KOMISJONI TEATIS

Etapiviisiline ja kooskõlastatud tegevus liikumisvabaduse taastamiseks ja sisepiiridel tehtava kontrolli kaotamiseks – COVID-19

(2020/C 169/03)

I.   SISSEJUHATUS

COVID-19 pandeemia on tekitanud kõikides Euroopa riikides tervisealase hädaolukorra. Tõhusa ravi või vaktsiini puudumine koos nakkuste eksponentsiaalse kasvuga Euroopas alates veebruarist 2020 on sundinud paljusid ELi liikmesriike ja Schengeni lepinguga ühinenud riike (1) (edaspidi „liikmesriigid“) rakendama oma kogukondade kaitseks kaugeleulatuvaid meetmeid, sealhulgas liikumispiiranguid ja suhtlemisdistantsi hoidmise nõuet. Peaaegu kõik liikmesriigid on ühe sellise meetmena kehtestanud rahvatervise kaitseks vaba liikumise piirangud, sealhulgas ajutise kontrolli sisepiiridel (2). Lisaks on alates komisjoni 16. märtsi, (3) 8. aprilli (4) ja 8. mai (5) soovituste ning 30. märtsi suuniste (6) vastuvõtmisest kohaldatud liidu välispiiridel mittehädavajaliku reisimise ajutisi piiranguid.

Möödunud nädalatel on komisjon ja liikmesriigid süvendanud kooskõlastamist, ühismeetmeid ja teabevahetust. See on aidanud leevendada piirangute mõju, võimaldanud teatavates aspektides taastada ühtse turu toimimise, sealhulgas oluliste kaupade ja teenuste tarned kogu Euroopas, ning andnud vaba liikumise võimaluse hädavajalike piiriüleste reiside tegemiseks. Nende esimeste meetmetega on püütud saavutada tasakaalu ühelt poolt epideemia leviku aeglustamise ja tervishoiusüsteemidele ülemäärase surve tekkimise ohu vähendamise ning teiselt poolt isikute, kaupade ja teenuste vabale liikumisele avalduva negatiivse mõju piiramise vahel.

Terviseolukord hakkab tasapisi paranema ja seetõttu peaks see tasakaal nüüd muutuma: tuleks pöörduda tagasi isikute piiranguteta liikumisvabaduse juurde ja taastada Schengeni ala kui ühe Euroopa integratsiooni peamise saavutuse terviklikkus. Piirangute kaotamine on majanduse taastumise jaoks ülimalt oluline. Liikumisvabaduse piiramine ja sisepiirikontrolli taaskehtestamine kahjustab ühtset turgu ega lase tarneahelatel sujuvalt toimida. Veelgi enam – need häirivad meie euroopalikku eluviisi liidus, kus kodanikud võivad vabalt üle piiride liikuda, ükskõik kas nad on töötajad, õppurid, pereliikmed või turistid. Selle Euroopa integratsiooni peamise saavutuse taastamiseks tuleb nüüd vaeva näha.

Käesoleva teatise eesmärk on kutsuda liikmesriike taastama ühiselt vaba piiriülene liikumine liidu sees. Isikute liikumisvabaduse taastamine ja sisepiirikontrolli kaotamine peab toimuma järk-järgult ning seejuures tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata kodanike elule ja tervisele. Seetõttu oleneb reisivõimaluste taastamine esmajoones epidemioloogilisest olukorrast ning terviseohu leevendamiseks tuleb rakendada täiendavaid meetmeid, näiteks kehtestada terviseohutusnõuded eri transpordiliikide jaoks. Piiriülese liikumise taaskäivitamine on üks turismi- ja transpordisektori elavdamise eeltingimus.

Koos käesoleva teatisega esitab komisjon ka meetmepaketi, mille abil on kavas aidata turismi ökosüsteemile uuesti elu sisse puhuda, pidades silmas, et see sektor on üks peamisi Euroopa majandus-, ühiskondliku ja kultuurielu edasiviijaid. Teatises käsitletakse seda, kuidas peaks siseriiklike ja piiriüleste piirangute järkjärguline kaotamine kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõttega käima käsikäes eurooplaste liikumisvabaduse järkjärgulise taastamise ja sisepiirikontrolli kaotamisega.

II.   ÜHTNE EUROOPA TEGEVUSKAVA

15. aprillil 2020 esitasid Euroopa Komisjoni president ja Euroopa Ülemkogu eesistuja ühtse Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamise suunas (edaspidi „ühtne tegevuskava“). Selles on antud liikmesriikidele soovitused kohaldatavate meetmete järkjärguliseks lõpetamiseks ning kutsutud neid vähehaaval taastama piiranguteta liikumisvabaduse ja kaotama ajutise sisepiirikontrolli, mida enamik liikmesriike praegu rakendab. Samuti on selles teise etapina ette nähtud lõpetada üle välispiiri toimuva ELi-suunalise mittehädavajaliku reisimise piiramine, mille vajalikkust komisjon pidevalt kontrollib.

Ühtses tegevuskavas on kutsutud komisjoni 1) hindama olukorra arenedes liikmesriikides COVID-19 pandeemia tõttu võetud meetmete proportsionaalsust ja 2) taotlema ebaproportsionaalseks peetavate meetmete tühistamist, eelkõige juhul, kui need mõjutavad ühtset turgu. Samuti on tegevuskavas rõhutatud, et Euroopa ühistes huvides on leevendada COVID-19 puhangu tõttu kehtestatud meetmeid kooskõlastatult. Pakilise vajaduse kõrval võidelda COVID-19 pandeemia ja selle vahetute tagajärgedega peavad Euroopa riikide ühiskonnad ja majandused naasma tavapärase toimimise juurde. reisipiirangute ja sisepiirikontrolli kaotamise võimaluste kaalumisel tuleks arvesse võtta piirangute kaotamist liikmesriikide territooriumil. Kõiki neid samme tehes tuleb täielikult arvesse võtta, et need võivad vallandada teise ulatusliku viiruselaine, mis võib sundida võtma selle leviku tõkestamiseks taas rangemaid meetmeid. Ühtses tegevuskavas on märgitud, et tähelepanu tuleb pöörata ka olukorrale ELi naabruses asuvates riikides. Komisjon on kooskõlas oma teatisega „Lääne-Balkani riikide toetamine COVID-19 puhanguga võitlemisel ja pandeemiajärgsel taastumisel“ (7) valmis kaasama selle piirkonna tihedalt oma ühtse tegevuskava rakendamisse.

Ühtses tegevuskavas on nimetatud kolme liiki kriteeriume, mida tuleks arvesse võtta reisipiirangute ja sisepiirikontrolli järkjärguliseks kaotamiseks sobiva aja kindlaks määramisel: 1) epidemioloogilised kriteeriumid, 2) tervishoiusüsteemi suutlikkus ja 3) piisav järelevalvesuutlikkus. Sellest lähtuvalt tuleks praegu kohaldatav sisepiirikontroll ja sellega kaasnevad reisipiirangud kaotada siis, kui epidemioloogiline olukord on piisavalt ühtlustunud ning suhtlemisdistantsi hoidmise eeskirju kohaldatakse laialdaselt ja vastutustundlikult (8). Tegevuskavas on rõhutatud, et vaba liikumise piirangute järkjärgulisel kaotamisel ja piiride taasavamisel tuleks eelistada piiriüleseid ja hooajatöötajaid ning vältida liikuvate ELi töötajate diskrimineerimist (9).

III.   COVID-19 LEVIKU TÕKESTAMISEKS VÕETUD MEETMETE LÕPETAMINE SISEPIIRIDEL: KRITEERIUMID JA ETAPID

Reisipiirangute ja sisepiirikontrolli lõpetamise protsess nõuab eri kriteeriumide kaalumist ja tasakaalustamist ning iga liikmesriigi konkreetse epidemioloogilise olukorra arvestamist. Viimane võib piirkonniti erineda. See objektiivne alus on väga oluline tagamaks, et piirangute kaotamisel kedagi ei diskrimineerita. Käesolevas teatises ette pandud etappe tuleks rakendada kooskõlastatult. Protsess peaks olema paindlik ja võimaldama mõned meetmed uuesti kasutusele võtta, kui epidemioloogiline olukord seda nõuab, või meetmed koguni kiiremini lõpetada, kui olukord seda lubab. Kogu protsessi ajastust mõjutab ka see, kui hästi suudavad kodanikud järgida suhtlemisdistantsi hoidmise nõuet. Kõik etapid peaksid põhinema pidevalt muutuva olukorra hindamisel ja kriteeriumide pideval jälgimisel. Sellega seoses on väga oluline IV jaos sätestatud kooskõlastamise kord, mis aitab tagada nii vastastikuse usalduse kui ka järjepideva tegevuse.

III.1.   Kriteeriumid

Reisipiirangute ja sisepiirikontrolli kaotamine peab põhinema nii kogu Euroopa kui ka üksikute liikmesriikide epidemioloogilise olukorra hoolikal jälgimisel. Reisipiirangute järkjärgulisel kaotamisel liikmesriikides tuleks võtta arvesse a) hinnangut liikmesriikides valitseva epidemioloogilise olukorra ühtlustumisele, b) vajadust kohaldada haiguse leviku tõkestamise meetmeid, sealhulgas suhtlemisdistantsi hoidmise nõuet, suurendades samal ajal ühiskonnas usaldust ja püüdes seda säilitada, ning c) proportsionaalsust, mis tähendab, et kõikehõlmavate piirangute säilitamise eeliseid võrreldakse majanduslike ja sotsiaalsete kaalutlustega, sealhulgas mõjuga ELi piiriülesele tööjõu liikuvusele (10) ja kaubandusele. Need kriteeriumid võimaldavad kaotada kontrollid ja reisipiirangud etappide kaupa, paindlikult ja kooskõlastatult.

COVID-19 siseküsimuste teaberühma konsultatsioonide alusel ja võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuselt saadud teaduslikke nõuandeid, soovitab komisjon liikmesriikidel pidada vaba liikumise piirangute ja sisepiirikontrolli kaotamisel silmas allpool esitatud elemente ja poliitilisi kaalutlusi.

a)   Epidemioloogiline olukord

ELis tuleks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse juhistele tuginedes reisipiirangud kõigepealt kaotada võrreldava epidemioloogilise olukorraga aladel ja siis, kui on olemas piisav suutlikkus, st haiglad, testimisvahendid, järelevalve ja kontaktide jälgimise võimalused. See on vajalik diskrimineerivate meetmete vältimiseks ja kooskõlastatud tegevuse tagamiseks kogu ELis. Lisaks töötab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus koostöös liikmesriikidega välja kaardi (11) COVID-19 leviku ulatuse kohta, sealhulgas riigi tasandist madalamal tasandil (NUTS 3 tasandi piirkonnad), ning ajakohastab seda korrapäraselt. Kaardi abil saavad ametiasutused, transpordiettevõtjad ja teenuseosutajad ELi tasandil teavet. On väga oluline, et liikmesriigid annaksid Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele vajalikku seireteavet, mis võimaldaks kaarti pidevalt ajakohastada, et seda saaksid usaldusväärse allikana kasutada ka kodanikud. Liikmesriigid peaksid saatma vajalikud andmed Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele või edastama need terviseohutuse komitee kaudu. Sellega aitavad nad tagada haiguse leviku, sealhulgas edasikandumise taseme ja nakkuse määra, intensiivravi vajavate haigete arvu ja testimise taseme võimalikult täpse, võrreldava ja tulemusliku piirkondliku seire.

Iga liikmesriigi või selle osa või piirkonna olukord igal ajahetkel peab kajastuma ulatuslikus ja pidevalt ajakohastatavas teavituskampaanias. Seda on vaja, et piiri ületavad inimesed saaksid teha plaane ja tegutseda läbipaistva teabe alusel ja olla olukorraga täielikult kursis. Nii saavad nad reisides võtta isikliku vastutuse tervisealaste soovituste järgimise eest. Komisjon toetab seda teavitustööd ning avaldab oma veebisaidil pidevalt uut teavet, muu hulgas konkreetsel ajahetkel kohaldatavate sisepiirikontrollide loetelu (12).

b)   Haiguse leviku tõkestamise meetmed, sealhulgas suhtlemisdistantsi hoidmine

Reisimise, ka piiriülese reisimise piirangute kaotamise eeltingimus on suutlikkus tagada, et haiguse leviku tõkestamise meetmeid, näiteks suhtlemisdistantsi hoidmise nõuet on võimalik järgida kogu reisi kestel selle lähtekohast sihtkohani ja piiri ületades. Kui suhtlemisdistantsi hoidmine on raskendatud, tuleks vastavalt transpordi- ja majutussektori jaoks antud soovitustele (13) võtta lisameetmeid, mis tagavad samaväärse kaitse. Siin on abiks kontaktide jälgimise rakendused. Komisjon ja liikmesriigid on kooskõlas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse hiljuti välja antud juhiste (14) ja COVID-19 pandeemia vastast võitlust toetavaid mobiilirakendusi käsitlevate andmekaitsega seotud suunistega (15) avaldanud protokolli koostalitlusvõime põhimõtete kohta, tagamaks, et heaks kiidetud vabatahtlikud kontaktide jälgimise rakendused toimivad piiriüleselt ja on usaldusväärsed sõltumatult sellest, kus nende kasutaja Euroopas asub (16).

Ehkki üldise väljumisstrateegia raames hakatakse haiguse leviku tõkestamise meetmeid eeldatavasti lõdvendama, on endiselt vaja kohaldada muu hulgas suhtlemisdistantsi hoidmise meetmeid üksikisikute vahel ja organisatsioonides.

Kõik liikmesriigid peaksid säilitama sihipärased meetmed, mis aitavad vähendada viiruse edasikandumise ohtu (17). Äärmiselt oluline on tegeleda testimise, testimissuutlikkuse suurendamise ja kontaktide jälgimisega ning COVID-19 kahtluse korral tuleb vastavad isikud isoleerida ja karantiini panna. Viiruse leviku taaspuhkemise ohu jälgimise ühe vahendina võivad liikmesriigid kaaluda ka reisijate süstemaatilist, pistelist või riskipõhist testimist nende tagasipöördumisel oma koduriiki.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus jätkab komisjoni ja liikmesriikide toetusel teabe kogumist, et saada ülevaade liikmesriikides kohaldatavatest haiguse leviku tõkestamise meetmetest, mille hulka kuuluvad ka suhtlemisdistantsi hoidmise meetmed.

Kodanikel peab olema võimalus ennast ja teisi vastutustundliku käitumisega kaitsta. See eeldab, et liikmesriigid, kes on hakanud reisipiiranguid kaotama, kooskõlastavad omavahel suhtlemisdistantsi hoidmise meetmed. Igal juhul tuleks püüda vältida olukorda, kus vastuoluline teave tekitab segadust või viib selleni, et suhtlemisdistantsi hoidmisest loobutakse. Selleks võiksid liikmesriigid näiteks sisse seada reisijatele konsulteerimiseks mõeldud ühtse avalikkusele juurdepääsetava veebisaidi ja tagada, et nende territooriumile sisenedes saavad kodanikud automaatse SMSi, mis sisaldab teavet riikliku või piirkondliku teabepunkti kohta seoses COVID-19 pandeemia ajal kohaldatavate erimeetmete ja piirangutega, ning selle kohta, kellega võtta ühendust COVID-19 sümptomite ilmnemise korral.

c)   Majanduslikud ja sotsiaalsed kaalutlused

Ühtne turg on ühine majandusruum. Tarneahelad ja teenuseosutajad ei saa toimida, kui neid takistavad nähtamatud tõkked, iseäranis piirialadel. Rahvatervise kaitsmise meetmed on ilmselgelt vajalikud, aga nende majanduslik ja sotsiaalne hind on väga kõrge, mistõttu tuleks nende kohaldamisel teravalt luubi alla võtta mõju, mida need ühtsele turule avaldavad. Pidades silmas Euroopa enneolematuid ühiseid jõupingutusi oma majanduse elavdamiseks, peavad piirangud olema mõjusad ja proportsionaalsed ning ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on vajalik pandeemia ohjamiseks ja rahvatervise kaitsmiseks.

Üldiselt on COVID-19 kriisigavõitlemisel rahvatervise kaitseks kehtestatud piirangud avaldanud tugevat mõju majandusele ja sotsiaalvaldkonnale. Muu hulgas on märkimisväärselt vähenenud nõudlus toodete ja teenuste järele ning see on viinud seisakuni teatavates sektorites, näiteks turismi ökosüsteemis laiemalt, ning mitmesuguste probleemideni tarneahelates ja häireteni töötajate ja teenuste vabas piiriüleses liikumises.

Kui liikmesriikidel õnnestub viiruse levikut vähendada, tuleks üldised piirangud vabale liikumisele liikmesriikide sarnase riskiprofiiliga piirkondadesse või aladele või sealt välja asendada sihipärasemate meetmetega, mis täiendaksid suhtlemisdistantsi hoidmise nõuet ning võimalike nakkusjuhtude tõhusat jälgimist ja testimist. Kuni liikumisvabaduse täieliku taastamiseni tuleks endiselt esmajärjekorras vähendada piiriülese liikumise piiranguid sellistes põhivaldkondades nagu tervishoid ning sotsiaal- ja majandustegevus.

See ei ole oluline mitte ainult majandustegevuse täielikuks taastamiseks, vaid ka sotsiaalsetel ja perekondlikel põhjustel. Paljud perekonnad on viiruse leviku mahasurumise huvides talunud pikka lahusolekut. Kodanikud on sageli hoidunud oma perekonna juurde naasmast, et anda oma panus kriisiga toimetulemisse, olgu siis haiglates, hooldekodudes, põllumajandus- või teenindussektoris. Niipea kui epidemioloogiline olukord seda võimaldab, peavad inimesed saama ohutult reisida ja oma perekonnaga ühineda.

Neid küsimusi on arutatud liikmesriikide esindajatega ja järgmises graafikus on kokku võetud kriteeriumid ja põhimõtted, millest kooskõlastatud tegevuses lähtuda.

III.2.   Etapiviisiline tegevus

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus järeldab oma riskihinnangus, et meetmete liiga kiire või kooskõlastamata lõpetamine ilma järelevalve- ja tervishoiusüsteemi asjakohase suutlikkuseta võib kogukondades põhjustada kestva leviku äkilist taaspuhkemist (18). Seepärast tuleks sarnaselt siseriiklike piirangute järkjärgulisele leevendamisele kavandada etapiviisiline tegevus reisipiirangute ja piirikontrolli kaotamiseks. See võiks toimuda kolmes etapis, võttes arvesse III jao punktis 1 nimetatud kriteeriume. Alates 0-etapist, mis on hetkeolukord, tuleks järgmiste etappide juurde liikuda paindlikult, astudes vajaduse korral sammu tagasi, kui epidemioloogiline olukord halveneb. Sellega seoses tuleks kehtestada piisavad valmisolekukavad, mis võimaldaksid meetmed kiiresti taaskehtestada või tühistada oodatust varem, võttes arvesse muutuvat epidemioloogilist olukorda.

Reisipiirangute järkjärgulisel kaotamisel saab arvesse võtta praktilisi edusamme suhtlemisdistantsi hoidmisel või samaväärsete tõkestamismeetmete kohaldamisel reisimise seisukohast kõige asjakohasemates valdkondades, eelkõige eri transpordivahendite ja majutusvõimaluse kasutamisel. Transporditeenuste ja ühenduvuse järkjärgulise taastamise suunised ning majutusasutuste tervise-eeskirjade suunised, mille komisjon on vastu võtnud koos käesoleva teatisega, (19) sisaldavad konkreetseid elemente, mis võimaldavad pädevatel asutustel või tööstusharude esindusorganitel täpsustada ja ettevõtjatel kehtestada meetmeid, mille abil tagada samaväärne kaitsetase eelkõige transpordi- ja turismisektoris. Reisipiirangute ja sisepiirikontrolli kaotamise üle otsustamisel tuleks arvesse võtta nende suuniste ja põhimõtete praktilist rakendamist.

Eriti turismi ja transpordi valdkonnas tuleks reisipiirangute ja kontrollide järkjärgulisel kaotamisel arvesse võtta ka pandeemia ja sellega seotud ennetusmeetmete majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Uued COVID-19 suunised, (20) eeskirjad ja standardid aitavad tagada, et reisimisega seotud ohtude vähendamiseks on kehtestatud rakendatavad, taskukohased ja proportsionaalsed meetmed eri transpordiliikide reisijate, autorendi, lõbusõidulaevade, eri liiki majutuse, toitlustuse, vaatamisväärsuste, näituste jne jaoks. Kui kõnealuseid eeskirju tõhusalt kohaldatakse, võidakse nende transpordiliikide ja teatavat liiki turismitegevuse puhul puhkusereiside kavandamist silmas pidades reisipiirangud kaotada, nagu on märgitud ühtses tegevuskavas.

–    0-etapp: praegune olukord

COVID-19 pandeemia on sundinud paljusid liikmesriike rakendama oma kogukondades kaugeleulatuvaid meetmeid, sealhulgas karantiini ja suhtlemisdistantsi hoidmist, mis on rängalt kahjustanud liikumisvõimalusi nii riikide sees kui ka üle riigipiiride. Peaaegu kõik liikmesriigid on rahvatervise kaitseks kehtestanud ajutise piirikontrolli sisepiiridel. Peale selle on pärast komisjoni 30. märtsi suuniste vastuvõtmist kohaldatud mittehädavajaliku reisimise piiranguid liidu välispiiridel.

Et lahendada tõsiseid probleeme, mis tulenevad reisipiirangutest ja piirikontrolli taastamisest sisepiiridel, ning piirata nende kahjulikku mõju siseturu toimimisele, on komisjon koondanud kõik vajalikud vahendid ja kooskõlastanud tegevust ELi tasandil. Peale selle on komisjon esitanud praktilised suunised, et tagada elutähtsate kaupade sujuv liikumine ELis roheliste transpordikoridoride kaudu, hõlbustada kaubalende ja tagada töötajate vaba liikumine (21).

Paljudes ELi piirkondades tegutsevad elutähtsatel kutsealadel inimesed, kes elavad ühes liikmesriigis, kuid töötavad teises. Seetõttu põhjustavad liikmesriikide kehtestatud piiriületuspiirangud lisaraskusi ning võivad takistada võitlust COVID-19 kriisiga. Kuigi kohapealne olukord on pärast töötajate vaba liikumist käsitlevate suuniste vastuvõtmist paranenud, esineb mõne riigi sisepiiride ületamisel endiselt märkimisväärseid probleeme. Seepärast peaksid liikmesriigid võimaldama töötajatel, eelkõige transpordi-, piiriala-, lähetatud ja hooajatöötajatel ning teenuseosutajatel ületada piire ja pääseda takistusteta oma töökohta (22). See peaks kehtima ka juhul, kui sellised töötajad või teenuseosutajad peavad liikmesriigist ainult läbi sõitma. Samuti peaksid liikmesriigid teavitama tööandjaid vajadusest tagada piisav tervise ja ohutuse kaitse.

Komisjon teeb tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et liikuda võimalikult kiiresti edasi sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjade (määrused (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009) läbivaatamisega, mille kiire lõpuleviimine on oluline selleks, et liikuvad töötajad, keda kriis ja eelkõige piiride sulgemine on enim mõjutanud, saaksid toetuda hästi toimivale sotsiaalkindlustuse koordineerimise süsteemile, mille ajakohastatud eeskirjad tagaksid nende õiguste parema kaitse.

Komisjoni eespool nimetatud suunised on oluliselt leevendanud piirangute mõju ühtsele turule ja vabale liikumisele ning neid tuleks kohaldada seni, kuni on kaotatud sisepiirikontroll ja üldisemad reisipiirangud.

–    1. etapp: liikumisvabaduse järkjärguline taastamine, kaotades osaliselt piirangud ja piirikontrolli sisepiiridel

Reisipiirangud ja piirikontroll tuleks järk-järgult kaotada kogu ELis, kui üleeuroopaline epidemioloogiline olukord jätkab muutust paremuse poole, eriti kui saavutatakse piisavalt madal nakatumiskordaja. Kui see ei ole kohe võimalik, tuleks reisipiirangud ja piirikontroll kaotada paremuse poole liikuva ja piisavalt sarnase epidemioloogilise olukorraga piirkondades, aladel ja liikmesriikides. Kui epidemioloogiline olukord ei ole piisavalt sarnane, võib kohaldada täiendavaid kaitsemeetmeid ja seiret.

Esimeseks sammuks selles suunas on riigisisese epidemioloogilise olukorra muutumine selliseks, et see võimaldaks vaba liikumise piirangute leevendamist riigi sees. Piiriülese transpordi puhul peavad täidetud olema ka transporditeenuste ja ühenduvuse järkjärgulise taastamise suunistes eri transpordiliikide kohta sätestatud ohutusnõuded ning, kui epidemioloogiline olukord ei ole piisavalt sarnane, võib kohaldada ka seiret. Kui liikmesriik otsustab lubada reisimist oma territooriumile või oma territooriumil asuvatesse konkreetsetesse piirkondadesse ja aladele, peaks ta seda tegema mittediskrimineerival viisil, lubades sinna reisida kõikidest ELi piirkondadest või riikidest, kus epidemioloogiline olukord on sarnane.

Kui piirikontrolli täielikku kaotamist sisepiiridel ei ole veel otsustatud, on võimalik võtta meetmeid piirangute lõpetamise poole liikumiseks, näiteks asendades süstemaatilise piirikontrolli riskihindamisel põhineva kontrolli või kohalike politseimeetmetega.

Vaba liikumise ja piirikontrolli piirangute kaotamine nõuab muu hulgas tihedat kooskõlastamist liikmesriikide vahel. Kõiki liikmesriike tuleb enne mis tahes uue korra kehtestamist teavitada ning alati peab olema kindel, et mis tahes otsus piirata valikuliselt reisimist liikmesriigi konkreetsetesse piirkondadesse või neist välja tehakse täiesti objektiivselt: kõik kavandatavad edasised piirangud peaksid põhinema üksnes rahvatervise kaalutlustel ning olema proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Eelkõige tähendab see, et kui liikmesriik otsustab tühistada piirangud liikumisele teise liikmesriiki või teisest liikmesriigist või kummagi sellise liikmesriigi piirkonda või alale või neist välja, tuleb seda kohaldada diskrimineerimata kõigi ELi kodanike ja kõigi selle liikmesriigi elanike suhtes, olenemata nende kodakondsusest, ning seda tuleks kohaldada liidu kõigi osade suhtes, mille epidemioloogiline olukord on sarnane. Kontrollide lõpetamine ei tohiks piirduda geograafiliselt lähestikku asuvate naaberliikmesriikidega, vaid peaks põhinema võrreldaval epidemioloogilisel olukorral ja tervishoiualaste suuniste rakendamisel kõnealustes piirkondades, olenemata nende omavahelisest kaugusest. Hõlbustada tuleks sujuvat läbisõitu nii ametialastel kui ka isiklikel põhjustel.

Sujuv ja turvaline reisimine peaks olema võimalik ametialastel põhjustel, kuid see on oluline ka isiklikel põhjustel, näiteks perekonna külastamiseks. Kriis on sundinud eri liikmesriikidesse jäänud pereliikmeid pikalt lahus olema, kusjuures paljud neist on andnud olulise panuse viirusevastasesse võitlusse. Selle pingutuse vääriliseks tunnustamiseks on oluline võimaldada perekondade turvalist taasühendamist sarnase epidemioloogilise olukorraga liikmesriikides.

–    2. etapp: piirangute ja sisepiiridel tehtava kontrolli üldine kaotamine

Viimases etapis, mis eeldab, et epidemioloogiline olukord kogu ELis on piisavalt hea ja ühtlane, kaotatakse kõik COVID-19ga seotud piirangud ja kontrollid sisepiiridel, säilitades samal ajal liikmesriikide territooriumidel (või nende osades) vajalikud tervishoiumeetmed (isiklik hügieen, suhtlemisdistantsi hoidmine jne) ja jätkates ulatuslikke teavituskampaaniaid. Isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumise täielikuks taastamiseks tuleb endiselt järgida eri transpordi- ja majutusliikide ohutusnõudeid käsitlevaid suuniseid.

IV.   KOOSKÕLASTAMISE KORD

Kuigi komisjonil on toetav ja kooskõlastav roll vaba liikumise piirangute ja sisepiiridel tehtava kontrolli kaotamise otsuste ettevalmistamisel, on liikmesriigid need, kes hindavad olukorda oma riigis eespool nimetatud kriteeriumide alusel ja võtavad vastu otsuse piirangute tühistamise kohta. Sarnaselt otsustega, mis käsitlevad piirikontrolli ajutist taastamist sisepiiridel, tuleks otsused kontrolli kaotamise kohta teha, konsulteerides teiste liikmesriikidega, eelkõige nendega, keda see otseselt mõjutab.

Alates puhangu algusest on komisjon ja liikmesriigid vahetanud korrapäraselt teavet ja häid tavasid mitmesugustel foorumitel, sealhulgas tehnilisel tasandil COVID-19 siseküsimuste teaberühmas ning poliitilisel tasandil komisjoni kokku kutsutud korrapärastel videokonverentsidel. Vastastikusel usaldusel ja ühistel eesmärkidel põhinev tihe kooskõlastamine liikmesriikide vahel on äärmiselt oluline ning peaks jätkuma piirangute järkjärgulisel leevendamisel. Seepärast jätkab komisjon võimaluste loomist selliseks teabevahetuseks, et hõlbustada ja ette valmistada otsuste tegemist vaba liikumise piirangute ja sisepiiridel tehtava kontrolli kooskõlastatud ja etapiviisilise kaotamise kohta.

Väljumisstrateegia, teabevahetuse ja COVID-19 teaberühma töö järelmeetmete raames tuleks tihendada kooskõlastamist, et tagada sihipärane ja järjepidev tegevus vaba liikumise piirangute ja sisepiiride kontrolli kaotamisel kooskõlas ELi eeskirjade ja põhimõtetega, tagades samal ajal vajaliku paindlikkuse asjaomastele riikidele.

Selleks et vältida uue kooskõlastuskorra või -platvormi loomist, soovitab komisjon valmistada konkreetsed soovitused ette olemasolevates hästi toimivates raamistikes. Selleks saab kasutada näiteks ELi integreeritud korda poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (IPCR), mis on nüüd täies ulatuses kasutusvalmis. Nõukogu võiks tõhustada mitteametlikku kooskõlastamist liikmesriikide ja komisjoni vahel, sealhulgas sihipäraste soovituste ettevalmistamiseks. Komisjon täidab loomulikult edasi ka oma institutsioonilist rolli ning hõlbustab teabe ja parimate tavade vahetamist tehnilisel tasandil.

V.   KOKKUVÕTE

Käesolevas teatises käsitletakse edasisi võimalusi toetada liikmesriike jõupingutustes, mida nad teevad vaba liikumise piirangute ja sisepiiridel toimuva piirikontrolli kaotamiseks. Arvestades COVID-19 pandeemia kriisi pidevalt muutuvat ja dünaamilist olukorda, jätkatakse teabevahetust komisjoni ja liikmesriikide vahel tehnilisel tasandil ning vajaduse korral võetakse järelmeetmeid ka poliitilisel tasandil. Nagu on rõhutatud ühises tegevuskavas, kaalutakse kõiki samme hoolikalt ning tegutsetakse kooskõlastatult ja etapiviisiliselt. Komisjon jätkab ka nende meetmete proportsionaalsuse analüüsi, mida liikmesriigid on võtnud COVID-19 pandeemiaga tegelemiseks seoses sise- ja välispiiride ning reisipiirangutega, ning sekkub, kui on alust nõuda ebaproportsionaalseks peetavate meetmete tühistamist.

Kuigi on selge, et otsus kaotada piirikontroll ja reisipiirangud ning taastada sellega liikumisvabadus sõltub väga paljudest asjaoludest, on see oluline osa praegu kodanike ja ettevõtjate suhtes kehtivate piirangute järkjärgulisest kaotamisest. Selle protsessiga viivitamine kauem, kui on vajalik rahvatervisega seotud põhjustel, häiriks tugevalt mitte ainult ühtse turu toimimist, vaid ka miljonite ELi kodanike elu, kellelt on ära võetud liikumisvabadusest tulenevad eelised, mis on Euroopa Liidu üks peamisi saavutusi. Ühtse turu sujuva toimimise taastamine on ELi majanduse ning eelkõige olulise turismi ökosüsteemi ja transpordi taastumise peamine eeldus.

Komisjon on valmis tegema liikmesriikidega koostööd COVID-19 siseküsimuste teaberühma raames ning kasutades ELi integreeritud korda poliitiliseks reageerimiseks kriisidele, et valmistada ette liikumist 1. ja 2. etappi niipea, kui tingimused seda võimaldavad, üldeesmärgiga taastada Schengeni ala terviklikkus ja pöörduda tagasi isikute, töötajate, kaupade ja teenuste piiranguteta ja piirideta vaba liikumise juurde ELis.

---

(1)  Schengeni lepinguga ühinenud riigid on Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.

(2)  Komisjoni 16. märtsi 2020. aasta suuniste C(2020) 1753 punktis 18 on märgitud, et liikmesriigid võivad kehtestada sisepiiridel uuesti ajutise piirikontrolli, kui see on avaliku korra või sisejulgeoleku huvides. Kui olukord on äärmiselt kriitiline, võib liikmesriik kindlaks määrata vajaduse kehtestada uuesti piirikontroll, et reageerida nakkushaigusest tulenevale ohule. Liikmesriigid peavad teatama piirikontrolli taaskehtestamisest kooskõlas Schengeni piirieeskirjadega.

(3)  COM(2020) 115 final.

(4)  COM(2020) 148 final.

(5)  COM(2020) 222.

(6)  Juhised ELi suunatud mittehädavajalike reiside ajutise piirangu rakendamise, ELi kodanike repatrieerimise puhul transiidikorra hõlbustamise ja viisapoliitikale avalduva mõju kohta (C(2020) 2050, 30. märts 2020).

(7)  COM(2020) 315 final.

(8)  Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) koostab koostöös liikmesriikidega kaardi, mida ajakohastatakse korrapäraselt uusimate piirkondliku tasandi epidemioloogiliste andmetega.

(9)  Töötajate vaba liikumise õiguse kasutamist käsitlevad suunised, mille komisjon võttis vastu 30. märtsil 2020: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020XC0330(03).

(10)  Näiteks piiriala- ja hooajatöötajad.

(11)  https://qap.ecdc.europa.eu/public/extensions/COVID-19/COVID-19.html.

(12)  Vt https://ec.europa.eu/home-affairs/what-we-do/policies/borders-and-visas/schengen/reintroduction-border-control_en.

(13)  C(2020) 3139 ja C(2020) 3251.

(14)  https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19-contact-tracing-public-health-management.

(15)  C(2020) 2523 final, 16.4.2020.

(16)  Protokoll vabatahtlike kontaktide jälgimise rakenduste koostalitlusvõime põhimõtete kohta, 13. mai 2020.

(17)  Nende hulka peaks kuuluma üldsuse pidev ja korduv teavitamine, sümptomitega inimeste nõustamine isolatsiooni ja tervishoiuteenistusega suhtlemise asjus, kätehügieen, hingamisega seotud reeglid, suhtlemisdistantsi hoidmine ning maskide kandmine (seda võib käsitada allikakontrollina, sest see aitab vältida sümptomitega või sümptomiteta nakatunud inimestelt pärit piiskade levimist).

(18)  Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse riskihinnang.

(19)  C(2020) 3139 ja C(2020) 3251.

(20)  C(2020) 3139.

(21)  Ülevaade kõikidest suunistest on esitatud veebilehel https://ec.europa.eu/info/live-work-travel-eu/health/coronavirus-response/travel-and-transportation-during-coronavirus-pandemic_et.

(22)  Elutähtsate kutsealade mitteammendav loetelu on esitatud komisjoni 30. märtsil 2020 vastu võetud „Töötajate vaba liikumise õiguse kasutamist käsitlevate suuniste“ põhjenduses 2: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020XC0330(03).