Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32012D0274

    2012/274/EL: Komisjoni rakendusotsus, 24. aprill 2012 , millega määratakse kindlaks teine rühm piirkondi, kus viisainfosüsteem (VIS) tööle rakendatakse (teatavaks tehtud numbri C(2012) 2505 all)

    ELT L 134, 24.5.2012, p. 20–22 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2012/274/oj

    24.5.2012   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 134/20


    KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

    24. aprill 2012,

    millega määratakse kindlaks teine rühm piirkondi, kus viisainfosüsteem (VIS) tööle rakendatakse

    (teatavaks tehtud numbri C(2012) 2505 all)

    (2012/274/EL)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvese Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus), (1) eriti selle artikli 48 lõiget 4,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklis 48 on sätestatud, et VIS rakendatakse tööle järk-järgult. Komisjoni otsusega 2010/49/EÜ (2) määrati kindlaks esimesed piirkonnad, kus viisainfosüsteem tööle rakendati. Kuna VIS rakendati tööle 11. oktoobril 2011, tuleb kindlaks määrata teine rühm piirkondi, kus hakatakse VISis töödeldavaid andmeid, sealhulgas fotosid ja sõrmejälgi, koguma ja VISi edastama kõigi asjaomases piirkonnas esitatud viisataotluste puhul.

    (2)

    Määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 48 lõikes 4 on sätestatud järgmised kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks VISi piirkonniti kasutuselevõtu järjekord: ebaseadusliku sisserände oht, liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavad ohud ja biomeetriliste andmete kogumise otstarbekus asjaomases piirkonnas.

    (3)

    Komisjon on hinnanud eri piirkondi, võttes esimese kriteeriumi puhul arvesse näiteks keskmist viisa andmisest keeldumiste arvu ning sisenemiskeeldude ja ebaseaduslikult liikmesriikides viibimiselt tabatud kolmandate riikide kodanike määra, teise kriteeriumi puhul Europoli tehtud ohuhinnangut ning kolmanda kriteeriumi puhul seda, et pärast otsuse 2010/49/EÜ vastuvõtmist on kõigis maailma piirkondades suurenenud konsulaaresinduste arv.

    (4)

    Hinnangu kohaselt tuleks järgmisena hakata kõikide viisataotluste puhul andmeid koguma ja VISi edastama järgmistes piirkondades: Lääne-Aafrika, Kesk-Aafrika, Ida-Aafrika, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Ameerika, Kesk-Aasia ja Kagu-Aasia.

    (5)

    Palestiina okupeeritud ala on otsusega 2010/49/EÜ hõlmatud Lähis-Ida piirkonnast välja jäetud, kuna asjaomaste konsulaaresinduste ja -asutuste varustamisel võib esineda tõsiseid tehnilisi raskusi. Selleks et vältida lünkasid ebaseadusliku sisserändega võitlemisel ja sisejulgeoleku kaitsmisel ning võttes arvesse, et liikmesriikidel on tehniliste probleemide lahendamiseks veel aega, tuleks Palestiina okupeeritud ala käsitada üheteistkümnenda piirkonnana, kus alustatakse viisaandmete kogumist ja VISi edastamist.

    (6)

    Kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 48 lõikega 3 määrab komisjon kindlaks süsteemi töölerakendamise kuupäeva kõigis nimetatud piirkondades.

    (7)

    Järgmised piirkonnad tuleks kindlaks määrata uute otsustega vastavalt nende kohta antud täiendatud ja ajakohastatud hinnangutele, mis põhinevad asjakohastel kriteeriumidel ning kogemustel, mis on saadud süsteemi rakendamisel otsusega 2010/49/EÜ ja käesoleva otsusega kindlaksmääratud piirkondades.

    (8)

    Kuna VISi määrus põhineb Schengeni acquis’l, teatas Taani VISi määruse rakendamisest siseriiklikus õiguses kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikliga 5. Seega on käesolev otsus rahvusvahelise õiguse kohaselt Taani suhtes siduv.

    (9)

    Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (3). Seetõttu ei ole käesolev otsus Ühendkuningriigi suhtes siduv ega kohaldatav.

    (10)

    Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (4). Seetõttu ei ole käesolev otsus Iirimaa suhtes siduv ega kohaldatav.

    (11)

    Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (5) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

    (12)

    Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3.

    (13)

    Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (9) artikliga 3.

    (14)

    Küprose puhul on käesolev otsus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

    (15)

    Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesolev otsus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

    (16)

    Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1987/2006 (mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist) (10) artikli 51 lõikega 1 loodud komitee seisukohaga,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Piirkonnad, kus pärast otsusega 2010/49/EÜ kindlaksmääratud piirkondi alustatakse andmete kogumist ja viisainfosüsteemi (VIS) edastamist vastavalt määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 48 lõikele 3, on järgmised:

    neljas piirkond:

    Benin,

    Burkina Faso,

    Cabo Verde,

    Elevandiluurannik,

    Gambia,

    Ghana,

    Guinea,

    Guinea-Bissau,

    Libeeria,

    Mali,

    Niger,

    Nigeeria,

    Senegal,

    Sierra Leone,

    Togo;

    viies piirkond:

    Burundi,

    Kamerun,

    Kesk-Aafrika Vabariik,

    Tšaad,

    Kongo Vabariik,

    Kongo Demokraatlik Vabariik,

    Ekvatoriaal-Guinea,

    Gabon,

    Rwanda,

    São Tomé ja Príncipe;

    kuues piirkond:

    Komoorid,

    Djibouti,

    Eritrea,

    Etioopia,

    Kenya,

    Madagaskar,

    Mauritius,

    Seišellid,

    Somaalia,

    Lõuna-Sudaan,

    Sudaan,

    Tansaania,

    Uganda;

    seitsmes piirkond:

    Angola,

    Botswana,

    Lesotho,

    Malawi,

    Mosambiik,

    Namiibia,

    Lõuna-Aafrika Vabariik,

    Svaasimaa,

    Sambia,

    Zimbabwe;

    kaheksas piirkond:

    Argentina,

    Boliivia,

    Brasiilia,

    Tšiili,

    Colombia,

    Ecuador,

    Paraguay,

    Peruu,

    Uruguay,

    Venezuela;

    üheksas piirkond:

    Kasahstan,

    Kõrgõzstan,

    Tadžikistan,

    Türkmenistan,

    Usbekistan;

    kümnes piirkond:

    Brunei,

    Birma,

    Kambodža,

    Indoneesia,

    Laos,

    Malaisia,

    Filipiinid,

    Singapur,

    Tai,

    Vietnam;

    üheteistkümnes piirkond:

    Palestiina okupeeritud ala.

    Artikkel 2

    Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Tšehhi Vabariigile, Saksamaa Liitvabariigile, Eesti Vabariigile, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Küprose Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Ungarile, Malta Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Austria Vabariigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Rumeeniale, Sloveenia Vabariigile, Slovaki Vabariigile, Soome Vabariigile ja Rootsi Kuningriigile.

    Brüssel, 24. aprill 2012

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Cecilia MALMSTRÖM


    (1)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.

    (2)  ELT L 23, 27.1.2010, lk 62.

    (3)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

    (4)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

    (5)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

    (6)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

    (7)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

    (8)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

    (9)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 19.

    (10)  ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.


    Top