This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32021R0240
Regulation (EU) 2021/240 of the European Parliament and of the Council of 10 February 2021 establishing a Technical Support Instrument
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/240, 10. veebruar 2021, millega luuakse tehnilise toe instrument
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/240, 10. veebruar 2021, millega luuakse tehnilise toe instrument
ELT L 57, 18.2.2021, p. 1–16
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
|
18.2.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 57/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/240,
10. veebruar 2021,
millega luuakse tehnilise toe instrument
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku ja artikli 197 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitele 120 ja 121 peavad liikmesriigid teostama oma majanduspoliitikat nii, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele ning pidades silmas nõukogu sõnastatavaid üldsuuniseid. ELi toimise lepingu artikkel 148 kohustab liikmesriike rakendama tööhõivepoliitikat, mille puhul võetakse arvesse nõukogu koostatud tööhõivesuuniseid. Seega on liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine ühistes huvides. |
|
(2) |
ELi toimimise lepingu artikkel 175 kohustab liikmesriike muu hulgas oma majanduspoliitikat niisugusel viisil koordineerima, et saavutada artiklis 174 sätestatud eesmärgid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonnas. |
|
(3) |
COVID-19 puhang 2020. aasta alguses on muutnud majanduslikke ja sotsiaalseid väljavaateid järgnevateks aastateks liidus ja maailmas. Kriisi oludes on liidus esile kerkinud uued prioriteedid, mis on eeskätt suunatud taastumisele ja vastupanuvõime tagamisele. Nende prioriteetide tõttu on liidul vaja tegutseda kiiresti ja koordineeritult, et tulla toime majanduslike, sotsiaalsete ja tervisega seotud tagajärgedega liikmesriikides ning samuti leevendada kriisi sotsiaalset mõju ja majanduslangust. Eelkõige on COVID-19 kriisi majanduslikud tagajärjed tabanud eriti rängalt naisi. COVID-19 kriis ning ka eelmine majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele ja kestlikele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ning vastupanuvõimeliste majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel šokkidele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. Samuti on selgelt ilmnenud tervishoiusüsteemide, oluliste avalike teenuste ja tõhusate sotsiaalkaitsemehhanismide valmisoleku vajadus. Majanduskasvu elavdavad, kestlikud, arukad ja sotsiaalselt vastutustundlikud reformid ja investeeringud, usaldusväärne eelarvepoliitika ning kvaliteetsete töökohtade loomine uutele väljakutsetele vastamiseks, majanduse struktuuriliste nõrkuste kõrvaldamiseks ning majanduse vastupanuvõime suurendamiseks on seetõttu kesksel kohal majanduse ja ühiskonna kestlikul taastumisel ning liidusiseste majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erinevuste ületamisel. Seda tuleks teha liidu kodanike heaolu huvides ja kooskõlas asjakohaste põhiõigustega. |
|
(4) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/825 (4) loodi struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020, mille eelarve oli vastuvõtmise hetkel 142 800 000 eurot. Struktuurireformi tugiprogramm loodi eesmärgiga tugevdada liikmesriikide suutlikkust valmistada ette ja viia ellu kestlikku majanduskasvu tagavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel. Komisjon annab struktuurireformi tugiprogrammi raames tehnilist tuge liikmesriikide taotluse alusel ja see võib hõlmata väga erinevaid poliitikavaldkondi. Käesolev määrus on kavandatud jätkuna sellele programmile, mille liikmesriigid on hästi vastu võtnud, üksiti on sellesse tehtud vajalikke kohandusi. |
|
(5) |
Liikmesriigid on struktuurireformi tugiprogrammist saadavat tehnilist tuge üha rohkem kasutanud. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega luua tehnilise toe instrument (edaspidi „instrument“) eesmärgiga jätkata ja suurendada liikmesriikide toetamist reformide elluviimisel. |
|
(6) |
Liidu tasandil tehakse probleemid ja liikmesriikide reformide prioriteedid kindlaks ja jälgitakse nende prioriteetide rakendamist majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistikus. Liikmesriigid töötavad nende prioriteetide toetuseks Euroopa poolaasta raamistikus välja ka oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Investeerimisstrateegiad esitatakse koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et anda ülevaade liikmesriigi või liidu vahenditest toetatavatest prioriteetidest ning neid prioriteete koordineerida. Samuti peaksid investeerimisstrateegiad aitama liidu vahendeid sidusalt kasutada ja maksimeerida eelkõige liidu tasandil struktuurifondidest ja ühtekuuluvusfondidest toetatavatest programmidest ning muudest programmidest saadava rahalise toetuse lisaväärtust. Euroopa poolaasta kontekstis kindlaks tehtud probleemide korral oleks instrumendil selge lisaväärtus, kuna see aitab liikmesriikidel suurendada oma suutlikkust riigipõhiseid soovitusi tõhusalt täita. |
|
(7) |
Kajastades Euroopa rohelist kokkulepet, mis kujutab endast liidu kasvustrateegiat ning on ette nähtud selleks, et täita liidu kohustusi Pariisi kliimakokkuleppe rakendamiseks ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, panustab instrument Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisse, kliimamuutuste küsimuse integreerimisse ja aitab saavutada üldeesmärki suunata 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks ja aitab püüelda eesmärgi poole eraldada 2024. aastal 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 % mitmeaastase finantsraamistiku alusel tehtavatest iga-aastastest kulutustest bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidele, võttes arvesse kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide kattuvust. Instrumendi ettevalmistamise ja rakendamise käigus tuleks kindlaks määrata asjakohased meetmed ning hinnata neid uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus. Kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga 2030 peaks instrument tegelema ka laiemate keskkonna- ja sotsiaalküsimustega liidus, sealhulgas looduskapitali kaitse, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ning ringmajanduse ja energiasüsteemi ümberkujundamisega. Instrumendist peaks toetama ka digipööret ja aitama luua digitaalset ühtset turgu. |
|
(8) |
Instrumendi üldeesmärk peaks olema edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, toetades liikmesriikide jõupingutusi reformide elluviimisel. See on vajalik, et ergutada avaliku ja erasektori investeeringuid, toetada kestlikku ja õiglast majanduslikku ning sotsiaalset taastumist ja lähenemist, saavutada vastupanuvõime, vähendada vaesust ja ebavõrdsust, edendada soolist võrdõiguslikkust, suurendada konkurentsivõimet, tegeleda tulemuslikult riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleemidega ja rakendada liidu õigust. See on vajalik ka selleks, et toetada nende jõupingutusi institutsioonilise ja haldussuutlikkuse ning õigusraamistiku tugevdamiseks, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ning poliitikaeesmärkide rakendamiseks, et soodustada sotsiaalselt kaasavat rohe- ja digipööret kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega, liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkidega ning eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ÜRO kestliku arengu eesmärkidega ja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga. |
|
(9) |
Instrumendi erieesmärgid peaksid olema toetada liikmesriikide ametiasutusi nende püüdlustes kavandada, välja töötada ja ellu viia reforme ning valmistada ette, muuta, rakendada ja vaadata läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 (5). kohaseid taaste- ja vastupidavuskavasid, muu hulgas heade tavade, sobivate protsesside ja meetodite vahetamise, kohasel juhul sidusrühmade kaasamise ning tulemuslikuma ja tõhusama personalijuhtimise kaudu. |
|
(10) |
Selleks et aidata liikmesriikidel kavandada, välja töötada ja ellu viia reforme kõigis olulistes majandus- ja ühiskondlikes valdkondades, peaks komisjon ka edaspidi andma liikmesriigi taotluse alusel tehnilist tuge paljudes eri poliitikavaldkondades, sealhulgas valdkondades, mis on seotud avaliku sektori finantsjuhtimise ja varade valitsemisega, institutsiooniliste ja haldusreformidega, kohtusüsteemi reformiga, ettevõtluskeskkonna, finantssektori ja finantskirjaoskuse parandamise, toodete, teenuste ja tööjõuturgudega, hariduse ja koolituse, soolise võrdõiguslikkuse, kestliku arengu, rahvatervise, sotsiaalhoolekande ja hooldusega, samuti varajase avastamise ja koordineeritud reageerimise võimekusega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata meetmetele, mis soodustavad rohe- ja digipööret. Instrumendist peaks toetama ka ettevalmistusi euroalaga ühinemiseks. |
|
(11) |
Käesoleva määrusega kehtestatakse instrumendi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava, (6) tähenduses. Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid iga-aastased assigneeringud heaks kiitma iga-aastase eelarvemenetluse raames, mitmeaastase finantsraamistiku piires ja võttes arvesse nõudlust instrumendi järele. |
|
(12) |
Selleks et katta instrumendist täiendavaid vajadusi, peaks liikmesriikidel olema võimalus kanda instrumendi eelarvesse üle vahendeid liidu fondidest, mille puhul toimub eelarve jagatud täitmine, ning kanda tagasi kulukohustustega sidumata vahendeid, vastavalt määrusele, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- ja Rändefondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Ümberpaigutatud vahendeid tuleks rakendada vastavalt instrumendi normidele ja kasutada üksnes asjaomase liikmesriigi huvides. Komisjon peaks andma sellele liikmesriigile tagasisidet ülekantud vahendite kasutamise kohta. |
|
(13) |
Täiendavate vajaduste rahuldamiseks instrumendist peaks liikmesriigil olema võimalik taotleda lisaks instrumendi eelarvele tehnilist lisatuge ja tasuda sellise lisatoe kulud. Selliseid makseid tuleks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (7) (edaspidi „finantsmäärus“) käsitada sihtotstarbelise välistuluna ja neid tuleks kasutada üksnes nimetatud liikmesriigi huvides. |
|
(14) |
Tehnilist tuge tuleks anda taotluse alusel, et toetada liikmesriikide endi algatatud reformide, majanduse juhtimise protsesside, eelkõige riigipõhiste soovituste täitmise või liidu õiguse rakendamisega seotud meetmete kontekstis toimuvate reformide ning majanduslike kohandamisprogrammide rakendamisega seotud reformide elluviimist. Instrumendist tuleks pakkuda tehnilist tuge ka taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamiseks, muutmiseks, elluviimiseks ja läbivaatamiseks vastavalt määrusele (EL) 2021/241. |
|
(15) |
Kooskõlas eelmise programmi, struktuurireformi tugiprogrammi raames juba praegu kehtivate normide ja toimiva praktikaga tuleks tehnilise toe taotluste esitamiseks kehtestada lihtne kord. Sel põhjusel peaksid liikmesriigid taotluse esitama 31. oktoobriks kui täiendavates suunatud taotluskutsetes ei ole märgitud teisiti. Liikmesriikide taotluste analüüsimiseks tuleks sätestada asjakohased kriteeriumid, võttes arvesse üldkehtivaid võrdse kohtlemise, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Need kriteeriumid peaksid põhinema probleemide kiireloomulisusel, raskusel ja ulatusel ning toetusvajadustel nendes poliitikavaldkondades, kus tehnilise toe andmist kavandatakse. Komisjon peaks korraldama täiendavaid suunatud taotluskutseid, et reageerida liikmesriikide tekkivatele konkreetsetele vajadustele, sealhulgas esmajärjekorras taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamiseks, muutmiseks, rakendamiseks ja läbivaatamiseks vastavalt määrusele (EL) 2021/241. |
|
(16) |
Liikmesriikidel peaks olema võimalik enne tehnilise toe taotlemist kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga konsulteerida, kui see on kohane, asjaomaste sidusrühmadega, nagu kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond. |
|
(17) |
Samuti tuleks täpsustada nende koostöö- ja toetuskavade sisu, milles kirjeldatakse üksikasjalikult liikmesriikidele antava tehnilise toe meetmeid. Selleks tuleks kavandatud tehnilise toe meetmete ja nendega seotud rahalise toetuse hinnangulise üldsumma puhul arvesse võtta liidu fondidest või liidu programmidest rahastatavaid meetmeid ja tegevusi. |
|
(18) |
Vastutuse ja läbipaistvuse huvides ning liidu tegevuse nähtavuse tagamiseks peaks komisjon esitama koostöö- ja toetuskavad samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et kaitstakse tundliku teabe konfidentsiaalsust. Komisjon peaks saama tegeleda teavitustegevusega. Komisjon peaks avaldama oma veebisaidil heakskiidetud tehnilise toe taotluste nimekirja. |
|
(19) |
Et tagada riiklikesse otsustusprotsessidesse antava tehnilise panusega seoses suurem läbipaistvus, peaks komisjon looma ühtse veebipõhise avaliku andmehoidla, mille kaudu ta võib kohaldatavate normide kohaselt ja pärast asjaomaste liikmesriikidega konsulteerimist teha kättesaadavaks abikõlblike meetmete osana koostatud lõplikud uuringud või aruanded. Selleks et kaitsta oma avalike huvidega seotud tundlikku ja konfidentsiaalset teavet, peaks liikmesriikidel olema võimalik põhjendatud juhul taotleda, et komisjon ei avaldaks selliseid dokumente ilma nende eelneva nõusolekuta. |
|
(20) |
Kehtestada tuleks sätted, mis reguleerivad instrumendi rakendamist, eeskätt eelarve täitmise viise, tehnilise toe meetmete rahastamise vorme ja tööprogrammide sisu, mis tuleks vastu võtta rakendusaktidega. Arvestades seda, kui oluline on toetada liikmesriikide ametiasutuste jõupingutusi reformide ja investeeringute jätkamisel ja elluviimisel, peaks toetuste kaasrahastamise määr olema kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest. Selleks et tehnilist tuge oleks kiireloomulistel juhtudel võimalik kiiresti kasutusele võtta, tuleks ette näha võimalus võtta piiratud ajavahemikuks vastu erimeetmeid. Sel eesmärgil tuleks instrumendi tööprogrammi eelarvest teatav osa, maksimaalselt 30 % aastasest eraldisest, reserveerida erimeetmete jaoks. |
|
(21) |
Liidu eelarvevahendite tõhusa ja sidusa eraldamise tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks peaksid käesoleva määruse kohased meetmed olema kooskõlas käimasolevate liidu programmidega ja neid täiendama. Samade kulutuste topeltrahastamist tuleks aga vältida. Eelkõige ning selleks, et vältida dubleerimist ja kattumist, peaksid komisjon ja liikmesriikide ametiasutused tagama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate, sealhulgas tehnilise abi rahastamise, järjepidevus, sidusus, vastastikune täiendavus ja koostoime. |
|
(22) |
Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (8) punktidele 22 ja 23 tuleks käesolevat instrumenti hinnata teabe alusel, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata instrumendi mõju kohapeal. |
|
(23) |
Komisjon peaks esitama samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamise kohta igal aastal aruande. Lisaks tuleks teha sõltumatu vahehindamine vahendi eesmärkide saavutamise, instrumendi vahendite kasutamise tõhususe ja lisaväärtuse kohta. Selles kontekstis võiks Euroopa Parlament kutsuda komisjoni osalema arvamustevahetuses Euroopa Parlamendi pädeva komisjoniga, et arutada aastaaruannet ja instrumendi rakendamist. Sõltumatus järelhindamises tuleks lisaks käsitleda instrumendi pikaajalist mõju. |
|
(24) |
Kehtestada tuleks tehnilise toe rakendamise tööprogrammid. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses. Nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise teel ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid käsitlevad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks. |
|
(25) |
Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (9) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (10) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (11) ja (EL) 2017/1939 (12) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega mis seonduvad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuse või pettuse ärahoidmise, avastamise, kõrvaldamise ja uurimisega, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmise ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamisega. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nii nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (13) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused. |
|
(26) |
Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada, küll aga saab neid kavandatava meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
|
(27) |
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada selliste toetusmeetmete jätkamist või muutmist, mille komisjon on kiitnud heaks 31. detsembriks 2020 määruse (EL) 2017/825 alusel või muu liidu õigusakti alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes. Määruse (EL) 2017/825 alusel heakskiidetud meetmed peaksid seetõttu kehtima jääma. Sel otstarbel tuleks kehtestada ka üleminekusäte. |
|
(28) |
Selleks et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega luuakse tehnilise toe instrument (edaspidi „instrument“).
Käesolevas määruses on sätestatud instrumendi üldeesmärk ja erieesmärgid ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise normid.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„tehniline tugi“ – meetmed, mis aitavad liikmesriikide ametiasutustel rakendada institutsioonilisi, haldus- ja struktuurireforme, mis on kestlikud ja vastupanuvõimet suurendavad, tugevdavad majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning toetavad avalikku haldust kestlike ja vastupanuvõimet suurendavate investeeringute ettevalmistamisel; |
|
2) |
„liikmesriigi ametiasutus“ – üks või mitu avaliku sektori asutust valitsuse tasandil, sealhulgas piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutused ning liikmesriigi organisatsioonid finantsmääruse artikli 2 punkti 42 tähenduses, kes teevad liikmesriikide institutsioonilise ja õigusraamistiku kohaselt partnerluse vaimus koostööd; |
|
3) |
„liidu fondid“ – Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfond, õiglase ülemineku fond, Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond, Varjupaiga- ja Rändefond, Sisejulgeolekufond ning piirihalduse ja viisade instrument; |
|
4) |
„rahvusvaheline organisatsioon“ – organisatsioon finantsmääruse artikli 156 tähenduses ja organisatsioon, mida kõnealuse artikli kohaselt käsitatakse rahvusvahelise organisatsioonina; |
|
5) |
„majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta“ või „Euroopa poolaasta“ – nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 (14) artiklis 2-a sätestatud menetluskord; |
|
6) |
„riigipõhised soovitused“ – Euroopa poolaasta raames nõukogu poolt igale liikmesriigile esitatavad soovitused kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 2 ja artikli 148 lõikega 4. |
Artikkel 3
Üldeesmärk
Instrumendi üldeesmärk on edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, toetades liikmesriikide jõupingutusi reformide elluviimisel. See on vajalik investeeringute soodustamiseks, konkurentsivõime suurendamiseks ning kestliku majandusliku ja sotsiaalse lähenemise, vastupanuvõime ja taastumise saavutamiseks. See on vajalik ka selleks, et aidata liikmesriikidel parandada oma institutsioonilist ja haldussuutlikkust, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, hõlbustada sotsiaalselt kaasavat rohe- ja digipööret, lahendada tulemuslikult riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleemid ning rakendada liidu õigust.
Artikkel 4
Erieesmärgid
Artiklis 3 sätestatud üldeesmärgi saavutamiseks on instrumendil erieesmärgid aidata liikmesriikide ametiasutustel suurendada oma suutlikkust
|
a) |
kavandada, välja töötada ja ellu viia reforme; |
|
b) |
valmistada ette, muuta, rakendada ja vaadata läbi määruse (EL) 2021/241. kohaseid taaste- ja vastupidavuskavasid. |
Kõnealuste erieesmärkide saavutamisel tehakse tihedat koostööd asjaomaste liikmesriikidega, muu hulgas heade tavade, protsesside ja meetodite vahetamise, asjakohasel juhul sidusrühmade kaasamise ning tulemuslikuma ja tõhusama personalijuhtimise kaudu.
Artikkel 5
Kohaldamisala
Artiklis 4 sätestatud erieesmärgid peavad olema seotud ühtekuuluvusele, konkurentsivõimele, haridusele, tootlikkusele, teadusuuringutele ja innovatsioonile, arukale, kestlikule ja kaasavale majanduskasvule, tööhõivele ja investeerimisele keskenduvate poliitikavaldkondadega, pöörates erilist tähelepanu meetmetele, mis soodustavad digipööret ja õiglast rohepööret ning keskenduvad eelkõige ühele või mitmele alljärgnevast:
|
a) |
avaliku sektori finantsjuhtimine ja varade valitsemine, eelarvemenetlus, sealhulgas roheline ja sootundlik eelarvestamine, makrorahanduslik raamistik, võla ja rahavoo haldamine, kulu- ja maksupoliitika, maksukohustuse täitmine, tulude haldamine ja tolliliit, agressiivse maksuplaneerimise, maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ning maksustamise vältimise vastane võitlus; |
|
b) |
institutsiooniline reform ning avaliku halduse ja e-valitsuse tõhus ja teenusekeskne toimimine, normide ja menetluste lihtsustamine, auditeerimine, liidu vahendite kasutamise suutlikkuse suurendamine, halduskoostöö edendamine, õigusriigi põhimõtete tulemuslik järgimine, kohtusüsteemi reformimine, konkurentsi- ja monopolidevastaste asutuste suutlikkuse suurendamine, finantsjärelevalve tugevdamine ning kelmuste-/pettuste-, korruptsiooni- ja rahapesuvastase võitluse tugevdamine; |
|
c) |
ettevõtluskeskkond, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, füüsilisest isikust ettevõtjate, muude ettevõtjate ning sotsiaalettevõtjate jaoks, reindustrialiseerimine ja tootmise ümberpaigutamine liitu, erasektori areng, toodete ja teenuste turud, avaliku ja erasektori investeeringud, sealhulgas füüsilisse ja virtuaalsesse taristusse, projektiarendajatesse ja projektiarenduskeskustesse, avaliku sektori osalus ettevõtetes, erastamisprotsessid, kaubandus ja välismaised otseinvesteeringud, konkurents, tõhusad ja läbipaistvad riigihanked, säästev valdkondlik areng, teadusuuringute, innovatsiooni ning digiteerimise toetamine; |
|
d) |
haridus, elukestev õpe ja koolitus, kutseharidus ja -õpe, noorsoopoliitika, tööturupoliitika töökohtade loomiseks (sealhulgas sotsiaaldialoog), alaesindatud rühmade suurem osalemine tööturul, täiend- ja ümberõpe, eelkõige digioskused, meediapädevus, kodanikuaktiivsus, aktiivsena vananemine, sooline võrdõiguslikkus, elanikkonnakaitse-, piiri- ja rändepoliitika, sotsiaalse kaasatuse edendamine ning võitlus vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse ning diskrimineerimise kõikide vormide vastu; |
|
e) |
kättesaadav, taskukohane ja vastupanuvõimeline riiklik tervishoid, kättesaadavad, taskukohased ja vastupanuvõimelised sotsiaalkindlustussüsteemid ning hooldus- ja hoolekande- ning lastehoiusüsteemid; |
|
f) |
kliimamuutuste leevendamise, digipöörde ja õiglase rohepöörde elluviimise poliitika, e-valitsuse lahendused, e-hanked, ühendatus, andmetele juurdepääs ja nende haldamine, andmekaitselahendused, e-õpe, tehisintellektipõhiste lahenduste kasutamine, kestlik areng ja keskkonnakaitse kui üks keskkonna tugisammastest, kliimameetmed, transport ja liikuvus, ringmajanduse, energeetika ja ressursitõhususe soodustamine ning taastuvad energiaallikad, energiavarustuse mitmekesistamine, võitlus energiaostuvõimetusega ja energiajulgeoleku tagamine ning põllumajandussektori puhul mullakaitse ja elurikkuse kaitse, kalandus ning maa-, äärealade ja saarepiirkondade kestlik areng; |
|
g) |
finantssektori poliitika ja reguleerimine, sealhulgas finantskirjaoskus, finantsstabiilsus, rahastamisvõimaluse kättesaadavus ja laenu andmine reaalmajandusele, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja muude ettevõtjate puhul; |
|
h) |
andmete ja statistika koostamine, pakkumine ja kvaliteediseire; |
|
i) |
euroalaga ühinemise ettevalmistamine ning |
|
j) |
märkimisväärsete rahvatervise- või julgeolekuohtude varajane avastamine ja neile koordineeritud reageerimine ning oluliste avaliku ja erasektori institutsioonide ja sektorite tegevuse ja teenuste järjepidevuse tagamine. |
Artikkel 6
Eelarve
1. Instrumendi rakendamise rahastamispakett ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 on 864 000 000 eurot jooksevhindades.
2. Instrumendi rahastamispaketist võib katta ka selliste ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, mis on vajalikud instrumendi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks; eelkõige uuringud, ekspertide nõupidamised, teabe- ja teavitamismeetmed, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamine oma institutsioonilistes sõnumites, niivõrd kuivõrd see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrkudega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil instrumendi haldamisel tekivad. Kulud võivad katta ka kulutusi, mis on seotud muu toetava tegevusega, nagu tehnilise toe projektide kvaliteedikontroll ja kohapealne seire, ning struktuurireformide hindamisel ja rakendamisel toimuva kogemusnõustamise ja eksperdiabi kulusid.
3. Lisaks lõikes 1 osutatud rahastamispaketile võib liikmesriikidele eelarve jagatud täitmise raames eraldatud vahendeid liikmesriikide taotlusel ning tingimustel ja korras, mis on kooskõlas määrusega, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- ja Rändefondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid, instrumendile üle kanda, et rahastada selgelt kindlaks määratud tehnilise toe taotlusi, ning kanda need tagasi, kui neid ei ole kulukohustustega seotud. Neid vahendeid kasutatakse üksnes ülekannet taotlenud liikmesriigi huvides, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil.
Artikkel 7
Makse tehnilise lisatoe jaoks
1. Lisaks tehnilisele toele, mis kaetakse artiklis 6 sätestatud eelarvest võivad liikmesriigid taotleda instrumendist tehnilist lisatuge ja kanda sellise lisatoega seotud kulud.
2. Liikmesriigi poolt käesoleva artikli lõike 1 alusel tehtud makseid käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna, mis on sätestatud alusaktis kooskõlas finantsmääruse artikli 21 lõikega 5, ning neid kasutatakse üksnes selle liikmesriigi huvides.
II PEATÜKK
Tehniline tugi
Artikkel 8
Tehnilise toe saamise tingimustele vastavad meetmed
Artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse instrumendist eelkõige järgmist liiki meetmeid:
|
a) |
oskusteabe andmine seoses poliitilise nõustamise, poliitika muutmise, strateegiate ja reformide tegevuskavade koostamise ning seadusandlike, institutsiooniliste, struktuuri- ja haldusreformidega; |
|
b) |
ekspertide, sealhulgas kohapeal viibivate ekspertide lühi- või pikaajaline kaasamine, et täita spetsiifilistesse valdkondadesse kuuluvaid ülesandeid või ellu viia operatiivmeetmeid, vajaduse korral koos suulise või kirjaliku tõlke, koostöötoetuse, haldusabi, taristu ja varustusega; |
|
c) |
institutsioonilise, haldus- või valdkondliku suutlikkuse suurendamine ja sellega seotud toetusmeetmed kõikidel valitsustasanditel, samuti kaasaaitamine kodanikuühiskonna, sealhulgas, kui see on kohane, sotsiaalpartnerite võimestamisele, eelkõige
|
|
d) |
andmete ja statistika kogumine, ühise metoodika väljatöötamine, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse ning kliimaküsimuste süvalaiendamise ja jälgimise kohta, ning näitajate ja võrdlusnäitajate väljatöötamine, kui see on asjakohane; |
|
e) |
kohaliku tegevustoetuse korraldamine näiteks varjupaiga, rände ja piirikontrolli valdkondades; |
|
f) |
IT-suutlikkuse suurendamine, sealhulgas asjaomaste reformide elluviimiseks vajaliku IT-taristu ja rakenduste väljatöötamis-, hooldus-, käitamis- ja kvaliteedikontrollialane oskusteave, küberturvalisus, avatud lähtekoodiga tarkvara- ja riistvaralahendused, andmekaitselahendused ning avalike teenuste digitaliseerimisele suunatud programmide alane oskusteave, eelkõige selliste teenuste puhul nagu tervishoid, haridus ja kohtusüsteem; |
|
g) |
uuringute läbiviimine, sealhulgas teostatavusuuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused, hindamised ja mõjuhindamised, sealhulgas soolise mõju hindamised, ning suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine; |
|
h) |
teabevahetusprojektide ja strateegiate väljatöötamine ja rakendamine õppimiseks, sealhulgas e-õppeks, koostööks, teadlikkuse suurendamiseks, teabe levitamisega seotud tegevusteks ja heade tavade vahetamiseks; teadlikkuse suurendamise ja teabekampaaniate, meediakampaaniate ja ürituste korraldamine, sealhulgas organisatsioonide teabevahetus ja, kui see on kohane, teabevahetus sotsiaalvõrgustike ja -platvormide kaudu; |
|
i) |
materjalide koostamine ja avaldamine instrumendist antud tehnilisest toest teavitamiseks ja selle tulemuste levitamiseks, sealhulgas süsteemide ja töövahendite väljatöötamise, käitamise ja hoolduse kaudu, kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, ning |
|
j) |
muud asjakohased meetmed, mis toetavad artiklites 3 ja 4 sätestatud üldeesmärgi ja erieesmärkide saavutamist. |
Artikkel 9
Tehnilise toe taotlus
1. Instrumendist tehnilist tuge saada sooviv liikmesriik esitab komisjonile tehnilise toe taotluse, märkides ära artiklis 5 sätestatud kohaldamisalasse kuuluvad poliitikavaldkonnad ja prioriteedid, mille jaoks tuge taotletakse. Taotlused tuleb esitada hiljemalt 31. oktoobril, kui käesoleva artikli lõikes 4 osutatud täiendavates suunatud taotluskutsetes ei ole kindlaks määratud teisiti. Komisjon võib koostada suunised tehnilise toe taotluse põhielementide kohta.
2. Selleks et liikmesriikide kavandatavad reformid saaksid laialdase toetuse ja omaksvõtu, võivad instrumendist tehnilist tuge saada soovivad liikmesriigid, kui see on kohane, konsulteerida enne tehnilise toe taotlemist asjaomaste sidusrühmadega kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavaga.
3. Liikmesriigid võivad esitada tehnilise toe taotluse asjaoludel, mis on seotud järgmisega:
|
a) |
liikmesriikide endi algatatud reformide elluviimine kooskõlas artiklites 3 ja 4 sätestatud üldeesmärgi ja erieesmärkidega; |
|
b) |
kestlikku majanduskasvu tagavate ja vastupanuvõimet suurendavate reformide elluviimine majanduse juhtimise protsesside, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste või liidu õiguse rakendamisega seotud meetmete kontekstis; |
|
c) |
makromajanduslike kohandamisprogrammide elluviimine liikmesriikides, kes saavad olemasolevatest rahastamisvahenditest liidu finantsabi, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/2013 (15) kohaselt liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, ning nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 (16) kohaselt liikmesriikide puhul, kelle rahaühik ei ole euro; |
|
d) |
taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamine, muutmine ja läbivaatamine määruse (EL) 2021/241 alusel, ja nende kavade elluviimine liikmesriikides. |
4. Komisjon korraldab täiendavaid suunatud taotluskutseid, et reageerida liikmesriikide tekkivatele konkreetsetele vajadustele, näiteks lõike 3 punktis d osutatud asjaoludega seotud taotluste esitamiseks.
5. Võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, analüüsib komisjon – pärast liikmesriikidega muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi – lõikes 1 osutatud toetustaotlust, lähtudes kindlakstehtud probleemide kiireloomulisusest, ulatusest ja raskusest, asjaomaste poliitikavaldkondade toetusvajadustest, sotsiaal-majanduslike näitajate analüüsist ning asjaomase liikmesriigi institutsioonilisest ja üldisest haldussuutlikkusest.
Selle analüüsi põhjal ja võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid, lepivad komisjon ja asjaomased liikmesriigid kokku tehnilise toega seotud prioriteetsed toetusvaldkonnad, eesmärgid, esialgse ajakava, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse hinnangulise üldsumma, mis määratakse kindlaks koostöö- ja toetuskavas (edaspidi „koostöö- ja toetuskava“).
6. Koostöö- ja toetuskavas tuuakse muust tehnilisest toest eraldi välja meetmed, mis on seotud liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadega vastavalt määrusele (EL) 2021/241.
Artikkel 10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine koostöö- ja toetuskavadest ning sellealane teavitustegevus
1. Asjaomase liikmesriigi nõusolekul edastab komisjon koostöö- ja toetuskava põhjendamatu viivituseta samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Asjaomane liikmesriik võib keelduda nõusoleku andmisest tundliku või konfidentsiaalse teabe puhul, mille avalikustamine seaks ohtu liikmesriigi avalikud huvid.
2. Olenemata lõikest 1 edastab komisjon koostöö- ja toetuskava Euroopa Parlamendile ja nõukogule
|
a) |
niipea, kui asjaomane liikmesriik on eemaldanud kogu tundliku või konfidentsiaalse teabe, mille avalikustamine seaks ohtu liikmesriigi avalikud huvid; |
|
b) |
pärast mõistliku aja möödumist, kui asjaomase teabe avalikustamine ei kahjustaks toetusmeetmete rakendamist, ja igal juhul hiljemalt kahe kuu möödumisel selliste meetmete rakendamisest vastavalt koostöö- ja toetuskavale. |
3. Komisjon võib tegeleda teavitustegevusega, et tagada liidu rahaliste vahendite nähtavus koostöö- ja toetuskavadega ettenähtud toetusmeetmete puhul, sealhulgas ühise teavitustegevusega koostöös liikmesriigi ametiasutustega ning Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindustega asjaomases liikmesriigis. Komisjon avaldab oma veebisaidil heakskiidetud tehnilise toe taotluste nimekirja ning ajakohastab seda regulaarselt. Komisjon teavitab korrapäraselt Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindusi nendest projektidest asjaomastes liikmesriikides.
Artikkel 11
Täiendav rahastamine
Instrumendist rahastatavad meetmed võivad saada toetust muudest liidu programmidest, vahenditest või fondidest liidu eelarve raames, tingimusel et toetus ei hõlma samu kulusid.
Artikkel 12
Instrumendi rakendamine
1. Komisjon rakendab instrumenti kooskõlas finantsmäärusega.
2. Meetmeid võib komisjon instrumendi raames ellu viia otse või teha seda kaudselt isikute või üksuste kaudu, kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõikega 1. Käesoleva määruse artikli 8 kohastele meetmetele antakse liidu tuge eeskätt järgmises vormis:
|
a) |
toetused; |
|
b) |
avaliku hanke lepingud; |
|
c) |
välisekspertide, sealhulgas tuge andvate või saavate liikmesriikide riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste ekspertide kulude hüvitamine; |
|
d) |
osalus rahvusvaheliste organisatsioonide loodud usaldusfondides ning |
|
e) |
eelarve kaudse täitmise raames võetavad meetmed. |
3. Toetust võib anda liikmesriikide ametiasutustele, Euroopa Investeerimispanga grupile, rahvusvahelistele organisatsioonidele, avaliku sektori või eraõiguslikele asutustele ja üksustele, mille seadusjärgne asukoht on:
|
a) |
liikmesriikides; |
|
b) |
Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikides, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised, kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel. |
Toetuste kaasrahastamise määr on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.
4. Tehnilist tuge võidakse anda koostöös teiste liikmesriikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
5. Tehnilist tuge võivad anda ka üksikeksperdid, keda võib kutsuda osalema valitud korraldatavates tegevustes, kui see on vajalik artiklis 4 sätestatud erieesmärgi saavutamiseks.
6. Tehnilise toe rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu tööprogrammid ja teavitab sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.
Tööprogrammides esitatakse:
|
a) |
instrumendile eraldatud summa; |
|
b) |
käesoleva artikli lõikes 2 osutatud meetmed, mis on kooskõlas käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 osutatud üldeesmärgi ja erieesmärkidega, mis on käesoleva määruse artiklis 5 osutatud reguleerimisalas ja mis on artiklis 8 sätestatud abikõlblikud meetmed, ja |
|
c) |
toetuste valimise ja määramise kriteeriumid ning kõik finantsmääruses nõutud üksikasjad. |
7. Vahendite õigeaegse kättesaadavuse tagamiseks reserveeritakse tööprogrammi teatav osa, maksimaalselt 30 % aasta eraldisest, erimeetmeteks ettenägematutel ja piisavalt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad kohest reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke, sotsiaalseid või tervishoiualaseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu asjaomase liikmesriigi kontrollile.
Komisjon võib tehnilist tuge sooviva liikmesriigi taotlusel võtta erimeetmeid kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja meetmetega, et pakkuda tehnilist tuge liikmesriigi ametiasutustele kiireloomuliste vajaduste rahuldamisel. Nimetatud erimeetmed on oma olemuselt ajutised ja seotud artikli 9 lõikes 3 sätestatud tingimustega. Erimeetmed lõpevad kuue kuu jooksul nende vastuvõtmisest ja need võidakse asendada tehnilise toe meetmetega artiklis 9 sätestatud tingimuste kohaselt.
III PEATÜKK
Vastastikune täiendavus, seire ja hindamine
Artikkel 13
Koordineerimine ja vastastikune täiendavus
1. Komisjon ja asjaomased liikmesriigid soodustavad oma kohustustele vastaval määral koostoimet ning tagavad tulemusliku koordineerimise instrumendi ja muude liidu programmide või vahendite vahel, eriti liidu fondidest rahastatavate meetmetega. Sel eesmärgil nad
|
a) |
tagavad vastastikuse täiendavuse, koostoime, sidususe ja järjepidevuse eri vahendite vahel liidu, riiklikul ja, kui see on asjakohane, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega, nii kavandamise kui ka elluviimise ajal; |
|
b) |
optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida jõupingutuste dubleerimist või kattumist, ning |
|
c) |
tagavad tiheda koostöö isikute vahel, kes vastutavad liidu, riiklikul ja, kui see on asjakohane, piirkondlikul ja kohalikul tasandil sidusate ja ühtlustatud toetusmeetmete rakendamise eest instrumendi raames. |
2. Komisjon püüab tagada vastastikuse täiendavuse ja koostoime teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide antava toetusega.
Artikkel 14
Rakendamise seire
1. Komisjon teeb seiret instrumendi rakendamise üle ning hindab artiklites 3 ja 4 sätestatud üldeesmärgi ja erieesmärkide saavutamist, kasutades sealhulgas koostöö- ja toetuskavasid. Näitajad, mille abil antakse aru edusammudest ning mida kasutatakse käesoleva määruse üldeesmärgi ja erieesmärkide saavutamise seireks ja hindamiseks, on esitatud lisas. Rakendamise seire on sihipärane ja instrumendi raames toimuva tegevusega proportsionaalne.
2. Tulemusaruandluse süsteem tagab, et instrumendi rakendamise ja tulemuste jälgimiseks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult, aegsasti ning sooliselt eristatud kujul, kui see on kohane ja võimalik. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
Artikkel 15
Aastaaruanne
1. Komisjon esitab samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamise kohta igal aastal aruande (edaspidi „aastaaruanne“).
2. Aastaaruanne sisaldab teavet järgmise kohta:
|
a) |
toetustaotlused, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt artikli 9 lõikele 1; |
|
b) |
artikli 9 lõikes 3 osutatud liikmesriikide toetustaotluste analüüsimise kriteeriumide kohaldamise analüüs; |
|
c) |
artikli 9 lõikes 5 osutatud koostöö- ja toetuskavad; |
|
d) |
artikli 12 lõike 7 alusel võetud erimeetmed; |
|
e) |
toetusmeetmete rakendamine, kohasel juhul ka riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning |
|
f) |
komisjoni teavitustegevus. |
3. Euroopa Parlament võib kutsuda komisjoni osalema arvamuste vahetuses Euroopa Parlamendi pädeva komisjoniga, et arutada aastaaruannet ja instrumendi rakendamist.
Artikkel 16
Vahe- ja järelhindamine
1. 20. veebruariks 2025 esitab komisjon samal ajal Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele sõltumatu vahehindamise aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Selles aruandes hinnatakse eelkõige artiklites 3 ja 4 osutatud instrumendi üldeesmärgi ja erieesmärkide saavutamise ulatust, vahendite kasutamise piisavust ja tõhusust ning Euroopa lisaväärtust. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust. Asjakohasel juhul võidakse vahehindamise aruande tulemusi kasutada asjakohaste seadusandlike ettepanekute tegemiseks.
2. Komisjon esitab 31. detsembriks 2030 samal ajal Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele sõltumatu järelhindamise aruande. Aruandes antakse koondhinnang käesoleva määruse rakendamise kohta ja teavet käesoleva määruse pikaajalise mõju kohta.
Artikkel 17
Läbipaistvus
Komisjon loob ühtse veebipõhise avaliku andmehoidla, mille kaudu ta võib kohaldatavate normide kohaselt ja pärast asjaomaste liikmesriikidega konsulteerimist teha kättesaadavaks artiklis 8 sätestatud abikõlblike meetmete osana koostatud lõplikud uuringud või aruanded. Asjaomased liikmesriigid võivad põhjendatud juhul taotleda, et komisjon ei avaldaks selliseid dokumente ilma nende eelneva nõusolekuta.
IV PEATÜKK
Ülemineku- ja lõppsätted
Artikkel 18
Teave, teavitamine ja avalikustamine
1. Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastuse nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
2. Komisjon rakendab instrumendi, selle raames võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid, muu hulgas, kui see on kohane ja selleks on liikmesriigi ametiasutuste nõusolek, ühise teavitustegevuse kaudu koos liikmesriigi ametiasutustega ning Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindustega asjaomases liikmesriigis.
Artikkel 19
Üleminekusätted
1. Tehnilise toe meetmeid ja tegevusi, mis algatati määruse (EL) 2017/825 kohaselt 31. detsembril 2020 või enne seda, reguleerib kõnealune määrus ka edaspidi, kuni nende lõpuleviimiseni.
2. Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktis sätestatud rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulusid, sealhulgas sellise seire, teavitamise ja hindamise kulud, mis on ette nähtud määrusega (EL) 2017/825 ja mis ei ole 31. detsembriks 2020 lõpule viidud.
3. Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2020. aastat, et katta käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2 ettenähtud kulusid, mis on seotud määruse (EL) 2017/825 alusel algatatud ja 31. detsembriks 2020 veel lõpule viimata meetmete haldamisega.
Artikkel 20
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. veebruar 2021
Euroopa Parlamendi nimel
president
D. M. SASSOLI
Nõukogu nimel
eesistuja
A. P. ZACARIAS
(1) ELT C 364, 28.10.2020, lk 132.
(2) ELT C 440, 18.12.2020, lk 160.
(3) Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 2. veebruari 2021. aasta otsus.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/825, millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020 ning muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 (ELT L 129, 19.5.2017, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 17).
(6) ELT L 433I, 22.12.2020, lk 28.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(8) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(10) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
(11) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(12) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(14) Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).
(16) Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).
LISA
Näitajad
Artiklites 3 ja 4 osutatud üldeesmärgi ja erieesmärkide saavutamist hinnatakse liikmesriikide ja sekkumisvaldkondade kaupa järgmiste näitajate alusel.
Näitajate kasutamisel lähtutakse kättesaadavatest andmetest ja teabest, mille hulka kuuluvad kvantitatiivsed ja/või kvalitatiivsed andmed.
Väljundnäitajad
|
a) |
lõpule viidud koostöö- ja toetuskavade arv |
|
b) |
ellu viidud tehnilise toe meetmete arv |
|
c) |
tehnilise toe meetmete väljundid, näiteks tegevuskavad, teekaardid, suunised, käsiraamatud ja soovitused |
Tulemusnäitajad
|
d) |
ellu viidud tehnilise toe meetmete tulemused, nagu strateegia vastuvõtmine, uue seaduse/õigusakti vastuvõtmine ja kehtiva seaduse/õigusakti muutmine, reformide elluviimist tõhustavate uute menetluste ja meetmete vastuvõtmine |
Mõjunäitajad
|
e) |
koostöö- ja toetuskavades seatud eesmärgid, mis on saavutatud muu hulgas tänu saadud tehnilisele toele |
Komisjon viib artiklis 16 osutatud järelhindamise läbi ka selleks, et luua seosed antud tehnilise toe ja asjaomaste meetmete rakendamise vahel asjaomases liikmesriigis eesmärgiga suurendada vastupidavust, kestlikku majanduskasvu, tööhõivet ja ühtekuuluvust.