52022IE0827

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52022IE0827 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52022IE0827

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Avaliku sektori investeeringud energiataristusse kliimaprobleemide lahendamise osana“ (omaalgatuslik arvamus)

EESC 2022/00827

ELT C 486, 21.12.2022, p. 67–75 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

21.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 486/67

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Avaliku sektori investeeringud energiataristusse kliimaprobleemide lahendamise osana“

(omaalgatuslik arvamus)

(2022/C 486/10)

Raportöör:	Thomas KATTNIG
Kaasraportöör:	Lutz RIBBE

Täiskogu otsus	20.1.2022
Õiguslik alus	kodukorra artikli 52 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	7.9.2022
Vastuvõtmine täiskogus	22.9.2022
Täiskogu istungjärk nr	572
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	162/7/8

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Kliimakriisi tagajärjed mõjutavad Euroopat ja maailma väga tugevalt. Kuigi kliimamuutustega tõhusaks kohanemiseks kättesaadavad võimalused on viimastel aastatel suurenenud, viitavad eksperdid rahaliste vahendite ebapiisavale kasutuselevõtule, kodanike ja erasektori liiga vähesele kaasamisele ning poliitilise juhtimise puudumisele.

1.2.

Kasvava elektrinõudluse rahuldamiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja kahekordistada investeeringuid elektrivõrku 55 miljardi euroni aastas ja suurendada rahastamist puhta tootmise võimsuse loomiseks 75 miljardi euroni aastas (1). Sellel taustal on avaliku sektori investeeringud arukatesse ja taastuvatesse energiasüsteemidesse ning salvestustaristusse väga olulised, et tagada varustuskindlus, võidelda energiaostuvõimetuse vastu, kindlustada taskukohased hinnad ja luua töökohti.

1.3.

Komitee toetab komisjoni ettepanekuid kiirendada ja sujundada taastuvenergia suhtes kohaldatavaid loamenetlusi ning määratleda selliste projektide jaoks nn eelisarendusalad. Siin peitub märkimisväärne potentsiaal energiasüsteemi kiireks ümberkujundamiseks. Veelgi olulisem on võimalikult konkreetselt kindlaks määrata, milliseid lihtsustusi nn eelisarendusaladel kohaldatakse.

1.4.

Euroopa energiaalastes õigusaktides ei tunnustata kliimakaitset võrkude reguleerimise eesmärgina. Selle tulemusena on ka riikide reguleerivatel asutustel keeruline luua stiimuleid elektrijaotusvõrkude ümberehitamiseks, laiendamiseks ja ajakohastamiseks selliselt, et need vastaksid kliimaneutraalsuse nõuetele.

1.5.

Seoses energiasüsteemide ja -taristu tulevase korraldusega on komitee korduvalt rõhutanud, et kõik tarbijad – kodumajapidamised, ettevõtjad ja energiakogukonnad – peavad aktiivselt osalema arukate energiasüsteemide arendamises. Tuleb pakkuda stiimuleid, et kodanikuühiskond saaks osaleda energiasüsteemi ümberkujundamises, ent panustaks ka rahastamisse.

1.6.

Võrreldes teiste tähtsamate majandusjõududega on ELis CO2 heite vähendamiseks vajalikku puhta energia tehnoloogiasse tehtavate avaliku sektori investeeringute määr kõige madalam ja see ohustab ELi konkurentsivõimet. Liberaliseerimise algusest saadik on elektriettevõtjate investeeringud vähenenud. Investeeringute vähenemine tõi kaasa energiavarustuse häired ja takistab taastuvenergiat veelgi laiemalt kasutusele võtmast. Seepärast toetab komitee komisjoni ettepanekut kasutada taastekavasid ning taaste- ja vastupidavusrahastut, samuti täiendavaid vahendeid, mida eraldatakse Ühtekuuluvusfondist regionaalarenguks ja ELi põllumajanduspoliitika vahenditest kava „REPowerEU“ rakendamiseks.

1.7.

Turukorraldust ja reguleerimist tuleb kohandada vastavalt tulevasele uuele tegelikkusele, milles valdaval kohal on taastuvenergia (sealhulgas detsentraliseeritum tootmine ja suurem kohapealne tarbimine), tuleb luua eri osalejatele vajalikud tingimused ja tagada piisav tarbijakaitse. Komitee kiidab heaks komisjoni kavatsuse uurida võimalusi elektrituru korralduse optimeerimiseks ning toetab kindlalt turuhinnanguid, millega analüüsitakse kõigi potentsiaalsete energiaturul osalejate käitumist ja energiaturu korraldust. Igal juhul rõhutab komitee, et enne mis tahes ettepaneku esitamist on oluline teha põhjalik mõjuhinnang.

1.8.

Komitee soovitab veel kord kohaldada avaliku sektori investeeringute suhtes tasakaalus eelarve nõuet, et tagada tootlikkus ning tulevaste põlvkondade heaolu sotsiaalne ja ökoloogiline alus.

1.9.

Erainvestoreid kaasav segarahastamine on üks võimalus vaid juhul, kui on tagatud, et lepingute sõlmimine on läbipaistev ja avalikul sektoril ei teki seetõttu riikliku rahastamisega võrreldes põhjendamatuid lisakulusid. Põhjendatud lisakulud peavad olema täiesti läbipaistvad. Seda olulisem on, et selliste segarahastamismudelite puhul määratletakse selgelt õigused ja kohustused, selgitatakse vastutusega seotud küsimusi ning nähakse ette tõhus ja kiire konfliktide lahendamise süsteem, et vältida pikaajalisi lisakulusid ja ebasoodsaid vastutusküsimusi.

1.10.

1.11.

Komitee on veendunud, et erilist tähelepanu tuleks pöörata võrkude laiendamise määratlemisele ülekaaluka avaliku huvina, kliimameetmete lisamisele regulatiivse eesmärgina ning üldiselt taastuvenergia ja elektrivõrgu planeerimise paremale sünkroonsusele. Siinkohal on kindlasti vaja konkreetseid Euroopa Liidu regulatsioone.

1.12.

Viimase kümnendi arengud, võrgu laiendamisega seotud probleemid, energiahindade ülisuur tõus, küberrünnakute oht ning samuti Ukraina sõda näitavad selgelt, mis on kaalul: nimelt küsimus, kes hakkab tulevikus käsutama sellist keskset taristut nagu energiavõrk. Seega on eelkõige olemas avalik huvi. See eeldaks järelikult avaliku sektori omandit, mis on pühendunud ühishüvele ja kõrvaldaks praeguse ebavõrdsuse.

1.13.

Küsimus, millised eelised ja puudused on energiataristu avaliku sektori ja eraomandisse kuulumisel ja/või erafinantseerimisel hästi toimiva energiaturu seisukohast, on kahtlemata oluline ja seda tuleks analüüsida komisjoni kavandatavas energiaturu korralduse optimeerimise võimaluste hinnangus. Sellise analüüsi tulemused võivad olla väärtuslik otsustamisvahend liikmesriikidele, kelle vastutus on otsustada energiataristu avaliku sektori või eraomandisse kuulumise üle. Komitee arvates ei ole elekter mitte ainult kogu ELi majanduse jaoks oluline strateegiline kaup, vaid ka avalik hüve. Seepärast kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles üksikasjalikult analüüsima kogu Euroopa energiasektori erastamise ja liberaliseerimise protsessi mõju ja tagajärgi seoses stabiilsuse, varustuskindluse ja elektrituru toimimisega ning kujundama tulemuste alusel kogu energiasektori ümber, nähes ette võimalused riikliku ja avaliku sektori rolli tugevdamiseks.

2. Arvamuse taust

2.1.

Kliimakriisi tagajärjed mõjutavad juba praegu miljardeid inimesi kogu maailmas, aga ka ökosüsteeme, nagu näitavad valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) viimased aruanded. Ja seda vaatamata asjaolule, et temperatuuritõus ei ole veel jõudnud Pariisis eesmärgiks seatud 1,5 kraadini. Eriti problemaatiline on asjaolu, et süsteemidel ja elanikkonnarühmadel, keda kuumus, põud, üleujutused, haigused ning vee- ja toidupuudus kõige raskemini tabavad, on sageli kõige vähem ressursse sellega toimetulekuks.

2.2.

Viimastel aastatel on lisandunud kättesaadavaid võimalusi kliimamuutustega tõhusalt kohaneda. Mitmel pool Euroopas ei ole rakendatud ja kavandatud meetmed siiski piisavad. Eksperdid viitavad rahaliste vahendite ebapiisavale kasutuselevõtule, kodanike ja erasektori liiga vähesele kaasamisele ning poliitilise juhtimise puudumisele.

2.3.

Asjaolu, et Ukraina sõja tõttu eraldatakse Euroopas praegu sõjaliseks otstarbeks kiiresti suuri rahasummasid, tekitab kartust, et rahalised vahendid on seotud ja selle tagajärjeks võivad olla viivitused kliimameetmete rakendamisel. Seepärast kiidab komitee heaks komisjoni kavas „REPowerEU“ (2) välja kuulutatud meetmed ja vahendid, mille abil vähendada ELi sõltuvust – eelkõige Venemaalt pärit – fossiilkütustest, võttes energiasäästumeetmeid, kiirendades üleminekut taastuvenergiale, edendades tarnijate mitmekesistamist ja ühendades jõud vastupidavama energiasüsteemi ja tõelise energialiidu saavutamiseks.

2.4.

Kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb taastuvenergia mahtu enam kui kahekordistada. Juba täna ulatuvad kulutused roheelektrile, mida ei saa kasutada ega transportida ja mida tuleb piirata, sellistes suurtes riikides nagu Saksamaa mitmesaja miljoni euro suuruste summadeni aastas. See majanduskahju mitmekordistub, kui elektrivõrke ja salvestusvõimsusi kiiresti ei laiendata ning samal ajal ei parandata võimalusi elektrit otse kohapeal kasutada. Võrgu planeerimisel ja reguleerimisel on oluline viia energiavõrkude arendamine kooskõlla kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Seejuures on otsustav tähtsus jaotusvõrkudel, sest siia ühendatakse enamik taastuvenergia rajatisi.

2.5.

Nende nõuete täitmiseks on vaja investeeringuid elektrivõrku kahekordistada 55 miljardi euroni aastas ja suurendada rahastamist puhaste tootmisvõimsuste loomiseks 75 miljardi euroni aastas (3). Sellega seoses rõhutab komitee lisaväärtust, mida pakuvad komisjoni ettepanekud taastuvenergiaprojektidele loa andmise kiirmenetluse ja selliste projektide jaoks nn eelisarendusalade kindlaksmääramise kohta. Komitee toetab taastuvenergia suhtes kohaldatavate loamenetluste kiirendamist ja sujundamist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata jaotusvõrkudele, sest just siin suunatakse taastuvenergia üldjuhul võrku.

2.6.

Sellel taustal on avaliku sektori investeeringud arukatesse ja taastuvatesse energiasüsteemidesse väga olulised, et tagada varustuskindlus, võidelda energiaostuvõimetuse vastu, tagada taskukohased hinnad ja töökohtade loomine. Kahtlemata avaldab rohepööre Euroopa rohelise kokkuleppe tähenduses ülisuurt mõju tööhõive olukorrale CO2-mahukates energiasektorites. Samal ajal loob kliimaneutraalsetesse energiasüsteemidesse tehtavate avaliku sektori investeeringute asjakohane laiendamine mitmekesiseid uusi tööhõivevõimalusi. See nõuab vastavaid eelarvevõimalusi eelarvepoliitika raamistiku ümberkujundamise kaudu, nagu soovitas komitee 2021. aasta oktoobri omaalgatuslikus arvamuses „ELi eelarveraamistiku ümberkujundamine kestlikuks taastumiseks ja õiglaseks üleminekuks“.

2.7.

Euroopa energiaalastes õigusaktides ei tunnustata seni kliimakaitset võrkude reguleerimise eesmärgina. Selle tulemusena on ka riikide reguleerivatel asutustel keeruline luua stiimuleid elektrijaotusvõrkude ümberehitamiseks, laiendamiseks ja ajakohastamiseks selliselt, et need vastaksid kliimaneutraalsuse nõuetele.

2.8.

Seoses energiasüsteemide ja -taristu tulevase korraldusega on komitee korduvalt rõhutanud, et oluline on kõigi tarbijate – kodumajapidamiste, ettevõtjate ja energiakogukondade – aktiivne osalemine arukate energiasüsteemide arendamises. Kahjuks on selles osas antud üksnes lubadusi, ega ole tehtud märgatavaid algatusi. Komitee kutsub üles lõpuks looma stiimuleid tootvate tarbijate, taastuvenergia kogukondade või kodanike energiakogukondade aktiveerimiseks, et kodanikuühiskond saaks osaleda energiasüsteemi ümberkujundamises ja tarbijatel oleks võimalik turul aktiivselt osaleda. See võib leevendada ka üha suurenevate kulude probleemi, mis kaasneb võrgu ülekoormusest tingitult taastuvenergia piiramisega.

2.9.

Komitee pooldab üleeuroopalist energiavõrku (TEN-E) käsitlevate ELi eeskirjade paremat kohandamist rohelise kokkuleppe eesmärkidega. See hõlmab eelkõige energiasüsteemi CO2 heite vähendamist, kliimaneutraalsusele üleminekut, taastuvenergia arendamist, energiatõhusust ja energiaostuvõimetuse ohu ennetamist. Kuna energiavõrkudel on energiasüsteemi tasakaalustamisel, vastupidavuses ja arendamisel oluline roll, kutsub komitee üles andma määrusele selgemalt energiasüsteemi lõimimise suunitlust, et edendada kõiki vähese CO2 heitega energia liike, ja muutma igasugune eraldumine võimatuks. Sellel taustal on tervitatav nõukogu ja Euroopa Parlamendi algatus määratleda lisaks taastuvenergiale ka jaotusvõrgud ülekaaluka avaliku huvina.

2.10.

Praegune hinnatõus koormab Euroopa kodanikke ja ettevõtjaid. Komitee väljendab kahetsust, et poliitikakujundajad ei ole varem vastanud tema üleskutsele (4) vähendada strateegilist sõltuvust ebausaldusväärsetest kolmandatest riikidest. See sõltuvus on hoopiski suurenenud. Venemaa on suurim nafta, gaasi ja kivisöe ELi eksportija ning paljud tuumaelektrijaamad sõltuvad Vene kütusevarrastest ja tehnoloogiast. Praegune energiahinnakriis ei oleks tabanud Euroopa kodanikke ja ettevõtjaid nii valusalt, kui Euroopa oleks fossiilkütuste importi juba vähendanud, nagu seda lubati. Seepärast on komiteel hea meel kavas „REPowerEU“ tehtud jõupingutuste üle, et seda sõltuvust – iseäranis sõltuvust Venemaast – kiiresti vähendada. Komitee toetab ELi institutsioonide ja liikmesriikide jõupingutusi hinnaprobleemi tõhusaks lahendamiseks kooskõlas 2021. aasta oktoobri teatisega elektrituru kohta (COM(2022) 236 final) ja riigiabi ajutise raamistiku raames pakutavate vahenditega.

2.11.

Praeguses olukorras juhib komitee taaskord tähelepanu sellele, et eesmärk ei ole esmajoones mitte sõltuvust mitmekesistada, vaid saavutada võimalikult suur strateegiline energiasõltumatus ja -autonoomia. Taastuvenergia ja vesinik on CO2 heite vähendamise protsessi liikumapanev jõud ning nende tootmine peaks paiknema võimalikult suures osas ELis.

2.12.

Lühikeses ja keskpikas perspektiivis tuleb praegu mõnes piirkonnas Venemaa maagaasi asendusena lisaks märkimisväärsetele energiasäästumeetmetele kõne alla ka veeldatud maagaas. Pikas perspektiivis on kliimaeesmärkidega kokkusobiv võimalus roheline vesinik, kui see on saadaval piisavas koguses ja mõistliku hinnaga. Kuivõrd Euroopa ei suuda ise täismahus vajalikku gaasi toota – mis veeldatud maagaasi puhul ilmselgelt nii on, samas kui vesiniku puhul on sõltumatus impordist veel mõeldav –, tuleb Venemaa katastroofist teha õiged järeldused. Komitee hoiatab, et ressursside puhul, millega asendada Venemaa gaas, peab Euroopa olema eriti ettevaatlik, võttes arvesse nende mõju keskkonnale ja uut sõltuvust sellistest kolmandatest riikidest, mis ei jaga Euroopa väärtusi, nagu tugev demokraatia, inimõiguste järgimine ja õigusriik.

2.13.

Võrreldes teiste tähtsamate majandusjõududega on ELis CO2 heite vähendamiseks vajalikku puhta energia tehnoloogiasse tehtavate avaliku sektori investeeringute määr kõige madalam ja see ohustab ülemaailmset konkurentsivõimet. Lisaks hoiatab Euroopa Kontrollikoda, et strateegiaga „REPower EU“ ei suudeta mobiliseerida piisavalt raha. Seepärast toetab komitee komisjoni ettepanekut kasutada taastekavasid ning taaste- ja vastupidavusrahastut, samuti täiendavaid vahendeid, mida eraldatakse Ühtekuuluvusfondist regionaalarenguks ja ELi põllumajanduspoliitika vahenditest kava „REPowerEU“ rakendamiseks.

2.14.

Ukraina sõja mõjusid nähakse mõnes ELi liikmesriigis ja ELi tasandil lõpliku tõukena saavutada suurem energiasõltumatus ja kliimaneutraalsus. Komitee kiidab selle heaks. Üldine pilt on aga kirju: räägitakse vedelgaasi suuremast kasutamisest ja naasmisest söeenergia juurde, mis võib viia energiasüsteemi ümberkujundamisest taganemiseni. Komitee suhtub sellesse kriitiliselt, kuid on teadlik, et lühiajalises perspektiivis aitavad mitmekülgsed energiatootmise võimalused erakorralise meetmena kaasa energiavarustuskindlusele. Lisaks tuule- ja päikeseenergiale on seepärast oluline kasutada mitmesuguseid vähese CO2 heitega energiaallikaid, mis majanduslikult ja ökoloogiliselt sobivad energiasüsteemi. Samal ajal kutsub komitee üles tegema rohkem jõupingutusi energiasüsteemi keskkonnahoidlikuks ümberkorraldamiseks.

2.15.

Euroopa Avaliku Sektori Töötajate Ametiühingute Liit (EPSU) avaldas aruande (5), mis kinnitab, et energiasüsteemi liberaliseerimine on andnud vähe vastuseid jätkuvale kliimakriisile. Süsinikdioksiidi tekitavate energiaallikate realistlike alternatiivide laialdane kasutamine sai suures osas võimalikuks avaliku sektori märkimisväärsete toetuste ja mitte vaba turukonkurentsi abil. Aruanne näitab, et ilma Euroopa praegust energiasüsteemi mudelit muutmata ei ole võimalik täita Pariisi kokkuleppe kohustusi.

3. Üldised märkused

3.1.

Kiiresti kulgevate kliimamuutuste ja praeguse energiakriisi tõttu on lühikese aja jooksul vaja investeerida taristusse, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk ja tagada energiavarustus. Samal ajal tõi energiahindade tõus nähtavale energiaturu nõrkused. Tuleb esitada põhimõttelisi küsimusi sellise energeetika tuleviku kohta, mis tagaks keskkonnahoidliku, taskukohase ja usaldusväärse energiavarustuse ning õiguse energiale. Komitee juhib selgesõnaliselt tähelepanu pakilisele vajadusele avaliku sektori investeeringute järele, et saavutada energia valdkonnas Vene gaasi impordist sõltumatuse eesmärk, ning toetab meetmeid, mille komisjon pakkus välja kavas „REPowerEU“.

3.2.

Seejuures tuleb arvesse võtta nii turukorraldust kui ka turu reguleerimist, üksikutele osalejatele vajalike tingimuste loomist ja asjakohase tarbijakaitse tugevdamist. Komitee kiidab heaks komisjoni kavatsuse uurida elektrituru korralduse optimeerimise võimalusi ning võtab teadmiseks komisjoni analüüsi elektri- ja gaasiturgude kohta ning kõrgete energiahindadega tegelemiseks kavandatud meetmed, samuti ettepanekud energiavõrkude ja salvestusvõimsuse parandamiseks ning järjekordsed lubadused parandada väikeste osaliste (tootvate tarbijate) turulepääsu ja tagada varustuskindlus.

3.3.

Turukorraldust ja reguleerimist tuleb kohandada vastavalt tulevasele uuele tegelikkusele, mille märksõnad on detsentraliseeritum tootmine ja suurem kohapealne tarbimine. Selleks on siiski vaja luua eri osalistele vajalikud tingimused ja tagada piisav tarbijakaitse. Vaja on turuhinnanguid, milles analüüsitakse kõigi võimalike energiaturu osaliste käitumist ja energiaturu korraldust. Igal juhul rõhutab komitee, et enne mis tahes ettepaneku esitamist on oluline teha põhjalik mõjuhinnang. Komitee juhib tähelepanu tungivale vajadusele võidelda kõrgete elektrihindade, sealhulgas elektri- ja gaasihindade ühendamise vastu, millel on negatiivne mõju liikmesriikide majandusele.

3.4.

Küsimust, mil määral ja millise turukorraldusega on võimalik turuvahenditega saavutada energiavarustuskindlus, on pikka aega eiratud. Põhimõtteliselt lubab (suures osas riigisiseselt toodetud) taastuvenergial põhinev energiasüsteem suurt energiavarustuskindlust. Aga see ei toimu iseenesest – selle eelduseks on õige regulatiivne korraldus. Eelkõige on olulised arukad võrgud, mis annavad selgeid signaale paljudele miljonitele tootjatele ja tarbijatele, et nad saaksid käituda süsteemisõbralikult ja aidata seega kaasa energiavarustuskindlusele.

3.5.

Taristuprojektide rahastamise valdkonnas on ranged eelarvereeglid minevikus osutunud avaliku sektori jaoks ikka ja jälle suurimaks takistuseks. Seepärast tuleb seada eesmärk jätta Euroopa rohelise kokkuleppe, energiasõltumatuse ja digisektoriga seotud projektid välja mis tahes regulatsioonidest, mis takistavad selliseid avaliku sektori investeeringuid. Seega soovitab komitee kooskõlas oma arvamusega „ELi eelarveraamistiku ümberkujundamine“ (6) kohaldada avaliku sektori investeeringute suhtes tasakaalus eelarve nõuet, et tagada tootlikkus ning tulevaste põlvkondade heaolu sotsiaalne ja ökoloogiline alus.

3.6.

Erainvestoreid kaasav segarahastamine on üks võimalus vaid juhul, kui on tagatud, et lepingute sõlmimine on läbipaistev ja avalikul sektoril ei teki seetõttu riikliku rahastamisega võrreldes põhjendamatuid lisakulusid. Põhjendatud lisakulud peavad olema täiesti läbipaistvad. Euroopa Investeerimispanga aruandes märgitakse, et näiteks Euroopa maanteetranspordis olid avaliku ja erasektori partnerluse lepingud keskmiselt 24 % kallimad kui võrreldavad traditsioonilise rahastamisega projektid (7). Seda olulisem on, et selliste segarahastamismudelite puhul määratletakse selgelt õigused ja kohustused, selgitatakse vastutusega seotud küsimusi ning nähakse ette tõhus ja kiire konfliktide lahendamise süsteem, et vältida pikaajalisi lisakulusid ja ebasoodsaid vastutusküsimusi.

3.7.

Komisjon juhib õigustatult tähelepanu sellele, et avaliku sektori investeeringud võivad hoogustada eraraha kaasamist ja peavadki seda tegema. REPowerEU ei hõlma aga asjaomaste avaliku sektori vahendite refinantseerimist. Fossiilkütuste toetuste kaotamine oleks üks võimalus, kuidas seda korraldada. Teine võimalus oleks maksustada juhuslik kasum, mis on tingitud suurest nafta- ja gaasikriisist ning mis väljendub tohutus lisakasumis, eriti suurte naftaettevõtete jaoks. Komitee tunneb muret selle pärast, et ühelt poolt energiaettevõtjate äärmiselt suur kasum ja teiselt poolt energiahindade plahvatuslikust kasvust tingitud energiaostuvõimetuse suurenemine võivad osutuda sotsiaalselt plahvatusohtlikuks. Komitee teeb ettepaneku, et see kasum maksustataks ja suunataks rahalise hüvitisena energiatarbijatele, nt majanduslikult nõrgematele leibkondadele või energiamahukatele ettevõtjatele, ning seda kasutataks taastuvenergia tootmise ja vajaliku võrgutaristu laiendamiseks, eriti kuna mõnes liikmesriigis seda juba arutatakse või rakendatakse. Komitee arvates peaks selleks, et mitte heidutada energiaettevõtjaid investeerimast vähese CO2 heitega lahendustesse, olema sellist maksu kehtestades väga valvas. Komitee kutsub komisjoni üles tegema edasiste viivitusteta ettepanekuid asjaomaste meetmete kohta.

3.8.

Taristu eesmärk on ennekõike toimida, mitte edastada elektrit punktist A punkti B omaette eesmärgina ja toota seeläbi pidevat tulu. Viimase kümnendi arengud, võrgu laiendamisega seotud probleemid, energiahindade ülisuur tõus, küberrünnakute oht ning samuti Ukraina sõda näitavad selgelt, mis on kaalul: nimelt küsimus, kes hakkab tulevikus käsutama sellist keskset taristut nagu energiavõrk. Seega on eelkõige olemas avalik huvi. See eeldaks järelikult avaliku sektori omandit, mis on pühendunud ühishüvele ja kõrvaldaks praeguse ebavõrdsuse.

3.9.

Komitee toonitab, et õiglane üleminek ei seisne üksnes ülemineku rahastamises. See hõlmab ka eesmärki luua inimväärne töö, kvaliteetsed töökohad ja sotsiaalkindlustus ning säilitada Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime. Selleks on tarvis konkreetseid meetmeid kõigil tasanditel, eriti piirkondlikul tasandil. Õiglase ülemineku muud võtmetegurid on avaliku sektori aktiivne ja korraldav roll ning sotsiaalpartnerite demokraatliku osaluse tagamine kõigil tasanditel.

3.10.

Energiavõrk on elutähtsa taristu osa. Selle taristu rike või kahjustus võib põhjustada laastavaid tarneraskusi ja ohustada avalikku julgeolekut. Elutähtsad taristud, nagu nt transport ja liiklus, tervishoiuteenused, rahandus ja julgeolek – kui nimetada vaid mõnda – on Euroopas viimastel kümnenditel aset leidnud liberaliseerimise ja erastamise laine tõttu üha enam eraettevõtjate käes. See asjaolu on problemaatiline, kui sektorid on omavahel seotud ja ühe sektori haavatavus vähendab või takistab teiste elutähtsate taristute toimimissuutlikkust (kaskaadiefekt). Neid vastastikuseid sõltuvusi on ühest küljest raske hinnata, teisalt on nende toimimise tagamine avaliku ühishuvi seisukohast oluline. Eelkõige turutõrgete või katastroofi korral muutub määravaks käsutusõigust omavate avaliku sektori koordineerivate asutuste juurdepääs, et oleks võimalik tagada piirkondlikult koordineeritud vastupanuvõime. Need ohud on eriti suured elektri puhul, ilma milleta on 21. sajandi arenenud tsivilisatsiooni toimimine praktiliselt mõeldamatu, ning ulatuslikud elektrikatkestused viiksid kogu ühiskonna kokkukukkumiseni.

3.11.

Võttes arvesse asjaolu, et hooned moodustavad Euroopas ligikaudu 40 % energiatarbimisest, on uute tehnoloogiate, tõhusa renoveerimise ja kodanike uute osalusmudelite edendamise arukas kombinatsioon elamusektoris energiasüsteemi ümberkujundamise ja energiatõhususe suurendamise seisukohast eriti oluline. Elektrienergia siseturu direktiiv soodustab tarbijate osalemist taastuvelektri tootmises ja moodustab olulise aluse detsentraliseeritud energiatootmise aktsepteerimiseks. Sellega seoses on oluline ühtlustamine kogu Euroopas, et võimalikult paljud kodumajapidamised Euroopas saaksid osaleda energiasüsteemi ümberkujundamises. Sellised kontseptsioonid nagu energia jagamine ja kogukonnas toodetud energia üldiselt avavad mõistlikud väljavaated, et kasutada energiavõrke väikesemahulise, nõudlusele suunatud ja võrgu koormust vähendava energiavarustuse jaoks.

3.12.

Komitee kordab oma seisukohta, et eesmärk on vähendada heidet võimalikult suures ulatuses võimalikult madalate sotsiaal-majanduslike kuludega. Komitee soovitab kombineerida hästi reguleeritud turuga kokkusobivaid vahendeid ning vajaduse korral regulatiivseid meetmeid, sh rahastamisvahendeid mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ toel, et aidata kaasa tõhusamale energiakeskkonnale. Samas peab aga olema ka selge: seal, kus põhjaliku analüüsi alusel tuvastatakse põhjendatud viiteid olemasolevale või ähvardavale turutõrkele, peab avalik sektor selle heastama, nt investeeringute või turule sekkumiste kaudu.

4. Konkreetsed märkused

4.1.

Energiataristusse tehtavate investeeringute puhul on eesmärk edendada tarbijate ja majanduse huvides energiavarustuskindluse ja taastuvenergia kiiret, tõhusat ja kulutõhusat laiendamist. Sellega seoses on tegemist väga olulise küsimusega: kes hakkab tulevikus käsutama sellist keskset taristut nagu energiavõrk ja salvestustaristu. Liberaliseerimise algusest saadik on elektriettevõtjate investeeringud vähenenud. Võrku ja tootmisse tehtavate investeeringute vähenemine tõi kaasa energiavarustuse häired ja takistab taastuvenergiat veelgi laiemalt kasutusele võtmast.

4.2.

Ärilisest küljest vaadates tekib küsimus, miks ei võiks energiavõrk, mis on investorite jaoks atraktiivne investeering, kuna on usaldusväärne, olla atraktiivne ka riigi jaoks. Eraettevõtjate igal aastal makstavaid dividende saaks avaliku sektori omandis olles üldise hüvangu huvides uuesti investeerida ja see vähendaks riigieelarvete koormust. Seda ka seetõttu, et juba varem on mõne osalise erastamise käigus selgunud, et juba ainuüksi rahalistel põhjustel oleks avaliku sektori omand olnud targem otsus. Terve rida liikmesriike juba kasutab avalikke või poolavalikke struktuure. Samal ajal on näha taas struktuuride kohalike omavalitsuste omandisse andmise suundumust. Küsimus, millised eelised ja puudused on energiataristu avaliku sektori ja eraomandisse kuulumisel ja/või erafinantseerimisel hästi toimiva energiaturu seisukohast, on kahtlemata oluline ja seda tuleks analüüsida komisjoni kavandatavas energiaturu korralduse optimeerimise võimaluste hinnangus. Sellise analüüsi tulemused võivad olla väärtuslik otsustamisvahend liikmesriikidele, kelle vastutus on otsustada energiataristu avaliku sektori või eraomandisse kuulumise üle.

4.3.

Sellel taustal muutub olulisemaks kohalik ja piirkondlik energiavarustus ja kommunaalettevõtete taas kohalike omavalitsuste omandisse andmine – eriti seoses detsentraliseerimisstrateegiatega. Sellega seoses on kesksel kohal avaliku sektori investeeringud detsentraliseeritud energiatootmisse omavalitsuste tasandil. Uurida tuleks ka muid toetusvõimalusi, nagu rahaliste vahendite otsene eraldamine fondide kaudu. Avalike hoonete katused sobivad eriti hästi tervete linnaosade varustamiseks soodsa päikeseenergiaga.

4.4.

Mõnes liikmesriigis pakutakse rahalisi stiimuleid, et soodustada fotogalvaaniliste seadmete levikut. Austria, Belgia, Leedu, Luksemburg ja Hispaania nõuavad komisjonile saadetud kirjas, et haldushooned, ostukeskused, lamekatused ja tööstushooned peavad olema teatud tingimustel kohustuslikus korras varustatud fotogalvaaniliste seadmetega. Fotogalvaanilised seadmed peaksid saama normiks ka uutes ja renoveeritud majades. Nad kutsuvad komisjoni üles eraldama ELi eelarvest rohkem raha nende seadmete laialdasemaks kasutuselevõtuks. Komitee suhtub sellesse ideesse positiivselt ja kutsub komisjoni üles analüüsima, milliseid investeeringuid, eeskirju ja kõrvalmeetmeid, nt teadus- ja arendustegevus, on vaja fotogalvaaniliste seadmete laialdasemaks kasutuselevõtuks ja tootmiseks ELis.

4.5.

Energia kui ühiskondlik hüve: komitee juhib sellega seoses tähelepanu liidu ühiste väärtuste rakendamisele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul Euroopa Liidu toimimise (ELT) lepingu artikli 14 tähenduses, nagu on sätestatud ELi lepingule ja ELT lepingule lisatud protokollis nr 26 üldhuviteenuste kohta. See võiks tagada suurema tõhususe ja taskukohasuse ning vältida turutõrkeid.

4.6.

Praegune energiakriis näitab energia kui ühiskondlikult olulise hüve erilist tähtsust. Lisaks kvaliteetsete töökohtade ja tööhõive säilitamisele muutub läbipaistvaks ka sotsiaalsete ja ökoloogiliste aspektide seos. Avaliku sektori omand võib tagada demokraatliku kontrolli, avaliku sektori investeeringud, energiavarustuskindluse ja energiatööstuse taastuvatele energiaallikatele ülemineku kulude õiglase jaotuse.

4.7.

Valede investeeringute vältimiseks tuleb kõrvaldada olemasolevad ebaselgused ja vastuolud, mis puudutavad uue energiasüsteemi olulisi struktuure, turustruktuuri, tururolle ja turureegleid, ning ennekõike tuleb viivitamatult käsitleda sotsiaalset mõju töötajatele ja tarbijatele. Seejuures mängib keskset rolli investeerimiskoormuse õiglane jaotamine – sama kehtib ka võimaliku kasumi õiglase jaotamise kohta. Küsimus, kuidas on võimalik tagada investeerimisvajadus ja tasuvus, on üks olulisi teemasid, millega tuleb tegeleda, et tagada pikaajaliselt optimaalselt toimiv energiaturg. Komitee võtab teadmiseks ELi Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) uuringu sellekohased järeldused ning elektri- ja gaasiturge käsitleva teatise ja kiidab heaks komisjoni kavatsuse viia läbi elektrituru hindamine.

4.8.

Energiasüsteemi ümberkujundamise käigus on oluline aspekt koordineerimine ja korraldus importijate, piirkondlike võrguettevõtjate, kodanike energiaettevõtete, oma tarbeks tootjate ja kohapeal elektrit kasutavate energiakogukondade ning salvestusettevõtjate ja tarnijate vahel.

Brüssel, 22. september 2022

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Christa SCHWENG

(1) Sellisele järeldusele on jõudnud elektriettevõtjate liit Eurelectric.

(2) REPowerEU COM(2022) 230 final.

(3) Sellisele järeldusele on jõudnud elektriettevõtjate liit Eurelectric.

(4) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus energiahindade kohta (ELT C 275, 18.7.2022, lk 80).

(5) „A Decarbonised, Affordable and Democratic Energy System for Europe“.

https://www.epsu.org/sites/default/files/article/files/Going%20Public_EPSU-PSIRU%20Report%202019%20-%20EN.pdf

(6) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „ELi eelarveraamistiku ümberkujundamine kestlikuks taastumiseks ja õiglaseks üleminekuks“ (ELT C 105, 4.3.2022, lk 11).

(7) EIP 2006. „Ex ante construction costs in the European road sector: a comparison of public-private partnerships and traditional public procurement“. Majandus- ja finantsaruanne 2006/01, Blanc-Brude F., Goldsmith H. ja Välilä T. https://www.eib.org/attachments/efs/efr_2006_v01_en.pdf

LISA

Arutelu käigus lükati tagasi järgmine muudatusettepanek, mis kogus hääletamisel vähemalt veerandi antud häältest.

Punkt 2.9

Muuta järgmiselt:

Sektsiooni arvamus

Muudatusettepanek

Komitee pooldab üleeuroopalist energiavõrku (TEN-E) käsitlevate ELi eeskirjade paremat kohandamist rohelise kokkuleppe eesmärkidega. See hõlmab eelkõige energiasüsteemi CO2 heite vähendamist, kliimaneutraalsusele üleminekut, taastuvenergia arendamist, energiatõhusust ja energiaostuvõimetuse ohu ennetamist. Kuna energiavõrkudel on energiasüsteemi tasakaalustamisel, vastupidavuses ja arendamisel oluline roll, kutsub komitee üles andma määrusele selgemalt energiasüsteemi lõimimise suunitlust, et edendada kõiki vähese CO2 heitega energia liike, sh tuumaenergiat, ja muutma igasugune eraldumine võimatuks. Sellel taustal on tervitatav nõukogu ja Euroopa Parlamendi algatus määratleda lisaks taastuvenergiale ka jaotusvõrgud ülekaaluka avaliku huvina.

Motivatsioon

Nagu Euroopa Komisjoni president von der Leyen oma hiljutistes kõnedes on rõhutanud, on tuumaenergia tootmisel praegu ja edaspidi oluline roll paljude teiste vähese heitega tehnoloogiate seas.

Hääletuse tulemus

Poolt:	44
Vastu:	109
Erapooletud:	14

Top

Choose the experimental features you want to try