 35 % oma varast; sellised fonditingimused või investeerimisühingu põhikiri peavad olema pädevate ametiasutuste poolt kinnitatud.

3. Lisaks peab iga lõikes 1 tähendatud avatud investeerimisfond (UCITS) oma emissiooniprospektis ja kõigis reklaamiväljaannetes avaldama selgesti eristatava teate, selleks et sellisele kinnitusele tähelepanu juhtida, ning ära märkima riigid, kohalikud ametivõimud või avalik-õiguslikud rahvusvahelised organid, kelle väärtpaberitesse ta kavatseb investeerida või on investeerinud üle 35 % oma varast.

Artikkel 24

1. Avatud investeerimisfond (UCITS) ei või muude vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud avatud tüüpi ettevõtjate osakuid omandada juhul, kui need ettevõtjad ei ole avatud investeerimisfondid (UCITS) artikli 1 lõike 2 esimese ja teise lõigu tähenduses.

2. Avatud investeerimisfondid (UCITS) ei või rohkem kui 5 % oma varast investeerida selliste avatud investeerimisfondide (UCITS) osakutesse.

3. Investeering sellise lepingulise fondi osakutesse, mida juhib sama fondivalitseja või muu äriühing, millega fondivalitseja on seotud ühise juhtimise, järelevalve, otsese või kaudse olulise osaluse kaudu, on lubatav üksnes investeerimisfondi puhul, mis kooskõlas oma tingimustega on spetsialiseerunud investeerimisele teatud geograafilisse piirkonda või majandussektorisse, ning tingimusel, et pädevad ametiasutused kinnitavad sellise investeeringu. Investeering kinnitatakse ainult juhul, kui lepinguline fond on teatanud kavatsusest sellist võimalust kasutada ja kui selline võimalus on tema tingimustes selgesõnaliselt väljendatud.

Fondivalitseja ei või lepingulise fondi osakutega seotud tehingute suhtes kehtestada teenustasu või tegevuskuluga seotud makseid juhul, kui osa lepingulise fondi varast on investeeritud teise lepingulise fondi osakutesse, mida juhib sama fondivalitseja või mõni muu äriühing, millega fondivalitseja on seotud ühise juhtimise, järelevalve, otsese või kaudse olulise osaluse kaudu.

4. Lõiget 3 kohaldatakse ka juhtudel, mil investeerimisühing omandab teise investeerimisühingu osakuid, millega ta on seotud lõike 3 tähenduses.

Lõiget 3 kohaldatakse ka juhul, kui investeerimisühing omandab temaga seotud lepingulise fondi osakuid, või juhul, kui lepinguline fond omandab temaga seotud investeerimisühingu osakuid.

Artikkel 25

1. Investeerimisühing või fondivalitseja, kelle tegevus seondub kõigi tema juhitud ja käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate lepinguliste fondidega, ei või omandada hääleõigusega seotud aktsiaid, mis võimaldaksid tal avaldada märkimisväärset mõju väljalaskja juhtimisele.

Edasise kooskõlastamiseni võtavad liikmesriigid arvesse teiste liikmesriikide õigusaktides sätestatud reeglid, mis määratlevad esimese lõigu sõnastatud põhimõtte.

2. Peale selle ei või investeerimisühing või lepinguline fond omandada rohkem kui:

- 10 % ühe ja sama väljalaskja hääleõiguseta aktsiaid,

- 10 % ühe ja sama väljalaskja võlatagatisi,

- 10 % ühe ja sama avatud investeerimisfondi (UCITS) osakuid artikli 1 lõike 2 esimese ja teise taande tähenduses.

Teises ja kolmandas taandes sätestatud piire võib omandamise ajal mitte arvestada, kui võlatagatiste kogumaksumust või väljalastavate väärtpaberite puhasmaksumust ei saa sellel ajal välja arvutada.

3. Liikmesriigid võivad loobuda kohaldamast lõikeid 1 ja 2:

a) liikmesriigi või tema kohalike ametivõimude väljalastud või tagatud vabalt kaubeldavate väärtpaberite suhtes;

b) mitteliikmesriigi väljalastud või tagatud vabalt kaubeldavate väärtpaberite suhtes;

c) vabalt kaubeldavate väärtpaberite suhtes, mille väljalaskjaks on avalik-õiguslikud rahvusvahelised organid, mille liikmete hulka kuulub üks või mitu liikmesriiki;

d) avatud investeerimisfondile (UCITS) kuuluva sellise äriühingu suhtes, mis on asutatud miteliikmesriigis ja mis investeerib oma vara põhiliselt väärtpabereisse, mille väljalaskjatel on registrisse kantud asukohad selles riigis, juhul kui selle riigi õigusaktide alusel on selline osalus avatud investeerimisfondi (UCITS) ainus võimalus selle riigi väljalaskjate väärtpabereisse investeerida. See erand kehtib siiski ainult juhul, kui mitteliikmesriigi äriühing oma investeerimispoliitikas järgib artiklites 22 ja 24 ning artikli 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piire. Juhul kui ületatakse artiklites 22 ja 24 sätestatud piirid, kohaldatakse artiklit 26 mutatis mutandis;

e) investeerimisühingule kuuluvate selliste tütarettevõtjate osakute suhtes, mille juhtimis-, nõustamis- või turundustegevus toimub üksnes investeerimisühingu nimel.

Artikkel 26

1. Käesolevas jaos sätestatud piiranguid ei pea avatud investeerimisfondid (UCITS) järgima oma vara hulka kuuluvate vabalt kaubeldavate väärtpaberitega seotud märkimisõiguse rakendamise puhul.

Riskihajutamise põhimõtte järgimist tagades võivad liikmesriigid lubada hiljuti tegevusloa saanud avatud investeerimisfondidel (UCITS) kuue kuu jooksul alates tegevusloa väljastamise kuupäevast kõrvale kalduda artiklitest 22 ja 23.

2. Kui lõikes 1 tähendatud piirid ületatakse avatud investeerimisfondist (UCITS) olenemata põhjustel või märkimisõiguse rakendamise tulemusena, tuleb avatud investeerimisfondil (UCITS) esmatähtsa ülesandena likvideerida see olukord, igati osakuomanike huve arvestades.

VI JAGU

Osakuomanike informeerimisega seotud kohustused

A. Emissiooniprospekti ja perioodiliste aruannete avaldamine

Artikkel 27

1. Investeerimisühing ja fondivalitseja — iga tema juhitava investeerimisfondi kohta — peavad trükis avaldama:

- emissiooniprospekti,

- aastaaruande iga majandusaasta kohta,

- poolaastaaruande majandusaasta esimese kuue kuu kohta.

2. Aasta- ja poolaastaaruanded tuleb avaldada järgmiste ajavahemike jooksul, arvates aruandeperioodi lõpust:

- aastaaruande puhul neli kuud,

- poolaastaaruande puhul kaks kuud.

Artikkel 28

1. Emissiooniprospekt peab sisaldama infot, mis on investeerijaile vajalik läbikaalutud arvamuse kujundamiseks neile pakutava investeeringu suhtes. See peab sisaldama vähemalt käesolevale direktiivile lisatud loendi A infot, juhul kui see info juba ei sisaldu emissiooniprospektile kooskõlas artikli 29 lõikega 1 lisatud dokumentides.

2. Aastaaruanne peab sisaldama bilanssi või bilansiaruannet, majandusaasta üksikasjalikku kasumiaruannet, majandusaasta tegevuse ülevaadet ja käesolevale direktiivile lisatud loendis B sisalduvat infot ning kogu muud olulist infot, mis võimaldab investeerijail kujundada läbikaalutud arvamust avatud investeerimisfondi (UCITS) tegevuse arengu ja tulemuste suhtes.

3. Poolaastaaruanne peab sisaldama vähemalt käesolevale direktiivile lisatud loendi B peatükkides 1 kuni 4 sisalduvat infot; kui avatud investeerimisfond (UCITS) on maksnud või teeb ettepaneku maksta vahedividende, peavad arvandmetes kajastuma kõnealuse poolaasta tulemused pärast kõigi maksude tasumist ja makstud või maksta kavatsetavad vahedividendid.

Artikkel 29

1. Fonditingimused või investeerimisühingu põhikiri moodustab emissiooniprospekti lahutamatu osa ja peab olema sellele lisatud.

2. Lõikes 1 tähendatud dokumente ei ole vaja emissiooniprospektile lisada juhul, kui osakuomanikku informeeritakse sellest, et taotluse korral saadetakse talle need dokumendid, või talle teatatakse kohast, kus ta võib nende dokumentidega tutvuda igas liikmesriigis, mille turule talle kuuluvad osakud paigutatakse.

Artikkel 30

Emissiooniprospekti olulised andmed peavad olema ajakohastatud.

Artikkel 31

Aastaaruande arvandmed peavad olema auditeeritud ühe või enama isiku poolt, kes on seadusega volitatud aruandeid auditeerima kooskõlas 10. aprilli 1984. aasta direktiiviga 84/253/EMÜ raamatupidamisdokumentide põhikirjalise auditeerimise eest vastutavate isikute tunnustamise kohta, [4] mis põhineb Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g. Audiitori aruanne koos kõigi reservatsioonidega esitatakse täielikult aastaaruandes.

Artikkel 32

Avatud investeerimisfond (UCITS) peab saatma nii emissiooniprospekti koos kõigi selles tehtud muudatustega kui ka aastaaruanded ja poolaastaaruanded pädevatele ametiasutustele.

Artikkel 33

1. Emissiooniprospekt, viimane aastaaruanne ja kõik järgnevad trükis avaldatud poolaastaaruanded tuleb märkijaile anda tasuta enne lepingu sõlmimist.

2. Peale selle peavad aasta- ja poolaastaaruanded olema avalikkusele kättesaadavad emissiooniprospektis kindlaksmääratud kohtades.

3. Osakuomanike taotlusel varustatakse neid tasuta aastaaruannetega ja poolaastaaruannetega.

B. Muu info avaldamine

Artikkel 34

Avatud investeerimisfond (UCITS) peab iga kord, kui ta laseb välja, müüb, ostab või võtab tagasi oma osakuid, ning vähemalt kaks korda kuus avalikustama oma osakute väljalaske-, müügi-, tagasiostu- või tagasivõtukursi. Pädevad ametiasutused võivad lubada avatud investeerimisfondil (UCITS) vähendada avalikustamise sagedust ühele korrale kuus, tingimusel et selline kõrvalekalle ei kahjusta osakuomanike huve.

Artikkel 35

Kogu avatud investeerimisfondi (UCITS) osakuid ostma õhutav reklaam peab viitama emissiooniprospekti olemasolule ja andma teavet kohtadest, kus emissiooniprospekt on avalikkusele kättesaadav.

VII JAGU

Avatud investeerimisfondide (UCITS) üldised kohustused

Artikkel 36

1. Laenu võtta ei tohi:

- investeerimisühing,

- fondivalitseja ega lepingulise fondi nimel toimiv depoopank.

Avatud investeerimisfond (UCITS) võib siiski omandada välisvaluutat kompensatsioonilaenu ("back-to-back"-laen) abil.

2. Kõrvale kaldudes lõikest 1, võib liikmesriik lubada avatud investeerimisfondil (UCITS) võtta laenu:

a) kuni 10 %:

- oma varast, kui on tegemist investeerimisühinguga,

- fondiväärtusest, kui on tegemist lepingulise fondiga,

tingimusel et laen võetakse ajutiselt;

b) kuni 10 % varast, kui on tegemist investeerimisühinguga, tingimusel et laenu võetakse võimaldamaks soetada otseses äritegevuses möödapääsmatult vajalikku kinnisvara; sellisel juhul ei tohi võetud laenu ja punktis a tähendatud laenu kogusumma mitte mingil juhul ületada 15 % laenuvõtja varast.

Artikkel 37

1. Avatud investeerimisfond (UCITS) on osakuomaniku nõudmisel kohustatud oma osakud tagasi ostma või tagasi võtma.

2. Kõrvale kaldudes lõikest 1:

a) võib avatud investeerimisfond (UCITS) seaduses, fonditingimustes või investeerimisühingu põhikirjas sätestatud juhtudel ja korras ajutiselt peatada oma osakute tagasiostmise või tagasivõtmise. Peatamist võib ette näha ainult erijuhtudel, kui olukord seda nõuab ning osakuomanike huvides on peatamine õigustatud;

b) liikmesriigid võivad osakuomanike või avalikkuse huvides anda pädevatele ametiasutustele loa nõuda osakute tagasiostmise või tagasivõtmise peatamist.

3. Lõike 2 punktis a mainitud juhtudel on avatud investeerimisfond (UCITS) kohustatud oma otsusest viivitamata teatama pädevatele ametiasutustele ja kõigi nende liikmesriikide ametivõimudele, kus ta oma osakuid turustab.

Artikkel 38

Avatud investeerimisfondi (UCITS) vara hindamise ning tema osakute müügi- või väljalaskekursi ja tagasiostu- või tagasivõtukursi arvutamise reeglid tuleb sätestada seaduse, fonditingimuste või investeerimisühingu põhikirjaga.

Artikkel 39

Lepingulise fondi või investeerimisühingu tulude jaotamine või reinvesteerimine toimub kooskõlas seaduse ja fonditingimuste või investeerimisühingu põhikirjagaga.

Artikkel 40

Avatud investeerimisfondi (UCITS) osakut ei tohi välja lasta juhul, kui väljalaske puhasväärtuse ekvivalent pole tavapärase tähtaja jooksul avatud investeerimisfondi (UCITS) varasse laekunud. See säte ei välista tasuta osakute jaotamist.

Artikkel 41

1. Ilma et see piiraks artiklite 19 ja 21 kohaldamist, ei tohi:

- investeerimisühing ega

- fondivalitseja või lepingulise fondi nimel tegutsev depoopank

anda laene ega tegutseda kolmanda isiku tagajana.

2. Lõige 1 ei takista neil ettevõtjatel omandada täielikult väljamaksmata vabalt kaubeldavaid väärtpabereid.

Artikkel 42

Vabalt kaubeldavate väärtpaberite katteta müügiga ei tohi tegelda:

- investeerimisühing ega

- fondivalitseja või lepingulise fondi nimel tegutsev depoopank.

Artikkel 43

Seaduse või fonditingimustega sätestatakse tasud ja kulud, mis fondivalitseja on volitatud lepingulisele fondile määrama, ja selliste tasude väljaarvutamise viis.

Seaduse või investeerimisühingu põhikirjaga tuleb ette näha kulu liik, mis äriühing peab maksma.

VIII JAGU

Erisätted, mida kohaldatakse avatud investeerimisfondide (UCITS) suhtes, kes ei turusta oma osakuid mitte selles liikmesriigis, kus nad paiknevad, vaid teistes liikmesriikides

Artikkel 44

1. Avatud investeerimisfond (UCITS), kes turustab oma osakuid mõnes teises liikmesriigis, peab järgima selles riigis kehtivaid õigus- ja haldusnorme, mis ei kuulu käesoleva direktiiviga reguleeritavasse valdkonda.

2. Avatud investeerimisfondid (UCITS) võivad reklaamida oma osakuid liikmesriigis, kus neid turustatakse. Nad peavad järgima selles riigis reklaamitegevust reguleerivaid sätteid.

3. Lõigete 1 ja 2 sätteid tuleb kohaldada diskrimineerimiseta.

Artikkel 45

Artiklis 44 tähendatud juhul tuleb avatud investeerimisfondil (UCITS) kooskõlas selles liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega, kus osakuid turustatakse, võtta muu hulgas vajalikke meetmeid kindlustamaks selles riigis kättesaadavad võimalused osakuomanikele maksete tegemiseks, osakute tagasiostmiseks või tagasivõtmiseks ning info saamiseks, mida avatud investeerimisfondid (UCITS) on kohustatud osakuomanikele andma.

Artikkel 46

Kui avatud investeerimisfond (UCITS) kavatseb osakuid turustada liikmesriigis, kus ta ei paikne, vaid mõnes teises liikmesriigis, peab ta kõigepealt informeerima pädevaid ametiasutusi ja selle teise liikmesriigi ametivõime. Ta peab samal ajal teise liikmesriigi ametivõimudele saatma:

- pädevate ametiasutuste kinnituse selle kohta, et ta täidab käesoleva direktiiviga kehtestatud tingimusi,

- oma fonditingimused või põhikirja,

- emissiooniprospekti,

- viimase aastaaruande ja mis tahes hilisema poolaasta-aruande, kui see on asjakohane,

- selles teises liikmesriigis osakute turustamiseks sõlmitud kokkulepete üksikasjad.

Avatud investeerimisfond (UCITS) võib alustada oma osakute turustamist selles teises liikmesriigis kaks kuud pärast sellist teatist juhul, kui asjassepuutuva liikmesriigi ametivõimud ei teata põhjendatud otsust, mis on tehtud enne eespoolnimetatud kahe kuu möödumist, et osakute turustamiseks sõlmitud kokkulepped on vastuolus artikli 44 lõike 1 ja artikli 45 sätetega.

Artikkel 47

Kui avatud investeerimisfond (UCITS) ei turusta oma osakuid selles liikmesriigis, kus ta paikneb, vaid mõnes teises liikmesriigis, siis peab ta vähemalt ühes selle teise liikmesriigi riigikeeles ja järgides selle liikmesriigi vastavaid menetlusi levitama dokumente ja infot, mis tuleb avaldada selles liikmesriigis, kus ta paikneb.

Artikkel 48

Avatud investeerimisfond (UCITS) võib ühenduses tegutsemiseks kasutada sedasama üldnimetust (näiteks investeerimisühing või lepinguline fond), mida ta kasutab liikmesriigis, kus ta asub. Võimaliku segaduse korral võib liikmesriik, kus avatud investeerimisfond (UCITS) oma osakuid turustab, selguse huvides nõuda nimega kaasnevaid, selgitavaid lisaandmeid.

IX JAGU

Tegevuslubade ja järelevalve eest vastutavaid ametiasutusi puudutavad sätted

Artikkel 49

1. Liikmesriigid määravad ametiasutused, kes peavad täitma käesoleva direktiiviga sätestatud kohustused. Nad informeerivad sellest komisjoni, näidates ära kohustuste jaotumise.

2. Lõikes 1 tähendatud ametiasutused peavad olema riigiasutused või riigiasutuste poolt määratud organid.

3. Selle riigi ametiasutused, kus avatud investeerimisfond (UCITS) asub, on pädevad järelevalvet korraldama avatud investeerimisfondi (UCITS) üle. VIII jaos sätestatu järgimist on pädevad kontrollima siiski selle riigi ametiasutused, kus avatud investeerimisfond (UCITS) kooskõlas artikliga 44 oma osakuid turustab.

4. Asjassepuutuvatele ametiasutustele tuleb anda kõik ülesannete täitmiseks vajalikud volitused.

Artikkel 50

1. Artiklis 49 tähendatud liikmesriikide ametiasutused teevad oma ülesannete täitmisel tihedat koostööd ja peavad ainuüksi sel eesmärgil edastama üksteisele kogu nõutava info.

2. Liikmesriigid kannavad hoolt, et kõigi artiklis 49 tähendatud ametiasutuste teenistujate ja endiste teenistujate suhtes kehtib kohustus hoida ametisaladust. See tähendab, et teenistusülesannete täitmise käigus saadud konfidentsiaalset infot tohib avaldada isikutele või ametiasutustele ainult seadusega sätestatud korras.

3. Lõige 2 ei välista siiski käesolevas direktiivis sätestatud infoedastamist artiklis 49 tähendatud eri liikmesriikide ametiasutuste vahel. Selliselt vahetatav info langeb infot saavate organite teenistujate või endiste teenistujate ametisaladuse hoidmise kohustuse alla.

4. Välja arvatud kriminaalasju, võib infot saav artiklis 49 tähendatud liiki ametiasutus kasutada seda infot ainult oma teenistusülesannete täitmisel või haldusvaidluste või oma tegevusega seostuvate kohtumenetluste raames.

Artikkel 51

1. Artiklis 49 tähendatud ametiasutused peavad põhjendama igat tegevusluba keelavat ja igat eitavat otsust, mis tehakse käesoleva direktiivi rakendamiseks üldisi meetmeid võttes ning põhjendusetaotlejatele edastama.

2. Liikmesriigid kannavad hoolt, et kooskõlas käesoleva direktiiviga õigus- ja haldusnormide alusel tehtud avatud investeerimisfonde (UCITS) puudutavaid otsuseid on õigus kohtusse kaevata; sama kehtib juhul, kui avatud investeerimisfondi (UCITS) tegevusloa taotlusele, mis sisaldab kogu kehtivatele sätetega nõutavat infot, ei järgne otsust kuue kuu jooksul arvestades taotluse esitamisest.

Artikkel 52

1. Ainult selle liikmesriigi asutustel, kus avatud investeerimisfond (UCITS) asub, on õigus tema suhtes meetmeid võtta, juhul kui ettevõte rikub õigus- ja haldusnorme või investeerimisfondi eeskirjas või investeerimisühingu põhikirjas sätestatud norme.

2. Selle liikmesriigi asutused, kus avatud investeerimisfondi (UCITS) osasid turustatakse, võivad siiski tema suhtes meetmeid võtta, juhul kui ettevõte rikub VIII jao sätteid.

3. Selle liikmesriigi asutused, kus avatud investeerimisfond (UCITS) paikneb, peavad avatud investeerimisfondi (UCITS) tegevusloast ilma jätvast otsusest või tema suhtes võetud muudest tõsistest meetmetest või igast tema suhtes rakendatavast tagasiostu või tagasivõtu peatamisest viivitamata teatama nende liikmesriikide asutustele, kus kõnealuse avatud investeerimisfondi (UCITS) osasid turustatakse.

X JAGU

Kontaktkomitee

Artikkel 53

1. Komisjoni juurde moodustatakse kontaktkomitee (edaspidi "komitee"). Komitee ülesanded on:

a) hõlbustada, ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 169 ja 170 kohaldamist, käesoleva direktiivi kooskõlastatud rakendamist korrapäraselt toimuvate konsultatsioonide abil kohaldamise käigus ilmnevais praktilistes probleemides, mille üle arvamuste vahetamist peetakse kasulikuks;

b) hõlbustada konsultatsioone liikmesriikide vahel rangemate nõuete või lisanõuete üle, mida nad võivad kooskõlas artikli 1 lõikega 7 vastu võtta, või tingimuste üle, mida nad võivad vastu võtta kooskõlas artiklitega 44 ja 45;

c) vajaduse korral nõustada komisjoni käesolevasse direktiivi tehtavate lisanduste ja muudatuste asjus.

2. Komitee ülesannete hulka ei kuulu artiklis 49 tähendatud asutuste üksikjuhtudel tehtud otsuste asjakohasuse hindamine.

3. Komitee moodustatakse liikmesriikide poolt määratud isikutest ja komisjoni esindajatest. Esimees on komisjoni esindaja. Sekretariaaditeenuste eest hoolitseb komisjon.

4. Komitee koosolekud kutsub kokku komitee esimees kas omal algatusel või liikmesriigi delegatsiooni taotlusel. Komitee koostab oma töökorra.

XI JAGU

Üleminekusätted, kõrvalekalded ja lõppsätted

Artikkel 54

Üksnes Taani avatud investeerimisfondide (UCITS) puhul käsitletakse Taanis väljalastud pantebreve'i artikli 19 lõike 1 punktis b tähendatud vabalt kaubeldavate väärtpaberite ekvivalendina.

Artikkel 55

Kõrvale kaldudes artikli 7 lõikest 1 ja artikli 14 lõikest 1 võivad pädevad asutused lubada nendel avatud investeerimisfondidel (UCITS), millel kooskõlas riigi siseõigusega oli käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval kaks või enam depoopanka, säilitada olemasolev arv depoopanku juhul, kui need pädevad asutused saavad tagatise, et artikli 7 lõike 3 ja artikli 14 lõike 3 alusel ette nähtud ülesandeid tegelikult täidetakse.

Artikkel 56

1. Kõrvale kaldudes artiklist 6 võivad liikmesriigid anda fondivalitsejatele loa välja lasta esitajasertifikaate, mis esindavad teiste äriühingute registreeritud väärtpabereid.

2. Liikmesriigid võivad anda nendele fondivalitsejatele, kes käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval arendavad artiklis 6 sätestatu kõrval ka muud tegevust, anda loa seda äritegevust jätkata viie aasta jooksul arvates kõnealusest kuupäevast.

Artikkel 57

1. Liikmesriigid rakendavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud meetmed hiljemalt 1. oktoobril 1989. Nad informeerivad sellest viivitamata komisjoni.

2. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi rakendamise kuupäeval olemasolevatele avatud investeerimisfondidele (UCITS) anda uute siseriiklike õigusnormide täitmiseks aega kuni 12 kuud alates kõnealusest kuupäevast.

3. Kreeka Vabariigil ja Portugali Vabariigil lubatakse käesoleva direktiivi rakendamine edasi lükata hiljemalt 1. aprillini 1992.

Üks aasta enne seda kuupäeva esitab komisjon nõukogule aruande direktiivi rakendamise käigu ja kõigi raskuste kohta, millega Kreeka Vabariik või Portugali Vabariik võivad direktiivi rakendamise käigus kokku puutuda esimeses lõigus tähendatud kuupäevaks.

Komisjon teeb vajaduse korral nõukogule ettepaneku pikendada direktiivi rakendamise tähtaega kõige rohkem nelja aasta võrra.

Artikkel 58

Liikmesriigid tagavad, et nad edastavad komisjonile nende poolt käesolevas direktiivis käsitletud valdkonnas vastu võetavate põhiliste õigus- ja haldusnormide tekstid.

Artikkel 59

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. detsember 1985

Nõukogu nimel

eesistuja

R. Krieps

[1] EÜT C 171, 26.7.1976, lk 1.

[2] EÜT C 57, 7.3.1977, lk 31.

[3] EÜT C 75, 26.3.1977, lk 10.

[4] EÜT L 126, 12.5.1984, lk 20.

--------------------------------------------------

LISA

LOEND A

1.Info lepingulise fondi kohta | 1.Info fondivalitseja kohta | 1.Info investeerimisühingu kohta |

1.1.Nimi | 1.1.Nimetus või ärinimi, õiguslik vorm, registrisse kantud asukoht ja peakontor, kui see erineb registrisse kantud asukohast. | 1.1.Nimetus või ärinimi, õiguslik vorm, registrisse kantud asukoht ja peakontor, kui see erineb registrisse kantud asukohast. |

1.2.Lepingulise fondi asutamiskuupäev. Tegevuse tähtaeg, kui see on piiratud. | 1.2.Fondivalitseja asutamise kuupäev. Tegevuse tähtaeg, kui see on piiratud. | 1.2.Investeerimisühingu asutamise kuupäev. Tegevuse tähtaeg, kui see on piiratud. |

| 1.3.Kui fondivalitseja haldab teisi lepingulisi fonde, siis need teised lepingulised fondid. | |

1.4.Koht, kust on võimalik saada fonditingimusi, kui seda pole lisatud, ning perioodilisi aruandeid. | | 1.4.Koht, kust võib saada investeerimisühingu põhikirja, kui seda pole lisatud, ning perioodilisi aruandeid. |

1.5.Lühiandmed lepingulise fondi suhtes kohaldatava maksusüsteemi kohta, kui need puudutavad osakuomanikke. Andmed selle kohta, kas tehakse mahaarvatisi avatud investeerimisfondi poolt osakuomanikele makstavalt tulult ja kapitali kasvutulult. | | 1.5.Lühiandmed investeerimisühingu suhtes kohaldatava maksusüsteemi kohta, kui need puudutavad osakuomanikke. Andmed selle kohta, kas tehakse mahaarvatisi investeerimisühingu poolt osakuomanikele makstavalt tulult ja kapitali kasvutulult. |

1.6.Raamatupidamisarvestuse kuupäev ja tulu jaotamise sagedus. | | 1.6.Raamatupidamisarvestuse kuupäev ja tulu jaotamise sagedus. |

1.7.Artiklis 31 tähendatud raamatupidamisandmete auditeerimise eest vastutavate isikute nimed. | | 1.7.Artiklis 31 tähendatud raamatupidamisandmete auditeerimise eest vastutavate isikute nimed. |

| 1.8.Fondivalitseja haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite liikmete nimed ja ametid. Andmed nende põhitegevuse kohta väljaspool fondivalitsejat, kui see on tähtis fondivalitseja seisukohalt. | 1.8.Investeerimisühingu haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite liikmete nimed ja ametid. Andmed nende põhitegevuse kohta väljaspool investeerimisühingut, kui see on tähtis investeerimisühingu seisukohast. |

| 1.9.Märgitud kapitali suurus, sissemakstud kapitali nimetamisega. | 1.9.Kapital |

1.10.Andmed osakute liikide ja põhitunnuste kohta, eelkõige:õiguse liik (asja-, võlanõude- või muu õigus), mida osak esindab,originaalväärtpaberid või sertifikaadid omandiõigust tõendavate dokumentidena; kanne registris või raamatupidamiskontos,osakute tunnused: nimelised või esitajaosakud. Mis tahes esineda võivad väärtpaberite klassid,osakuomanike hääleõiguste kirjeldus, kui need on olemas,asjaolud, mille puhul võib otsustamisele tulla lepingulise fondi likvideerimine ja likvideerimise kord, eelkõige seoses osakuomanike õigustega. | | 1.10.Andmed osakute liikide ja põhitunnuste kohta, eelkõige:originaalväärtpaberid või sertifikaadid omandiõigust tõendavate dokumentidena; kanne registris või raamatupidamiskontos,osakute tunnused: nimelised või esitajaosakud. Mis tahes esineda võivad väärtpaberite klassid,osakuomanike hääleõiguste kirjeldus,asjaolud, mille puhul võib otsustamisele tulla investeerimisühingu likvideerimine ja likvideerimise kord, eelkõige seoses osakuomanike õigustega. |

1.11.Võimaluse korral väärtpaberibörsid või turud, kus osakuid noteeritakse või nendega kaubeldakse. | | 1.11.Võimaluse korral väärtpaberibörsid või turud, kus osakuid noteeritakse või nendega kaubeldakse. |

1.12.Osakute väljalaskmise ning müümise kord ja tingimused. | | 1.12.Osakute väljalaskmise ning müümise kord ja tingimused. |

1.13.Osakute tagasiostmise ja tagasivõtmise kord ja tingimused ning asjaolud, mille puhul tagasiostmine ja tagasivõtmine võidakse peatada. | | 1.13.Osakute tagasiostmise ja tagasivõtmise kord ja tingimused ning asjaolud, mille puhul tagasiostmine ja tagasivõtmine võidakse peatada. |

1.14.Kasumi kindlakstegemise ja kasutamise reeglite kirjeldus. | | 1.14.Kasumi kindlakstegemise ja kasutamise reeglite kirjeldus. |

1.15.Lepingulise fondi investeerimiseesmärgid, kaasa arvatud selle finantseesmärgid (näiteks kapitali kasv või tulu), investeerimispoliitika (näiteks spetsialiseerumine geograafilisele alale või majandussektorile), selle investeerimispoliitika mis tahes piirangud ning mis tahes metoodika, vahendid või krediidivõime, mida lepingulise fondi juhtimises võib kasutada. | | 1.15.Investeerimisühingu investeerimiseesmärgid, kaasa arvatud selle finantseesmärgid (näiteks kapitali kasv või tulu), investeerimispoliitika (näiteks spetsialiseerumine geograafilisele alale või majandussektorile), selle investeerimispoliitika mis tahes piirangud ning mis tahes metoodika, vahendid või krediidivõime, mida investeerimisühingu juhtimises võib kasutada. |

1.16.Vara hindamise reeglid. | | 1.16.Vara hindamise reeglid. |

1.17.Osakute müügi- või väljalaskehinna ning tagasiostu- või tagasivõtuhinna määramine, eelkõige:nende hindade arvutamise meetod ja sagedus,info osakute müümise või väljalaskmise ning tagasiostmise või tagasivõtmisega seotud kulude kohta,nende hindade avaldamise, viis, koht ja sagedus. | | 1.17.Osakute müügi- või väljalaskehinna ning tagasiostu- või tagasivõtuhinna määramine, eelkõige:nende hindade arvutamise meetod ja sagedus,info osakute müümise või väljalaskmise ning tagasiostmise või tagasivõtmisega seotud kulude kohta,nende hindade avaldamise, viis, koht ja sagedus. [1] |

1.18.Info lepingulise fondi poolt fondivalitsejale, depoopangale või kolmandatele isikutele tasu maksmise ning kulude hüvitamise viisi, suuruse ja väljaarvutamise kohta. | | 1.18.Info investeerimisühingu poolt oma direktoritele ja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele, depoopangale või kolmandatele isikutele makstava tasu maksmise ja kulude hüvitamise viisi, suuruse ja väljaarvutamise kohta. |

2. Info depoopanga kohta:

2.1. nimetus või ärinimi, õiguslik vorm, registrisse kantud asukoht ja peakontor, kui see erineb registrisse kantud asukohast;

2.2. põhitegevus.

3. Info konsultatsioonifirmade või väljaspool äriühingut olevate nõunike kohta investeeringute alal, kes nõustavad lepingu alusel, mille eest tasutakse vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse avatud investeerimisfondide (UCITS) varast:

3.1. konsultatsioonifirma nimetus või ärinimi või nõuniku nimi;

3.2. fondivalitseja või investeerimisühinguga sõlmitud lepingu olulised tingimused, mis võivad olla osakuomanikele tähtsad, välja arvatud tasustamist puudutavad tingimused;

3.3. muu oluline tegevus.

4. Info osakuomanikele väljamaksete tegemise korra, osakute tagasiostmise või tagasivõtmise ja avatud investeerimisfondi (UCITS) puudutava info kättesaadavaks tegemise kohta. Sellist infot tuleb igal juhul anda liikmesriigis, kus avatud investeerimisfond (UCITS) paikneb. Juhul, kui osakuid turustatakse mõnes teises liikmesriigis, antakse seda liikmesriiki puudutavat infot lisaks seal avaldatavas emissiooniprospektis.

LOEND B

Info, mis peab sisalduma perioodilistes aruannetes

I. Bilanss

- vabalt kaubeldavad väärtpaberid,

- artikli 19 lõike 2 punktis b tähendatud liiki võlakohustused,

- pangakonto saldod,

- muu vara,

- vara kogumaksumus,

- kohustused,

- vara puhasmaksumus.

II. Ringluses olevate osakute arv

III. Vara puhasmaksumus osaku kohta

IV. Väärtpaberiportfell, järgmiselt liigitatuna:

a) väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud vabalt kaubeldavad väärtpaberid;

b) vabalt kaubeldavad väärtpaberid, millega kaubeldakse mõnel teisel reguleeritud turul;

c) artikli 19 lõike 1 punktis d tähendatud liiki hiljuti välja lastud vabalt kaubeldavad väärtpaberid;

d) artikli 19 lõike 2 punktis a tähendatud muud liiki vabalt kaubeldavad väärtpaberid;

e) kooskõlas artikli 19 lõike 2 punktiga b võrdväärsena käsitletavad võlakohustused;

analüüsituna kõige sobivamate kriteeriumide alusel, silmas pidades avatud investeerimisfondide (UCITS) investeerimispoliitikat (näiteks majanduslike, geograafiliste ja valuutakriteeriumide alusel) kui netovara protsenti; iga eespoolnimetatud investeeringu puhul tuleks ära nimetada osak, mida ta esindab avatud investeerimisfondi (UCITS) vara kogumaksumuses.

Andmed väärtpaberiportfelli struktuuri muutumiste kohta aruandeperioodil.

V. Andmed avatud investeerimisfondi (UCITS) vara arengu kohta aruande perioodil, kaasa arvatud:

- investeeringute tulu,

- muu tulu,

- juhtimiskulud,

- depoopanga kulud,

- muud kulud ja maksud,

- puhastulu,

- tulude jaotamine ning reinvesteeritud tulu,

- kapitalikonto muutused,

- investeeringute kallinemine või odavnemine,

- mis tahes muud avatud investeerimisfondi (UCITS) vara ja kohustusi mõjutavad muutused.

VI. Võrdlustabel kolme viimase majandusaasta kohta, kuhu iga majandusaasta lõpul lisatakse iga majandusaasta kohta:

- kogu vara puhasmaksumus,

- vara puhasmaksumus osaku kohta.

VII. Andmed avatud investeerimisfondi (UCITS) aruandeperioodi kestel artikli 21 tähenduses sooritatud tehingutest tuleneva börsikohustuste summa kohta tehinguliikide järgi.

[1] Käesoleva direktiivi artikli 14 lõikes 5 mõeldud investeerimisühingud näitavad ära ka:

- osakute puhasmaksumuse arvutamise meetodi ja sageduse,

- selle väärtuse avaldamise viisi, koha ja sageduse,

- väärtpaberibörsi turustavas riigis, mille noteering määrab selles riigis börsiväliste tehingute hinna.

--------------------------------------------------

Top