12.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 7/1

(1)

Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on kaotada järk-järgult tagasiheide kogu liidu kalanduses, kehtestades selliste liikide püügi lossimise kohustuse, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme.

(2)

Selleks et rakendada lossimiskohustust, on määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 antud komisjonile õigus võtta delegeeritud õigusaktiga kuni kolmeks aastaks vastu tagasiheitekavad, mis põhinevad ühistel soovitustel, mille on välja töötanud liikmesriigid koos asjaomaste nõuandekomisjonidega.

(3)

Komisjon on delegeeritud määrusega (EL) 2016/2374 (2) kehtestanud tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul edelapiirkonna vetes, võttes aluseks Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Madalmaade ja Portugali poolt 2016. aastal esitatud ühise soovituse.

(4)

Belgial, Hispaanial, Prantsusmaal, Madalmaadel ja Portugalil on otsene huvi kalavarude majandamiseks edelapiirkonna vetes. Nimetatud liikmesriigid esitasid pärast edelapiirkonna vete nõuandekomisjoniga konsulteerimist 2. juunil 2017 komisjonile uue ühise soovituse, pakkudes välja tagasiheitekava teatavad muudatused.

(5)

Uue ühise soovituse vaatas läbi STECF (3). Kõnealuses ühises soovituses kavandatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 3 ja need võib seega lisada tagasiheitekavasse.

(6)

Uue ühise soovituse kohaselt tuleks ICESi VIIIc ja IXa rajoonis põhjatraalide ja nootadega toimuv põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) püük samuti lisada määrusega (EL) 2016/2374 kehtestatud tagasiheitekavasse.

(7)

Uues ühises soovituses tehakse ka ettepanek muuta ICESi VIII a, b, d ja e ning ICESi VIIIc ja IXa rajoonis merikuratlaste (Lophiidae) püügi määratlust, mis on esitatud tagasiheitekavas, lisades abaratele (GTR) püügivahendi koodi ning vähendades kõikide püügivõrkude võrgusilma suurust 200 millimeetrilt 170 millimeetrini.

(8)

Lisaks tuleks uue ühise soovituse kohaselt säilitada lossimiskohustuse erand, mida kohaldatakse tagasiheitekava järgi norra salehomaari traalipüügi puhul ICESi VIII ja IX alapiirkonnas, kuna olemasolevad teaduslikud tõendid näitavad, et liigi ellujäämismäär võib olla kõrge, võttes arvesse selle püüdmiseks kasutavate vahendite ja meetodite ning ökosüsteemi omadusi. STECF leidis oma hinnangus, et kõige hiljutisematest katsetest ja uuringutest, mida täiendab liikmesriikide esitatud lisateave, on saadud piisavaid tõendeid ellujäämismäärade kohta. Seepärast tuleks kahel korral (2016. ja 2017. aastal) kehtestatud erandit kohaldada ka 2018. aastal.

(9)

Tagasiheitekavas euroopa merluusi kohta ette nähtud vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud ICESi VIII ja IX alapiirkonnas traale kasutavate kalalaevadega püütud kõnealuse liigi aastase kogusaagi suhtes (kuni 6 % aastal 2018), põhineb asjaolul, et mõistlikku selektiivsuse suurendamist on väga raske saavutada. STECF leidis, et liikmesriikide esitatud lisateave selektiivsuse kohta ei sisaldanud täiendavaid tõendeid selle kohta, et seonduvate kalapüügiviiside puhul on selektiivsust väga raske saavutada. Selle erandi paremaks põhjendamiseks tuleks teha rohkem tööd. Kõnealust erandit tuleks seega pikendada kuni 2018. aastani ja tingimusel, et liikmesriigid esitavad kõnealuse erandi põhjendamiseks paremat teavet, mida STECF hindab.

(10)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2016/2374 vastavalt muuta.

(11)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt majandustegevust, mis on seotud liidu laevade kalapüügihooaja ja selle kavandamisega, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2018,

1)

Artikli 3 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

2)

Artikli 3 lõikes 2 asendatakse 2017. aasta 2018. aastaga.

3)

Lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.