Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Üldhuviteenuste koosloomine kui panus osalusdemokraatia tugevdamisse ELis“

(omaalgatuslik arvamus)

(2022/C 486/11)

Raportöör:	Krzysztof BALON
Kaasraportöör:	Thomas KATTNIG

Täiskogu otsus	20.1.2022
Õiguslik alus	kodukorra artikli 52 lõige 2 –
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	7.9.2022
Vastuvõtmine täiskogus	21.9.2022
Täiskogu istungjärk nr	572
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	226/0/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Üldhuviteenuste koosloomine kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ka otse kodanike poolt on üks tõhusamaid vahendeid osalusdemokraatia elavdamiseks ning seega Euroopa integratsiooni tugevdamiseks. Sel põhjusel pakub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee käesolevas arvamuses välja konkreetsed meetmed, mille abil parandada Euroopa Liidu raamtingimusi selles valdkonnas, et veelgi parandada kodanike õiguste ja hüvede kaitset.

1.2.

Eelkõige kriisiolukorrad, nagu Venemaa hiljutine agressioon Ukraina vastu ja sellest tulenev miljonite inimeste, peamiselt naiste ja laste põgenemine riigist, toovad esile kodanikuühiskonna otsustava rolli. Nimelt suudab kodanikuühiskond kohe spontaanselt ja samas edukalt kombineerida või rakendada koosloomise mudeleid ja menetlusi (eelkõige sotsiaalsete ja haridusalaste üldhuviteenuste puhul) valdkondades, kus tõelise koosloomise kogemus on juba tekkinud.

1.3.

Minevikus on kodanikuühiskonna osalejad alati pakkunud sotsiaal- ja muid üldhuviteenuseid, kui ametiasutused ei ole vajadust nende järele veel määratlenud või kuna äriettevõtted ei ole pidanud nende osutamist kasumlikuks. Enamikul juhtudel võttis riik hiljem nende osutamise üle, olles nii teenuseosutaja või tellija kui ka reguleeriv asutus ja ka teenuste kvaliteedi tagaja. Kõnealuses kontekstis tuleb liikmesriikide ja Euroopa Liidu vahelise subsidiaarsuse põhimõtet, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3, kohaldada ka üldhuviteenuste suhtes. Üldhuviteenuste puhul peaks subsidiaarsuse põhimõte olema lisaks juhtpõhimõte ka suhetes liikmesriikide avaliku halduse kõigi tasandite vahel ning ametiasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel.

1.4.

Kui üldhuviteenuste osutamise juriidiline ja poliitiline vastutus lasub endiselt asjaomasesse vastutavasse esinduskogusse valitud esindajatel ja kodanikud annavad sellele korrapäraselt hinnangu valimistel, teostavad kontrolli üldhuviteenuste asjakohase osutamise üle ametiasutused. Komitee toetab koosloomise lähenemisviisi sihipärast rakendamist. Üldhuviteenused tuleks kujundada koos kasutajate, kogukondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sest seeläbi on võimalik tagada, et ühelt poolt vastavad need tegelikele vajadustele ja teiselt poolt võimaldavad demokraatlikku osalust. See kehtib eelkõige juhul, kui palgatöötajad teevad koostööd vabatahtlike või eneseabistruktuuridega.

1.5.

Seetõttu kutsutakse liikmesriike üles töötama välja ja/või parandama vahendeid, et tagada kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemine kogu üldhuviteenuste osutamise protsessis. Siia kuuluvad ka asjakohased raamtingimused mitte kasumile orienteeritud sotsiaalmajanduslikele tegevustele, nagu need on määratletud komitee 18. septembri 2020. aasta arvamuses „Mittetulunduslike sotsiaalsete ettevõtete kui sotsiaalse Euroopa olulise samba tugevdamine“ (1). Samuti on selleks vaja riigihankeid käsitleva direktiivi 2014/24/EL (2) artikli 77 rakendamist viisil, millega reserveeritakse teatavate tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuri- ja haridusteenuste puhul hankelepingud mittetulundusühendustele, nagu artiklis on sätestatud.

1.6.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et kodanike ja ka majanduse huve teenivate üldhuviteenuste kvaliteetne osutamine sõltub piisavatest ressurssidest, st rahastamisest ja personalist, mis tuleb tagada.

1.7.

Üldhuviteenuste osutamise ja seega ka nende koosloomise raamtingimused kuuluvad eeskätt liikmesriikide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste vastutusalasse. Ometi on siin ka tungiv vajadus julgustada liikmesriike töötama välja kooskavandamise kontseptsioone, luues vahendid, mis hõlbustavad koosloomise mudelite kasutamist. Sellised algatused peaksid julgustama kõiki liikmesriikide asjaomaseid osalejaid edendama üldhuviteenuste koosloomist ja osutamist kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt.

1.8.

Komitee teeb ettepaneku, et komisjon avaldaks selleteemalise töödokumendi, mis oleks aluseks edasistele töödele ning mille eesmärk on töövahendi loomine, mis peaks innustama ja suunama riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi koosloomise mudelite tõhusama kasutamise suunas. Selline dokument peaks muu hulgas sisaldama koosloomisega seotud kaalutlusi lähtuvalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 14 ning ELi toimimise lepingule ja Euroopa Liidu lepingule lisatud protokollist nr 26. Samuti peab selles arvesse võtma Euroopa sotsiaalõiguste sammast, mittetulundusliku sotsiaalmajanduse erilist rolli koosloomises ja selle jaoks vajalikke asjakohaseid raamtingimusi. Lisaks peaks dokument sisaldama ettepanekut innovaatiliste koosloomise projektide toetamise kohta Euroopa ja riiklikul tasandil, võttes arvesse teadusuuringute komponente, ja esitama parimaid tavasid. Tuginedes eespool kirjeldatud töövahendile, võib pärast laiemat konsulteerimist ELi tasandil alustada rohelise raamatu ja seejärel valge raamatu koostamist.

1.9.

Komitee loob omalt poolt foorumi, et tutvustada selles valdkonnas vastastikku ideid ja parimaid tavasid, ja kaasab sinna kodanikuühiskonna organisatsioone, sotsiaalpartnereid, ülikoole ja teadusprojekte, et säilitada ja arendada aruteluprotsessi Euroopa tasandil.

2.   Arvamuse taust

2.1.

Osalusdemokraatia edasiarendamine Euroopa Liidus on üks olulisemaid ülesandeid Euroopa integratsiooni tugevdamiseks populismi ja natsionalismi vastu võitlemisel. Üldhuviteenuste koosloomine kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ka otse kodanike poolt on omakorda üks tõhusamaid vahendeid osalusdemokraatia edendamiseks.

2.2.

Juba aastaid on komitee koostöös eri kodanikuühiskonna osalejate ning akadeemiliste ja teadusringkondade tegelenud üldhuviteenuste ajakohastamise ja arendamisega. Komitees vastutab asjaomase töö eest esmajoones alaline rühm „Üldhuviteenused“.

2.3.

2019. aastal alustati koostööd projekti „Euroopa teenuseinnovatsiooni koosloomine“ (CoSIE) konsortsiumiga, (3) mis koosneb ülikoolidest, omavalitsustest ning üheksa liikmesriigi (Eesti, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Madalmaad, Poola, Rootsi, Soome, Ungari) ja Ühendkuningriigi kodanikuühiskonna organisatsioonidest. Alaline rühm „Üldhuviteenused“ jälgis CoSIE projekti raames toimunud kahe seminari innovaatilisi kogemusi ja järeldusi. Need seminarid olid „Üldhuviteenuste koosloomine: kodanikuühiskonna organisatsioonide roll“, mis toimus 15. aprillil 2021 Brüsselis, ja „Kodanikud kodanike teenistuses: üldhuviteenuste koosloomine ja osutamine kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt“, mis leidis aset 1.-2. detsembril 2021 Lublinis (Poola) ja korraldati koostöös Lublini linnaga ning Ukraina partnerite osavõtul.

2.4.

Koosloomine on lahutamatult seotud avalike teenuste reformi üle aset leidvate laiemate aruteludega. Uue avaliku halduse (New Public Management) puhul keskenduti tõhususe suurendamisele, erasektori juhtimismudelite rakendamisele ning teenusepakkuja ja tarbija suhete loomisele avalikes teenustes, kus lähtepunktiks olid teenusekasutajate vajadused, nõudmised ja valikud. See oli 1990ndatel ja 21. sajandi esimesel kümnendil enim kasutusel olnud mudel, kuid seda kritiseeriti, kuna see ei olnud nii tulemuslik ja tõhus kui eeldatud, ning selle innovatsioonipotentsiaal oli kesine (4). Uue avaliku halduse järgsed suundumused (miniparadigmad (5)) avalike teenuste uuenduste vallas keskendusid aktiivsele, ühiselt tootvale kodanikule ja mitte enam isiklikust huvist ajendatud passiivsele üksiktarbijale. Lisaks nihkus fookus kasutajarühmade ja sidusrühmade võrgustike integratsioonile ja koordineerimisele, mitte nende killustamisele. Koosloomist peetakse uue avaliku halduse järgsete mudelite põhikontseptsiooniks (6).

2.5.

Komitee varasemate tööde tulemused selles valdkonnas näitavad, et üldhuviteenuste koosloomine ja osutamine kodanike või nende organisatsioonide poolt toob kaasa osalusdemokraatia tugevnemise ja ka sotsiaalmajanduse edasi arendamise Euroopa Liidus. See lisandub teistele olulistele rollidele, mida üldhuviteenused täidavad kõigi muude ühiskondlike tegevuste hädavajaliku võimaldajana.

3.   Üldhuviteenused

3.1.

Euroopa integratsiooni käigus, millele on omased pinged ühtsuse ja mitmekesisuse vahel, töötati välja uus lähenemisviis teenustele, mida reguleerivad erieeskirjad ja standardid. Selle eesmärk on tagada, et kõigil kodanikel ja kõigil sidusrühmadel oleks juurdepääs olulistele teenustele, mis moodustavad praegu ja tulevikus inimväärse elu aluse ning on hädavajalikud ühiskonnaelus osalemiseks – üldhuviteenused. Üldhuviteenuseid võib osutada erinevates kontekstides, kas konkurentsile avatud turgudel üldist majandushuvi pakkuvate teenustena või majandushuvi mittepakkuvate üldhuviteenustena, mis on neilt turgudelt välja arvatud. Komisjon eristab (7) seejuures üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, majandushuvi mittepakkuvaid üldhuviteenuseid ja üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid (mis võivad olla nii majanduslikud kui mittemajanduslikud). Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste (8) või majanduslike teenuste suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artiklit 106.

3.2.

Seda lähenemisviisi on järk-järgult tugevdatud ja täpsustatud.

3.2.1.

Üldhuviteenused on osa Euroopa ühistest väärtustest ning neil on oma koht ühiskondliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel ELis (9). Komitee juhib seevastu tähelepanu liidu ühistele väärtustele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 14 tähenduses, nagu need on sätestatud Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu lisas leiduvas protokollis nr 26 üldhuviteenuste kohta. Siin esitatud põhimõtete edasiarendamise abil võib olla võimalik suurendada tõhusust ja kõrvaldada vajakajäämisi.

3.2.2.

Neil ühistel väärtustel on kolm mõõdet: riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste kaalutlusõigus kasutajate vajaduste rahuldamiseks; mitmekesisuse ning kasutajate vajaduste, eelistuste ja demokraatlike valikute erinevuste ning erinevate geograafiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste austamine; hea kvaliteet, ohutus, vastuvõetav hind, võrdne kohtlemine ning üldise juurdepääsu ja kasutajate õiguste edendamine (10).

3.2.3.

Need teenused on ELi liikmesriikide majandus- ja sotsiaalsüsteemide oluline lüli ning üldiselt Euroopa sotsiaalmudeli tähtis osa. Euroopa kodanikud ja ettevõtjad ootavad õigustatult, et nende käsutuses oleks lai valik usaldusväärseid, stabiilseid ja tõhusaid üldhuviteenuseid (sh üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid), mis on kvaliteetsed ja vastuvõetava hinnaga. Need teenused tagavad kollektiivsete vajaduste ja huvide – üldise hüvangu ülesannete – rahuldamise. Komitee juhib selgesõnaliselt tähelepanu sellele, et nende teenuste kvaliteetne osutamine kodanikele ja majandusele sõltub piisavatest ressurssidest, st rahastamisest ja personalist, mis tuleb tagada.

3.2.4.

Juurdepääs üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele on osa põhiõigustest (11) ja Euroopa sotsiaalõiguste sambast (12). Kui Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõttes mainitakse sõnaselgelt esmatähtsaid üldhuviteenuseid, siis samba teised põhimõtted kirjeldavad üldhuviteenuste olulisi valdkondi, nagu haridus, eluase ja abi kodututele, pikaajaline hooldus, puuetega inimeste kaasamine, tervishoid, kui nimetada neist vaid mõned.

3.2.5.

Majandushuvi mittepakkuvate üldhuviteenuste suhtes ei kohaldata siseturu- ja konkurentsieeskirju, nende suhtes kehtivad üksnes ELi üldpõhimõtted (läbipaistvus, mittediskrimineerimine, võrdne kohtlemine, proportsionaalsus) (13).

3.2.6.

Liit ja liikmesriigid hoolitsevad selle eest, et „niisugused teenused toimiksid põhimõtete ja tingimuste ning eelkõige majandus- ja rahandusalaste tingimuste alusel, mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid“ (14).

3.2.7.

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kohaldatakse aluslepingute sätteid, eriti konkurentsieeskirju, niivõrd, kuivõrd nimetatud eeskirjade kohaldamine ei takista juriidiliselt ega faktiliselt nendele määratud eriülesannete täitmist (15).

3.3.

Üldhuviteenuste eesmärk on rahuldada kõigi kodanike ja kõigi sidusrühmade vajadusi, võttes arvesse nende arengut ajas ja ruumis ning need on oma olemuselt dünaamilised. Üldhuviteenused võivad hõlmata näiteks selliseid valdkondi nagu ohutus, tervishoid, sotsiaalteenused, sealhulgas puuetega inimeste kaasamine, pikaajaline hooldus, sotsiaaleluruumid, (16) haridus, samuti Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõttes (17) sõnaselgelt nimetatud esmatähtsate teenuste valdkondi.

3.4.

Üldhuviteenuste puhul on liikmesriikide ja Euroopa Liidu vahelise subsidiaarsuse põhimõte sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3. EL kehtestab põhimõtetele üldise raamistiku, mis lähtub kõigi kodanike ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna osalejate vajadustest. Üldhuviteenuste määratlemine ja rakendamine on omakorda liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste pädevuses. Üldhuviteenuste puhul peaks subsidiaarsuse põhimõte olema lisaks juhtpõhimõte ka suhetes liikmesriikide avaliku halduse kõigi tasandite vahel ning ametiasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel.

3.5.

Üldhuviteenustele avaldavad mõju mitmed pinged eri aspektide vahel – põhiõiguste tagamine; majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohalikud eesmärgid; kestliku arengu, keskkonnakaitse ja kliimamuutustevastase võitluse eesmärgid; sotsiaalse turumajanduse, ühtse turu ja konkurentsieeskirjade rakendamine. Sobiv tasakaal tuleb leida juhtumipõhiselt, pragmaatilisel viisil ning kõiki sidusrühmi kaasates, et vastata iga üksikisiku ja kogukonna vajadustele.

4.   Üldhuviteenuste koosloomine

4.1.

Kodanikuühiskonna osalejad on alati pakkunud sotsiaal- ja muid üldhuviteenuseid, kui ametiasutused ei ole vajadust nende järele veel määratlenud või kuna äriettevõtted ei ole pidanud nende osutamist kasumlikuks. Enamikul juhtudel võttis riik hiljem nende osutamise üle, olles nii teenuseosutaja kui ka reguleeriv asutus ja ka teenuste kvaliteedi tagaja.

4.2.

Üldhuviteenuseid osutavad või tellivad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsusüksused ise. Kui poliitiline vastutus lasub nendesse omavalitsuste esinduskogudesse valitud esindajatel ja kodanikud annavad sellele korrapäraselt hinnangu valimistel, teostavad kontrolli üldhuviteenuste asjakohase osutamise üle ametiasutused. Kasutada võib kahte eri lähenemisviisi, nimelt ülalt alla lähenemisviisi: riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste algatused, või alt üles suunatud lähenemisviisi: koosloomine, millesse on kaasatud kodanikud ja/või kodanikuühiskonna organisatsioonid. Käesolevas arvamuses keskendutakse viimati nimetatud lähenemisviisile. Komitee toetab koosloomise lähenemisviisi laialdast rakendamist. Üldhuviteenused tuleks kujundada koostöös kasutajate, kogukondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sest seeläbi tagatakse nii inimeste vajaduste täitmine kui ka demokraatliku osaluse võimaldamine.

4.3.

Koosloomise rakendamise valdkonnad ja tase sõltuvad siiski kontekstist. Mitte kõigi teenuste, kogukondade ja teenuseosutajate suhtes – eeskätt sellistes elutähtsates taristuvaldkondades nagu energia- ja veevarustus – ei ole võimalik kohaldada radikaalselt uut lähenemisviisi teenustele ja vastutuse jagamisele. Kuid iga samm koostöö abil kaasotsustamisõiguse suurendamise ja tõhusate lahenduste edendamise suunas on heakskiitu väärt. Kasutajate kaasatuse suurendamiseks võiks soovitada nn koosloomise treppi, (18) mis kujutab endast asjaomaste avaliku ja erasektori osalejate süstemaatilist kaasamist eri tasanditel. Madalaim trepiaste vastaks väiksele kaasatusele, mille puhul avaliku sektori asutuste eesmärk oleks suurendada kodanike mõjuvõimu, et parandada nende suutlikkust oma eluga toime tulemisel ja julgustada neid osalema avaliku sektori pakutavate teenuste koosloomisel. Kõige kõrgemal astmel lihtsustataks ühisel tegevuskava koostamisel ja probleemide määratlemisel põhinevat ühisinnovatsiooni, uute ja kasutamata lahenduste ühist kavandamist ja testimist ning avaliku ja erasektori lahendustel põhinevat koordineeritud rakendamist.

4.4.

Koosloomine tähendab tugevatel külgedel põhinevate tööviiside kasutuselevõttu. Sellise lähenemisviisiga koondatakse teenuse kasutajate (materiaalsed ja mittemateriaalsed) vahendid, võimed ja soovid, selle asemel et üksnes registreerida ja rahuldada nende vajadusi. See lähenemisviis põhineb eeldusel, et kõigil kodanikel on väärtuslikke ja sageli tunnustamata tugevaid külgi (kultuur, aeg, elu- ja õppimiskogemused, praktiline oskusteave, suhted, oskused, ideed), mille abil on võimalik aidata kaasa teenuste arendamisele ja osutamisele. Koosloomise metoodilised töövahendid hõlmavad mitmeid meetodeid: rahulolu-uuringud (näiteks e-kaubanduses), küsitlused, arvamuse avaldamise eri viisid, kasutades selleks digivahendeid, teemarühmi ja paneelarutelusid, ja osalusmeetodid (nt sotsiaalsed häkatonid, avatud ruumi tehnoloogiad, LivingLabs, maailmakohvikud, teenuste näidised, disainerimõtlemine, kasutajateekonnad ja mitmesugused veebipõhised osalusvahendid).

4.5.

Koosloomine ei ole aga tehniline lahendus ja seda ei ole võimalik saavutada ühte meetodit kasutades. See on lähenemisviis, mida järgitakse teenuste kavandamise ja osutamise protsessi eri etappides. Töövahendite radikaalsem suund sisaldab kaasvalitsemise vorme, mis edendavad võimu nihkeid ja mõnikord teenuste omandiõiguse üleminekut inimestele ja kogukondadele. Siia alla kuulub selliste inimeste ametlik kaasamine, kes omavad ulatuslikke elukogemusi juhtimislepingute, vastastikuste kokkulepete, ühistute ja kogukonnaorganisatsioonidega.

4.6.

Koosloomise protsessi edu eeltingimus on kutsuda osalema kõik potentsiaalsed kasutajarühmad, et nad saaksid esindada oma huve. Kallutatud osalemine, mis soosib kodanikke, kellel on rohkem vahendeid või kes on valmis rohkem osalema, võib viia ebademokraatlike protsessideni.

4.7.

Koosloomise veel üks vältimatu eeltingimus on selles protsessis osalejate vaheline usaldus. See saab tekkida teenuseosutajate ja sidusrühmade vahel ainult siis, kui on olemas läbipaistvus selle suhtes, mida teenus koosloomise protsesside kaudu peaks saavutama ning mil määral jagatakse avalikult koosloojatega teenuse kohaldusala ja ulatust (19).

4.8.

Koosloomine peaks alati toimuma riiklike, piirkondlike ja kohalike vajaduste kavandamise kontekstis. Alati tuleb arvestada eri vajaduste vaheliste ebakõladega. Kui vajadused on kindlaks tehtud, võib korraldada avalikke konsultatsioone, et koguda ettepanekuid nende olulisuse alusel järjekorda seadmiseks ning et pakkuda asjaomastele vahendavatele ja otsuseid tegevatele organitele kriteeriumid otsuste tegemiseks. Eesmärk on tagada kvaliteet, tarnekindlus ja juurdepääsetavus, võrdne kohtlemine ja kasutajate õiguste austamine. Üldhuviteenuste lõppeesmärgiks peab jääma kasu ühiskonnale tervikuna. Koosloomise protsess ei tohi mingil juhul kaasa tuua teenuste kvaliteedi langust, põhjendamatut hinnatõusu või teenuste kättesaadavuse vähenemist.

4.9.

Koosloomine on dünaamiline vastastikune suhe teenuseosutajate, teenusekasutajate ja muude sidusrühmade vahel ning sisaldab mitmeid võimalikke etappe:

4.9.1.

koosalgatamine: konkreetsete teenuste eesmärkide ja sihtide ühine kindlaksmääramine alates protsessi algusest;

4.9.2.

sidusrühmade kaasamine: uute osalejate (kasutajad, teenusekasutajad, teenusepakkujad) kaasamine ja nende kaasatuse säilitamine kogu protsessi vältel;

4.9.3.

kooskavandamine: teenuste ühine kavandamine;

4.9.4.

koosrakendamine: teenuste ühine osutamine;

4.9.5.

koosjuhtimine: teenuste ühine korraldamine ja haldamine;

4.9.6.

kooshaldamine: poliitikameetmete ühine sõnastamine;

4.9.7.

kooshindamine: teenuste tulemuslikkuse ja tõhususe või tehtud otsuste ühine hindamine konkreetsete kriteeriumide alusel.

4.10.

Sellega seoses väärib märkimist, et praktikas on juba olemas innovaatilised mudelid, mille puhul ei ole avalike teenuste osutamine ilma kasutajate aktiivse kaasamiseta üldse võimalik (20).

4.11.

Oluline on üldhuviteenuste väljatöötamine koostöös kasutajate, kogukondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, selleks et nad looksid ja rikastaksid üldhuviteenuste väärtust, st hoolitseksid suurema heaolu või ühise arusaama eest ühisest hüvest, mis võib olla aluseks poliitika, strateegiate ja teenuste väljatöötamisele. Koosloodud teenuste arendamise protsessis töötavad koos inimesed, kes kasutavad teenuseid, ja spetsialistid, kes neid kavandavad, loovad ja osutavad (21). Seetõttu on selles protsessis innovaatori, teenuseosutaja ja teenuse kasutaja rollid kattuvad.

4.12.

Koosloomise lisaväärtus luuakse alati aktiivses koostöös avaliku sektori asutuste vahel, kes kannavad õiguslikku ja/või poliitilist vastutust üldhuviteenuste osutamise eest, teenuseosutajate ning teenuse kasutajate vahel, kes tuleb kaasata demokraatlikusse koosloome protsessi. Koosloomine suurendab seeläbi poliitiliste otsustajate langetatud otsuste demokraatlikku legitiimsust.

4.13.

See lisaväärtus annab erilisel viisil panuse demokraatliku osaluse tugevdamisse eelkõige juhul, kui teenuseosutajad pärinevad kodanikuühiskonna organisatsioonide või mittetulundusliku sotsiaalmajanduse ringkondadest, kus täiskohaga ametnikud teevad koostööd vabatahtlike või eneseabistruktuuridega või kus kasutajate huve esindavad kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad avaldada reaalset mõju avaliku või erasektori teenuseosutajatele. Lisaks muule on koosloomisel ka moraalne mõõde, see tugevdab kogukondi, ühtekuuluvust ja osalejate omavahelist usaldust (22).

4.14.

See on tunnetatav ka kriisiolukordades. Hiljutise näitena võib esile tuua selle, kuidas kodanikuühiskonna organisatsioonid osutasid teenuseid (eriti sotsiaal- ja haridusvaldkonnas) Ukraina sõjapõgenikele ja neid kaasates. Kodanikuühiskonna kohene suutlikkus rakendada spontaanselt koosloomise mudeleid ja menetlusi osutus äärmiselt oluliseks ja ka võimalikuks piirkondades, kus oldi juba kokku puututud edukate koosloomise protsessidega.

5.   Poliitilised algatused Euroopa tasandil

5.1.

Kuigi üldhuviteenuste osutamise raamtingimuste ja seega nende koosloomise eest vastutavad peamiselt liikmesriigid, piirkonnad ja kohalikud omavalitsused, on vaja riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi julgustada toetama piisavalt kvaliteetsete üldhuviteenuste osutamist. Selleks on tungivalt vaja julgustada liikmesriike, et nad töötaksid välja kooskavandamise kontseptsioone, luues selleks töövahendid, mis hõlbustavad kooskavandamise mudelite kasutamist. Sellised algatused peaksid innustama kõiki liikmesriikide asjaomaseid osalejaid edendama üldhuviteenuste koosloomist ja osutamist kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt. See on oluline ka seetõttu, et koosloomise lähenemisviis aitab märkimisväärselt kaasa muutuvate vajadustega kohanemisele ning nende ajakohastamisele ja tulevikule suunatusele.

5.2.

Selleks kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles kasutama valdkonnaülest lähenemisviisi, milles arvestatakse komisjoni eri pädevusvaldkondade ja kõikide sidusrühmadega, et töötada välja vahendite kogum, mis sisaldab erinevaid koosloomise vorme, elluviidud katseprojekte ja nende põhjal tehtavaid järeldusi.

5.3.

Konkreetsemalt teeb komitee ettepaneku, et komisjon avaldaks selleteemalise töödokumendi, mis oleks aluseks edasistele töödele ning mille eesmärk on töövahendi loomine, mis peaks innustama ja suunama riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi koosloomise mudelite tõhusama kasutamise suunas. Selline dokument peaks muu hulgas sisaldama koosloomisega seotud kaalutlusi lähtuvalt ELi toimimise lepingu artiklist 14, ELi toimimise lepingule ja Euroopa Liidu lepingule lisatud protokollist nr 26. Samuti peab selles arvesse võtma Euroopa sotsiaalõiguste sammast, mittetulundusliku sotsiaalmajanduse erilist rolli koosloomises ja selle jaoks vajalikke raamtingimusi, nagu need on määratletud komitee 18. septembri 2020 arvamuses „Mittetulunduslike sotsiaalsete ettevõtete kui sotsiaalse Euroopa olulise samba tugevdamine“ (23). Dokumendis tuleks viidata ka riigihankeid käsitleva direktiivi 2014/24/EL (24) artikli 77 rakendamisele viisil, millega reserveeritakse teatavate tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuri- ja haridusteenuste puhul hankelepingud mittetulundusühendustele, nagu artiklis on sätestatud. Lisaks peaks dokument sisaldama ettepanekut innovaatiliste koosloomise projektide toetamise kohta Euroopa ja riiklikul tasandil, võttes arvesse teadusuuringute komponente, ja esitama parimaid tavasid. Tuginedes eespool kirjeldatud töövahendile, võib pärast laiemat konsulteerimist ELi tasandil alustada rohelise raamatu ja seejärel valge raamatu koostamist.

5.4.

Komitee looks omalt poolt foorumi, et selles valdkonnas vastastikku ideid ja parimaid tavasid tutvustada, ja kaasaks sinna kodanikuühiskonna organisatsioone, ülikoole ja teadusprojekte, et säilitada ja arendada aruteluprotsessi Euroopa tasandil.

---

(1)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 131.

(2)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0024&from=ET

(3)  https://cosie.turkuamk.fi.

(4)  Drechsler, W., „Towards a Neo-Weberian European Union? Lisbon agenda and public administration“, Halduskultuur, 2009, 10(1), lk 6–21.

(5)  Çolak, Ç. D., „Why the new public management is obsolete: an analysis in the context of the post-new public management trends“, Croatian and Comparative Public, 2019, 19(4), lk 517–536, https://doi.org/10.31297/hkju.19.4.1.

(6)  Torfing, J., Sørensen, E., & Røiseland, A., „Transforming the public sector into an arena for co-creation: Barriers, drivers, benefits and ways forward“, Administration & Society, 2019, 51(5), 795–825, https://doi.org/10.1177/0095399716680057.

(7)  https://ec.europa.eu/info/topics/single-market/services-general-interest_et.

(8)  Varem olid üldhuviteenused sätestatud Rooma lepingutes ja nüüd ELi toimimise lepingu artiklis 106.

(9)  ELi toimimise leping, üldsätted, artikkel 14.

(10)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokoll nr 26.

(11)  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 36.

(12)  Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõte nr 20.

(13)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokoll nr 26.

(14)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 14.

(15)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 106.

(16)  Arvestades paljudes liikmesriikides toimuvat eluasemekriisi süvenemist, muutuvad taskukohased eluasemed esmatähtsate teenustena üha olulisemaks.

(17)  Veevarustus, kanalisatsioon, energia, transport, finantsteenused ja digitaalne kommunikatsioon.

(18)  Torfing, J., Sørensen, E., & Røiseland, A., „Transforming the public sector into an arena for co-creation: Barriers, drivers, benefits and ways forward“, Administration & Society, 2019, 51(5), 795–825, https://doi.org/10.1177/0095399716680057.

(19)  https://cosie.turkuamk.fi/arkisto/index.html

(20)  Nagu näiteks Prantsusmaal Services Publics Partagés (jagatud avalikud teenused): https://service-public-partage.fr/.

(21)  Social Care Institute of Excellence, Co-production in social care: what it is and how to do it?, 2015, SCIE Guide 51.

(22)  C. Fox et al. A New Agenda for Co-Creating Public Services, 2021, Turku University of Applied Sciences, https://julkaisut.turkuamk.fi/isbn9789522167842.pdf.

(23)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 131.

(24)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0024&from=ET