Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Sotsiaaldialoog rohepöörde raames“

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Tšehhi Vabariigi taotlusel)

(2022/C 486/14)

Raportöör:

Lucie STUDNIČNÁ

Konsulteerimistaotlus	nõukogu eesistujariik Tšehhi Vabariik, 26.1.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	5.9.2022
Vastuvõtmine täiskogus	21.9.2022
Täiskogu istungjärk nr	572
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	162/1/7

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Kliimahädaolukorraga tegelemisest on saanud peamine poliitiline prioriteet. Pärast tööstusrevolutsiooni loodud majandusmudel vajab põhjalikku uuendamist. Äärmiselt ulatuslik üleminek digiteeritud kliimaneutraalsele ringmajandusele nõuab märkimisväärseid jõupingutusi kohanemiseks. Venemaa agressioon Ukraina vastu vaid suurendas selle ülemineku vajadust, tuues samal ajal ühiskonna jaoks kaasa tohutud kulud ja koormuse.

1.2.

Euroopa sotsiaalse mudeli lahutamatu osa ja Euroopa konkurentsivõime allikana peab sotsiaaldialoog olema sisukas kõigil tasanditel – Euroopa, riigi, valdkondlikul, piirkondlikul ja töökoha tasandil. Liikmesriigid peaksid teadvustama sotsiaaldialoogi väärtust – asjaolu, et see loob lisaväärtust ning on oluline osa otsustusprotsessis. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et sotsiaaldialoogi tuleks tugevdada ja aktiivselt edendada. See tähendab ka seda, et sotsiaalpartneritel on vaja piisavat pädevust ja neil peab olema ka juurdepääs eksperditoele.

1.3.

Seepärast peab ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide aktiivne osalemine tugeva sotsiaaldialoogi ja kodanikuühiskonna kaasamise kaudu olema lahutamatu osa kogu kliimameetmete poliitikaraamistikust. Liikmesriigid peavad tegema suuremaid jõupingutusi, et kaasata töötajaid ja tagada nende toetus kestliku ühiskonna suunas liikumiseks. See ei puuduta mitte ainult liikmesriike, vaid ka ELi institutsioone.

1.4.

Ametiühingutel on oluline roll töötajate ettevalmistamisel ja esindamisel sotsiaal-ökoloogilise ümberkujundamise protsessis, seega tuleb tagada aktiivne ja sidus sotsiaaldialoog kindlustamaks, et kliimameetmed toovad töötajatele kasu, muudavad ülemineku õiglaseks ega jäta tõepoolest kedagi kõrvale.

1.5.

Sotsiaaldialoogiga peab kaasnema pidev ja tugev kodanikuühiskonna dialoog eelkõige organiseeritud kodanikuühiskonnaga ja sidusrühmade kaasamine. Kliimaneutraalsele majandusele õiglaseks üleminekuks on oluline ehitada üles õiglasem ühiskond, kaotada vaesus ja võidelda rohepöördest tulenevate kohanemisprobleemidega. Kodanikuühiskonna organisatsioonid esindavad miljoneid kaitsetus olukorras olevaid inimesi ja neid, keda süstemaatiliselt tõrjutakse, ning on seetõttu oluline hääl, mis tuleb kaasata üleminekuga seotud otsustesse. Tihe koostöö Regioonide Komiteega selles küsimuses lisaks siia piirkondliku mõõtme.

1.6.

Sotsiaalse õigluse prioriteediks seadmine ja Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine peab olema esmatähtis. Lisaks peab EL edendama ja aktiivselt toetama ka kollektiivläbirääkimisi, et töötajad saaksid kujundada kestlikke ning keskkonnahoidlikke, konkurentsivõimelisi ja inimväärseid töökohti. Sel moel muutub Euroopa Liit mitte üksnes õiglasemaks ja võrdemaks, vaid ka konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks.

1.7.

On väga oluline, et kõik ülemineku käigus loodud töökohad oleksid kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooniga, mis hõlmab õigust inimväärsele tööle, ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimistele, samuti diskrimineerimise, sunniviisilise ja laste töö ning vägivalla ja ahistamise mittelubamist töökohal.

1.8.

Komitee teeb ettepaneku kaardistada süstemaatiliselt sotsiaaldialoogi toimimist liikmesriikide tasandil. Vaja on täiendavaid võrdlevaid uuringuid, et käsitleda sotsiaaldialoogi rolli riiklikes energia- ja kliimakavades, näiteks riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades.

1.9.

Osana üldistest jõupingutustest tugevdada Euroopa rohelise kokkuleppe sotsiaalset mõõdet tuleb stiimulite ja rahastuse kaudu aktiivselt toetada ja tugevdada sotsiaaldialoogi struktuure, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikidele ja sektoritele, kus need institutsioonid on nõrgad.

1.10.

Kooskõlas mittesiduva nõukogu soovitusega kliimaneutraalsusele õiglase ülemineku tagamise kohta rõhutab komitee, et liikmesriikidele tuleks anda suuniseid selle kohta, kuidas käsitleda ülemineku sotsiaalset ja tööhõivemõju. Kaaluda tuleks muu hulgas komitee arvamuses „„Eesmärk 55“: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“ (1) esitatud ettepanekut, millega julgustatakse liikmesriike looma nn õiglase ülemineku komisjone.

1.11.

Komitee rõhutab, et ümberkorraldusprotsessi ajal on oluline õigeaegne teavitamine ja konsulteerimine. Kooskõlas konsulteerimis- ja osalemisõigusi käsitleva direktiiviga tuleb tugevdada töötajate õigusi teavitamisele, konsulteerimisele ja osalemisele (2) kõigil ELi, riiklike ja kohalike ametiasutuste tasanditel. Konsulteerimiseta tehtud otsuseid tuleks vältida ja eelnev teabe edastamine peaks muutuma kohustuslikuks.

2.   Üldised märkused

Taust

2.1.

Ettevalmistava arvamuse koostamist taotles ELi eesistujariik Tšehhi Vabariik osana Euroopa rohelise kokkuleppe sotsiaalse mõõtme ja eelkõige sotsiaaldialoogi rolli hindamisest.

2.2.

Kliimahädaolukorraga tegelemisest on saanud peamine poliitiline prioriteet. Kogu tootmis- ja tarbimissüsteem tuleb põhjalikult ümber kujundada. Samas kui digiteeritud kliimaneutraalsele ringmajandusele üleminekust saadav kasu on vaieldamatu, kaasnevad sellega märkimisväärsed kohanemisjõupingutused ja tohutud kulud ühiskonna jaoks.

2.3.

See põhjalik ümberkorraldusprotsess, mille meie majandus peab mõne aastakümne jooksul kliimaneutraalsuse saavutamiseks läbima, on poliitikast lähtuv protsess, millel on erinev mõju erineva sotsiaal-majandusliku taustaga inimestele, samuti ettevõtetele ja eelkõige VKEdele. Poliitikakujundajatel lasub märkimisväärne vastutus seda mõju käsitleda.

2.4.

Kliimamuutused tekitavad kindlasti uut ebavõrdsust, ning leevendus- ja kohanemismeetmed, kui neid rakendatakse ilma õiglase ülemineku poliitikata, võivad luua võitjaid ja kaotajaid. Seda teadvustades sisaldas Euroopa rohelise kokkuleppe väljakuulutamine 2019. aastal lubadust mitte kedagi kõrvale jätta.

2.5.

Käimasolevat üleminekuprotsessi on veelgi raskendanud kaks erakorralist sündmust: COVID-19 kriis ja põhjalikud muutused Euroopa geopoliitilises olukorras, mis on tingitud Venemaa rünnakust Ukraina vastu. Mõlemad on lühiajaliselt suurendanud koormust ühiskonnale, kuid võivad samal ajal aidata kiirendada ka ümberkujundamist.

Sotsiaaldialoog

2.6.

Viimastel aastakümnetel on suured muutused tootmisvahendites sageli tekitanud kohanemise või üleminekuga seotud probleeme, eriti seal, kus need muutused on toonud kaasa ebakindlamaid ja madalalt tasustatud töökohti, mille tõttu jäävad paljud inimesed, nagu naised ja ebasoodsas olukorras kogukonnad, inimväärsest tööst kõrvale. Seepärast peame tegelema mitme üleminekuprobleemiga, nagu lühiajaliste lepingute sõlmimine, ebakindlad töövormid, erastamine ja ümberkorraldamine, et luua õiglane majandus, kus vaesus likvideeritakse. Seda probleemi käsitletakse ka nõukogu soovituses õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta, mis võeti vastu sotsiaalpoliitika nõukogu 16. juuni 2022. aasta istungil.

2.7.

Sotsiaaldialoogi edendamine on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus. Algatuses „Sotsiaaldialoogi uus algus“ (2016) teadvustati sotsiaaldialoogi tähtsust majanduse elavdamise ja konkurentsivõime seisukohast. Mitmes komitee arvamuses (3) ja resolutsioonis (4) on hiljuti rõhutatud sotsiaaldialoogi tähtsust sellega seotud üleminekutes.

2.8.

Sotsiaaldialoog on samuti tõestanud oma positiivset panust ümberkorraldusprotsessi õnnestumisse. Hästi toimiva sotsiaaldialoogiga ettevõtjad toimivad paremini, on konkurentsivõimelisemad ja vastupidavamad ja maksavad suuremat palka.

2.9.

Komitee rõhutab, et kõigil sotsiaaldialoogi tasanditel Euroopa, riigi, valdkondlikul, piirkondlikul ja töökoha tasandil on rohepöörde juhtimisel ja hõlbustamisel olulised, kuid erinevad funktsioonid. Nende tasandite struktuuridel ja institutsioonidel on siiski väga erinevad tugevused.

2.10.

Sotsiaaldialoogiga peab kaasnema pidev ja tugev kodanikuühiskonna dialoog eelkõige organiseeritud kodanikuühiskonnaga ja sidusrühmade kaasamine. Kliimaneutraalsele majandusele õiglaseks üleminekuks on oluline ehitada üles õiglasem ühiskond, kaotada vaesus ja võidelda rohepöördest tulenevate kohanemisprobleemidega. Kodanikuühiskonna organisatsioonid esindavad miljoneid kaitsetus olukorras olevaid inimesi ja neid, keda süstemaatiliselt tõrjutakse, ning on seetõttu oluline hääl, mis tuleb kaasata üleminekuga seotud otsustesse. Tihe koostöö Regioonide Komiteega selles küsimuses lisaks siia piirkondliku mõõtme.

2.11.

Sotsiaaldialoogi institutsioonidel ja osalejatel on liikmesriikides erinev suutlikkus ja mõju, osalt seetõttu, et liikmesriikide sotsiaal- ja töösuhete mudelid on erinevad, ent mõnel juhul on finantskriisi ja euroala kriisi järgsed detsentraliseerimismeetmed ja -soovitused aktiivselt kaasa aidanud nende nõrgenemisele. Komitee rõhutab, et hästitoimiv sotsiaaldialoog on Euroopa sotsiaalse turumajanduse oluline tunnusjoon, ning peab tervitatavaks asjaolu, et seda on tunnustanud Euroopa Komisjon, tehes seda viimati oma soovitustes nõukogule.

2.12.

Osana üldistest jõupingutustest tugevdada Euroopa rohelise kokkuleppe sotsiaalset mõõdet tuleb aktiivselt toetada ja tugevdada sotsiaaldialoogi struktuure, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikidele ja sektoritele, kus need institutsioonid on nõrgad.

Õiglane üleminek

2.13.

Õiglane üleminek tähendab, et kliimaneutraalsele majandusele ülemineku tööhõive- ja jaotuslikku mõju tuleks käsitleda kliimapoliitika raamistiku lahutamatu osana (nt pakett „Eesmärk 55“) ja mitte ainult täiendavate parandusmeetmetena. Need küsimused hõlmavad mitut mõõdet, nagu CO2 heite vähendamise poliitika jaotuslik mõju, töökohtade kadumine ja töökoha vahetamine, sotsiaalsete põhiõiguste kaitse ning kodanike ja organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamine otsuste tegemisse.

2.14.

Õiglase ülemineku fond ja kavandatud kliimameetmete sotsiaalfond on paketi „Eesmärk 55“ osana mõned peamistest ELi meetmetest, mille eesmärk on leevendada ülemineku mõju kõige enam mõjutatud piirkondadele, vähekaitstud inimestele ja ettevõtjatele. Komisjon tunnustab asjaolu, et komisjon on samuti esitanud nõukogule soovituse, mis käsitleb kliimaneutraalsusele õiglase ülemineku tagamist, et anda liikmesriikidele suuniseid selle kohta, kuidas käsitleda ülemineku sotsiaalset ja tööhõivemõju.

2.15.

Õiglase ülemineku proovikivi peab olema ettevõtete, töötajate ja kodanike kohanemisprobleemide lahendamise tõhusus, julgustades näiteks äritegevust ümber korraldama, töötajaid oskusi täiendama ja ümber õppima ning vältides energiaostuvõimetust ja liikuvusvaesust, tagamaks, et kedagi ei jäeta kõrvale. Iseäranis määrav on see, mil määral kaasatakse konkreetselt neid naisi ja mehi, kelle töökohad kaovad või muutuvad vähem tähtsaks või on muul viisil ohus, ning tagatakse neile kasulik, täisväärtuslik ja turvaline tulevik kvaliteetsel töökohal ning aidatakse neid enesearendamisel, et nad oleksid võimelised neid rolle täitma.

2.16.

Selle ülesande ulatust ei tohi alahinnata. See tähendab hästi läbimõeldud integreeritud keskpikkade ja pikaajaliste majandus- ja sotsiaaleesmärkide väljatöötamist. Seejuures peetakse silmas tootlikkuse ja kaasatuse tagamist, võttes nõuetekohaselt arvesse eri liikmesriikide eripära ning kaasates sotsiaalpartnereid üleriigilisel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil poliitikakujundamise kõigis etappides, sealhulgas sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste kaudu, kui see on asjakohane. Need hõlmavad ressursside tahtlikku ja teadlikku ümbersuunamist mõjutatud valdkondadesse ja piirkondadesse riigi ja kesktasandil. Lisaks uute investeeringute stimuleerimisele toetuste, laenude ja eksperditeadmiste pakkumisega ning mikroettevõtjate ja VKEde tegevuse hõlbustamisele saab idufirmasid aidata kapitaliosaluse kaudu, samuti on võimalik luua uusi avaliku sektori ettevõtteid. Avaliku sektori vahendite eraldamise kõrval on vaja optimeerida riigiabi eeskirjade paindlikkust ja need teatavatel tingimustel isegi peatada.

2.17.

On äärmiselt oluline, et selline ulatuslik ümberkorraldamine, mis hõlmab kümnete miljonite töökohtade ümberkujundamist Euroopas, toimuks tasakaalustatud ja juhitud viisil ning oleks tulevikku suunatud. Hästi toimiv sotsiaalne dialoog on selleks väga oluline. Õiglase ülemineku fondi, millest toetada töötajaid uutele töökohtadele üleminekul, tuleks laiendada nii selle vahendite kui ka kohaldamisala osas, võttes konkreetsetele sektoritele suunatud meetmeid.

2.18.

Kestliku arengu kolm mõõdet – majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane – on omavahel tihedalt seotud ning neid tuleb käsitleda tervikliku ja sidusa poliitikaraamistiku abil. ILO 2015. aasta õiglase ülemineku suunised pakuvad valitsustele ja sotsiaalpartneritele praktilisi vahendeid selle ümberkujundamisprotsessi juhtimisel.

2.19.

ILO 2015. aasta suunistes märgitakse, et oluline on tugev sotsiaalne konsensus kestlikkuse eesmärgi ja selleni jõudmise suhtes. Sotsiaaldialoog peab olema kõigi tasandite poliitika kujundamise ja rakendamise institutsioonilise raamistiku lahutamatu osa. Kõigi asjaomaste sidusrühmadega tuleks pidada asjakohaseid, teadlikke ja pidevaid konsultatsioone.

Sotsiaaldialoog rohepöörde raames

2.20.

Sotsiaaldialoogi ei tohiks näha pelgalt formaalsusena, see peab olema sisukas kõigil tasanditel – Euroopa, riigi, valdkondlikul, piirkondlikul ja töökoha tasandil. See tähendab muu hulgas seda, et sotsiaalpartneritel on vaja piisavat pädevust ja neil peab olema ka juurdepääs eksperditoele.

2.21.

Komitee tunnistab, et sotsiaaldialoogi institutsioonid on eri liikmesriikide erinevate riiklike ja tööstussuhete mudelite ja traditsioonide tõttu ELis väga ebaühtlased.

2.22.

Komitee teeb ettepaneku kaardistada ja jälgida süstemaatiliselt sotsiaaldialoogi toimimist liikmesriikide tasandil (5). Vaja on täiendavaid võrdlevaid uuringuid, et uurida sotsiaaldialoogi rolli riiklikes energia- ja kliimakavades, näiteks riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades.

2.23.

Komitee leiab, et olemasolevad algatused rohepöörde sotsiaalsete probleemide lahendamiseks on jäänud killustatuks. Õiglase ülemineku mehhanism on piiratud ja käsitleb väikest osa üleminekuprotsessist. Kavandataval kliimameetmete sotsiaalfondil on piiratud ulatus ja eesmärk ning ennekõike tasakaalustatakse sellega transpordi ja hoonete valdkonnas kavandatava teise heitkogustega kauplemise süsteemi regressiivset jaotuslikku mõju (vt eelkõige EMSK arvamus kliimameetmete sotsiaalfondi kohta (6)). Samas kui komitee tunnustab nõukogu soovitust kliimaneutraalsusele õiglase ülemineku tagamise kohta, märgib ta ka, et see mittesiduv soovitus ei paku terviklikku poliitilist platvormi, mida EL vajab, et käsitleda ülemineku mõju sellest mõjutatud töötajatele, piirkondadele ja vähekaitstud inimestele.

2.24.

Komitee toonitab, et EL vajab tugevat raamistikku, mille abil tagada võrdsed tingimused ülemineku juhtimiseks. Selline tugev ELi õiglase ülemineku raamistik peaks muu hulgas käsitlema muutusteks valmisolekut ja nendega tegelemist rohepöörde raames töötajate ja ettevõtjate sisulise osalemise ja kodanike kaasamise kaudu.

2.25.

Komitee rõhutab, et ümberkorraldusprotsessi ajal on oluline õigeaegne teavitamine ja konsulteerimine. Konsulteerimiseta tehtud otsuseid tuleks vältida ja eelnev teabe edastamine peaks muutuma kohustuslikuks.

2.26.

Komitee kutsub üles edendama sotsiaaldialoogi ja sidusrühmade kaasamist kõigil tasanditel ning tagama, et uued keskkonnahoidlikud töökohad oleksid head töökohad kooskõlas ILO inimväärse töö tegevuskava ja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga. Kooskõlas nõukogu soovituses kliimaneutraalsusele õiglase ülemineku tagamise kohta esitatuga ning viidates ka komitee arvamusele kliimameetmete sotsiaalfondi kohta, peaks asjaomane fond laialdasemalt tegelema kliimapoliitika jaotusliku mõjuga, võttes sihipäraseid meetmeid energiaostuvõimetuse ja liikuvusvaesuse vastu, toetades ja hõlbustades vähese CO2 heitega tehnoloogiate taskukohasust ja juurdepääsetavust väikesema sissetulekuga leibkondade jaoks.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.

Komitee arvates on oluline tunnistada kliima-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika vastastikust täiendavust. Sotsiaalne mõõde peaks olema tervikliku kliimapoliitika raamistiku lahutamatu osa alates selle kavandamisest kuni rakendamiseni. See hõlmab kogu Euroopa rohelist kokkulepet ja kõiki konkreetseid rakendamismeetmeid paketi „Eesmärk 55“ raames.

3.2.

Komitee tunnistab samuti, et sellel ümberkorraldusprotsessil on tohutu mõju töökohtadele, töösuhetele ja tulujaotusele. See mõjutab kõiki ühiskonna ja majanduse tasandeid alates riikidevahelisest kuni töökoha tasandini ning sotsiaaldialoogil peaks olema keskne roll selle protsessi tulevikku suunatud juhtimisel.

3.3.

Komitee kiidab heaks tugeva ja ambitsioonika kliimapoliitika raamistiku, mille Euroopa Komisjon on kehtestanud Euroopa rohelise kokkuleppe raames ja mida toetavad asjakohased seadusandlikud meetmed, kuid rõhutab samuti, et vaatamata kõigile positiivsetele avaldustele on selle sotsiaalne mõõde endiselt vähe arenenud.

3.4.

Euroopa rohelise kokkuleppe sotsiaalne mõõde jääb peamiselt ELi liikmesriikide ja riiklike sotsiaalpartnerite kätesse, sest neil on parimad võimalused olukorda mõista ja pakkuda meetmeid kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil. Ent rohepöörde sotsiaalsed ja tööhõivega seotud probleemid hõlmavad mitut mõõdet, nagu töökohtade kaotamine ja töökoha vahetamine, tööjõu ümber- ja täiendusõpe, CO2 heite vähendamise poliitika jaotuslik mõju, samuti sotsiaalsete õiguste kaitse ja kodanike osalemine. Seepärast on ELi tasandil vajalikud koordineeritud tegevus ja meetmed, et täiendada ja toetada riiklikku algatust. Kui kliimamuutuste leevendamise meetmeid ei ole asjakohasel tasandil hästi käsitletud, suurendavad ja süvendavad need tõenäoliselt sotsiaalset ebavõrdsust.

Õiglase ülemineku realiseerimine – juhtimis- ja regulatiivsed nõuded sotsiaaldialoogi tugevdamiseks

3.5.

Õiglase ülemineku tegevuskava olulised elemendid on tööturustaatuste vahelised liikumised, sotsiaalkavad ning kestlikud ja inimväärsed uued töökohad koos pikaajalise pühendumisega piirkondlikule ja kogukonna arengule.

3.6.

Tuleks julgustada looma koolitusprogramme, mis on kohandatud individuaalsetele ja tööturu vajadustele ning mida pakuvad spetsiaalsed töökoha vahetamise keskused. Selleks on vaja osaleda ennetavas sotsiaaldialoogis kogukonna ja piirkondlikul tasandil koostöös kõigi sidusrühmadega. Ametiühingud ja tööandjad peaksid tegutsema kooskõlastatult, et toetada tööturustaatuste vaheliste liikumiste programme.

3.7.

Erinevalt kaugeleulatuvatest ja koordineeritud rangetest keskkonnaalastest meetmetest on paketi „Eesmärk 55“ sotsiaalsed elemendid killustatud ja kavandatud nõukogu soovitusel ei ole siduvat õiguslikku mõju.

3.8.

Neid elemente tuleb tugevdada ja sotsiaaldialoogist peaks saama 2050. aasta kliimapoliitika eesmärkide, sealhulgas riiklike energia- ja kliimakavade, riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ja õiglase ülemineku kavade täitmiseks kehtestatud peamiste riiklike poliitikameetmete kohustuslik element.

3.9.

Selleks, et sotsiaaldialoog tooks tulemusi, on vaja vastastikust usaldust ja ühiseid eesmärke, et saavutada tulemused, mis annavad lisaväärtust kõigile asjaosalistele.

3.10.

Mõnes ELi liikmesriigis on selline sotsiaaldialoog juba olemas, teistes mitte. Viimasel juhul tuleks aktiivselt edendada sotsiaaldialoogi, näiteks kehtestades teatava teabe õigeaegse vahetamise kohustuse ning pakkudes sotsiaaldialoogi mitmesuguste haldus- ja tööõiguse küsimuste lahendamiseks, hõlbustades juurdepääsu rahastamisele, lihtsustades planeerimisotsuseid, ehituslubade taotlemist jne. Kuritarvituste vältimiseks peaksid sellised hüved olema seotud tulemuste saavutamise kohustusega.

3.11.

Komitee on teadlik, et mõnes liikmesriigis on tegemist kultuurimuutusega ja et selle saavutamine võib võtta aega. Komitee on siiski veendunud, et investeeritud aeg ja jõupingutused tasuvad end kindlasti ära.

3.12.

Euroopa rohelise kokkuleppe sotsiaalne mõõde tuleb siduda Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ja seda tuleb kajastada Euroopa poolaasta protsessis.

3.13.

Komisjon avaldas 2021. aasta veebruaris aruande (7) sotsiaaldialoogi tugevdamise kohta, mida kasutati 2021. aasta märtsis esitatud Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskavas. Tegevuskava sisaldab komisjoni kohustust esitada 2022. aastal algatus sotsiaaldialoogi toetamise kohta ELi ja riigi tasandil. Komitee on kindlalt veendunud, et need komisjoni tulevased soovitused aitavad oluliselt kaasa selle eesmärgi saavutamisele.

---

(1)  ELT C 275, 18.7.2022, lk 101.

(2)  ELT L 80, 23.3.2002, lk 29.

(3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Tööstuse üleminek rohelisele ja digitaalsele Euroopa majandusele: regulatiivsed nõuded ning sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna roll“ (ELT C 56, 16.2.2021, lk 10); Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Rohelise kokkuleppeni ei saa jõuda ilma sotsiaalse kokkuleppeta“ (ELT C 341, 24.8.2021, lk 23); Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Sotsiaaldialoog kui majanduse jätkusuutlikkuse ja vastupanuvõime oluline tugisammas, võttes arvesse elava avaliku arutelu mõju liikmesriikides“ (ELT C 10, 11.1.2021, lk 14).

(4)  Resolutsioon „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepanekud COVID-19 kriisi järgse ülesehituse ja taastumise kohta: „EL peab juhinduma põhimõttest, et liitu tuleb vaadelda ühise saatusega ühendusena““ COVID-19-järgse taastumise ja ülesehituse allkomitee töö põhjal (ELT C 311, 18.9.2020, lk 1).

(5)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee resolutsioon (ELT C 155, 30.4.2021, lk 1); Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus (ELT C 220, 9.6.2021, lk 38).

(6)  ELT C 152, 6.4.2022, lk 158.

(7)  Report on strengthening EU social dialogue, koostaja Andrea Nahles.