1.

Esimene väide, et nõukogu ei kontrollinud ja tal ei olnud ka võimalik kontrollida, kas Ukraina ametiasutuste otsus(t)e tegemisel, millele nõukogu tugineb hageja nime loetellu kandmisel, järgiti hageja kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, mis tulenevad liidu õigusest.

2.

Teine väide, et nõukogu tegi ilmseid hindamisvigu, kui ta leidis, et loetellu kandmise kriteerium on täidetud. Muu hulgas aktsepteeris nõukogu Ukraina peaprokuratuuri esitatud materjali, ilma et ta oleks seda põhjalikult kontrollinud ja/või võtnud arvesse ebatäpsusi, millele hageja tähelepanu juhtis. Nõukogu oleks pidanud tegema täiendavaid kontrolle ja nõudma Ukraina ametiasutustelt täiendavad tõendeid, pidades silmas hageja esitatud märkusi ja õigustavaid tõendeid, kuid nõukogu tegi piiratud kontrolli, mis oli ebapiisav. Seetõttu puudub 2021. aasta sanktsioonidel piisavalt kindel faktiline alus.

3.

Kolmas väide, et hageja omandiõigusi, mis on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõikega 1, on rikutud muu hulgas seeläbi, et piiravate meetmetega on neid õigusi põhjendamatult, tarbetult ja ebaproportsionaalselt piiratud, sest: (i) puuduvad tõendid selle kohta, et väidetavalt hageja poolt omastatud vara oleks Ukrainast välja viidud; (ii) Ukraina riigisisesed meetmed on asjakohased ja piisavad; ning (iii) nüüdseks on piiravad meetmed kehtinud seitse aastat ning nende kehtestamisel võeti aluseks eeluurimine, mis on tegelikult raugenud või igatahes jõudnud surnud punkti.