1991. AASTA AKT

RAHVUSVAHELINE UUTE TAIMESORTIDE KAITSE KONVENTSIOON,

2. detsember 1961,

muudetud Genfis 10. novembril 1972, 23. oktoobril 1978 ja 19. märtsil 1991

ARTIKLITE LOETELU

I peatükk:

Mõisted

Artikkel 1:

Mõisted

II peatükk:

Konventsiooniosalise üldkohustused

Artikkel 2:

Konventsiooniosalise põhikohustus

Artikkel 3:

Kaitstavad perekonnad ja liigid

Artikkel 4:

Võrdne kohtlemine

III peatükk:

Aretajaõiguste saamise tingimused

Artikkel 5:

Sordi kaitse alla võtmise tingimused

Artikkel 6:

Uudsus

Artikkel 7:

Eristatavus

Artikkel 8:

Ühtlikkus

Artikkel 9:

Püsivus

IV peatükk:

Aretajaõiguste saamise taotlus

Artikkel 10:

Taotluse esitamine

Artikkel 11:

Prioriteet

Artikkel 12:

Taotluse ekspertiis

Artikkel 13:

Ajutine kaitse

V peatükk:

Aretajaõigused

Artikkel 14:

Aretajaõiguste ulatus

Artikkel 15:

Erandid, mille kohta aretajaõigused ei kehti

Artikkel 16:

Aretajaõiguste lõppemine

Artikkel 17:

Aretajaõiguste piirangud

Artikkel 18:

Turustamist reguleerivad meetmed

Artikkel 19:

Aretajaõiguste kestus

VI peatükk:

Sordinimi

Artikkel 20:

Sordinimi

VII peatükk:

Aretajaõiguse tühistamine ja kehtetuks tunnistamine

Artikkel 21:

Aretajaõiguse tühistamine

Artikkel 22:

Aretajaõiguse kehtetuks tunnistamine

VIII peatükk:

Liit

Artikkel 23:

Liikmed

Artikkel 24:

Õiguslik staatus ja asukoht

Artikkel 25:

Liidu organid

Artikkel 26:

Nõukogu

Artikkel 27:

Liidu sekretariaat

Artikkel 28:

Keeled

Artikkel 29:

Rahalised vahendid

IX peatükk:

Konventsiooni täitmine. Teised lepingud

Artikkel 30:

Konventsiooni täitmine

Artikkel 31:

Konventsiooniosalise ja konventsiooni varasema variandiga seotud riigi suhted

Artikkel 32:

Erikokkulepped

X peatükk:

Lõppsätted

Artikkel 33:

Allakirjutamine

Artikkel 34:

Ratifitseerimine, vastuvõtmine või kinnitamine. Ühinemine

Artikkel 35:

Reservatsioonid

Artikkel 36:

Teated õigusaktide ning kaitstavate taimeperekondade ja -liikide kohta. Avaldatav informatsioon

Artikkel 37:

Jõustumine. Varasema konventsiooni sulgemine

Artikkel 38:

Konventsiooni muutmine

Artikkel 39:

Denonsseerimine

Artikkel 40:

Kehtivate õiguste säilimine

Artikkel 41:

Konventsiooni originaal ja ametlikud tekstid

Artikkel 42:

Depositaari ülesanded

I PEATÜKK

MÕISTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas konventsioonis tähendab:

i)	käesolev konventsioon rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooni praegust, 1991. aasta redaktsiooni;

ii)	1961/1972. aasta konventsioon rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooni, mis on vastu võetud 1961. aasta 2. detsembril, koos 1972. aasta 10. novembril tehtud parandustega;

iii)	1978. aasta konventsioon rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooni 1978. aasta 23. oktoobri redaktsiooni;

iv)	aretaja: — isikut, kes on aretanud, avastanud või mitme aretusmeetodiga loonud sordi, — isikut, kes on eelmainitud isiku tööandja või kes on temalt töö tellinud, kui asjaomase lepinguosalise seadustes on nii ette nähtud; või — kas esimese või teise eelmainitud isiku õigusjärglast;

v)	aretajaõigused konventsioonist tulenevaid aretajaõigusi;

vi)

sort taimerühma botaanilise taksoni madalaimal tasemel, mida olenemata sellest, kas aretajaõiguste andmise tingimused on täielikult täidetud: — saab iseloomustada tunnustega, mis on määratud genotüübi või genotüüpide kombinatsiooni põhjal, — saab eristada teistest taimerühmadest vähemalt ühe tunnuse poolest; ja — loetakse ühtlikuks, sest ta püsib paljundamise käigus muutumatuna;

vii)	konventsiooniosaline käesoleva konventsiooni pooleks olevat riiki või valitsustevahelist organisatsiooni;

viii)

territoorium konventsiooniosalise riigi puhul selle riigi territooriumi ja konventsiooniosalise valitsustevahelise organisatsiooni puhul territooriumi, kus kehtib selle valitsustevahelise organisatsiooni asutamisleping;

ix)	ametiasutus artikli 30 lõike 1 punktis ii nimetatud ametiasutust;

x)	liit Rahvusvahelist Uute Taimesortide Kaitse Liitu, mis on asutatud 1961. aasta konventsiooniga ja mida edaspidi on mainitud konventsiooni 1972. aasta, 1978. aasta ja praeguses redaktsioonis;

xi)	liidu liikmesriik 1961/1972. aasta konventsiooniga, 1978. aasta konventsiooniga või käesoleva konventsiooniga ühinenud riiki.

II PEATÜKK

KONVENTSIOONIOSALISE ÜLDKOHUSTUSED

Artikkel 2

Konventsiooniosalise põhikohustus

Konventsiooniosaline peab tagama aretajaõigused ja neid kaitsma.

Artikkel 3

Kaitstavad perekonnad ja liigid

1.   [Riigid, kes on juba liidu liikmed] Konventsiooniosaline, kes on seotud 1961/1972. aasta või 1978. aasta konventsiooniga, kohaldab käesolevat konventsiooni:

i)	tema suhtes selle jõustumise päevast alates kõikidele taimeperekondadele ja -liikidele, mille kohta sellel päeval kehtib 1961/1972. aasta konventsioon või 1978. aasta konventsioon, ja

ii)	nimetatud päevast viie aasta möödudes kõikidele taimeperekondadele ja -liikidele.

2.   [Liidu uued liikmed] Konventsiooniosaline, kes ei ole seotud 1961/1972. aasta ega 1978. aasta konventsiooniga, kohaldab käesolevat konventsiooni:

i)	tema suhtes selle jõustumise päevast alates vähemalt 15 taimeperekonnale ja -liigile ning

ii)	nimetatud päevast 10 aasta möödudes kõikidele taimeperekondadele ja -liikidele.

Artikkel 4

Võrdne kohtlemine

1.   [Kohtlemine] Arvestades konventsioonist tulenevaid õigusi, kohtleb konventsiooniosaline teise konventsiooniosalise kodanikku, alalist elanikku ja selle konventsiooniosalise territooriumil registreeritud juriidilist isikut aretajaõiguste andmise ja kaitse korral samamoodi, nagu asjaomase konventsiooniosalise seaduste alusel koheldakse või võidakse kohelda oma kodanikku, eeldusel, et teise konventsiooniosalise kodanik või füüsiline või juriidiline isik täidab selle konventsiooniosalise kodanikule seatud nõudeid ja formaalsusi.

2.   [Kodanik] Eelmises lõikes nimetatud kodanik tähendab konventsiooniosalise riigi puhul selle riigi kodanikku ja konventsiooniosalise valitsustevahelise organisatsiooni puhul selle organisatsiooni liikmesriigi kodanikku.

III PEATÜKK

ARETAJAÕIGUSTE SAAMISE TINGIMUSED

Artikkel 5

Sordi kaitse alla võtmise tingimused

1.   [Kriteeriumid] Aretajaõigused antakse juhul, kui sort on:

i)

uus,

ii)	eristatav,

iii)

ühtlik ja

iv)

püsiv.

2.   [Muud tingimused] Aretajaõiguste saamiseks ei seata peale eespool nimetatute muid tingimusi eeldusel, et sordile on artikli 20 kohaselt antud nimi ning taotleja täidab selle konventsiooniosalise õigusaktides ettenähtud formaalsused, kelle ametiasutusele taotlus on esitatud, ja maksab nõutud lõivud.

Artikkel 6

Uudsus

1.   [Kriteeriumid] Sort loetakse uueks, kui aretajaõiguste saamise taotluse esitamise kuupäevaks ei ole aretaja ega keegi teine aretaja nõusolekul sordi seemet või muud paljundusmaterjali või saaki sordi kasutamise eesmärgil müünud ega muul viisil teiste käsutusse andnud:

i)	selle konventsiooniosalise territooriumil, kus taotlus esitati, varem kui aasta enne nimetatud kuupäeva;

ii)	väljaspool selle konventsiooniosalise territooriumi, kus taotlus esitati, varem kui neli aastat ning puu- ja viinamarjasortide puhul varem kui kuus aastat enne nimetatud kuupäeva.

2.   [Hiljuti loodud sordid] Kui konventsiooniosaline kohaldab käesolevat konventsiooni taimeperekonnale või -liigile, millele ta pole käesolevat konventsiooni ega selle varasemaid variante enne kohaldanud, siis võib ta kaitse laiendamise kuupäeval eksisteerinud uut sorti pidada lõikes 1 nimetatud uudsuse tingimusele vastavaks isegi siis, kui selles lõikes kirjeldatud müük või teistele kasutada andmine on toimunud enne seal sätestatud tähtaega.

3.   [Territooriumi tähendus kindlaksmääratud juhtudel] Lõike 1 kohaldamise korral võivad konventsiooniosalised, kes on ühe valitsustevahelise organisatsiooni liikmesriigid, tegutseda ühiselt, kui organisatsioonis kehtivad eeskirjad seda võimaldavad, samastades organisatsiooni liikmesriikide territooriumil tehtud toimingud nende endi territooriumil tehtud toimingutega ja teatades sellest peasekretärile.

Artikkel 7

Eristatavus

Sorti peetakse eristatavaks, kui see on piisavalt eristatav muudest taotluse esitamise ajal tuntud sortidest. Muud sorti peetakse tuntuks alates aretajaõiguste saamise taotluse või muusse ametlikku sordiregistrisse (sordilehte) kandmise taotluse esitamisest mis tahes riigis eeldusel, et taotlemise tulemusel antakse aretajaõigused või kantakse sort ametlikku registrisse.

Artikkel 8

Ühtlikkus

Sorti peetakse ühtlikuks, kui see on paljundamise eripärast tingitud varieerumisele vaatamata põhitunnuste poolest piisavalt ühtlik.

Artikkel 9

Püsivus

Sorti peetakse püsivaks, kui selle põhitunnused jäävad muutumatuks pärast korduvat paljundamist või kindla paljundustsükli korral iga sellise tsükli lõpuks.

IV PEATÜKK

ARETAJAÕIGUSTE SAAMISE TAOTLUS

Artikkel 10

Taotluse esitamine

1.   [Esmase taotluse esitamise koht] Aretaja võib valida konventsiooniosalise, kelle ametiasutusele ta soovib oma esmase aretajaõiguste andmise taotluse esitada.

2.   [Järgneva taotluse esitamise aeg] Aretaja võib pöörduda aretajaõiguste saamise taotlusega teise konventsiooniosalise ametiasutuse poole, ootamata ära aretajaõiguste andmist selle konventsiooniosalise ametiasutuses, kuhu oli esitatud esmane taotlus.

3.   [Kaitse sõltumatus] Ühelgi konventsiooniosalisel ei ole õigust keelduda aretajaõiguste andmisest ega piirata nende kasutamise kestust seetõttu, et mõnes teises riigis või valitsustevahelises organisatsioonis pole sama sordi kaitse alla võtmist taotletud, kaitse andmisest on keeldutud või kaitse on lõppenud.

Artikkel 11

Prioriteet

1.   [Prioriteet ja selle kestus] Aretajal, kes on nõuetekohaselt esitanud sordikaitsetaotluse ühele konventsiooniosalisele (esmane taotlus), on teise konventsiooniosalise ametiasutusele sama sordi jaoks aretajaõiguste saamise taotlust (järgnev taotlus) esitades 12 kuu jooksul prioriteet. Seda tähtaega hakatakse arvestama esmase taotluse esitamise kuupäevast. Nimetatud kuupäeva selle tähtaja sisse ei arvata.

2.   [Prioriteedinõue] Prioriteedi saamiseks tuleb järgnevate taotluste esitamise korral nõuda prioriteedi määramist esmase taotluse järgi. Ametiasutus, kellele järgnev taotlus esitatakse, võib nõuda, et aretaja esitaks järgneva taotluse esitamise kuupäevast arvates kolme kuu jooksul esmase taotluse dokumentide koopiad, mis peavad olema kinnitatud ametiasutuses, kellele oli esitatud esmane taotlus. Samuti võib järgneva taotluse saanud ametiasutus nõuda näidiste või muude selliste materjalide esitamist, mis tõendavad, et mõlemad taotlused käivad ühe ja sama sordi kohta.

3.   [Dokumendid ja materjal] Aretajal võimaldatakse prioriteediperioodi lõppemisest arvates kahe aasta jooksul või esmase taotluse tagasilükkamise või tagasivõtmise korral sellele järgneva kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul esitada konventsiooniosalise ametiasutusele, kellele ta on esitanud järgneva taotluse, selle konventsiooniosalise õigusaktides ettenähtud artikli 12 kohaseks ekspertiisiks vajalikku informatsiooni, dokumente või muid materjale.

4.   [Hiljem ilmnevad asjaolud] Asjaolud, mis ilmnevad lõikes 1 määratletud tähtaja jooksul, näiteks esmase taotluse objektiks olnud sordi kohta teise taotluse esitamine või informatsiooni avaldamine või selle sordi kasutamine, ei või olla järgneva taotluse tagasilükkamise aluseks. Need asjaolud ei tekita ka kolmanda poole õigusi.

Artikkel 12

Taotluse ekspertiis

Enne aretajaõiguste tagamise otsuse tegemist tuleb korraldada ekspertiis, et kontrollida vastavust artiklites 5 kuni 9 sätestatud tingimustele. Ekspertiisi käigus võib ametiasutus sorti kasvatada või teha muid vajalikke katseid, lasta sorti kasvatada või teisi vajalikke katseid teha või võtta arvesse juba tehtud kasvatuskatsete või teiste vajalike katsete tulemusi. Ametiasutus võib nõuda aretajalt ekspertiisi tegemiseks vajalike dokumentide, informatsiooni või materjali esitamist.

Artikkel 13

Ajutine kaitse

Kõik konventsiooniosalised peavad võtma meetmed aretaja huvide kaitseks aretajaõiguste saamise taotluse esitamise või avaldamise ja nende õiguste andmise vahelisel ajal. Sellised meetmed peavad tagama, et aretajaõiguste omanikul on õigus saada vähemalt õiglast tasu isikult, kes nimetatud ajavahemiku jooksul on teinud toiminguid, milleks ametiasutuse poolt aretajale õiguste andmise korral on isikul vastavalt artiklile 14 vaja aretaja luba. Konventsiooniosaline võib ette näha, et nimetatud meetmed võetakse ainult nende isikute suhtes, keda aretaja on taotluse esitamisest teavitanud.

V PEATÜKK

ARETAJAÕIGUSED

Artikkel 14

Aretajaõiguste ulatus

1.   [Paljundusmaterjaliga seotud toimingud]

a)

Vastavalt artiklitele 15 ja 16 on aretaja luba vaja järgmisteks kaitsealuse sordi paljundusmaterjaliga tehtavateks toiminguteks: i) tootmine või paljundamine; ii) müügiks ettevalmistamine; iii) müügiks pakkumine; iv) müük või muu turustamine; v) eksportimine; vi) importimine; vii) ladustamine punktides i kuni vi nimetatud eesmärkidel.

b)	Aretaja võib loa andmisel seada tingimusi ja piiranguid.

2.   [Saagiga tehtavad toimingud] Vastavalt artiklitele 15 ja 16 on aretaja luba vaja lõike 1 punkti a alapunktides i kuni vii nimetatud toiminguteks, mida tehakse saagiga. Saagina käsitatakse ka taimi ja taimeosi, mis on omandatud kaitsealuse sordi seemet või muud selle sordi paljundusmaterjali loata kasutades. Luba pole vaja juhul, kui aretajal on olnud võimalus sellise saagi suhtes oma õigusi kasutada.

3.   [Kindlaksmääratud toodetega tehtavad toimingud] Konventsiooniosaline võib ette näha, et vastavalt artiklitele 15 ja 16 on aretaja luba vaja lõike 1 punkti a alapunktides i kuni vii nimetatud toiminguteks, mida tehakse otseselt kaitsealuse sordi sellisest saagist valmistatud toodetega, mille kohta saagi loata kasutamise tõttu kehtib lõige 2. Luba pole vaja juhul, kui aretajal on olnud võimalus sellise saagi suhtes oma õigusi kasutada.

4.   [Võimalikud lisatoimingud] Konventsiooniosaline võib ette näha, et vastavalt artiklitele 15 ja 16 on aretaja luba vaja ka muudeks toiminguteks, kui on nimetatud lõike 1 punkti a alapunktides i kuni vii.

5.   [Tuletatud sort ja muu sort]

a)	Lõikeid 1 kuni 4 kohaldatakse ka: i) sordile, mis on aretatud kaitsealusest sordist, mis ise ei ole tuletatud sort; ii) sordile, mis ei ole artikli 7 kohaselt kaitsealusest sordist selgelt eristatav, ja iii) sordile, mille paljundamisel on vaja kaitsealust sorti korduvalt kasutada.

b)

Punkti a alapunkti i kohaldamise korral peetakse sorti teisest sordist (lähtesort) tuletatud sordiks, kui see: i) on aretatud peamiselt lähtesordist või sordist, mis oli ise aretatud peamiselt lähtesordist, ning tal säilivad lähtesordi genotüübi või genotüüpide kombinatsiooni põhjal määratletud põhitunnused; ii) on lähtesordist selgelt eristatav ja iii) sarnaneb lähtesordiga selle genotüübi või genotüüpide kombinatsiooni põhjal määratletud põhitunnustelt, välja arvatud aretamisest tingitud erinevused.

c)	Tuletatud sorte võib saada näiteks aretuse teel looduslikest või kunstlikult tekitatud mutantidest, somaatilise kloonimise teel, aretuse teel lähtesordi isenditest, tagasiristamise või transformatsiooni teel geenitehnoloogiat kasutades.

Artikkel 15

Erandid, mille kohta aretajaõigused ei kehti

1.   [Kohustuslikud erandid] Aretajaõigused ei kehti:

i)	oma tarbeks ja mitteärilisel eesmärgil tehtud toimingu kohta;

ii)	katsetamise kohta;

iii)	teise sordi aretamiseks tehtud toimingu kohta ega artikli 14 lõigetes 1 kuni 4 nimetatud toimingu kohta, mida tehakse sellise teise sordiga, kui ei kohaldata artikli 14 lõiget 5.

2.   [Võimalik erand] Olenemata artiklist 14, võib konventsiooniosaline põhjendatud ulatuses ja aretaja õiguspäraseid huve kaitstes piirata aretajaõigusi mõnele sordile, et lubada põllumajandustootjal paljundada oma maal kaitsealuse sordi või artikli 14 lõike 5 punkti a alapunktides i või ii käsitletud sordi saaki, mis on saadud tema oma maalt.

Artikkel 16

Aretajaõiguste lõppemine

1.   [Õiguste lõppemine] Aretajaõigused ei kehti toimingu kohta, mida tehakse kaitsealuse sordi või artikli 14 lõikes 5 kirjeldatud sordi materjaliga, mida on aretaja või keegi teine aretaja nõusolekul asjaomase konventsiooniosalise territooriumil müünud või muul viisil turustanud, või sellisest materjalist aretatud materjaliga, kui nende toimingutega ei kaasne:

i)	kõnealuse sordi edasine paljundamine või

ii)	sordi paljundusmaterjali eksport riiki, kes ei taga kaitset sellele taimeperekonnale või -liigile, kuhu see sort kuulub, välja arvatud selle materjali eksport lõpptarbimiseks.

2.   [Sordi materjali tähendus] Lõikes 1 tähendab “sordi materjal”:

i)	paljundusmaterjali;

ii)	saaki, sh taime ja taimeosa, ning

iii)	otseselt saagist valmistatud toodet.

3.   [Territooriumi tähendus kindlaksmääratud juhtudel] Lõike 1 kohaldamise korral võivad konventsiooniosalised, kes on ühe valitsustevahelise organisatsiooni liikmesriigid, tegutseda ühiselt, kui selle organisatsiooni eeskirjad seda võimaldavad, samastades liikmesriikide territooriumil tehtud toimingud nende endi territooriumil tehtud toimingutega ja teavitades sellest peasekretäri.

Artikkel 17

Aretajaõiguste piirangud

1.   [Avalikkuse huvid] Konventsiooniosaline võib piirata aretajaõiguste vaba kasutamist üksnes avalikkuse huvides, kui konventsioonis ei sätestata teisiti.

2.   [Õiglane tasu] Kui kolmas pool on piirangu tõttu saanud õiguse teha toiminguid, milleks on vaja aretaja luba, peab asjaomane konventsiooniosaline võtma kõik vajalikud meetmed, et aretaja saaks õiglase tasu.

Artikkel 18

Turustamist reguleerivad meetmed

Aretajaõigused ei sõltu konventsiooniosalise võetud meetmetest, millega tema territooriumil reguleeritakse sordi taimse materjali tootmist, sertifitseerimist ja turustamist või importimist või eksportimist. Sellised meetmed ei välista konventsiooni kohaldamist.

Artikkel 19

Aretajaõiguste kestus

1.   [Kaitse kestus] Aretajaõigused antakse tähtajaliselt.

2.   [Minimaalne kestus] Nimetatud tähtaeg peab olema aretajaõiguste andmise päevast arvates vähemalt 20 aastat. Puude ja viinamarjade korral peab see olema nimetatud päevast arvates vähemalt 25 aastat.

VI PEATÜKK

SORDINIMI

Artikkel 20

Sordinimi

1.   [Sordile nimepanek. Nime kasutamine]

a)	Sordile pandud nimi on tema sordinimi.

b)	Konventsiooniosaline tagab, et vastavalt lõikele 4 ei takista nime sordinimena registreerimisest tulenevad õigused seda sorti registreeritud sordinime all vabalt kasutada ka pärast aretajaõiguste lõppemist.

2.   [Nime omadused] Sordinimi peab võimaldama sorti identifitseerida. See ei või koosneda ainult numbritest, kui see pole sortidele nimepanekul tavaks. See ei või eksitada ega tekitada arusaamatusi sordi tunnuste ja väärtuse suhtes ega sordi ja aretaja isiku kindlakstegemisel. Eelkõige peab see erinema teistest sama taimeliigi või lähedaste taimeliikide sordinimedest, mida juba kasutatakse mõne konventsiooniosalise territooriumil.

3.   [Nime registreerimine] Aretaja esitab sordinime ametiasutusele. Kui esitatud nimi ei vasta lõike 2 nõuetele, keeldub ametiasutus seda registreerimast ja nõuab aretajalt uue nimeettepaneku esitamist kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Ametiasutus peab nime registreerima aretajaõiguste andmisega samal ajal.

4.   [Kolmanda isiku varasemad õigused] Kolmanda isiku varasemaid õigusi ei või rikkuda. Kui varasema õiguse tõttu ei või sordinime kasutada isik, kes vastavalt lõikele 7 on kohustatud seda kasutama, nõuab ametiasutus aretajalt uue nimeettepaneku esitamist.

5.   [Kõigile konventsiooniosalistele sama sordinime esitamine] Sort tuleb esitada kõigile konventsiooniosalistele sama nime all. Konventsiooniosalise ametiasutus registreerib sordi esitatud nime all, välja arvatud juhul, kui ta peab nime oma territooriumil sobimatuks. Nime sobimatuks pidamise korral nõuab ta aretajalt uue nime esitamist.

6.   [Konventsiooniosaliste ametiasutuste teavitamine] Konventsiooniosalise ametiasutus teavitab teiste konventsiooniosaliste ametiasutusi sordinimega seonduvatest asjaoludest, eelkõige nime esitamisest, registreerimisest ja tühistamisest. Ametiasutus, kellel on tähelepanekuid nime registreerimise kohta, võib need saata nimest teavitanud ametiasutusele.

7.   [Sordinime kasutamise kohustus] Isik, kes ühe konventsiooniosalise territooriumil pakub müüa või müüb sellel territooriumil kaitstava sordi paljundusmaterjali, peab kasutama selle sordi nime ka pärast seda, kui aretajaõigused sellele sordile on lõppenud, välja arvatud juhud, kui vastavalt lõikele 4 varasem õigus takistab seda kasutamast.

8.   [Nimega seotud tunnusmärgid] Kui sorti pakutakse müüa või müüakse, võib registreeritud sordinime siduda kaubamärgi, kaubanime või muu sellise tunnusmärgiga. Kui selline tunnusmärk seotakse sordinimega, peab sordinimi jääma siiski hõlpsasti äratuntavaks.

VII PEATÜKK

ARETAJAÕIGUSTE TÜHISTAMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE

Artikkel 21

Aretajaõiguste tühistamine

1.   [Tühistamise põhjused] Konventsiooniosaline tunnistab enda antud aretajaõigused tühiseks, kui on tehtud kindlaks, et:

i)	aretajaõiguste andmise ajal ei olnud artiklites 6 ja 7 määratud tingimused täidetud;

ii)	aretajaõiguste andmise ajal ei olnud artiklites 8 ja 9 määratud tingimused täidetud, juhul kui aretajaõigused on antud põhiliselt aretaja esitatud informatsiooni ja dokumentide alusel, või

iii)	aretajaõigused on antud isikule, kellel ei olnud õigus neid saada, välja arvatud juhud, kui need õigused antakse üle õigustatud isikule.

2.   [Muude põhjuste välistamine] Aretajaõigused võib tühistada ainult lõikes 1 nimetatud põhjustel.

Artikkel 22

Aretajaõiguste kehtetuks tunnistamine

1.   [Kehtetuks tunnistamise põhjused]

a)	Konventsiooniosaline võib tunnistada kehtetuks enda antud aretajaõigused, kui on tehtud kindlaks, et artiklites 8 ja 9 määratud tingimusi enam ei täideta.

b)

Peale selle võib konventsiooniosaline tunnistada enda antud aretajaõigused kehtetuks, kui aretaja ei ole pärast sellekohast nõudmist ettenähtud tähtaja jooksul: i) esitanud ametiasutusele informatsiooni, dokumente või muud materjali, mida peetakse sordi säilimise kontrollimiseks vajalikuks; ii) maksnud lõive, mis on ette nähtud tema õiguste jõushoidmiseks või iii) esitanud uut nimeettepanekut, kui sordinimi pärast õiguste andmist tühistati.

2.   [Muude põhjuste välistamine] Aretajaõigusi ei või kehtetuks tunnistada muudel kui lõikes 1 nimetatud põhjustel.

VIII PEATÜKK

LIIT

Artikkel 23

Liikmed

Konventsiooniosalised on liidu liikmed.

Artikkel 24

Õiguslik staatus ja asukoht

1.   [Juriidiline isik] Liit on juriidiline isik.

2.   [Õigusvõime] Liidul on konventsiooniosalise territooriumil liidu eesmärkide ja ülesannete täitmiseks vajalik õigusvõime, mis vastab selle konventsiooniosalise seadustele.

3.   [Asukoht] Liidu ja tema alaliste organite asukoht on Genfis.

4.   [Peakorteri kokkulepe] Liit sõlmib peakorterit puudutava kokkuleppe Šveitsi Konföderatsiooniga.

Artikkel 25

Liidu organid

Liidu alalised organid on nõukogu ja sekretariaat.

Artikkel 26

Nõukogu

1.   [Koosseis] Nõukogu koosneb liidu liikmete esindajatest. Iga liidu liige nimetab nõukogusse ühe esindaja ja ühe asendaja. Esindajatel ja asendajatel võivad olla assistendid või nõuandjad.

2.   [Ametnikud] Nõukogu valib oma liikmete seast presidendi ja esimese asepresidendi. Ta võib valida ka rohkem asepresidente. Esimene asepresident täidab presidendi ametikohustusi, kui presidendil ei ole võimalik seda teha. President on ametis kolm aastat.

3.   [Istungjärgud] Nõukogu tuleb kokku presidendi kutsel. Nõukogu korraline istungjärk peetakse kord aastas. Lisaks sellele võib nõukogu kokku kutsuda president. President peab nõukogu kokku kutsuma kolme kuu jooksul pärast seda, kui üks kolmandik liidu liikmeid on kokkukutsumist nõudnud.

4.   [Vaatleja] Liidu mitteliikmesriiki võidakse kutsuda nõukogu istungile vaatlejana. Istungile võidakse kutsuda ka teisi vaatlejaid ja eksperte.

5.   [Ülesanded] Nõukogu ülesanded on:

i)	kindlaks teha, milliseid meetmeid tuleb võtta liidu huvide kaitsmiseks ja tema arengu soodustamiseks;

ii)	kehtestada protseduurireeglid;

iii)	nimetada peasekretär ja vajaduse korral peasekretäri asetäitja ning määrata kindlaks nende nimetamise tingimused;

iv)	vaadata läbi liidu tegevuse aastaaruanne ja koostada edasise töö kava;

v)	anda peasekretärile liidu ülesannete täitmiseks vajalikke juhiseid;

vi)	kehtestada liidu haldus- ja finantseeskirjad;

vii)	vaadata läbi ja kinnitada liidu eelarve ning määrata kindlaks liidu iga liikme liikmemaksu suurus;

viii)

vaadata läbi ja kinnitada peasekretäri esitatud aruanded;

ix)	määrata kindlaks artiklis 38 nimetatud konverentside toimumise aeg ja koht ning võtta nende ettevalmistamiseks vajalikud meetmed ja

x)	võtta vastu kõik vajalikud otsused, et tagada liidu tulemuslik tegevus.

6.   [Hääled]

a)	Liidu liikmesriigil on nõukogus üks hääl.

b)

Konventsiooniga ühinenud valitsustevahelisel organisatsioonil on oma pädevuse piires õigus hääletada oma liikmesriikide eest, kes on liidu liikmed. Valitsustevaheline organisatsioon ei või kasutada oma hääleõigust, kui liikmesriigid seda ise kasutavad, ning võib seda kasutada, kui liikmesriigid ise ei hääleta.

7.   [Häälteenamus] Nõukogu otsused võetakse vastu hääletavate liikmete lihthäälteenamusega, kuid lõike 5 punktide ii, vi ja vii ning artikli 28 lõike 3, artikli 29 lõike 5 punkti b ja artikli 38 lõike 1 kohased nõukogu otsused võetakse vastu hääletavate liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Mittehääletajaid häälte lugemisel ei arvestata.

Artikkel 27

Liidu sekretariaat

1.   [Liidu sekretariaadi ülesanded ja selle juhtimine] Liidu sekretariaat täidab nõukogu antud kohustusi ja ülesandeid. Sekretariaati juhib peasekretär.

2.   [Peasekretäri kohustused] Peasekretär on vastutav nõukogu ees. Ta vastutab nõukogu otsuste elluviimise eest. Peasekretär esitab nõukogule kinnitamiseks liidu eelarve ja vastutab selle täitmise eest. Ta esitab nõukogule aruandeid oma juhtimistegevuse ning liidu tegevuse ja rahalise olukorra kohta.

3.   [Isikkoosseis] Kooskõlas artikli 26 lõike 5 punktiga iii sätestatakse liidu sekretariaadi ülesannete tulemuslikuks täitmiseks vajaliku isikkoosseisu nimetamise nõuded haldus- ja finantseeskirjades.

Artikkel 28

Keeled

1.   [Sekretariaadi töökeeled] Oma kohustusi täites kasutab liidu sekretariaat inglise, prantsuse, saksa ja hispaania keelt.

2.   [Kindlaksmääratud koosolekute töökeeled] Nõukogu istungeid ja konventsiooni muutmise konverentsi koosolekuid peetakse neljas keeles.

3.   [Teised keeled] Nõukogu võib otsustada, et kasutatakse ka muid keeli.

Artikkel 29

Rahalised vahendid

1.   [Sissetulekud] Liidu kulud kaetakse:

i)	liidu liikmesriikide iga-aastasest liikmemaksust;

ii)	osutatud teenuste eest saadud tasudest;

iii)	muudest tuludest.

2.   [Liikmemaks ja liikmemaksuühikud]

a)	Liidu liikmesriigi osa iga-aastaste liikmemaksude kogusummast arvutatakse liidu liikmesriikide liikmemaksudest kaetavate kulude kogusumma ning lõike 3 kohaselt määratavate liikmemaksuühikute põhjal. Nimetatud osa määratakse kindlaks vastavalt lõikele 4.

b)	Liikmemaksuühikute arv väljendatakse täisarvu või selle osadena eeldusel, et ükski osa ei ole alla ühe viiendiku.

3.   [Liikmesriigi liikmemaksuühikute arv]

a)	Liidu liikmesriigile, kes on käeoleva konventsiooni tema suhtes jõustumise päeval 1961/1972. aasta konventsiooni või 1978. aasta konventsiooni osaline, määratakse sama liikmemaksuühikute arv, mis kehtis tema kohta enne nimetatud päeva.

b)	Teised riigid märgivad oma liikmemaksuühikute arvu liitu astudes peasekretärile esitatavas avalduses.

c)

Liidu liikmesriik võib peasekretärile esitatavas avalduses alati märkida liikmemaksuühikute arvu, mis erineb talle punkti a või b alusel määratavast arvust. Kui selline avaldus esitatakse kalendriaasta esimese kuue kuu jooksul, siis jõustub see järgneva kalendriaasta alguses. Muul juhul jõustub see avalduse esitamise aastale järgneva teise kalendriaasta alguses.

4.   [Liikmemaks. Liikmemaksuühiku arvutamine]

a)	Eelarveperioodi ühele liikmemaksuühikule vastava summa saamiseks jagatakse sellel perioodil liidu liikmesriikide liikmemaksudest kaetavate kogukulude summa liikmesriikide liikmemaksuühikute arvuga.

b)	Liidu liikmesriigi liikmemaksusumma saamiseks korrutatakse ühele liikmemaksuühikule vastav summa liidu liikmesriigi liikmemaksuühikute arvuga.

5.   [Liikmemaksuvõlg]

a)	Liidu liikmesriik, kes on võlgu eelmise täisaasta liikmemaksusumma või rohkem, ei või vastavalt punktile b kasutada oma hääleõigust nõukogus. Hääleõiguse peatamine ei vabasta liidu liikmesriiki konventsioonist tulenevate kohustuste täitmisest ega võta ära konventsioonist tulenevaid teisi õigusi.

b)	Nõukogu võib kõnealusele liikmesriigile hääleõiguse alles jätta senikauaks, kui kaua ta on veendunud, et maksmisega viivitamine on tingitud erakorralistest ja vältimatutest asjaoludest.

6.   [Arvepidamise audit] Liidu arvepidamist auditeerib üks liidu liikmesriik, nagu on ette nähtud haldus- ja finantseeskirjades. Selle liikmesriigi määrab nõukogu riigi nõusolekul.

7.   [Valitsustevaheliste organisatsioonide liikmemaks] Valitsustevaheline organisatsioon ei ole kohustatud liikmemaksu maksma. Kui ta siiski soovib liikmemaksu maksta, kohaldatakse lõikeid 1 kuni 4.

IX PEATÜKK

KONVENTSIOONI TÄITMINE. TEISED LEPINGUD

Artikkel 30

Konventsiooni täitmine

1.   [Täitmise meetmed] Konventsiooniosaline peab võtma konventsiooni täitmiseks vajalikke meetmeid. Eelkõige peab ta:

i)	võtma õiguslikud meetmed aretajaõiguste tulemuslikuks kasutamiseks;

ii)	omama ametiasutust, kes kaitseb aretajaõigusi, või usaldama selle ülesande teise konventsiooniosalise ametiasutusele;

iii)	tagama regulaarselt avaldatavate teadete kaudu avalikkuse informeerimise: — aretajaõiguste saamise taotluste esitamisest ja nende õiguste andmisest ning — esitatud ja kinnitatud sordinimedest.

2.   [Seaduste vastavus] Riik või valitsustevaheline organisatsioon, kes esitab deponeerimiseks kas oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi, peab olema suuteline oma seaduste alusel konventsioonis sätestatut rakendama.

Artikkel 31

Konventsiooniosalise ja konventsiooni varasema variandiga seotud riigi suhted

1.   [Käesoleva konventsiooniga seotud riikide omavahelised suhted] Nende liidu liikmesriikide omavahelistes suhetes, kes on seotud nii käesoleva konventsiooni kui ka mõne selle varasema variandiga, kohaldatakse ainult käesolevat konventsiooni.

2.   [Võimalikud suhted riigiga, kes ei ole seotud käesoleva konventsiooniga] Liidu liikmesriik, kes ei ole seotud käesoleva konventsiooniga, võib peasekretärile saadetavas teates deklareerida, et oma suhetes ainult käesoleva konventsiooniga seotud liidu liikmesriigiga kohaldab ta konventsiooni hiliseimat tema suhtes jõustunud varianti. Alates päevast, mil sellise teate esitamisest möödub üks kuu, kuni päevani, mil avalduse esitanud liidu liikmesriik seob end käesoleva konventsiooniga, kohaldab see liikmesriik oma suhetes ainult käesoleva konventsiooniga seotud liidu liikmesriigiga hiliseimat tema kohta kehtivat varianti. Ainult käesoleva konventsiooniga seotud liikmesriik kohaldab eespool nimetatu suhtes käesolevat konventsiooni.

Artikkel 32

Erikokkulepped

Liidu liikmesriikidel on õigus sõlmida omavahel sordikaitsealaseid erikokkuleppeid, kui need ei ole vastuolus selle konventsiooniga.

X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 33

Allakirjutamine

See konventsioon on allakirjutamiseks avatud kõigile riikidele, kes on selle vastuvõtmise päeval liidu liikmesriigid. Alla võib kirjutada 1992. aasta 31. märtsini.

Artikkel 34

Ratifitseerimine, vastuvõtmine või kinnitamine. Ühinemine

1.   [Riigid ja valitsustevahelised organisatsioonid]

a)	Kõik riigid võivad end konventsiooniga siduda nii, nagu on ette nähtud käesolevas artiklis.

b)

Käesoleva artikli kohaselt võib valitsustevaheline organisatsioon saada konventsiooniosaliseks, kui ta: i) on pädev konventsiooniga reguleeritavates küsimustes; ii) on kehtestanud aretajaõiguste andmise ja kaitse kohta õigusaktid, mis on kohustuslikud kõigile tema liikmesriikidele, ja iii) võib oma siseprotseduuride kohaselt konventsiooniga ühineda.

2.   [Liitumisdokument] Konventsioonile allakirjutanud riigid saavad selle osaliseks oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendi deponeerimise teel. Riik, kes ei ole konventsioonile alla kirjutanud, või valitsustevaheline organisatsioon saab konventsiooniosaliseks oma ühinemisdokumendi deponeerimise teel. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokument deponeeritakse peasekretäri juurde.

3.   [Nõukogu arvamus] Riik, kes ei ole liidu liige, ja valitsustevaheline organisatsioon peavad enne ühinemisdokumendi deponeerimist paluma nõukogult arvamust selle kohta, kas tema seadused on vastavuses konventsiooniga. Kui arvamust sisaldav otsus on positiivne, võib ühinemisdokumendi deponeerida.

Artikkel 35

Reservatsioonid

1.   [Põhimõtted] Käesolevale konventsioonile ei saa teha reservatsioone, välja arvatud lõike 2 alusel.

2.   [Võimalikud erandid]

a)

Olenemata artikli 3 lõikest 1, võib riik, kes konventsiooniosaliseks saamise ajal on 1978. aasta konventsiooni osaline ja kaitseb mittegeneratiivselt paljundatavaid sorte (kuid mitte aretajaõigusi) tööstusomandialaste õigusaktide järgi, sellist kaitset jätkata ja nendele sortidele konventsiooni mitte kohaldada.

b)	Riik, kes kasutab eelnimetatud õigust, teatab sellest ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimise ajal peasekretärile. See riik võib igal ajal nimetatud teatise tagasi võtta.

Artikkel 36

Teated õigusaktide ning kaitstavate taimeperekondade ja -liikide kohta. Avaldatav informatsioon

1.   [Esmane teavitamine] Riik või valitsustevaheline organisatsioon, kes deponeerib ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi, teavitab peasekretäri:

i)	oma aretajaõigusi reguleerivatest õigusaktidest ning

ii)	taimeperekondadest ja -liikidest, millele ta konventsiooniga ühinemise päevast alates hakkab seda konventsiooni kohaldama, edastades asjakohase nimekirja.

2.   [Muudatustest teavitamine] Konventsiooniosaline teavitab peasekretäri viivitamatult:

i)	kõikidest muudatustest oma aretajaõigusi reguleerivates õigusaktides ja

ii)	kõikidest taimeperekondadest ja -liikidest, millele ta lisaks esialgsesse nimekirja kantud taimeperekondadele ja -liikidele konventsiooni kohaldama hakkab, esitades asjakohase nimekirja.

3.   [Informatsiooni avaldamine] Konventsiooniosaliselt saadud teate alusel avaldab peasekretär informatsiooni:

i)	aretajaõigusi reguleerivate õigusaktide ja nendes tehtud muudatuste kohta ning

ii)	lõike 1 punktis ii nimetatud taimeperekondade ja -liikide nimekirja lõike 2 punkti ii kohase täienemise kohta.

Artikkel 37

Jõustumine. Varasema akti sulgemine

1.   [Esmane jõustumine] Konventsioon jõustub ühe kuu möödumisel päevast, mil viis riiki on oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerinud, eeldusel et vähemalt kolm sellist dokumenti on deponeerinud 1961/1972. aasta või 1978. aasta konventsiooniga ühinenud riigid.

2.   [Edasine jõustumine] Riikide suhtes, keda lõikes 1 ei ole käsitletud, ning valitsustevaheliste organisatsioonide suhtes jõustub konventsioon päeval, mil ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimisest on möödunud üks kuu.

3.   [1978. aasta konventsiooni sulgemine] Pärast konventsiooni jõustumist vastavalt lõikele 1 ei saa 1978. aasta konventsiooni ühinemiskirja enam deponeerida, välja arvatud järgmistel juhtudel. Riik, keda ÜRO Peaassamblee praktika põhjal peetakse arengumaaks, võib deponeerida sellise dokumendi kuni 1995. aasta 31. detsembrini. Mis tahes muu riik saab seda teha kuni 1993. aasta 31. detsembrini, ka sel juhul, kui konventsioon jõustub enne nimetatud kuupäeva.

Artikkel 38

Konventsiooni muutmine

1.   [Konverents] Konventsiooni võib muuta liidu liikmesriikide konverents. Sellise konverentsi kokkukutsumise otsustab nõukogu.

2.   [Kvoorum ja häälteenamus] Konverents on otsustusvõimeline ainult siis, kui sellel on esindatud vähemalt pooled liidu liikmesriikidest. Konventsiooni mistahes muudatuse vastuvõtmiseks on vajalik kohalolevate liidu liikmesriikide kolmeneljandikuline häälteenamus.

Artikkel 39

Denonsseerimine

1.   [Teavitamine] Konventsiooniosaline võib konventsiooni denonsseerida peasekretärile saadetava teatega. Peasekretär informeerib kohe kõiki liidu liikmesriike sellise teate saamisest.

2.   [Käesoleva konventsiooni varasemad variandid] Käesoleva konventsiooni denonsseerimise järel peetakse denonsseerituks ka kõiki selle varasemaid variante, millega konventsiooni denonsseerinud konventsiooniosaline oli seotud.

3.   [Jõustumise aeg] Denonsseerimine jõustub peasekretärile sellekohase teadaande esitamise aastale järgneva kalendriaasta lõpus.

4.   [Omandatud õigused] Denonsseerimine ei mõjuta aretajaõigusi, mis on omandatud käesoleva konventsiooni või mõne selle varasema variandi alusel enne denonsseerimise jõustumise päeva.

Artikkel 40

Kehtivate õiguste säilitamine

Konventsioon ei kitsenda juba kehtivaid aretajaõigusi, mis põhinevad konventsiooniosalise seadustel, käesoleva konventsiooni mõnel varasemal variandil või liidu liikmesriikide vahelistel muudel lepingutel.

Artikkel 41

Konventsiooni originaal ja ametlikud tekstid

1.   [Originaal] Alla kirjutatakse konventsiooni inglis-, prantsus- ja saksakeelsele originaalile, kusjuures vastuolude korral on ülimuslik prantsuskeelne tekst. Originaal deponeeritakse peasekretäri juurde.

2.   [Ametlikud tekstid] Peasekretär kehtestab pärast asjahuviliste riikidega konsulteerimist konventsiooni ametlikud tekstid araabia, taani, itaalia, jaapani ja hispaania keeles ning muus keeles, mille võib määrata nõukogu.

Artikkel 42

Depositaari ülesanded

1.   [Koopiate edastamine] Peasekretär edastab konventsiooni kinnitatud koopiad kõigile riikidele ja valitsustevahelistele organisatsioonidele, kes olid esindatud konventsiooni vastu võtnud diplomaatilisel konverentsil, ja sellekohase palve korral muule riigile või valitsustevahelisele organisatsioonile.

2.   [Registreerimine] Peasekretär registreerib konventsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis.