31980L0181

NÕUKOGU DIREKTIIV,

20. detsember 1979,

mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(80/181/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse nõulogu 18. oktoobri 1971. aasta direktiivi 71/354/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta1, mida on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 76/770/EMÜ,2

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,3

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,4

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust5

ning arvestades, et:

mõõtühikud on hädavajalikud kõikide mõõtevahendite kasutamisel mõõtmistulemuste ja suurusnäitude väljendamiseks; mõõtühikuid kasutatakse enamikus inimtegevuse valdkondades; on tarvis tagada võimalikult suur selgus nende kasutamisel; sellepärast on tarvis koostada eeskirjad nende kasutamiseks ühenduse piires majanduse, rahvatervise, avaliku turvalisuse ja halduse alal;

rahvusvahelise transpordi valdkonnas on siiski olemas ühenduse või liikmesriikide suhtes siduvad rahvusvahelised konventsioonid või kokkulepped; kõnealuseid konventsioone või kokkuleppeid tuleb järgida;

mõõtühikute kasutamist reguleerivad liikmesriikide õigusaktid on liikmesriigiti erinevad ning takistavad seetõttu kaubandust; kõnealuses olukorras on selliste takistuste ületamiseks tarvis ühtlustada õigus- ja haldusnormid;

mõõtühikute suhtes kehtivad rahvusvahelised resolutsioonid, mis on vastu võetud 20. mail 1875. aastal Pariisis allakirjutatud meetrikonventsiooni alusel asutatud kaalude ja mõõtude peakonverentsil (CGPM) ja millega on liitunud kõik liikmesriigid; rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) koostati kõnealuste resolutsioonide alusel;

18. oktoobril 1971. aastal võttis nõukogu vastu direktiivi 71/354/EMÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, et rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi vastuvõtmise abil kõrvaldada kaubandustakistused ühenduse tasandil; direktiivi 71/354/EMÜ muudeti ühinemisaktiga ja direktiiviga 76/770/EMÜ;

ühenduse poolt sätestatu ei ole kõrvaldanud kõiki takistusi kõnealuses valdkonnas; direktiivis 76/770/EMÜ sätestatu alusel vaadatakse üle enne 31. detsembrit 1979 lisa D peatükis loetletud mõõtühikute, nimetuste ja tähiste kasutamist; on osutunud vajalikuks läbi vaadata ka teatavad teised mõõtühikud;

tõsiste raskuste vältimiseks tuleb sisse seada üleminekuaeg, mille jooksul saab rahvusvahelisele süsteemile mittevastavad mõõtühikud kasutusest kõrvaldada; sellest hoolimata on väga oluline, et selleks soovi avaldavatel liikmesriikidel oleks võimalik jõustada lisa I peatüki sätted oma territooriumil nii kiiresti kui võimalik; seetõttu on tarvis piirata üleminekuaja kestust ühenduse tasandil ning samal ajal jätta liikmesriikidele vabadus kõnealust ajavahemikku lühendada;

üleminekuaja kestel on eelkõige tarbijakaitse tõttu oluline, et mõõtühikute kasutamisel säiliks selgus liikmesriikidevahelises kaubanduses; liikmesriikide kohustus lubada kõnealuse üleminekuaja jooksul teistest liikmesriikidest imporditud toodete ja seadmete puhul täiendavate suurusnäitude kasutamist näib oma otstarvet hästi täitvat;

sellist laadi lahenduse süstemaatiline rakendamine ei ole kõigi mõõtevahendite, sealhulgas mõõtmisfunktsiooniga meditsiiniseadmete puhul, siiski tingimata soovitav; seetõttu peaks liikmesriikidel olema õigus nõuda, et nende territooriumil oleksid mõõtevahendite suurusnäidud väljendatud ühes ametlikus mõõtühikus;

käesolev direktiiv ei mõjuta juba turule viidud toodete edasist tootmist; see mõjutab siiski selliste toodete ja seadmete turule viimist ja kasutamist, mille suurusnäidud on mõõtühikutes, mis enam ei ole ametlikud mõõtühikud, kui selliseid tooteid ja seadmeid vajatakse juba turul olevate toodete, seadmete ja mõõtevahendite koostide või osade täiendamiseks või asendamiseks; seetõttu peavad liikmesriigid lubama selliste toodete ja seadmete turule viimist ja kasutamist, millega saab kooste täiendada või asendada isegi siis, kui nende suurusnäidud on mõõtühikutes, mis enam ei ole ametlikud mõõtühikud, et juba turul olevaid tooteid, seadmeid ja mõõtevahendeid oleks jätkuvalt võimalik kasutada;

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) võttis 1. märtsil 1974. aastal vastu rahvusvahelise standardi SI ja teiste ühikute kasutamiseks piiratud märgistikuga süsteemides; ühendusel on soovitav vastu võtta lahendused, mis vastavalt 1. märtsi 1974. aasta ISO standardile 2955 on juba laiemal rahvusvahelisel tasandil heaks kiidetud;

mõõtühikutega seotud ühenduse sätteid leidub mitmetes ühenduse tekstides; mõõtühikute probleem on nii tähtis, et võimalus viidata ühele ühenduse tekstile oleks esmavajalik; seega ühendatakse käesoleva direktiiviga ühenduse kõik asjakohased sätted ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 71/354/EMÜ,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Ametlikud mõõtühikud, mida käesolevas direktiivis kasutatakse suuruste väljendamisel, on järgmised:

a) lisa I peatükis loetletud mõõtühikud;

b) lisa II peatükis loetletud mõõtühikud kuni kuupäevani, mille määravad liikmesriigid; see kuupäev ei või olla hilisem kui 31. detsember 1985;

b) lisa III peatükis loetletud mõõtühikud ainult nendes liikmesriikides, kus nende kasutamiseks anti luba 21. aprillil 1973, ja kuni kuupäevani, mille määravad kindlaks kõnealused liikmesriigid; see kuupäev ei tohi olla hilisem kui see, mille nõukogu asutamislepingu artikli 100 alusel määras enne 31. detsembrit 1989.

Artikkel 2

a) Artiklist 1 tulenevad kohustused on seotud majanduse, rahvatervise, avaliku turvalisuse või halduse alal kasutatud mõõtevahenditega, tehtud mõõtmistega ja mõõtühikutes väljendatud suurusnäitudega.

b) Käesolev direktiiv ei mõjuta ühenduse või liikmesriikide suhtes siduvate rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepete põhjal ettenähtud ühikute kasutamist õhu- ja meretranspordis ning raudteeliikluses, välja arvatud käesoleva direktiivi alusel kohustuslikud ühikud.

Artikkel 3

1. Käesolevas direktiivis tähendab "täiendav suurusnäit" lisa I peatükis loetletud mõõtühikus väljendatud suurusnäitu, millega kaasneb üks või mitu suurusnäitu, mis on väljendatud mõõtühikutes, mida kõnealuse lisa I peatükk ei sisalda.

2. Täiendavate suurusnäitude kasutamine on lubatud kuni 31. detsembrini 1989.

3. Liikmesriikidel on õigus nõuda suurusnäitude märkimist mõõtevahenditele ühte ametlikku mõõtühikut kasutades.

4. Lisa I peatükis loetletud mõõtühikus väljendatud näit peab olema valdav. Näitude puhul, mis on väljendatud mõõtühikutes, mida ei sisalda lisa I peatükk, kasutatakse eelkõige arve, mis pole suuremad kui I peatükis loetletud mõõtühikute näidud.

5. Täiendavate suurusnäitude kasutamist võib pikendada pärast 31. detsembrit 1989.

Artikkel 4

Mõõtühikuid, mis ei ole või enam ei ole ametlikud, on lubatud kasutada:

- toodete ja seadmete ja/või teenuste puhul, mis käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval on juba turule viidud või kasutusele võetud,

- toodete ja seadmete koostide või osade juures, mis on vajalikud eespool märgitud toodete ja seadmete koostide või osade täiendamiseks või asendamiseks.

Mõõtevahendite indikaatorites võib siiski nõuda ametlike mõõtühikute kasutamist.

Artikkel 5

1. märtsi 1974. aasta rahvusvahelist standardit ISO 2955 "Infotöötlus - SI ja teiste ühikute esitamine piiratud märgistikuga süsteemides kasutamiseks" kohaldatakse lõikes 1 reguleeritava valdkonna suhtes.

Artikkel 6

Direktiiv 71/354/EMÜ tunnistatakse kehtetuks 1. oktoobrist 1981.

Erandina direktiivist 71/354/EMÜ võivad liikmesriigid anda loa või lubada jätkuvalt artiklis 1 täpsustatud tingimustel kasutada pärast 31. detsembrit 1979 järgmisi mõõtühikuid:

millimeeter elavhõbedasammast (II peatükk)

puaas (II peatükk)

stooks/stouks (II peatükk)

jard (III peatükk)

ruutjard (III peatükk)

term (III peatükk)

Artikkel 7

a) Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 1. juulit 1981 ja teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates 1. oktoobrist 1981.

b) Niipea kui käesolev direktiiv on teatavaks tehtud, tagavad liikmesriigid, et komisjonile teatatakse piisavalt aegsasti õigus- või haldusnormide eelnõudest, mida liikmesriigid kavatsevad käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võtta, et komisjon saaks esitada oma märkused.

Artikkel 8

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. detsember 1979

Nõukogu nimel

eesistuja

J. TUNNEY

LISA

I PEATÜKK

ARTIKLI 1 PUNKTIS A NIMETATUD AMETLIKUD MÕÕTÜHIKUD

1. SI ÜHIKUD NING NENDE DETSIMAALSED KORDÜHIKUD JA OSAÜHIKUD

1.1 SI põhiühikud

Suurus Ühik

Nimetus Tähis

Pikkus meeter m

Mass kilogramm kg

Aeg sekund s

Elektrivoolu tugevus amper A

Termodünaamiline temperatuur kelvin K

Ainehulk mool mol

Valgustugevus kandela cd

SI põhiühikute määratlused:

Pikkusühik

Meeter võrdub krüptoon-86 aatomi poolt tasemete 2p10 ja 5d5 vahelisel siirdel vaakumis kiirguva valguse 1 650 763,73 lainepikkusega.

[11. CGPM (1960), resolutsioon nr 6].

Massiühik

Kilogramm on massiühik; kilogramm võrdub rahvusvahelise kilogrammietaloni massiga.

[3. CGPM (1901), konverentsi ettekanne, lk 70].

Ajaühik

Sekund võrdub tseesium-133 aatomi põhioleku kahe ülipeenstruktuurinivoo vahelisele siirdele vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodiga.

[13. CGPM (1967), resolutsioon nr 1].

Elektrivoolu ühik

1 amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja paralleelset, teineteisest vaakumis 1 m kaugusel asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2 x 10-7 N.

[CIPM (1946), resolutsioon nr 2, heaks kiidetud 9. CGPM (1948)].

Termodünaamilise temperatuuri ühik

Kelvin on 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist.

[13. CGPM (1967), resolutsioon nr 4].

Ainehulga ühik

Mool on aine hulk, mis sisaldab niisama palju struktuurielemente, kui on aatomeid 0,012 kg süsiniku isotoobis 12C.

Mooli kasutamise korral tuleb nimetada, missuguste struktuurielementidega on tegemist. Need võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid või muud osakesed või osakesterühmad.

[14. CGPM (1971), resolutsioon nr 3].

Valgustugevuse ühik

Kandela on valgustugevus, millega teatavas kindlas sihis kiirgab 540 x 1012 hertsise sagedusega monokromaatilise kiirguse allikas, kui tema kiirgustugevus selles sihis on 1/683 W/sr.

[16. CGPM (1979), resolutsioon nr 3].

1.1.1. SI temperatuuriühiku erinimetus ja -tähis Celsiuse temperatuuri väljendamiseks

Suurus Ühik

Nimetus Tähis

Celsiuse temperatuur Celsiuse kraad °C

Celsiuse temperatuuri määratletakse kui erinevust t = T - T0 kahe termodünaamilise temperatuuri T ja T0 vahel, kui T0 = 273,15 kelvinit. Temperatuuride vahet või erinevust võib väljendada kas kelvinites või Celsiuse kraadides. Ühikud "Celsiuse kraad" ja "kelvin" on suuruselt võrdsed.

1.2. Teised SI ühikud

1.2.1. SI lisaühikud

Suurus Ühik

Nimetus Tähis

Tasanurk radiaan rad

Ruuminurk steradiaan sr

[11. CGPM (1960), resolutsioon nr 12].

SI lisaühikute määratlused:

Tasanurga ühik

Radiaan on kesknurk, mille haarade vahele jääva ringjoonekaare pikkus on võrdne selle kaare raadiusega.

(Rahvusvaheline standard ISO 31 - I, detsember 1965).

Ruuminurga ühik

Steradiaan on ruuminurk, mis eraldab oma tipu ümber kujundatud sfäärist osa, mille pindala võrdub sfääri raadiuse ruuduga.

(Rahvusvaheline standard ISO 31 - I, detsember 1965).

1.2.2. Tuletatud SI ühikud

SI põhiühikutest ja SI lisaühikutest koherentselt tuletatud ühikuid väljendatakse algebraliselt SI põhiühikute ja/või SI lisaühikute astme korrutiste vormis numbrilise koefitsiendiga 1.

1.2.3. Tuletatud SI ühikud, millel on nimetus ja tähis

Suurus Ühik Väljendus

Nimetus Tähis Muudes SI ühikutes SI põhiühikutes või SI lisaühikutes

Sagedus herts Hz s-1

Jõud njuuton N m kg s-2

Rõhk, pinge paskal Pa N m-2 m-1 kg s-2

Energia, töö; soojushulk džaul J N m m2 kg s-2

Võimsus1, kiirgusvoog vatt W J s-1 m2 kg s-3

Elektrihulk, elektrilaeng kulon C s A

Elektripotentsiaal, potentsiaalide vahe, elektromotoorjõud volt V W A-1 m2 kg s-3 A-1

Elektritakistus oom Q V A-1 m2 kg s-3 A-2

Elektrijuhtivus siimens S A V-1 m-2 kg-1 s3 A2

Elektrimahtuvus farad F C V-1 m-2 kg-1 s4 A2

Magnetvoog veeber Wb V s m2 kg s-2 A-1

Magnetvoo tihedus tesla T Wb m-2 kg s-2 A-1

Induktiivsus henri H Wb A-1 m2 kg s-2 A-2

Valgusvoog luumen lm cd sr

Valgustatus luks lx lm m-2 m-2 cd sr

Radioaktiivsus bekrell Bq s-1

Neeldumisdoos, ioniseeriv kiirgus kerma, neeldumisdoosi indeks grei Gy J kg-1 m2 s-2

Kiiritusdoos siivert Sv J kg-1 m2 s-2

1 Võimsusühiku eri nimetused: nimetus voltamper (tähis "VA"), kui seda kasutatakse vahelduvvoolu näivvõimsuse väljendamiseks, ning varr (tähis "var"), kui seda kasutatakse vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse väljendamiseks. "Var" ei sisaldu CGPMi resolutsioonides.

SI põhiühikutest või SI lisaühikutest tuletatud ühikuid võib väljendada I peatükis loetletud ühikutes.

Tuletatud SI ühikuid võib eelkõige väljendada eespool esitatud tabelis märgitud eri nimetuste ja tähistega. Näiteks SI dünaamilise viskoossuse ühikut võib väljendada järgmiselt: m-1 kg s-1 või N s m-2 või Pa s.

1.3. Teatavate detsimaalsete kordühikute ja osaühikute tähistamisel kasutatavad eesliited ja nende tähised

Koefitsient Eesliide Tähis Koefitsient Eesliide Tähis

1018 eksa E 10-1 detsi d

1015 peta P 10-2 senti c

1012 tera T 10-3 milli m

109 giga G 10-6 mikro

106 mega M 10-9 nano n

103 kilo k 10-12 piko p

102 hekto h 10-15 femto f

101 deka da 10-18 ato a

Massiühiku detsimaalsete kordühikute ja osaühikute nimetused ja tähised moodustatakse eesliite lisamisega sõnale "gramm" ja nende tähise lisamisega tähisele "g".

Murruga väljendatud tuletatud ühikute detsimaalseid kordühikuid ja osaühikuid võib tähistada eesliite lisamisega ühikule murru lugejas või nimetajas või mõlemas kõnealuses osas.

Liiteesliiteid, s.t mitme eespool märgitud eesliite kõrvuti seadmise tulemusena saadud eesliiteid, ei tohi kasutada.

1.4 SI ühikute detsimaalsete kordühikute ja osaühikute erinimetused ja -tähised

Suurus Ühik

Nimetus Tähis Väärtus

Ruumala liiter l või L1 1 l = 1 dm3 = 10-3 m3

Mass tonn t 1 t = 1 Mg = 103 kg

Rõhk, pinge baar bar2 1 bar = 105 Pa

1 Kahte tähist "l" ja "L" võib kasutada liitri ühikuna [16. CGPM (1979), resolutsioon nr 5]. 2 Ühik, mis esineb Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo brošüüri loetelus ajutiselt lubatud ühikute hulgas.

Märkus: Punktis 1.3 loetletud eesliiteid ja nende tähiseid võib kasutada koos punktis 1.4 esitatud tabelis olevate ühikute ja tähistega.

2. ÜHIKUD, MIDA MÄÄRATLETAKSE SI ÜHIKUTE ALUSEL, KUID MIS EI OLE NENDE DETSIMAALSED KORDÜHIKUD EGA OSAÜHIKUD

Suurus Ühik

Nimetus Tähis Väärtus

Tasanurk täispööre*1 (a) 1 täispööre = 2 rad

uus kraad* või goon* gon* 1 gon = [pic] rad

aste ° 1° = [pic] rad

nurgaminut ' 1' = [pic] rad

nurgasekund " 1 = [pic] rad

Aeg minut min 1 min = 60 s

tund h 1 h = 3 600 s

päev d 1 d = 86 400 s

1 Märk * ühiku nimetuse või tähise järel näitab, et ühik ei esine CGPMi, CIPMi või BIPMi koostatud loeteludes. See kehtib kogu käesoleva lisa kohta. a) Rahvusvahelist tähist ei ole olemas.

Märkus: Punktis 1.3 loetletud eesliiteid võib kasutada ainult koos nimetustega "uus kraad" või "goon" ning tähisega "gon".

3. SEITSMEST SI PÕHIÜHIKUST SÕLTUMATA MÄÄRATLETUD ÜHIKUD

Ühtne aatommassiühik on 1/12 süsiniku isotoobi 12C aatomi massist.

Elektronvolt võrdub energiaga, mille saab elementaarlaenguga osake elektriväljas ühest punktist teise liikudes, kui nende punktide potentsiaalide vahe on 1 V.

Suurus Ühik

Nimetus Tähis Väärtus

Mass aatommassiühik u 1 u 1, 660 565 5 × 10-27 kg

Energia elektronvolt eV 1 eV 1, 602 189 2 × 10-19 J

Kõnealuste ühikute väärtus SI ühikutes väljendatuna ei ole täpselt teada.

Eespool märgitud väärtused on võetud Rahvusvaheline Teadusühingute Nõukogu avaldatud CODATA 1973. aasta bülletäänist nr 11.

Märkus: Punktis 1.3 loetletud eesliiteid ja nende tähiseid võib kasutada koos kõnealuse kahe ühikuga ja nende tähistega.

4. AINULT ERIALASEKS KASUTAMISEKS LUBATUD ÜHIKUD JA ÜHIKUTE NIMETUSED

Suurus Ühik

Nimetus Tähis Väärtus

Optiline tugevus dioptria* 1 dioptria = 1 m-1

Vääriskivide mass karaat 1 karaat = 2 × 10-4 kg

Põllumajandusliku maa ja ehitusmaa pindala aar a 1 a = 102 m2

Kiu ja lõnga lineaartiheduse ühik teks* tex* 1 tex = 10-6 kg m-1

Märkus: Punktis 1.3 loetletud eesliiteid võib kasutada ainult koos eespool märgitud ühikutega. Korrutise 102 a nimetus on siiski "hektar".

5. LIITÜHIKUD

I peatükis loetletud ühikute kombinatsioonid moodustavad liitühikud.

II PEATÜKK

ARTIKLI 1 PUNKTIS b NIMETATUD AMETLIKUD MÕÕTÜHIKUD

SUURUSED, ÜHIKUTE NIMETUSED, TÄHISED JA VÄÄRTUSED

Suurus Ühik

Nimetus Tähis Väärtus

Vererõhk millimeeter elavhõbedasammast(*) mm Hg(*) 1 mm Hg = 133, 322 Pa

Tasanurk g*1 1 g = [pic] rad

Nukliidi aktiivsus kürii Ci 1 Ci = 3,7 × 1010 Bq

Neeldumisdoos raad rad2 1 rad = 10-2 Gy

Ekvivalentne kiirgusdoos remm* rem* 1 rem = 10-2 Sv

Kiiritusdoos (röntgeni- ja gammakiirgus) röntgen R 1 R = 2,58 10-4C kg-1

Dünaamiline viskoossus puaas P 1 P = 10-1 Pa s

Kinemaatiline viskoossus stooks St 1 St = 10-4 m2 s-1

1 "Uue kraadi" tähis. 2 Et tähis rad võib segi minna radiaani tähisega, võib raadi puhul kasutada ka tähist rd.

Märkus: I peatüki punktis 1.3 loetletud eesliiteid ja nende tähiseid võib kasutada koos käesolevas jaos sisalduvate ühikute ja tähistega, välja arvatud ühikuga millimeeter elavhõbedasammast ja selle tähisega, ning tähisega "g".

Liitühikute moodustamiseks võib artikli 1 punktis b kindlaksmääratud kuupäevani II peatükis loetletud ühikuid kombineerida kas omavahel või I peatükis loetletutega.

III PEATÜKK

ARTIKLI 1 PUNKTIS C NIMETATUD AMETLIKUD MÕÕTÜHIKUD

SUURUSED, ÜHIKUTE NIMETUSED, TÄHISED JA LIGILÄHEDASED VÄÄRTUSED

Pikkus

toll 1 in = 2,54 x 10-2 m

jalg 1 ft = 0,3048 m

meresüld1 1 fm = 1,829 m

miil 1 mile = 1 609 m

jard 1 yard = 0,9144 m

Pindala

ruutjalg 1 sq ft = 0,929 x 10-1 m2

aaker 1ac = 4 047 m2

ruutjard 1 sq yd = 0,8361 m2

Ruumala, mahutavus

vedelikuunts 1 fl oz = 28,41 x 10-6 m3

gill 1 gill = 0,1421 x 10-3 m3

pint 1 pt = 0,5683 x 10-3 m3

kvart 1 qt = 1,137 x 10-3 m3

gallon 1 gal = 4,546 x 10-3 m3

Mass

(kaubanduslik) unts 1 oz = 28,35 x 10-3 kg

(apteegi)unts 1 oz tr = 31,10 x 10-3 kg

nael 1 lb = 0,4536 kg

Energia

term 1 therm = 105,506 x 106 J

1 Kasutatakse üksnes merenduses.

Liitühikute moodustamiseks võib artikli 1 punktis c kindlaksmääratud kuupäevani III peatükis loetletud ühikuid kombineerida kas omavahel või I peatükis loetletud ühikutega.

1 EÜT L 243, 29.10.1971, lk 29.

2 EÜT L 262, 27.9.1976, lk 204.

3 EÜT C 81, 28.3.1979, lk 6.

4 EÜT C 127, 21.5.1979, lk 80.

5 Arvamus antud 24.-25. oktoobril 1979 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

1 Kasutatakse üksnes merenduses.