28.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/24

—

tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri väljastatud võlateade nr 2017-1635;

—

tühistada Euroopa parlamendi peasekretäri 30. novembri 2017. aasta tagastamisotsus 264 196,11 euro suuruse summa kohta.

1.

Esimene väide, et peasekretäri otsuses reisikulude ja parlamendiliikmete registreeritud assistentide kulude hüvitamise kohta tehtud järeldused on vastuolus objektiivse tegelikkusega. Hageja palus hüvitada reisikulud üksnes juhtudel, mil tal oli sellele õigus vastavalt Euroopa Parlamendi juhatuse otsusele nr 2009/C 159/01 Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta.

Parlamendiliikmete registreeritud assistendid, kellele otsuses viidatakse ja kellel on Euroopa Parlamendiga lepinguline suhe, teostavad tugiülesandeid, mis on seotud hageja parlamendiliikme ülesannete täitmisega Brüsselis ja Strasbourgis.

2.

Teine väide, et rikutud on poolte võrdsuse põhimõtet.

Hagejal ei olnud võimalik tutvuda tõenditega, mis toetavad peasekretäri otsuses sisalduvaid asjaolusid. Ta küll palus kirjalikult nendega tutvumist, kuid peasekretär ei saatnud talle neid tõendeid, mistõttu tal takistati igal ajal esitada sisulised seisukohad. Võlateate aluseks olev peasekretäri otsus kui hagejat puudutav õigusakt võeti vastu erapooletu ja õiglase kohtumenetluse ja poolte võrdsuse põhimõtteid ning hageja kaitseõigusi rikkudes.

3.

Kolmas väide, et peasekretäri otsuses on seoses tõendamiskoormisega rikutud õigusnormi. Vastupidi peasekretäri otsuses kinnitatule ei saa käesolevas asjas pidada asjasse puutuvaks kohtuasjas T-479/13 tehtud Üldkohtu 10. oktoobri 2014. aasta kohtuotsuse Marciani vs. parlament punktis 54 esitatud argumente nimelt seetõttu, et parlamendiliikme Marciani juhtumil tuli kohaldada Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja, samas kui ajal, mil hageja oli parlamendiliige, oli juba jõustunud nõukogu määrus (EÜ) nr 160/2009.

4.

Neljas väide, et parlamendiliikmete registreeritud assistentidele makstud palga tagasinõudmisel puudub õiguslik alus. Väide koosneb kahest osast.

Neljanda väite esimese osa kohaselt ei ole hageja ja Euroopa Parlamendi vahel õigussuhet. Alates määruse (EÜ) nr 160/2009 jõustumisest on parlamendiliikmete registreeritud assistendil õigussuhe Euroopa Parlamendiga, mitte parlamendiliikmega, ning Euroopa Parlament ei hüvita kulusid, vaid maksab palka. Mis puutub parlamendiliikmete registreeritud assistentide töösuhtesse, siis ei ole hagejal Euroopa Parlamendiga mingit lepingulist suhet. Euroopa Parlament ei ole hagejale maksnud parlamendiliikmete registreeritud assistendi vastavat palka. Kuna puudub õigussuhe ja õiguslik alus, ei saa hagejal olla mingit Euroopa Parlamendile tagasimaksmise kohustust.

Neljanda väite teise osa kohaselt ei tekita parlamendiliikmete registreeritud assistentide tegutsemine väljaspool teenistuskohustusi mingit õigust makstud palga tagastamisele. Euroopa Liidu personalieeskirjade artikkel 12 ei keela tegutseda väljaspool oma teenistuskohustusi, vaid nõuab üksnes ametisse nimetavalt asutuselt vastava loa saamist. Kui aga luba ei taotleta, ei näe see säte ette sanktsiooni, mis seisneks makstud palga täies ulatuses tagasimaksmises.

5.

Viies väide, et kohustust ette nägevat õigusnormi ei ole lubatud kohaldada tagasiulatuvalt. Peasekretäri otsuse punktis 8 viidatakse tehtud järelduse õiguslike aluste seas rakendusmeetmete artiklile 39a, vaatamata sellele, et Euroopa Parlamendi juhatuse otsus nr 2015/C 397/03, millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmeid, on kohaldatav alates 1. jaanuarist 2016, mistõttu ei saa see olla käesolevas vaidluses asjakohane.

6.

Kuues väide, et summa kindlaksmääramisel on rikutud põhjendamiskohustust ja proportsionaalsuse põhimõtet. Sissenõutud summat ei ole põhjendatud üksikasjalikult ning ka mitte arvutusmeetodiga ning see eeldab, et parlamendiliikme assistent ei ole kunagi hageja heaks töötanud.

7.

Seitsmes väide, et reisikulude tagasimaksmisele lisatud reisi kuupäeva tõendava dokumendi hindamisel kalduti kõrvale selle eesmärgist ja selle põhjal tehti ebaõige järeldus.