21993A1213(01)

A LISA

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

PREAMBUL

KONVENTSIOONIOSALISED,

OLLES TEADLIKUD bioloogilise mitmekesisuse olulisest väärtusest ning bioloogilise mitmekesisuse ja selle komponentide ökoloogilisest, geneetilisest, sotsiaalsest, majanduslikust, teaduslikust, hariduslikust, kultuurilisest, meelelahutuslikust ja esteetilisest väärtusest;

OLLES SAMUTI TEADLIKUD bioloogilise mitmekesisuse tähtsusest evolutsiooni ja biosfääri elu alalhoidvate süsteemide säilitamise jaoks;

KINNITADES, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse on inimkonna ühine huvi;

KINNITADES VEEL KORD, et riikidel on nende enda bioloogiliste ressursside osas suveräänsed õigused;

KINNITADES VEEL KORD ka seda, et riigid vastutavad oma bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja oma bioloogiliste ressursside säästva kasutamise eest;

TUNDES MURET selle pärast, et teatavad inimtegevuse valdkonnad vähendavad oluliselt bioloogilist mitmekesisust;

MÕISTES bioloogilise mitmekesisusega seotud teabe ja teadmiste üldist puudumist ning kiireloomulist vajadust kujundada välja teaduslikud, tehnilised ja institutsionaalsed võimalused, mis annaksid põhiteadmisi, mille põhjal kavandada ja rakendada sobilikke meetmeid;

MÄRKIDES, et on eluliselt tähtis ette näha, vältida ja tõrjuda bioloogilise mitmekesisuse olulise vähenemise või kadumise põhjuseid nende tekkekohas;

MÄRKIDES KA seda, et kui esineb bioloogilise mitmekesisuse olulise vähenemise või kadumise oht, ei tohiks täieliku teadusliku veendumuse puudumist kasutada sellise ohu vältimise või minimeerimise meetmete edasilükkamise põhjusena;

MÄRKIDES LISAKS, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse põhinõue on ökosüsteemide ja looduslike kasvu- ja elupaikade kaitsmine nende algupärases kohas ning liikide elujõuliste populatsioonide säilitamine ja taastamine nende looduslikus keskkonnas;

MÄRKIDES LISAKS, et olulist rolli täidavad ka väljaspool algupärast kohta, eelistatavalt päritolumaal võetavad meetmed;

TÕDEDES paljude traditsioonilist eluviisi harrastavate põliste ja kohalike kogukondade lähedast ja traditsioonilist sõltuvust bioloogilistest ressurssidest ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja selle komponentide säästva kasutamise osas asjakohaste traditsiooniliste teadmiste, uuenduste ja tavade kasutamisest tuleneva kasu õiglase jagamise soovitavust;

TÕDEDES KA naiste elutähtsat rolli bioloogilise mitmekesisuse kaitsel ja säästval kasutamisel ning kinnitades naiste täieliku osalemise vajadust bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud poliitika koostamise ja rakendamise kõigil tasanditel;

RÕHUTADES riikide, valitsusvaheliste organisatsioonide ja valitsusväliste sektorite rahvusvahelise, piirkondliku ja ülemaailmse koostöö tähtsust bioloogilise mitmekesisuse ja selle komponentide säästva kasutamise jaoks ja selle koostöö edendamise vajadust;

OLLES TEADLIKUD, et uute ja täiendavate rahaliste vahendite ja piisava juurdepääsu korral asjakohastele tehnoloogiatele on võimalik oluliselt muuta maailma võimet tegelda bioloogilise mitmekesisuse kadumisega;

OLLES TEADLIKUD KA SELLEST, et arengumaade vajaduste rahuldamiseks on vaja teha erilisi ettevalmistusi, sealhulgas pakkuda uusi ja täiendavaid rahalisi vahendeid ning võimaldada sobilikku juurdepääsu asjakohastele tehnoloogiatele;

MÄRKIDES selles osas ära kõige vähem arenenud maade ja väikeste saareriikide eritingimused;

TUNNUSTADES, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse nõuab olulisi investeeringuid ning et nendest investeeringutest oodatakse laiaulatuslikku keskkonna-, majandus- ja sotsiaalalast kasu;

TÕDEDES, et arengumaade esmased ja arvestatavaimad prioriteedid on majanduslik ja sotsiaalne areng ning vaesuse kõrvaldamine;

MÕISTES, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästev kasutamine on maailma kasvava elanikkonna toidu-, tervise- ja muude vajaduste jaoks ülimalt oluline, mistõttu on oluline nii juurdepääs geneetilistele ressurssidele kui ka tehnoloogiate ning nende jagamine;

MÄRKIDES, et lõppkokkuvõttes tugevdab bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästev kasutamine riikidevahelisi sõbralikke suhteid ja aitab kaasa rahule inimkonna hulgas;

SOOVIDES olemasolevaid rahvusvahelisi bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja selle komponentide säästva kasutamise lepinguid tõhustada ning täiendada ja

OLLES OTSUSTANUD bioloogilist mitmekesisust praeguste ja tulevaste põlvkondade hüvanguks kaitsta ja säästvalt kasutada,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärgid

Käesoleva konventsiooni eesmärgid, mille poole tuleb püüelda kooskõlas selle asjakohaste sätetega, on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest tuleneva kasu aus ja õiglane jagamine, sealhulgas piisava juurdepääsu kaudu geneetilistele ressurssidele, kõikide nende ressursside ja tehnoloogiatega seotud õigustega arvestava tehnosiirde kaudu ning sobiliku rahastamise kaudu.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

bioloogiline mitmekesisus – mis tahes päritoluga elusorganismide mitmekesisus muu hulgas maismaa-, mere- ja teistes veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kogumites; see hõlmab liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemide mitmekesisust;

bioloogilised ressursid – hõlmavad geneetilisi ressursse, organisme ja nende osasid, populatsioone või ökosüsteemide muid biootilisi osasid, mis on inimkonnale tegelikult või potentsiaalselt kasulikud või väärtuslikud;

biotehnoloogia – mis tahes tehnoloogilised rakendused, mis kasutavad bioloogilisi süsteeme, elusorganisme või nende derivaate toodete või protsesside loomisel või muutmisel teatavaks otstarbeks;

geneetiliste ressursside päritolumaa – maa, kus kõnealuseid geneetilisi ressursse leidub algupärastes tingimustes;

geneetilisi ressursse pakkuv maa – maa, mis tarnib algupärastest kohtadest kogutud geneetilisi ressursse, sealhulgas nii metsikute kui ka kodustatud liikide populatsioone, või väljaspool algupäraseid kohti võetud geneetilisi ressursse, mis võivad pärineda kõnealuselt maalt või mujalt;

kodustatud või kultiveeritud liigid – liigid, mille evolutsiooniprotsessi inimesed on oma vajaduste rahuldamiseks mõjutanud;

ökosüsteem – dünaamiline kompleks, milles taimede, loomade ja mikroorganismide kooslused ning nende elutu keskkond üksteisele funktsionaalse üksusena vastasmõju avaldavad;

kaitse väljaspool algupärast kohta – bioloogilise mitmekesisuse komponentide kaitse väljaspool nende looduslikku kasvu- või elupaika;

geneetiline materjal – taimse, loomse, mikroobse või muu päritoluga materjal, mis sisaldab funktsionaalseid pärilikkusüksusi;

geneetilised ressursid – tegeliku või potentsiaalse väärtusega geneetiline materjal;

kasvu- või elupaik – organismi või populatsiooni loodusliku esinemise paik või maa-ala liik;

algupärase koha tingimused – tingimused, kus geneetilised ressursid eksisteerivad ökosüsteemides ja looduslikes kasvu- või elupaikades ning kodustatud või kultiveeritud liikide puhul keskkonnas, kus nende eriomadused on välja kujunenud;

kaitse algupärases asukohas – ökosüsteemide ja looduslike kasvu- või elupaikade kaitse ning liikide elujõuliste populatsioonide alalhoidmine ja taastamine nende looduslikus keskkonnas ning kodustatud või kultiveeritud liikide puhul keskkonnas, kus nende eriomadused on välja kujunenud;

kaitseala – geograafiliselt piiritletud ala, mis on määratud konkreetsete kaitseeesmärkide saavutamiseks või vastavalt reguleeritud ja juhitud;

piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon – antud piirkonna suveräänsete riikide moodustatud organisatsioon, kellele tema liikmesriigid on üle andnud volitused käesoleva konventsiooniga reguleeritavates küsimustes ja kes on tema sisekorra järgi nõuetekohaselt volitatud käesolevale konventsioonile alla kirjutama, seda ratifitseerima, vastu võtma, kinnitama või sellega ühinema;

säästev kasutamine – bioloogilise mitmekesisuse komponentide kasutamine sellisel viisil ja määral, mis ei tekita bioloogilise mitmekesisuse pikaajalist vähenemist, säilitades seega selle potentsiaali rahuldada praeguste ja tulevaste põlvkondade vajadusi ja püüdlusi;

tehnoloogia – hõlmab biotehnoloogiat.

Artikkel 3

Põhimõte

Vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjale ja rahvusvahelisele õigusele on riikidel suveräänne õigus kasutada enda ressursse oma keskkonnapoliitika kohaselt ning vastutus tagada, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli all toimuv tegevus ei kahjustaks teiste riikide või siseriikliku jurisdiktsiooni piiridest väljapoole jäävate alade keskkonda.

Artikkel 4

Jurisdiktsiooni ulatus

Arvestades teiste riikide õigusi ja kui käesolevas konventsioonis ei ole otseselt sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid iga konventsiooniosalise suhtes:

a) bioloogilise mitmekesisuse komponentide puhul siseriikliku jurisdiktsiooni piiresse jäävatel aladel ja

b) tema jurisdiktsiooni või kontrolli all teostatavate protsesside ja tegevuse puhul, olenemata sellest, kus nende mõju ilmneb, tema siseriikliku jurisdiktsiooni alla jääval alal või väljaspool siseriikliku jurisdiktsiooni piire.

Artikkel 5

Koostöö

Väljapoole siseriiklikku jurisdiktsiooni jäävate alade suhtes ja vastastikust huvi pakkuvates küsimustes teevad konventsiooniosalised nii palju kui võimalik ja asjakohane kas otse teiste konventsiooniosalistega või, kui see on asjakohane, pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu koostööd bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ja säästvaks kasutamiseks.

Artikkel 6

Kaitse ja säästva kasutamise üldmeetmed

Vastavalt oma eritingimustele ja võimetele konventsiooniosalised:

a) töötavad välja siseriiklikud strateegiad, kavad või programmid bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ja säästvaks kasutamiseks või kohandavad sel eesmärgil olemasolevaid strateegiaid, kavasid ja programme, mis kajastavad muu hulgas käesolevas konventsioonis sätestatud, asjaomase konventsiooniosalise puhul asjakohaseid meetmeid, ja

b) integreerivad bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamise nii palju kui võimalik ja sobiv vastavate valdkondade sisestesse või vahelistesse kavadesse, programmidesse ja poliitikasse.

Artikkel 7

Tuvastamine ja seire

Iga konventsiooniosaline, nii palju kui võimalik ja sobiv ning eriti artiklite 8–10 kohaldamisel:

a) tuvastab bioloogilise mitmekesisuse need komponendid, mis on olulised selle kaitsel ja säästval kasutamisel, võttes arvesse I lisas sätestatud kategooriate suunavat loetelu;

b) teostab proovide võtmise ja muude tehnikate kaudu punkti a kohaselt tuvastatud bioloogilise mitmekesisuse komponentide seiret, pöörates tähelepanu eriti nendele komponentidele, mis nõuavad kiireloomulisi kaitsemeetmeid ja millel on suurim potentsiaal säästvaks kasutamiseks;

c) tuvastab arengud ja tegevuse liigid, millel on või võib tõenäoliselt olla kahjulik mõju bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ja säästvale kasutamisele, ning teostab nende mõju üle proovide võtmise ja muude tehnikate kaudu seiret ja

d) säilitab ja korrastab mis tahes mehhanismi abil eespool punktide a, b ja c kohaselt teostatud tuvastamis- ja seiretegevusest saadud andmeid.

Artikkel 8

Kaitse algupärases kohas

Iga konventsiooniosaline, kuivõrd see on võimalik ja asjakohane:

a) seab sisse kaitsealade või bioloogilise mitmekesisuse kaitseks erimeetmeid vajavate alade süsteemi;

b) töötab vajaduse korral välja juhendid kaitsealade või bioloogilise mitmekesisuse kaitseks erimeetmeid vajavate alade valikuks, rajamiseks ja haldamiseks;

c) reguleerib ja hoiab kaitsealadel või neist väljaspool asuvaid bioloogilise mitmekesisuse kaitseks vajalikke bioloogilisi ressursse, pidades silmas nende kaitse ja säästva kasutamise tagamist;

d) soodustab ökosüsteemide ja looduslike kasvu- või elupaikade kaitset ja liikide elujõuliste populatsioonide säilitamist nende looduslikus keskkonnas;

e) soodustab kaitsealadega piirnevatel aladel keskkonnaohutut ja säästvat arengut, pidades silmas nende alade kaitsmise edendamist;

f) taastab ja ennistab halvenenud seisukorras olevad ökosüsteemid ning soodustab muu hulgas kavade või muude haldusstrateegiate väljatöötamise ja rakendamise kaudu ohustatud liikide taastumist;

g) seab sisse või säilitab vahendid selliste biotehnoloogiast tulenevate muundatud elusorganismide kasutamise ja loodusesse laskmisega seotud riskide reguleerimiseks, maandamiseks ja kontrollimiseks, millel võib tõenäoliselt olla kahjulik keskkonnamõju, mis võib mõjutada bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja säästvat arengut, võttes arvesse ka riske inimeste tervisele;

h) takistab ökosüsteeme, kasvu- või elupaiku või liike ohustavate võõrliikide sissetoomist, kontrollib neid või hävitab need;

i) püüab luua tingimused, mis on vajalikud praeguste kasutusviiside ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja selle komponentide säästva kasutamise ühildumiseks;

j) austab, säästab ja säilitab siseriiklike õigusaktide kohaselt traditsioonilisi eluviise harrastavate põliste ja kohalike kogukondade teadmisi, uuendusi ja tavasid, mis on bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamise puhul asjakohased, ning soodustab selliste teadmiste, uuenduste ja tavade laiemat rakendamist nende valdajate nõusolekul ja osalusel ning aitab kaasa selliste teadmiste, uuenduste ja tavade kasutamisest tuleneva kasu õiglasele jagamisele;

k) töötab välja või säilitab ohustatud liikide ja populatsioonide kaitseks vajalikud õigusaktid ja/või muud õigusnormid;

l) reguleerib või juhib asjakohaseid arenguid või tegevuse liike, kui vastavalt artiklile 7 on kindlaks määratud oluline kahjulik mõju bioloogilisele mitmekesisusele; ja

m) teeb koostööd, et pakkuda punktides a–l visandatud algupärases kohas teostatava kaitse jaoks rahalist ja muud toetust, eriti arengumaadele.

Artikkel 9

Kaitse väljaspool algupärast kohta

Iga konventsiooniosaline, kuivõrd see on võimalik ja asjakohane ning peamiselt algupärases kohas rakendatavate meetmete täiendamiseks:

a) võtab meetmed bioloogilise mitmekesisuse komponentide kaitseks väljaspool nende algupärast kohta, eelistatavalt selliste komponentide päritolumaal;

b) loob ja hooldab rajatisi taimede, loomade ja mikroorganismide väljaspool nende algupärast kohta toimuvaks kaitseks ja uurimiseks, eelistatavalt geneetiliste ressursside päritolumaal;

c) võtab meetmed, et ennistada ja taastada ohustatud liigid ning need sobilikel tingimustel uuesti oma looduslikesse kasvu- või elupaikadesse lasta;

d) reguleerib ja juhib looduslikest elupaikadest bioloogiliste ressursside kogumist väljaspool algupärast kohta toimuva kaitse jaoks sellisel viisil, et ei ohustata ökosüsteeme ja liikide populatsioone nende algupärases kohas, välja arvatud juhul, kui punkti c alusel on vajalikud ajutised väljaspool algupärast kohta rakendatavad meetmed; ja

e) teeb koostööd, et pakkuda punktides a–d visandatud algupärases kohas teostatava kaitse jaoks rahalist ja muud toetust ning et luua ja hooldada arengumaades rajatisi väljaspool algupärast kohta teostatavaks kaitseks.

Artikkel 10

Bioloogilise mitmekesisuse komponentide säästev kasutamine

Iga konventsiooniosaline, kuivõrd see on võimalik ja asjakohane:

a) integreerib bioloogiliste ressursside kaitse ja säästva kasutamisega seotud kaalutlused siseriiklike otsuste tegemisse;

b) võtab bioloogiliste ressursside kasutamisega seotud meetmeid, et vältida või minimeerida kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele;

c) kaitseb ja soodustab bioloogiliste ressursside tavapärast kasutamist kooskõlas traditsiooniliste kultuuritavadega, mis ühilduvad kaitsmise või säästva kasutamise nõuetega;

d) toetab kohalikku elanikkonda heastavate meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel halvenenud olukorraga aladel, kus bioloogiline mitmekesisus on vähenenud; ja

e) ergutab oma valitsusasutuste ja erasektori vahel koostööd bioloogiliste ressursside säästva kasutamise meetodite väljatöötamisel.

Artikkel 11

Stimuleerivad meetmed

Iga konventsiooniosaline võtab, kuivõrd see on võimalik ja asjakohane, majanduslikult ja sotsiaalselt usaldusväärseid meetmeid, mis stimuleerivad bioloogilise mitmekesisuse komponentide kaitset ja säästvat kasutamist.

Artikkel 12

Teadustöö ja koolitus

Konventsiooniosalised, võttes arvesse arengumaade erivajadusi:

a) seavad sisse bioloogilise mitmekesisuse ja selle komponentide tuvastamise, kaitse ja säästva kasutamisega seotud teadus- ja tehnikaalase hariduse ja koolituse programmid ja jätkavad nende rakendamist ning toetavad kõnealust haridust ja koolitust arengumaade erivajaduste osas;

b) soodustavad ja ergutavad teadustööd, mis aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ja säästvale kasutamisele, eriti arengumaades, muu hulgas vastavalt konventsiooniosaliste konverentsi otsustele, mis on tehtud teadusliku, tehnilise ja tehnoloogilise konsultatsiooni allorgani soovituste põhjal; ja

c) soodustavad bioloogilise mitmekesisuse alases teadustegevuses toimunud teaduslike edusammude kasutamist bioloogilise ressursside kaitse ja säästva kasutamise meetodite väljatöötamisel ning teevad selles valdkonnas koostööd kooskõlas artiklite 16, 18 ja 20 sätetega.

Artikkel 13

Üldsuse teavitamine ja teadlikkus

Konventsiooniosalised:

a) edendavad ja ergutavad bioloogilise mitmekesisuse kaitse tähtsuse ja selleks vajalike meetmete mõistmist ning selle levitamist meediakanalite vahendusel ja nende teemade hõlmamist haridusprogrammidesse ja

b) teevad vastavalt asjakohasusele teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamisega seotud haridus- ja üldsuse teavitamise programmide väljatöötamisel.

Artikkel 14

Mõju hindamine ja kahjuliku mõju minimeerimine

1. Iga konventsiooniosaline, kuivõrd see on võimalik ja asjakohane:

a) kehtestab asjakohased menetlused, mis nõuavad keskkonnamõju hindamist selliste kavandatavate projektide puhul, millel on tõenäoliselt bioloogilisele mitmekesisusele oluline kahjulik mõju, pidades silmas sellise mõju vältimist või minimeerimist, ning võimaldab vastavalt asjakohasusele üldsusel sellistes menetlustes osaleda;

b) kehtestab asjakohased korraldused tagamaks seda, et tema bioloogilisele mitmekesisusele tõenäoliselt olulist kahjulikku mõju avaldavate programmide ja poliitikate tagajärgi keskkonnale võetakse nõuetekohaselt arvesse;

c) soodustab vastastikkuse alusel teavitamist, teabevahetust ja konsultatsioone seoses tema jurisdiktsiooni või kontrolli all toimuvate tegevustega, millel on tõenäoliselt oluline kahjulik mõju teiste riikide või siseriikliku jurisdiktsiooni piiridest väljapoole jäävate alade bioloogilisele mitmekesisusele, aidates vastavalt asjakohasusele kaasa kahepoolsete, piirkondlike või mitmepoolsete kokkulepete sõlmimisele;

d) teavitab juhul, kui tema jurisdiktsiooni või kontrolli all on alguse saanud otsene või tõsine oht või kahju teiste riikide või siseriikliku jurisdiktsiooni piiridest väljapoole jäävate alade bioloogilisele mitmekesisusele, otsekohe potentsiaalselt mõjutatud riike sellisest ohust või kahjust ning algatab tegevusi sellise ohu või kahju vältimiseks või minimeerimiseks ja

e) soodustab siseriiklikke kokkuleppeid seoses reageerimisega selliste looduslike või muude tegevuste või sündmuste põhjustatud hädaolukordadele, mis kujutavad bioloogilisele mitmekesisusele tõsist ja otsest ohtu, ja aitab kaasa rahvusvahelisele koostööle kõnealuste siseriiklike jõupingutuste täiendamiseks ning ühiste situatsioonplaanide sisseseadmisele, kui see on asjakohane ja kui asjaomased riigid või piirkondlikud majandusintegratsiooni organisatsioonid on selles kokku leppinud.

2. Konventsiooniosaliste konverents uurib teostatavate uuringute põhjal bioloogilise mitmekesisuse kahjustamisega seotud vastutus- ja heastamisküsimusi, sealhulgas ennistamist ja kompensatsiooni, välja arvatud juhul, kui kõnealune vastutus on täielikult siseküsimus.

Artikkel 15

Juurdepääs geneetilistele ressurssidele

1. Tunnustades riikide suveräänseid õigusi oma loodusvarade üle, kuulub geneetilistele ressurssidele juurdepääsu kindlaksmääramine riigi valitsuste võimupiiridesse ja selle suhtes kehtivad siseriiklikud õigusaktid.

2. Iga konventsiooniosaline püüab luua tingimused, mis võimaldaksid teistele konventsiooniosalistele keskkonnasõbraliku kasutamise eesmärgil juurdepääsu geneetilistele ressurssidele, ja vältida käesoleva konventsiooni eesmärkidega vastuolus olevate piirangute seadmist.

3. Käesoleva konventsiooni kohaldamisel on käesolevas artiklis ning artiklites 16 ja 19 osutatud konventsiooniosalise pakutud geneetilised ressursid ainult need ressursid, mida pakuvad konventsiooniosalised, kes on kõnealuste ressursside päritolumaad, või konventsiooniosalised, kes on omandanud need geneetilised ressursid vastavalt käesolevale konventsioonile.

4. Kui juurdepääs võimaldatakse, tehakse seda vastastikuselt kokkulepitud tingimustel ja vastavalt käesoleva artikli sätetele.

5. Juurdepääs geneetilistele ressurssidele toimub neid ressursse pakkuva konventsiooniosalise eelneval teadval nõusolekul, välja arvatud juhul, kui kõnealune konventsiooniosaline on määranud teisiti.

6. Iga konventsiooniosaline püüab arendada ja teostada teiste konventsiooniosaliste pakutud geneetilistel ressurssidel põhinevaid teadusuuringuid asjaomaste konventsiooniosaliste täielikul osalusel ja võimaluse korral kõnealusel maal.

7. Iga konventsiooniosaline võtab vastavalt asjakohasusele ning kooskõlas artiklitega 16 ja 19 ning vajaduse korral artiklitega 20 ja 21 loodud finantsmehhanismi kaudu seadusandlikud, haldusalased või poliitilised meetmed, mille eesmärk on uurimis- ja arendustegevuse tulemuste ning geneetiliste ressursside kaubanduslikust või muust kasutamisest tuleneva kasu aus ja õiglane jagamine kõnealuseid ressursse pakkuva konventsiooniosalisega. Selline jagamine toimub vastastikuselt kokkulepitud tingimustel.

Artikkel 16

Juurdepääs tehnoloogiale ja tehnosiire

1. Iga konventsiooniosaline, tunnustades, et tehnoloogia hõlmab biotehnoloogiat ning et nii juurdepääs tehnoloogiale kui ka tehnosiire konventsiooniosaliste vahel on käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamise põhikomponendid, kohustub vastavalt käesoleva artikli sätetele pakkuma ja/või võimaldama teistele konventsiooniosalistele juurdepääsu sellisele tehnoloogiale ja sellise tehnoloogia siiret, mis on bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamise osas asjakohane või mis kasutab ära geneetilisi ressursse ega tekita keskkonnale olulist kahju.

2. Arengumaadele pakutakse ja/või võimaldatakse juurdepääsu lõikes 1 osutatud tehnoloogiatele või sellise tehnoloogia siiret õiglastel ja kõige soodsamatel tingimustel, sealhulgas vastastikusel kokkuleppel soodus- ja eelistingimustel ning vajaduse korral vastavalt artiklitega 20 ja 21 loodud finantsmehhanismile. Tehnoloogia puhul, mille suhtes kehtivad patendid ja muud intellektuaalomandi õigused, võimaldatakse selline juurdepääs ja siire tingimustel, mis tunnustavad intellektuaalomandi õiguste piisavat ja tõhusat kaitset ning on sellega järjepidevad. Käesoleva lõike kohaldamine on järjepidev lõigetega 3, 4 ja 5.

3. Iga konventsiooniosaline võtab vastavalt asjakohasusele seadusandlikud, haldusalased või poliitilised meetmed, mille eesmärk on võimaldada geneetilisi ressursse pakkuvatele konventsiooniosalistele, eriti arengumaadele, vastastikuselt kokkulepitud tingimustel juurdepääsu kõnealuseid ressursse kasutavale tehnoloogiale, sealhulgas patentide ja muude intellektuaalomandi õigustega kaitstud tehnoloogiale, ja sellise tehnoloogia siiret, vajaduse korral artiklite 20 ja 21 sätete kaudu ning vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja järjepidevalt lõigetega 4 ja 5.

4. Iga konventsiooniosaline võtab vastavalt asjakohasusele seadusandlikud, haldusalased või poliitilised meetmed, mille eesmärk on see, et erasektor võimaldaks juurdepääsu lõikes 1 osutatud tehnoloogia ühisele arendamisele ja sellise tehnoloogia siiret nii arengumaade valitsusasutuste kui ka erasektori hüvanguks, ning täidab selles osas lõigetes 1, 2 ja 3 sisalduvaid kohustusi.

5. Konventsiooniosalised, tunnustades, et patendid ja muud intellektuaalomandi õigused võivad mõjutada käesoleva konventsiooni rakendamist, teevad selles osas siseriiklike õigusaktide ja rahvusvahelise õiguse kohaselt koostööd tagamaks, et sellised õigused toetavad konventsiooni eesmärke ega ole nendega vastuolus.

Artikkel 17

Teabevahetus

1. Konventsiooniosalised võimaldavad sellise kõigist avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teabe vahetust, mis on bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamise puhul asjakohane, võttes arvesse arengumaade erivajadusi.

2. Selline teabevahetus hõlmab tehnilise, teadusliku ja sotsiaal-majandusliku uurimistöö tulemuste, samuti koolitus- ja uuringuprogrammide alase teabe, eriteadmiste ning põliste ja traditsiooniliste teadmiste kui selliste vahetust ja nende teadmiste vahetust artikli 16 lõikes 1 osutatud tehnoloogiatega ühendatud kujul. Kui võimalik, hõlmab see ka teabe repatrieerimist.

Artikkel 18

Tehniline ja teadusalane koostöö

1. Konventsiooniosalised soodustavad bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamise valdkonnas rahvusvahelist tehnilist ja teadusalast koostööd, vajaduse korral asjakohaste rahvusvaheliste ja siseriiklike asutuste kaudu.

2. Iga konventsiooniosaline soodustab käesoleva konventsiooni rakendamisel tehnilist ja teadusalast koostööd teiste konventsiooniosalistega, eriti arengumaadega, muu hulgas siseriiklike poliitikate väljatöötamise ja rakendamise kaudu. Sellist koostööd soodustades tuleks pöörata erilist tähelepanu siseriikliku võimekuse arendamisele ja tugevdamisele inimressursside arendamise ning institutsioonide ülesehitamise teel.

3. Konventsiooniosaliste konverents määrab oma esimesel istungil kindlaks selle, kuidas luua tehnilise ja teadusalase koostöö soodustamiseks ja hõlbustamiseks teabevahetuskeskuse mehhanism.

4. Kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja poliitikatega soodustavad ja töötavad konventsiooniosalised välja koostöömeetodeid tehnoloogiate, sealhulgas põliste ja traditsiooniliste tehnoloogiate arendamiseks ja kasutamiseks vastavalt käesoleva konventsiooni eesmärkidele. Selleks soodustavad konventsiooniosalised ka töötajate koolituse ja ekspertide vahetamise alast koostööd.

5. Konventsiooniosalised soodustavad vastastikuse kokkuleppe kohaselt ühiste uurimisprogrammide ja ühisettevõtete loomist käesoleva konventsiooni eesmärkide puhul asjakohaste tehnoloogiate arenguks.

Artikkel 19

Biotehnoloogia käitlemine ja sellest saadud tulude jagamine

1. Iga konventsiooniosaline võtab vastavalt asjakohasusele seadusandlikud, haldusalased või poliitilised meetmed, et näha ette biotehnoloogilise teadustegevuse jaoks geneetilisi ressursse pakkuvate konventsiooniosaliste, eriti arengumaade tõhus osalemine sellises teadustegevuses ja võimaluse korral nendes konventsiooniosalistes maades.

2. Iga konventsiooniosaline võtab otstarbekad meetmed, et soodustada ja edendada ausal ning õiglasel alusel konventsiooniosaliste, eriti arengumaade eesõigustatud juurdepääsu kõnealuste konventsiooniosaliste pakutud geneetilistel ressurssidel põhineva biotehnoloogia tulemustele ja sellest saadud kasule. Selline juurdepääs toimub vastastikuselt kokkulepitud tingimustel.

3. Konventsiooniosalised arutavad sellise protokolli vajalikkust ja kuju, mis sätestaks asjakohased menetlused, sealhulgas eriti eelneva teadva kokkuleppe, kõigi selliste biotehnoloogiast tulenevate muundatud elusorganismide ohutu ümberpaigutamise, käsitlemise ja kasutamise valdkonnas, millel võib olla kahjulik mõju bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ja säästvale kasutamisele.

4. Iga konventsiooniosaline esitab ise või nõuab, et tema jurisdiktsiooni all tegutsev, lõikes 3 osutatud organisme tarniv füüsiline või juriidiline isik esitaks konventsiooniosalisele, kelle territooriumile kõnealused organismid viiakse, kogu saadaoleva teabe kasutusviiside ja ohutuseeskirjade kohta, mida ta selliste organismide käsitlemisel nõuab, ja kogu saadaoleva teabe konkreetsete asjaomaste organismide potentsiaalse kahjuliku mõju kohta.

Artikkel 20

Rahalised vahendid

1. Iga konventsiooniosaline kohustub vastavalt oma võimalustele ja kooskõlas oma siseriiklike kavade, prioriteetide ja programmidega rahaliselt toetama ja ergutama sellist siseriiklikku tegevust, mis on kavandatud käesoleva konventsiooni eesmärkide saa vutamiseks.

2. Konventsiooniosalised arenenud maad annavad uusi ja täiendavaid rahalisi vahendeid, et konventsiooniosalistel arengumaadel oleks võimalik katta kõik lisakulud, mis on seotud käesoleva konventsiooni kohustusi järgivate meetmete rakendamisega, ja saada konventsiooni sätetest kasu; nende kulude osas lepivad konventsiooniosaline arengumaa ja artiklis 21 osutatud institutsionaalne struktuur kokku vastavalt konventsiooniosaliste konverentsi kehtestatud poliitikale, strateegiale, programmi prioriteetidele ja abikõlblikkuskriteeriumidele ning lisakulude suunavale loetelule. Teised konventsiooniosalised, sealhulgas turumajandusele üleminevad maad, võivad endale vabatahtlikult võtta konventsiooniosaliste arengumaade kohustused. Käesoleva artikli kohaldamiseks seab konventsiooniosaliste konverents oma esimesel istungil sisse konventsiooniosaliste arenenud maade ja teiste konventsiooniosaliste loetelu, kes võtavad endale vabatahtlikult konventsiooniosaliste arenenud maade kohustused. Konventsiooniosaliste konverents vaatab selle loetelu perioodiliselt läbi ja vajadusel muudab seda. Samuti julgustatakse muude maade ja allikate toetust vabatahtlikkuse alusel. Nende kohustuste rakendamisel võetakse arvesse rahaliste vahendite piisavuse, prognoositavuse ja õigeaegse voo vajadust ning koormuse jagamise tähtsust loetelus sisalduvate toetust andvate konventsiooniosaliste vahel.

3. Samuti võivad konventsiooniosalised arenenud maad pakkuda ja konventsiooniosalised arengumaad ära kasutada käesoleva konventsiooni rakendamisega seotud rahalisi vahendeid kahepoolsete, piirkondlike või mitmepoolsete kanalite kaudu.

4. See, millises ulatuses konventsiooniosalised arengumaad täidavad tõhusalt oma kohustusi käesoleva konventsiooni alusel, sõltub sellest, kui tõhusalt täidavad konventsiooniosalised arenenud maad oma käesolevast konventsioonist tulenevaid kohustusi seoses rahaliste vahendite ja tehnosiirdega, võttes täielikult arvesse asjaolu, et konventsiooniosaliste arengumaade esmased ja arvestatavaimad prioriteedid on majanduslik ja sotsiaalne areng ning vaesuse kõrvaldamine.

5. Konventsiooniosalised võtavad rahastamise ja tehnosiirdega seotud tegevuse puhul täielikult arvesse kõige vähem arenenud maade konkreetseid vajadusi ja eriolukorda.

6. Konventsiooniosalised võtavad arvesse ka konventsiooniosaliste arengumaade, eriti väikeste saareriikide eritingimusi, mis tulenevad bioloogilisest mitmekesisusest sõltumisest ning selle jaotumisest ja asukohast.

7. Samuti võetakse arvesse arengumaade, sealhulgas majanduslikult kõige haavatavamate maade, nagu näiteks kõrbe- ja poolkõrbevööndis asuvate maade ning ranniku- ja mägialade eriolukorda.

Artikkel 21

Finantsmehhanism

1. Käesoleva konventsiooni kohaldamiseks luuakse mehhanism konventsiooniosalistele arengumaadele rahaliste vahendite andmiseks toetuse või soodustusena, mille põhikomponente kirjeldatakse käesolevas artiklis. Käesoleva konventsiooni kohaldamisel toimib see mehhanism konventsiooniosaliste konverentsi volitusel ja juhtimisel ning on selle ees vastutav. Selle mehhanismi tegevust teostatakse institutsionaalse struktuuri kaudu, mille konventsiooniosaliste konverents otsustab oma esimesel istungil. Käesoleva konventsiooni rakendamisel määrab konventsiooniosaliste konverents kindlaks poliitika, strateegia, programmi prioriteedid ja abikõlblikkuskriteeriumid, mis on seotud sellistele vahenditele juurdepääsuga ja nende kasutamisega. Toetuste määramisel võetakse arvesse artiklis 20 osutatud vahendite prognoositavuse, piisavuse ja õigeaegse voo vajadust vastavalt vajalike ressursside kogusele, mida konventsiooniosaliste konverents perioodiliselt otsustab, ja koormuse jagamise tähtsust artikli 20 lõikes 2 osutatud loetelus sisalduvate toetust andvate konventsiooniosaliste vahel. Konventsiooniosalised arenenud maad ning muud maad ja allikad võivad anda ka vabatahtlikke toetusi. Mehhanism toimib demokraatliku ja läbipaistva juhtimissüsteemi raames.

2. Vastavalt käesoleva konventsiooni eesmärkidele määrab konventsiooniosaliste konverents oma esimesel istungil kindlaks poliitika, strateegia ja programmi prioriteedid ning üksikasjalikud abikõlblikkuskriteeriumid ja -juhised, mis on seotud juurdepääsuga rahalistele vahenditele ja nende kasutamisega, sealhulgas sellise kasutamise korrapärane järelevalve ja hindamine. Konventsiooniosaliste konverents teeb otsuse 1 lõike jõustamisega seotud korralduste suhtes pärast konsulteerimist institutsionaalse struktuuriga, millele finantsmehhanismi käitamine on usaldatud.

3. Konventsiooniosaliste konverents vaatab läbi käesoleva artikli alusel loodud mehhanismi tõhususe, sealhulgas lõikes 2 osutatud kriteeriumid ja juhised, mitte varem kui kaks aastat pärast käesoleva konventsiooni jõustumist ning seejärel korrapäraste ajavahemike tagant. Selle läbivaatamise alusel võtab konverents meh hanismi tõhususe parandamiseks vajadusel asjakohased meetmed.

4. Konventsiooniosalised kaaluvad olemasolevate finantseerimisasutuste tugevdamist, et saada rahalisi vahendeid bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ja säästvaks kasutamiseks.

Artikkel 22

Seos teiste rahvusvaheliste konventsioonidega

1. Käesoleva konventsiooni sätted ei mõjuta ühegi konventsiooniosalise olemasolevatest rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid õigusi ega kohustusi, välja arvatud juhul, kui nende õiguste ja kohustuste realiseerimine tekitab bioloogilisele mitmekesisusele tõsist kahju või ohtu.

2. Konventsiooniosalised rakendavad käesolevat konventsiooni merekeskkonna suhtes järjepidevalt riikide õiguste ja kohustustega mereõiguse alusel.

Artikkel 23

Konventsiooniosaliste konverents

1. Käesolevaga luuakse konventsiooniosaliste konverents. Esimest korda kutsub konventsiooniosaliste konverentsi istungi kokku ÜRO Keskkonnaprogrammi tegevdirektor hiljemalt ühe aasta möödumisel käesoleva konventsiooni jõustumisest. Pärast seda peetakse konventsiooniosaliste konverentsi korralisi istungeid korrapäraste ajavahemike tagant, mis määratakse kindlaks konverentsi esimesel istungil.

2. Konventsiooniosaliste konverentsi erakorralisi istungeid peetakse konverentsi poolt vajalikuks peetaval ajal või mis tahes konventsiooniosalise kirjalikul taotlusel, tingimusel, et kuue nädala jooksul alates sekretariaadi poolt taotluse konventsiooniosalistele edastamisest avaldab sellele toetust vähemalt üks kolmandik konventsiooniosalistest.

3. Konventsiooniosaliste konverents lepib konsensuse alusel kokku ning võtab vastu oma töökorra ja kõigi asutatavate allorganite töökorra ning sekretariaadi rahastamist juhtivad finantseeskirjad. Igal korralisel istungil võtab konverents vastu järgmise korralise istungini kestva majandusperioodi eelarve.

4. Konventsiooniosaliste konverents jälgib käesoleva konventsiooni rakendamist ja sel eesmärgil:

a) kehtestab vastavalt artiklile 26 esitatava teabe edastamise vormi ja sageduse ning arutab seda teavet ja allorganite esitatud aruandeid;

b) vaatab läbi bioloogilise mitmekesisuse osas vastavalt artiklile 25 esitatud teadus-, tehnika- ja tehnoloogiaalased soovitused;

c) arutab ja võtab vajaduse korral vastavalt artiklile 28 vastu protokolle;

d) arutab ja võtab vajaduse korral vastavalt artiklitele 29 ja 30 vastu käesoleva konventsiooni ja selle lisade muudatusi;

e) arutab mis tahes protokollide ja nende lisade muudatusi ning, olles teinud vastava otsuse, soovitab muudatuste vastuvõtmist asjaomase protokolli osalisriikidele;

f) arutab ja võtab vajaduse korral vastavalt artiklile 30 vastu käesoleva konventsiooni täiendavaid lisasid;

g) asutab selliseid allorganeid, eriti teadus- ja tehnikaalaseks konsultatsiooniks, mida ta peab käesoleva konventsiooni rakendamisel vajalikuks;

h) võtab sekretariaadi kaudu ühendust käesoleva konventsiooniga reguleeritud küsimustega tegelevate konventsioonide täitevorganitega, pidades silmas nendega asjakohaste koostöövormide loomist ja

i) arutab ja võtab lisameetmeid, mis konventsiooni rakendamisel saadud kogemuste põhjal võivad käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamiseks olla vajalikud.

5. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, tema allasutused ja Rahvusvaheline Tuumaenergiaagentuur, samuti kõik riigid, kes ei ole käesoleva konventsiooni osalisriigid, võivad olla konventsiooniosaliste konverentsi istungitel esindatud vaatlejana. Muul bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamisega seotud valdkondades tegutseval valitsus- või valitsusvälisel organisatsioonil või asutusel, kes on teavitanud sekretariaati oma soovist olla konventsiooniosaliste konverentsil esindatud vaatlejana, võib lubada osaleda, välja arvatud juhul, kui vähemalt üks kolmandik kohalolevatest konventsiooniosalistest on selle vastu. Vaatlejate osavõtu võimaldamist ja istungil osalemist reguleeritakse konventsiooniosaliste konverentsi vastuvõetud töökorraga.

Artikkel 24

Sekretariaat

1. Käesolevaga luuakse sekretariaat. Selle ülesanded on:

a) korraldada artiklis 23 ettenähtud konventsiooniosaliste konverentsi istungeid ja nende teenindamist;

b) täita talle mis tahes protokolliga määratud ülesandeid;

c) koostada ja esitada konventsiooniosalistele aruandeid oma käesolevast konventsioonist tulenevate ülesannete täitmise kohta;

d) koordineerida tegevust muude asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning eelkõige sõlmida oma ülesannete tõhusaks täitmiseks vajalikke halduskokkuleppeid ja lepinguid; ja

e) täita muid ülesandeid, mida konventsiooniosaliste konverents võib määrata.

2. Oma esimesel korralised istungil määrab konventsiooniosaliste konverents ametisse sekretariaadi nende olemasolevate pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide seast, kes on andnud nõusoleku täita käesolevast konventsioonist tulenevaid sekretariaadi ülesandeid.

Artikkel 25

Teadusliku, tehnilise ja tehnoloogilise konsultatsiooni allorgan

1. Käesolevaga luuakse allorgan teadusliku, tehnilise ja tehnoloogilise konsultatsiooni andmiseks, et võimaldada konventsiooniosaliste konverentsil ja, kui see on asjakohane, selle muudel allorganitel seoses käesoleva konventsiooni rakendamisega õigeaegset konsultatsiooni saamist. Selle organi töös võivad osaleda kõik konventsiooniosalised ja see koosneb mitme teadusharu esindajatest. See hõlmab valitsuse esindajaid, kes on pädevad vastavas ekspertiisivaldkonnas. See annab konventsiooniosaliste konverentsile korrapäraselt aru kõigist oma töö tahkudest.

2. Tegutsedes konventsiooniosaliste konverentsi volitusel ja vastavalt konverentsi sätestatud juhistele ning selle taotlusel, see organ:

a) esitab teaduslikke ja tehnilisi hinnanguid bioloogilise mitmekesisuse seisundi kohta;

b) koostab teaduslikke ja tehnilisi hinnanguid käesoleva konventsiooni sätete kohaselt võetud meetmeliikide mõju kohta;

c) tuvastab bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamisega seotud uuenduslikud, tõhusad ja asjakohase tehnilise tasemega tehnoloogiad ning annab nõu selliste tehnoloogiate arendamise ja/või siirde soodustamise viiside ja vahendite kohta;

d) annab nõu teadusprogrammide ja rahvusvahelise koostöö kohta bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamisega seotud uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas; ja

e) vastab teaduslikele, tehnilistele, tehnoloogilistele ja metoodikaalastele küsimustele, mida konventsiooniosaliste konverents ja selle allorganid võivad sellele organile esitada.

3. Konventsiooniosaliste konverents võib selle organi ülesandeid, pädevust, korraldust ja tegevust üksikasjalikumalt viimistleda.

Artikkel 26

Aruanded

Iga konventsiooniosaline esitab konventsiooniosaliste konverentsi poolt määratud ajavahemike tagant konventsiooniosaliste konverentsile aruandeid tema poolt käesoleva konventsiooni rakendamiseks võetud meetmete ja nende meetmete tõhususe kohta käesoleva konventsiooni eesmärkide täitmisel.

Artikkel 27

Vaidluste lahendamine

1. Konventsiooniosalised püüavad lahendada käesoleva konventsiooni tõlgendamisel või rakendamisel tekkivaid vaidlusi läbirääkimiste teel.

2. Kui konventsiooniosalised ei suuda läbirääkimiste teel kokkuleppele jõuda, võivad nad ühiselt paluda kolmanda osapoole häid teenuseid või vahendamist.

3. Käesolevat konventsiooni ratifitseerides, vastu võttes, heaks kiites või sellega ühinedes või mis tahes hilisemal ajal võib riik või piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon hoiulevõtjale kirjalikult teatada, et vaidluste puhul, mida ei lahendata vastavalt lõikele 1 või 2, nõustub ta kohustuslikuna ühe või mõlema järgmise vaidluste lahendamise võimalusega:

a) vaidluse esitamine vahekohtule II lisa 1. osas sätestatud korras;

b) vaidluse esitamine Rahvusvahelisele Kohtule.

4. Kui vaidlevad pooled ei ole vastavalt lõikele 3 nõustunud sama või kummagi menetlusega, esitatakse vaidlus lepitamisele vastavalt II lisa 2. osale, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

5. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse kõigi protokollide suhtes, välja arvatud juhul, kui asjaomases protokollis on sätestatud teisiti.

Artikkel 28

Protokollide vastuvõtmine

1. Konventsiooniosalised teevad käesoleva konventsiooni protokollide vormistamisel ja vastuvõtmisel koostööd.

2. Protokollid võetakse vastu konventsiooniosaliste konverentsi istungil.

3. Sekretariaat edastab kavandatavate protokollide teksti konventsiooniosalistele vähemalt kuus kuud enne sellist istungit.

Artikkel 29

Konventsiooni või protokollide muutmine

1. Muudatusettepanekuid käesoleva konventsiooni kohta võib teha iga konventsiooniosaline. Muudatusettepanekuid mis tahes protokolli kohta võib teha iga protokolliosaline.

2. Käesoleva konventsiooni muudatused võetakse vastu konventsiooniosaliste konverentsi istungil. Protokollide muudatused võetakse vastu kõnesoleva protokolli osalisriikide istungil. Sekretariaat edastab käesoleva konventsiooni või selle protokolli muudatusettepaneku teksti, kui asjaomases protokollis pole sätestatud teisiti, vastava dokumendi osalisriikidele vähemalt kuus kuud enne istungit, kus see vastuvõtmiseks esitatakse. Sekretariaat edastab muudatusettepanekud teadmiseks ka käesolevale konventsioonile allakirjutanutele.

3. Osalisriigid teevad kõik nendest sõltuva, et jõuda konsensuse alusel kokkuleppele kõigis käesoleva konventsiooni või mis tahes protokolli kohta tehtud muudatusettepanekutes. Kui kõik jõupingutused konsensuse saavutamiseks on ammendatud ja kokkuleppele ei ole jõutud, võetakse muudatus äärmise abinõuna vastu istungil kohalolevate ja hääletavate osalisriikide kahekolmandikulise häälteenamusega ning hoiulevõtja edastab muudatuse kõikidele kõnealuse dokumendi osalisriikidele ratifitseerimiseks, vastuvõtmiseks või heakskiitmiseks.

4. Muudatuste ratifitseerimisest, vastuvõtmisest või heakskiitmisest teatatakse hoiulevõtjale kirjalikult. Lõike 3 kohaselt vastuvõetud muudatused jõustuvad need vastu võtnud osalisriikide hulgas 90. päeval pärast seda, kui vähemalt kaks kolmandikku käesoleva konventsiooni osalisriikidest või asjaomase protokolli osalisriikidest on oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad hoiule andnud, välja arvatud juhul, kui kõnealuses protokollis on sätestatud teisiti. Seejärel jõustuvad muudatused teiste konventsiooniosaliste jaoks 90. päeval pärast seda, kui nad on muudatuste ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiule andnud.

5. Käesolevas artiklis tähendab väljend "kohalolevad ja hääletavad osalisriigid" osalisriike, kes on kohal ja hääletavad poolt või vastu.

Artikkel 30

Lisade vastuvõtmine ja muutmine

1. Käesoleva konventsiooni või mis tahes protokolli lisad moodustavad käesoleva konventsiooni või sellise protokolli lahutamatu osa ning kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, tähendab viide käesolevale konventsioonile või selle protokollidele ka viidet nende juurde kuuluvatele lisadele. Need lisad piirduvad menetlus-, teadus-, tehnika- ja haldusküsimustega.

2. Kui protokollis ei ole selle lisade osas sätestatud teisiti, kehtib käesoleva konventsiooni või mis tahes protokolli täiendavate lisade esitamisel, vastuvõtmisel ja jõustumisel järgmine kord:

a) käesoleva konventsiooni ja mis tahes protokolli lisad esitatakse ja võetakse vastu artiklis 29 ettenähtud korras;

b) osalisriik, kes ei saa heaks kiita käesoleva konventsiooni täiendavat lisa või mõne protokolli lisa, mille osalisriik ta on, teatab sellest hoiulevõtjale kirjalikult ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil hoiulevõtja teatas vastuvõtmisest. Hoiulevõtja teavitab viivitamata kõiki osalisriike igast sellisest saadud teatest. Osalisriik võib igal ajal tagasi võtta varasema teate vastuoleva seisukoha kohta ning seejärel jõustuvad lisad kõnealuse osalisriigi suhtes vastavalt punktile c;

c) kõigi käesoleva konventsiooni või asjaomase protokolli osalisriikide suhtes, kes ei ole punkti b sätete kohast teadet esitanud, jõustub lisa ühe aasta möödumisel päevast, mil hoiulevõtja selle vastuvõtmisest teatas.

3. Käesoleva konventsiooni või mis tahes protokolli lisade kohta muudatusettepanekute tegemine, muudatuste vastuvõtmine ja nende jõustumine toimub sama korra kohaselt nagu käesoleva konventsiooni või mis tahes protokolli lisade esitamine, nende vastuvõtmine ja jõustumine.

4. Kui täiendava lisa või lisa muudatusega kaasneb käesoleva konventsiooni või mis tahes protokolli muutmine, ei jõustu täiendav lisa või muudatus enne, kui jõustub käesoleva konventsiooni või asjaomase protokolli muudatus.

Artikkel 31

Hääleõigus

1. Igal käesoleva konventsiooni või mis tahes protokolli osalisriigil on üks hääl, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul.

2. Piirkondlikel majandusintegratsiooni organisatsioonidel on oma pädevusse kuuluvates küsimustes nii palju hääli, kui palju nende liikmesriike on käesoleva konventsiooni või asjakohase protokolliga ühinenud. Sellised organisatsioonid ei kasuta oma hääleõigust, kui nende liikmesriigid seda õigust kasutavad, ning vastupidi.

Artikkel 32

Käesoleva konventsiooni ja selle protokollide seos

1. Riigil või piirkondlikul majandusintegratsiooni organisatsioonil ei ole võimalik saada protokolliosaliseks, ilma et ta oleks käesoleva konventsiooni osaline või saaks selleks samaaegselt.

2. Iga protokolli alusel teevad otsuseid ainult asjaomase protokolli osalised. Kõik konventsiooniosalised, kes ei ole protokolli ratifitseerinud, vastu võtnud või heaks kiitnud, võivad osaleda kõigil protokolliosaliste istungitel vaatlejana.

Artikkel 33

Allakirjutamine

Käesolev konventsioon on avatud kõikidele riikidele ja piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele allakirjutamiseks 5.–14. juunini 1992 Rio de Janeiros ja 15. juunist 1992 kuni 4. juunini 1993 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris New Yorgis.

Artikkel 34

Ratifitseerimine, vastuvõtmine või heakskiitmine

1. Käesolev konventsioon ja kõik protokollid kuuluvad riikide ja piirkondlike majandusintegratsiooni organisatsioonide poolt ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või heakskiitmisele. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

2. Lõikes 1 osutatud organisatsioon, mis saab käesoleva konventsiooni või mõne protokolli osaliseks nii, et ükski tema liikmesriik ei ole osalisriik, on seotud kõigi käesolevast konventsioonist või kõnealusest protokollist tulenevate kohustustega. Organisatsiooni puhul, mille üks või enam liikmesriiki on konventsiooni või vastava protokolli osalisriik, otsustavad organisatsioon ja selle liikmesriigid omavahelise vastutuse jaotumise konventsioonist või vastavast protokollist tulenevate kohustuste täitmisel. Sellisel juhul ei ole organisatsioonil ja liikmesriikidel õigust konventsioonist või vastavast protokollist tulenevaid õigusi samaaegselt teostada.

3. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirjades teatavad lõikes 1 nimetatud organisatsioonid oma pädevuse ulatuse konventsiooni või vastava protokolliga reguleeritavates küsimustes. Need organisatsioonid teatavad hoiulevõtjale ka kõikidest asjakohastest muudatustest oma pädevuses.

Artikkel 35

Ühinemine

1. Käesolev konventsioon ja selle protokollid on avatud ühinemiseks riikidele ja piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele alates konventsioonile või asjaomasele protokollile allakirjutamise lõppemise kuupäevast. Ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

2. Ühinemiskirjades teatavad lõikes 1 nimetatud organisatsioonid oma pädevuse ulatuse konventsiooni või asjakohase protokolliga reguleeritavates küsimustes. Need organisatsioonid teatavad hoiulevõtjale ka kõikidest asjakohastest muudatustest oma pädevuses.

3. Käesoleva konventsiooni või selle protokollidega ühinevate piirkondlike majandusintegratsiooni organisatsioonide suhtes kohaldatakse artikli 34 lõike 2 sätteid.

Artikkel 36

Jõustumine

1. Konventsioon jõustub 90. päeval pärast kuupäeva, mil hoiule antakse 30. ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskiri.

2. Iga protokoll jõustub 90. päeval pärast kuupäeva, mil hoiule on antud asjaomases protokollis täpsustatud arv ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirju.

3. Iga konventsiooniosalise suhtes, kes ratifitseerib, võtab vastu või kiidab heaks käesoleva lepingu või ühineb sellega pärast 30. ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist, jõustub konventsioon 90. päeval pärast selle konventsiooniosalise ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

4. Iga protokoll, kui selles protokollis ei ole sätestatud teisiti, jõustub osalise suhtes, kes selle protokolli ratifitseerib, vastu võtab või heaks kiidab või ühineb sellega lõike 2 kohaselt pärast selle jõustumist, 90. päeval pärast selle osalise ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva või kuupäeval, mil käesolev konventsioon selle osalise suhtes jõustub, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

5. Kohaldades lõiget 1 ja 2, ei loeta piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiuleantud kirju sellise organisatsiooni liikmesriikide hoiuleantud kirjade täienduseks.

Artikkel 37

Reservatsioonid

Käesoleva konventsiooni suhtes ei ole võimalik teha reservatsioone.

Artikkel 38

Taganemine

1. Pärast kahe aasta möödumist sellest kuupäevast, mil konventsioon osalise suhtes jõustus, võib see konventsiooniosaline igal ajal konventsioonist taganeda, teatades sellest kirjalikult hoiulevõtjale.

2. Taganemine jõustub ühe aasta möödumisel kuupäevast, mil hoiulevõtja nimetatud teate kätte sai, või taganemisteates sätestatud hilisemal kuupäeval.

3. Käesolevast konventsioonist taganenud konventsiooniosaline loetakse taganenuks ka kõigist selle protokollidest, mille osaline ta oli.

Artikkel 39

Ajutine rahastamiskord

Tingimusel, et see on vastavalt artikli 21 nõuetele täielikult ümber korraldatud, on artiklis 21 nimetatud institutsionaalseks struktuuriks ajutiselt, käesoleva konventsiooni jõustumise ja konventsiooniosaliste konverentsi esimese istungi vahelisel ajavahemikul või kuni konventsiooniosaliste konverents otsustab, milline institutsionaalne struktuur vastavalt artiklile 21 määratakse, ÜRO Arenguprogrammi Maailma Keskkonnafond, ÜRO Keskkonnaprogramm ning Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

Artikkel 40

Ajutine sekretariaat

ÜRO Keskkonnaprogrammi tegevdirektori poolt moodustatav sekretariaat on artikli 24 lõikes 2 nimetatud sekretariaat, mis töötab ajutiselt käesoleva konventsiooni jõustumise ja konventsiooniosaliste konverentsi esimese istungi vahelisel ajavahemikul.

Artikkel 41

Hoiulevõtja

Käesoleva konventsiooni ja selle protokollide hoiulevõtja ülesandeid täidab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

Artikkel 42

Autentsed tekstid

Konventsiooni originaal, mille araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentne, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

Ülaltoodu kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud Rio de Janeiros viiendal juunil tuhande üheksasaja üheksakümne teisel aastal.

--------------------------------------------------

I LISA

TUVASTAMINE JA SEIRE

1. Ökosüsteemid ja elupaigad: milles on suurel hulgal ülimalt mitmekesiseid endeemilisi või ohustatud liike või metsikut loodust; mis on vajalik rändliikidele; millel on sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline või teaduslik tähtsus või mis on representatiivsed, ainulaadsed või seotud põhiliste evolutsiooniprotsesside või muude bioloogiliste protsessidega;

2. liigid ja kooslused: mis on ohustatud; mis on kodustatud või kultiveeritud liikide metsikud sugulased; millel on meditsiiniline, põllumajanduslik või muu majanduslik väärtus; millel on sotsiaalne, teaduslik või kultuuriline tähtsus; mis on tähtsad bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamise alase teadustöö jaoks, nagu näiteks indikaatorliigid ja

3. kirjeldatud genoomid ja geenid, millel on sotsiaalne, teaduslik ja majanduslik tähtsus.

--------------------------------------------------

II LISA

1. OSA

Vahekohus

Artikkel 1

Nõude esitanud osalisriik teatab sekretariaadile, et osalisriigid on otsustanud vastavalt artiklile 27 esitada vaidluse lahendamiseks vahekohtule. Teates tuuakse välja vaidluse sisu ja eelkõige need konventsiooni või protokolli sätted, mille tõlgendamisel või rakendamisel ollakse eriarvamusel. Kui osapooled ei saavuta vaidluse objekti osas enne kohtu eesistuja määramist kokkulepet, määrab vaidluse objekti kindlaks vahekohus. Sekretariaat edastab sel viisil saadud teabe kõigile käesoleva konventsiooni või asjaomase protokolli osalistele.

Artikkel 2

1. Kahe osapoole vahelistes vaidlustes koosneb vahekohus kolmest liikmest. Kumbki vaidlev pool nimetab oma vahekohtuniku ja kaks sel viisil nimetatud vahekohtunikku määravad ühisel kokkuleppel kolmanda vahekohtuniku, kes on kohtu esimeheks. Esimees ei tohi olla kummagi vaidleva poole kodanik, elada alaliselt kummaski asjaomases riigis, olla kummagi poole teenistuses ega olla tegelenud sama juhtumiga muu volituse alusel.

2. Rohkem kui kahe osapoole vahelistes vaidlustes nimetavad ühiste huvidega pooled omavahelisel kokkuleppel ühiselt ühe vahekohtuniku.

3. Vahekohtunike vabade ametikohtade täitmisel rakendatakse esialgse ametissenimetamise puhul ettenähtud korda.

Artikkel 3

1. Kui kahe kuu jooksul alates teise vahekohtuniku nimetamisest pole määratud vahekohtu esimeest, määrab selle ühe osapoole palvel ÜRO peasekretär järgmise kahe kuu jooksul.

2. Kui üks vaidlev pool ei nimeta vahekohtunikku kahe kuu jooksul arvates nõude saamisest, võib teine pool teatada sellest ÜRO peasekretärile, kes määrab järgmise kahe kuu jooksul vahekohtu esimehe.

Artikkel 4

Vahekohus langetab otsuseid kooskõlas käesoleva konventsiooni, asjaomaste protokollide ja rahvusvahelise õiguse sätetega.

Artikkel 5

Kui vaidlevad osapooled ei lepi kokku teisiti, määrab vahekohus ise oma töökorra.

Artikkel 6

Vahekohus võib ühe vaidleva poole taotlusel soovitada ajutisi vajalikke kaitsemeetmeid.

Artikkel 7

Vaidlevad pooled hõlbustavad vahekohtu tööd ja eelkõige, kasutades kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid:

a) edastavad vahekohtule kõik asjakohased dokumendid, teabe ja vahendid ja

b) võimaldavad vahekohtul kutsuda vajaduse korral tunnistajaid või eksperte tõendeid esitama.

Artikkel 8

Vaidlevatel pooltel ja vahekohtunikel on kohustus kaitsta vahekohtumenetluse käigus konfidentsiaalsena saadud informatsiooni konfidentsiaalsust.

Artikkel 9

Kui vahekohus ei otsusta seoses juhtumi eritingimustega teisiti, kannavad vaidlevad pooled vahekohtu kulud võrdsetes osades. Vahekohus peab arvestust kõikide oma kulude kohta ja esitab pooltele lõpparuande.

Artikkel 10

Osalisriik, kellel on vaidluse objekti osas juriidiline huvi, mida otsus antud juhtumi kohta võib mõjutada, võib vahekohtu nõusolekul menetlusse sekkuda.

Artikkel 11

Vahekohus võib kuulata ja lahendada vastunõudeid, mis on otseselt vaidluse objektiga seotud.

Artikkel 12

Vahekohtu otsused nii menetluse kui ka vaidluse sisu kohta tehakse tema liikmete häälteenamusega.

Artikkel 13

Kui üks vaidlev pool ei ilmu vahekohtu ette või ei kaitse oma kohtuasja, võib teine pool taotleda, et kohus jätkaks menetlust ja langetaks otsuse. Vaidleva poole puudumine või oma kohtuasja kaitsmata jätmine ei välista menetluse jätkumist. Enne lõpliku otsuse tegemist peab vahekohus veenduma, et nõue on nii faktiliselt kui ka seaduslikult põhjendatud.

Artikkel 14

Vahekohus teeb oma lõpliku otsuse viie kuu jooksul alates vahekohtu täieliku moodustamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui ta peab vajalikuks tähtaega pikendada ajavahemiku võrra, mis ei tohiks ületada viit kuud.

Artikkel 15

Vahekohtu lõplik otsus piirdub vaidluse objektiga ning selles esitatakse põhjused, mille alusel otsus tehti. See sisaldab osalenud liikmete nimesid ja lõpliku otsuse kuupäeva. Vahekohtu iga liige võib lisada lõplikule otsusele oma eraldi või erineva arvamuse.

Artikkel 16

Otsus on vaidlevate poolte jaoks siduv. Seda saab edasi kaevata ainult juhul, kui vaidlevad pooled on eelnevalt apellatsioonikorra osas kokku leppinud.

Artikkel 17

Kui vaidlevate poolte vahel tekib vaidlus seoses lõpliku otsuse tõlgendamise või rakendusviisiga, võib kumbki pool esitada selle lahendamiseks otsuse teinud vahekohtule.

2. OSA

Lepitamine

Artikkel 1

Ühe vaidleva poole taotlusel moodustatakse lepituskomisjon. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, koosneb komisjon viiest liikmest, kusjuures kumbki pool nimetab kaks liiget, kes valivad ühiselt esimehe.

Artikkel 2

Rohkem kui kahe poole vahelistes vaidlustes nimetavad ühiste huvidega pooled omavahelisel kokkuleppel ühiselt komisjoni liikmed. Kui kahel või enamal poolel on erinevad huvid või kui pooled on oma ühiste huvide suhtes lahkarvamusel, nimetavad nad oma liikmed eraldi.

Artikkel 3

Kui kahe kuu jooksul alates lepituskomisjoni moodustamise taotlusest ei ole pooled mõnda liiget määranud, määrab need liikmed taotluse esitanud poole palvel ÜRO peasekretär järgmise kahe kuu jooksul.

Artikkel 4

Kui kahe kuu jooksul alates komisjoni viimase liikme nimetamisest ei ole valitud lepituskomisjoni esimeest, määrab esimehe ühe poole palvel ÜRO peasekretär järgmise kahe kuu jooksul.

Artikkel 5

Lepituskomisjon teeb otsused oma liikmete häälteenamusega. Kui vaidlevad pooled ei lepi kokku teisiti, määrab komisjon ise oma töökorra. Komisjon esitab ettepaneku vaidluse lahendamiseks, mida pooled heas usus kaaluvad.

Artikkel 6

Lahkarvamused lepituskomisjoni pädevuse osas lahendab komisjon.

--------------------------------------------------

B LISA

EUROOPA MAJANDUSÜHENDUSE AVALDUS VASTAVALT BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOONI ARTIKLI 34 LÕIKELE 3

Vastavalt Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu asjakohastele sätetele kuulub meetmete võtmine keskkonna kaitsmiseks liikmesriikide kõrval ka ühenduse pädevusse.

Ühendus on seoses konventsiooniga reguleeritud küsimustega nii oma keskkonnapoliitika osana kui ka muude valdkondade poliitikate raames vastu võtnud mitmed õigusaktid, millest kõige asjakohasemad on loetletud allpool:

- nõukogu 3. detsembri 1981. aasta otsus 82/72/EMÜ Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 38, 10.2.1982, lk 1),

- nõukogu 24. juuni 1982. aasta otsus 82/461/EMÜ metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 210, 19.7.1982, lk 10),

- nõukogu 3. detsembri 1982. aasta määrus (EMÜ) nr 3626/82 ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni ühenduses rakendamise kohta (EÜT L 384, 31.12.1982, lk 1),

- nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1),

- nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7),

- nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eratööde keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40),

- nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2078/92 keskkonnanõuete ning paikkondade alalhoiuga kooskõlas olevate põllumajanduslike tootmisviiside kohta (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 85),

- nõukogu 20. novembri 1989. aasta otsus 89/625/EMÜ Euroopa keskkonnakaitse teadus- ja tehnikaprogrammi (STEP) kohta (EÜT L 359, 8.12.1989, lk 9),

- nõukogu 20. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3760/92, millega luuakse ühenduse kalanduse ja akvakultuuri süsteem (EÜT L 389, 31.12.1992, lk 1),

- nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiiv 90/219/EMÜ geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamise kohta suletud keskkonnas (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 1),

- nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiiv 90/220/EMÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 15),

- nõukogu 21. mai 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1973/92, millega luuakse keskkonna rahastamisvahend (LIFE) (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 1).

--------------------------------------------------

C LISA

AVALDUS BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOONI RATIFITSEERIMISE PUHUL

Euroopa Ühendus ja tema liikmesriigid soovivad oma pädevuse piires veel kord kinnitada, kui suurt tähtsust nad omistavad bioloogilise mitmekesisuse kaitsel ja säästval kasutamisel tehnosiirdele ja biotehnoloogiale. Intellektuaalomandi õiguste järgimine kujutab endast tehnosiirde ja ühisinvesteeringutega seotud poliitikate rakendamise põhikomponenti.

Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide puhul teostatakse tehnosiiret ja võimaldatakse juurdepääsu biotehnoloogiale, nagu need on määratletud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tekstis, vastavalt mainitud konventsiooni artiklile 16 ning järgides intellektuaalomandi õiguste kaitsmise põhimõtteid ja eeskirju, eriti mitmepoolseid ja kahepoolseid kokkuleppeid, millele käesoleva konventsiooni osalised on alla kirjutanud või mille osas nad läbirääkimisi peavad.

Euroopa Ühendus ja tema liikmesriigid julgustavad konventsiooniga loodud finantsmehhanismi kasutamist Euroopa ettevõtjate valduses olevate intellektuaalomandi õiguste vabatahtliku üleandmise soodustamiseks, eriti seoses litsentside andmisega, tavaliste kaubanduslike mehhanismide ja otsuste kaudu, tagades samas omandiõiguste piisava ja tõhusa kaitse.

--------------------------------------------------