1.   VISi eesmärk on parandada lühiajalisi viisasid käsitleva ühise viisapoliitika rakendamist, konsulaarkoostööd ning viisasid väljastavate keskasutuste vahelist konsulteerimist, lihtsustades taotlusi ja nende suhtes tehtud otsuseid käsitleva teabe vahetamist liikmesriikide vahel, eesmärgiga [ME 33]

2.   Pikaajaliste viisade ja elamislubade puhul on VISi eesmärk hõlbustada nendega seotud otsuseid käsitlevate andmete vahetamist liikmesriikide vahel, et:

1.     Viisainfosüsteem (VIS) ehitatakse üles tsentraliseeritult ja see koosneb järgmisest:

VISi kesksüsteem, ühtsed riiklikud liidesed, veebiteenus, sideinfrastruktuur ja vedajate võrguvärav jagavad ja korduskasutavad tehniliste võimaluste piires vastavalt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kesksüsteemi, ühtsete riiklike liideste, veebiteenuse ja sideinfrastruktuuri ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi vedajate võrguvärava riist- ja tarkvara komponente.

2.     Riigi liides koosneb järgmisest:

3.     LNId ja BLNId kasutatakse ainult eesmärkidel, mis on kindlaks määratud VISi suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega.

4.     Tsentraliseeritud teenused asuvad kahes eri kohas. Keskse VISi põhisüsteem (kesküksus) asub nimelt Prantsusmaal Strasbourgis ja keskse VISi varusüsteem (keskne varuüksus) asub Austrias St Johann im Pongaus. Keskse VISi põhisüsteemi ja keskse VISi varusüsteemi vaheline ühendus peab võimaldama kesküksuse ja keskse varuüksuse pidevat sünkroniseerimist. Sideinfrastruktuur toetab VISi katkematut kättesaadavust ja aitab tagada selle katkematu kättesaadavuse. See hõlmab VISi kesksüsteemi ja keskse VISi varusüsteemi vahelise ühenduse dubleeritud ja eraldi radu ning hõlmab samuti iga riigi liidese ning VISi kesksüsteemi ja keskse VISi varusüsteemi vahelise ühenduse dubleeritud ja eraldi radu. Sideinfrastruktuur tagab VISi andmetele ja liikmesriikide vaheliseks ning liikmesriikide ja VISi kesksüsteemi operatiivjuhtimise eest vastutava asutuse vaheliseks teabevahetuseks krüpteeritud virtuaalse eravõrgu.“ [ME 42]

1.   VISis salvestatakse ainult järgmist liiki andmed:

2.   Ilma et see piiraks artikli 34 kohast andmetöötlustegevust, ei salvestata VISis artiklis 16, artikli 24 lõikes 2 ja artikli 25 lõikes 2 osutatud VISi kaudu edastatud teateid.

3.   Ühine isikuandmete hoidla sisaldab andmeid, millele on osutatud artikli 9 lõike 4 punktides a–cc ning artikli 9 lõigetes 5 ja 6, artikli 22c lõike 2 punktides a–cc, f ja g ning artikli 22d punktides a–cc a–c , f ja g. Ülejäänud VISi andmeid säilitatakse VISi kesksüsteemis“. [ME 52]

1.     Erandina artikli 22c lõike 2 punktist g ei sisestata VISi alla 6aastaste sõrmejälgi.

2.     Alaealistelt alates kuuendast eluaastast võtavad biomeetrilisi andmeid ametnikud, keda on välja õpetatud alaealistelt biomeetrilisi andmeid võtma lapsesõbralikul ja lapse vajadustega arvestaval viisil, võttes täielikult arvesse lapse parimaid huvisid ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmeid.

Alaealistega on biomeetriliste andmete kogumise ajal kaasas täiskasvanud pereliige. Saatjata alaealisel peab kaasas olema eeskostja, esindaja, või kui esindajat ei ole määratud, isik, kes on välja õpetatud kaitsma alaealise parimaid huvisid ja üldist heaolu biomeetriliste andmete võtmise ajal. Selline koolitatud isik ei tohi olla ametnik, kes vastutab biomeetriliste andmete kogumise eest, ta tegutseb sõltumatult ning ei saa korraldusi ei ametnikult ega teenistuselt, kes vastutab biomeetriliste andmete võtmise eest. Alaealiste vastu ei tohi kasutada mingit jõudu, et tagada, et nad täidavad oma kohustuse biomeetriliste andmete esitamiseks.

3.     Erandina määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 13 lõikest 2 ei nõua konsulaadid, et lapsed vanuses 6–12 aastat tuleksid biomeetriliste tunnuste kogumiseks isiklikult konsulaati, kui see tekitaks perekondadele liigset koormust ja kulusid. Sellisel juhul võetakse biomeetrilised tunnused välispiiril, kus pööratakse erilist tähelepanu lastega kaubitsemise vältimisele.

4.     Erandina II, III, IIIa ja IIIb peatükis kindlaksmääratud andmete kasutamist käsitlevatest sätetest võib laste sõrmejälgede andmeid kasutada üksnes järgmistel eesmärkidel:

1.   VIS töötleb taotlustoimikuid automaatselt, et teha kindlaks päringutabamused. VIS vaatab läbi iga taotlustoimiku eraldi.

2.   Kui luuakse avaldus või antakse välja viisa, kontrollib VIS, kas selle taotlusega seotud reisidokument on otsuse nr 1105/2011/EL kohaselt tunnustatud; selleks tehakse automaatne otsing artiklis 5a osutatud tunnustatud reisidokumentide hulgas ja tagastatakse otsingu tulemus. [ME 69]

3.   Määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 21 lõikes 1 ja artikli 21 lõike 3 punktides a, c ja d sätestatud kontrollimiseks teeb VIS päringu [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva määruse] artikli 6 lõikes 1 määratletud Euroopa otsinguportaalis, et võrrelda käesoleva määruse artikli 9 punktis 4 punktides 4, 5 ja 6 osutatud asjaomaseid andmeid VISis, Schengeni infosüsteemis (SIS), riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, ELi reisiinfo ja -lubade süsteemis (ETIAS), kaasa arvatud määruse (EL) 2018/XX ([millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem]) artiklis 29 osutatud jälgimisnimekirjas, Eurodacis, [terroriaktide ja muude raskete kuritegudega seotud süüdimõistvate kohtuotsuste puhul ECRIS-TCN-süsteemis,] Europoli andmetes, Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis (SLTD) ja Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaasis (Interpol TDAWN) salvestatud kirjetes, failides või hoiatusteadetes sisalduvate andmetega. VIS kontrollib:

3a.     Kui päring tehakse SLTD andmebaasist, ei või neid andmeid, mida Euroopa otsinguportaali kasutaja päringu tegemiseks kasutas, jagada Interpoli andmete omanikega. [ME 71]

4.   VIS lisab asjaomasesse taotlustoimikusse viite iga lõike 3 kohase päringutabamuse kohta. Lisaks teeb VIS vajaduse korral kindlaks, millised liikmesriigid päringutabamus(t)e aluseks olnud andmed sisestasid või esitasid või tegi seda Europol, ning talletavad selle teabe taotlustoimikusse. Ei registreerita muid andmeid kui viide päringutabamusele ja andmete koostaja. [ME 72]

5.   Artikli 2 lõike 1 punkti k kohaldamiseks tuleb käesoleva artikli lõike 3 kohastes päringutes võrrelda artikli 15 lõikes 2 osutatud asjaomaseid andmeid SISi andmetega, et teha kindlaks, ega taotleja kohta ei ole sisestatud järgmisi hoiatusteateid:

5a.     Mis tahes päringutabamust, mis saadakse artikli 9a lõike 3 punktide a, b, c, e, g, h, i, j, k, l ja n kohaste päringute tulemusel, hindab see konsulaat, kuhu viisataotlus esitati, millele vajaduse korral järgneb artiklis 9c osutatud kontroll keskasutuse poolt. [ME 74]

5b.     Kõiki päringutabamusi, mis saadakse artikli 9a lõike 3 punktide d, f, m ja o kohaste päringute tulemusel, hindab ja vajaduse korral kontrollib päringutabamused andnud andmed sisestanud või saatnud liikmesriikide ühtne kontaktpunkt kooskõlas artikliga 9ca. [ME 75]

5c.     Mis tahes päringutabamusest SISis saadetakse automaatteade ka päringutabamuse andnud hoiatusteate loonud liikmesriigi SIRENE büroole. [ME 76]

5d.     Hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroole või ühtsele kontaktpunktile saadetud teade sisaldab järgmisi andmeid:

5e.     Käesolev artikkel ei tohi mitte mingil põhjusel takistada varjupaigataotluse esitamist. Kui viisataotluse esitab vägivaldse kuriteo, näiteks tema sponsori toime pandud koduvägivalla või inimkaubanduse ohver, tuleb VISi esitatud toimik eraldada sponsori omast, nii et ohvrit saaks kaitsta edasise ohu eest. [ME 78]

1.   Selliste kolmanda riigi kodanike puhul, kes on sellise liidu kodaniku pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ, või sellise kolmanda riigi kodaniku pereliikmed, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega, tehakse artikli 9a lõike 3 kohast automaatset kontrollimist üksnes veendumaks, et ei ole faktilisi tõendeid ega faktilistel tõenditel põhinevaid põhjendusi, mille alusel järeldada, et isiku viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeoleku või suurt epideemiaohtu julgeolekuohtu vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ. [ME 79]

2.   VIS ei kontrolli:

3.   Kui artikli 9a lõikes 3 osutatud taotluse automaatse töötlemise tulemuseks on päringutabamus, mis vastab määruse (EÜ) nr 1987/2006 (EL) 2018 / 1861 artiklis 24 osutatud riiki sisenemise või riigis viibimise keelamise kohta käivale hoiatusteatele, kontrollib viisasid väljastav asutus põhjendusi, mille alusel otsustati see hoiatusteade SISi sisestada. Kui põhjendus on seotud ebaseadusliku sisserände ohuga, ei võeta seda hoiatusteadet taotluse hindamisel arvesse. Viisasid väljastav asutus tegutseb edasi vastavalt SIS II määruse (EL) 2018 / 1861 artikli 25 artikli 26 lõikele 2. [ME 80]

1.   Taotlust menetleva liikmesriigi keskasutus ühtne kontaktpunkt kontrollib vastavalt artiklile 9ca käsitsi iga sellise artikli 9a lõike 3 kohase päringu , mida VIS ei saa automaatselt kinnitada, tulemusena saadud tabamust käsitsi , nagu on osutatud artikli 9a lõikes 5b . Taotlust menetleva liikmesriigi keskasutust teavitatakse. [ME 82]

2.    Keskasutus kontrollib käsitsi iga sellise artikli 9a lõike 3 kohase päringu, mida VIS ei saa automaatselt kinnitada, tulemusena saadud tabamust, nagu on osutatud artikli 9a lõikes 5a. Kui keskasutus kontrollib päringutulemusi käsitsi, saab ta juurdepääsu taotlustoimikule ja võimalikele sellega seotud taotlustoimikutele ning artikli 9a lõike 3 lõike 5a kohase automaatse töötlemise tulemusena saadud päringutabamustele. [ME 83]

3.   Keskasutus kontrollib, kas taotleja identifitseerimisandmed, mis on esitatud taotlustoimikus, vastavad andmetele, mis on VISis või mõnes andmebaasis, milles on tehtud päring.

4.   Kui isikuandmed ei ole vastavuses ja artikli 9a lõike 3 kohase automaatse töötlemise tulemuseks ei olnud ühtegi teist päringutabamust, kustutab keskasutus valetabamuse taotlustoimikust.

5.   Kui andmed on vastavuses või kui kahtlused taotleja isikusamasuses jäävad püsima, teavitab taotluse menetlemisega tegelev viisasid väljastav keskasutus põhjendatud juhtudel nende muude liikmesriikide keskasutusi, kes olid sisestanud või esitanud artikli 9a lõike 3 kohase päringutabamuse aluseks olnud andmed. Kui on kindlaks tehtud üks või mitu liikmesriiki, kes sisestasid või esitasid päringutabamuse aluseks olnud andmed, konsulteerib keskasutus teiste liikmesriikide keskasutustega artikli 16 lõikes 2 sätestatud korras. Igasuguse kahtluse korral loetakse taotleja süütuks. [ME 84]

6.   Teiste liikmesriikide keskasutuste teostatud kontrollimiste tulemus lisatakse taotlustoimikusse.

7.   Erandina lõikest 1, kui artikli 9a lõikes 5 osutatud võrdluse tulemuseks on üks või mitu päringutabamust, saadab VIS automaatse teate päringu teinud liikmesriigi keskasutusele, et ta saaks võtta vajalikke järelmeetmeid. [ME 85]

8.   Kui tehakse kindlaks, et artikli 9a lõike 3 kohase päringu tabamuse aluseks olnud andmed esitas Europol, konsulteerib vastutava liikmesriigi keskasutus järelmeetmete asjus Europoli riikliku üksusega vastavalt määrusele (EL) 2016/794, eriti selle IV peatükile. [ME 86]

1.     Iga liikmesriik nimetab pidevalt ööpäevaringselt avatud ja tegutseva riigiasutuse (edaspidi „ühtne kontaktpunkt“), kes tagab käesoleva määruse kohaldamisel vajalikud päringutabamuste käsitsikontrollid ja hindamised. Ühtse kontaktpunkti moodustavad SIRENE büroo, Interpoli riikliku keskbüroo, Europoli riikliku keskse juurdepääsupunkti, ETIASe riikliku üksuse ja kõigi asjaomaste riiklike õiguskaitseasutuste kontaktametnikud. Liikmesriigid tagavad piisava arvu töötajad, et ühtne kontaktpunkt suudaks kontrollida talle teatatud päringutabamusi vastavalt käesolevale määrusele ja võttes arvesse määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 23 sätestatud tähtaegasid.

2.     Ühtne kontaktpunkt kontrollib käsitsi talle edastatud päringutabamusi. Kohaldatakse artikli 9c lõigetes 2–6 sätestatud menetlusi.

3.     Kui käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud kontrolliga avastatakse andmete vastavus ja kinnitatakse päringutabamus, võtab ühtne kontaktpunkt vajaduse korral ühendust päringutabamuse andnud andmed saatnud vastutavate asutustega, sh Europoliga. Seejärel hindab ühtne kontaktpunkt päringutabamust. Ühtne kontaktpunkt esitab põhjendatud arvamuse, mis käsitleb määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 23 kohaselt tehtud otsust taotluse kohta. Kõnealune põhjendatud arvamus lisatakse taotlustoimikule. [ME 87]

1.   VISis talletatud daktüloskoopilisi andmeid ja näokujutisi võib kasutada hoiatusteate sisestamiseks teadmata kadunud isiku isikute kohta , laste kohta, keda ähvardab röövimine või kaitsetute isikute kohta, kelle reisimist tuleb takistada, hoiatusteate sisestamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) … (*12) [määrus (EL), milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös] artikli 32 lõikele 2 artiklile 32 . Sellistel juhtudel edastatakse daktüloskoopilised andmed ja näokujutised turvaliste vahendite abil andmeid omava liikmesriigi SIRENE büroole. [ME 95]

2.   Kui päringu tulemuseks on tabamus SISi hoiatusteadete hulgas, nagu viidati (tänu VISis talletatud sõrmejälgede ja näokujutiste kasutamisele) päringutabamus lõikes 1 osutatud SISi hoiatusteadete hulga , võivad lastekaitseasutused ja määruse (EL) … [COM(2016)0883 – SIS LE (politseikoostöö) ], artiklis 43 artiklis 44 osutatud riigi õigusasutused, kaasa arvatud need, kes vastutavad kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse esitamise eest ja kohtuliku uurimise eest enne süüdistuse esitamist, ning nende koordineerivad asutused taotleda oma ülesannete täitmisel VISile juurdepääsu omavalt asutuselt juurdepääsu VISi sisestatud andmetele. Kohaldatakse liidu ja liikmesriikide õigusaktidega ettenähtud tingimusi. Liikmesriigid tagavad andmete turvalise edastamise. [ME 96]

1.   Toimikuid Taotlustoimikuid säilitatakse VISis maksimaalselt viis aastat, ilma et see piiraks artiklites 24 ja 25 sätestatud kustutamist või artiklis 34 osutatud logide pidamist. [ME 100]

Säilitamisaeg algab:

2.   Lõikes 1 osutatud säilitamisaja lõppedes kustutab VIS automaatselt artikli 8 lõigetes 3 ja 4 lõikes 3 ning artikli 22a lõigetes 3 ja 5 osutatud taotlustoimiku ja lingi(d) sellele toimikule“. [ME 102]

2a.     Erandina lõikest 1:

2b.     Uue taotluse esitamise lihtsustamiseks võib lõikes 1 osutatud taotlustoimikut erandlikult säilitada veel kuni kolm aastat pärast pikaajalise viisa või elamisloa kehtivusaja lõppu, kuid üksnes tingimusel, et taotleja, kellele esitati vastav nõusolekutaotlus, andis selleks vabalt ja teadlikult oma nõusoleku allkirjastatud deklaratsiooni kujul. Nõusolekutaotlused esitatakse muudest küsimustest selgelt eristataval viisil, arusaadaval ja lihtsasti kättesaadaval kujul ning selges ja lihtsas keeles kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 7. Vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 7 lõikele 3 võib taotleja oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Kui taotleja oma nõusoleku tagasi võtab, kustutatakse taotlustoimik VISist automaatselt.

eu-LISA töötab välja vahendi, mille abil taotlejad saavad nõusoleku anda või tagasi võtta.

Komisjoni täpsustab artikli 48a kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega vahendi, mille abil taotlejad saavad nõusolekut anda ja tagasi võtta. [ME 104]

1.   Artiklites 9, 22c ja 22d osutatud andmete VISi sisestamise suhtes kehtivad järgmised eeltingimused:

2.   VISis kontrollitakse kvaliteeti järgmiselt:

3.   Kehtestada tuleb käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete talletamise kvaliteedinõuded. Nende nõuete tehnilised kirjeldused nähakse ette rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“[ME 120 ei puuduta eestikeelset versiooni]

1.     Mis tahes sündmust, mis mõjutab või võib mõjutada VISi turvalisust või mis võib põhjustada VISi andmete kahjustumise või kaotuse, käsitatakse turvaintsidendina, eelkõige juhul, kui andmetele võidi ebaseaduslikult juurde pääseda või kui andmete kättesaadavus, terviklus ja konfidentsiaalsus on sattunud või võis sattuda ohtu.

2.     Mis tahes turvaintsidentidele reageeritakse kiirelt, tulemuslikult ja nõuetekohaselt.

3.     Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 artikli 33 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 30 kohaselt isikuandmetega seotud rikkumisest teatamist ja selle kohta teabe vahetamist, teavitavad liikmesriigid, Europol ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet turvaintsidentidest viivitamata komisjoni, eu-LISAt, pädevat järelevalveasutust ja Euroopa Andmekaitseinspektorit. eu-LISA teavitab VISi kesksüsteemiga seotud turvaintsidentidest viivitamata komisjoni ja Euroopa Andmekaitseinspektorit.

4.     Teave sellise turvaintsidendi kohta, mis mõjutab või võib mõjutada VISi toimimist liikmesriigis või eu-LISAs või muude liikmesriikide sisestatud või edastatud andmete kättesaadavust, terviklust ja konfidentsiaalsust, antakse kõigile liikmesriikidele viivitamata ja sellest antakse teada eu-LISA intsidentide haldamise kava kohaselt.

5.     Turvaintsidendi korral teevad liikmesriigid ja eu-LISA omavahel koostööd.

6.     Komisjon teatab tõsistest intsidentidest viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Sellistele teadetele antakse kooskõlas kohaldatavate julgeolekueeskirjadega salastatuse aste EU RESTRICTED / RESTREINT UE.

7.     Kui turvaintsidendi on põhjustanud andmete väärkasutus, tagavad liikmesriigid, Europol ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, et määratakse karistus kooskõlas artikliga 36.“ [ME 127]

1.     Ilma et see piiraks õigust vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt saadavale kompensatsioonile ning vastutava töötleja või volitatud töötleja vastutust määruse (EL) 2016/679, direktiivi (EL) 2016/680 ja määruse (EL) 2018/1726 alusel,

2.     Kui VISi kesksüsteemile tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul, kui eu-LISA või muu VISi kesksüsteemis osalev liikmesriik ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.

3.     Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest liikmesriigi vastu esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse kõnealuse liikmesriigi õigusnormide kohaselt. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest vastutava töötleja, Europoli, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti või eu-LISA vastu esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse aluslepingutes ette nähtud tingimuste kohaselt.“ [ME 128]

1.   Iga liikmesriik, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja korraldusasutus eu-LISA logivad kõik VISis tehtavad andmetöötlustoimingud. Need logid näitavad artikli 6 lõikes 1, artikli 20a lõikes 1, artikli 22k lõikes 1 ning artiklites 15–22 ja artiklites 22 g–22j osutatud juurdepääsu eesmärki, kuupäeva ja kellaaega, edastatud andmete liiki vastavalt artiklitele 9–14 ja 22c–22f , päringus kasutatud andmete liiki vastavalt artikli 15 lõikele 2, artiklile 18, artikli 19 lõikele 1, artikli 20 lõikele 1, artikli 21 lõikele 1, artikli 22 lõikele 1, artiklile artiklitele  22 g, artiklile 22h, artiklile 22i, artiklile 22j, artiklile 45a ja artiklile 45d ning andmed sisestanud või neid kasutanud asutuse nime. Peale selle peab iga liikmesriik logi töötajate kohta, kes on nõuetekohaselt volitatud andmeid sisestama või saama. [ME 129]

2.   Artiklis 45b loetletud toimingute puhul peetakse logi iga VISis ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud andmetöötlustoimingu kohta kooskõlas käesoleva kõnealuse artikliga ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi loomist käsitleva määruse (EL) 2017/2226 artikliga 41 artikliga 46 . Artiklis 17a loetletud toimingute puhul registreeritakse kõik VISis ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud andmetöötlustoimingud kooskõlas käesoleva artikli ja määruse (EL) 2017/2226 artikliga 46. [ME 130]

3.   Selliseid logisid võib kasutada ainult andmetöötluse lubatavuse andmekaitsega seotud järelevalve jaoks ja andmekaitse tagamiseks. Logisid tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta volitamata isikute eest ja aasta möödudes pärast artikli 23 lõikes 1 osutatud säilitamise aja lõppu kustutada, kui neid ei vajata juba alanud järelevalvemenetluses.“

1.     Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artiklite 15 ja 16 kohast õigust saada teavet, antakse taotlejatele või pikaajalise viisa või elamislubade omanikele, kelle andmeid säilitatakse VISis, neid käsitlevate andmete kogumise ajal teavet selle kohta, kuidas nad saavad kasutada oma õigusi, mis tulenevad määruse (EL) 2018/1725 artiklitest 17–20 ning määruse (EL) 2016/679 artiklitest 15–18. Neile antakse samal ajal Euroopa Andmekaitseinspektori kontaktandmed.

2.     Selleks et kasutada määruse (EL) 2018/1725 artiklitest 17–20 ning määruse (EL) 2016/679 artiklitest 15–18 tulenevaid õigusi, on lõikes 1 osutatud isikutel õigus pöörduda liikmesriigi poole, kes sisestas nende andmed VISi. Taotluse saanud liikmesriik vaatab taotluse läbi ja vastab sellele nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul. Kui vastuseks taotlusele leitakse, et VISis säilitatavad andmed on faktiliselt ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, parandab või kustutab vastutav liikmesriik kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 12 lõigetega 3 ja 4 need andmed VISis viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist. Kui nõue esitatakse muule kui vastutavale liikmesriigile, võtavad selle liikmesriigi asutused, kellele nõue esitati, seitsme päeva jooksul ühendust vastutava liikmesriigi asutustega. Vastutav liikmesriik kontrollib ühe kuu jooksul andmete täpsust ning nende VISis töötlemise seaduslikkust. Liikmesriik, kes võttis ühendust vastutava liikmesriigi ametiasutustega, teavitab asjaomast isikut sellest, et tema taotlus on edastatud, kellele see on edastatud ja kuidas menetlus edasi läheb.

3.     Kui vastutav liikmesriik ei nõustu sellega, et VISis salvestatud andmed on faktiliselt ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, võtab liikmesriik viivitamata vastu haldusotsuse, milles selgitatakse kirjalikult asjaomasele isikule, miks ta ei kavatse viimasega seotud andmeid parandada või kustutada.

4.     Selles otsuses antakse asjaomasele isikule ka teavet selle kohta, kuidas ta saab lõikes 2 osutatud taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustada, ja asjakohasel juhul ka selle kohta, kuidas esitada hagi või kaebus pädevatele asutustele või kohtutele ning millist abi on isikul võimalik saada, sealhulgas pädevatelt riiklikelt järelevalveasutustelt.

5.     Lõike 2 kohaselt esitatud taotlused peavad sisaldama asjaomase isiku tuvastamiseks vajalikke andmeid. Neid andmeid kasutatakse üksnes selleks, et oleks võimalik teostada lõikes 2 osutatud õigusi.

6.     Vastutav liikmesriik dokumenteerib kirjalikult lõikes 2 osutatud taotluse esitamise fakti ja selle käsitlemise viisi. Ta teeb selle dokumendi andmekaitse valdkonnas pädevatele riiklikele järelevalveasutustele viivitamata kättesaadavaks hiljemalt seitsme päeva jooksul alates lõike 2 teises lõigus osutatud andmete parandamise või kustutamise otsuse või lõikes 3 osutatud otsuse vastuvõtmisest.“ [ME 138]

1.     Liikmesriikide pädevad asutused teevad artiklis 38 sätestatud õiguste jõustamiseks aktiivselt koostööd.

2.     Iga liikmesriigi järelevalveasutus, millele osutatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1, abistab või nõustab vastava taotluse korral vastavalt määrusele (EL) 2016/679 andmesubjekti tema isikuandmete parandamist, täiendamist või kustutamist või nende töötlemise piiramist käsitleva õiguse kasutamisel.

Andmed edastanud vastutava liikmesriigi järelevalveasutus ja selle liikmesriigi järelevalveasutus, millele taotlus esitati, teevad esimeses lõigus osutatud eesmärkide saavutamiseks koostööd.“ [ME 139]

1.     Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 artiklite 77 ja 79 kohaldamist, on iga liikmesriigi igal isikul õigus esitada hagi või kaebus selle liikmesriigi pädevale asutusele või kohtule, kes ei andnud käesoleva määruse artikliga 38 ette nähtud juurdepääsu temaga seotud andmetele või õigust lasta need andmed parandada, täiendada või kustutada. Õigus esitada asjaomane hagi või kaebus kehtib ka juhtudel, kui andmetele juurdepääsemise, nende parandamise, täiendamise või kustutamise taotlustele ei vastatud artiklis 38 sätestatud tähtaegade jooksul või kui vastutav töötleja taotluse käsitlemata jättis.

2.     Määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõike 1 kohane järelevalveasutuse abi jääb kogu menetluse ajaks kättesaadavaks.“; [ME 140]

1.     Iga liikmesriik tagab, et määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 osutatud järelevalveasutus teeb sõltumatut järelevalvet asjaomase liikmesriigi poolt käesoleva määruse kohaselt tehtava isikuandmete töötlemise seaduslikkuse üle.

2.     Järelevalveasutus või määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 osutatud asutus tagab, et vähemalt kord kolme aasta jooksul viiakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditistandarditega läbi vastutavates riigi ametiasutustes tehtud andmetöötlustoimingute audit. Auditi tulemusi võidakse võtta arvesse hindamistel, mida tehakse nõukogu määrusega (EL) nr 1053/2013 loodud mehhanismi alusel. Määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 nimetatud järelevalveasutus avaldab igal aastal andmete parandamise, täiendamise või kustutamise või nende töötlemise piiramise taotluste arvu, nende alusel võetud meetmed ja asjaomaste isikute taotluse põhjal tehtud paranduste, täiendamise või kustutamise või töötlemise piiramise arvu.

3.     Liikmesriigid tagavad, et nende järelevalveasutusel on piisavalt ressursse neile käesoleva määrusega usaldatud ülesannete täitmiseks ning on võimalik saada nõuandeid isikutelt, kellel on biomeetriliste andmete kohta piisavalt teadmisi.

4.     Liikmesriigid esitavad mis tahes teabe, mida määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 nimetatud järelevalveasutus on taotlenud, ning eelkõige annavad viimasele teavet käesolevast määrusest tulenevate ülesannete kohaselt läbi viidud tegevustest. Liikmesriigid tagavad määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 osutatud järelevalveasutusele juurdepääsu logidele ning võimaldavad tal igal ajal pääseda oma kõikidesse ruumidesse, mida kasutatakse koostalitluse eesmärgil.“ [ME 141]

1.     Euroopa Andmekaitseinspektor vastutab eu-LISA, Europoli ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käesoleva määruse kohase isikuandmete töötlemisega seotud tegevuse järelevalve ja selle tagamise eest, et see tegevus toimuks kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 ja käesoleva määrusega.

2.     Euroopa andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord kolme aasta jooksul viiakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega läbi eu-LISA poolt tehtavate isikuandmete töötlemise toimingute audit. Auditiaruanne esitatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, eu-LISA-le, komisjonile ja liikmesriikidele. eu-LISA-le antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.

3.     eu-LISA edastab Euroopa andmekaitseinspektorile viimase nõutud teabe, võimaldab Euroopa andmekaitseinspektorile igal ajal juurdepääsu kõikidele dokumentidele ja artiklites 22r, 34 ja 45b osutatud logidele ning oma ruumidele.“ [ME 142]

1.     Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor, tegutsedes igaüks oma vastava pädevuse piires, teevad üksteisega oma vastutusala raames aktiivselt koostööd, et tagada kooskõlastatud järelevalve koostalitluse komponentide ja teiste käesoleva määruse sätete üle.

2.     Euroopa Andmekaitseinspektor ja järelevalveasutused vahetavad vastavalt vajadusele asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja inspekteerimiste tegemisel, analüüsivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, hindavad sõltumatu järelevalve tegemise või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad teadlikkust andmekaitseõigustest.

3.     Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor kohtuvad lõike 2 eesmärgil vähemalt kaks korda aastas Euroopa Andmekaitsenõukogu raames. Euroopa Andmekaitsenõukogu kannab nende kohtumiste kulud ja korraldab neid. Esimesel kohtumisel võetakse vastu kodukord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid.

4.     Euroopa Andmekaitsenõukogu esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Europolile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile ning eu-LISA-le ühise tegevusaruande. Aruandes on esitatud iga liikmesriigi kohta peatükk, mille on koostanud selle liikmesriigi järelevalveasutus.“; [ME 144]

1.   Liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni, eu-LISA ja määrusega (EL) 2016/1624 loodud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti nõuetekohaselt volitatud töötajad saavad juurdepääsu päringute tegemiseks järgmistes andmetes üksnes aruannete ja statistika koostamiseks, ilma võimaluseta isikusamasust tuvastada , kuna andmed on täiesti anonüümsed : [ME 147]

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti nõuetekohaselt volitatud töötajad saavad määruse (EL) 2016/1624 artiklites 11 ja 13 osutatud riskianalüüside koostamise ja haavatavuse hindamise eesmärgil juurdepääsu, et teha päringuid esimeses lõigus osutatud andmetes.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel säilitab eu-LISA nimetatud lõigus osutatud andmeid [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva määruse (EL) 2018/XX artiklis 39] osutatud aruandluse ja statistika keskhoidlas.

3.   eu-LISA kehtestatud menetlused VISi toimimise jälgimiseks vastavalt artikli 50 lõikele 1 hõlmavad võimalust koostada jälgimise tagamiseks korrapärast statistikat.

4.   eu-LISA koostab VISi andmete põhjal kord kvartalis lühiajaliste viisade kohta statistika, milles on iga viisa esitamise koha kohta näha eeskätt järgmine teave:

Igapäevaseid statistilisi andmeid säilitatakse aruandluse ja statistika keskhoidlas.

5.   eu-LISA koostab VISi andmete põhjal kord kvartalis pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta statistika, milles on iga koha kohta näha eeskätt järgmine teave:

6.   Iga aasta lõpus koostatakse statistiline aruanne, mis võtab kokku võetakse kõnealuse aasta statistilised kvartaliaruanded andmed kokku aastaaruandes . Statistikas esitatakse andmed eraldi iga liikmesriigi kohta. Aruanne avaldatakse ja edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja riiklikele järelevalveasutustele. [ME 153]

7.   Komisjoni nõudmisel esitab eu-LISA statistika ühise viisapoliitika või rändepoliitika rakendamisega seotud konkreetsete aspektide kohta, sealhulgas määruse (EL) nr 1053/2013 kohaste aspektide kohta.“

1.   Selleks et täita oma kohustusi Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 lõike 1 punkti b alusel, saadavad lennu- ja mereveoettevõtjad ja rahvusvahelised vedajad, kes veavad reisijate rühmi bussiga, VISi päringu, et kontrollida, kas kolmanda riigi kodaniku lühiajaline viisa, pikaajaline viisa või elamisluba on kehtiv. Selleks esitavad veoettevõtjad lühiajaliste viisade puhul andmed, mis on loetletud vastavalt kas käesoleva määruse artikli 9 lõike 4 punktides a, b ja c või artikli 22c punktides a, b ja c. Kui reisijatel ei ole VISis tehtud päringu tõttu lubatud pardale minna , peavad vedajad tagama reisijatele sellekohase teabe ning vahendid, et nad saaksid kasutada oma õigust saada juurdepääs VISis salvestatud isikuandmetele, ning lasta neid parandada või kustutada. [ME 154]

2.   Lõike 1 kohaldamisel ja selle rakendamise käigus tekkida võivate vaidluste lahendamiseks säilitab eu-LISA kõigi vedajate poolt võrguvärava kaudu tehtud andmetöötlustoimingute logid. Need logid sisaldavad iga toimingu kuupäeva ja kellaaega, päringu tegemiseks kasutatud andmeid, vedajate võrguvärava kaudu edastatud andmeid ja kõnealuse vedaja nime.

Logisid säilitatakse kaks aastat. Logisid kaitstakse asjakohaste meetmetega loata juurdepääsu eest.

3.   Turvaline juurdepääs käesoleva määrusega muudetud otsuse 2004/512/EÜ artikli 1 lõike 2 artikli 2a punktis h osutatud vedajate võrguväravale , sealhulgas võimalus kasutada mobiilseid tehnilisi lahendusi, võimaldab vedajatel lõikes 1 osutatud päringu teostada enne, kui reisija siseneb sõiduvahendisse. Sel otstarbel saadab vedaja päringu, et ta saaks tutvuda VISi andmetega, kasutades reisidokumendi masinloetavas osas olevaid andmeid. Vedaja esitab reisidokumendi masinloetaval alal olevad andmed ja teatab sisenemise liikmesriigi. Erandina ei ole lennujaama transiidi korral vedaja kohustatud kontrollima, kas kolmanda riigi kodanikul on kehtiv lühiajaline viisa, pikaajaline viisa või elamisluba. [ME 155]

4.   VISi vastus vedajale on „OK“ / „NOT OK“ ja see näitab, kas isikul on kehtiv ühiajaline viisa , pikaajaline viisa või elamisluba . Kui välja antud on piiratud territoriaalse kehtivusega lühiajaline viisa vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklile 25, võetakse VISi vastuses arvesse liikmesriik (liikmesriigid), mille kohta see viisa kehtib, ning samuti vedaja poolt teatatud sisenemise liikmesriik. Vedajad võivad säilitada saadetud teabe ja saadud vastuse vastavalt kohaldatavale õigusele. Vastust, kas kõik on korras või mitte („OK“/„NOT OK“) ei saa pidada otsuseks, millega antakse riiki sisenemise luba või keeld vastavalt määrusele (EL) 2016/399. Komisjon kehtestab rakendusaktiga vedajate võrguvärava kasutustingimuste üksikasjalikud normid ning kohaldatavad andmekaitse- ja andmeturbe reeglid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 156]

5.   Et anda vedaja nõuetekohaselt volitatud töötajatele lõikes 2 osutatud eesmärgil juurdepääs vedajate võrguväravale, luuakse üksnes vedajatele ettenähtud autentimiskava. Autentimiskava loomisel võetakse arvesse infoturbe riskide juhtimist ning lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtteid. Komisjon võtab autentimiskava vastu rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 157]

5a.     Vedajate võrguvärav kasutab eraldi kirjutuskaitstud andmebaasi, mida ajakohastatakse kord päevas, tehes ühesuunalise väljavõtte vähimatest vajalikest VISis säilitatud andmetest. eu-LISA vastutab vedajate võrguvärava turvalisuse eest, seal sisalduvate isikuandmete turvalisuse eest ning isikuandmete väljavõtmise ja eraldi kirjutuskaitstud andmebaasi edastamise eest. [ME 158]

5b.     Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vedajate suhtes kohaldatakse konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta („Schengeni lepingu rakendamise konventsioon“), artikli 26 lõike 2 ning nõukogu direktiivi 2001/51/EÜ artikli 4 kohaselt ette nähtud karistusi, kui nad veavad kolmandate riikide kodanikke, kellel vaatamata sellele, et neilt nõutakse viisat, ei ole kehtivat viisat. [ME 159]

5c.     Kui kolmanda riigi kodanikule keelatakse riiki sisenemine, on iga vedaja, kes on toonud ta välispiirile õhu, mere või maismaa kaudu, kohustatud võtma tema suhtes jälle viivitamata vastutuse. Piirivalveasutuste taotlusel, kes on pädevad teostama kontrolli piiril, on vedajad kohustatud viima kolmanda riigi kodaniku tagasi kas sellesse kolmandasse riiki, kust ta on tulnud, sellesse kolmandasse riiki, kes andis välja reisidokumendi, millega ta reisis, või mis tahes muusse kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel. [ME 160]

5d.     Erandina lõikest 1 on vedajate puhul, kes veavad reisijate rühmi bussiga, käesoleva määruse jõustumisele järgneval esimesel kolmel aastal lõikes 1 osutatud kontrollimine vabatahtlik ning lõikes 5 osutatud sätteid nende suhtes ei kohaldata. [ME 161]

1.   Kui artikli 45b lõikes 1 osutatud päringu tegemine on VISi mõne osa rikke tõttu või muul vedajast sõltumatul põhjusel tehniliselt võimatu, on vedaja vabastatud kohustusest kontrollida kehtiva viisa või reisidokumendi olemasolu vedajate võrguvärava kaudu. Kui korraldusasutus eu-LISA avastab sellise rikke, teatab ta sellest vedajatele. Samuti annab ta vedajatele teada rikke parandamisest. Kui sellise rikke avastavad vedajad, võivad nad sellest teatada korraldusasutusele eu-LISA-le . [ME 162]

1a.     Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud juhtudel ei kohaldata vedajate suhtes artikli 45b lõikes 5b osutatud karistusi. [ME 163]

1b.     Kui vedajal on VISi mõne osa rikke tõttu pikema aja jooksul tehniliselt võimatu teha artikli 45b lõikes 1 osutatud päringut, peab see vedaja sellest eu-LISA-le teada andma. [ME 164]

2.   Varumenetluste üksikasjad kehtestatakse rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624 (*13) artikli 40 lõike 1 kohaste ülesannete ja volituste täitmiseks ja lisaks nimetatud määruse artikli 40 lõikes 8 sätestatud juurdepääsule on Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmetel ja tagasisaatmisega seotud toimingutes osalevate töötajate rühmadel oma ülesande piires õigus pääseda juurde VISi sisestatud andmetele ja neis otsinguid teha. [ME 165]

2.   lõikes 1 osutatud juurdepääsu tagamiseks nimetab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet keskseks juurdepääsupunktiks eraldi üksuse, milles on nõuetekohaste volitustega Euroopa piiri- ja rannikuvalve ametnikud. Keskne juurdepääsupunkt kontrollib, kas artiklis 45e sätestatud tingimused juurdepääsu taotlemiseks VISile on täidetud.

1.   Artikli 45d lõikes 1 osutatud juurdepääsu silmas pidades võib Euroopa piiri- ja rannikuvalverühm esitada artikli 45d lõikes 2 osutatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve kesksele juurdepääsupunktile taotluse, et tutvuda kõigi VISis talletatud andmete või konkreetse andmekogumiga. Taotluses tuleb viidata selle liikmesriigi piiri ületamise kontrolli, ja piirivalve ja/või tagasisaatmise tegevusplaanile, millel taotlus põhineb. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib Euroopa piiri- ja rannikuvalve keskne juurdepääsupunkt, kas lõikes 2 osutatud juurdepääsutingimused on täidetud. Kui kõik juurdepääsutingimused on täidetud, vaatavad keskse juurdepääsupunkti nõuetekohaselt volitatud töötajad taotlused läbi. VISist taotletud andmed edastatakse rühmale nii, et see ei ohusta andmete turvalisust. [ME 166]

2.   Juurdepääsu andmise suhtes kehtivad järgmised tingimused:

3.   Vastavalt määruse (EL) 2016/1624 artikli 40 lõikele 3 võivad rühmade liikmed ja tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate rühmad VISist saadud teabe põhjal tegutseda üksnes nende tegutsemiskoha vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnikelt või tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevatelt töötajatelt saadud korralduste alusel ning üldreeglina nende juuresolekul. Vastuvõttev liikmesriik võib volitada rühmade liikmeid enda nimel tegutsema. [ME 168]

4.   Kahtluste korral või juhul, kui viisa, pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasuse kontrollimine ei õnnestu, suunab Euroopa piiri- ja rannikuvalverühma liige asjaomase isiku vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametniku juurde.

5.   Rühmade liikmed tutvuvad VISi andmetega järgmiselt:

6.   Kui sellise juurdepääsu ja päringu tulemuseks on päringutabamus VISis, teatatakse sellest vastuvõtvale liikmesriigile.

7.   Korraldusasutus peab logi Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühma liikme või tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate rühmade VISis tehtud andmetöötlustoimingute kohta vastavalt artiklile 34. [ME 169]

8.   Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti iga süsteemi sisenemine ja päring logitakse vastavalt artikli 34 sätetele ning iga tema rühmade leitud andmete kasutamine registreeritakse. [ME 170]

9.   Välja arvatud juhul, kui seda on vaja ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) loomist käsitleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks, VISi osi ei ühendata ühtegi VISi osa ühegi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt või Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametis kasutatava andmete kogumiseks ja töötlemiseks ette nähtud arvutisüsteemiga ning VISis olevaid andmeid, millele Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil on juurdepääs, ei edastata sellistele süsteemidele. Ühtegi VISi osa ei laadita alla. Süsteemile juurdepääsu ja päringute logimist ei käsitata VISi andmete allalaadimise ega kopeerimisena. [ME 171]

10.   Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võtab vastu meetmed andmete turvalisuse tagamiseks vastavalt artiklile 32 ja rakendab neid.“

1.     Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.     Artiklis 9cb ja artiklis 23 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.     Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 9cb ja artiklis 23 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.     Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.     Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.     Artikli 9cb ja artikli 23 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“ [ME 175]

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*14) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

1.   Korraldusasutus eu-LISA kannab hoolt, et oleks kehtestatud menetlused, mille abil jälgida VISi toimimist, võrreldes selleks tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega , ning jälgida põhiõigustest kinnipidamist, sh et oleks tagatud õigus isikuandmete kaitsele, õigus mittediskrimineerimisele, lapse õigused ning õigus juurdepääsuks tõhusale õiguskaitsevahendile . [ME 177]

2.   Tehnilise hoolduse eesmärkidel on korraldusasutusel eu-LISA-l juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud VISis tehtud töötlemistoimingutega. [ME 178]

3.   eu-LISA esitab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande VISi tehnilise toimimise, sealhulgas selle turvalisuse ja kulude kohta. See aruanne sisaldab projektialaste edusammude ja kulude ülevaadet, finantsmõju hinnangut ning teavet kõigi tehniliste probleemide ja riskide kohta, mis võivad mõjutada süsteemi kogukulusid. [ME 179]

3a.     Arendusprotsessis ilmnevate viivituste korral teavitab eu-LISA esimesel võimalusel Euroopa Parlamenti ja nõukogu, et teavitada viivituste põhjustest ning ajalistest ja finantsilistest tagajärgedest. [ME 180]

4.   Iga liikmesriik ja Europol koostab igal aastal tundliku teabe avaldamist käsitlevaid riiklikke õigusnorme järgides VISi andmetele õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tõhususe kohta aruande, mis sisaldab järgmist teavet ja statistikat:

Liikmesriikide ja Europoli aastaaruanded edastatakse komisjonile järgmise aasta 30. juuniks. Komisjon koondab aastaaruanded põhjalikku aruandesse, mis avaldatakse sama aasta 30. detsembriks. [ME 184]

5.   Komisjon koostab iga nelja kahe aasta järel VISi kohta üldhinnangu. Nimetatud üldhinnangus võrreldakse saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega eesmärkide ja tehtud kulutustega , hinnatakse tegevuse aluspõhimõtete kehtivust , selle mõju põhiõigustele , käesoleva määruse kohaldamist VISi suhtes, VISi turvalisust, artiklis 31 osutatud sätete kasutamist ja mis tahes mõjusid tulevastele toimingutele. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 185]

6.   Liikmesriigid annavad korraldusasutusele ja komisjonile lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud aruannete koostamiseks vajalikku teavet.

7.   Korraldusasutus annab komisjonile lõikes 5 osutatud üldhinnangu koostamiseks vajalikku teavet.“

1.   Kui tehakse otsus pikaajaline viisa või elamisloa taotluse kohta, loob otsuse teinud ametiasutus viivitamata isikliku toimiku, sisestades selleks VISi artiklis 22c või artiklis 22d osutatud andmed.

1a.     Asutus, mille pädevuses on otsuse tegemine, loob enne otsuse tegemist isikliku toimiku. [ME 187]

2.   Kui individuaalne toimik on loodud, teeb VIS automaatse päringu vastavalt artiklile 22b.

3.   Kui dokumendi omanik on taotluse esitanud rühma liikmena või koos perekonnaliikmega, loob ametiasutus isikliku toimiku iga rühma kuuluva isiku kohta ning lingib nende isikute toimikud, kes esitasid taotluse koos ja kellele anti pikaajaline viisa või elamisluba. Vanemate või eestkostjate avaldusi ei eraldata laste avaldustest. [ME 188]

4.   Kui liidu või liikmesriigi õigusaktides ei nõuta teatavate andmete esitamist või kui neid ei saa faktiliselt esitada, märgitakse vastava(te)le andmevälja(de)le „ei kohaldata“. Sõrmejälgede puhul võimaldab süsteem teha vahet juhtudel, mil sõrmejälgede andmist ei nõuta vastavalt liidu või liikmesriigi õigusaktidele, ja juhtudel, mil neid ei ole võimalik faktiliselt anda.

1.   VISis töödeldakse toimikuid päringutabamuste kindlakstegemiseks üksnes eesmärgiga hinnata, kas isik võib ohustada liikmesriikide avalikku korda, sisejulgeolekut või rahvatervist või sisejulgeolekut vastavalt määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõike 1 punktile e. VIS vaatab läbi iga toimiku eraldi. [ME 189]

2.   Iga kord, kui seoses pikaajalise viisa või elamisloa väljaandmise või andmisest keeldumise korral elamisloaga luuakse isiklik toimik vastavalt artiklile 22d artiklile 22c , teeb VIS päringu [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva määruse] artikli 6 lõikes 1 määratletud Euroopa otsinguportaalis, et võrrelda käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b, c, f ja g osutatud asjaomaseid andmeid VISis, Schengeni infosüsteemis (SIS), riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, ELi reisiinfo ja -lubade süsteemis (ETIAS), kaasa arvatud määruse (EL) 2018/XX ([millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem]) artiklis 29 osutatud jälgimisnimekirjas, [terroriaktide ja muude raskete kuritegudega seotud süüdimõistvate kohtuotsuste puhul ECRIS-TCN-süsteemis,] Europoli andmetes, Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis (SLTD) ja Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaasis (Interpol TDAWN) sisalduvate asjaomaste andmetega. VIS kontrollib:

Käesolev lõige ei tohi mingil põhjusel takistada varjupaigataotluse esitamist. Kui viisataotluse esitab vägivaldse kuriteo, näiteks tema sponsori toime pandud koduvägivalla või inimkaubanduse ohver, tuleb VISi esitatud toimik eraldada sponsori omast, nii et ohvrit saaks kaitsta edasise ohu eest.

Valetabamuse ohu vältimiseks tuleks alla 14-aastaste laste või üle 75-aastaste eakatega seotud päringute puhul, mis tehakse rohkem kui viis aastat enne vastet võetud biomeetriliste tunnuste abil ja mis ei kinnita kolmanda riigi kodaniku isikusamasust, kohaldada kohustuslikku käsitsi kontrollimist biomeetriliste andmete ekspertide poolt. [ME 190]

3.   VIS lisab isiklikku toimikusse viite iga lõigete 2 ja 5 kohase päringutabamuse kohta. Lisaks teeb VIS vajaduse korral kindlaks, millised liikmesriigid päringutabamus(t)e aluseks olnud andmed sisestasid või esitasid või tegi seda Europol, ning talletavad selle teabe isiklikku toimikusse. Ei registreerita muid andmeid kui viide päringutabamusele ja andmete koostaja. [ME 191]

3a.     Kui päring tehakse SLTD andmebaasist, ei või neid andmeid, mida Euroopa otsinguportaali kasutaja päringu tegemiseks kasutas, jagada Interpoli andmete omanikega. [ME 192]

4.   Artikli 2 lõike 2 punkti f kohaldamiseks seoses antud või pikendatud pikaajalise viisaga tuleb käesoleva artikli lõike 2 kohastes päringutes võrrelda artikli 22c lõikes 2 osutatud asjaomaseid andmeid SISi andmetega, et teha kindlaks, ega taotleja kohta ei ole sisestatud järgmisi hoiatusteateid: [ME 193]

Kui käesolevas lõikes osutatud võrdluse tulemuseks on üks või mitu päringutabamust, saadab VIS automaatse teate päringu teinud liikmesriigi keskasutusele ning võtab vajalikud järelmeetmed. Artikli 9a lõikeid 5a, 5b, 5c ja 5d ning artikleid 9c, 9ca ja 9cb kohaldatakse mutatis mutandis järgmiste erisätete kohaselt. [ME 195]

5.   Kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, ETIASe ja VISi andmetega tutvutakse vastavalt lõikele 2, sisaldab päringutabamus üksnes märget reisiloa väljastamisest keeldumise, sisenemiskeelu või viisa väljastamisest keeldumise kohta, mille aluseks on julgeolekukaalutlused.

6.   Kui pikaajalise viisa või elamisloa annab välja või kui seda pikendab liikmesriigi konsulaarasutus, kohaldatakse artiklit 9a. [ME 196]

7.   Kui elamisloa annab välja või seda pikendab või kui pikaajalist viisat pikendab liikmesriigi territooriumil olev ametiasutus, kohaldatakse järgmist:

1.   Kui tehakse otsus pikaajaline viisa või elamisluba kehtetuks tunnistada või pikaajalise viisa kehtivusaega lühendada, lisab otsuse teinud asutus isiklikku toimikusse järgmised andmed:

2.   Isiklikku toimikusse lisatakse ka artikli 22d punktile h vastav(ad) pikaajalise viisa või elamisloa kehtetuks tunnistamise või pikaajalise viisa kehtivusaja lühendamise põhjus(ed).

1.   Euroopa Liidu välispiiripunktides vastavalt määrusele (EL) 2016/399 kontrolle tegevatele pädevatele asutustele antakse juurdepääs päringute tegemiseks dokumendi numbri ja käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b ja c osutatud andmete alusel üksnes selleks, et kontrollida pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasust, tema dokumendi autentsust ja kehtivust ning seda, kas ta ei ohusta kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 punkti e nõude kohaselt ühegi liikmesriigi avalikku korda, või sisejulgeolekut ja rahvatervist. [ME 204]

2.   Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et dokumendi omanikku käsitlevad andmed on VISis registreeritud, antakse pädevale piirikontrolliasutusele juurdepääs, et tutvuda üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil järgmiste isikliku toimiku andmetega:

1.   Asutustele, kes on pädevad liikmesriikide territooriumil kontrollima, kas liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimused on täidetud, ja vajaduse korral politseiasutustele antakse juurdepääs päringute tegemiseks dokumendi numbri ja käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b ja c osutatud andmete alusel üksnes selleks, et kontrollida pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasust, tema dokumendi autentsust ja kehtivust ning seda, kas ta ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut ja rahvatervist. [ME 206]

2.   Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et dokumendi omanikku käsitlevad andmed on VISis registreeritud, antakse pädevale asutusele juurdepääs, et tutvuda üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil järgmiste isikliku toimiku andmetega ja vajaduse korral vastavalt artikli 22a lõikele 4 lingitud toimiku(te) andmetega:

1.   Pädevatele varjupaigaasutustele antakse juurdepääs päringute tegemiseks rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgede alusel üksnes selleks, et selgitada vastavalt määruse (EL) nr 604/2013 artiklile 12 välja rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik.

Kui rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse päring dokumendi numbri ja käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b ja c osutatud andmete alusel.

2.   Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et pikaajalise viisa või elamisloa omanikku käsitlevad andmed on VISis registreeritud, antakse pädevale asutusele juurdepääs, et tutvuda üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil järgmiste taotlustoimiku andmetega ja vastavalt artikli 22a lõikele 4 punktis g osutatud abikaasa ja laste lingitud taotlustoimiku(te) andmetega:

3.   VISis sisalduvate andmetega võivad vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 tutvuda üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2013 (*15) artiklis 27 osutatud määratud riiklikud asutused.

1.   Pädevatele varjupaigaasutustele antakse juurdepääs päringute tegemiseks rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgede alusel vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artiklile 27 üksnes selleks, et vaadata läbi rahvusvahelise kaitse taotlus.

Kui rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse päring pikaajalise viisa või elamisloa numbri ja artikli 22c lõike 2 punktides a, b ja c või artikli 22d punktides a, b, c ja f osutatud andmete alusel.

2.   Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et VISis on registreeritud rahvusvahelise kaitse taotlejat käsitlevad andmed, antakse pädevale varjupaigaasutusele juurdepääs, et tutvuda üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil artiklite 22c, 22d, 22e ja 22f kohaste taotlejat käsitlevate andmetega või vastavalt artikli 22a lõikele 3 lingitud taotlustoimiku(te)sse sisestatud andmetega pikaajaliste viisade või elamislubade kohta, mis on antud, mille andmisest on keeldutud, mis on kehtetuks tunnistatud või mida on pikendatud.

3.   VISis sisalduvate andmetega võivad vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 tutvuda üksnes määruse (EL) nr 603/2013 artiklis 27 osutatud määratud riiklikud asutused.

1.   Liikmesriigid määravad õiguskaitseasutused, kellel on õigus teha terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eesmärgil päringuid VISi salvestatud andmetes artiklis 22n osutatud asjakohastel ja rangelt määratletud juhtudel . Nendel ametiasutustel on lubatud teha päringuid alla 12-aastaseid lapsi käsitlevates andmetes üksnes selleks, et kaitsta kadunud lapsi ja raskete kuritegude ohvriks langenud lapsi. [ME 208]

2.   Iga liikmesriik peab määratud asutuste rangelt piiratud nimekirja. Iga liikmesriik teatab eu-LISA-le ja komisjonile oma määratud asutused ning võib igal ajal oma teadet muuta või esitada uue teate. [ME 209]

3.   Iga liikmesriik määrab keskse juurdepääsupunkti, kellel on juurdepääs VISile. Keskne juurdepääsupunkt kontrollib, kas artiklis 22n sätestatud tingimused juurdepääsu taotlemiseks VISile on täidetud.

Kui liikmesriigi õigus seda lubab, võivad määratud asutus ja keskne juurdepääsupunkt kuuluda samasse organisatsiooni, kuid keskne juurdepääsupunkt peab oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel tegutsema määratud asutustest täiesti sõltumatult. Keskne juurdepääsupunkt on määratud asutustest eraldiseisev ning ei saa neilt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta, vaid teeb kontrollimise sõltumatult.

Liikmesriigid võivad määrata kooskõlas oma organisatsioonilise ja haldusstruktuuriga põhiseaduslike või õigusnõuete täitmisel mitu keskset juurdepääsupunkti.

4.   Iga liikmesriik teatab eu-LISA-le ja komisjonile oma kesksed juurdepääsupunktid ning võib igal ajal oma teadet muuta või esitada uue teate.

5.   Iga liikmesriik peab riiklikul tasandil nimekirja määratud asutuste tegevusüksustest, kellel on õigus taotleda keskse(te) juurdepääsupunkti(de) kaudu juurdepääsu VISi salvestatud andmetele.

6.   Ainult keskse(te) juurdepääsupunkti(de) nõuetekohaselt volitatud töötajatel on õigus saada juurdepääs VISile kooskõlas artiklitega 22m ja 22n.

1.   Europol määrab ühe oma tegevusüksustest Europoli määratud asutuseks ning annab talle volituse taotleda juurdepääsu VISile lõikes 2 osutatud keskse juurdepääsupunkti kaudu, et toetada ja tugevdada liikmesriikide tegevust terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamisel, avastamisel ja uurimisel.

2.   Europol määrab keskseks juurdepääsupunktiks nõuetekohaselt volitatud Europoli ametnikest moodustatud eriüksuse. Keskne juurdepääsupunkt kontrollib, kas artiklis 22p sätestatud tingimused juurdepääsu taotlemiseks VISile on täidetud.

Keskne juurdepääsupunkt tegutseb oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid täites täiesti sõltumatult ega saa lõikes 1 osutatud Europoli määratud asutuselt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta. [ME 210]

1.   Artikli 22k lõikes 5 osutatud tegevusüksus esitab artikli 22k lõikes 3 osutatud kesksele juurdepääsupunktile põhjendatud elektroonilise või kirjaliku taotluse juurdepääsu saamiseks VISi salvestatud andmetele. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib keskne juurdepääsupunkt, kas artiklis 22n osutatud juurdepääsutingimused on täidetud. Kui juurdepääsutingimused on täidetud, vaatab keskne juurdepääsupunkt need taotlused läbi. VISist taotletud andmed edastatakse artikli 22k lõikes 5 osutatud tegevusüksustele nii, et see ei ohusta andmete turvalisust.

2.   Kiireloomulistel erandjuhtudel, kui on vaja ennetada terroriakti või muu raske kuriteoga seonduvat vahetut ohtu isiku elule, vaatab keskne juurdepääsupunkt taotluse viivitamata läbi ning kontrollib alles tagantjärele, kas kõik artiklis 22n osutatud tingimused on täidetud, sealhulgas seda, kas ka tegelikult oli tegemist kiireloomulise juhtumiga. Kõnealune järelkontroll tehakse liigse viivituseta ja igal juhul hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

3.   Kui järelkontrolli käigus tehakse kindlaks, et juurdepääs VISi andmetele ei olnud õigustatud, kustutavad kõik VISile juurdepääsu saanud asutused viivitamata sellised andmed ning teavitavad kõnealusest kustutamisest keskseid juurdepääsupunkte. [ME 211]

1.   Määratud asutused Ilma et see piiraks [koostalitlusvõimet (piirid ja viisad) käsitleva] määruse (EL) 2018/XX artikli 22 kohaldamist, saavad määratud asutused päringute tegemiseks juurdepääsu VISile, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: [ME 212]

2.   Kui juurdepääsu VISile taotletakse selleks, et tutvuda terroriaktis või muus raskes kuriteos kahtlustatava isiku, selle toimepanija või arvatava ohvri varasemate reiside või liikmesriikide territooriumil viibimise andmetega, ei pea lõike 1 punktis d sätestatud tingimus olema täidetud.

3.   VISi andmetega tutvumine piirdub päringute tegemisega mis tahes järgmiste taotlustoimiku või isikliku toimiku andmete alusel: [ME 215]

3a.     Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande isiku tuvastamiseks näokujutiste kasutamiseks nõutava tehnoloogia teostatavuse, kättesaadavuse, töövalmiduse ja usaldusväärsuse kohta. [ME 217]

3b.     Lõike 3 punktis e osutatud näokujutis ei ole ainus otsingukriteerium. [ME 218]

4.   Kui VISis tehtud päring annab tabamuse, saadakse juurdepääs kõikidele selles lõikes käesoleva artikli lõikes 3 loetletud andmetele ja muudele taotlustoimiku või isikliku toimiku andmetele, sealhulgas mis tahes dokumendi väljaandmise, väljaandmisest keeldumise, tühistamise, kehtetuks tunnistamise või pikendamise andmetele. Artikli 9 lõike 4 punktis l osutatud andmetele, mis on registreeritud taotlustoimikus, saadakse juurdepääs ainult juhul, kui selleks on esitatud sõnaselge põhjendatud taotlus, mis on pärast sõltumatut kontrolli heaks kiidetud. [ME 219]

1.   Europol saab päringute tegemiseks juurdepääsu VISile, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

2.   Sel juhul kohaldatakse vastavalt artikli 22n lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimusi.

3.   Europoli määratud asutus võib esitada põhjendatud elektroonilise taotluse päringu tegemiseks kõikides andmetes või konkreetses andmekogus, mis on salvestatud VISis, artikli 22k lõikes 3 artikli 22l lõikes 2 osutatud Europoli kesksele juurdepääsupunktile. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib Europoli keskne juurdepääsupunkt, kas lõigetes 1 ja 2 osutatud juurdepääsutingimused on täidetud. Kui kõik juurdepääsutingimused on täidetud, vaatavad keskse juurdepääsupunkti nõuetekohaselt volitatud töötajad taotlused läbi. VISist taotletud andmed edastatakse artikli 22l lõikes 1 osutatud tegevusüksustele nii, et see ei ohusta andmete turvalisust. [ME 223]

4.   Europol võib VISi andmetes tehtud päringu tulemusel saadud teavet töödelda ainult päritoluliikmesriigi loal. Luba saadakse kõnealuses liikmesriigis asuva Europoli riigisisese üksuse kaudu.

1.   Liikmesriigid ja Europol tagavad, et kõik andmetöötlustoimingud, mis tulenevad kooskõlas IIIc peatükiga IIIb peatükiga taotletud juurdepääsust VISi andmetele, registreeritakse logisse salvestatakse või dokumenteeritakse taotluse vastuvõetavuse kontrollimiseks suhtes järelevalve teostamiseks , andmete töötlemise seaduslikkuse ning, nende tervikluse ja, turvalisuse ja põhiõigustele avalduva võimaliku mõju jälgimiseks, aga ka sisekontrolli eesmärgil.

Kirjeid või dokumente tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta loata juurdepääsu eest ja need tuleb kustutada kaks aastat pärast nende loomist, välja arvatud juhul, kui neid vajatakse juba alustatud järelevalvemenetlustes. [ME 224]

2.   Logis või dokumentatsioonis peavad kõigil juhtudel sisalduma järgmised andmed: