(1)

Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on sätestatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika („ÜPP“) probleemid, eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid sisaldavad muu hulgas ÜPP tulemuspõhisemaks muutmise vajaduse täitmist, põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade kaasajastamise ning majandusliku, sotsiaalse, keskkonna- ja kliimaalase jätkusuutlikkuse edendamist ning toetusesaajate suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega seotud halduskoormuse vähendamisele kaasaaitamist.

(1)

Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on sätestatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika („ÜPP“) probleemid, eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid sisaldavad muu hulgas ÜPP tulemuspõhisemaks ja turule orienteeritumaks muutmise vajaduse täitmist, põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade kaasajastamise ning majandusliku, sotsiaalse, demograafilise, keskkonna- ja kliimaalase jätkusuutlikkuse edendamist ning toetusesaajate suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega seotud halduskoormuse vähendamisele kaasaaitamist. Uus poliitika peaks samuti lihtsustama toetusesaajate tegevust ning tagama neile piisava sissetuleku. Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline, et mitmeaastase finantsraamistiku rahastamine aastatel 2021–2027 jääks samale tasemele, nagu see oli 2014.–2020. aastal.

(1a)

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on Euroopa Liidu maapiirkondade arengus jätkuvalt kesksel kohal. Seepärast on oluline püüda peatada järkjärgulist loobumist põllumajanduslikust tegevusest, säilitades tugeva ÜPP, mida toetatakse piisavalt, et leevendada maapiirkondade rahvaarvu vähenemist ning jätkata tarbijate ootuste täitmist keskkonna-, toiduohutuse ja loomade heaolu küsimustes. Pidades silmas, et liidu tootjatel tuleb täita uusi õigusnõudeid ja ambitsioonikamaid keskkonnaeesmärke, ning võttes arvesse hindade volatiilsust ja ELi piiride suuremat avatust kolmandate riikide impordile, tuleks säilitada ÜPP eelarve vähemalt samal tasemel nagu aastatel 2014–2020.

(1b)

ÜPP üleilmse mõõtme ja mõju arvessevõtmiseks peaks komisjon tagama sidususe ja järjepidevuse liidu muude välispoliitika meetmete ja välisrahastamisvahenditega, eelkõige arengukoostöö ja kaubanduse valdkonnas. Liidu pühendumus poliitikavaldkondade arengusidususele nõuab poliitika kujundamisel arengueesmärkide ja -põhimõtete arvestamist.

(2)

Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima liidu, rahvusvahelisel, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele probleemidele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP juhtimist ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt halduskoormust. Tulemuslikkusel põhineva ÜPP rakendamismudeli (edaspidi „rakendamismudel“) kohaselt peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded, ning liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel. Suurem subsidiaarsus võimaldab võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi, kohandades toetust, et anda võimalikult suur panus liidu eesmärkide saavutamisse.

(2)

Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima liidu, rahvusvahelisel, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele probleemidele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP juhtimist ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt eelkõige lõplike toetusesaajate halduskoormust. Tulemuslikkusel põhineva ÜPP rakendamismudeli (edaspidi „rakendamismudel“) kohaselt peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded, ning liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel , tagades samal ajal sektori poliitilise kindluse ja rahalise kindlustatuse . Suurem subsidiaarsus võimaldab võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi, kohandades toetust, et anda võimalikult suur panus liidu eesmärkide saavutamisse. Tagamaks, et selline subsidiaarsus poleks märk ÜPP taasriigistamisest, peaks käesolev määrus sisaldama kindlaid Euroopa Liidu sätteid, mille eesmärk on vältida konkurentsimoonutusi ja tagada kõikide liidu põllumajandustootjate mittediskrimineeriv kohtlemine tervel liidu territooriumil.

(3)

Täielikult liidu tasandil kehtestatud ühiste määratluste kasutamine on liikmesriikidele kaasa toonud teatavaid raskusi oma eripäradega arvestamisel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Seetõttu tuleks liikmesriikidele võimaldada paindlikkust ÜPP strateegiakavas teatavate määratluste kindlaks määramisel. Ühtsete võrdsete tingimuste tagamiseks tuleb siiski liidu tasandil kehtestada vajalike oluliste elementidega mõisteid (edaspidi „raammääratlus“) sisaldav raamistik.

(3)

Liikmesriikidele tuleks võimaldada paindlikkust ÜPP strateegiakavas teatavate määratluste kindlaks määramisel. Ühtsete võrdsete tingimuste tagamiseks tuleb siiski liidu tasandil kehtestada vajalike ühiste elementidega mõisteid (edaspidi „raammääratlus“) sisaldav raamistik.

(4)

Selleks et liit suudaks järgida oma rahvusvahelisi kohustusi seoses riiklike toetustega, nagu on sätestatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingus, ning eelkõige tagamaks, et jätkusuutlikkuse ja sellega seotud sekkumisliikide jaoks määratud sissetulekutoetust käsitletaks jätkuvalt rohelise kategooria toetusena, millel puudub või on väike kaubandust moonutav mõju või mõju tootmisele, peaks põllumajandustegevuse raammääratlus hõlmama nii põllumajandustoodete tootmist kui ka põllumajandusmaa säilitamist. Arvestades kohandamist kohalikele tingimustele, peaksid liikmesriigid kehtestama põllumajandustegevuse tegeliku määratluse oma ÜPP strateegiakavas.

(4)

Selleks et liit suudaks järgida oma rahvusvahelisi kohustusi seoses riiklike toetustega, nagu on sätestatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingus, ning eelkõige tagamaks, et jätkusuutlikkuse ja sellega seotud sekkumisviiside jaoks määratud sissetulekutoetust käsitletaks jätkuvalt rohelise kategooria toetusena, millel puudub või on väike kaubandust moonutav mõju või mõju tootmisele, peaks põllumajandustegevuse raammääratlus hõlmama nii põllumajandustoodete tootmist kui ka põllumajandusmaa säilitamist. Arvestades kohandamist kohalikele tingimustele, peaksid liikmesriigid kehtestama põllumajandustegevuse määratluse oma ÜPP strateegiakavas , mis vastaks liidu raammääratluse ühistele elementidele .

(5)

Et säilitada olulisi, kogu liitu hõlmavaid elemente, millega tagatakse liikmesriikide otsuste vaheline võrreldavus, kuid mitte seada liikmesriikidele piiranguid liidu eesmärkide saavutamisel, tuleks kehtestada „põllumajandusmaa“ raammääratlus. Seotud raammääratlused „põllumaa“, „püsikultuuride all olev maa“ ja „püsirohumaa“ peaksid olema laiaulatuslikud, et liikmesriigid saaksid määratlusi täpsustada vastavalt kohalikele tingimustele. „Põllumaa“ raammääratlus peaks olema kehtestatud viisil, mis võimaldaks liikmesriikidel hõlmata erinevaid tootmisviise, sealhulgas süsteeme, nagu agrometsandus, ning põõsaste ja puudega põllumaad, ning see nõuab kesade hõlmamist, et tagada tootmiskohustusega sidumata toetustena antava sekkumise liik. „Püsikultuuride all oleva maa“ raammääratlus peaks hõlmama tegelikult tootmiseks kasutatavaid alasid ja muid kui tootmiseks kasutatavaid alasid, samuti puukoole ja lühikese raieringiga madalmetsi, mille määratlevad liikmesriigid. „Püsirohumaa“ raammääratlus peaks võimaldama liikmesriikidel täpsustada lisakriteeriume ning lubama neil lisada muid karjatamiseks sobivaid liike kui rohi või muud rohttaimed või millest oleks võimalik toota loomasööta, olenemata sellest, kas neid kasutatakse tegelikuks tootmiseks või mitte.

(5)

Et säilitada olulisi, kogu liitu hõlmavaid ühiseid elemente, millega tagatakse liikmesriikide otsuste vaheline võrreldavus ja liidu põllumajandustootjate võrdne kohtlemine , kuid mitte seada liikmesriikidele piiranguid liidu eesmärkide saavutamisel, tuleks kehtestada „põllumajandusmaa“ raammääratlus. Seotud raammääratlused „põllumaa“, „püsikultuuride all olev maa“ ja „püsirohumaa“ peaksid olema laiaulatuslikud, et liikmesriigid saaksid määratlusi täpsustada vastavalt kohalikele tingimustele ja traditsioonilistele tavadele . „Põllumaa“ raammääratlus peaks olema kehtestatud viisil, mis võimaldaks liikmesriikidel hõlmata erinevaid tootmisviise, sealhulgas süsteeme, nagu agrometsandus, ning põõsaste ja puudega põllumaad, ning see nõuab kesade hõlmamist, et tagada tootmiskohustusega sidumata toetustena antava sekkumise liik. „Püsikultuuride all oleva maa“ raammääratlus peaks hõlmama tegelikult tootmiseks kasutatavaid alasid ja muid kui tootmiseks kasutatavaid alasid, samuti puukoole ja lühikese raieringiga madalmetsi, mille määratlevad liikmesriigid. „Püsirohumaa“ raammääratlus peaks võimaldama liikmesriikidel täpsustada lisakriteeriume ning lubama neil lisada muid karjatamiseks sobivaid liike kui rohi või muud rohttaimed või millest oleks võimalik toota ainult või muu hulgas loomasööta, olenemata sellest, kas neid kasutatakse tegelikuks tootmiseks või mitte.

(5a)

Põllumajandustootmise tulevikku silmas pidades tuleks keskenduda kvaliteetse toidu tootmisele, kuna selles valdkonnas on liidul konkurentsieelis. Liidu standardid tuleks säilitada ning võimaluse korral neid rangemaks muuta, ning tuleks ette näha meetmed, et suurendada veelgi toiduainetootjate pikaajalist tootlikkust ja konkurentsivõimet ning võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ja kasutada tõhusamalt ressursse, tugevdades seeläbi liidu ülemaailmset liidrirolli.

(8)

Mis puudutab kanepi tootmiseks kasutatavaid maa-alasid, peaks rahvatervise säilitamiseks ning teiste õigusorganitega kooskõla tagamiseks nende kanepiseemnesortide kasutamine, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2  %, kuuluma toetuskõlblike hektarite määratluse alla.

(8)

Mis puudutab kanepi tootmiseks kasutatavaid maa-alasid, peaks rahvatervise säilitamiseks ning teiste õigusorganitega kooskõla tagamiseks nende kanepiseemnesortide kasutamine, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3  %, kuuluma toetusõiguslike hektarite määratluse alla.

(9)

Et veelgi parandada ÜPP tulemuslikkust, peaks sissetulekutoetus olema suunatud tegelikele põllumajandustootjatele. Et tagada liidu tasandil toetuse suunamise ühtne lähenemisviis, tuleks kehtestada olulisi elemente hõlmav „tegeliku põllumajandustootja“ raammääratlus. Selle raamistiku alusel peaksid liikmesriigid määrama oma ÜPP strateegiakavas kindlaks, milliseid põllumajandustootjaid ei loeta tegelikeks põllumajandustootjateks, võttes aluseks sellised tingimused nagu sissetulekukriteeriumid, tööjõusisendid põllumajandusettevõttes, ettevõtte eesmärk ning kuulumine registritesse. Samuti ei tohiks see välistada toetuse andmist mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele, kes tegelevad aktiivse põllumajandustootmisega, kuid väljaspool oma põllumajandusettevõtet ka mittepõllumajandusliku tegevusega, kuna nende mitmekesine tegevus aitab enamasti tugevdada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.

(9)

Et veelgi parandada ÜPP tulemuslikkust, peaks sissetulekutoetus olema suunatud aktiivsetele põllumajandustootjatele. Et tagada liidu tasandil toetuse suunamise ühtne lähenemisviis, tuleks kehtestada ühiseid elemente hõlmav „aktiivse põllumajandustootja“ raammääratlus. See ei tohiks välistada toetuse andmist mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele, kes tegelevad aktiivse põllumajandustootmisega, kuid väljaspool oma põllumajandusettevõtet ka mittepõllumajandusliku tegevusega, kuna nende mitmekesine tegevus aitab enamasti tugevdada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Raammääratlus peaks igal juhul aitama säilitada liidus eksisteerivat perekondliku põllumajandustootmise mudelit.

(9a)

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks liidu aluspõhimõtteid ja soolise aspekti arvessevõtt on tähtis vahend selle põhimõtte ÜPPsse lõimimiseks. Seepärast tuleks eelkõige keskenduda naiste osalemise edendamisele maapiirkondade sotsiaalmajanduslikus arengus. Naiste juhitud põllumajandusettevõtted kipuvad üldiselt olema väiksemad ning naiste kui põllumajandustootjate abikaasade töö ei ole alati tunnustatud ja nähtav, mis mõjutab nende majanduslikku sõltumatust. Käesolev määrus peaks aitama kaasa naiste töö nähtavuse suurendamisele, suuremale väärtustamisele ja arvesse võtmisele konkreetsete eesmärkide raames, mida liikmesriigid oma strateegiakavades esitavad. Soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtted peaksid olema ÜPP sekkumiste ettevalmistamise, elluviimise ja hindamise lahutamatu osa. Liikmesriigid peavad samuti tugevdama oma suutlikkust võtta soolist aspekti arvesse ja koguda soopõhiselt eristatud andmeid.

(10)

Selleks et tagada põlvkondadevahetuse eesmärgi saavutamisel otsetoetustena makstavate sekkumiste ja maaelu arengu sekkumiste vaheline kooskõla, tuleb ELi tasandil kehtestada „noore põllumajandustootja“ raammääratlus.

(10)

Selleks et tagada põlvkondadevahetuse eesmärgi saavutamisel otsetoetustena makstavate sekkumiste ja maaelu arengu sekkumiste vaheline kooskõla, tuleb ELi tasandil kehtestada ühiste elementidega „noore põllumajandustootja“ raammääratlus.

(10a)

Selleks et tagada maapiirkondades ettevõtluse arengu soodustamise eesmärgil otsetoetustena makstavate sekkumisviiside ja maaelu arengu sekkumisviiside vaheline kooskõla, tuleb ELi tasandil kehtestada ühiste elementidega „uue põllumajandustootja“ raammääratlus.

(11)

Ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidele konkreetse sisu andmiseks , nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 39, ning ühtlasi tagamaks, et liit suudab asjakohaselt lahendada kõige hiljutisemad probleemid, on asjakohane näha ette üldeesmärgid, milles kajastatakse teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ kehtestatud suuniseid. Liidu tasandil tuleb täpsustada erieesmärgid ning neid peavad liikmesriigid kohaldama oma ÜPP strateegiakavas. Hoides tasakaalu kestliku arengu mõõtmete vahel ning kooskõlas mõjuhinnanguga aitavad need erieesmärgid vormida ÜPP üldeesmärgid konkreetsemateks prioriteetideks ning võtta arvesse eelkõige asjakohaseid kliima- , energia- ja keskkonnaalaseid liidu õigusakte .

(11)

Ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide täitmiseks , nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 39, ning ühtlasi tagamaks, et liit suudab asjakohaselt lahendada kõige hiljutisemad probleemid, on asjakohane näha ette üldeesmärgid, milles kajastatakse teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ kehtestatud suuniseid. Liidu tasandil tuleb täpsustada erieesmärgid ning neid peavad liikmesriigid järgima oma ÜPP strateegiakavas. Hoides tasakaalu kestliku arengu mõõtmete vahel ning kooskõlas mõjuhinnanguga aitavad need erieesmärgid vormida ÜPP üldeesmärgid konkreetsemateks prioriteetideks nii majandus- , keskkonna- kui ka sotsiaalvaldkonnas .

(13)

Kuna ÜPP rakendamismudeli kohaselt peaks liit kehtestama liidu eesmärgid ja määratlema sekkumisliigid ning liikmesriikide suhtes kohaldatavad liidu alusnõuded , millest viimaste kohaselt kohandatakse liidu raamistik toetusesaajate suhtes kohaldatavaks toetuskorraks. Selles kontekstis peaksid liikmesriigid tegutsema kooskõlas põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega ning tagama, et toetusesaajatele liidu toetuse andmise õigusraamistik põhineb liikmesriikide ÜPP strateegiakaval ning on kooskõlas käesoleva määruses ja [horisontaalmääruses] sätestatud põhimõtete ja nõuetega.

(13)

Kuna ÜPP rakendamismudeli kohaselt peaks liit kehtestama liidu eesmärgid ja määratlema sekkumisviisid ning liikmesriikide suhtes kohaldatavad liidu ühised nõuded , millest viimaste kohaselt kohandatakse liidu raamistik toetusesaajate suhtes kohaldatavaks toetuskorraks. Selles kontekstis peaksid liikmesriigid tegutsema kooskõlas põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega ning tagama, et toetusesaajatele liidu toetuse andmise õigusraamistik põhineb liikmesriikide ÜPP strateegiakaval ning on kooskõlas käesoleva määruses ja [horisontaalmääruses] sätestatud põhimõtete ja nõuetega.

(13a)

ÜPP strateegiakavade rakendamisel tuleb järgida Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sh Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Liikmesriigid ja komisjon peaksid täitma ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooniga seotud kohustusi ning tagama juurdepääsu vastavalt selle artiklile 9 ja kooskõlas liidu õigusega, millega ühtlustatakse toodete ja teenuste kättesaadavuse nõudeid. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust ning edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise aspekti arvessevõttu, samuti võidelda soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu toimuva diskrimineerimisega. Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa mis tahes liiki segregatsioonile, diskrimineerimisele või tõrjutusele. Nimetatud fondide eesmärke tuleks täita kestliku arengu seisukohast ning kooskõlas Århusi konventsiooni raames ja liidus edendatud eesmärgiga säilitada ja kaitsta keskkonda ning parandada selle kvaliteeti ja võidelda kliimamuutuste vastu, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“.

(13b)

Rakendamismudel ei tohiks tekitada olukorda, kus kõigis 27 riigis viiakse ellu erinevat põllumajanduspoliitikat, mis seaks ohtu ÜPP ühise vaimu ja tekitaks moonutusi. See peaks jätma liikmesriikidele tugeva ühise õigusraamistiku piires teatava paindlikkuse.

(15)

ÜPP suurema turule orienteerituse tingimustes, nagu on esitatud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, võivad tururiskid, kliimamuutused ning nendega kaasnevate äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus ja raskusaste, samuti sanitaar- ja fütosanitaarkriisid kaasa tuua hinnavolatiilsuse riski ja avaldada suuremat survet sissetulekutele. Seega, kuigi põllumajandustootjad vastutavad lõppkokkuvõttes põllumajandusettevõtetes kasutatavate strateegiate kujundamise eest, tuleks välja töötada usaldusväärne raamistik, et tagada asjakohane riskijuhtimine. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid ja põllumajandustootjad suutlikkuse suurendamiseks toetuda liidu tasandi riskijuhtimise platvormile, et põllumajandustootjatel oleksid asjakohased rahalised vahendid investeeringute tegemiseks ning juurdepääs käibekapitalile, koolitusele, teadmiste jagamisele ja nõustamisele.

(15)

ÜPP suurema turule orienteerituse tingimustes, nagu on esitatud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, võivad tururiskid, vastastikkusklauslite puudumine kaubanduslepingutes kolmandate riikidega, kliimamuutused ning nendega kaasnevate äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus ja raskusaste, samuti sanitaar- ja fütosanitaarkriisid kaasa tuua hinnavolatiilsuse riski ja avaldada suuremat survet sissetulekutele. Toiduainete tarneahela tasakaalustamatus mõjutab peamiselt primaarsektorit, mis on selle nõrgim lüli, kuid niisugune tasakaalustamatus avaldab negatiivset mõju ka tootjate sissetulekule. Seega, kuigi põllumajandustootjad vastutavad lõppkokkuvõttes põllumajandusettevõtetes kasutatavate strateegiate kujundamise ja oma ettevõtete vastupidavuse parandamise eest, tuleks välja töötada usaldusväärne raamistik, et tagada asjakohane riskijuhtimine. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid ja põllumajandustootjad suutlikkuse suurendamiseks toetuda liidu tasandi riskijuhtimise platvormile, et põllumajandustootjatel oleksid asjakohased rahalised vahendid investeeringute tegemiseks ning juurdepääs käibekapitalile, koolitusele, teadmiste jagamisele ja nõustamisele.

(16)

Keskkonnahoiu ja kliimameetmete edendamine ning liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamine on tulevikus ELi põllumajanduse ja metsanduse suur prioriteet. Seetõttu peaks ÜPP ülesehitus olema asjaomaseid eesmärke arvestades ambitsioonikam. Rakendamismudeli kohaselt peaksid keskkonnaolude halvenemise ja kliimamuutustega kaasnevate probleemide lahendamiseks võetavad meetmed olema tulemuspõhised ning ELi toimimise lepingu artiklit 11 tuleks käesoleva määruse kohaldamisel tõlgendada tulemuse saavutamise kohustusena.

(16)

Keskkonnakaitse, elurikkuse ja geneetilise mitmekesisuse toetamine ja parandamine põllumajandussüsteemis, samuti kliimameetmete edendamine ning liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamine on tulevikus ELi põllumajanduse , aianduse ja metsanduse suur prioriteet. Seetõttu peaks ÜPP ülesehitus olema asjaomaseid eesmärke arvestades ambitsioonikam , kajastades samal ajal piisavalt tootjate ees seisvat suuremat koormust ja suuremaid nõudeid . Rakendamismudeli kohaselt peaksid keskkonnaolude halvenemise ja kliimamuutustega kaasnevate probleemide lahendamiseks võetavad meetmed olema tulemuspõhised ning ELi toimimise lepingu artiklit 11 tuleks käesoleva määruse kohaldamisel tõlgendada tulemuse saavutamise kohustusena.

(16a)

Komisjon peaks maapiirkondade sotsiaalmajandusliku kestlikkuse nimel kontrollima, kas liikmesriigid tagavad ÜPP strateegiakava raames sidususe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/41/EL kohaldamise  (1a) ning maaelu arengu fondide kasutamise pikaajalise lähenemisviisi vahel.

(16b)

Põllumajandus võib olla majanduskasvu ja vaesuse vähendamise oluline tõukejõud, kuid see sektor on paljudes riikides ebatõhus, osaliselt seetõttu, et naised, kes annavad suure panuse maapiirkondade majandusse, seisavad silmitsi piirangutega. Liikmesriigid peaksid võtma mõjusaid meetmeid, et toetada naiste olulist rolli maapiirkondade arendamisel ja säilitamisel.

(17)

ÜPP peaks jätkuvalt tagama toiduga kindlustatuse, see tähendab seda, et igal inimesel on igal ajal juurdepääs piisavale, ohutule ja täisväärtuslikule toidule. Lisaks sellele peaks ÜPP aitama liidu põllumajandusel paremini reageerida ühiskonna nõudmistele, mis on seotud toiduainete ja tervise, sealhulgas ka säästva põllumajandustootmise, tervislikumate toitumisharjumuste, toidu raiskamise ja loomade heaoluga. ÜPP peaks jätkuvalt soodustama konkreetsete ja väärtuslike näitajatega tootmist, aidates samal ajal põllumajandustootjatel ennetavalt kohandada tootmist vastavalt turusignaalidele ja tarbijate nõudmistele.

(17)

ÜPP peaks jätkuvalt tagama toiduga kindlustatuse, see tähendab seda, et igal inimesel on igal ajal juurdepääs piisavale, ohutule , tervislikule ja täisväärtuslikule toidule. Lisaks sellele peaks ÜPP aitama liidu põllumajandusel paremini reageerida ühiskonna nõudmistele, mis on seotud toiduainete ja tervise, sealhulgas ka säästva põllumajandustootmise, tervislikumate toitumisharjumuste, kvaliteetse toodangu ja kvaliteedieristuse, toidu raiskamise ja loomade heaoluga. ÜPP peaks jätkuvalt soodustama konkreetsete ja väärtuslike näitajatega kestlikku tootmist , nagu suure loodusväärtusega põllumajandustootmissüsteemid , aidates samal ajal põllumajandustootjatel ennetavalt kohandada tootmist vastavalt turusignaalidele ja tarbijate nõudmistele.

(17a)

Kooskõlas kohustusega järgida 2030. aasta tegevuskava ja Pariisi kokkulepet ning kooskõlas rahvusvahelise põllumajandusteadmiste, teaduse ja arengutehnoloogia hindamise järeldustega, samuti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriraportööri soovitustega, mis käsitlevad õigust toidule, peaksid liit ja liikmesriigid üle minema kestlikule Euroopa toidu- ja põllumajandussüsteemile. Sellel üleminekul tuleks keskenduda mitmekesiste, säästvate ning vastupanuvõimeliste põllumajandustavade edendamisele, mis aitavad kaitsta ja suurendada loodusvarasid, tugevdada ökosüsteeme, kohaneda kliimamuutustega ja neid leevendada, kohandades loomakasvatust vastavalt ökoloogilisele taluvusvõimele, vähendades sõltuvust mittesäästvatest sisenditest, sealhulgas fossiilsetest energiaallikatest, ning parandades järk-järgult elurikkust ja mullakvaliteeti.

(17b)

Kuigi Euroopa terviseühtsuse tegevuskavas antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks käsitatakse vaktsineerimist kulutõhusa rahvatervisega seotud meetmena antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisel, on diagnoosimise, antimikroobikumide alternatiivide ja vaktsineerimise suhteliselt suurem maksumus võrreldes tavapäraste antibiootikumidega takistuseks loomade vaktsineerimise määra tõstmisel.

(17c)

Et täita ÜPP keskkonnaeesmärgid, aga ka ühiskondlikud nõuded seoses suurema toiduohutusega, tuleks edendada väga väikese raskmetallisisaldusega väetisetoodete kasutamist.

(19a)

Põllumajandustootjate ja nende perekondade heaolu tagamiseks ning pidades silmas asjaolu, et stress on põllumajandusettevõtetes toimunud õnnetuste peamine põhjus, tagavad liikmesriigid poliitika sotsiaalse kestlikkuse, hoides regulatiivse ja halduskoormuse võimalikult madalana, võimaldades põllumajandustootjatel töö- ja eraelu tervislikult tasakaalustada ning tagades põllumajanduse elujõulisuse liidus;

(21)

Tuginedes varasemale nõuetele vastavuse süsteemile, mida rakendatakse kuni 2020. aastani, seob uus tingimuslikkuse süsteem ÜPP toetuse saamise toetusesaajate vastavusega keskkonna, kliimamuutuste, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud põhinõuetele. Põhinõuded hõlmavad ühtlustatud kujul kohustuslikke majandamistingimusi ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid. Kõnealustes põhinõuetes tuleks paremini arvesse võtta keskkonna- ja kliimaprobleeme ning ÜPP keskkonnaaspekte, seades seega sihikindlamaid keskkonna ja kliimaga seotud eesmärke kui need, mis komisjon avaldas oma teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ ja teatises mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Tingimuslikkuse eesmärk on toetada säästva põllumajanduse arengut, suurendades toetusesaajate teadlikkust nimetatud põhinõuete järgimise vajadusest. Samuti on siht see, et ÜPP vastaks paremini ühiskonna ootustele, parandades poliitika sidusust keskkonna, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud eesmärkidega. Tingimuslikkus peaks olema ÜPP keskkonnaalase struktuuri lahutamatu osa, moodustades ühtlasi ühe osa ambitsioonikamatest keskkonna- ja kliimaalastest põhikohustustest, ning seda tuleks ammendavalt kohaldada kõikjal ELis. Selliste põllumajandustootjate suhtes, kes ei järgi kõnealuseid nõudeid, peaksid liikmesriigid tagama proportsionaalsete, tõhusate ja hoiatavate karistuste kohaldamise kooskõlas [horisontaalmäärusega].

(21)

Tuginedes varasemale nõuetele vastavuse süsteemile, mida rakendatakse kuni 2020. aastani, seob uus tingimuslikkuse süsteem ÜPP toetuse saamise toetusesaajate vastavusega keskkonna, kliimamuutuste, rahvatervise , kohaldatavate töö- ja töötingimuste , loomatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud põhinõuetele. Põhinõuded hõlmavad ühtlustatud kujul kohustuslikke majandamistingimusi ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid. Kõnealustes põhinõuetes tuleks paremini arvesse võtta keskkonna- ja kliimaprobleeme ning ÜPP keskkonnaaspekte, seades seega sihikindlamaid keskkonna ja kliimaga seotud eesmärke kui need, mis komisjon avaldas oma teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ ja teatises mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Lisaks on eriti oluline, et liikmesriigid võtaksid asjakohaseid meetmeid, et tagada tööandjate juurdepääs otsetoetustele, tingimusel et järgitakse kohaldatavaid töö- ja tööhõivetingimusi ja/või tööandjate kohustusi, mis tulenevad kõikidest asjakohastest kollektiivlepingutest ning sotsiaal- ja tööõigusest riiklikul ja liidu tasandil, muu hulgas teadlikkuse valdkonnas seoses töötingimuste, töötasu, tööaja, tervise ja ohutuse, eluaseme, soolise võrdõiguslikkuse, töötajate vaba liikumise, võrdse kohtlemise, töötajate lähetamise, kolmandate riikide kodanike viibimistingimuste, renditöö, sotsiaalkaitse ja sotsiaalkindlustuse kooskõlastamisega liikmesriikide vahel.

(22)

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku eesmärk on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, tegeleda veega seotud probleemidega, pinnase kaitse ja kvaliteediga ning elurikkuse kaitse ja kvaliteediga. Raamistikku tuleb täiustada, et võtta eeskätt arvesse kuni 2020. aastani kehtestatud tavasid seoses otsetoetuste keskkonnasäästlikumaks muutmisega, kliimamuutuste leevendamist ning vajadust parandada põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkust ning eelkõige toitainete kasutamist . Tunnistatakse, et iga meetmega maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmiseks saab saavutada mitmesuguseid eesmärke. Raamistiku rakendamiseks peaksid liikmesriigid iga liidu tasandil kehtestatud standardi kohta määrama kindlaks riikliku standardi, võttes arvesse asjaomase maa-ala eriomadusi, sealhulgas mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevaid põllumajandustingimusi, maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusstruktuure. Lisaks võivad liikmesriigid määrata kindlaks teised riiklikud standardid , mis on seotud III lisas sätestatud põhieesmärkidega , et parandada maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku keskkonna- ja kliimamõju . Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku osana kehtestatakse põllumajandusettevõtete põllumajandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkuse toetamiseks toitainete haldamise kavad, kasutades selleks sihtotstarbelist elektroonilist põllumajandusettevõtte säästlikkust soodustavat abivahendit, mille liikmesriigid teevad põllumajandustootjatele kättesaadavaks. Kõnealune abivahend peaks aitama kaasa otsuste tegemisele põllumajandusettevõtetes kohapeal, alustades toitainete minimaalse kasutamise funktsioonidega. Laialdane koostalitlusvõime ja moodulitest komplekteeritavus peaksid samuti võimaldama lisada teisi põllumajandusettevõtetes kohapeal kasutatavaid elektroonilisi ja e-valitsuse rakendusi. Põllumajandustootjatele üle kogu liidu võrdsete tingimuste tagamiseks võib komisjon anda liikmesriikidele toetust abivahendi väljatöötamiseks, samuti vajalike andmete säilitamise ja töötlemise teenuste jaoks.

(22)

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku eesmärk on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, tegeleda veega seotud probleemidega, pinnase kaitse ja kvaliteediga ning elurikkuse kaitse ja kvaliteediga. Raamistikku tuleb täiustada, et võtta eeskätt arvesse kuni 2020. aastani kehtestatud tavasid seoses otsetoetuste keskkonnasäästlikumaks muutmisega, kliimamuutuste leevendamist ning vajadust parandada põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkust. Tunnistatakse, et iga meetmega maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmiseks saab saavutada mitmesuguseid eesmärke. Raamistiku rakendamiseks peaksid liikmesriigid iga liidu tasandil kehtestatud standardi kohta määrama kindlaks riikliku standardi, võttes arvesse asjaomase maa-ala eriomadusi, sealhulgas mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevaid põllumajandustootmise tingimusi, erineva tootmise agronoomilisi omadusi, erinevusi üheaastaste kultuuride, püsikultuuride ja muu spetsialiseeritud tootmise vahel , maakasutust, külvikorda , kohalikke ja traditsioonilisi põllumajandustootmise tavasid ja põllumajandusettevõtete struktuure . Liikmesriigid võivad määrata kindlaks ka samaväärsed tavad või sertifitseerimissüsteemid, millel on kliimale ja keskkonnale kasulik mõju, mis on sarnane ühe või mitme maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise tava mõjuga või sellest parem.

(22a)

Kogu liidus toimuva elurikkuse vähenemise vastu võitlemiseks on hädavajalik tagada kõikides liikmesriikides tingimuslikkuse ja ökokavade alusel mittetootlike alade ja elementide miinimumtase. Sellega seoses peaksid liikmesriigid oma strateegiakavades püüdma tagada vähemalt 10 % elurikkusele kasulike maastikuelementide pindala. Need peaksid muu hulgas hõlmama puhverribasid, külvikorraga või külvikorravälist kesa, hekke, mittetootlikke puid, terrass-seinu ja tiike, mis kõik aitavad parandada süsiniku sidumist, ennetada mulla erosiooni ja vähenemist, filtreerida õhku ja vett ning toetada kliimamuutustega kohanemist.

(23)

Selleks et kohustuslikud majandamisnõuded hakkaksid põllumajandusliku majapidamise tasandil toimima ja oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine, peavad liikmesriigid neid täiel määral rakendama. Tingimuslikkuse eeskirjade järjepidevuse tagamiseks seoses poliitika jätkusuutlikkuse parandamisega peaksid kohustuslikud majandamisnõuded hõlmama keskkonda, rahvatervist, loomatervist, taimetervist ja loomade heaolu käsitlevaid peamisi liidu õigusakte, mille kohaldamine riigi tasandil tähendab põllumajandustootjatele täpseid kohustusi, sealhulgas nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (11) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (12) või nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (13) kohaseid kohustusi. Selleks et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (14) lisas esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu tehtud ühisavaldust, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ (16) asjakohased sätted kohustuslike majandamisnõuetena lisatud tingimuslikkuse kohaldamisalasse ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete loetelu on vastavalt kohandatud.

(23)

Selleks et kohustuslikud majandamisnõuded hakkaksid põllumajandusliku majapidamise tasandil toimima ja oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine, peavad liikmesriigid neid täiel määral rakendama. Tingimuslikkuse eeskirjade järjepidevuse tagamiseks seoses poliitika jätkusuutlikkuse parandamisega peaksid kohustuslikud majandamisnõuded hõlmama keskkonda, rahvatervist, loomatervist, taimetervist ja loomade heaolu käsitlevaid peamisi liidu õigusakte, mille kohaldamine riigi tasandil tähendab põllumajandustootjatele täpseid kohustusi, sealhulgas nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (11) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (12) või nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (13) kohaseid kohustusi. Selleks et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (14) lisas esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu tehtud ühisavaldust, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (15) (veepoliitika raamdirektiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ (16) asjakohased sätted kohustuslike majandamisnõuetena lisatud tingimuslikkuse kohaldamisalasse ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete loetelu on vastavalt kohandatud.

(24)

Liikmesriigid peaksid kasutusele võtma põllumajandusettevõtete nõustamisteenused , et parandada põllumajanduslike majapidamiste ja põllumajandusettevõtete säästvat majandamist ja üldist tulemuslikkust, hõlmates majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet, ning et määrata kindlaks vajalikud parandused seoses ÜPP strateegiakavades sätestatud põllumajandusettevõtete tasandi kõigi meetmetega. Asjaomased põllumajandusettevõtete nõustamisteenused peaksid aitama põllumajandustootjatel ning teistel ÜPP toetuse saajatel ühelt poolt paremini mõista põllumajandusettevõtte juhtimise ja maa majandamise vahelist seost ning teiselt poolt teatud standardeid, nõudeid ja teavet sealhulgas seoses keskkonna ja kliimaga. Viimaste loetelu hõlmab põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP toetusesaajatele kehtivaid või vajalikke standardeid, mis on sätestatud ÜPP strateegiakavades, ning neid standardeid, mis tulenevad vee ja pestitsiidide säästvat kasutamist käsitlevatest õigusaktidest, ning ka antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse algatustest ja riskijuhtimisest. Nõustamise kvaliteedi ja tõhususe võimendamiseks peaksid liikmesriigid kaasama nõustajaid põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemide (AKIS) raames, et olla võimeline pakkuma teadustegevuse ja innovatsiooni kaudu arendatud ajakohast tehnoloogilist ja teadusteavet.

(24)

Liikmesriigid peaksid osutama kvaliteetseid põllumajandusettevõtete nõustamisteenuseid , et parandada põllumajanduslike majapidamiste ja põllumajandusettevõtete säästvat majandamist ja üldist tulemuslikkust, hõlmates majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet, ning et määrata kindlaks vajalikud parandused seoses ÜPP strateegiakavades sätestatud põllumajandusettevõtete tasandi kõigi meetmetega. Asjaomased põllumajandusettevõtete nõustamisteenused peaksid aitama põllumajandustootjatel ning teistel ÜPP toetuse saajatel ühelt poolt paremini mõista põllumajandusettevõtte juhtimise ja maa majandamise vahelist seost ning teiselt poolt teatud standardeid, nõudeid ja teavet sealhulgas seoses keskkonna ja kliimaga. Viimaste loetelu hõlmab põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP toetusesaajatele kehtivaid või vajalikke standardeid, mis on sätestatud ÜPP strateegiakavades, ning neid standardeid, mis tulenevad vee ja pestitsiidide säästvat kasutamist käsitlevatest õigusaktidest, ning ka antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse algatustest ja riskijuhtimisest. Nõustamise kvaliteedi ja tõhususe võimendamiseks peaksid liikmesriigid kaasama nõustajaid põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) raames, et olla võimeline pakkuma teadustegevuse ja innovatsiooni kaudu arendatud ajakohast tehnoloogilist ja teadusteavet. Kõik ELi algatused, mis on seotud nõustamisteenuste ja innovatsioonisüsteemidega, peaksid võimaluse korral lähtuma liikmesriikide tasandil juba olemasolevatest teenustest ja süsteemidest.

(26)

Liidu õigusaktides tuleks sätestada, et liikmesriigid peaksid ÜPP strateegiakavas kehtestama nõuded miinimumpindalale, mille puhul saadakse tootmiskohustusega sidumata toetust. Asjaomased nõuded peaksid arvestama vajadusega vältida mitme väikese toetussumma haldamisest tingitud liigset halduskoormust ning tagada toetuse tõhus panus ÜPP eesmärkide saavutamisse, millele aitab kaasa tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste kohaldamine. Põllumajandusliku sissetulekutoetuse minimaalse taseme tagamiseks kõigile tegelikele põllumajandustootjatele ning vastamaks aluslepingu eesmärgile tagada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, tuleks kehtestada iga-aastane pindalapõhine tootmiskohustusega sidumata toetus sekkumisliigina „põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“. Asjaomase toetuse sihipärasemaks muutmiseks võib toetussummasid diferentseerida vastavalt territooriumirühmadele, võttes aluseks sotsiaal-majanduslikud ja/või agronoomilised tingimused. Et vältida häireid põllumajandustootjate sissetulekus, võivad liikmesriigid rakendada jätkusuutlikkuse tagamiseks põhilist sissetulekutoetust toetusõiguste alusel. Sel juhul peaks toetusõiguste väärtus enne kõiki ühtlustamisi olema proportsionaalne nende väärtusega, mis on kehtestatud vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 kohastele põhitoetuskavale, võttes arvesse ka toetusi, mis on ette nähtud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade puhul. Liikmesriigid peaksid jõudma täiendava ühtlustamiseni, et liikuda järjekindlalt varasematelt väärtustelt edasi .

(26)

Liidu õigusaktides tuleks sätestada, et liikmesriigid peaksid ÜPP strateegiakavas kehtestama nõuded miinimumpindalale, mille puhul saadakse tootmiskohustusega sidumata toetust. Asjaomased nõuded peaksid arvestama vajadusega vältida mitme väikese toetussumma haldamisest tingitud liigset halduskoormust ning tagada toetuse tõhus panus ÜPP eesmärkide saavutamisse, millele aitab kaasa tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste kohaldamine. Põllumajandusliku sissetulekutoetuse minimaalse taseme tagamiseks kõigile aktiivsetele põllumajandustootjatele ning vastamaks aluslepingu eesmärgile tagada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, tuleks kehtestada iga-aastane pindalapõhine tootmiskohustusega sidumata toetus sekkumisviisina „põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“. Asjaomase toetuse sihipärasemaks muutmiseks võib toetussummasid diferentseerida vastavalt territooriumirühmadele, võttes aluseks sotsiaal-majanduslikud , keskkonna- ja/või agronoomilised tingimused. Et vältida häireid põllumajandustootjate sissetulekus, võivad liikmesriigid rakendada jätkusuutlikkuse tagamiseks põhilist sissetulekutoetust toetusõiguste alusel. Sel juhul peaks toetusõiguste väärtus enne kõiki ühtlustamisi olema proportsionaalne nende väärtusega, mis on kehtestatud vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 kohastele põhitoetuskavale, võttes arvesse ka toetusi, mis on ette nähtud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade puhul. Liikmesriigid peaksid jõudma täiendava ühtlustamiseni, et liikuda järjekindlalt 2026. aastaks täieliku ühtlustamiseni .

(26a)

ÜPP kaudu makstav sissetulekutoetus on Euroopas paljude väikeste põllumajandustootjate ja põllumajanduslike pereettevõtete jaoks peamine stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse toetaja ning kuigi põllumajandustootjate suhtes on ootused kasvanud, ei ole seda teinud rahalised hüved. ÜPP üldine osakaal liidu eelarves väheneb, samas kui sektoris aset leidvad turukriisid ja aktiivsete põllumajandustootjate arvu vähenemine seavad sektori püsimajäämise jätkuvalt ohtu. Põllumajanduslike pereettevõtete mudelit tuleks kaitsta ÜPP üldeesmärgina ja liikmesriikide strateegiliste kavade abil, et luua sobiv koht esmatähtsale rollile, mis sellel mudelil on maapiirkondade sotsiaalse struktuuri toetamisel ja paljudele maapiirkonna elanikele elamisvõimaluste pakkumisel. Põllumajanduslikud pereettevõtted aitavad kaasa kestlikule toidutootmisele, loodusvarade säilitamisele, mitmekesistamise vajaduse täitmisele ning toiduga kindlustatuse tagamisele. Esimesed, kes üleilmastumisega kaasneva suure surve all kannatavad, on väikeste põllumajanduslike pereettevõtete mudeli kasutajad. Selline olukord tähendaks ilmselgelt, et ÜPP eesmärke ei ole suudetud täita ning see õõnestaks tulevikus ÜPP toetamiseks toodavaid argumente. Seetõttu tuleks ÜPP strateegiakavades püüda erieesmärkide kaudu sellist põllumajandustootmismudelit jätkuvalt kaitsta.

(28)

Väikesed põllumajandusettevõtted on jätkuvalt liidu põllumajanduse nurgakiviks, sest neil on oluline roll maapiirkondade tööhõive toetamisel ja territoriaalsele arengule kaasaaitamisel. Toetuse tasakaalustatuma jaotamise edendamiseks ja väikeste toetussummade saajate halduskoormuse vähendamiseks peaks liikmesriikidel olema valik pakkuda väikestele põllumajandustootjatele teiste otsetoetuste asendamise võimalust, makstes väikestele põllumajandusettevõtjatele toetust kindlasummalise maksena.

(28)

Väikesed põllumajandusettevõtted on jätkuvalt liidu põllumajanduse nurgakiviks, sest neil on oluline roll maapiirkondade tööhõive toetamisel ja territoriaalsele arengule kaasaaitamisel. Toetuse tasakaalustatuma jaotamise edendamiseks ja väikeste toetussummade saajate halduskoormuse vähendamiseks peaks liikmesriikidel olema valik pakkuda väikestele põllumajandustootjatele otsetoetuste asendamise võimalust, makstes väikestele põllumajandusettevõtjatele toetust kindlasummalise maksena. Halduskoormuse edasise vähendamise eesmärgil peaksid liikmesriigid siiski esialgselt lubama teatavate põllumajandustootjate automaatset lisamist lihtsustatud kavasse, pakkudes neile võimalust teatud aja jooksul selles osalemisest loobuda. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleks liikmesriikidele anda võimalus kohaldada lihtsustatud kavas osalevatele väikestele põllumajandusettevõtjatele tingimuste lihtsustatud kontrolli.

(30a)

Mahepõllumajandus areneb paljudes liikmesriikides ning kogemused näitavad, et mahepõllumajandus pakub avalikke hüvesid, säilitab ökosüsteemi teenuseid ja loodusvarasid, vähendab sisendeid, meelitab ligi noori põllumajandustootjaid ja eelkõige naisi, loob töökohti, katsetab uusi ärimudeleid, vastab ühiskonna nõudmistele ning taaselustab maapiirkondi. Siiski kasvab nõudlus mahetoodete järele endiselt kiiremini kui tootmismaht. Liikmesriigid peaksid tagama, et nende ÜPP strateegiakava sisaldab eesmärke mahepõllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava põllumajandusmaa osakaalu tõstmiseks, et täita tõusvat nõudlust mahetoodete järele ning arendada kogu mahepõllumajanduslike toodete tarneahelat. Liikmesriigid peaksid saama rahastada mahepõllumaale üleminekut ja selle säilitamist kas maaelu arengu meetmetest või keskkonnakavadest või neid kahte viisi omavahel kombineerides ning nad peaksid tagama, et eelarveeraldised on mahetootmise eeldatava kasvuga vastavuses.

(31)

ÜPP peaks tagama liikmesriikidele piisava paindlikkuse keskkonnamõju suurendamisel, võttes samas arvesse kohalikke vajadusi ja põllumajandustootjate tegelikke tingimusi. Liikmesriigid peaksid ÜPP strateegiakavas kehtestama põllumajandustootjatele otsetoetuste kohased vabatahtlikud keskkonnakavad, mida tuleb täielikult koordineerida teiste asjakohaste sekkumistega. Liikmesriigid saaksid neid määratleda kui toetusi, mida makstakse avalike hüvede soodustamise ja pakkumise eest sellise põllumajandustegevuse kaudu, mis on kasulik keskkonnale ja kliimale , või hüvitisena selliste tavade kasutuselevõtu eest . Mõlemal juhul peaks olema eesmärgiks ÜPP keskkonna- ja kliimaalase tulemuslikkuse suurendamine ning tuleks minna kaugemale kohustuslikest nõuetest, mis on juba tingimuslikkuse süsteemi kohaselt ette nähtud. Liikmesriigid võivad otsustada kehtestada keskkonnakavad sellistele põllumajandustavadele nagu püsirohumaade ja maastikuelementide tõhusam majandamine ning mahepõllumajandus . Sellised keskkonnakavad võivad sisaldada ka rohujuuretasandi kavasid , mis võidakse seada tingimuseks ambitsioonikamate maaelu arenguga seotud kohustuste võtmisel.

(31)

ÜPP peaks tagama liikmesriikidele piisava paindlikkuse keskkonnamõju suurendamisel, võttes samas arvesse kohalikke vajadusi ja põllumajandustootjate tegelikke tingimusi. Liikmesriigid peaksid ÜPP strateegiakavas komisjoni määratletud kliima- ja keskkonnasõbralike põllumajandustavade loetelu alusel kehtestama põllumajandustootjatele otsetoetuste kohased vabatahtlikud keskkonnakavad, mida tuleb täielikult koordineerida teiste asjakohaste sekkumistega. Liikmesriigid saaksid neid määratleda kui toetusi, mida makstakse avalike hüvede soodustamise ja pakkumise eest sellise põllumajandustegevuse kaudu, mis on kasulik keskkonnale ja kliimale. Eesmärgiks peaks olema ÜPP keskkonna- ja kliimaalase tulemuslikkuse suurendamine ning tuleks minna kaugemale kohustuslikest nõuetest, mis on juba tingimuslikkuse süsteemi kohaselt ette nähtud. Liikmesriigid peaksid määrama teatava protsendi oma otsetoetuste eraldisest keskkonnakavade toetamiseks. Liikmesriigid võivad otsustada kehtestada keskkonnakavad , et soodustada keskkonnale kasulikke tootmismudeleid, eriti ekstensiivse loomakasvatuse puhul, ning edendada igat liiki põllumajandustavasid, nagu püsirohumaade ja püsivate maastikuelementide tõhusam majandamine, ning luua keskkonnaohutuse sertifitseerimissüsteeme, näiteks mahepõllumajandust, integreeritud tootmist või keskkonda säästvat põllumajandust . Sellised keskkonnakavad võivad sisaldada meetmeid, mis ei ole seotud maaelu arengu põllumajandusliku keskkonnapoliitika ja kliimakohustustega, samuti sarnaseid meetmeid, mida võib käsitada rohujuuretasandi kavadena , mis võidakse seada tingimuseks ambitsioonikamate maaelu arenguga seotud kohustuste võtmisel.

(33)

Tuleks tagada tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse vastavus liidu rahvusvahelistele kohustustele. Kõnealused kohustused hõlmavad eelkõige GATTi alla kuuluvaid õliseemneid käsitleva Euroopa Majandusühenduse ja Ameerika Ühendriikide vastastikuse mõistmise memorandumis  (17) kehtestatud nõudeid, mida pärast ELi koosseisu muutumist kohaldatakse edaspidi õliseemnetega seotud ELi eraldi baaskülvipinna muudatuste suhtes. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakendusakte vastavate üksikasjalike eeskirjade kehtestamiseks.

(35)

Sektoripõhiste sekkumisliikide abil aidatakse kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele ning koostoime loomisele teiste ÜPP instrumentidega. Kooskõlas rakendamismudeliga tuleks liidu tasandil välja töötada asjaomaste sektoripõhiste sekkumisliikide sisu ja eesmärkide miinimumnõuded, et tagada siseturul võrdsed tingimused ning vältida ebavõrdset või ebaausat konkurentsi. Liikmesriigid peaksid põhjendama nende lisamist ÜPP strateegiakavasse ning tagama kooskõla teiste sekkumistega sektori tasandil. Liidu tasandil kehtestatud üldised sekkumised peaksid hõlmama puu- ja köögiviljasektorit, veinisektorit, mesindustoodete sektorit, oliiviõli ja lauaoliivide sektorit, humalasektorit ja teisi määratletavaid tooteid, mille puhul sektoripõhiste programmide kehtestamine avaldab eeldatavalt kasulikku mõju ÜPP mõne või kõigi käesoleva määruse kohaste üld- ja erieesmärkide saavutamisele.

(35)

Sektoripõhiste sekkumisviiside abil aidatakse kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele ning koostoime loomisele teiste ÜPP instrumentidega. Kooskõlas rakendamismudeliga tuleks liidu tasandil välja töötada asjaomaste sektoripõhiste sekkumisviiside sisu ja eesmärkide miinimumnõuded, et tagada siseturul võrdsed tingimused ning vältida ebavõrdset või ebaausat konkurentsi. Liikmesriigid peaksid põhjendama nende lisamist ÜPP strateegiakavasse ning tagama kooskõla teiste sekkumistega sektori tasandil. Liidu tasandil kehtestatud üldised sekkumised peaksid hõlmama puu- ja köögiviljasektorit, veinisektorit, mesindustoodete sektorit, oliiviõli ja lauaoliivide sektorit, humalasektorit ja teisi artiklis 39 määratletud tooteid, mille puhul sektoripõhiste programmide kehtestamine avaldab eeldatavalt kasulikku mõju ÜPP mõne või kõigi käesoleva määruse kohaste üld- ja erieesmärkide saavutamisele.

(35a)

Arvestades mesindussektorile ette nähtud toetuste suurendamist ja tunnustades elurikkuse säilitamise ja toiduainete tootmise olulist rolli, on vaja suurendada ka liidu kaasrahastamise maksimummäära ning lisada uusi rahastamiskõlblikke meetmeid, mille eesmärk on edendada sektori arengut.

(37)

Maaelu arengu sekkumiste puhul on põhimõtted määratud kindlaks liidu tasandil, eriti selles osas, mis puudutab liikmesriikidele kehtivaid põhinõudeid valikukriteeriumide kohaldamisel. Kuid liikmesriikidel peaks olema õigus määratleda konkreetsed tingimused vastavalt vajadustele. Maaelu arengu sekkumised sisaldavad toetusi, mis on seotud keskkonna-, kliima- ja muude juhtimisalaste kohustustega, mida liikmesriigid peaksid toetama oma territooriumidel vastavalt riiklikele, piirkondlikele või kohalikele erivajadustele. Liikmesriigid peaksid andma toetust põllumajandustootjatele ja teistele maa valdajatele, kes vabatahtlikkuse alusel võtavad selliseid juhtimisalaseid kohustusi, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste tagajärgede leevendamisele ja nendega kohanemisele ning keskkonna kaitsele ja parandamisele (sh veekvaliteet ja -kogus, õhukvaliteet, mullastik, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi teenused), ning samuti vabatahtlikke kohustusi seoses Natura 2000 alade ja geneetilise mitmekesisuse toetusega. Juhtimisalaste kohustuste täitmiseks makstavat toetust võib ette näha ka kohalikul tasandil juhitud, integreeritud või koostööpõhiste lähenemisviiside ning tulemuspõhiste sekkumistena.

(37)

Maaelu arengu sekkumiste puhul on põhimõtted määratud kindlaks liidu tasandil, eriti selles osas, mis puudutab liikmesriikidele kehtivaid põhinõudeid valikukriteeriumide kohaldamisel. Kuid liikmesriikidel peaks olema õigus määratleda konkreetsed tingimused vastavalt vajadustele. Maaelu arengu sekkumised sisaldavad toetusi, mis on seotud keskkonna-, kliima- ja muude juhtimisalaste kohustustega, mida liikmesriigid peaksid toetama oma territooriumidel vastavalt riiklikele, piirkondlikele või kohalikele erivajadustele. Liikmesriigid peaksid andma toetust põllumajandustootjatele ja põllumajandustootjate rühmadele ning teistele maa valdajatele, kes vabatahtlikkuse alusel võtavad selliseid juhtimisalaseid kohustusi, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste tagajärgede leevendamisele ja nendega kohanemisele ning keskkonna kaitsele ja parandamisele (sh veekvaliteet ja -kogus, õhukvaliteet, mullastik, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi teenused), ning samuti vabatahtlikke kohustusi seoses Natura 2000 alade , suure loodusväärtusega alade ja geneetilise mitmekesisuse toetusega. Juhtimisalaste kohustuste täitmiseks makstavat toetust võib ette näha ka kohalikul tasandil juhitud, integreeritud , kollektiivsete või koostööpõhiste lähenemisviiside ning tulemuspõhiste sekkumistena.

(37a)

Selleks et tagada liidu ökosüsteemide vastupanuvõime ja edendada elurikkust, peaks liikmesriikidel olema lubatud anda toetusi põllumajanduse-keskkonnaalaste jätkusuutlike tavade, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisele ning geneetiliste ressursside kaitse ja parandamise jaoks, eelkõige traditsiooniliste aretusmeetodite abil.

(38)

Juhtimisalaste kohustuste täitmiseks makstav toetus võib hõlmata ka mahepõllumajanduse lisatasu mahepõllumaa säilitamiseks ja sellele ülemineku toetamiseks ; toetusi teistele sekkumisliikidele, millega toetatakse selliseid keskkonnasõbralikke tootmissüsteeme nagu agroökoloogia, säilitav põllumajandus ja integreeritud tootmine; metsakeskkonna- ja kliimateenuseid ning metsakaitset; lisatasu metsadele ja agrometsandussüsteemide rajamisele; loomade heaolu; geneetiliste ressursside säilitamist, säästvat kasutamist ja arendamist. Liikmesriigid võivad asjaomaste sekkumisliikide raames vastavalt oma vajadustele välja töötada teisi kavasid. Seda liiki toetused peaksid katma täiendavaid kulusid ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud üksnes sellistest kohustustest, mis lähevad kaugemale liidu ja riiklikes õigusaktides sätestatud kohustuslikest põhistandarditest ja nõuetest, samuti tingimuslikkusest, nagu on sätestatud ÜPP strateegiakavas. Seda liiki sekkumistega seotud kohustused võidakse võtta varem kindlaks määratud aastaseks või mitmeaastaseks perioodiks ning need võivad ületada seitset aastat, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud.

(38)

Juhtimisalaste kohustuste täitmiseks makstav toetus hõlmab lisatasu mahepõllumaale ülemineku eest ja võib hõlmata lisatasu mahepõllumaa säilitamise eest ; toetusi teistele sekkumisviisidele, millega toetatakse selliseid keskkonnasõbralikke tootmissüsteeme nagu suure loodusväärtusega põllumajandustootmine, agroökoloogia ja integreeritud tootmine; metsakeskkonna- ja kliimateenuseid ning metsakaitset; lisatasu metsadele ja agrometsandussüsteemide rajamisele; traditsiooniliste põllumajandusmaastike kaitsmist, loomade heaolu ja loomatervist ; geneetiliste ressursside säilitamist, säästvat kasutamist ja arendamist ning elurikkust . Liikmesriigid võivad asjaomaste sekkumisviiside raames vastavalt oma vajadustele välja töötada teisi kavasid ning nad võivad tõhustada mesindussektorile omaseid põllumajanduslikke keskkonnameetmeid, mis on osades liidu piirkondades juba olemas, ning töötada välja edasisi meetmeid . Seda liiki toetused peaksid katma täiendavaid kulusid , finantsstiimuleid ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud üksnes sellistest kohustustest, mis lähevad kaugemale liidu ja riiklikes õigusaktides sätestatud kohustuslikest põhistandarditest ja nõuetest, samuti tingimuslikkusest, nagu on sätestatud ÜPP strateegiakavas. Liikmesriigid peaksid toetusesaajatele pakkuma ka finantsstiimuleid. Seda liiki sekkumistega seotud kohustused võidakse võtta varem kindlaks määratud aastaseks või mitmeaastaseks perioodiks ning need võivad ületada seitset aastat, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud.

(39)

Metsandusalased meetmed peaksid aitama kaasa liidu metsandusstrateegia rakendamisele ning põhinema liikmesriikide riikliku või piirkondliku tasandi metsandusprogrammidel või samaväärsetel vahenditel, mis peaksid tuginema kohustustele, mis tulenevad määrusest, milles käsitletakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumist [LULUCF määrus], ning Euroopa metsade kaitse kohustustele, mis on võetud ministrite konverentside käigus. Sekkumised peaksid põhinema metsamajandamiskavadel või samaväärsetel vahenditel ning võivad hõlmata metsaalade arendamist ning säästvat metsandust, sh maa metsastamist ning agrometsandussüsteemide loomist ja taaselustamist; metsaressursside kaitset, taastamist ja täiustamist, võttes arvesse kohandamisvajadusi; metsade säilitamise ja vastupanuvõime tagamiseks ja võimendamiseks, samuti metsade ökosüsteemide ja kliimateenuste osutamiseks tehtavaid investeeringuid; ning taastuvenergia ja biomajanduse toetamiseks võetavaid meetmeid ja tehtavaid investeeringuid.

(39)

Metsandusalased meetmed peaksid aitama kaasa agrometsandussüsteemide kasutamise laiendamisele ning liidu metsandusstrateegia rakendamisele ning põhinema liikmesriikide riikliku või piirkondliku tasandi metsandusprogrammidel või samaväärsetel vahenditel, mis peaksid tuginema kohustustele, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/841  (1a) ning Euroopa metsade kaitse kohustustele, mis on võetud ministrite konverentside käigus. Sekkumised peaksid põhinema kestlikel metsamajandamiskavadel või samaväärsetel vahenditel , mis võimaldavad tõhusat süsinikdioksiidi sidumist atmosfäärist ja suurendavad elurikkust ning võivad hõlmata metsaalade arendamist ning säästvat metsandust, sh maa metsastamist , tulekahjude ennetamist ning agrometsandussüsteemide loomist ja taaselustamist; metsaressursside kaitset, taastamist ja täiustamist, võttes arvesse kohandamisvajadusi; metsade säilitamise ja vastupanuvõime tagamiseks ja võimendamiseks, samuti metsade ökosüsteemide ja kliimateenuste osutamiseks tehtavaid investeeringuid; ning taastuvenergia ja biomajanduse toetamiseks võetavaid meetmeid ja tehtavaid investeeringuid.

(40)

Õiglase sissetuleku ja vastupanuvõimelise põllumajandussektori tagamiseks kogu ELi territooriumil võivad liikmesriigid anda toetusi põllumajandustootjatele piirkondades, kus kehtivad looduslikust eripärast tingitud ja muud pindalapõhised piirangud. Looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alade toetuste puhul tuleks jätkuvalt kohaldada maaelu arengu poliitikat 2014–2020. Selleks et ÜPP abil saaks tugevdada keskkonnaküsimustest hoolivat liitu ja tugevdada tema koostoimet looduse ja elurikkuse heaks tehtavate investeeringute rahastamiseks, on vaja eraldi meedet, mille kaudu hüvitatakse abisaajatele ebasoodsad asjaolud, mis tulenevad Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest. Seepärast tuleks jätkata toetuse andmist põllumajandustootjatele ja metsamaa valdajatele, et aidata toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad direktiivi 2009/147/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ rakendamisest, et aidata kaasa Natura 2000 alade tõhusale majandamisele. Samas tuleks toetus teha kättesaadavaks põllumajandustootjatele, et aidata toime tulla vesikonna piirkondade ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest. Toetus peaks olema seotud ÜPP strateegiakavades kirjeldatud erinõuetega, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et põllumajandustootjatele makstavad toetused ei langeks kokku rahastamisega keskkonnakava alusel. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid oma ÜPP strateegiakava koostamisel võtma arvesse Natura 2000 alade erivajadusi.

(40)

Õiglase sissetuleku ja vastupanuvõimelise põllumajandussektori tagamiseks kogu ELi territooriumil võivad liikmesriigid anda toetusi põllumajandustootjatele piirkondades, kus kehtivad looduslikust eripärast tingitud ja muud piirkondlikust eripärast tulenevad piirangud , sh mägi- ja saarepiirkondades . Looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alade toetuste puhul tuleks jätkuvalt kohaldada maaelu arengu poliitikat 2014–2020. Selleks et ÜPP abil saaks tugevdada keskkonnaküsimustest hoolivat liitu ja tugevdada tema koostoimet looduse ja elurikkuse heaks tehtavate investeeringute rahastamiseks, on vaja eraldi meedet, mille kaudu hüvitatakse abisaajatele ebasoodsad asjaolud, mis tulenevad nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (1a) loodud Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest. Seepärast tuleks jätkata toetuse andmist põllumajandustootjatele ja metsamaa valdajatele, et aidata toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad direktiivi 2009/147/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ rakendamisest, et aidata kaasa Natura 2000 alade tõhusale majandamisele. Samas tuleks toetus teha kättesaadavaks põllumajandustootjatele, et aidata toime tulla vesikonna piirkondade ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest. Toetus peaks olema seotud ÜPP strateegiakavades kirjeldatud erinõuetega, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et põllumajandustootjatele makstavad toetused ei langeks kokku rahastamisega keskkonnakava alusel , võimaldades samas strateegiakavades piisavat paindlikkust, et suurendada eri sekkumiste vastastikust täiendavust . Lisaks sellele peaksid liikmesriigid oma ÜPP strateegiakava koostamisel võtma arvesse Natura 2000 alade erivajadusi.

(41)

ÜPP eesmärkide poole tuleks püüelda ka tootlike ja mittetootlike , põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike investeeringute tegemise toetuste kaudu. Sellised investeeringud võivad muu hulgas puudutada põllumajanduse ja metsanduse arendamise, moderniseerimise või kliimamuutustega kohanemisega seotud taristuid, sealhulgas juurdepääsu põllumajandus- ja metsamaale, maakorraldust ja maaparandust, agrometsandustavasid ning energia- ja veevarustust ning -säästmist. ÜPP strateegiakavade parema kooskõla tagamiseks liidu eesmärkidega ning võrdsete tingimuste kindlustamiseks liikmesriikide vahel on käesolevasse määrusesse lisatud investeerimiseks ebasobivate valdkondade loetelu.

(41)

ÜPP eesmärkide poole tuleks püüelda ka tootlike ja mittetootlike investeeringute tegemise toetuste kaudu , millega püütakse suurendada põllumajandusettevõtete vastupidavust . Sellised investeeringud võivad muu hulgas puudutada põllumajanduse ja metsanduse arendamise, moderniseerimise või kliimamuutustega kohanemisega seotud taristuid, sealhulgas juurdepääsu põllumajandus- ja metsamaale, maakorraldust ja maaparandust, agrometsandustavasid ning energia- ja veevarustust ning -säästmist. ÜPP strateegiakavade parema kooskõla tagamiseks liidu eesmärkidega ning võrdsete tingimuste kindlustamiseks liikmesriikide vahel on käesolevasse määrusesse lisatud investeerimiseks ebasobivate valdkondade loetelu.

(42)

Arvestades vajadust katta liidu põllumajandussektori investeeringute puudujääk ning parandada finantsvahendite kättesaadavust esmatähtsatele rühmadele, eelkõige noortele põllumajandustootjatele ning kõrgema riskiprofiiliga uutele turuletulijatele, tuleks julgustada InvestEU fondi tagatise kasutamist ning toetuste ja finantsvahendite kombineerimist. Kuna finantsvahendite kasutamine liikmesriikides on väga erinev, mis on tingitud erinevustest rahaliste vahendite kättesaadavuses, pangandussektori arengus, riskikapitali olemasolus, sellest, kuivõrd on haldusasutused ja paljud võimalikud toetusesaajad kursis finantsvahenditega, peaksid liikmesriigid sätestama ÜPP strateegiakavas asjakohased eesmärgid, toetusesaajad, eelistatud tingimused ning muud võimalikud toetuskõlblikkuse eeskirjad.

(42)

Arvestades vajadust katta liidu põllumajandussektori investeeringute puudujääk ning parandada finantsvahendite kättesaadavust esmatähtsatele rühmadele, eelkõige noortele põllumajandustootjatele ning kõrgema riskiprofiiliga uutele turuletulijatele, tuleks julgustada toetuste ja finantsvahendite kombineerimist. Kuna finantsvahendite kasutamine liikmesriikides on väga erinev, mis on tingitud erinevustest rahaliste vahendite kättesaadavuses, pangandussektori arengus, riskikapitali olemasolus, sellest, kuivõrd on haldusasutused ja paljud võimalikud toetusesaajad kursis finantsvahenditega, peaksid liikmesriigid sätestama ÜPP strateegiakavas asjakohased eesmärgid, toetusesaajad, eelistatud tingimused ning muud võimalikud toetusõiguslikkuse eeskirjad.

(43)

Noored põllumajandustootjad ja uued turuletulijad seisavad siiski silmitsi oluliste takistustega seoses maakitsikusega, kõrgete hindadega ning juurdepääsuga krediidile. Nende ettevõtted on enam ohustatud hinna volatiilsusest (nii sisendite kui ka saagi puhul) ning nende vajadus ettevõtlus- ja riskijuhtimisoskuste koolituse järele on suur. Seetõttu on oluline jätkata uute põllumajandusettevõtete loomise toetamist. Liikmesriigid peaksid välja töötama strateegilise raamistiku ning kindlaks tegema selged ja sidusad sekkumised põlvkondade vahetuseks asjaomasele küsimusele pühendatud erieesmärgiga seoses. Selleks võivad liikmesriigid ÜPP strateegiakavas sätestada eelistingimused noorte põllumajandustootjate ja uute turuletulijate finantsvahenditele, ning peaksid oma ÜPP strateegiakavasse lisama abi sihtotstarbelise kasutamise vähemalt summas, mis vastab 2 %-le aasta otsetoetuste eelarvest. Tuleks kehtestada noorte põllumajandustootjate ja maapiirkondade idufirmade toetuse maksimaalse summa suurendamine kuni 100 000  euroni, mis oleks kättesaadav ka finantsvahendi vormis toetuse kaudu või sellega kombineerituna.

(43)

Noored põllumajandustootjad ja uued põllumajandustootjad seisavad siiski silmitsi oluliste takistustega seoses maakitsikusega, kõrgete hindadega ning juurdepääsuga krediidile. Nende ettevõtted on enam ohustatud hinna volatiilsusest (nii sisendite kui ka saagi puhul) ning nende vajadus ettevõtlus- , riskiennetus- ja riskijuhtimisoskuste koolituse järele on suur. Seetõttu on oluline jätkata uute põllumajandusettevõtete loomise toetamist. Liikmesriigid peaksid välja töötama strateegilise lähenemise ning kindlaks tegema selged ja sidusad sekkumised põlvkondade vahetuseks asjaomasele küsimusele pühendatud erieesmärgiga seoses. Selleks võivad liikmesriigid ÜPP strateegiakavas sätestada eelistingimused noorte põllumajandustootjate ja uute turuletulijate finantsvahenditele, ning peaksid oma ÜPP strateegiakavasse lisama abi sihtotstarbelise kasutamise vähemalt summas, mis vastab 2 %-le esimese samba aasta otsetoetuste eelarvest. Tuleks kehtestada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise ja maapiirkondade idufirmade toetuse maksimaalse summa suurendamine kuni 100 000  euroni, mis oleks kättesaadav ka finantsvahendi vormis toetuse kaudu või sellega kombineerituna.

(44)

Arvestades vajadust tagada asjakohased riskijuhtimise abivahendid, tuleks kehtestada kindlustusmaksed ja luua avatud investeerimisfondid, mida rahastatakse EAFRDst. Avatud investeerimisfondid hõlmavad nii neid, mis on seotud tootmiskadudega, kui ka üldisi ja sektoripõhiseid sissetuleku stabiliseerimise abivahendeid, mis on seotud saamata jäänud tuludega.

(44)

Arvestades vajadust tagada asjakohased riskijuhtimise abivahendid, tuleks kehtestada kindlustusmaksed ja luua avatud investeerimisfondid, mida rahastatakse EAFRDst. Avatud investeerimisfondid hõlmavad nii neid, mis on seotud tootmiskadudega, kui ka üldisi ja sektoripõhiseid sissetuleku stabiliseerimise abivahendeid, mis on seotud saamata jäänud tuludega. Et kohandada riskijuhtimise abivahendeid põllumajandustootjate probleemidega, eeskätt kliimamuutustega, tuleb ÜPP vahenditesse lisada põllumajandustootjatele niisuguse kantud kulu ja kahju hüvitamine, mis on seotud meetmetega, mida võeti, et võidelda loomade haiguste või kahjurite levikuga taimedel, ning mahepõllumajandusega tegelevatele põllumajandustootjatele sellise kantud kahju hüvitamine, mis tekkis neist sõltumatu välise saastumise tagajärjel. Tuleks ka tagada EAFRDst rahastatavate sekkumiste kooskõla riiklike riskijuhtimissüsteemidega.

(45)

Toetus peaks võimaldama ÜPP eesmärkide saavutamise nimel vähemalt kahe ettevõtte vahelise koostöö loomist ja elluviimist. Toetus võib sisaldada kõiki asjaomase koostöö aspekte, näiteks kvaliteedisüsteemide loomine ; ühised keskkonna- ja kliimameetmed; lühikese tarneahela ja kohalike turgude edendamine; katseprojektid; põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkusega tegeleva Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP-AGRI) töörühma projektid, kohalikud arendusprojektid, arukad külad, ostjate klubid ja masinaühistud; põllumajandusettevõtete partnerlused; metsamajandamiskavad; võrgustikud ja klastrid; sotsiaalne põllumajandus; kogukonna toetatud põllumajandus; LEADERi raames võetavad meetmed; ning tootjarühmade ja -organisatsioonide moodustamine, samuti teiste koostöövormide loomine, mis on vajalik ÜPP erieesmärkide saavutamiseks.

(45)

Toetus peaks võimaldama ÜPP eesmärkide saavutamise nimel vähemalt kahe ettevõtte vahelise koostöö loomist ja elluviimist. Toetus võib sisaldada kõiki asjaomase koostöö aspekte, näiteks selle alustamine, sertifitseerimiskulud ning kvaliteedisüsteemide edendamine ja haldamine ; ühised keskkonna- ja kliimameetmed; lühikese tarneahela ja kohalike turgude edendamine; katseprojektid; põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkusega tegeleva Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP-AGRI) töörühma projektid, kohalikud arendusprojektid, arukad külad, ostjate klubid ja masinaühistud; põllumajandusettevõtete partnerlused; metsamajandamiskavad , sealhulgas agrometsandus ; võrgustikud ja klastrid; sotsiaalne põllumajandustootmine; kogukonna toetatud põllumajandus; LEADERi raames võetavad meetmed; ning tootjarühmade ja -organisatsioonide , sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012  (1a) kohaselt tunnustatud tootjarühmade moodustamine, samuti teiste koostöövormide loomine, mis on vajalik ÜPP erieesmärkide saavutamiseks. Et edendada põlvkondadevahelist vahetumist, tuleks kaaluda eritoetuste maksmist põllumajandustootjatele, kes soovivad põllumajandustootmise lõpetada enne seaduslikku pensioniikka jõudmist ning kavatsevad oma põllumajandusettevõtte anda üle koostööaltis nooremale põllumajandustootjale.

(47)

EAGF peaks jätkama käesolevas määruses kirjeldatud otsetoetustena makstavate sekkumisliikide ja sektoripõhiste sekkumisliikide rahastamist ning EAFRD peaks jätkama maaelu arengu sekkumisliikide rahastamist. ÜPP finantsjuhtimise eeskirjad tuleks sätestada kahe fondi ja kummagi toetatava tegevuse puhul eraldi, võttes arvesse asjaolu, et uus rakendamismudel võimaldab liikmesriikidele eesmärkide saavutamiseks suuremat paindlikkust ja subsidiaarsust. Käesoleva määruse kohased sekkumisliigid peaksid hõlmama ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

(47)

EAGF peaks jätkama käesolevas määruses kirjeldatud otsetoetustena makstavate sekkumisviiside ja sektoripõhiste sekkumisviiside rahastamist ning EAFRD peaks jätkama maaelu arengu sekkumisviiside rahastamist. ÜPP finantsjuhtimise eeskirjad tuleks sätestada kahe fondi ja kummagi toetatava tegevuse puhul eraldi, võttes arvesse asjaolu, et uus rakendamismudel võimaldab liikmesriikidele eesmärkide saavutamiseks suuremat paindlikkust ja subsidiaarsust. Käesoleva määruse kohased sekkumisviisid peaksid hõlmama ajavahemikku 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2027.

(48)

ÜPP strateegiakavade kohaste otsetoetuste maksmiseks antav toetus tuleks tagada käesoleva määrusega kindlaksmääratud riiklikest eraldistest. Asjaomased riiklikud eraldised peaksid peegeldama jätkuvaid muutusi, mille kohaselt suurendatakse hektari kohta madalaimat toetust saavatele liikmesriikidele antavaid eraldisi järk-järgult, et vähendada 50 % vahet 90 % suunas ELi keskmisest. Selleks et võtta arvesse toetusmehhanismi vähendamist ja võimalust kasutada liikmesriigis toetuse vähendamisest tekkivat summat, tuleks lubada, et liikmesriigi ÜPP strateegiakavas sätestatud rahaeraldiste kogusumma aastas võib ületada riiklikku eraldist.

(48)

EAGFist ei tohiks toetada meetmeid, mis võiksid kahjustada keskkonda või mis ei ole kooskõlas säästliku põllumajandusliku majandamise põhimõtetele vastavate kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. ÜPP strateegiakavade kohaste otsetoetuste maksmiseks antav toetus tuleks tagada käesoleva määrusega kindlaksmääratud riiklikest eraldistest. Asjaomased riiklikud eraldised peaksid peegeldama jätkuvaid muutusi, mille kohaselt suurendatakse hektari kohta madalaimat toetust saavatele liikmesriikidele antavaid eraldisi järk-järgult, et vähendada 50 % vahet 90 % suunas ELi keskmisest. Selleks et võtta arvesse toetusmehhanismi vähendamist ja võimalust kasutada liikmesriigis toetuse vähendamisest tekkivat summat, tuleks lubada, et liikmesriigi ÜPP strateegiakavas sätestatud rahaeraldiste kogusumma aastas võib ületada riiklikku eraldist.

(49)

EAFRD rahaliste vahendite haldamise hõlbustamiseks tuleks kehtestada EAFRD ühekordse toetuse määr liikmesriikide avaliku sektori kulutustele. Selleks et võtta arvesse teatavat liiki tegevuse erilist tähtsust või laadi, tuleks nende jaoks kehtestada osaluse erimäärad. Arengu, kauguse ja isoleerituse tasemest tingitud eripiirangute leevendamiseks tuleks kehtestada asjakohane EAFRD osaluse määr vähem arenenud piirkondade , ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade ning Egeuse mere väikesaarte puhul .

(49)

EAFRD rahaliste vahendite haldamise hõlbustamiseks tuleks kehtestada EAFRD üldise osaluse määr liikmesriikide avaliku sektori kulutustele. Selleks et võtta arvesse teatavat liiki tegevuse erilist tähtsust või laadi, tuleks nende jaoks kehtestada osaluse erimäärad. ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade ning Egeuse mere väikesaarte puhul, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 229/2013  (1a) artikli 1 lõikes 2, tuleks arengu , kauguse ja isoleerituse tasemest tingitud eripiirangute leevendamiseks kehtestada kõrgem EAFRD osaluse määr .

(49a)

Tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid, et liidu tasandil liigitada piirkonnad ja alad, mis võivad saada EAFRD-lt toetust. Selleks peaks liidu tasandil piirkondade ja alade kindlakstegemine põhinema ühisel piirkondade klassifitseerimise süsteemil, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003  (1a) . Uusimaid liigitusi ja andmeid tuleks kasutada piisava toetuse tagamiseks, eelkõige selleks, et tegeleda arengus mahajäänud piirkondadega ning liikmesriigisiseste piirkondadevaheliste erinevustega.

(50)

EAFRDst ei tuleks toetada investeeringuid, millest tuleneb kahju keskkonnale. Sellest tulenevalt on vaja käesolevas määruses sätestada teatavad välistamiseeskirjad ning ka võimalus kõnealuste tagatiste täiustamiseks delegeeritud õigusaktides. EAFRDst ei peaks nimelt rahastatama investeeringuid niisutussüsteemidesse , mis ei aita kaasa seotud veekogu või veekogude hea seisundi saavutamisele või säilitamisele, ega investeeringuid metsastamisse , mis ei vasta metsade säästva majandamise põhimõtete kohastele kliima- ja keskkonnaeesmärkidele .

(50)

EAFRDst tuleks esmajärgus toetada investeeringuid, mis loovad ühel ajal nii majanduslikku kui ka keskkonnaga seotud kasu, jättes seejuures toetamata investeeringud, millest tuleneb kahju keskkonnale või mis ei ole kooskõlas kliima-, keskkonna-, loomade heaolu ja elurikkuse eesmärkidega. Tuleks eelistada investeeringuid, mis toovad kasu nii majandusele kui ka keskkonnale. Sellest tulenevalt on vaja käesolevas määruses sätestada teatavad täpsemad välistamiseeskirjad ning ka võimalus kõnealuste tagatiste täiustamiseks delegeeritud õigusaktides. EAFRDst ei peaks nimelt rahastatama investeeringuid metsastamisse , mis ei vasta metsade säästva majandamise põhimõtete kohastele kliima- ja keskkonnaeesmärkidele. EAFRDst ei peaks samuti katma investeeringuid niisutussüsteemidesse, mis ei aita kaasa seotud veekogu või veekogude hea seisundi saavutamisele või säilitamisele. Liikmesriigid peaksid tagama, et ametiasutused osalevad kõigi metsastamise või taasmetsastamise meetmete raames aktiivselt ökoloogias ning metsatulekahjude haldamisel ning tugevdavad leebete ennetusmeetmete ja maakasutuse korraldamise rolli.

(51a)

Et tagada liidu sõltumatus taimsete valkude impordist, peaks ÜPP edendama kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/28/EÜ  (1a) (taastuvenergia direktiiv) valgurikaste kultuuride õlil põhinevate kaassaaduste kasutamist biokütustena.

(51b)

EAGFist ja EAFRDst ei tohiks toetada põllumajandustootjaid, kelle tegevus hõlmab pullide kasvatamist härjavõitluse eesmärgil. Selline rahastamine rikub selgelt põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni.

(52)

Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, panustab see programm liidu poliitikas esitatud kliimaküsimuste integreerimisse ja üldise eesmärgi – pühendada 25  % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisse . ÜPP kohaste meetmetega saab ÜPP kogu rahastamispaketist eeldatavasti 40 % ulatuses panustada kliimaeesmärkidesse. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(52)

Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, panustab see programm kliimaküsimuste integreerimisse ja keskkonda kahjustavate toetuste järkjärgulisse lõpetamisse liidu poliitikas ning üldise eesmärgi saavutamisse, mis näeb ette pühendada vähemalt 30  % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele. ÜPP meetmetega tuleks vähemalt 40 % kogu rahastamispaketist panustada kliimaeesmärkidesse. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(54)

Liidu lisaväärtuse võimendamiseks ning toimiva põllumajandusliku siseturu säilitamiseks, samuti eespool osutatud üld- ja erieesmärkide saavutamiseks ei tohiks liikmesriigid käesoleva määruse kohaselt võtta otsuseid vastu eraldiseisvalt, vaid struktureeritud protsessi raames, mis peaks materialiseeruma ÜPP strateegiakavas. Liidu ülalt-alla eeskirjades tuleks kehtestada kogu ELi hõlmavad konkreetsed ÜPP eesmärgid, sekkumiste peamised liigid, tulemusraamistik ja juhtimisstruktuur. Asjaomase ülesannete jaotamisega soovitakse tagada investeeritud rahaliste vahendite ja saavutatud tulemuste vaheline täielik vastavus.

(54)

Liidu lisaväärtuse võimendamiseks ning toimiva põllumajandusliku siseturu säilitamiseks, samuti eespool osutatud üld- ja erieesmärkide saavutamiseks ei tohiks liikmesriigid käesoleva määruse kohaselt võtta otsuseid vastu eraldiseisvalt, vaid struktureeritud protsessi raames, mis peaks materialiseeruma ÜPP strateegiakavas. Liidu ülalt-alla õigusnormides tuleks kehtestada üleliidulised konkreetsed ÜPP eesmärgid, peamised sekkumisviisid, tulemusraamistik ja juhtimisstruktuur. Asjaomase ülesannete jaotamisega soovitakse tagada investeeritud rahaliste vahendite ja saavutatud tulemuste vaheline täielik vastavus.

(55)

Selleks et tagada kõnealuste ÜPP strateegiakavade strateegiline laad ja lihtsustada seoseid liidu poliitikaga, nimelt kehtestatud pikaajaliste eesmärkidega, mis tulenevad kliimamuutuste, metsade, elurikkuse ja veega seotud liidu õigusaktidest või rahvusvahelistest kokkulepetest, on asjakohane koostada üks ÜPP strateegiakava liikmesriigi kohta.

(55)

Selleks et tagada kõnealuste ÜPP strateegiakavade strateegiline laad ja lihtsustada seoseid liidu poliitikaga, nimelt kehtestatud pikaajaliste eesmärkidega, mis tulenevad kliimamuutuste, metsade, elurikkuse ja veega seotud liidu õigusaktidest või rahvusvahelistest kokkulepetest, on asjakohane koostada üks ÜPP strateegiakava liikmesriigi kohta. Liikmesriikide haldusstruktuuri nõuetekohaselt arvesse võttes tuleks strateegiakavadesse lisada vajaduse korral maaelu arengu piirkondlikud sekkumised.

(55a)

On väga oluline, et ÜPP strateegiakavadel oleks selge, lihtne ja üheti mõistetav raamistik, et vältida riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil poliitika ülereguleerimist.

(55b)

Uue rakendamismudeliga ei tohiks seada kahtluse alla ühtse turu terviklikkust ega ÜPP ajalooliselt euroopalikku olemust, sest ÜPP peaks jääma tõeliselt ühiseks poliitikaks, et tagada liidu lähenemisviis ja võrdsed tingimused.

(55c)

Liit ja liikmesriigid peaksid tagama kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 208, et kõikides ÜPP sekkumistes võetakse arvesse arengukoostöö eesmärke ja austatakse nii õigust toidule kui ka õigust arengule. Liikmesriigid peaksid samuti tagama, et ÜPP strateegilised kavad aitavad võimalikult suurel määral kaasa kestliku arengu tegevuskavas aastaks 2030 ja Pariisi kokkuleppes sätestatud ning Euroopa rohelise kokkuleppe, liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu strateegia „Talust toiduauani“ ja elurikkuse strateegia alusel vastu võetud kohaldatavate õigusaktide eesmärkide õigeaegsele saavutamisele.

(56)

Liikmesriigid peaksid oma ÜPP strateegiakava väljatöötamise käigus analüüsima oma konkreetset olukorda ja vajadusi, seadma ÜPP eesmärkide saavutamisega seotud eesmärgid ja kavandama sekkumised, mis võimaldavad saavutada neid eesmärke, mida on kohandatud riiklikus ja konkreetses piirkondlikus, sh ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaste äärepoolseimate piirkondade kontekstis. Sellise väljatöötamisega tuleks edendada suuremat subsidiaarsust ühtses liidu raamistikus, tagades samas vastavuse liidu õiguse üldpõhimõtetele ja ÜPP eesmärkidele. Seepärast on asjakohane kehtestada eeskirjad ÜPP strateegiakavade struktuuri ja sisu kohta.

(56)

Liikmesriigid peaksid oma ÜPP strateegiakava väljatöötamise käigus analüüsima oma konkreetset olukorda ja vajadusi, seadma ÜPP eesmärkide saavutamisega seotud realistlikud eesmärgid ja kavandama sekkumised, mis võimaldavad saavutada lõplikele kasusaajatele kindlust tagades neid eesmärke, mida on kohandatud riiklikus ja konkreetses piirkondlikus, sh ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaste äärepoolseimate piirkondade kontekstis. Sellise väljatöötamisega tuleks edendada suuremat subsidiaarsust ühtses liidu raamistikus, tagades samas vastavuse liidu õiguse üldpõhimõtetele ja ÜPP eesmärkidele. Seepärast on asjakohane kehtestada eeskirjad ÜPP strateegiakavade struktuuri ja sisu kohta. Selle tagamiseks, et liikmesriikide eesmärkide seadmine ja sekkumiste kavandamine on asjakohane ja maksimeerib ÜPP eesmärkide saavutamisse tehtavat panust, on vaja, et ÜPP strateegiakavade strateegia põhineks kohaliku olustiku eelneval analüüsil ja ÜPP eesmärkidega seotud vajaduste hindamisel, tagades samal ajal ÜPP ühtsuse. ÜPP strateegiakavade täitmise juures on vaja tagada, et protsessi kaasatakse põllumajandusettevõtjad ja nende organisatsioonid.

(57)

Selle tagamiseks, et liikmesriikide eesmärkide seadmine ja sekkumiste kavandamine on asjakohane ja ÜPP eesmärkide saavutamisel maksimaalne, on vaja, et ÜPP strateegiakavade strateegia põhineks kohaliku olustiku eelneval analüüsil ja ÜPP eesmärkidega seotud vajaduste hindamisel.

(57)

Samuti on oluline, et ÜPP strateegiakavad kajastaksid asjakohaselt muudatusi liikmesriikide tingimustes, (nii sisemistes kui ka välistes) struktuurides ja turuolukorras ning et neid oleks seega võimalik aja jooksul nende kajastamiseks kohandada.

(58)

ÜPP strateegiakavad peaksid tagama ÜPP paljude abivahendite suurema sidususe, sest see peaks hõlmama nii otsetoetustena makstavate sekkumiste liike, sektoripõhiseid sekkumisliike kui ka maaelu arengu sekkumisi. Kõnealused kavad peaksid tagama ja näitama liikmesriikide tehtud valikute vastavust ja asjakohasust seoses liidu prioriteetide ja eesmärkidega. Seepärast on asjakohane, et need kavad hõlmavad tulemustele orienteeritud sekkumisstrateegiat, mis on struktureeritud lähtuvalt ÜPP erieesmärkidest, sh nende eesmärkidega seotud mõõdetavad ülesanded. Kõnealuste kavade aastapõhise seire võimaldamiseks on vajalik, et kõnealused eesmärgid tuginevad tulemusnäitajatele.

(58)

ÜPP strateegiakavad peaksid tagama ÜPP paljude abivahendite suurema sidususe, sest see peaks hõlmama nii otsetoetustena makstavate sekkumiste liike, sektoripõhiseid sekkumisviise kui ka maaelu arengu sekkumisi. Kõnealused kavad peaksid tagama ja näitama liikmesriikide tehtud valikute vastavust ja asjakohasust seoses liidu prioriteetide ja eesmärkidega. Seepärast on asjakohane, et need kavad hõlmavad tulemustele orienteeritud sekkumisstrateegiat, mis on struktureeritud lähtuvalt ÜPP erieesmärkidest, sh nende eesmärkidega seotud mõõdetavad ülesanded. Kõnealuste kavade seire võimaldamiseks on vajalik, et kõnealused eesmärgid tuginevad tulemusnäitajatele.

(58a)

Käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud erieesmärkide seireks kättesaadava teabe kvantiteet ja kvaliteet vaheldub märkimisväärselt. Mõne erieesmärgi, eelkõige elurikkuse seire jaoks on teadmusbaas hetkel nõrk või piisavalt kohandamata, et võimaldada kindlate mõjunäitajate loomist, näiteks tolmeldajate ja põllukultuuride bioloogilise mitmekesisuse jälgimiseks. Liidu kui terviku jaoks artiklis 6 ja I lisas sätestatud erieesmärgid ja näitajad peaksid põhinema kõigi liikmesriikide jaoks ühisel või võrreldaval teadmusbaasil ja metoodikal. Komisjon peaks kindlaks tegema valdkonnad, kus teadmised on lünklikud või kus teadmusbaasi ei ole ühise põllumajanduspoliitika mõju jälgimiseks piisavalt kohandatud. Komisjon peaks kasutama liidu eelarvet, et ühiselt reageerida teadmiste ja seirega seotud takistustele seoses kõigi artikli 6 erieesmärkide ja näitajatega. Komisjon peaks koostama selle teema kohta aruande ning avalikustama oma tähelepanekud.

(59)

Strateegias tuleks rõhutada täiendavust nii ÜPP abivahendite kui ka liidu muude poliitikate vahel . Iga ÜPP strateegiakava peaks vajaduse korral tuginema keskkonna- ja kliimaalastele õigusaktidele ning kõnealustest õigusaktidest tulenevaid riiklikke kavasid peaks kirjeldama praeguse olukorra analüüsi (edaspidi „SWOT-analüüs“) osana. Asjakohane on loetleda õigusaktid, millele tuleks konkreetselt osutada ÜPP strateegiakavas.

(59)

Strateegias tuleks rõhutada täiendavust nii ÜPP abivahendite vahel kui ka liidu muu poliitikaga, kaasa arvatud ühtekuuluvus . Iga ÜPP strateegiakava peaks tuginema keskkonna- ja kliimaalastele õigusaktidele ja liidu kohustustele poliitikavaldkondade arengusidususe vallas ning kõnealustest õigusaktidest tulenevaid riiklikke kavasid peaks kirjeldama praeguse olukorra analüüsi (edaspidi „SWOT-analüüs“) osana. Asjakohane on loetleda õigusaktid, millele tuleks konkreetselt osutada ÜPP strateegiakavas.

(59a)

Kuna sissetulekutoetuste kava on põllumajandusettevõtete majandusliku elujõulisuse tagamisel väga oluline, on asjakohane võtta arvesse sotsiaalset mõju, mida ÜPP avaldab maapiirkondades töökohtade loomisele. Sel põhjusel peaksid liikmesriigid võtma strateegiakavade planeerimisel arvesse ka seda, kuidas ettevõte konkreetses piirkonnas tööhõivet mõjutab. Vastavate poliitikavahendite kavandamisel ja rakendamisel tuleks pidada esmatähtsaks meetmeid ja tegevusi, millega luuakse tööhõivevõimalusi.

(60)

Võttes arvesse, et liikmesriikidele tuleb võimaldada paindlikkust ÜPP strateegiakava teatud osa rakendamise delegeerimisel riigi tasandil vastavalt riiklikule raamistikule , et hõlbustada piirkondade vahelist koordineerimist riigiüleste probleemidega tegelemisel, on asjakohane, et ÜPP strateegiakavades on esitatud riiklike ja piirkondlike sekkumiste koosmõju kirjeldus.

(60)

Võttes arvesse, et liikmesriikidele tuleb võimaldada paindlikkust ÜPP strateegiakava teatud osa kavandamise ja rakendamise delegeerimisel riigi tasandil maaelu arengu sekkumisprogrammide kaudu kooskõlas riikliku raamistikuga , et hõlbustada piirkondade vahelist koordineerimist riigiüleste probleemidega tegelemisel, on asjakohane, et ÜPP strateegiakavades on esitatud riiklike ja piirkondlike sekkumiste koosmõju kirjeldus.

(68a)

Vesi on põllumajanduses oluline tootmistegur. Veemajandus on seega põhiküsimus ja vaja on paremaid veemajanduse vorme. Lisaks mõjutavad veevarusid suuresti kliimamuutused, millega kaasnevad sagedasemad ja intensiivsemad põuad, aga ka tugevad sajuperioodid. Vee kogumine sügisel ja talvel on mõistlik lahendus. Lisaks aitavad veekogud luua elurikkust soodustavat keskkonda. Need võimaldavad ka hoida mulda elujõulisena ning tagada veekogudes piisava voolu, mis soodustab veeorganismide elu.

(69)

Iga ÜPP strateegiakava juhtimise ja rakendamise eest peaks vastutama korraldusasutus. Sellise asutuse ülesanded tuleks täpsustada käesolevas määruses. Korraldusasutus peaks olema võimeline delegeerima osa oma ülesannetest, jäädes ise vastutama tõhusa ja täpse juhtimise eest. Liikmesriigid peaksid tagama, et ÜPP strateegiakavade haldamisel ja rakendamisel oleksid kaitstud liidu finantshuvid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu [määrusega (EL, Euratom) X] [uus finantsmäärus] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) X [uus horisontaalmäärus].

(69)

Iga ÜPP strateegiakava juhtimise ja rakendamise eest peaks vastutama korraldusasutus. Kui aga maaelu arengu poliitikaga seotud elemente käsitletakse piirkondades, võivad liikmesriigid luua piirkondlikke korraldusasutusi. Nende ülesanded tuleks täpsustada käesolevas määruses. Korraldusasutused peaksid olema võimelised delegeerima osa oma ülesannetest, jäädes ise vastutama tõhusa ja täpse juhtimise eest. Liikmesriigid peaksid tagama, et ÜPP strateegiakavade haldamisel ja rakendamisel oleksid kaitstud liidu finantshuvid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu [määrusega (EL, Euratom) X] [uus finantsmäärus] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) X [uus horisontaalmäärus].

(70)

Vastavalt jagatud juhtimise põhimõttele aitavad liikmesriikide esindajate moodustatud komisjonid Euroopa Komisjoni ÜPP rakendamisel. Süsteemi lihtsustamiseks ja liikmesriikide seisukoha ühtlustamiseks luuakse käesoleva määruse rakendamiseks ainult üks seirekomisjon, liites omavahel maaelu arengu komisjoni ja otsetoetuste komisjoni, mis loodi programmiperioodi 2014–2020 raames. Liikmesriikide abistamise eest ÜPP strateegiakavade rakendamisel jagavad vastutust korraldusasutus ja asjaomane seirekomisjon. Euroopa Komisjoni peaks aitama ka ühise põllumajanduspoliitika komisjon vastavalt käesolevas määruses sätestatule.

(70)

Vastavalt jagatud juhtimise põhimõttele aitavad liikmesriikide esindajate moodustatud komisjonid Euroopa Komisjoni ÜPP rakendamisel. Süsteemi lihtsustamiseks ja liikmesriikide seisukoha ühtlustamiseks luuakse käesoleva määruse rakendamiseks ainult üks seirekomisjon, liites omavahel maaelu arengu komisjoni ja otsetoetuste komisjoni, mis loodi programmiperioodi 2014–2020 raames. Liikmesriikide abistamise eest ÜPP strateegiakavade rakendamisel jagavad vastutust korraldusasutus ja asjaomane seirekomisjon. Kui aga maaelu arengu poliitikaga seotud elemente käsitletakse piirkondades, võivad liikmesriigid luua piirkondlikke seirekomisjone. Euroopa Komisjoni peaks aitama ka ühise põllumajanduspoliitika komisjon vastavalt käesolevas määruses sätestatule.

(71)

Komisjoni algatusel peaks EAFRD tehnilise abi kaudu toetama tegevusi, mis on seotud [horisontaalmääruse artiklis 7] osutatud ülesannete täitmisega. Tehnilist abi võib osutada ka liikmesriigi algatusel ÜPP strateegiakavaga seotud toetuse tõhusaks haldamiseks ja rakendamiseks vajalike ülesannete täitmiseks. Liikmesriigi algatusel antava tehnilise abi suurendamine on võimalik ainult Malta puhul.

(71)

Komisjoni algatusel peaks EAFRD tehnilise abi kaudu toetama tegevusi, mis on seotud [horisontaalmääruse artiklis 7] osutatud ülesannete täitmisega. Tehnilist abi võib osutada ka liikmesriigi algatusel ÜPP strateegiakavaga seotud toetuse tõhusaks haldamiseks ja rakendamiseks vajalike ülesannete täitmiseks. Liikmesriigi algatusel antava tehnilise abi suurendamine on võimalik ainult Luksemburgi ja Malta puhul.

(74)

Rakendamismudeli käivitatud tulemustele orienteeritus nõuab tugevat tulemuslikkuse raamistikku, eelkõige seepärast, et ÜPP strateegiakavad aitaksid kaasa teiste jagatud juhtimisega poliitikameetmete ulatuslike üldeesmärkide saavutamisele. Tulemuspõhine poliitika tähendab aastast ja mitmeaastast hindamist valitud väljundite, tulemus- ja mõjunäitajate põhjal, nagu on määratletud tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistikus. Selleks tuleks piiratud ja sihipärasemad näitajad valida nii, et need peegeldaksid võimalikult täpselt seda, kas toetatud sekkumised aitavad saavutada kavandatud eesmärke. Keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud väljundnäitajad võivad hõlmata sekkumisi, mis kuuluvad liidu õigusaktidest tulenevate riiklike keskkonna- ja kliimakavandamisvahendite alla.

(74)

Rakendamismudeli käivitatud tulemustele orienteeritus nõuab tugevat tulemuslikkuse raamistikku, eelkõige seepärast, et ÜPP strateegiakavad aitaksid kaasa teiste jagatud juhtimisega poliitikameetmete ulatuslike üldeesmärkide saavutamisele. Tulemuspõhine poliitika tähendab hindamisi valitud väljundite, tulemus- ja mõjunäitajate põhjal, nagu on määratletud tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistikus. Selleks tuleks piiratud ja sihipärasemad näitajad valida nii, et need peegeldaksid võimalikult täpselt seda, kas toetatud sekkumised aitavad saavutada kavandatud eesmärke. Keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud väljundnäitajad , näiteks vee kvaliteet ja kvantiteet, peaksid hõlmama sekkumisi, mis kuuluvad liidu õigusaktidest tulenevate riiklike keskkonna- ja kliimaplaneerimismisvahendite alla.

(75)

Tulemus-, seire- ja hindamisraamistiku osana peaksid liikmesriigid igal aastal tehtud edusamme kontrollima ja nendest komisjonile aru andma . Komisjon peaks esitama aruande kogu programmitöö perioodil erieesmärkide saavutamisel tehtu kohta liikmesriikide edastatud teavet ja põhinäitajaid kasutades.

(75)

Tulemus-, seire- ja hindamisraamistiku osana peaksid liikmesriigid igal aastal tehtud edusamme kontrollima. Komisjon peaks esitama aruande kogu programmitöö perioodil erieesmärkide saavutamisel tehtu kohta liikmesriikide edastatud teavet ja põhinäitajaid kasutades.

(76)

Kehtestada tuleks mehhanismid, mis võimaldaksid võtta meetmeid liidu finantshuvide kaitsmiseks juhul, kui ÜPP strateegiakava rakendamisel ilmneb seatud eesmärkidest olulisi kõrvalekaldeid. Märkimisväärselt ja põhjendamatult viletsate tulemusnäitajate korral võidakse liikmesriikidelt nõuda tegevuskavade esitamist. Kui kavandatud tulemusi ei saavutata, võib see kaasa tuua väljamaksete peatamised ning lõpuks liidu fondide vähendamise. Lisaks sellele kehtestatakse tulemuspreemia jaotamisel põhineva stimuleerimismehhanismi osana selline tulemuspreemia. millega ergutatakse heade keskkonna- ja kliimatulemuste saavutamist.

(76)

Kehtestada tuleks mehhanismid, mis võimaldaksid võtta meetmeid liidu finantshuvide kaitsmiseks juhul, kui ÜPP strateegiakava rakendamisel ilmneb seatud eesmärkidest olulisi kõrvalekaldeid. Märkimisväärselt ja põhjendamatult viletsate tulemusnäitajate korral võidakse liikmesriikidelt nõuda tegevuskavade esitamist. Kui kavandatud tulemusi ei saavutata, võib see kaasa tuua väljamaksete peatamised ning lõpuks liidu fondide vähendamise.

(78a)

Artiklis 106 kirjeldatud hindamine tuleks läbi viia strateegia „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegia kvantifitseeritud eesmärkide alusel.

(80a)

Kolmandate riikidega sõlmitavad ja põllumajandussektorit puudutavad kaubanduslepingud peaksid sisaldama mehhanisme ja kaitseklausleid, et tagada ELi ja kolmandate riikide põllumajandustootjatele võrdsed tingimused ja tarbijakaitse.

(81)

Käesoleva määruse sätete kohaldamise eesmärgil kogutud isikuandmeid tuleks töödelda viisil, mis on kooskõlas asjaomaste eesmärkidega. Samuti peaksid andmed olema anonüümsed, seire või hindamise eesmärgil töötlemiseks koondatud ning kaitstud vastavalt liidu õigusele, milles käsitletakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45 / 2001  (19) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 (20). Andmesubjekte tuleks teavitada nende isikuandmete töötlemisest ja andmekaitsealastest õigustest.

(81)

Käesoleva määruse sätete kohaldamise eesmärgil kogutud isikuandmeid tuleks töödelda viisil, mis on kokkusobiv asjaomaste eesmärkidega. Samuti peaksid andmed olema anonüümsed, seire või hindamise eesmärgil töötlemiseks koondatud ning kaitstud vastavalt liidu õigusele, milles käsitletakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018 / 1725  (19) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 (20). Andmesubjekte tuleks teavitada nende isikuandmete töötlemisest ja andmekaitsealastest õigustest.

(83)

Selleks et tagada õiguskindlus, kaitsta põllumajandustootjate õigusi ning kindlustada otsetoetustena makstavate sekkumisliikide sujuv, ühetaoline ja tõhus toimimine, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad, mille kohaselt on toetuste andmise tingimuseks teatavate sortide sertifitseeritud seemne kasutamine ning milles sätestatakse kanepisortide kindlaksmääramise kord ja nende tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll; häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi käsitlevad eeskirjad ning teatavad seotud elemendid toetuskõlblikkuse nõuete kohta ning eeskirjad toetusõiguste deklaratsiooni sisu ja aktiveerimise nõuete kohta; keskkonnakavade eeskirjad; meetmed, mille eesmärk on vältida tootmiskohustusega seotud toetuse saajate kahju turgude struktuurilise tasakaalustamatuse tõttu vastavas sektoris, sh otsust, et sellist toetust tohib jätkuvalt maksta kuni 2027. aastani nende tootmisühikute alusel, mille eest anti varasemal võrdlusperioodil asjaomast toetust; eeskirjad ja tingimused puuvilla eritoetuse puhul kohaldatava maa ja sortide heakskiitmise kohta ning sellise toetuse andmise eeskirjad ja tingimused.

(83)

Selleks et tagada õiguskindlus, kaitsta põllumajandustootjate õigusi ning kindlustada otsetoetustena makstavate sekkumisviiside sujuv, ühetaoline ja tõhus toimimine, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad, mille kohaselt on toetuste andmise tingimuseks teatavate sortide sertifitseeritud seemne kasutamine ning milles sätestatakse kanepisortide kindlaksmääramise kord ja nende tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll; häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi käsitlevad eeskirjad ning teatavad seotud elemendid toetusõiguslikkuse nõuete kohta , kehtestatakse kriteeriumid võrdväärsete meetmete kindlakstegemiseks ja asjakohased nõuded, mida kohaldatakse riiklike või piirkondlike sertifitseerimissüsteemide suhtes ; koostatakse kliimat, keskkonda ja loomade heaolu toetavate põllumajandustavade näidete kataloog; meetmed, mille eesmärk on vältida tootmiskohustusega seotud toetuse saajate kahju turgude struktuurilise tasakaalustamatuse tõttu vastavas sektoris, sh otsust, et sellist toetust tohib jätkuvalt maksta kuni 2027. aastani nende tootmisühikute alusel, mille eest anti varasemal võrdlusperioodil asjaomast toetust; eeskirjad ja tingimused puuvilla eritoetuse puhul kohaldatava maa ja sortide heakskiitmise kohta ning sellise toetuse andmise eeskirjad ja tingimused.

(84)

Selle tagamiseks, et sektoripõhiste sekkumistega aidatakse kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele ja koostoime loomisele teiste ÜPP vahenditega ning selleks et tagada siseturul võrdsed tingimused ning et vältida ebavõrdset ja ebaõiglast konkurentsi, tuleks komisjonile delegeerida teatud õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmise kriteeriumide ja eeskirjadega, millega reguleeritakse olukordi, kus heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon ei vasta kõnealustele kriteeriumidele ega täida tootjate kohustusi; eeskirjad sektoripõhiste sekkumiste nõuetekohaseks toimimiseks liidu finantsabi arvutamise alusel, sh võrdlusperioodid ja turustatud toodangu väärtuse arvutamine ning liidu finantsabi ülemmäär turult kõrvaldamise jaoks; eeskirjad kulude ülemmäära kindlaksmääramiseks seoses viinamarjaistanduste ümberistutamisega ning eeskirjad, mille alusel teevad tootjad erandi veinivalmistamise kõrvalsaaduste kohta, ja eeskirjad erandite kohta kõnealusest kohustusest, et vältida täiendavat halduskoormust, samuti eeskirjad destilleerijate vabatahtlikuks sertifitseerimiseks. Selleks et tagada liidu vahendite tulemuslik ja tõhus kasutamine sekkumisteks mesindussektoris, tuleks komisjonile delegeerida teatavate õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses teatamiskohustust käsitlevate lisanõuetega ja kõnealust liiki sekkumiste rakendamiskulude katmiseks liidu toetuse miinimummäära kehtestamisega.

(84)

Selle tagamiseks, et sektoripõhiste sekkumisviisidega aidatakse kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele ja koostoime loomisele teiste ÜPP vahenditega ning selleks et tagada siseturul võrdsed tingimused ning et vältida ebavõrdset ja ebaõiglast konkurentsi, tuleks komisjonile delegeerida teatud õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmise kriteeriumide ja eeskirjadega, millega reguleeritakse olukordi, kus heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon ei vasta kõnealustele kriteeriumidele ega täida tootjate kohustusi; eeskirjad sektoripõhiste sekkumisviiside nõuetekohaseks toimimiseks liidu finantsabi arvutamise alusel, sh võrdlusperioodid ja turustatud toodangu väärtuse arvutamine ning liidu finantsabi ülemmäär turult kõrvaldamise jaoks; eeskirjad kulude ülemmäära kindlaksmääramiseks seoses viinamarjaistanduste ümberistutamisega ning eeskirjad, mille alusel teevad tootjad erandi veinivalmistamise kõrvalsaaduste kohta, ja eeskirjad erandite kohta kõnealusest kohustusest, et vältida täiendavat halduskoormust, samuti eeskirjad destilleerijate vabatahtlikuks sertifitseerimiseks ja eeskirjad, mis on seotud toimimis-, seire- ja ka hindamisraamistikuga. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte tingimuslikkuse nõuetest ajutiste erandite tegemise kohta väga ebasoodsates oludes, nagu katastroofid või epideemiad. Komisjonile tuleks samuti anda õigus määrata kindlaks põllumajandus- ja keskkonnatavadega võrdväärsed tavad ja riiklikud või piirkondlikud keskkonna sertifitseerimissüsteemid . Selleks et tagada liidu vahendite tulemuslik ja tõhus kasutamine sekkumisteks mesindussektoris, tuleks komisjonile delegeerida teatavate õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses teatamiskohustust käsitlevate lisanõuetega ja kõnealust liiki sekkumiste rakendamiskulude katmiseks liidu toetuse miinimummäära kehtestamisega. Pidades silmas ÜPP strateegikavade koostamist, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, et kehtestada liikmesriigi ning pädevate piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja muude partnerite vahelise partnerluse käitumisjuhend.

(85)

Selleks et tagada õiguskindlus ja maaelu arengu sekkumiste eesmärkide saavutamine, tuleks komisjonile delegeerida teatud õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses toetusega juhtimisalasteks kohustusteks, investeeringuteks ja koostööks .

(85)

Selleks et tagada õiguskindlus ja maaelu arengu sekkumiste eesmärkide saavutamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses teatud sekkumisviiside miinimum- ja maksimumtoetuse summade täiendamisega .

(86)

Selleks et muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses otsetoetustena makstavate sekkumisliikide eraldiste ja ÜPP strateegiakava sisu käsitlevate eeskirjadega .

(86)

Selleks et muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses otsetoetustena makstavate sekkumisviiside eraldistega .

(87)

Käesoleva määruse rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks ning selleks et vältida ebaõiglast konkurentsi ja diskrimineerimist põllumajandustootjate vahel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks võrdlusalad seoses õliseemnetoetusega, koostada eeskirjad kasvatusmaa heakskiitmiseks ja sortide kinnitamiseks seoses puuvilla eritoetuse ja seonduvate teadetega, arvutada vähendamine, kui toetuskõlblik puuvillakasvatusmaa ületab põhikasvupinda, anda liidu rahalist toetust veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimiseks, teha maaelu arengu sekkumisliikide toetuseks antava liidu toetuse kogusumma iga-aastane jaotus liikmesriikide kaupa, koostada eeskirjad ÜPP strateegiakavasse lisatavate elementide esitamise kohta , et koostada eeskirjad ÜPP strateegiakavade heakskiitmise korra ja tähtaegade kohta ning kehtestada ühetaolised tingimused ÜPP strateegiakavades pakutavate võimalustega seotud teavitamis- ja avalikustamisnõuete kohaldamise kohta , koostada eeskirjad tegevus-, seire- ja hindamisraamistiku kohta, koostada eeskirjad iga-aastase tulemusaruande esitamise ja sisu kohta, koostada eeskirjad sellise teabe kohta, mida liikmesriigid peavad komisjonile saatma tulemushindamiseks, koostada eeskirjad andmevajaduse ja võimalike andmeallikate vahelise koostoime kohta ning kehtestada kord, mille alusel tagatakse järjekindel lähenemisviis liikmesriikidele tulemuspreemia jaotamise kindlaksmääramiseks . Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (22).

(87)

Käesoleva määruse rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks ning selleks et vältida ebaõiglast konkurentsi ja diskrimineerimist põllumajandustootjate vahel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks võrdlusalad seoses õliseemnetoetusega, koostada eeskirjad kasvatusmaa heakskiitmiseks ja sortide kinnitamiseks seoses puuvilla eritoetuse ja seonduvate teadetega, arvutada vähendamine, kui toetusõiguslik puuvillakasvatusmaa ületab põhikasvupinda, anda liidu rahalist toetust veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimiseks, teha maaelu arengu sekkumisviiside toetuseks antava liidu toetuse kogusumma iga-aastane jaotus liikmesriikide kaupa, kehtestada ÜPP strateegiakavade standardvorm , et koostada eeskirjad ÜPP strateegiakavade heakskiitmise korra ja tähtaegade ning ÜPP strateegiakavade muutmise taotluste esitamise ja heakskiitmise kohta ning kehtestada ühetaolised tingimused ÜPP strateegiakavades pakutavate võimalustega seotud teavitamis- ja avalikustamisnõuete kohaldamise kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (22).

(92a)

Liidu saarepiirkondades esineb põllumajandustegevuse elluviimisel ja maapiirkondade arengul erilisi raskusi. Tuleks hinnata ÜPP mõju nendele piirkondadele ning kaaluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 229/2013 kehtestatud meetmete laiendamist kõigile liidu saarepiirkondadele.

(93)

Õiguskindluse ja järjepidevuse tagamiseks peaksid Horvaatiale kehtivad erisätted, mis puudutavad otsetoetuste ning täiendava riikliku otsetoetuse järkjärgulist kehtestamist järkjärgulise kohaldamise mehhanismi raames, jätkuvalt kehtima kuni 1 . jaanuarini 2021 .

(93)

Õiguskindluse ja järjepidevuse tagamiseks peaksid Horvaatiale kehtivad erisätted, mis puudutavad otsetoetuste ning täiendava riikliku otsetoetuse järkjärgulist kehtestamist järkjärgulise kohaldamise mehhanismi raames, jätkuvalt kehtima . Horvaatial on ühinemislepingu kohaselt õigus saada makseid ka 2022 . aastal, mis hõlmab lisarahastamispaketti Horvaatia demineeritud maa-ala riikliku reservi jaoks, ning seda õigust tuleks 2022. aasta riiklike rahastamispakettide arvutamisel arvesse võtta .

(b)

sekkumisliigid ja liikmesriikidele esitatud ühised nõuded kõnealuste eesmärkide saavutamiseks ning nendega seotud rahastamiskord;

b)

sekkumisviisid ja liikmesriikidele esitatud ühised nõuded kõnealuste eesmärkide saavutamiseks , tagades võrdsed tingimused, ning nendega seotud rahastamiskord;

(c)

liikmesriikide koostatavad ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavad (edaspidi „ÜPP strateegiakavad“), sihtide seadmine , sekkumiste kindlaksmääramine ja rahaliste vahendite eraldamine , mis on kooskõlas erieesmärkide ja väljaselgitatud vajadustega;

c)

liikmesriikide koostatavad ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavad (edaspidi „ÜPP strateegiakavad“), vajaduse korral koostöös piirkondadega , milles seatakse sihid, määratakse kindlaks sekkumised ja eraldatakse rahalised vahendid , mis on kooskõlas erieesmärkide ja väljaselgitatud vajadustega ning vastavad siseturu nõudmistele ;

(a)

„põllumajandustootja“ – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma ja rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratud kindlaks Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 52 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega, mis on määratud kindlaks liikmesriigi poolt;

a)

„põllumajandustootja“ – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma ja rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratud kindlaks Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 52 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb headele põllumajandustootmise tavadele vastava põllumajandusliku tegevusega, mis on määratud kindlaks liikmesriigi poolt;

ba)

„avalikud hüved“ – hüved või teenused, mida turg ei hüvita ning mille keskkonnaalased ja ühiskondlikud tulemused ületavad keskkonna-, kliima- ja loomade heaolu alaste õigusaktidega ette nähtud kohustuslikke tulemusi.

bb)

„Euroopa avalikud hüved“ – avalikud hüved või teenused, mida saab tõhusalt pakkuda vaid liidu tasandil sekkumise kaudu, et tagada liikmesriikidevaheline koordineerimine ja võrdsed võimalused liidu põllumajandusturul. Euroopa avalike hüvede hulka kuuluvad eelkõige veekaitse, elurikkuse kaitse, mullaviljakuse kaitse, tolmeldajate kaitse ja loomade heaolu;

(e)

„ühisfond“ – liikmesriigi poolt tema õiguse kohaselt akrediteeritud skeem, mille kaudu skeemiga ühinenud põllumajandustootjad saavad end kindlustada, nii et majanduslikku kahju kannatanud põllumajandustootjale hüvitatakse tema kahju ;

e)

„ühisfond“ – liikmesriigi poolt tema õiguse kohaselt akrediteeritud skeem, mille kaudu skeemiga ühinenud põllumajandustootjad saavad kaitsta end riskide eest ning saada hüvitist majandusliku kahju või sissetuleku vähenemise korral ;

i)

projekt, leping, meede või projektide rühm, mis on valitud välja asjaomaste programmide raames;

i)

projekt, leping, meede või projektide rühm, mis on valitud välja asjaomase strateegiakava raames;

ii)

rahastamisvahendite puhul programmi osalus rahastamisvahendis ja seejärel kõnealusest rahastamisvahendist lõppsaajatele antav rahaline toetus;

ii)

rahastamisvahendite puhul strateegiakava osalus rahastamisvahendis ja seejärel kõnealusest rahastamisvahendist lõppsaajatele antav rahaline toetus;

i)

eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik, üksus, kes on või ei ole juriidiline isik, või füüsiline isik , kes vastutab algatamise või nii algatamise kui ka rakendamise eest;

i)

eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik, üksus, kes on või ei ole juriidiline isik, füüsiline isik või füüsiliste või juriidiliste isikute rühm , kes vastutab algatamise või nii algatamise kui ka rakendamise eest;

ii)

riigiabi kavade puhul asutus , mis saab toetust;

ii)

riigiabi kavade puhul üksus , mis saab toetust;

(i)

„sihtväärtused“ – erieesmärgiga seotud näitajate eelnevalt kokkulepitud väärtused, mis tuleb saavutada perioodi lõpuks;

i)

„sihtväärtused“ – erieesmärgiga seotud näitajate eelnevalt kokkulepitud väärtused, mis tuleb saavutada ÜPP strateegiakava perioodi lõpuks;

(j)

„vahe-eesmärgid“ – vahepealsed sihtväärtused, mis tuleb erieesmärgiga seotud näitaja puhul saavutada kindlaks ajaks ÜPP strateegiakava perioodi jooksul.

j)

„vahe-eesmärgid“ – vahepealsed sihtväärtused, mis tuleb liikmesriigil erieesmärgiga seotud tulemusnäitaja puhul õigeaegsete edusammude tagamiseks saavutada kindlaks ajaks ÜPP strateegiakava perioodi jooksul.

(a)

„põllumajanduslik tegevus“ peab olema määratletud nii, et see hõlmaks ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, sealhulgas puuvilla ja lühikese raieringiga madalmetsa tootmist ja põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta;

a)

„põllumajanduslik tegevus“ peab olema määratletud nii, et see hõlmaks ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, sealhulgas puuvilla ja lühikese raieringiga madalmetsa tootmist ja paludikultuuri ning põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta , sealhulgas agrometsanduses ;

(b)

„põllumajandusmaa“ peab olema määratletud nii, et see hõlmab põllumaad, püsikultuure ja püsirohumaad . Mõisted „põllumaa“, „püsikultuurid“ ja „püsirohumaa“ täpsustatakse liikmesriikide poolt vastavalt järgmisele raamistikule:

b)

„põllumajandusmaa“ peab olema määratletud nii, et see hõlmab põllumaad, püsikultuure , püsirohumaad ja agrometsandussüsteeme. Põllumajandusmaa osana hõlmatakse maastikuelemente . Mõisted „põllumaa“, „püsikultuurid“ , „püsirohumaa“ ja „agrometsandussüsteemid“ täpsustatakse liikmesriikide poolt vastavalt järgmisele raamistikule:

i)

„põllumaa“ peab olema põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks, ja sealhulgas tootmisest kõrvalejäetud maa vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (28) artiklitele 22, 23 ja 24, nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (29) artiklile 39, määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 28 või käesoleva määruse artiklile 65;

i)

„põllumaa“ – põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks, sealhulgas põllukultuuride ja puistute/põõsastike kombinatsioon, kus tegeldakse metsapõllumajandusliku agrometsandusega, ning tootmisest kõrvalejäetud maa vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (28) artiklitele 22, 23 ja 24, nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (29) artiklile 39, määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 28 või käesoleva määruse artiklile 65;

ii)

„püsikultuurid“ peavad olema külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsirohumaa ja püsikarjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks või kauemaks ja mis annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid ja lühikese raieringiga madalmets;

ii)

„püsikultuurid“ – külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsirohumaa ja püsikarjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks või kauemaks ja mis annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid, kaasa arvatud (kui liikmesriik nii sätestab) kilevoodriga konteinerites kasvatatavad taimed, samuti lühikese raieringiga madalmets;

iii)

„püsirohumaa ja püsikarjamaa (koos „püsirohumaa“)“ peavad olema maa , mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem, ning mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel). See võib hõlmata muid liike, nagu põõsad ja/või puud, mis sobivad karjatamiseks või loomasööda tootmiseks .

iii)

„püsirohumaa ja püsikarjamaa (koos „püsirohumaa“)“ – maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel) ja mis ei ole olnud põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem, ning, kui liikmesriigid nii otsustavad, ka maa, mida ei ole viis aastat või kauem küntud ; see võib hõlmata muid liike, nagu karjatamiseks sobivad põõsad ja/või puud , ning, kui liikmesriigid nii otsustavad, muid liike, nagu söödaallikaks olevad põõsad ja/või puud, tingimusel et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks. Kui liikmesriik nii otsustab, tähendab külvikorra vahetus samuti haljassööda liigi vahetust, kui uuskülvi liigid erinevad eelmise külvi omadest.

iiia)

„agrometsandussüsteemid“ – maakasutussüsteemid, kus puid kasvatatakse samal maal, kus toimub põllumajanduslik tootmine;

iiib)

„ajutine rohumaa“ – põllumaa, kus rohi või muud rohttaimed kasvavad (st roteeruvad) vähem kui viie aasta jooksul või kündmise ja taaskülvamise korral rohkem kui viie aasta jooksul.

(c)

Otsetoetuste vormis sekkumisliikide puhul peab „rahastamiskõlblik hektar“ olema määratletud nii, et see hõlmab põllumajandusliku majapidamise mis tahes põllumajandusmaad:

c)

Otsetoetuste vormis sekkumisviiside puhul peab „toetusõiguslik hektar“ olema määratletud nii, et see hõlmab põllumajandusliku majapidamise mis tahes põllumajandusmaad , sealhulgas liikuvaid või statsionaarseid ajutisi tehnilisi rajatisi, eelkõige taluteid ja veekünasid, samuti silopalle ja sookultuuride kasvatamiseks kasutatavaid taastatud märgalasid :

i)

mida aasta jooksul, mille jaoks toetust taotletakse, kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks või, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, siis kasutatakse peamiselt põllumajanduslikuks tegevuseks, ning mis on põllumajandustootja kasutuses. Kui see on keskkonnakaitse seisukohast põhjendatud, võivad rahastamiskõlblikud hektarid hõlmata ka teatavaid selliseid alasid, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks üksnes iga kahe aasta tagant;

i)

mida aasta jooksul, mille jaoks toetust taotletakse, kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks või, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, siis kasutatakse valdavalt põllumajanduslikuks tegevuseks, ning mis on põllumajandustootja kasutuses. Kui see on keskkonnakaitse , elurikkuse ja kliima seisukohast põhjendatud, võivad toetusõiguslikud hektarid hõlmata ka teatavaid selliseid alasid, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks üksnes iga kolme aasta tagant;

ia)

mis, kui liikmesriigid nii otsustavad, võib sisaldada maastikuelemente, sealhulgas biotoope, nagu puud, põõsad, põllumähised ja niisked alad, tingimusel et need ei hõlma rohkem kui kolmandikku iga põllumajandusliku maatüki pindalast, nagu on määratletud määruse (EL) …/… [Horisontaalne määrus] artikli 63 lõikes 4;

ii)

mille puhul on õigus teha makseid käesoleva määruse III jaotise II peatüki 2. jao 2. alajao või põhitoetuskava või ühtse pindalatoetuse kava raames vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotisele, ja mis:

ii)

majapidamise mis tahes ala, mille puhul on õigus teha makseid käesoleva määruse III jaotise II peatüki 2. jao 2. alajao või põhitoetuskava või ühtse pindalatoetuse kava raames vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotisele, ja mis:

(d)

„tegelik põllumajandustootja“ tuleb määratleda tagamaks, et sissetulekutoetust ei eraldata isikutele, kelle põllumajanduslik tegevus moodustab üksnes tühise osa tema üldisest majandustegevusest või kelle peamine äritegevus ei ole põllumajanduslik, välistamata seejuures toetust mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele. Mõiste alusel peab saama määrata kindlaks, milliseid põllumajandustootjaid ei käsitata tegelike põllumajandustootjatena, võttes aluseks sellised tingimused nagu sissetuleku testid, põllumajandusettevõtte tööjõu sisendid, äriühingu eesmärgid ja/või äriühingu registrisse kandmine;

d)

„ aktiivne põllumajandustootja“ tuleb määratleda selliselt, et toetust eraldataks ainult füüsilistele või juriidilistele isikutele või füüsiliste või juriidiliste isikute rühmadele, kes tegelevad vähemalt minimaalsel tasemel põllumajandustegevuse ja avalike hüvede loomisega vastavalt ÜPP strateegiakava eesmärkidele, välistamata seejuures toetust mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele , eelkõige osalise tööajaga põllumajandustootjatele, osaelatus-põllumajandusettevõtjatele ja suure loodusväärtusega põllumajandustootmisele. Määratlus peab igal juhul säilitama liidu perekondlike üksik- või ühinenud põllumajandustootjate mudeli, olenemata põllumajandustootja suurusest, ning võib vajaduse korral arvesse võtta ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud piirkondade eripära. Määratlusega tagatakse, et toetusi ei anta füüsilistele või juriidilistele isikutele ega füüsiliste või juriidiliste isikute rühmadele, kes haldavad lennujaamu, veerajatisi, alalisi spordiväljakuid või puhkealasid või osutavad raudtee- või kinnisvarateenuseid. Liikmesriigid võivad otsustada lisada loetellu muid sarnaseid mittepõllumajanduslikke ettevõtteid või tegevusi või kustutada selliselt lisatud tegevusi ning neil on õigus teha määratluses erand isikutele ja ettevõtetele, kes tegelevad põllumajandustoodete suuremahulise töötlemisega, välja arvatud sellises töötlemises osalevad põllumajandusettevõtjate rühmad.

(e)

„noor põllumajandustootja“ peab olema määratletud nii, et see hõlmaks:

e)

„noor põllumajandustootja“ peab olema määratletud nii, et see hõlmaks vanusepiiri 40 eluaastat ja :

i)

vanusepiiri, mis ei tohi ületada 40 aastat;

iii)

asjakohast koolitust ja/või nõutavaid oskusi.

iii)

asjakohast koolitust ja/või asjakohaseid oskusi.

ea)

„uus põllumajandustootja“ peab olema määratletud nii, et see hõlmab järgmist:

(a)

tõhustada arukat , vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse;

a)

tõhustada nüüdisaegset, konkurentsivõimelist , vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab pikaajalise toiduga kindlustatuse , kaitstes samas põllumajandusliku pereettevõtte mudelit ;

(b)

edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse;

b)

toetada ja parandada keskkonnakaitset, elurikkust ja kliimameetmeid ning saavutada liidu keskkonna- ja kliimaeesmärgid ;

(c)

parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.

c)

parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda , et aidata kaasa töökohtade loomisele ja säilitamisele, tagades põllumajandustootjatele piisava sissetuleku, püüdes saavutada põllumajandusega tegeleva elanikkonna õiglast elatustaset ja võideldes maapiirkondade rahvastikukao vastu, pöörates erilist tähelepanu vähem asustatud ja vähem arenenud piirkondadele ning tasakaalustatud territoriaalsele arengule .

(a)

toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus;

a)

kindlustada põllumajandustootja elujõulisust tagav sissetulek ja põllumajandussektori vastupanuvõime kogu liidus, et tagada pikaajaline toiduga kindlustatus ja põllumajanduslik mitmekesisus, tagades samal ajal õiglaste hindadega ohutu ja kvaliteetse toidu, et põllumajandustootjate arvu vähenemine peatada ja ümber pöörata ning tagada põllumajandustootmise majanduslik jätkusuutlikkus liidus ;

(b)

suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule;

b)

suurendada põllumajandusettevõtete pikaajalist konkurentsivõimet ja turule orienteeritust kohalikel, riiklikel, liidu ja rahvusvahelistel turgudel, samuti turu stabiliseerimist, riskijuhtimist ja kriisiohjamist, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suutlikkust , pöörates erilist tähelepanu kvaliteedierinevustele, teadusuuringutele , innovatsioonile , tehnoloogiale , teadmussiirdele ja teadmiste vahetamisele ja digiüleminekule , ning hõlbustada põllumajandustootjate juurdepääsu ringmajanduse dünaamikale ;

(c)

parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas ;

c)

parandada põllumajandustootjate läbirääkimispositsiooni väärtusahelates, soodustades ühinguvorme, tootjaorganisatsioone ja kollektiivläbirääkimisi ning edendades lühikesi tarneahelaid ja parandades turu läbipaistvust ;

(d)

panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse ;

d)

panustada kliimamuutuste leevendamisse ja globaalse soojenemisega kohanemisse ning , vähendades kasvuhoonegaaside heiteid, sh CO2 sidujad, CO2 sidumine ja ladustamine põllumajandus- ja toidusektoris, ning säästva energia kaasamine, tagades samas toiduga kindlustatuse ning metsakaitse ja säästva metsamajanduse vastavalt Pariisi kliimakokkuleppele;

(e)

edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk;

e)

edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk , vähendades samas sõltuvust kemikaalidest eesmärgiga saavutada asjaomastes õigusaktides sätestatud eesmärgid ning premeerides põllumajandustootmise tavasid ja süsteeme, mis annavad mitmekesist kasu keskkonnale, sealhulgas peatavad kõrbestumist ;

(f)

panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke;

f)

edendada ökosüsteemi teenuseid , panustada elurikkuse vähenemise ümberpööramisele ja peatamisele, sealhulgas kaitses kasulikku taimestikku, loomastikku ja tolmeldajaliike, edendades agrobioloogilist mitmekesisust, looduskaitset ja agrometsandust ning panustades suurema loodusliku vastupidavuse saavutamisse, taastades ja säilitades muldasid, veekogusid, elupaiku ja maastikke ning toetades suure loodusväärtusega põllumajandustootmise süsteeme;

(g)

olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades;

g)

olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate jaoks ja neid toetada ning edendada naiste osalemist põllumajandussektoris, eeskätt kõige suurema rahvastikukaoga piirkondades ja looduslikust eripärast tingitud piirangutega piirkondades; soodustada kogu liidus koolitamist ja kogemuste saamist, säästva ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist maapiirkondades;

(h)

edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust ;

h)

edendada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust maapiirkondades, sealhulgas töökohtade loomise, majanduskasvu ja investeeringute, sotsiaalse kaasamise, maapiirkondade vaesuse vastu võitlemise ja kohaliku arengu kaudu, sealhulgas kvaliteetsete kohalike teenuste kaudu maapiirkondade kogukondadele, keskendudes eelkõige looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladele ; inimväärsete elamis-, töö- ja majandustingimuste edendamine; tegevuste ja sissetulekute mitmekesistamine, sh põllumajandusturism, kestlik biomajandus, ringmajandus, metsakaitse ja sööstev metsamajandus, tagades samas soolise võrdõiguslikkuse; maapiirkondades võrdsete võimaluste toetamine konkreetsete toetusmeetmetega ning naiste põllumajanduses, käsitöönduses, turisminduses ja kohalike teenuste osutamisel tehtava töö tunnustamine;

(i)

parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub nii ohutu, toitev ja säästev toit, toidu raiskamine kui ka loomade heaolu.

i)

parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub ohutu, toitev, kvaliteetne ja säästev toit, vähese sisendiga põllumajandustootmine, mahepõllumajandus, toidu raiskamise vähendamine, antimikroobikumiresistentsusega võitlemine ning loomade tervise ja heaolu parandamine ning samuti ühiskonna põllumajandustootjate ja maapiirkondade tähtsusest teadlikkuse suurendamine, sealjuures kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisele kaasa aitamine.

(b)

tulemusnäitajad, mis peegeldavad asjaomaste erieesmärkide kehtestamist ja mille abil hinnatakse kvantifitseeritud vahe-eesmärke ja sihtväärtusi seoses kõnealuste erieesmärkidega ÜPP strateegiakavades, ühtlasi kasutatakse neid sihtväärtuste saavutamiseks tehtud edusammude hindamiseks. Keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud näitajad võivad hõlmata sekkumisi, mis kuuluvad vastavate riiklike keskkonna- ja kliimakavandamisvahendite alla , mis tulenevad liidu õigusaktidest, mis on loetletud XI lisas;

b)

tulemusnäitajad, mis peegeldavad asjaomaste erieesmärkide kehtestamist ja mille abil hinnatakse kvantifitseeritud vahe-eesmärke ja sihtväärtusi seoses kõnealuste erieesmärkidega ÜPP strateegiakavades, ühtlasi kasutatakse neid sihtväärtuste saavutamiseks tehtud edusammude hindamiseks. Keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud näitajad võivad hõlmata sekkumisi, mis aitavad kaasa kohustustele , mis tulenevad liidu õigusaktidest, mis on loetletud XI lisas;

(c)

mõjunäitajad, mis on seotud artiklis 5 ja artikli 6 lõikega 1 ette nähtud eesmärkidega ning mida kasutatakse ÜPP strateegiakavade ja ÜPP kontekstis .

c)

mõjunäitajad, mis on seotud artiklis 5 ja artikli 6 lõikega 1 ette nähtud eesmärkidega ning mida kasutatakse ÜPP strateegiakavade kontekstis, võttes arvesse ÜPPst välja jäävaid välistegureid .

i)

aitama kaasa mitmekesise ja kestliku põllumajanduse ja vastupanuvõimeliste agroökoloogiliste tavade arendamisele nii liidus kui ka partnerriikides;

ii)

aitama säilitada seemnete, kasvatatavate taimede, koduloomade ning nendega suguluses olevate looduslike liikide geneetilist mitmekesisust nii liidus kui ka partnerriikides;

iii)

lõimima täielikult kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed;

(a)

kliima ja keskkond;

a)

kliima ja keskkond, sealhulgas vesi, õhk, pinnas, elurikkus ja ökosüsteemiteenused ;