9.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/17

(1)

Madalmaade Kuningriigi esinduse Euroopa Liidu juures 8. detsembri 2006. aasta kirjaga teatas Madalmaade valitsus vastavalt asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 komisjonile lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutamist reguleerivad riiklikud normid, mida ta peab vajalikuks säilitada pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/45/EÜ (millega kahekümnendat korda muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (lühiahelalised klooritud parafiinid) turustamise ja kasutamise piirangutega) (1) vastuvõtmist.

(2)

8. detsembril 2006. aastal esitatud teade on Madalmaade Kuningriigi teine teade, mis käsitleb erandit direktiivi 2002/45/EÜ suhtes. Esimene taotlus kehtivate riiklike normide säilitamiseks esitati 17. jaanuaril 2003. Komisjon lubas oma otsusega (2) Madalmaadel osaliselt säilitada oma riiklikud normid kuni 31. detsembrini 2006.

(3)

Asutamislepingu artikli 95 lõigetes 4 ja 6 on sätestatud:

„4.   Kui pärast seda, kui nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik artiklis 30 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikke norme, teatab ta nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile.

[…]

6.   Komisjon kinnitab kõnealused siseriiklikud normid või lükkab need tagasi kuue kuu jooksul pärast lõigetes 4 ja 5 osutatud teatamist, olles eelnevalt kindlaks teinud, kas need on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud, ja kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.”

(4)

Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiviga 76/769/EMÜ (liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega), (3) muudetud versioonis, on kehtestatud eeskirjad, millega piiratakse teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamist ja kasutamist. Direktiivi artikli 1 lõike 1 kohaselt kohaldatakse nimetatud direktiivi I lisas loetletud ohtlike ainete ja valmististe suhtes.

(5)

Direktiiviga 2002/45/EÜ, mille õiguslik alus on asutamislepingu artikkel 95, lisati direktiivi 76/796/EMÜ I lisasse uus punkt 42, mis käsitleb alkaane, C10–C13, kloro- (lühiahelalised klooritud parafiinid) ja milles sätestatakse nende ainete turustamise ja kasutamise tingimused. Punkti 42.1 kohaselt ei tohi lühiahelalisi klooritud parafiine turustada kasutamiseks ainetena või muude ainete või valmististe koostisosadena kontsentratsioonis üle 1 %:

(6)

Punktis 42.2 on sätestatud, et enne 1. jaanuari 2003 vaatab Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikidega ja OSPARi komisjoniga uuesti läbi kõik lühiahelaliste klooritud parafiinide alles jäänud kasutusalad, lähtudes asjakohastest uutest teaduslikest andmetest lühiahelaliste klooritud parafiinide tervise- ja keskkonnaohtlikkuse kohta, ning Euroopa Parlamenti teavitatakse selle läbivaatamise tulemustest.

(7)

Artikli 2 lõikega 1 on ette nähtud, et liikmesriigid jõustavad meetmed nimetatud direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks hiljemalt 6. jaanuaril 2004.

(8)

Direktiiv 76/769/EMÜ tunnistatakse kehtetuks 1. juunil 2009 ja asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006, (4) mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH). Lühiahelaliste klooritud parafiinide ainerühm on nimetatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa punktis 42 koos direktiivis 2002/45/EÜ sätestatud piirangutega.

(9)

Madalmaade teatatud riiklikud normid võeti vastu 3. novembri 1999. aasta otsusega, millega kehtestatakse eeskirjad lühiahelaliste klooritud parafiinide teatavate kasutusviiside keelamise kohta (Klooritud parafiine käsitlev otsus, kemikaaliseadus (WMS)) (Staatsblad van het Koninkrijk der Nederlanden, Jaargang 1999, 478).

(10)

Otsuse artiklis 1 on sätestatud, et seda kohaldatakse klooritud alkaanide suhtes, mille ahelas on 10–13 süsinikuaatomit ja mis sisaldavad kloori vähemalt 48 % massist. Artikli 2 lõike 1 kohaselt ei või artiklis 1 nimetatud lühiahelalisi klooritud parafiine kasutada:

(11)

Lühiahelaliste klooritud parafiinide, nende kasutuse ja nõukogu 23. märtsi 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 793/93 (olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta) (5) alusel tehtud riskianalüüsi tulemuste üksikasjalik kirjeldus on esitatud otsuse 2004/1/EÜ I jao punktis 4. Kõnealuses jaos käsitletakse üksnes 2004. aasta jaanuarist alates saadaval olevaid uusi andmeid.

(12)

Pärast varasema riskianalüüsi tulemuste selgumist ja nende hindamist toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitees (CSTEE), võttis komisjon määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 10 kohaselt vastu komisjoni määruse (EÜ) nr 642/2005, (6) millega kehtestatakse teatavate prioriteetsete ainete importijatele ja tootjatele katsetamise ja teatamise nõuded. Nimetatud määruses on nõutud, et tööstusharu peab esitama täiendavat teavet keskkonna kokkupuute kohta heitmetega ja tegema biolagunemise simuleerimise katseid poolestusaja kindlaksmääramiseks merekeskkonnas, mida peeti vajalikuks ohtude usaldusväärsema hindamise tagamiseks.

(13)

Asjaomane tööstusliit (Euro Chlor) esitas 2004. aastal andmed, mille kohaselt lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutamine on alates 2001. aastast vähenenud kõikide kasutusviiside puhul. Tekstiil- ja kummitoodete puhul vähenes tarbimine ELis 2003. aastal kolmandiku võrra võrreldes 2001. aastaga ning vähenemine jätkus 2004. aastal (eelkõige tekstiili, värvide, hermeetikute ja liimidega seotud kasutuse puhul). Samal ajavahemikul vähenes ka värvide ning hermeetikute ja liimidega seotud kasutus 50 % võrra. 2003. aastal esines veel mõnevõrra kasutamist metallitöötlemisvedelikes, kuid see lõppes 2004. aastal pärast direktiivi 2002/45/EÜ jõustumist. Lühiahelaliste klooritud parafiinide üldkogus kõikide kasutusviiside puhul kokku oli 2003. aastal 1 000 tonni ja 2004. aastal vähem kui 600 tonni. (7) Komisjoni määruse (EÜ) nr 642/2005 nõuete kohaselt korraldas tööstusharu täiendava laboratoorse analüüsi. Nimetatud analüüsi esialgsed tulemused viitavad sellele, et lühiahelalised klooritud parafiinid vastavad püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete (PBT) suhtes kehtestatud nõuetele. Analüüsi lõpparuanne edastatakse referendina tegutseva Ühendkuningriigi ametiasutustele vastavalt määrusele (EMÜ) nr 793/93, niipea kui laboratoorium on tulemused lõplikult kinnitanud.

(14)

Lühiahelaliste klooritud parafiinide puhul referendina tegutsev Ühendkuningriik koostas 2005. aasta augustis lühiahelaliste klooritud parafiinide keskkonnariske käsitleva ajakohastatud analüüsi (edaspidi „ajakohastatud riskianalüüs”), mida arutati ning mis kiideti heaks uute ja olemasolevate ainetega tegeleva tehnikakomitee kolmandal istungil 2005. aastal (TCNES III 2005). Mõningatel juhtudel muudeti varasemaid seisukohti ning toodi esile uued tuvastatud ohud teatavate keskkonnaalaste lõpp-punktide seisukohast, nagu näiteks kasutus tuld tõkestava ainena tekstiili aluskihis, värvide ja kattematerjalide tööstuslik kasutus ning kasutamine kummi kombineeritud koostisosana ja kummi töötlemisel. Kui aga riskianalüüsis täpsustati lühiahelaliste klooritud parafiinide 2004. aasta koguselisi andmeid, muudeti seisukohti selliselt, et tuvastatud ohtudele osutatakse seoses kasutusega testiili aluskihis ja kummi koostises/töötlemisel. Peatselt avaldab komisjon heakskiidetud ajakohastatud riskianalüüsi. Vajaduse korral esitatakse ajakohastatud riskianalüüs hinnangu saamiseks tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteele (SCHER) 2007. aasta teisel poolel.

(15)

Lisaks eespool kirjeldatud ühenduse meetmetele ja tegevusele on lühiahelalisi klooritud parafiine käsitletud muudes ühenduse õigusaktides. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2001. aasta otsusega nr 2455/2001/EÜ, millega kehtestatakse veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainete nimistu ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ, (8) lisati lühiahelalised klooritud parafiinid vee raamdirektiivi artikli 16 lõike 3 kohaste prioriteetsete ohtlike ainete hulka. Vee raamdirektiivi kohaselt peab komisjon esitama ettepanekud kontrollimeetmete kohta, mille eesmärk on lõpetada või järk-järgult vähendada heiteid, emissiooni või kadusid 20 aasta jooksul pärast meetmete vastuvõtmist, samuti ettepanekud pinnavees, setetes ja biootas esinevate prioriteetsete ainete kontsentratsiooni suhtes kohaldatavate kvaliteedistandardite kohta.

(16)

17. juulil 2006 võttis komisjon vastu ettepaneku direktiivi kohta, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ. Nimetatud ettepanekus on lühiahelalised klooritud parafiinid endiselt klassifitseeritud prioriteetsete ohtlike ainete hulka ning on esitatud keskkonnakvaliteedi standardid, mida kohaldatakse selliste ainete pinnavees esinevate kontsentratsioonide suhtes. Ettepanek ei sisalda konkreetseid kontrollimeetmeid ühegi prioriteetse aine kohta, sest mitmed keskkonnakaitsemeetmed on hõlmatud muude kehtivate ühenduse õigusaktidega ning näib olevat ökonoomsem ja eesmärgipärasem, et lisaks kehtivate ühenduse õigusaktide rakendamisele lisavad liikmesriigid vajaduse korral asjakohased kontrollimeetmed sellistesse meetmeprogrammidesse, mis tuleb koostada kõikide valgalapiirkondade kohta vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 11.

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ, (9) rakendatakse kahe püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitleva rahvusvahelise dokumendi sätteid: ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni juurde kuuluv püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlev protokoll (10) aastast 1988 ja püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon. (11) Kõnealune määrus jõustus 20. mail 2004. Määrus läheb rahvusvahelistest lepingutest kaugemale, rõhutades eesmärki lõpetada selliste ainete tootmine ja kasutamine, mis on rahvusvaheliselt tunnistatud püsivateks orgaanilisteks saasteaineteks.

(18)

Määruses (EÜ) nr 850/2004 ega kummaski rahvusvahelises konventsioonis ei ole sätestatud konkreetseid eeskirju lühiahelaliste klooritud parafiinide kohta. Mõlemas konventsioonis on siiski kirjeldatud korda, kuidas lisada kõnealuste ainete hulka uusi aineid ja kuidas ettepanekus esitatud „kandidaataineid” hinnata.

(19)

Komisjon, tegutsedes Euroopa Ühenduse nimel, ja liikmesriigid, kes olid alla kirjutanud püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlevale protokollile, tegid 9. septembril 2005 ettepaneku muuta asjakohast II lisa, et lisada sinna lühiahelalised klooritud parafiinid. Kõnealuse protokolli kohaselt moodustatud töörühm, kelle ülesandeks oli läbi vaadata uute ainete lisamise ettepanekud, toetas 2006. aasta septembris toimunud istungil toimikus esitatud otsuseid, mille kohaselt lühiahelalised klooritud parafiinid loetakse püsivateks orgaanilisteks saasteaineteks nimetatud protokolli tähenduses ning et riskiprofiili kaudu on saadud piisavalt andmeid selle kohta, et lühiahelalised klooritud parafiinid võivad atmosfääri kaudu levida kaugele üle riigipiiride. Töörühm jõudis üldisele järeldusele, et ohtlikud omadused ja seireandmed viitavad sellele, et levik atmosfääri kaudu kaugele üle riigipiiride võib mõjutada keskkonda. Töörühma hinnangu kohaselt on lühiahelalisi klooritud parafiine käsitlevas B-rühma aruandes (riskijuhtimisvõimalused) esitatud teave asjakohane, ent vajatakse täiendavaid andmeid mitmete aspektide kohta, mis on seotud riskijuhtimistoimingute sotsiaalmajandusliku hindamisega. 2006. aasta detsembris, järgides töörühma ettepanekuid lühiahelalisi klooritud parafiine käsitleva toimiku tehnilise sisu kohta, leppisid protokolli osalisriigid kokku, et kõnealuseid ained tuleks käsitleda protokollis määratletud püsivate orgaaniliste saasteainetena, ning esitasid nõudmise, et töörühma B-rühm jätkaks lühiahelaliste klooritud parafiinide uurimist riskijuhtimisstrateegia seisukohast.

(20)

Samuti tegi komisjon, tegutsedes Euroopa Ühenduse nimel, koos Stockholmi konventsioonile alla kirjutanud liikmesriikidega 29. juunil 2006 ettepaneku muuta konventsiooni asjakohaseid lisasid, et lisada sinna lühiahelalised klooritud parafiinid. Püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee otsustas 6.–10. novembrini 2006 toimunud teisel istungil, et lühiahelalised klooritud parafiinid vastavad konventsiooni D lisas loetletud sõeluuringu kriteeriumidele, nagu teatati otsuses POPRC-2/8. (12) Nimetatud otsuses esitati ka soovitus koostada riskiprofiil vastavalt konventsiooni E lisale.

(21)

Kui lühiahelalised klooritud parafiinid lisatakse lõpuks mõnesse Stockholmi konventsiooni asjaomasesse lisasse, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku võtta direktiivis 76/769/EMÜ või määruses (EÜ) nr 850/2004 sätestatud korra kohaseid meetmeid kehtivate piirangute karmistamiseks.

(22)

Menetlustoiminguid, mis võeti ette seoses esimese teatega, mille Madalmaade Kuningriik esitas 17. jaanuaril 2003 asutamislepingu artikli 95 lõike 4 kohaselt, kirjeldatakse komisjoni otsuse 2004/1/EÜ II jaos.

(23)

16. detsembril 2003 tegi komisjon asutamislepingu artikli 95 lõike 6 kohaselt Madalmaade Kuningriigile teatavaks oma samal päeval vastuvõetud otsuse 2004/1/EÜ, millega komisjon kinnitas 21. jaanuaril 2003 Madalmaade teatatud lühiahelalisi klooritud parafiine käsitlevad riiklikud normid ulatuses, mis ei hõlma lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutust alla 1 % kontsentratsioonis selliste muude ainete või valmististe koostises, mis on ette nähtud kasutamiseks plastifikaatoritena värvide, kattematerjalide ja hermeetikute puhul ning tuld tõkestava vahendina kummi ja tekstiili puhul. Kõnealune erand kehtis kuni 31. detsembrini 2006.

(24)

Pärast otsuse 2004/1/EÜ vastuvõtmist, millega anti Madalmaadele luba oma riiklikud normid osaliselt säilitada, ei ole Madalmaad riiklikke norme muutnud, et neid nimetatud otsuse sätetega vastavusse viia.

(25)

Selle asemel on Madalmaad pöördunud Euroopa Kohtu poole nõudega tühistada otsus 2004/1/EÜ asutamislepingu artikli 230 alusel (kohtuasi T-234/04, endine kohtuasi C-103/04) ja nimetud kohtuasi on siiani esimese astme kohtu menetluses. Oma nõudes vaidlustavad Madalmaad asjaolu, mille kohaselt on vaja luba, et rakendada riiklikke meetmeid lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutusviiside suhtes, mida ei ole nimetatud direktiivis 2002/45/EÜ.

(26)

Madalmaade Kuningriigi esinduse Euroopa Liidu juures 8. detsembri 2006. aasta kirjaga teatas Madalmaade valitsus vastavalt asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 komisjonile teist korda lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutamise riiklikest normidest, mida ta kavatseb säilitada direktiivi 2002/45/EÜ vastuvõtmise järgselt.

(27)

8. detsembri 2006 aasta teate eesmärk oli sama, mis 17. jaanuari 2003. aasta teatel, s.o saada kinnitus kemikaaliseaduses esitatud klooritud parafiine käsitlevale otsusele. Arvestades, et Madalmaad ei ole esitanud oma teates uusi riiklikke norme, eeldab komisjon, et teatatud riiklikud meetmed on samad, millest teatati 2003. aasta jaanuaris: 3. novembri 1999. aasta otsus, millega kehtestatakse eeskirjad lühiahelaliste klooritud parafiinide teatavate kasutusviiside keelamise kohta (Klooritud parafiine käsitlev otsus, kemikaaliseadus (WMS)) (Staatsblad van het Koninkrijk der Nederlanden, Jaargang 1999, 478).

(28)

Komisjon teatas 15. detsembril 2006 ja 20. detsembril 2006 saadetud kirjades Madalmaade valitsusele, et ta on kätte saanud asutamislepingu artikli 95 lõike 4 kohase teate ning et artikli 95 lõike 6 kohane kuuekuuline läbivaatamisperiood algas 9. detsembril 2006, s.o järgmisel päeval pärast teate kättesaamist.

(29)

30. jaanuari 2007. aasta kirjas teavitas komisjon teisi liikmesriike Madalmaadelt saadud teatest. Samuti avaldas komisjon asjakohase teatise Euroopa Liidu Teatajas, (13) et teavitada teisi huvitatud isikuid riiklikest normidest, mille kohaldamist Madalmaad kavatsevad jätkata, ning põhjustest, millele seejuures tuginetakse. Märkuste esitamise perioodi (30 päeva pärast avaldamist) lõpuks ei olnud ükski liikmesriik ega muu huvitatud isik märkusi esitanud.

(30)

Otsuse 2004/1/EÜ põhjendustes 38 ja 39 jõudis komisjon järeldusele, et Madalmaade Kuningriigi esitatud taotlus on vastuvõetav. Käesoleva otsuse kohaldamisel viidatakse kõnealusele otsusele. Otstarbekas on siiski meenutada neid aspekte, mille suhtes teatatud riiklikud normid ei vasta direktiivi 2002/45/EÜ nõuetele.

(31)

Kokkuvõttes erinevad kõnealused riiklikud normid direktiivi 2002/45/EÜ nõuetest järgmise poolest:

(32)

Vastavalt asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 ja lõike 6 esimesele lõigule peab komisjon välja selgitama, kas kõik tingimused, mis annavad liikmesriigile võimaluse säilitada kõnealuses artiklis sätestatud ühenduse ühtlustamismeetmest erinevad riiklikud normid, on täidetud.

(33)

Eelkõige peab komisjon hindama, kas kõnealused riiklikud normid on õigustatud asutamislepingu artiklis 30 sätestatud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsmisega ning kas need ei lähe kaugemale, kui on vaja põhjendatud eesmärgi saavutamiseks. Kui komisjon leiab, et riiklikud normid on põhjendatud, peab ta asutamislepingu artikli 95 lõike 6 kohaselt veel kontrollima, kas kõnealused riiklikud normid on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ning kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

(34)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikega 6 kehtestatud tähtaegu silmas pidades peab komisjon artikli 95 lõike 4 kohaselt teatatud riiklike meetmete põhjendatuse uurimisel võtma aluseks põhjendused, mille on esitanud asjaomane liikmesriik. See tähendab, et vastavalt EÜ asutamislepingu sätetele peab riiklike meetmete põhjendatust tõendama nende säilitamise taotluse esitanud liikmesriik. Arvestades EÜ asutamislepingu artiklis 95 sätestatud menetlusraamistikku, sealhulgas eriti otsuse vastuvõtmise ranget tähtaega, peab komisjon tavaliselt piirduma taotleva liikmesriigi esitatud asjaolude asjakohasuse uurimisega ning mitte otsima ise võimalikke põhjuseid või õigustusi.

(35)

Kui aga komisjoni käsutuses on andmeid, et ühenduse ühtlustamismeede, millest teatatud riiklikud normid erinevad, tuleks läbi vaadata, võib ta selliseid andmeid teatatud riiklike normide hindamisel arvesse võtta.

(36)

Olulistel vajadustel rajanevat põhjendust on põhjalikult käsitletud otsuse 2004/1/EÜ III jao punktis 2. Nimetatud otsuses esitatud järelduste kohaselt (põhjendused 55 ja 56) võib riiklike norme põhjendada keskkonnakaitse vajadusega, kuna need keelavad lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutamise muude ainete ja valmististe koostisosana metalli töötlemisel. Kuna ei ole täiendavat teavet, mis lubaks arvata, et põhjendatud eesmärki oleks võimalik saavutada vähem piiravate meetmetega, eriti näiteks madalama kontsentratsioonipiiri kehtestamisega lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutamisele muude ainete ja valmististe koostisosana, jõuti järeldusele, et kõnealused riiklikud normid ei lähe kaugemale, kui on eesmärgi saavutamiseks vaja.

(37)

Otsuse 2004/1/EÜ põhjenduses 66, mis käsitleb lühiahelaliste klooritud parafiinide ülejäänud kasutusvaldkondi ainetena, mille puhul võetakse arvesse ettevaatuspõhimõtet, on väidetud, et riiklikud normid, mis keelavad lühiahelaliste klooritud parafiinide ülejäänud kasutusviisid, võivad jääda jõusse piiratud ajavahemikuks, et mitte katkestada kehtivaid meetmeid, mis võivad olla õigustatud edaspidise riskianalüüsi seisukohast.

(38)

Otsuse 2004/1/EÜ põhjenduses 68, mis käsitleb lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutuse keelamist muude ainete või valmististe koostisosana, on väidetud, toetudes toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee (SCTEE) 3. oktoobri 2003. aasta arvamusele, et riiklikud normid ei ole õigustatud, välja arvatud plastiku puhul, millega seoses võib tekkida probleeme.

(39)

Kokkuvõttes anti otsusega 2004/1/EÜ luba kohaldada riiklikke norme selles ulatuses, mis ei hõlma lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutust muude selliste ainete või valmististe koostisosana kontsentratsioonis alla 1 %, mis on ette nähtud kasutamiseks plastifikaatoritena värvide, kattematerjalide ja hermeetikute puhul ning tuld tõkestava ainena kummi ja tekstiili puhul. Otsus põhines sel ajal kättesaadavatel teaduslikel tõenditel ja ettevaatuspõhimõttel.

(40)

Uues taotluses ei esitanud Madalmaad uusi andmeid võrreldes 2003. aasta taotlusega.

(41)

Samas on Euroopa tasandil toimunud arenguid, mille kaudu on saadud täiendavaid teadmisi. Määruse (EÜ) nr 642/2005 alusel nõutud biolagunduvuskatse tulemused annavad tunnistust, et mineraliseerumise kiirus on väike, nii et see vastab püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete (PBT) püsivuse kriteeriumile.

(42)

TCNES III istungil 2005. aastal esitas Ühendkuningriik lühiahelaliste klooritud parafiinide keskkonnariski käsitleva ajakohastatud analüüsi eelnõu, milles märgiti, et toetudes lühiahelaliste klooritud parafiinide tarbimist käsitlevatele uusimatele andmetele, on teatavate kasutusviiside puhul tuvastatud uusi ohte. Referendina on Ühendkuningriik eelkõige kindlaks teinud uued ohud seoses kasutusega tekstiili aluskihis ning kummi valmistamisel ja töötlemisel. Ajakohastatud riskianalüüs kiideti heaks kirjaliku menetluse teel ja komisjon avaldab selle peatselt. Vajaduse korral saadetakse see läbivaatamiseks Euroopa Komisjoni tervise- ja keskkonnaohtude teaduskomiteele (SCHER).

(43)

Kui need uued tuvastatud ohud eeldavad täiendavaid riskijuhtimismeetmeid lühiahelaliste klooritud parafiinide muude kasutusvaldkondade puhul lisaks metallitööstusele ja naha rasvatamisele, võtab komisjon lisaks direktiivi 2002/45/EÜ meetmetele muid meetmeid ohtude vähendamiseks. Selliste täiendavate piirangute täpne ulatus ei ole veel selge. Peale selle on käimas lühiahelalisi klooritud parafiine käsitlevate ühenduse teatiste hindamine, mille puhul nimetatud aineid vaadeldakse kui võimalikke „kandidaate” lisamiseks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni juurde kuuluvasse püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlevasse protokolli või püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni, ning kui kõnealused ained lisatakse ühte või mõlemasse rahvusvahelisse lepingusse, võib see kaasa tuua täiendavaid piiranguid määruse (EÜ) nr 850/2004 raames.

(44)

Igal juhul on võimalik, et sellised täiendavad piirangud võivad hõlmata kasutusviise, mis on ühenduse õigusaktide kohaselt praegu lubatud, kuid Madalmaade riiklike õigusnormide alusel juba keelatud.

(45)

Võttes arvesse nimetatud asjaolusid ja ettevaatuspõhimõtet, võib Madalmaade riiklikke norme pidada tervikuna õigustatuks kuni ajani, mil võetakse vastu direktiivi 76/769/EMÜ või määruse (EÜ) nr 850/2004 kohased ühenduse meetmed, mille puhul on täiel määral arvestatud uusimaid teaduslikke andmeid.

(46)

Artikli 95 lõige 6 kohustab komisjoni kindlaks tegema, et kavandatud meetmeid ei kasutata suvalise diskrimineerimise vahendina. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tähendab diskrimineerimise puudumine seda, et ühesuguseid olukordi ei või käsitleda eri viisil ning erinevaid olukordi ei või käsitleda ühtmoodi.

(47)

Kõnealused riiklikud normid on üldise iseloomuga ja neid kohaldatakse lühiahelaliste klooritud parafiinide teatavate kasutusviiside suhtes olenemata sellest, kas need on toodetud Madalmaades või imporditud teistest liikmesriikidest. Vastupidist kinnitavate tõendite puudumisel võib järeldada, et kõnealuseid riiklikke norme ei kasutata suvalise diskrimineerimise vahendina.

(48)

Riiklikud normid, mis on toodete kasutuse suhtes ühenduse direktiivi sätetest piiravamad, kujutavad endast tavaliselt kaubanduspiirangut, kuna tooteid, mida võib ülejäänud ühenduses seaduslikult turule viia ja kasutada, ei tohi kasutuskeelu tõttu asjaomases liikmesriigis turule viia. Artikli 95 lõikes 6 sätestatud tingimuste eesmärk on ära hoida sama artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidele vastavate piirangute rakendamine valedel põhjustel, nii et need tegelikkuses kujutaksid endast majanduslikke meetmeid teistest liikmesriikidest pärit toodete impordi tõkestamiseks, et kaudselt kaitsta kodumaist toodangut.

(49)

Nagu eespool osutatud, on riiklike normide tegelik eesmärk kaitsta keskkonda lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutamisega seotud ohtude eest. Kuna puuduvad tõendid, et kõnealused riiklikud normid kujutaksid endast meedet, mille eesmärk on kaitsta kodumaist toodangut, võib järeldada, et tegemist ei ole liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piiranguga.

(50)

Kõnealust tingimust ei või tõlgendada viisil, nagu keelaks see kinnitada mis tahes riiklikku meedet, mis võib mõjutada siseturu rajamist. Tegelikult on iga siseriiklik meede, mis siseturu rajamiseks ja toimimiseks vastuvõetud ühtlustamismeetmest erineb, oma sisult suure tõenäosusega siseturgu mõjutav meede. Sellest tulenevalt leiab komisjon, et asutamislepingu artiklis 95 sätestatud menetluse kasuliku olemuse säilitamiseks peab siseturu toimimise takistamist artikli 95 lõike 6 raames mõistma kui mõju, mis on taotletava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

(51)

On jõutud otsusele, et riiklikud normid võib ajutiselt säilitada keskkonnakaitsega seotud põhjustel ning et vastavalt olemasolevale teabele on tegemist ainsa võimaliku meetmega, kuidas tagada Madalmaade taotletud kõrge kaitsetaseme säilimine. Seepärast on komisjon seisukohal, et kuni asjakohaste ohtu vähendavate meetmete kindlaksmääramiseni võib ta järeldada, et siseturu toimimist takistavate asjaolude puudumise tingimus on täidetud.

(52)

Nagu osutatud käesoleva otsuse I jao punktis 3, võeti ühenduse tasandil otsuse 2004/1/EÜ vastuvõtmise ajal mitmeid meetmeid, et koguda andmeid, mida on vaja selleks, et kaotada lühiahelaliste klooritud parafiinide riskianalüüsiga seotud küsitavused või neid vähendada. Ajakohastatud riskianalüüsi tulemused näitavad, et täiendavad ohud on olemas, mistõttu võib osutuda vajalikuks, et komisjon peab vastu võtma asjakohased riskijuhtimismeetmed.

(53)

Praegu on käimas lühiahelaliste klooritud parafiinide uurimine seoses Stockholmi konventsiooni ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni juurde kuuluva püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitleva protokolliga, mille tulemusena võidakse nimetatud ained lisada kõnealustesse rahvusvahelistesse dokumentidesse. See nõuaks ühenduse meetmete võtmist määruse (EÜ) nr 850/2004 raames.

(54)

Arvestades, et uued ühenduse tasandil võetavad meetmed võivad tõenäoliselt hõlmata ka lühiahelaliste klooritud parafiinide selliseid kasutusvaldkondi, mis on direktiivi 76/769/EMÜ kohaselt praegu lubatud, aga Madalmaade riiklike õigusaktidega juba keelatud, ning võttes arvesse ettevaatuspõhimõtet, võib teha järelduse, et keskkonnakaitsega seotud põhjustel võib kõnealused riiklikud normid ajutiselt säilitada ning et need ei lähe kaugemale, kui on vaja põhjendatud eesmärgi saavutamiseks, kui keelatakse lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutamine metallitöötlusvedelikes sisalduvate ainete ja valmististe koostisosana, tuld tõkestava ainena kummi, plastiku ja tekstiili puhul ning plastifikaatorina värvide, kattematerjalide ja hermeetikute puhul. Seepärast tuleks erand kehtestada kõnealuste riiklike normide suhtes tervikuna.

(55)

Lisaks sellele ei kujuta ajutiselt säilitatavad riiklikud normid endast suvalise diskrimineerimise vahendit ega liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangut ega takista siseturu toimimist.

(56)

Seepärast on komisjon seisukohal, et kõnealused riiklikud normid võib kinnitada eespool kirjeldatud ulatuses. Komisjon on samas seisukohal, et kinnitus peaks kaotama kehtivuse, kui võetakse vastu lühiahelalisi klooritud parafiine käsitlevad ühenduse meetmed kas direktiivi 76/769/EMÜ või määruse (EÜ) nr 850/2004 raames, olenevalt sellest, kumb osutub asjakohasemaks,

—

kuupäev, mil jõustub komisjoni direktiiv, millega muudetakse nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi I lisa lühiahelaliste klooritud parafiinide osas;

—

kuupäev, mil jõustub määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 850/2004 lühiahelaliste klooritud parafiinide osas.