52022AE1398

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52022AE1398 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52022AE1398

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Energiasüsteemi ümberkujundamise geopoliitiline mõju“ (JOIN(2022) 23 final)

EESC 2022/01398

ELT C 486, 21.12.2022, p. 198–203 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

21.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 486/198

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Energiasüsteemi ümberkujundamise geopoliitiline mõju“

(JOIN(2022) 23 final)

(2022/C 486/27)

Raportöör:	Tomasz Andrzej WRÓBLEWSKI (PL-I)
Kaasraportöör:	Ioannis VARDAKASTANIS (EL-III)

Konsulteerimistaotlus	28.6.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastuvõtmine täiskogus	21.9.2022
Õiguslik alus	Vastutav sektsioon
	kodukorra artikli 52 punkt 2
Konsulteerimistaotlus	välissuhete sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	14.9.2022
Vastuvõtmine täiskogus	21.9.2022
Täiskogu istungjärk nr	572
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	229/1/6

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

2022. aasta läheb kõikjal maailmas ajalukku kui ulatuslike geopoliitiliste ja energiaga seotud muutuste aasta. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnustab Euroopa Komisjoni ja üksikute liikmesriikide jõupingutusi, mis on kiirendanud Venemaa energiavarustusest sõltumatuse saavutamist. Komitee leiab, et arvestades Ukraina sõja dünaamikat, on vaja protsessi veelgi kiirendada, kehtestades range embargo, millega peab kaasnema alternatiivsete taastuvenergiaallikate kiire arendamine.

1.2.

Käesolevas arvamuses võetakse arvesse konsulteerimistaotlust seoses teatisega JOIN(2022)23: „ELi energiaalane välistegevus muutuvas maailmas“, mille Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraat ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldasid ühiselt 18. mail 2022.

1.3.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et Euroopa on energiasüsteemi ümberkujundamisel endiselt esirinnas, kuid juhib tähelepanu tõigale, et ELis toimuvad muutused ei ole piisavad ülemaailmsete heitkoguste mõju kompenseerimiseks ning et meie huvides nii kliimamuutuste kui ka majanduse arenemise seisukohast on vaja võtta meetmeid rahvusvahelisel tasandil.

1.4.

Komiteel on heameel mitmete ELi algatuste üle, mis kas tugevdavad ELi sisemist vastupanuvõimet, näiteks REPowerEU, või selliste algatuste üle nagu energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise partnerlus, Global Gateway ja Lääne-Balkani roheline tegevuskava, mis tugevdavad poliitilist stabiilsust.

1.5.

Samal ajal juhib komitee tähelepanu asjaolule, et praegused poliitilised pinged nõuavad veelgi aktiivsemat koostööd teatavate riikidega, kes suudavad varustada Euroopat gaasi ja naftaga. Näiteks Ameerika Ühendriikide ning erineval määral Lõuna-Ameerika ja Aafrika riikidega, kelle fossiilkütuste eksportimisega peaks kaasnema teadmussiirde ja taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtt, mis võiksid kiirendada nende kliimapööret.

1.6.

Komitee kiidab heaks algatuse ühendada Moldova ja Ukraina Euroopa energiavõrku, kuid nõuab ka geopoliitilise olukorra perioodilist läbivaatamist, mis tuleneb dünaamilistest muutustest selliste riikide energiastruktuuris nagu Armeenia, Gruusia ja Kasahstan.

1.7.

Komitee juhib tähelepanu vajadusele luua erisuhted riikidega, kes on peamised puhta energia tehnoloogiate tootmiseks vajalike raskmetallide ja toorainete tarnijad ja keda võib ähvardada oht. See nõuab rahvusvaheliste suhete kontekstis täiesti uue tööstusharu – Euroopa energiadiplomaatia – arendamist.

1.8.

Arvestades hiljutisi kogemusi seoses Euroopa liigse sõltuvusega ebakindlatest allikatest pärit toorainetest, kutsub komitee ELi üles olema oma energiasüsteemi ümberkujundamise laiaulatuslike kavade koostamisel võimalikult paindlik. Tuleks anda aega valitud otsuste geopoliitilise mõju analüüsimiseks ja nende kohandamiseks, kui otsused maailmas põhjustavad soovimatuid ja ootamatuid pingeid.

2. Sissejuhatus

2.1.

Energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud küsimused on juba aastaid olnud kogu maailmas poliitilistes tegevuskavades esikohal. Euroopa Liit on oma Euroopa rohelise kokkuleppega energiasüsteemi ümberkujundamisel esirinnas, lähtudes seejuures kestlikkuse, solidaarsuse ja rahvusvahelise koostöö väärtustest. Kuigi EL põhjustab vaid ligikaudu 8 % (ja see protsent väheneb) ülemaailmsest heitkogustest, ei piisa vaid ELi sisepoliitikast – olgu see siis nii kaugelepürgiv kui tahes.

2.2.

Nagu märgiti konverentsi „Euroopa rohelise kokkuleppe geopoliitika“ järeldustes, (1) on nende ühiste piiriüleste kliimaohtudega tegelemisel keskse tähtsusega mitmepoolsus ning kogu planeeti haaravat kriisi saab ohjata pigem mitmepoolsuse ja mitte lõhestava geopoliitikaga. See seisukoht kajastus ka komitee arvamuses „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“, (2) milles komitee toetab komisjoni väljendatud vajadust tõhustada kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamiseks võetavaid rahvusvahelisi meetmeid, nõustudes komisjoni seisukohaga, et meie kliimamuutustega kohanemise eesmärgid peavad olema võrdväärsed meie üleilmse liidrirolliga kliimamuutuste leevendamisel.

2.3.

Kuna kliimamuutused ja sellega seotud meetmed põhjustavad geopoliitikas ja tööstuses tohutuid muutusi, mille eestvedajaks on taastuvenergia õitseng ning mis avaldavad suurt mõju rahvusvahelistele suhtele, otsustas komitee, et kliimamuutusi käsitleva ulatusliku koondarvamuse koostamisel on otsustava tähtsusega geopoliitilistele mõjudele keskendumine.

2.4.

Kuigi valitseb teaduslik konsensus, et vaja on vähendada kasvuhoonegaaside heidet atmosfääri, ei saa kliimapoliitikas eirata sellega seotud üha kasvavaid positiivseid ja negatiivseid seoseid majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemide vahel.

2.5.

Energiaturu toimimine ja selle parameetrid on otseselt seotud konkreetsete piirkondade poliitilise olukorraga. Eespool nimetatule lisandub asjaolu, et fossiilkütuste tarned sõltuvad väga suurel määral mõnest üksikust tootjariigist.

2.6.

Nagu toodi esile komitee arvamuses „Euroopa energiapoliitika välismõõde“, (3) on suur sõltuvus impordist ja selliste teatavate impordiallikate domineerimine, mis ei järgi kõik ELiga samu turueeskirju ja poliitilisi reegleid, seadnud energia varustuskindluse ELi päevakorras olulisele kohale. Siis viidati Gruusias 2008. aastal toimunud sõjalise agressiooni tagajärgedele, kuid arvestades praegust olukorda Ukrainas, on see endiselt märkimisväärselt päevakajaline ning jätab tugeva jälje energiajulgeoleku ja geopoliitika küsimuste tajumisele.

2.7.

Keskpikas tulevikus näeb maailma energiamaastik välja hoopis teistsugune. Energiasüsteemi ümberkujundamisel on geopoliitikale ulatuslik mõju ning sellega kaasnevad nii ohud kui ka võimalused. Selle mõju olemus sõltub paljudest teguritest. Ühe näitena võib tuua asjaolu, et dekarboniseerimine võib suurendada sõltuvust gaasiimpordist, mis võib muuta ELi ja Venemaa suhted veelgi keerulisemaks.

2.8.

Kui energiasüsteem muutub, siis muutub ka energiapoliitika. Puhta energia maailmas kerkivad esile uued võitjad ja kaotajad. Mõned näevad seda puhta energia võidujooksuna. Riigid või piirkonnad, kus domineerib puhas tehnoloogia, ekspordivad taastuvenergiat või impordivad vähem fossiilkütuseid, saavad uuest süsteemist kasu, samal ajal kui fossiilkütuste ekspordist sõltuvate riikide või piirkondade mõjuvõim võib väheneda.

3. Üldised märkused

3.1.

Kui energiasüsteemi ümberkujundamist mõistetakse kui süsteemsete meetmete võtmist, mille eesmärk on vähendada kliimamuutuste protsesse kiirendavat süsinikuühendite eraldumist atmosfääri, siis tuleks lisaks energiasüsteemi ümberkujundamisele otsida ja rakendada optimaalseid lahendusi kestliku põllumajanduse ja metsamajandamise, biosekvestreerimise, kariloomade kasvatamise ja kasutamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia arendamisega kaasnevate võimaluste valdkonnas.

3.2.

Võttes arvesse ELi riikide tekitatud kasvuhoonegaaside heitkoguste taset võrreldes teiste maailma majandusjõududega, on vajalike tulemuste saavutamiseks tarvis teha jõupingutusi, et kaasata teisi riike kliimamuutuste vastu võitlemise koalitsiooni. EL peab pöörama erilist tähelepanu rahvusvahelise koostöö eri vormidele, sealhulgas investeerimis-, kaubandus- ja innovatsioonipartnerlusele, et tõhustada kohanemismeetmeid kogu maailmas ja eriti arenguriikides.

3.3.

ELi liikmesriikide kaubandustegevus jätab maha märkimisväärse CO2 jalajälje ülejäänud maailmas. ELi ülesanne on tegeleda Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamise välismõjuga, edendades muu hulgas üleminekut kahepoolses ja piirkondlikus arengukoostöös ning käsitledes kaubanduspoliitika ebasoodsat ülekanduvat mõju.

3.4.

Geopoliitika on äärmiselt oluline Euroopa rohelise kokkuleppe edu tagamiseks, kuna rohepööre avaldab ilmselgelt suurt mõju rahvusvahelistele suhetele. Märkimisväärne probleem on arenenud ja arenguriikide erinevad prioriteedid, sest Euroopa roheline kokkulepe mõjutab riike erinevalt. Nende probleemide lahendamisel peaks arenenud maailm tegema kõik endast oleneva, et tegeleda madala sissetulekuga riikidele avalduva mõjuga, näitamaks, et Euroopa rohelises kokkuleppes ei jäeta kedagi kõrvale.

3.5.

Üks näide ülemaailmsete partnerite kaasamisele keskendunud tegevusest on energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise partnerlus, millele panid COP26 maailma liidrite tippkohtumisel aluse Lõuna-Aafrika, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriigi ja USA valitsused ning EL. Algatuse eesmärk on toetada Lõuna-Aafrikat oma majanduse dekarboniseerimisel, loobudes söest ja liikudes vähese heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise majanduse poole, mis põhineb puhtal ja taastuval energial ning tehnoloogial.

3.6.

Veel üks näide on uus Euroopa strateegia Global Gateway, millega soovitakse edendada arukaid, puhtaid ja turvalisi ühendusi digi-, energia- ja transpordivaldkonnas ning tugevdada tervishoiu-, haridus- ja teadussüsteeme kogu maailmas. Global Gateway eesmärk on koondada aastatel 2021–2027 kuni 300 miljardi euro ulatuses investeeringuid, et toetada kestvat ülemaailmset taastumist, võttes arvesse meie partnerite vajadusi ja ELi enda huve.

3.7.

Veel üks ülimalt oluline näide geopoliitika vallas on Lääne-Balkani roheline tegevuskava, mille eesmärk on toetada ulatuslikku ökoloogilist üleminekut vähese heitega ja kestlikule ringmajandusele Lääne-Balkani riikides. Lääne-Balkani roheline tegevuskava võib eelkõige vallandada ringmajanduse potentsiaali, luues rohkem töökohti ja avades uued väljavaated majanduskasvule. Selle rohepöörde toetamiseks on ilmtingimata vaja piisavat ELi, riikide valitsuste ja erasektori pakutavat rahastust. Komitee arvamuse „Energia – Lääne-Balkani riikide arengut ja ühinemisprotsessi süvendamist edendav tegur“ (4) kohaselt peab energia olema piirkonna arengut ja vastastikust seotust edendav tegur ning Lääne-Balkani riikide kodanikel peab olema selge arusaam majanduslikest ja keskkonnaalastest eelistest, mida ELiga ühinemine kaasa toob.

3.8.

Nagu on märgitud eespool nimetatud konverentsi „Euroopa rohelise kokkuleppe geopoliitika“ järeldustes, kaasneb energiasüsteemi ümberkujundamisega energiahindade märkimisväärne kõikumine. Kõik see tekitab geopoliitilise probleemi, mida EL ja tema ülemaailmsed partnerid peaksid aitama leevendada, vähendades puhta energia kasutamise edendamise ja laiendamisega seotud riske ning vältides juba olemasoleva ebavõrdsuse süvenemist.

3.9.

Eeltoodut on juba väljendatud komitee arvamuses „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (5), milles komitee kutsus komisjoni üles püüdlema edasise kohanemispoliitika kujundamisel kliimamuutustega kohanemise poliitika ja kliimaõigluse parema ühildamise poole. Komitee tunnistas, et kliimamuutustel võib kogukondade jaoks olla erinev sotsiaalne, majanduslik, rahvatervisega seotud ja muu kahjulik mõju, ning toetas olemasoleva ebavõrdsuse vähendamist pikaajaliste leevendus- ja kohanemisstrateegiate abil, et mitte keegi ei jääks maha. Komitee nõudis tungivalt, et komisjon selgitaks, kuidas ta täpsemalt eemaldab ülemaailmselt kõige haavatavamate riikide, kogukondade ja sektorite takistused rahastusele juurdepääs ning kuidas võetakse piirkondlikul ja kohalikul tasandil arvesse soolise integratsiooni ja ebavõrdsuse probleemide lahendamisega seotud ettepanekuid.

3.10.

ELi kliimamuutuste vastu võitlemise välispoliitika ei peaks tuginema ainult ELi liikmesriikidele, kes esitaksid nn välisargumente ja toetaksid nõudliku kliimapöörde strateegia rakendamist, vaid see peaks toetuma ka ELi mittekuuluvate riikide oskusteabele (näiteks koostööle Ameerika loodusvarade säilitamise teenistusega (American Natural Resource Conservation Service – NCRS) ja teiste sarnaste organisatsioonidega). Ei tohi unustada, et selliste algatuste raames nagu seda on ühtse energiaturu ülesehitamine ei ole mitte vähem tähtis hoolitseda heade tavade vahetamise eest sisemiselt ja töötada välja süsteemne lähenemisviis ümberkujundamisega seotud probleemidele.

3.11.

Taastuvate energiaallikate dünaamiline areng nõuab samal ajal ülekandetaristu ajakohastamist ja energiasüsteemi integreerimist ning elektrienergia tootmise ja tarnimise tsentraliseeritud meetodist eemaldumist. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega tuleb pidevalt edendada kohalikke algatusi energiavajaduste rahuldamiseks. Nagu märgiti komitee arvamuses „Kliimaneutraalse majanduse saavutamine – lõimitud energiasüsteem kliimaneutraalse Euroopa nimel“ (6), peaks komisjon julgustama Euroopa Liidu naaberriike ja eriti idapartnerlusriike, et nad järgiksid süsteemi lõimimise kava ja võtaksid selle oma poliitikasse üle. See on oluline nii kliimaneutraalsuse saavutamiseks kui ka stabiilse varustuskindluse ja taskukohaste hindade tagamiseks eratarbijatele ja majandusele. Tuleb lähemalt kontrollida, kas süsinikdioksiidi piirimaks on selle jaoks kasulik.

3.12.

Strateegiat, mis näitaks kliimapoliitika rakendamise vajadust väljaspool ELi, on võimalik usaldusväärselt ja tõhusalt rakendada üksnes siis, kui nõuetekohaselt käsitletakse ELi liikmesriikides ümberkujundamisega kaasnevaid sotsiaalseid probleeme. Komitee arvamuses „2030. aasta kestliku arengu tegevuskava rakendamisel ei jäeta kedagi kõrvale“ (7) selgitati, et „kedagi ei jäeta kõrvale“ tähendab, et kõik, kuid eelkõige rohkem kõrvalejäänud ühiskonnaliikmed, saavad võimalustest kinni haarata ja on valmis ohtudega toime tulema. Selles kontekstis vajavad erilist tähelepanu kõige haavatavamad ühiskonnarühmad, samuti kõige ebasoodsamas olukorras olevad piirkonnad ja territooriumid.

3.13.

Kui EL leiaks tõhusad ja sotsiaalselt vastuvõetavad lahendused küsimustele, mis on seotud kliimapoliitika eripalgelise mõjuga üksikutele ELi riikidele, siis pälviks ta kestlikkuse valdkonnas usalduse ülemaailmse liidrina tegutsemisel. Samal ajal aitab maailma tasandil kestlikkuskohustuste võtmine täita ELi poliitilisi eesmärke muudes valdkondades (nt rände põhjustega tegelemine, õiglane üleilmne kaubandus ja välispoliitika kontekstis sõltuvuse vähendamine naftariikidest).

3.14.

Kõnealuses arvamuses märgiti, et Euroopa Komisjon on juba hakanud välismõjude arvessevõtmisse tõsisemalt suhtuma, tunnistades näiteks taastuvate energiaallikate ebasoodsas olukorras olekut kuni fossiilsete ressursside kõikide välismõjude turuhinnas arvesse võtmiseni transpordisektoris ja püüdes arvestada transpordisektoris kahjulike välismõjudega.

3.15.

Haridus ja teadmussiire on hädavajalikud nii universaalse kohustusliku hariduse kui ka üldsuse teavitamise seisukohast. Selle raames tuleb pöörata erilist tähelepanu sotsiaalsetele rühmadele, keda üleminek otseselt mõjutab. Tuleb visandada selge pilt meid ees ootavast alternatiivsest tsivilisatsiooni arengust, et kaitsta veenvalt seisukohta, mille kohaselt on ühiskonna ühe osa praeguste üleminekupüüdlustega võimalik vältida palju suuremaid kulusid, mida tegevusetuse korral peab maksma kogu rahvusvaheline üldsus.

3.16.

Energiasüsteemi ümberkujundamine ja uute keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamine aitavad kaasa ainulaadsete teadmiste ja ainulaadse pädevuse arendamisele ning kõrgelt kvalifitseeritud töökohtade loomisele. Selline arengusuund Euroopa majanduses on ainulaadne arenguvõimalus ja lubab ELi liikmesriikidel tugevdada oma juhtpositsiooni tehnoloogilise liidrina heitkoguste vähendamisega seotud ülemineku valdkonnas. Kui kliimamuutuste kahjuliku mõju vastu võitlevate riikide alliansiga liitub rohkem ELi mittekuuluvaid riike, võimaldab see luua turge Euroopa riikidest pärinevatele tehnoloogiatele.

3.17.

Fossiilkütuste järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine toob kaasa pingete teravnemise ELi riikide – nende toorainete importijate – ja ELi mittekuuluvate riikide tarnijate vahel. Sellisel juhul tuleks eelkõige arvestada Venemaa kui kohaliku kütusetarnijaga, kelle tulu nende toorainete müügist moodustab olulise osa riigi eelarvetuludest. Lisaks võivad Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika ning Sahara-taguse Aafrika piirkonna riigid, kelle tulud sõltuvad suurel määral fossiilkütuste ekspordist, seista silmitsi märkimisväärsete poliitiliste ja sotsiaalsete tagajärgedega, mis võivad põhjustada pagulasvooge ja rännet Euroopasse. Poliitilisest seisukohast võib koostöömudeli muutmist kindlasti pidada ohuks sellise riigi positsioonile, mille majandus ja juhtimine sõltuvad fossiilkütuste tarnimisest saadavast tulust. Investeeringuid ja koostöölahendusi taastuvenergia edendamiseks võiks vaadelda kui võimalust, mis aitab kaasa nende riikide majanduse üleminekule.

3.18.

21. sajandil Euroopa pinnal toimuva sõja kontekstis saadud kogemused annavad põhjust mõelda tuumaenergia vastutustundliku kasutamise üle ja vaadata läbi taksonoomia eeskirjad, mis ei aita võidelda kliimamuutuste kahjulike mõjudega.

3.19.

Venemaa nafta, gaasi ja söe impordile kehtestatud võimalik embargo, mis tuleneb Venemaale seoses Ukraina vastase agressiooniga kehtestatud sanktsioonidest, või impordist loobumine, kuna on vaja peatada Putini režiimi toetavad rahaülekanded, aitab kiirendada Venemaalt pärit kütuse impordi peatamise eeldatavat geopoliitilist mõju. Samal ajal võib tekkida vajadus mõelda uuesti läbi ELi riikides kättesaadavatest kütustest loobumise tempo.

3.20.

Koondumine ELi riikide gaasiliidu loomiseks näib olevat põhjendatud. Selline lähenemisviis avaks võimaluse ühishangete kavandamiseks ja aitaks kaasa soodsate majanduslike tingimuste saavutamisele, võimaldades samal ajal koordineerida otsuseid kõnealuse tooraine importimise lõpetamiseks idast. Arvestades sellise otsuse poliitilist mõõdet, võiks see aidata saavutada ELi riikide välispoliitika sidususe.

4. Probleemid ja võimalused

4.1.

Euroopa Liidu kliimapoliitika avaldab eripalgelist mõju sõltuvalt selle rakendamise piirkonnast ja sõltuvalt välispoliitika valdkonnas võetud meetmetest, millega soovitakse leevendada kindlaks tehtud riske ja tõhustada üleminekuprotsesse.

4.2.

Lääne-Balkani riikide puhul pannakse energiaturu meetmete valdkonnas suuri lootusi ELi liikmesuse protsessile. Eeltoodu võib mängida olulist soodsat rolli selle piirkonna geopoliitiliste tingimuste kujundamisel. Kirjutades alla rohelise tegevuskava teemalisele Sofia deklaratsioonile, võtsid Lääne-Balkani riikide valitsused kohustuse saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja järgida täiel määral Euroopa rohelist kokkulepet. Lääne-Balkani roheline tegevuskava võib eelkõige vallandada ringmajanduse potentsiaali, luues rohkem töökohti ja avades uued majanduskasvu väljavaated. Selle rohepöörde toetamiseks on ilmtingimata vaja piisavat ELi, riikide valitsuste ja erasektori pakutavat rahastust.

4.3.

Aafrika puhul tuleks alustuseks rõhutada, et kliimamuutuste leevendamise poliitika ei ole selle maailmajao riikide jaoks prioriteet. EL peaks seepärast tegema koostööd Aafrikaga, nagu tehakse ka teiste arenguriikidega, et tagada kõigi algatuste kohapealne aktsepteerimine ja kooskõla partnerriikide prioriteetidega, kohaldades seejuures alt üles lähenemisviisi. Vastasel juhul ei pruugita mõista kliimapoliitika valdkonnas võetud meetmeid ja kohalikud kogukonnad, kes seisavad silmitsi eluliste probleemidega, võivad olla sellele vastu. Nagu sedastatud komitee arvamuses „EL ja Aafrika: võrdse arengupartnerluse muutmine tegelikkuseks, tuginedes kestlikkusele ja ühistele väärtustele“ (8), on probleemid, millega Aafrika arenguriigid silmitsi seisavad, väga keerukad ning me peame nendega tegelemisel kasutama tundlikku ja mitmemõõtmelist lähenemisviisi. Lisaks prognoositakse, et Aafrika energianõudlus kahekordistub 2050. aastaks, samas kui vaesuse määr jääb vankumatult kõrgeks. See kinnistaks, kui mitte ei süvendaks keskkonna ja sotsiaal-majanduslike aspektidega seotud jätkusuutlikkuse probleeme. Siiski võivad tekkida võimalused ja Aafrika riigid võivad mängida juhtivat rolli päikeseenergia muundamisel elektrienergiaks fotogalvaanilise tehnoloogia abil ja sünteetiliste kütuste suuremahulises tootmises. Spetsiifilised võimalused ühisprojektideks, äritegevuseks ja poliitikameetmete võtmiseks võivad aidata luua uut sotsiaal-ökoloogilise turumajanduse lähenemisviisi.

4.4.

Idapartnerluse puhul on eriti vaja teha tihedat koostööd riikidega, kes sõltuvad suurel määral fossiilkütustest nagu ka EL ja keda seetõttu ohustab tugev hindade kõikumine, seda eelkõige seoses praeguse agressiooniga Ukraina vastu. Ukraina, Moldova ja Gruusia puhul tuleks teha jõupingutusi, et aidata neil riikidel saada sõltumatuks Venemaalt pärinevate fossiilkütuste tarnetest ja võimaldada nende elektrivõrkude integreerimine Euroopa võrku. Eespool nimetatud meetmeid on nimetatud hiljutises deklaratsioonis kiire integreerimise kohta ELi elektrivõrku ja selleks on vaja nii otsuseid tegevate organite kui ka põhivõrguettevõtjate ühiseid jõupingutusi.

Brüssel, 21. september 2022

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Christa SCHWENG

(1) https://www.eesc.europa.eu/en/agenda/our-events/events/geopolitics-european-green-deal

(2) ELT C 374, 16.9.2021, lk 84.

(3) ELT C 264, 20.7.2016, lk 28.

(4) ELT C 32, 28.1.2016, lk 8.

(5) ELT C 374, 16.9.2021, lk 84.

(6) ELT C 123, 9.4.2021, lk 22.

(7) ELT C 47, 11.2.2020, lk 30.

(8) ELT C 429, 11.12.2020, lk 105.

Top

Choose the experimental features you want to try