12.1.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 8/17

(1)

Nõukogu kehtestas 2001. aasta augustis määrusega (EÜ) nr 1676/2001 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (edaspidi „PET-kile”) impordi suhtes. Meetmed koosnesid 0–62,6 % väärtuselisest dumpinguvastasest tollimaksust individuaalselt nimetatud eksportivate tootjate impordi suhtes, kusjuures kõikide teiste äriühingute impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 53,3 %.

(2)

Augustis 2001 kiitis komisjon otsusega 2001/645/EÜ (3) heaks viie India tootja pakutud hinnakohustused. Seejärel tühistati kohustuste heakskiitmine (4) 2006. aasta märtsis.

(3)

Nõukogu muutis 2006. aasta märtsis määrusega (EÜ) nr 366/2006 (5) määruse (EÜ) nr 1676/2001 alusel kehtestatud meetmeid. Kehtestatud dumpinguvastane tollimaks oli vahemikus 0–18 %, selle kehtestamisel võeti arvesse lõplikke tasakaalustavaid tollimakse käsitleva aegumise läbivaatamise tulemusi, mis on üksikasjalikult esitatud nõukogu määruses (EÜ) nr 367/2006 (6).

(4)

Pärast uue eksportiva tootja taotluse saamist muutis nõukogu 2006. aasta septembris määrusega (EÜ) nr 1424/2006 (7) määrust (EÜ) nr 1676/2001 ühe India eksportija osas. Muudetud määrusega kehtestati valimiväliste koostööd tegevate äriühingute suhtes dumpingumarginaal 15,5 % ja asjaomase äriühingu suhtes dumpinguvastase tollimaksu määr 3,5 %, mille puhul võeti arvesse äriühingu suhtes kohaldatavat ekspordisubsiidiumi määra, mis tehti kindlaks subsiidiumivastase uurimise käigus, millest tulenevalt võeti vastu määrus (EÜ) nr 367/2006. Kuna äriühingu suhtes ei ole kehtestatud individuaalset tasakaalustavat tollimaksu, kohaldati tema suhtes kõigi teiste äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

(5)

Pärast algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu 2007. aasta novembris määrusega (EÜ) nr 1292/2007 (8) Indiast pärit PET-kile impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Sama määrusega lõpetati algmääruse artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine, mis piirdus ühe India eksportiva tootja dumpingu uurimisega.

(6)

Määrusega (EÜ) nr 1292/2007 jäeti alles ka meetmete laiendamine Brasiiliale ja Iisraelile, kusjuures teatavate äriühingute puhul meetmeid ei kohaldatud. Määrust (EÜ) nr 1292/2007 muudeti sellega seonduvalt viimast korda rakendusmäärusega (EL) nr 806/2010 (9).

(7)

Pärast osalist vahepealset läbivaatamist, mille komisjon algatas omal algatusel ning milles käsitleti viie India PET-kile tootja subsideerimist, muutis nõukogu 2009. aasta jaanuaris määrusega (EÜ) nr 15/2009 (10) lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis oli kõnealuste äriühingute suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1292/2007, ning lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli kõnealuste äriühingute suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

(8)

2011. aasta mais muutis nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 469/2011 (11) määrust (EÜ) nr 1292/2007 ja kohandas seega dumpinguvastase tollimaksu määrasid, pidades silmas määrusega (EÜ) nr 367/2006 kehtestatud tasakaalustava tollimaksumäära aegumist 9. märtsil 2011 (12).

(9)

Käesoleva vahepealse läbivaatamise taotluse esitaja, äriühing Ester Industries Limited suhtes kehtib praegu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr 29,3 %.

(10)

2010. aasta juulis sai komisjon taotluse osalise vahepealse läbivaatamise korraldamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Taotluse, mis piirdus dumpingu uurimisega, esitas äriühing Ester Industries Limited, India eksportiv tootja (edaspidi „Ester” või „taotluse esitaja”). Oma taotluses väitis taotluse esitaja, et asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ja et need muutused on püsivad. Taotluse esitaja esitas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole kahjustava dumpingu korvamiseks enam vajalik.

(11)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt tõendeid, mis õigustavad osalise vahepealse läbivaatamise algatamist, teatas komisjon 29. oktoobril 2010Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (13) taotluse esitajaga seonduva dumpinguga piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

(12)

Algatamisteates märgitakse, et osalise vahepealse läbivaatamise käigus hinnatakse läbivaatamise tulemuste põhjal, kas on vaja muuta tollimaksumäära, mida praegu kohaldatakse asjaomase riigi nende eksportivate tootjate vaatlusaluse toote impordi suhtes, keda ei ole individuaalselt nimetatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1292/2007 artikli 2 lõikes 2, st tollimaksu, mida kohaldatakse „kõikide muude äriühingute” suhtes, kes tegutsevad Indias.

(13)

Dumpingu ulatuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2009 kuni 30. septembrini 2010 (edaspidi „läbivaatamise uurimisperiood”).

(14)

Komisjon teavitas ametlikult taotluse esitajat, eksportiva riigi ametiasutusi ning liidu tootmisharu osalise vahepealse läbivaatamise uurimise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult ja suuliselt teatavaks teha.

(15)

Uurimiseks vajaliku teabe kogumiseks saatis komisjon taotlejale küsimustiku ning sai vastuse selleks ette nähtud tähtaja jooksul.

(16)

Komisjon kogus ja kontrollis kõikvõimalikku teavet, mida ta pidas dumpingu kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Taotluse esitaja valdustesse tehti kontrollkäik.

(17)

Käesoleva läbivaatamise vaatlusalune toode on sama toode, mis on määratletud määruses (EÜ) nr 1292/2007 (selle viimati muudetud kujul), millega kehtestati kehtivad meetmed, nimelt praegu CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluv Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile).

(18)

Nagu ka eelmiste uurimiste puhul, näitas käesolev uurimine, et Indias toodetud ja liitu eksporditud PET-kilel ning India siseturu jaoks toodetud ja siseturul müüdaval PET-kilel ning liidu tootjate toodetud ja ELi turul müüdaval PET-kilel on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ja samad kasutusvaldkonnad.

(19)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(20)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon esmalt, kas samasuguse toote müük taotluse esitaja siseturul sõltumatutele tarbijatele oli tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht oli vähemalt 5 % vastavast liitu eksporditud toote müügi kogumahust.

(21)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need äriühingu poolt siseturul müüdud samasuguse toote liigid, mis olid liitu eksportimiseks müüdud tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(22)

Seejärel uuriti, kas taotluse esitaja omamaine müük oli iga tooteliigi puhul tüüpiline, st kas iga tooteliigi omamaine müük moodustas vähemalt 5 % sama tooteliigi müügist liitu. Kõnealuste tooteliikide puhul kontrolliti seejärel, kas toodet müüdi tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4.

(23)

Kontrollimaks seda, kas iga tooteliigi omamaise tüüpilise müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, määrati kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele. Kõikidel juhtudel, kui konkreetse tooteliigi omamaine müük oli toimunud piisavates kogustes tavapärase kaubandustegevuse käigus, arvutati normaalväärtus lähtuvalt tegelikust omamaisest hinnast, milleks võeti selle tooteliigi puhul läbivaatamise uurimisperioodil toimunud kogu omamaise müügi kaalutud keskmine.

(24)

Tooteliikide puhul, mille omamaine müük ei olnud tüüpiline või ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus, arvutati normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3. Normaalväärtuse arvutamiseks liideti eksporditud tooteliikide vajadusel korrigeeritud tootmiskuludele mõistlik müügi-, üld- ja halduskulude protsent ning mõistlik kasumimarginaal, tuginedes tegelikele andmetele samasuguse toote tootmise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta uurimisaluse eksportiva tootja poolt vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 esimesele lausele.

(25)

Eelmise vahepealse läbivaatamise käigus, mille tulemusena võeti vastu määrus (EÜ) nr 366/2006, tehti kindlaks, et hinnakohustused mõjutasid varasemaid ekspordihindu nii, et need ei ole ekspordikäitumise prognoosimisel usaldusväärsed. Arvestades, et Ester müüs vaatlusalust toodet suurtes kogustes maailmaturul, otsustati ekspordihind kindlaks määrata kõikide kolmandate riikide tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(26)

Tuleks meenutada, et hinnakohustuste heakskiitmine tühistati 2006. aasta märtsis, st rohkem kui kolm aastat enne praegust läbivaatamise uurimisperioodi. Seega ei mõjutanud hinnakohustused praeguse läbivaatamise uurimisperioodi jooksul liitu suunatud Esteri ekspordi hindu. Seega on võimalik jõuda järeldusele, et neid saab usaldada tulevase ekspordikäitumise prognoosimisel.

(27)

Kuna taotluse esitaja eksportmüük liitu toimus otse sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(28)

Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi kaalutud keskmise ekspordihinnaga nii tehasest hankimise kui ka samal kaubanduslikul tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse tegurite erinevusi, mille puhul oli näidatud, et need mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Sellest tulenevalt kohandati vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel taotluse esitaja makstud transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, komisjonitasusid, finantskulusid ja pakendamiskulusid.

(29)

Taotluse esitaja väitis, et võrreldes varasema vahepealse läbivaatamisega pakub ta oma klientidele suuremat valikut pinnakattematerjale, mida tuleks arvesse võtta vaatlusaluse toote klassifitseerimisel erinevates tooteliikides. Äriühing siiski ei tõendanud, et erinevad keemiliste kattematerjalide liigid mõjutasid hinna võrreldavust, ning eelkõige seda, et kliendid maksid pidevalt siseturul ja ELi eksporditurul erinevaid hindu sõltuvalt keemilise kattematerjali liigist. Seetõttu tuleks alles jätta varasemate uurimiste puhul kohaldatud toodete klassifitseerimine ja kõnealune väide tuleks tagasi lükata.

(30)

Taotluse esitaja taotles ekspordihinna kohandamist, mis imporditollimaksude hüvituskava (Duty Entitlement Passbook, ehk DEPB-kava) järgi põhineb eksportimise korral saadavatel ekspordijärgsetel ekspordisoodustustel. Sellega seoses leiti, et nimetatud kava alusel kõnealuse toote eksportimisel saadud krediiti võib kasutada kõikide kaupade impordilt saada olevate tollimaksude tasaarvestamiseks või selle võib vabalt müüa teistele äriühingutele. Lisaks sellele ei ole ühtegi piirangut, mille kohaselt peaks imporditavaid kaupu kasutama ainult eksporditava toote tootmises. Ester ei tõendanud, et ekspordijärgse DEPB-kava alusel saadavad soodustused oleksid mõjutanud hindade võrreldavust ja eelkõige seda, et kliendid oleksid maksnud siseturul pidevalt eri hindu, tulenevalt DEPB-kava alusel saadavatest soodustustest. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(31)

Taotluse esitaja taotles täiendavat ekspordihinna kohandamist, mis põhineb kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (EPCG-kava) ja ekspordikrediidi kava alusel saadavatel soodustustel. Sellega seoses tuleb märkida, et sarnaselt teiste eespool nimetatud kavadega ei ole kehtestatud piiranguid sellele, et EPCG-kava alusel imporditavaid kaupu peaks kasutama ainult vaatlusaluse eksporditud toote tootmises. Pealegi ei esitanud taotluse esitaja ühtki tõendit selge seose kohta eksporditud kaupade hindade ja EPCG-kava ja ekspordikrediidi kava alusel saadavate soodustuste vahel. Taotluse esitaja ei tõendanud, et kahe eespool nimetatud kava alusel saadavad soodustused oleksid mõjutanud hindade võrreldavust ega eelkõige seda, et kliendid oleksid maksnud siseturul pidevalt eri hindu, tulenevalt EPCG-kava ja ekspordikrediidi kava alusel saadavatest soodustustest. Seetõttu tuleb kõnealune väide tagasi lükata.

(32)

Algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt võrreldi tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Põhjendustes 44 ja 45 esitatud avalikustamist käsitlevate märkuste kohaselt on dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 8,3 %.

(33)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti, kas muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks.

(34)

Sellega seoses näitas uurimine, et Ester on tõepoolest võtnud mitu meedet kulude vähendamiseks ja tulemuslikkuse parandamiseks. Äriühing ajakohastas ja rajas uue tootmisliini. Seejärel vähenesid oluliselt üldkulud, tingituna tootmise märkimisväärsest suurenemisest. Äriühing hakkas samuti tõhusamalt hankima toorainet (lähemast asukohast) ning seetõttu õnnestus märkimisväärselt vähendada veokulusid. Kulude vähendamine avaldas otsest mõju dumpingumarginaalile. Seda laadi asjaolude muutust saab pidada püsivaks.

(35)

Ekspordihinna osas näitas uurimine teatavat stabiilsust Esteri hinnapoliitikas pikema aja jooksul – 2006. aastast (aasta, mil kohustus tunnistati kehtetuks) kuni 2010. aastani (peaaegu läbivaatamise uurimisperioodi lõpuni). Võttes arvesse Esteri liitu suunatud ekspordi hinna kindlaksmääramise metoodikat vastavalt põhjendustes 24 ja 25 esitatule ja kõnealuste hindade stabiilsust, on uuesti arvutatud dumpingumarginaal tõenäoliselt püsiv.

(36)

Seetõttu leiti, et olukord, mille tõttu algatati käesolev vahepealne läbivaatamine, ei muutu lähemas tulevikus sellisel viisil, mis võiks mõjutada vahepealse läbivaatamise järeldusi. Seega tehti järeldus, et muutused on püsivad ja et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole enam õigustatud.

(37)

Üks eksportiv tootja väitis, et valimi keskmine dumpingumarginaal tuleb uuesti arvutada juhul, kui praeguse vahepealse läbivaatamise tulemusena saadakse Esteri (üks valimisse kuuluvatest äriühingutest) puhul varem kehtestatust madalam dumpingumarginaal. Tuleks meeles pidada, et praegune osaline vahepealne läbivaatamine piirdub algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt üksnes taotluse esitaja, individuaalse eksportija, nimelt Esteri dumpingumarginaali läbivaatamisega. Seetõttu piirdus uurimine taotluse esitaja puhul esinevate konkreetsete asjaoludega ning arvesse võeti kõiki asjaomaseid ja nõuetekohaselt dokumenteeritud tõendeid (14). Eespool kirjeldatu põhjal tehtud järeldused ei kehti teiste valimisse kuuluvate äriühingute või asjaomase riigi mis tahes teiste eksportivate tootjate puhul.

(38)

Arvatakse, et uue valimi keskmise dumpingumarginaali kindlaksmääramine kõnealustel asjaoludel vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6 ei ole järgnevalt esitatud põhjustel õiguslikult võimalik või majanduslikult asjakohane. Kindlasti peaks meenutama, et valimi keskmine dumpingumarginaal arvutatakse ainult siis, kui asjaomase uurimise raames eeldatakse, et tingituna eksportijate suurest arvust koormaks kõikide koostööd tegevate eksportijate eraldi uurimine asjatult institutsioone ja takistaks uurimise lõpetamist algmääruses kehtestatud tähtajaks. Seega eeldatakse, et kaalutud keskmise marginaali arvutamine valimisse kuuluvate eksportijate dumpingumarginaalide põhjal esindab valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate eksportijate dumpingumarginaali. Eelnimetatu kehtib ainult siis, kui selline arvutus teostatakse ühe ja sama perioodiga seotud marginaalide põhjal. Mitte ükski eespool nimetatud asjaoludest ei esine ühe, algselt valimisse kuuluva äriühinguga piirduva osalise vahepealse läbivaatamise, näiteks praeguse uurimise kontekstis. Sellest järeldub, et praeguse osalise vahepealse läbivaatamise faktilised asjaolud on sellised, et artikli 9 lõikes 6 sätestatut ei ole kindlasti võimalik kohaldada.

(39)

Tuleb meenutada, et algatamisteates esitatud väide, mille kohaselt „kui on kindlaks tehtud, et taotluse esitaja suhtes kohaldatav meede tuleb peatada või et seda peab muutma, siis võib olla vaja muuta tollimaksumäära, mida praegu kohaldatakse teiste India äriühingute vaatlusaluse toote impordi suhtes” tähendab seda, et läbivaatamise tulemusena võib jääktollimaks meetmetest kõrvalehoidmise vältimiseks tõusta (15). Kuna taotluse esitaja tollimaksu vähendatakse, ei ole kõnealune algatamisteate säte asjakohane.

(40)

Võttes arvesse põhjendustes 37–39 esitatud põhjuseid, tuleb tagasi lükata väide, mille kohaselt peab uuesti arvutama valimi keskmise dumpingumarginaali.

(41)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal oli kavas teha ettepanek taotluse esitaja suhtes kehtiva tollimaksumäära muutmiseks, ja neile anti võimalus arvamust avaldada.

(42)

Taotluse esitaja kordas oma väidet põhjenduses 29 viidatud toote klassifikatsiooni kohta ning samuti väiteid tollimaksude tagastamisega seotud kohandamise kohta ekspordihinna puhul lähtuvalt DEPB-, EPCG- ja ekspordikrediidikavade alusel saadavatest soodustustest, nagu on kirjeldatud põhjendustes 30 ja 31. Kuna ei esitatud ühtki uut tõendit, mis võinuksid muuta komisjoni tehtud järeldusi, tuleb kõnealused väited tagasi lükata.

(43)

Taotluse esitaja vaidlustas veel „tasuta pardale”-põhimõttel teostatud tehingute (FOB-tehingute) CIF-väärtuse arvutamise meetodi. Ühiku CIF-väärtuse kindlaksmääramisel seostas komisjon äriühingu poolt makstud veo kogukulud kõikide eksporditehingute, sealhulgas FOB-tehingutega. Äriühingu väitel pidanuksid veo kogukulud olema seotud ainult CIF-tehingutega. Nimetatud väitega nõustuti.

(44)

Taotluse esitaja väitis lõpuks, et mitte kõiki valimisse kuuluvaid müüke ei võetud dumpingumarginaali kindlaksmääramisel arvesse. Nimetatud väitega nõustuti samuti.

(45)

Pärast läbivaatamisega seotud uurimist on Ester Industries Limited poolt toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatava kavandatava läbi vaadatud dumpingumarginaali ja dumpinguvastase tollimaksu määra suuruseks 8,3 %,