14.8.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 242/33

(1)

2009. aasta suvel jõudis järelevalveametini Islandi meedia kaudu teave Islandi riigi sekkumisest seoses kindlustusettevõtjaga Sjóvá-Almennar tryggingar hf. (edaspidi „Sjóvá”). Järelevalveamet lisas selle juhtumi seejärel riigiabi pooleliolevaid juhtumeid käsitleva järelevalveameti ja Islandi ametiasutuste iga-aastase koosoleku päevakorda, mis toimus Reykjavikis 5. novembril 2009. Sellel koosolekul esitasid Islandi ametiasutused lühiteabe juhtumi tausta ja ajaloo kohta. Samal koosolekul palus järelevalveamet sekkumise ja sellega seotud asjaolude keerukuse tõttu Islandi ametiasutustel esitada üksikasjaliku kirjaliku teabe.

(2)

7. juunil 2010 sai järelevalveamet kaebuse (toiming nr 559496), mis käsitleb riigi sekkumise käigus ettevõtjale Sjóvá antud väidetavat riigiabi.

(3)

Pärast kirjalike teabenõuete saatmist ja otsuse vastuvõtmist teabe esitamise korralduse kohta, milles nõuti teavet riikliku sekkumise kohta ettevõtjasse Sjóvá, ning pärast järgnevat kirjavahetust teavitas järelevalveamet 22. septembri 2010 kirjaga Islandi ametiasutusi, et järelevalveamet on otsustanud algatada seoses Sjóvá rekapitaliseerimisega protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(4)

Järelevalveameti 22. septembri 2010. aasta otsus nr 373/10/COL ametliku uurimismenetluse algatamise kohta (algatamisotsus) avaldati Euroopa Liidu Teatajas ja EMP kaasandes (1). Järelevalveamet palus huvitatud isikutel saata oma märkused.

(5)

Islandi ametiasutused, Sjóvá ja Íslandsbanki esitasid märkused 14. jaanuari 2011. aasta kirjaga (toiming nr 583507). Järelevalveamet sai märkused ka Sjóvá kahelt konkurendilt. Järelevalveamet edastas 31. jaanuari 2011. aasta kirjaga (toiming nr 584930) need märkused Islandi ametiasutustele, kellele anti võimalus vastata. Vastus saadi 25. veebruari 2011. aasta kirjaga (toiming nr 588606).

(6)

3. oktoobril 2011 esitasid Islandi ametiasutused Sjóvá esimese ümberkorraldamiskava (toiming nr 610472), mida ajakohastati 13. aprillil 2012 (toiming nr 631003) ja 28. mail 2013 (toiming nr 673746) ning täiendava teabe 6. märtsil 2013 (toiming nr 665021). Täiendavad kohustuse võtmise ettepanekud saadi 25. juunil 2012 (toiming nr 641330), 4. oktoobril 2012 (toiming nr 648708), 3. mail 2013 (toiming nr 671655), 28. mail 2013 (toiming nr 673746) ja 2. juulil 2013 (toiming nr 677440).

(7)

2005. aastal ostis finantskontsern Moderna/Milestone Finance (Milestone) (2) Glitnirilt 66,6 % Sjóvá aktsiatest ja sai täieliku omandiõiguse 2006. aastal. Järgnevalt otsustas Milestone suunata tähelepanu Sjóvá investeeringutelt suure võimendusega välismaistele kinnisvaraprojektidele ja võimaldas aktsionäridele varade vahetustehinguid ja tagatiseta laene, mis kahjustas Sjóvá finantsolukorda. Vastavalt Islandi finantsjärelevalveasutuse (FME) aruandele (3) viisid need investeeringud suurte finantsraskusteni ja ei olnud kooskõlas kindlustustegevuse seaduse nr 60/1994 artikli 34 lõike 2 sätetega.

(8)

2008. aasta oktoobrist kuni 2009. aasta septembrini viis Islandi finantsjärelevalveasutus Sjóvá suhtes läbi erijärelevalve vastavalt kindlustustegevuse seaduse nr 60/1994 artiklile 90. Sellest alates hakkasid ettevõtjat juhtima Sjóvá võlausaldajad, mis kulmineerus ettevõtja ülevõtmisega selle suurima võlausaldaja Glitniri poolt 2009. aasta märtsis. Glitnir omandas ka kontrolli Islandi investeerimispanga Askar Capital üle, mida varem kontrollis Milestone, ning selle tütarettevõtja Avant hf. (Avant) üle, mis tegutses autoliisingu turul.

(9)

2009. aasta aprillis pöördusid Glitnir ja Íslandsbanki, kes oli samuti Sjóvá suur võlausaldaja, Islandi riigi poole, nõudes riigi abi Sjóvá refinantseerimiseks ja ümberkorraldamiseks, kuna nad olid ettevõtja päästmiseks ära kasutanud kõik teised turulahendused.

(10)

20. juunil 2009 allkirjastasid Sjóvá ühelt poolt ja Glitnir, Íslandsbanki ja SAT Eignarhaldsfélag hf. (täielikult Glitniri omandis olev valdusettevõtja, edaspidi „SAT Holding”) SA tryggingar hf. nimel teiselt poolt varade üleandmise lepingu, mille kohaselt anti kooskõlas kindlustustegevuse seaduse nr 60/1994 artikliga 86 Sjóvá kõik kindlustustegevusega seotud varad ja kohustused, kaasa arvatud kindlustusportfell, üle ettevõtjale SA tryggingar hf.. Sjóvá järelejäänud varad paigutati valdusettevõtjasse SJ Eignarhaldsfélag (SJE). SJE likvideeritakse seejärel tavapärase maksejõuetusmenetluse käigus.

(11)

Pärast tehingut nimetati uus ettevõtja SA tryggingar hf. ümber Sjóváks. Vastavalt oma 20. juuni 2009. aasta põhikirjale olid uue ettevõtja aktsionärid (Glitnir, Íslandsbanki ja SAT Holding) kohustatud maksma juurde uut omakapitali summas ligikaudu 16 miljardit Islandi krooni (ISK), mida oli vaja kindlustustegevuse jätkamiseks, ja seda järgmiselt (4):

(12)

Samal kuupäeval sõlmisid Sjóvá aktsionärid ka lepingu oma aktsiate müümise kohta 18 kuu jooksul. Tulu kasutataks aktsiakapitalina esitatud varade aktsionäridele tagastamiseks. 2010. aasta alguses alustati Sjóvá avalikku müügiprotsessi, kavatsusega allkirjastada ostu-müügileping 2010. aasta märtsi lõpus. Müügipingutused lõppesid siiski 2010. aasta novembris, kui kõrgeima pakkumise tegija oma pakkumise tagasi võttis.

(13)

Algatamisotsuses esitas järelevalveamet üksikasjalikuma kirjelduse sündmuste, faktide ning majanduslike ja poliitiliste arengute kohta, mis olid seotud Sjóvá kokkuvarisemise ja ümberkorraldamisega.

(14)

Sjóvá asutati 1918. aastal ja on olnud alates sellest ajast Islandi kindlustusturul keskne osaleja. Ta teenindab eraisikuid ning igas suuruses organisatsioone ja pakub suure teenindusvõrgu kaudu kogu riigis laia tootevalikut. Sjóvá on üks Islandi kolmest juhtivast kindlustusettevõtjast, kes pakub oma klientidele kõiki kahju- ja elukindlustustooteid.

(15)

Sjóvá on määratlenud kuus tooteliiki: varakindlustus, liikluskindlustus, õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus, merekindlustus, lennu- ja veosekindlustus, vastutus- ja elukindlustus.Sjóvá on määratlenud kuus tooteklassi: kinnisvara kindlustus, mootorsõidukite kindlustus, õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustus, laevade kindlustus, õhusõidukite ja veoste kindlustus, vastutus- ja elukindlustus. Tootepõhiste teenuste asemel keskendub ettevõtja siiski kõikehõlmavate kindlustusteenuste osutamisele.

(16)

Sjóvál on üks tütarettevõtja Sjóvá Life. Vastavalt kindlustustegevuse seaduse nr 56/2010 artiklile 12 ei või üks ja sama ettevõtja tegeleda elukindlustuse ja otsese kahjukindlustusega. Kuigi Sjóvá Life on Sjóvást eraldiseisev juriidiline isik eraldi raamatupidamise ja bilansiga, ostab Sjóvá Life Sjóvága sõlmitud lepingu alusel kõik igapäevased toimingud ja juurdepääsu IT-süsteemidele ja -toele. Sjóvá Life tooted on integreeritud Sjóvá toodetega.

(17)

Nagu eespool märgitud, tegutseb Sjóvá nii Islandi kahjukindlustus- kui ka elukindlustusturul. Kahjukindlustuse segmendis on Sjóvá turuosa ligikaudu 28 %, samal ajal kui tema põhikonkurentide ligikaudsed turuosad on järgmised: Vátryggingafélag Íslands hf. (VIS) 35 %, Tryggingamiðstöðin hf. (TM) 26 % ja Vörður tryggingar hf. 11 %. Elukindlustuse segmendis on ligikaudsed turuosad järgmised: Sjóvá Life 35 %, Okkar (Arion Bank) 27 %, LÍS (VISi osa) 24 %, LM (TMi osa) 10 % ja Vörður Lif 4 %. (5)

(18)

Islandi riik võttis Sjóvá rekapitaliseerimiseks kaks meedet: ta osales otseselt Sjóvá esialgses rekapitaliseerimises 2009. aastal, andes kaks võlakirja üle SAT Holdingule (vt allpool punktid 19–22) ja maksis Sjóvá stabiliseerimiseks 2010. aastal veel 683–739 miljonit Islandi krooni (vt punkt 24 ja punktid 29–31).

(19)

Riigiabi Sjóvá esialgseks rekapitaliseerimiseks sätestati 8. juuli 2009. aasta lepinguga Islandi riigile kuuluvate võlakirjade üleandmise kohta (6) SAT Holdingule („Samningur um kröfukaup”).

(20)

Sellel hetkel oli Sjóvá omakapital 13,5 miljardi Islandi krooni võrra miinuses. Seaduse järgi oli nõutav minimaalne positiivne omakapital 2 miljardit Islandi krooni. Minimaalse omakapitali nõuete täitmiseks oli seetõttu vajalik kapitalisüst summas vähemalt 15,5 miljardit Islandi krooni.

(21)

Riigi ja SAT Holdingu vaheline leping hõlmab kahte järgmist võlakirja, mis olid riigi omandis ja mida välisekspert hindas 16. juunil 2009:

(22)

Ostuhind oli 11,6 miljardit Islandi krooni ja SAT Holding pidi maksma võlakirjade eest 18 kuu jooksul, st 2010. aasta lõpuks, ja selle perioodi eest intressi ei arvestatud. Võlakirjade ostuhinna tasumise tagatisena seati riigi kasuks SAT Holdingul olevate Sjóvá aktsiate eest esimese järjekoha tagatis.

(23)

Lepingus sätestati võimalus tasuda sellisel viisil, et SAT Holdingu esialgne 73,03 % suurune osalus Sjóvás antakse üle riigile, mida loetakse täielikuks tasumiseks. SAT Holding võib kasutada seda võimalust riigi eelneva nõusolekuta.

(24)

Lisaks nõustus Islandi riik enne SA tryggingar hf. (mis hiljem nimetati Sjóváks) loomist 20. juunil 2009 tõstma Glitniri tagatise Avanti väljastatud võlakirjale neljandalt kolmandale järjekohale kooskõlas riigi enda kasuks seatud Avanti portfelli tagatise järjekohaga. Seda peeti vajalikuks, et Islandi finantsjärelevalveasutus nõustuks Glitniri sissemaksega Sjóvá omakapitali. Glitnir omakorda loovutas Islandi riigile 12,5 % oma nõuetest SJE vastu, kelle käes oli Sjóvá varasem investeerimisportfell.

(25)

Islandi finantsjärelevalveasutus oli seisukohal, et moratooriumi all olev ja likvideerimismenetlust läbiv Glitnir ei sobinud omama kvalifitseeritud osalust Sjóvás. Glitnir müüs seejärel 16. septembril 2009 oma 17,67 % suuruse osaluse Sjóvás SAT Holdingule. Pärast nimetatud tehingut olid Sjóvá aktsionärid:

(26)

22. septembril 2009 väljastas Islandi finantsjärelevalveasutus Sjóvále lõpuks kindlustustegevuse litsentsi ja lõpetas erijärelevalve, mille all Sjóvá oli alates 2008. oktoobrist viibinud. Portfelli üleandmine toimus 1. oktoobril 2009 (7).

(27)

2009. aasta lõpus liideti rahandusministeeriumile ja Islandi Keskpangale (IKP) kuuluv nõuete käsitlemine ja anti üle uuele üksusele — IKP varahaldusele (ESI). Sellest ajast alates võttis täielikult Islandi riigi kontrollitav ESI üle SAT Holdingu vastu esitatud nõuete käsitlemise.

(28)

3. mail 2010 kasutas SAT Holding võimalust anda võla tagasimaksmise asemel 73,03 % Sjóvá aktsiatest üle riigile. Sellest ajahetkest alates olid Sjóvá aktsionärid:

(29)

16. juunil 2010 võttis Islandi ülemkohus vastu otsuse, et Islandi kroonides antud laenud, mis olid seotud välisvaluutade korviga, on ebaseaduslikud. See mõjutas nii Avanti kui ka Askar Capitali väljastatud võlakirjade väärtust, mida oli kasutatud Sjóvá rekapitaliseerimiseks. Sjóvá kapitali säilitamiseks allkirjastati 28. juulil 2010 vara üleandmise leping ühelt poolt Sjóvá ja teiselt poolt SAT Holdingu, ESI ja Íslandsbanki vahel. Lepingu tulemuseks oli see, et i) SAT Holding omandas 2,1 miljardi Islandi krooni eest Avanti võlakirja (vahe esialgse väärtusega 2,8 miljardit Islandi krooni kattis Sjóvá) ja ii) ESI andis Sjóvále üle Landsvirkjuni võlakirja, mida oli kasutatud Askar Capitali väljastatud võlakirja tagamiseks.

(30)

ESI omandas seejärel SAT Holdingult 880 miljoni Islandi krooni eest Avanti võlakirju. Selle võlakirja nominaalväärtus oli 2 813 miljonit Islandi krooni, kuid väärtus oli ebakindel, kuna Avanti võlakirjaomanikud lootsid pärast Avanti likvideerimist tagasi saada ainult 5–7 % võlakirja väärtusest. See vastaks ESI omandatud võlakirja väärtusele vahemikus 141–197 miljonit Islandi krooni. Selle tulemusena maksis ESI Sjóvá stabiliseerimiseks veel 683–739 miljonit ISK.

(31)

2010. aasta detsembris kiitsid Avanti võlausaldajad heaks kompromisslepingu ettevõtjaga. Sellel hetkel hinnati Avanti portfelli väärtuseks ligikaudu 13 miljardit Islandi krooni. Esimese järjekoha nõue portfelli vastu moodustas ligikaudu 15 miljardit Islandi krooni. Portfelli kolmanda järjekoha tagatis, mis kuulus ühiselt Glitnirile ja ESI-le, oli seetõttu väärtusetu.

(32)

18. jaanuaril 2011 nõustus Stefnir hf. hallatav fond SF1 slhf (SF1) omandama ESI-lt 4,9 miljardi Islandi krooni eest 52,4 % Sjóvást. Tehing toimus pärast ametlikku heakskiitu 1. juulil 2011.

(33)

SF1-le anti lisaks võimalus osta ESI-lt 2,4 miljardi Islandi krooni eest järelejäänud 20,63 % aktsiatest. Seda võimalust kasutati 2012. aasta juulis.

(34)

Pärast tehingut on osalus Sjóvás järgmine:

(35)

Islandi ametiasutustel õnnestus seega müüa oma osalus Sjóvás kokku 7,3 miljardi Islandi krooni eest. See on võrreldav võlakirjade esialgse väärtusega 11,6 miljardit Islandi krooni, mida Island kasutas makse tegemiseks Sjóvá rekapitaliseerimise eesmärgil.

(36)

Järelevalveamet jõudis algatamisotsuses esialgsele järeldusele, et Islandi riigi osalemine Sjóvá rekapitaliseerimises on riigiabi Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Lisaks väljendas järelevalveamet kahtlust, kas need meetmed on kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõikega 3, pidades silmas järelevalveameti finantskriisi suunistes kehtestatud nõudeid.

(37)

Järelevalveamet märkis eelkõige, et Islandi ametiasutused ei olnud esitanud teavet, näitamaks, et Sjóvá pankroti tulemusena tekkida võivad süsteemsed mõjud võiksid võtta ulatuse, mis kujutab endast „tõsist häiret” Islandi majanduses Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b tähenduses. Järelevalveamet märkis samuti, et Sjóvá tegevuse kohta oli esitatud ainult piiratud teavet, probleemide põhjuste ja ümberkorraldamise enda kohta. See teave oli ebapiisav ja ei võimaldanud järelevalveametil hinnata meedet vastavalt artikli 61 lõike 3 punktile b ning eelkõige järelevalveameti riigiabi suuniste peatükile finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (ümberkorraldamise suunised) (8).

(38)

Järelevalveametile esitasid märkused järgmised huvitatud isikud.

(39)

Järelevalveametile esitasid märkused abisaaja Sjóvá ning Islandsbanki, üks selle aktsionäridest.

(40)

Sjóvá märkused sisaldavad põhiliselt teavet ettevõtja uue juhtkonna võetud ümberkorraldusmeetmete kohta ning finantsandmeid tema tegevuse kohta.

(41)

Íslandsbanki väidab oma märkustes, et Islandi riik tegutses Sjóvá rekapitaliseerimises osaledes turumajandusliku investorina. Kui järelevalveamet peaks siiski jõudma seisukohale, et tehing hõlmas riigiabi, siis märgib Íslandsbanki, et abi tuleks käsitleda kokkusobivana Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga b. Märkustes rõhutatakse eriti meetmete tähtsust Islandi finantsturu jaoks, eraettevõtjate (Glitnir ja Íslandsbanki) panust rekapitaliseerimisse ja Sjóvá ümberkorraldamise senist edukust.

(42)

Järelevalveamet sai ka märkusi VIS-ilt ja TM-ilt. Mõlemad on Islandi kindlustusettevõtjad ja otseses konkurentsis Sjóvága.

(43)

VIS väidab oma märkustes, et riiklikku sekkumist Sjóvá rekapitaliseerimiseks tuleks käsitleda riigiabina. VIS märgib eelkõige, et turumajandusliku investori põhimõte ei kohaldu sekkumisele, võttes arvesse Sjóvá ja üldisemalt Islandi majandusolukorda sellel ajal, ning samuti sekkumise tingimusi. Ükski erainvestor ei oleks nendel tingimustel rekapitaliseerimises osalenud. VIS väidab lisaks, et abi ei tohiks tunnistada kokkusobivaks. Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b ei saa kohaldada, kuna Sjóvá raskustesse sattumine ei oleks põhjustanud tõsist häiret Islandi majanduses. Abi ei olnud seetõttu vajalik. VISi väitel ei ole abi mingil juhul kooskõlas ümberkorraldamise suunistega, seda nii ümberkorraldamiskava puudumise kui ka majandust moonutava mõju tõttu, kaasa arvatud Sjóvá agressiivse hinnakäitumise võimalus.

(44)

TM väidab oma märkustes, et Islandi ametiasutuste sekkumine Sjóvá rekapitaliseerimisse ei toimunud turutingimustel ja seetõttu tuleks seda käsitleda riigiabina. Meetme kokkusobivuse kohta väidab TM, et käesolevale juhtumile ei kohaldu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b ega artikli 61 lõike 3 punkti c erandid. Seoses Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga b väidab TM, et seda on vaja kohaldada kitsendavalt ja seda ei saa kasutada ühe ettevõtja probleemide lahendamiseks. TM lisab, et kindlustusettevõtjat ei tohiks käsitleda süsteemselt olulisena ja seetõttu on ta võimalik likvideerida ohutult kehtiva õigusraamistiku piires. TM väidab, et Sjóvále antud abi ei olnud vajalik, sihipärane ega proportsionaalne. Puudub ka ümberkorraldamiskava, mis näeks ette koormuse piisava jagamise ja meetmed konkurentsimoonutuste piiramiseks, eelkõige seoses Sjóvá hinnakäitumisega.

(45)

Islandi ametiasutused ei vaidlusta järelevalveameti esialgseid järeldusi, et Islandi riigi osalemine Sjóvá rekapitaliseerimises on riigiabi Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Nad ei vaidle vastu järelevalveameti esialgsele järeldusele, et turumajandusliku investori põhimõtet ei saa kohaldada. Island ei vaidlusta samuti seda, et ESI poolne Avanti võlakirja tagasiostmine SAT Holdingu kaudu võis sisaldada Sjóvále antava riigiabi elementi.

(46)

Islandi ametiasutused väidavad, et riigiabi on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b alusel siiski kokkusobiv Euroopa Majanduspiirkonna lepingu toimimisega, kuna sekkumine oli vajalik tõsise häire kõrvaldamiseks lepingupoole majanduses. Nad selgitavad rasket majandusolukorda, milles Island meetme ajal oli. Pärast 2008. aasta septembris alanud Islandi krooni olulist odavnemist ja kõigi kolme peamise panga kokkuvarisemist 2008. aasta oktoobris seisis Island silmitsi oma lähiajaloo tõsiseima majanduskriisiga. Islandi valitsusel tuli astuda julgeid samme, et hoida riigi finantssüsteemi täieliku hävingu eest, millel oleks Islandi ühiskonna jaoks ettenägematud tagajärjed. Meetme ajal oli Islandi finantssüsteem ebastabiilne ja kannatas üldise usalduse puudumise tõttu finantsasutuste suhtes.

(47)

Ühena kolmest peamisest Islandi kindlustusettevõtjast on Sjóvá Islandi finantssüsteemi jaoks süsteemselt oluline. Sjóvá kokkuvarisemine oleks jätnud suure osa Islandi elanikest kindlustuskaitseta ja nad oleksid kaotanud oma nõudeõigused olukorras, kus Islandi ühiskond oli juba silmitsi tõsiste sotsiaalsete raskustega. See oleks ka kõigutanud usaldust finantssüsteemi asutuste vastu ja kandnud finantskriisi edasi kindlustussektorisse. Üldsuse usaldus Islandi kindlustussektori vastu oli vähenenud oluliselt juba 2009. aasta alguses, kuna vastavate emaettevõtjate võlausaldajad olid omanikelt võtnud üle mitte üksnes Sjóvá, vaid ka kaks teist suurt kindlustusseltsi. Sjóvá raskustesse sattumine oleks toonud väga tõenäoliselt kaasa finantsturu kriisi, mis oleks levinud pangandusest kindlustussektorisse.

(48)

Selle analüüsiga nõustub Islandi finantsjärelevalveasutus, kes märgib, et Sjóvá pankrotil oleksid olnud riigi majandusele tõsised tagajärjed. Usaldus finantsturu ja majanduse vastu üldiselt sai Islandi pankade kokkuvarisemise ajal 2008. aasta oktoobris raskelt kannatada. Alles jäänud asutused olid kergesti haavatavad, nagu seda oli ka usaldus finantsasutuste vastu. Sjóvá jätkuv tegutsemine oli Islandi finantsturu toimimise jaoks oluline. Pankrot oleks kaasa toonud kõrvalmõjud kahju- ja elukindlustusturgudele üldiselt. See oleks andnud tagasilöögi Islandi ametiasutuste jätkuvale tööle finantsturgude ümberkorraldamisel.

(49)

Islandi ametiasutused väidavad vajaliku ümberkorraldamise ulatust silmas pidades, et järelevalveamet peaks arvesse võtma, et Sjóvá finantsraskuste põhjusteks olid eranditult tema ebaseaduslikud investeeringud ja tehingud endise omaniku Milestone'iga. See oli võimalik, kuna puudus nõuetekohane riskikontroll ja ühingujuhtimine. Neil ei ole mingit seost igapäevase kindlustustegevusega, mida Sjóvá täna jätkab. Sjóvá kindlustustegevuse elujõulisust ei näita mitte ainult ümberkorraldamiskava finantsprognoosid, vaid seda kinnitab ka Islandi finantsjärelevalveasutus. Lisaks tõendab kolmandast isikust erainvestori valmisolek omandada riigilt ettevõtja enamusosalus, et turg peab Sjóvát elujõuliseks. Tehingu tulemus oli ka see, et Island sai suure osa abist tagasi.

(50)

Islandi ametiasutused rõhutavad, et Sjóvá ajaloolised omanikud kaotasid kõik investeeringud ja et rekapitaliseerimises osalesid nii Glitnir kui ka Íslandsbanki. Sjóvá aitab ümberkorraldamisele kaasa kulusid kärpides ja taastades oma kapitali jaotamata kasumi arvel. Seega on tegemist nii Sjóvá aktsionäride kui ka ettevõtja enda poolse märkimisväärse koormuse jagamisega.

(51)

Islandi ametiasutused väidavad kompensatsioonimeetmete vajadust silmas pidades, et edasisi struktuurseid meetmeid ei tohiks nõuda, kuna ümberkorraldamine on juba viinud Sjóvá bilansi vähenemiseni 70 % võrra ja kesksetest ärisegmentidest ilmajätmine seaks ohtu elujõulisuse. Islandi ametiasutused märgivad samuti, et Sjóvá kvalifitseerub VKE-ks, mis omakorda vähendab vajadust kompensatsioonimeetmete järele. Lõpuks väidavad nad, et nii seoses Sjóvá käitumise kui ka regulatiivsete muudatustega pakutud kohustused on konkurentsimoonutuste vältimiseks asjakohased.

(52)

Vastuseks VIS-i ja TM märkustele viitavad Islandi ametiasutused põhiliselt eelnevatele selgitustele ja esitavad täiendavaid majandusandmeid.

(53)

3. oktoobril 2011 esitasid Islandi ametiasutused Sjóvá esimese ümberkorraldamiskava. Seda kava ajakohastati 13. aprillil 2012 ja 28. mail 2013.

(54)

Ümberkorraldamiskavas tegeletakse elujõulisuse, koormuse jagamise ja konkurentsimoonutuste piiramise oluliste küsimustega. Ümberkorraldamiskava kohaselt vähendab Sjóvá oma investeerimisportfelli üldist riskiprofiili, parandab investeeringute ja riskide juhtimise menetlusi, parandab oma ühingujuhtimist ja suurendab kasumlikkust.

(55)

Islandi ametiasutused on esitanud Sjóvá kohta 2016. aastani üksikasjaliku finantsteabe ja finantsprognoosid, kaasa arvatud põhistsenaarium ja kolm stressistsenaariumi. Kuigi ümberkorraldamisperiood kestab ainult 2014. aasta lõpuni, on Islandi ametiasutused esitanud täiendavad planeerimisandmed aastateks 2015 ja 2016. See aitab järelevalveametil hinnata eelkõige stressistsenaariume, mis võtavad arvesse Islandi turule eriomaseid stressijuhtumeid, mille mõju avaldub ka pärast ümberkorraldamisperioodi.

(56)

Kõigi nelja stsenaariumi puhul esitati prognoosid ajavahemikuks 2013–2016 sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu, inflatsiooni, turuosa arengu, indeksiga seotud riigivõlakirjadest saadava tulu, dividendidele ja aktsiate tagasiostuks kuluvate summade tootluse, aktsiapreemia ja -paigutuse ning Sjóvá kahjude/kindlustusmaksete ning kulude/kindlustusmaksete suhete suhtes.

(57)

Põhistsenaariumis on finantsprognooside aluseks Islandi majanduse SKP kasvu ja inflatsiooni viie aasta prognoos, mille avaldas 30. märtsil 2012 Statistics Iceland ja mida ajakohastati Sjóvá tegelike tulemuste ja Islandi majanduse 2012. aasta tegelike andmete alusel 28. mail 2013. Põhistsenaariumis eeldatakse eelkõige mõõdukat majanduskasvu, inflatsiooni vähenemist ja intressimäärade ühtlast arengut ning Sjóvá turuoasade püsivust.

Põhistsenaarium: eeldused

(58)

Põhistsenaariumi kavandatud kasumiaruanne ja bilanss on toodud allpool tabelis.

Põhistsenaarium: kasumiaruanne (mln ISK)

Põhistsenaarium: bilanss (mln ISK)

(59)

Põhistsenaariumis kavandatud peamised finantssuhtarvud on esitatud allpool tabelis.

Põhistsenaarium: peamised finantssuhtarvud

(60)

Ümberkorraldamisperioodi lõpus saavutab Sjóvá kavandatud omakapitali tulusus põhistsenaariumis ligikaudu […] %.

(61)

Islandi ametiasutused on esitanud W-kujulise majanduslanguse stressistsenaariumi mudeli. Selle SKP eeldustes aastateks 2013–2016 kasutatakse edasise majanduslanguse ja kõrgema inflatsiooni mudelit. Täiendava stressina eeldatakse ka seda, et intressimäärad ei muutu ja et aktsiapreemia muutub negatiivseks. W-kujulise majanduslanguse stsenaarium esitab seega sügava majanduslanguse ja kaasnevate täiendavate stressielementide mudeli.

W-kujulise majanduslanguse stressistsenaarium: eeldused

W-kujulise majanduslanguse stressistsenaarium: finantsnäitajad (mln ISK, kui ei ole teisiti märgitud)

(62)

Islandi ametiasutused on esitanud kapitalikontrollide stressistsenaariumi mudeli. Selles stressitestis eeldatakse, et kapitalikontrollid lõpetatakse Islandil 2014. aastal. Selle tulemusena devalveerub Islandi kroon oma praeguse offshore-väärtuseni, mis on ligikaudu 30 % ametlikust vahetuskursist väiksem. See toob kaasa inflatsioonimäära kasvu. Kõrgem inflatsioonimäär omakorda vähendab kahjusuhet. Eeldatakse, et reaalintressi määrad suurenevad 6,5 %-ni ja aktsia riskipreemia jõuab kapitali väljavoolu tõttu – 50 %.

Kapitalikontrollide stressistsenaarium: eeldused

Kapitalikontrollide stressistsenaarium: finantsnäitajad (mln ISK, kui ei ole teisiti märgitud)

(63)

Islandi ametiasutused on esitanud kahe külma talve stressistsenaariumi mudeli. Selles stressistsenaariumis muudetakse põhistsenaariumi kahe ebatavaliselt külma talve esinemise alusel. Tulemuseks on märkimisväärne kasv kahjude arvu (eelkõige autoavariide) osas, mis on suhteliselt väikesed ja mida edasikindlustus seetõttu ei kata. Eeldatav kahjude summa põhineb 100 % kindlustusmaksetel.

Kahe külma talve stressistsenaarium: eeldused

Kahe külma talve stressistsenaarium: finantsnäitajad (mln ISK, kui ei ole teisiti märgitud)

(64)

Kõigis kolmes stressistsenaariumis jääb maksevõime suhtarv kogu ümberkorraldamisperioodi jooksul tugevaks ja Sjóvá peaks olema kasumlik, välja arvatud konkreetsed stressisündmused teatud aastatel. Vastavalt täiendavatele planeerimisandmetele aastateks 2015 ja 2016 taastaks Sjóvá oma kasumlikkuse seejärel kiiresti isegi kõnealustel tingimustel.

(65)

Sjóvá ümberkorraldamine koosneb mitmest struktuursest ja tegevuse reguleerimisega seotud meetmest, mida kirjeldatakse allpool.

(66)

Nagu eespool märgitud, tulenesid peamised Sjóvá finantsraskusteni viinud probleemid investeerimisotsustest ja kontsernisisesest laenamisest, mille taga oli endine omanik Milestone. Selle tagajärjel tekkisid Sjóvál seoses oma investeerimisportfelliga tõsised probleemid. Keskne samm Sjóvá ümberkorraldamisel oli seetõttu tema kindlustustegevuse üleviimine uude ettevõtjasse (mis hiljem nimetati ümber Sjóváks) 2009. aasta suvel ja varasema investeerimisportfelli likvideerimine.

(67)

Islandi uus kindlustustegevuse seadus jõustus 2010. aastal. See sisaldab rangemaid eeskirju kindlustusettevõtjate ühingujuhtimise ja muude kontrollimehhanismide kohta.

(68)

Olulised muudatused on järgmised:

(69)

Sjóvá on olulised seadusemuudatused rakendanud. Kooskõlas uute regulatiivsete nõuetega on Sjóvá juhatus võtnud vastu eeskirjad investeeringute kohta; eeskirjade muutmise peab heaks kiitma Islandi finantsjärelevalveasutus. Sjóvá juhatus kehtestas ja allkirjastas 4. aprillil 2011 ühingujuhtimise eeskirjad ja esitas need finantsjärelevalveasutusele. Tegevjuht on ka kehtestanud ja allkirjastanud eeskirjad, milles määratletakse ja määratakse kindlaks võtmeisikute kvalifikatsiooni miinimumnõuded.

(70)

Lisaks moodustati Sjóvás 2010. aasta aprillis uus riski- ja analüüsiosakond. See osakond vastutab otseselt tegevjuhi ees, seda juhib kvalifitseeritud aktuaar, kellele lisaks on osakonnas veel kuus töötajat. Osakonna eesmärk on:

(71)

Juhatus moodustas kooskõlas kohustuslike nõuetega siseauditi komisjoni.

(72)

Sjóvá on rakendanud meetmeid oma kindlustustegevuse marginaali suurendamiseks ja kulude vähendamiseks. Need meetmed hõlmavad palkade vähendamist, turundus- ja muude tegevuskulude vähendamist ning rangete eeskirjade rakendamist kindlustuspakkumiste tegemisel. Lisaks ei ole töötajatele praegu ette nähtud tasakaalustavaid boonussüsteeme. Sjóvá lõpetas ka edasikindlustustegevuse, mille kaudu ta oli minevikus omandanud rahvusvahelise kindlustusriskide portfelli.

(73)

Kõnealuste meetmete eesmärk on eelkõige tagada kombineeritud suhte jäämine alla 100 %, st et kindlustustegevus on iseenesest jätkusuutlik, võtmata investeerimistegevusega seotud ebamõistlikke riske. Kõnealuste meetmete tulemusena suutis Sjóvá parandada kombineeritud suhet 114,4 %-lt 2005. aastal 95,6 %ni 2010. aastal. Põhistsenaariumi kohaselt jääb suhe alla 100 % kuni 2016. aastani.

(74)

Nagu lisas märgitud, on Islandi valitsus ja Sjóvá kohustunud kehtestama piirangud teatavate äriklientide kindlustuspakkumiste hinnakujundusele ning keelama teatud omandamised ja reklaamitegevused.

(75)

Islandi ametiasutused on samuti kohustunud rakendama teatud regulatiivseid muudatusi kindlustusturu toimimisele, nagu lisas märgitud.

(76)

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõige 1 kõlab järgmiselt:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.”

(77)

Järelevalveamet hindab eespool punktis 18 sätestatud järgmisi meetmeid:

(78)

Allpool viidatakse nendele meetmetele kui rekapitaliseerimismeetmetele.

(79)

Nagu järelevalveamet oli esialgselt algatamisotsuses juba järeldanud, on selge, et esimest rekapitaliseerimismeedet rahastati Islandi riigi antud ressurssidest.

(80)

Teine rekapitaliseerimismeede, milleks oli maksmine hiljem SAT Holdingult omandatud Avanti võlakirja eest, teostas samuti Islandi riik riigi ressurssidest. Avanti võlakirjale antud Glitniri tagatise suurendamine kahandas tõenäosust, et riigile tehakse võlakirja alusel tagasimakse ja vähendas seetõttu tema nõude väärtust. See vähendamine mõjutas seega samuti riigi ressursse.

(81)

Järelevalveamet teeb seetõttu järelduse, et Sjóvá mõlemasse rekapitaliseerimismeetmesse kaasati riigi ressursid.

(82)

Riigiabina käsitlemiseks peab meede andma selektiivseid eeliseid teatud ettevõtjatele või teatud kaupade tootmisele.

(83)

Rekapitaliseerimismeetmete eesmärk oli tagada, et Sjóvá saaks täita regulatiivsed miinimumkapitali nõuded, andes ettevõtjale sellega võimaluse kindlustusvaldkonnas edasi tegutseda.

(84)

Islandi ametiasutused on kinnitanud, et riik osales Sjóvá kindlustustegevuse rekapitaliseerimises, kuna Glitniril ja Íslandsbankil puudusid vahendid, et tagada ise nõutud kapitali olemasolu ja ei suudetud leida teist erainvestorit, kes oleks olnud valmis seda tegema. See kinnitab järelevalveameti algatamisotsuses väljatoodud seisukohta, et Islandi riik ei tegutsenud Sjóvá rekapitaliseerimises osaledes turumajandusliku investorina.

(85)

Järelevalveamet teeb seetõttu järelduse, et rekapitaliseerimismeetmed andsid Sjóvále eelise. Eelis on selgelt selektiivne, kuna meede kavandati kasu tooma ainult Sjóvále.

(86)

Riigiabi element vastab omakapitalile, mida Sjóvá ei oleks riigi osaluseta saanud, st Islandi riigi antud esialgsed 11,6 miljardit Islandi krooni ning ESI täiendav panus vahemikus 683–739 Islandi krooni vastavalt 28. juuli 2010. aasta varade üleandmise lepingule. Järelevalveameti hinnangul moodustab abi element ligikaudu 12,3 miljardit Islandi krooni.

(87)

Rekapitaliseerimismeetmed tugevdavad Sjóvá positsiooni konkurentidega (või võimalike konkurentidega) võrreldes Islandil ja teistes EMP riikides. Sjóvá on kindlustusturul tegutsev ettevõtja, nagu eespool kirjeldatud, mis on avatud rahvusvahelisele konkurentsile EMP-s. Samal ajal kui Islandi finantsturud on praegu eelkõige kapitalikontrollide tõttu üsna isoleeritud, eksisteerib endiselt piiriülene kindlustusteenuste kaubandus, mis kapitalikontrollide lõpetamise korral hoogustub. Rekapitaliseerimismeetmed seega kahjustavad või ähvardavad kahjustada konkurentsi viisil, mis mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(88)

Järelevalveamet teeb eespool toodu põhjal järelduse, et rekapitaliseerimismeetmed sisaldavad riigiabi Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(89)

Vastavalt protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 tuleb EFTA järelevalveametit „piisava ajavaruga teavitada igasugusest abi andmisest või abi muutmise kavast, et järelevalveametil oleks võimalik esitada märkusi. Asjaomane EFTA riik ei tohi kavandatavat meedet rakendada enne lõpliku otsuse langetamist.”

(90)

Islandi ametiasutused ei teatanud järelevalveametile rekapitaliseerimismeetmetest enne nende rakendamist. Järelevalveamet teeb seetõttu järelduse, et Islandi ametiasutused ei ole täitnud oma kohustusi vastavalt protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3. Abimeetmete andmine oli seetõttu ebaseaduslik.

(91)

Järelevalveamet märgib eelmärkusena, et ilma riikliku sekkumiseta oleks Sjóvá vaieldamatult seisnud silmitsi pankrotiga, kuna ta ei oleks olnud suuteline täitma regulatiivseid kapitalinõudeid. Esimese rekapitaliseerimismeetme ajal oli Sjóvá seetõttu raskustes ettevõtja.

(92)

Järelevalveamet märgib samuti, et Islandi ametiasutuste väitel kuuluvad Sjóvá kasuks võetud rekapitaliseerimismeetmed Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punktis b sätestatud erandi alla ja täidavad järelevalveameti ümberkorraldamise suuniste nõudeid.

(93)

Samal ajal kui raskustes ettevõtjatele, nagu näiteks Sjóvá, antud riigiabi hinnatakse tavaliselt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel, siis Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punktis b on lubatud kasutada riigiabi „tõsise häire kõrvaldamiseks mõne EÜ liikmesriigi või EFTA riigi majanduses”.

(94)

Nagu eespool märgitud, eraldasid Islandi ametiasutused esialgsed Sjóvá rekapitaliseerimiseks vajalikud vahendid 8. juuli 2009. aasta võlakirjade üleandmise lepinguga.

(95)

Sellel ajal mõjutas Islandi majandust endiselt teravalt finantskriis. Suured kommertspangad olid pankrotihalduri juhtimise all, valitsus oli sisse viinud kapitalikontrollid, inflatsioon kasvas järsult ja Island pidi alustama kokkuhoiuprogrammi, mis oli osa IMF-ilt saadud tugilaenu ja laenu tingimustest. Sellel konkreetsel taustal hoiatas Islandi finantsjärelevalveasutus tõsiste tagajärgede eest Islandi majandusele ja ühiskonnale, kui Sjóvál lastakse raskustesse sattuda, kaasa arvatud süsteemse mõju oht finantsturgudele (9).

(96)

Järelevalveamet märgib, et ühe ettevõtja raskustesse sattumine avaldab kindlustussektoris tavaliselt vähem süsteemset mõju kui pangandussektoris. Praegusel juhul tuleb Sjóvá raskustesse sattumise mõju hinnata siiski Islandis aastatel 2008–2009 valitsenud tõsise finants- ja majanduskriisi taustal.

(97)

Järelevalveamet jagab Islandi ametiasutuste tehtud analüüsis väljatoodud seisukohta, mille kohaselt selle ajani, kuni taastub usaldus finantssüsteemi vastu, ei pruugi taolise kriisi võimalik mõju piirduda ainult Sjóvá ega isegi finantssüsteemiga.

(98)

Järelevalveamet on seetõttu seisukohal, et riigi osalemist 2009. aasta juulis toimunud rekapitaliseerimises võib käsitleda kavatsusena kõrvaldada tõsine häire Islandi majanduses.

(99)

Järelevalveameti ümberkorraldamise suunistes on sätestatud riigiabi eeskirjad, mida kohaldatakse finantsasutuste ümberkorraldamisele finantskriisi ajal.

(100)

Vastavalt ümberkorraldamise suunistele peab finantsasutuse ümberkorraldamine finantskriisi ajal, selleks et see oleks kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga b:

(101)

Järelevalveamet hindab seega allpool Sjóvá jaoks esitatud ümberkorraldamiskava alusel, kas kõnealused kriteeriumid on täidetud ja kas eespool kirjeldatud abimeetmed kujutavad endast ümberkorraldamisabi.

(102)

Järelevalveamet on kindlaks teinud järgmised Sjóvá probleemide põhjused, mis viisid riikliku sekkumiseni: i) nõuetele mittevastav investeerimistegevus; ii) ebapiisav ühingu- ja riskijuhtimine, ja iii) kindlustustoodete ebapiisav kasumlikkus.

(103)

Ümberkorraldamiskavas tegeletakse nimetatud probleemide põhjuste ja ettevõtja muude riskiteguritega.

(104)

Sjóvá kindlustustegevuse üleviimine uude ettevõtjasse vabastas kindlustustegevuse varasemast investeerimisportfellist tulenevatest riskidest. See meede võimaldas Sjóvál pärast rekapitaliseerimist keskenduda taas oma kindlustustegevusele.

(105)

Järelevalveamet on seisukohal, et pärast üleviimist ei ohusta Sjóvát enam ülemäärane risk, mis tuleneb varasemast investeerimisportfellist, mis lõpetatakse eraldi üksuse moodustamise teel.

(106)

Järelevalveamet märgib, et Sjóvá on rakendanud 2010. aastal jõustunud Islandi kindlustustegevuse seaduse nõuded, mis sisaldavad rangemaid eeskirju ühingujuhtimise ja muude kontrollimehhanismide kohta. Need muudatused tugevdavad Sjóvá ühingujuhtimist ja näevad ette Islandi finantsjärelevalveasutuse kõikehõlmava järelevalve, kaasa arvatud investeerimispoliitika üle.

(107)

Sjóvá on lisaks moodustanud riski- ja analüüsiosakonna, millel on märkimisväärsed vahendid riskijuhtimise ja tegevuse järelevalve parandamiseks, samuti on moodustatud siseauditi komisjon. Ametlikult on vormistatud ka olulised põhimõtted, nt kindlustuspakkumiste hinnakujundus ja investeerimispoliitika. Nõuetele vastavuse tagamiseks jälgitakse korrapäraselt, kuidas töötajad kõnealuseid põhimõtteid järgivad.

(108)

Järelevalveamet märgib, et endise aktsionäri Milestone'i määratud tegevjuht ja juhatuse liikmed asendati 2009. aastal.

(109)

Järelevalveamet on seisukohal, et eespool kirjeldatud meetmed on asjakohased, tegelemaks ühingu- ja riskijuhtimise vajakajäämistega, mis aitasid kaasa Sjóvá finantsraskustele.

(110)

Järelevalveamet võtab teadmiseks Sjóvá võetud meetmed kasumlikkuse suurendamiseks nii marginaalide suurendamise kui ka kulude vähendamise osas. Kõnealuste meetmete tulemusena suutis Sjóvá oluliselt parandada kombineeritud suhet ja teenida oma kindlustustegevuselt kasumit. Ümberkorraldamiskavas on ette nähtud kasumlikkuse edasine parandamine.

(111)

Järelevalveamet on seisukohal, et kõnealused meetmed peaksid võimaldama teenida Sjóvá kindlustustegevuselt kasumit ja vähendada sõltuvust investeerimistulust, võimaldades Sjóvál seega säilitada usaldusväärsem investeerimispoliitika. Samal ajal peaksid meetmed aitama Sjóvál tugevdada omakapitali, eelkõige ebasoodsate arengute korral, kaasa arvatud need, mille kohta on esitatud mudelid stressistsenaariumides.

(112)

Nagu nõutud ümberkorraldamise suuniste punktis 13, on Islandi ametiasutused esitanud finantsprognoosid, mis hõlmavad nii põhistsenaariumi kui ka kolme stressistsenaariumi.

(113)

Ümberkorraldamiskavas esitatud finantsprognoosid põhinevad põhistsenaariumis piisavalt usaldusväärsetel ja konservatiivsetel eeldustel. Põhistsenaariumis toodaks Sjóvá kasumit ja konsolideeriks oma kapitalibaasi kogu planeerimisperioodi jooksul. Põhistsenaariumis on Sjóvá kavandatud omakapitali investeeringute tulusus ümberkorraldamisperioodi lõpus ligikaudu […] %, mis on kooskõlas majandusharu praeguste turunõuetega. Lisaks jääb Sjóvá kavandatud kombineeritud suhe alla 100 %, mis näitab, et igapäevane kindlustustegevus jääb kasumlikuks ja Sjóvál ei ole vaja piisava tootluse saavutamiseks tugineda ebamõistlikult riskantsele investeerimisstrateegiale.

(114)

Järelevalveamet ei vaidlusta, et stressistsenaariumi eeldused sisaldavad piisavat stressitaset, hindamaks Sjóvá suutlikkust jääda maksevõimeliseks. Finantsprognooside tulemuste alusel jääks Sjóvá kõigi kolme stressistsenaariumi puhul maksevõimeliseks kogu planeerimisperioodi jooksul. Järelevalveamet on seisukohal, et kolme erineva stressistsenaariumi esitamine, mis lähevad ümberkorraldamisperioodist isegi kaugemale, tugevdab stressitestimise usaldusväärsust. Stsenaariumid hõlmavad eelkõige pikaleveniva majanduslanguse juhtumit, samuti teisi stressitegureid, tegeledes konkreetselt Islandi olukorraga (nt kapitalikontrollid). Regulatiivseid solventsusnõudeid ei rikutaks ühegi kolme stressistsenaariumi puhul mitte ühelgi hetkel kogu planeerimisperioodi jooksul.

(115)

Järelevalveamet teeb eespool toodut silmas pidades järelduse, et Sjóvá finantsprognoosid näitavad ettevõtja elujõulisuse taastumist, nagu ümberkorraldamise suunistes nõutud. Järelevalveamet märgib samuti, et erainvestor SF1 nõustus ostma Islandi riigilt enamusosaluse Sjóvás. Erasektori turuosalise valmisolek ettevõtjasse märkimisväärse investeeringu tegemiseks kinnitab kõnealust järeldust.

(116)

Ümberkorraldamise suunistes märgitakse abisaaja asjakohase panuse vajadust, et piirata abi miinimumini ja tegeleda konkurentsimoonutuste ja moraaliriskiga. Sel eesmärgil tuleks esiteks piirata ümberkorraldamise kulusid ja teiseks peaks abisumma tänu märkimisväärsele omapanusele olema piiratud.

(117)

Ümberkorraldamise kulude piiramise kohta märgitakse ümberkorraldamise suuniste punktis 23, et ümberkorraldamisabi peaks piirduma nende kulude katmisega, mis on vajalikud elujõulisuse taastamiseks. Selleks et piirata abi miinimumini, peaksid finantsasutused kasutama ümberkorraldamise rahastamiseks esmalt omaenda ressursse. Sellele vastavalt ei peaks ümberkorraldamisega seotud kulusid kandma mitte ainult riik, vaid ka need, kes asutusse investeerisid, kattes kahjumeid olemasoleva kapitali abil ja makstes riiklike sekkumiste eest piisavat hüvitist.

(118)

Sjóvá rekapitaliseerimine piirdus sellega, mida oli vaja regulatiivsete miinimumkapitali nõuete täitmiseks, millest Islandi riik maksis ainult selle summa, mida Sjóvá peamised võlausaldajad Glitnir ja Íslandsbanki ei suutnud eraldada.

(119)

Kindlustustegevuse üleviimine uude üksusse tagas, et rekapitaliseerimine piirdus igapäevase kindlustustegevuse jaoks vajalikuga ja ei katnud varasemast investeerimisportfellist tulenevaid kahjumeid.

(120)

Rekapitaliseerimise piiramine vajaliku miinimumini kitsendas Sjóvá suutlikkust turul konkureerida. Lisaks ei ole ühegi ümberkorraldamiskavas esitatud kulu eesmärk uutele turgudele sisenemine või Sjóvá äritegevuse mis tahes viisil laiendamine.

(121)

Nendel põhjustel on järelevalveamet seisukohal, et ümberkorraldamisabi summa piiramiseks on võetud asjakohaseid meetmeid.

(122)

Vastavalt ümberkorraldamise suuniste punktis 24 märgitule peaksid ettevõtjad kasutama ümberkorraldamise rahastamiseks omaenda ressursse. Lisaks uurib järelevalveamet, kas olemasolevate aktsionäride finantspositsioon on kapitalisüsti tulemusena täielikult või osaliselt nõrgenenud.

(123)

Järelevalveamet märgib, et Sjóvá ajaloolised omanikud on aidanud ümberkorraldamiskulusid kanda. Milestone kaotas kogu oma osaluse ettevõtjas mingit hüvitist saamata, kui Glitnir Sjóvá üle võttis. Praegu SJE-le kuuluva varasema investeerimisportfelli lõpetamine toob investorite jaoks kaasa täiendavad kahjumid. Need meetmed aitavad kaasa koormuse jagamisele ja vähendavad abist tulenevat moraaliriski.

(124)

Seoses panustamisega ümberkorraldamiskulude kandmisse Sjóvá tekitatud sisemiste ressursside arvel märgib järelevalveamet, et Sjóvá on rakendanud nii kasumlikkuse kui ka kulude kärpimise meetmeid. Kõnealused meetmed tagavad, et Sjóvá teenib piisavalt kasumit omakapitali baasi tugevdamiseks aja jooksul. Järelevalveamet märgib, et ümberkorraldamiskavas ei ole 2014. aastani ette nähtud dividendimakseid.

(125)

Islandi riik on suutnud vaid kolme aastaga müüa kõik oma Sjóvá aktsiad erainvestorile ja saada seega tagasi ligikaudu kaks kolmandikku riigiabina antud vahenditest.

(126)

Eespool toodud meetmeid silmas pidades on järelevalveamet seisukohal, et ümberkorraldamiskavas on ette nähtud piisav kulude jagamine ja ümberkorraldamisse antav omapanus.

(127)

Ümberkorraldamissuuniste punktis 31 märgitakse, et abisumma ja sellest tulenevate konkurentsimoonutuste hindamisel võtab järelevalveamet arvesse nii absoluutset kui ka suhtelist saadud riigiabi summat.

(128)

Nagu eespool märgitud, sai Sjóvá riigiabi kokku ligikaudu 12,3 miljardit Islandi krooni (ligikaudu 77 miljonit EUR). See moodustas peaaegu 80 % omakapitali puudujäägist esialgse rekapitaliseerimise ajal. See näitab, et Sjóvá saadud abisumma oli suhteliselt suur. Lisaks oleks Sjóvá riikliku sekkumise ärajäämisel turult väljunud.

(129)

Nende elementide alusel vaatles järelevalveamet esmalt konkurentsimoonutuste leevendamise struktuurseid meetmeid. Järelevalveamet hindas võimalikku loobumist Sjóvá elukindlustustegevusest, millega tegeleb tütarettevõtja Sjóvá Life.

(130)

Islandi ametiasutused on esitanud üksikasjaliku teabe elukindlustustegevuse tähtsuse kohta Sjóvá elujõulisuse jaoks. Nad heitsid valgust eelkõige kõnealuse ärivaldkonna integreerimisele Sjóvá pakutavate toodetega, klientide nõudlusele nii kahju- kui ka elukindlustustooteid sisaldavate kindlustuspakettide järele ning peamiste konkurentide suutlikkusele seda nõudlust kahjukindlustuse valdkonnas rahuldada. Sellel alusel esitasid Islandi ametiasutused arvamuse, et järelevalveamet peaks kohaldama põhimõtet, et konkurentsimoonutusi piiravad meetmed ei tohi kooskõlas ümberkorraldamissuuniste punktiga 32 kahjustada elujõulisuse taastamise väljavaateid.

(131)

Eespool toodut silmas pidades teeb järelevalveamet järelduse, et ei oleks asjakohane nõuda Sjóvált elukindlustustegevusest loobumist.

(132)

Struktuursete meetmete puudumisel on järelevalveametil vaja hinnata tegevuse reguleerimisega seotud meetmeid.

(133)

Järelevalveamet märgib, et Sjóvá turuosa on finantskriisi algusest alates märkimisväärselt vähenenud. Islandi ametiasutused on esile tõstnud mõju, mida avaldas turuosadele 30päevane „üleminekuaken” 2009. aasta septembris, mis võimaldas konkurentidel esitada kõikidele Sjóvá klientidele kahjukindlustussegmendis konkureerivad pakkumised. Islandi ametiasutused väidavad, et see regulatiivne meede oli suunatud mõningate konkurentsimoonutuste vastu.

(134)

Järelevalveamet märgib samuti, et ümberkorraldamiskavas ei ole ette nähtud Sjóvá turuosa agressiivset kasvu ja et uue hinnakujunduse ja riskijuhtimise poliitika eesmärk on tagada, et Sjóvá teeks pakkumisi ainult piisavalt kasumlikus ärivaldkonnas.

(135)

Lisaks on Islandi ametiasutused ja Sjóvá kohustunud kehtestama ümberkorraldamisperioodi jooksul piirangud teatavate äriklientide kindlustuspakkumiste hinnakujundusele, mis on ära toodud lisas. Kohustus annab täiendava tagatise Sjóvá võimaliku agressiivse turukäitumise ärahoidmiseks ja kohustuse tõttu tekkinud kindlustustegevuse kahjum toob kasu Sjóvá konkurentidele.

(136)

Järelevalveamet märgib, et nimetatud kohustus hõlmab ainult teatavaid kindlustustegevuse liike. Islandi kindlustusturu suurt kontsentratsiooni silmas pidades on järelevalveamet seisukohal, et laiaulatuslikum hinnakujunduse piirang võib kaasa tuua tõhusa konkurentsi vähenemise ja oleks seetõttu asjakohatu.

(137)

Järelevalveamet kiidab heaks Islandi ametiasutuste kohustuse teha kindlustusturu toimimises teatud regulatiivseid muudatusi, nagu lisas märgitud. Kooskõlas ümberkorraldamissuuniste punktidega 44–45 suurendaksid esitatud muudatused tõhusat konkurentsi ning soodustaksid turu avamist ja uute sisenejate tulekut. Need hõlbustaksid eelkõige klientide liikumist eri pakkujate vahel ja aitaksid seega kaasa konkurentsi suurendamisele olemasolevate turuosaliste vahel.

(138)

Nagu nõutud ümberkorraldamissuuniste punktis 40, kohustub Sjóvá keelama omandamise ümberkorraldamise perioodi jooksul, nagu lisas märgitud. Omandamiskeeld ei lase Sjóvál omandada olulist osalust teistes finantsettevõtjates, lubades Sjóvál teha samal ajal vajadusel väikesemahulisi investeeringuid.

(139)

Lõpuks ei kasuta Sjóvá saadud abi ega sellest tulenevaid eeliseid reklaamieesmärkidel.

(140)

Järelevalveamet teeb järelduse, et ümberkorraldamine näeb ette piisavad meetmed konkurentsimoonutuste leevendamiseks ja selle tagamiseks, et riigiabi ei kasutata abi mittesaavate konkurentide kahjuks kooskõlas ümberkorraldamise suuniste punktiga 39.

(141)

Järelevalveamet teeb järelduse, et Sjóvá kasuks võetud rekapitaliseerimismeetmed on kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu toimimisega vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punktile b.

(142)

Järelevalveamet teeb samuti järelduse, et Islandi ametiasutused on rakendanud kõnealust riigiabi ebaseaduslikult, vastuolus protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3,