28.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 246/8

1.1.

Viimastel aastakümnetel toimuvad pangandus- ja kindlustussektoris pidevad suured muutused, mida tingivad tehnoloogia, reguleerimine, klientide vajadused ja ootused. Uued investeerimis-, säästmis-, kindlustus- ja rahaülekandemudelid võimaldavad kõige erinevamatel inimestel osaleda eri mahuga projektides.

1.2.

Finantstehnoloogia (FinTech) ja kindlustustehnoloogia (InsurTech) ettevõtted on finantsteenust pakkuvate asutuste katalüsaatorid ja tihti partnerid, aidates tugevuste ja nõrkuste ühendamise ning omavahelise sünergia loomisega teenuseid ajakohastada. Komitee arvates on olemas märkimisväärne potentsiaal luua väärtusi innovaatilisest koostöökonkurentsist (1) juhinduva ökosüsteemi edendamisega.

1.3.

Kindlasti on vaja taastada usaldus finantssektori vastu ja selle stabiilsus ning selleks on ülimalt tähtis korraldada üleminek vanalt (traditsiooniliselt pangandussüsteemilt) uuele süsteemile. Sellega seoses nõuab komitee, et ELi pangandusliidu ja digitaalse ühtse turu terviklikuks kujundamise protsessi kontekstis kehtestataks asjakohased õigusaktid, mis toetavad majanduskasvu ja innovatsiooni, tagades samal ajal ka finantssektori klientide ja töötajate kaitse.

1.4.

Tõelise ühtse Euroopa finantsturu väljakujundamiseks peaks Euroopa Komisjoni poliitika toetama innovatsioonis võrdseid võimalusi. Üldiselt on vaja nii traditsioonilise finantssektori kui ka FinTechi ettevõtete jaoks suhteliselt analoogseid tingimusi reguleerimise, samuti klientide õiguste, töötingimuste ja järelevalvekohustuste osas, st järgides reeglit, et ühesugune tegevus nõuab ühesugust reguleerimist ja ühesugust järelevalvet. Täpsemalt allpool.

1.4.1.

Reguleerimise riskipõhine käsitlus peab olema järjepidev kogu innovatsiooni olelusringi vältel, pakkudes proportsionaalset ja lihtsustatud õigusraamistikku nii end turul juba sisse seadnud kui ka uutele ettevõtetele, et katsetada koostöös reguleerivate asutustega uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid. ELi katseraamistiku loomine, koostöö sektori ja laiemate sidusrühmade, sh tarbijate ja töötajate esindajatega, pakuks vahendeid kogu innovatsiooni hoogsamaks toetamiseks (umbes nagu innovatiivsete FinTechi toodete või teenuste turuletoomiseks mõeldud tavapärasest leebemate regulatiivsete nõuetega katsetamisetapp) (2).

1.4.2.

Tingimuste sobitamiseks kolmandate isikute tingimustega on vaja tarkvara käsitleda immateriaalse varana, et vältida ELis paiknevate üksuste puhul juba praegu IT-valdkonda tehtavate suurte investeeringute mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest (järgides USA ja Šveitsi pangandussüsteemi või kindlustussektorit (3)).

1.4.3.

Euroopa Komisjon, Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ja liikmesriigid peavad võtma kindla kohustuse rakendada ühtlustatult ja tõhusalt makseteenuse direktiivi, millega kehtestati väga ranged turvanõuded elektrooniliste maksete tegemiseks ja töötlemiseks ning tarbijate finantsandmete kaitsmiseks, pöörates erilist tähelepanu tehnoloogiapõhisele sotsiaalmeediale ja ärihiidudele.

1.4.4.

Finantsteenuste digiteerimisega seotud probleeme ja ohte tarbijate jaoks tuleb hoolikalt uurida finantsteenuste jaeturu tegevuskavas (4) ja FinTechi rakkerühmas, tagades tiheda koostöö õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi ning finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraadi vahel eelkõige tarbijakaitseküsimustes, nt määrates kindlaks, milliste andmete abil tuleks hinnata krediidivõimelisust, kuidas tagada sõelumisprotsessis lepingueelse teabe mõistmine ja tõhus identiteedi kontroll.

1.4.5.

Viivitamatult tuleks üle võtta rahapesuvastase direktiivi muutmise ettepanekus sisalduvad meetmed, (5) eelkõige need, mis aitavad võidelda ohuga, et terrorismi rahastatakse virtuaalrahaga või anonüümsete ettemaksevahenditega.

1.4.6.

Edendada ühisrahastamist ja muid jagamismajandusel põhinevaid lahendusi, uurides selleks kvaliteedimärgise loomise võimalusi, et suurendada kasutajate usaldust, arendada paremini virtuaalseid kogukondi ja lihtsustada koostööd tegevate tarbijate suhtlust.

1.4.7.

Toetada avatud lähtekoodiga tarkvaralahenduste kasutuselevõtmist finantssektoris, et suurendada mõistlikku turukonkurentsi, vähendada kulusid ja vältida sektori sõltumist ühest pakkujast.

1.4.8.

Samal ajal tuleb vaatluse alla võtta vastastikust laenuandmist käsitlevad eeskirjad, et innustada väiksema bilansiga osalisi.

1.4.9.

Euroopa Komisjon peaks toetama hübriidlaenamist (Basel III lepingu kapitalinõuete mõjul).

1.5.

Komitee rõhutab, et digiteerimine ei tohi kunagi asendada pädeva kliendihalduri pakutavat head personaalset nõustamist (pankade lähedus, mis tagatakse kohandatud harukontorite võrguga, ei tohi kaduda).

1.6.

FinTechi mõistmiseks on uusi oskusi vaja kõigil: reguleerivatel asutustel, järelevalveasutustel, finantsökosüsteemi sidusrühmadel ja elanikkonnal tervikuna. FinTechi kui finantsteenuste kättesaadavuse hoogustaja ühe peamise võimaliku hüve kasutamiseks peavad ELi liikmesriigid parandama finantsalast haridust ja digikirjaoskust, olles ennetavalt valmis uuteks stsenaariumiteks. Haridus peab algama juba koolides ja hõlmama teavet finantstoodete kohta, lähtudes sellest, kuidas neid esitatakse veebis ja millised on nende seosed asjade interneti arendamisega.

1.7.

Finantssektori digiteerimine ohustab paljusid töökohti, sundides töötajaid oma pädevusi ja oskusi täiendama. Komitee kutsub üles tagama, et oskuste omandamine ja täiendusharidus toimuks kahel tasandil. Ühelt pool asutusesiseselt, võimaldades töötajatel võtta uusi kohustusi ja lubades üleminekuid nn traditsiooniliste asutuste praeguste ning FinTechi/InsurTechi ettevõtete finantstöötajate vahel, teiselt poolt aga väljaspool süsteemi, pakkudes töötajatele, kes ei saa sektorisse tööle jääda, ettevalmistust tööks muudes sektorites.

1.8.

Komitee leiab, et Euroopa Sotsiaalfond peaks uue juhtalgatuse „Digioskuste ja töökohtade koalitsioon“ (6) raames pakkuma erikoolitusprogramme, et toetada finantssektori töötajate oskuste täiendamist ja ümberõpet ning valmisolekut uuteks digitehnoloogiateks.

1.9.

Komitee kutsub ettevõtteid võtma üle käitumisjuhendeid ja sise-eeskirjade parimaid tavasid, et piirata töötajate kohustust olla päeval igal ajal interneti teel kättesaadavad, ja koostama suuniseid, mis julgustaksid töötajaid nädalavahetustel ja puhkuse ajal töötamisest keelduma. Kui vabatahtlikud eeskirjad ei mõju, innustab komitee kehtestama asjakohased siduvad eeskirjad.

1.10.

Kõigi nende probleemide lahendamisel on määrav tähtsus õigeaegsel teabel ja nõustamisel kooskõlas ELi asjaomaste direktiividega töötajate teavitamise ja nõustamise kohta. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peavad tagama kehtivate seadusesätete täitmise, eelkõige töötajate esindajatele õiguse rääkida kaasa ettevõttesiseste muutuste küsimuses.

1.11.

Komitee nõuab ennetava restruktureerimise ja uue võimaluse andmise direktiivi ettepaneku tugevdamist ja täiendamist, sest niiviisi tagatakse juurdepääs restruktureerimismenetlusele enne ettevõtte kuulutamist maksujõuetuks.

2.1.

Euroopa pangandus- ja kindlustussektor on mitmepalgeline ja sellele on iseloomulik suurte Euroopa ja isegi üleilmsete asutuste kohalolu, aga ka kohalikud ja piirkondlikud struktuurid, mille sõltumatuse ulatus on väga erinev, samuti konkreetsele riigile eriomased jooned. Hoolimata enamikus liikmesriikides toimuvast kontsentreerimisprotsessist on kõnealune sektor Euroopa tasandil veel killustunud. Endised piirid panganduskontsernide ja suurte kindlustusandjate vahel on finantskonglomeraatide de facto loomise tulemusena praktiliselt kadunud.

2.2.

Uues keskkonnas, mida iseloomustavad kiirelt muutuvad turud ja madalad intressimäärad, tugev regulatiivne surve, järelevalve ja kontroll, mis suruti pangandussektorile peale finantskriisi tagajärjel, lisaks veel digitaalne ümberkujundamine ja suurenev konkurents (uued FinTechi ettevõtted) ning uued suundumused tarbijate käitumises, halvenevad pangandussektori tulemused pidevalt. Uute pangandusväliste mudelite kasutuselevõtu tõttu digitaalmajanduses tuleb analüüsida nelja elemendi – traditsioonilised pangad, uued digitaalsed osalejad, reguleerivad asutused ja tarbijad – omavahelist mõju.

2.3.

Tänu interneti üha laiemale kasutamisele arendavad pangad veebifiliaale ja virtuaalkontoreid, mille kaudu saavad tarbijad teha lihtsamaid tehinguid ja võtta ühendust nõustajaga. Äriühingute strateegiad, mille eesmärk on radikaalselt vähendada investeerimist personali, samuti klientide vastuvõtmise tingimuste halvenemine, tingivad, et üha vähem inimesi külastab pangakontoreid ja üle Euroopa suletakse palju kontoreid.

2.4.

Kindlustussektoris esineb mitmesugust jaotust: palgalised agendid, maaklerid, üldagendid, kindlustusteenuste pakkumine panga kaudu ja üht ettevõtet esindavad füüsilisest isikust agendid. Kindlustust müüakse nüüd nii veebis kui ka nutitelefoni kaudu. Milline neist paljudest müügikanalitest on ülekaalus, sõltub ELi liikmesriigist ja tootest. Näiteks elukindlustust müüakse peamiselt pangavõrgu kaudu (kindlustusteenuste pakkumine panga kaudu).

2.5.

Maksmismeetodid uuenevad pidevalt ja edaspidi veelgi kiiremas tempos. Alates 1990. aastate algusest on tšekkide ja sularaha kasutamine oluliselt vähenenud. Samas on palju rohkem hakatud kasutama kaardimakseid, otsekorraldusi ja pangaülekandeid, mis tagavad parema jälgitavuse, kontrolli ja turvalisuse, vähendades mitteametlikku majandust. Elektroonilised maksed laiendavad maksete ulatust veelgi, nt eraisikutevahelised rahaülekanded ja sotsiaaltoetusmaksed. Uued e-raha kasutajad ühendavad jõud e-kaubandusega, samal ajal areneb ja tekib pangakaartide kõrval üha rohkem uusi tehnoloogiaid, nt kontaktivabad maksed. Lisaks tuleb eritähelepanu pöörata krüptoraha (bitcoin jms) turu arengu järgimisele.

3.1.

Finantssektori innovatsioon toimub internetis – internetipangandus, suurandmed, tehisintellekt, plokiahela tehnoloogia, küberjulgeolek jne. Andmeid vahetatakse suurtel kiirustel, mis võimaldab teha riskihindamist ja finantsotsuseid algoritmide ja suurandmete alusel.

3.2.

Tehnoloogiline murrang ja traditsiooniliste pankade ees seisvad raskused, näiteks omakapitaliga seotud probleemid ja ajutine likviidsuse vähenemine, samuti kasutusele võetavad alternatiivsed müügikanalid, mille suhtes ei kohaldata pangandussektorile kehtivaid eeskirju, on sillutanud teed FinTechile, InsurTechile ja plokiahelale, ning samal ajal loonud uusi võimalusi, aga ka uusi ohte tarbijate jaoks.

3.3.

FinTechi ja InsurTechi ettevõtted, mille hulk üha suureneb, ühendavad endas rahanduse, kindlustuse ja tehnoloogia kontseptsiooni. Need ettevõtted kasutavad tehnoloogiat, et müüa finantstooteid uuenduslikul moel. Nende arv kasvab eelkõige hoiustamise, eraisiku laenude, ettevõtte rahastamise ja elektrooniliste maksete valdkonnas. Neil on üha suurem roll ühises rahastamises (ühisrahastamine ja vastastikune laenuandmine) vastavaotstarbeliste platvormide kaudu ja mobiilirakenduste, virtuaalraha ning veebis või nutitelefonis tehtavate elektrooniliste maksete abil. Nende surve pankadele ja kindlustusandjatele on küllaltki suur, konkureerides viimastega nende traditsioonilises valdkonnas. Suurimad internetiettevõtted, eelkõige GAFA (Google, Apple, Facebook, Amazon), töötavad samuti välja finantssektoriga seotud projekte, kuna neil on kontroll suurandmete üle.

3.4.

Hajutatud pearaamatu tehnoloogial (ingl k distributed ledger technology, DLT) põhinevad rakendused võivad pakkuda uut moodi usaldusväärsust mitmesugustele teenustele. Plokiahel töötab läbipaistvalt ja turvaliselt, ilma keskse kontrolliasutuseta. Nii ettevõtted kui ka eraisikud saavad seda süsteemi kasutada teatavate ülekannete tegemiseks ilma finantssektorit kaasamata, eelkõige krüptoraha kasutades.

Samamoodi pakub PayPal võimalust maksta kaupade eest välisvaluutas, nõudmata pangarekvisiite.

3.5.

FinTechi ettevõtete kaudu on ettevõtete ja eraisikute konkreetsete projektide jaoks kättesaadav ühisrahastamine, kus asjakohaseid platvorme kasutades saab raha koguda annetuste või laenude või isegi omakapitaliinvesteeringu näol. Nende platvormide kaudu on võimalik vastastikune laenuandmine, sh tarbimislaenud ja eraisikulaenud, ilma panka minemata, ja eraisikud saavad pakkuda otserahastamist väga väikestele ettevõtjatele ja VKEdele. Platvormid võivad täiendada või toetada riskikapitali, eriti innovatiivse äritegevuse puhul, ning pakkuda oma mobiilirakenduste kaudu tarbijatele reaalajas just sellist finantsteavet, mida neil on kulutuste haldamiseks või investeeringutega seotud valikute tegemiseks vaja.

3.6.

Sellised uued osalejad konkureerivad panganduse ja kindlustusandjate traditsiooniliste ärimudelitega, kuid nii pangad kui ka kindlustusandjad hakkavad juba nendega paralleelselt toimima. Mõned neist on juba alustanud koostööprotsessi FinTechi ja InsurTechi ettevõtetega, teistel on loodud oma filiaalid. Viimastel aastatel on FinTechi investeeringud järsult suurenenud ja huvi on laienenud ka InsurTechile.

4.1.

Suurte ettevõtete puhul tähendab finantsteenuste digiteerimisega kohandumine muudatusi, mille nad saavad integreerida igapäevasesse töökorraldusse. Kuid paljude traditsiooniliste VKEde, eelkõige väga väikeste ettevõtjate jaoks on olukord teistsugune, sest neil ei ole asutusesiseseid teadmisi ega vahendeid, mis aitaksid neil kiiresti muutuva finantsmaailmaga hõlpsalt kohanduda.

4.2.

Interneti ja nutitelefonide ajastul pole kliendiprofiilid enam endised, vaid klientide huvi internetipanganduse ja -kindlustuse vastu sõltub mitmest tegurist, nagu vanus, haridustase ja elukutse. Kuid finantsnõustamisel on jätkuvalt vajadus kliendikogemusel rajaneva inimkontakti järele, seda ka noorte puhul.

4.3.

Pangandus- ja kindlustuskontsernide virtuaalsed pangakontorid ja veebifiliaalid pakuvad klientidele uute rakenduste abil krediidi-, laenu- ja kindlustusvõimalusi interneti ja nutitelefoni teel. Nende tehingute tingimused on soodsamad: tasuta pangakaart, subsideeritud intressimäärad, konto avamise boonus ja mitme kuu jooksul väiksemad osamaksed kindlustusandjatele ja vastastikustele kindlustusandjatele. Need kliendisoodustused on iseloomulikud üleminekuperioodile pankade, kindlustusandjate ja vastastikuste kindlustusandjate traditsiooniliselt ärimudelilt digiteerimise tulemusena tekkivale mudelile.

4.4.

Uue stsenaariumiga kaasnevad tarbijatele nii võimalused kui ka ohud:

4.5.

Digiteerimise abil peaks finantstoodete levitamine muutuma läbipaistvamaks, kuid pakutavate toodete näiline lihtsus võib varjata finantssuhete üldist tasakaalustamatust. Algoritmide kasutamine ei taga, et tootel puuduvad varjatud vead või et toode on kooskõlas Euroopa standarditega. Seega peaks finantsharidus hõlmama teavet finantstoodete kohta, lähtudes sellest, kuidas neid veebis esitatakse.

5.1.

Praegu sõltuvad ettevõtted väga suurel määral pankadepoolsest rahastusest (Euroopas üle 75 % võrrelduna 20 % USAs) ja omakapitali kultuuri puudumise tõttu on Euroopa VKEd (üle 98 % kõigist Euroopa ettevõtetest, andes tööd kahele töötajale kolmest ja luues 58 % lisaväärtusest) tõenäoliselt haavatavad võimaliku krediidituru kriisi korral, kui toimuks sama, mis juhtus üleilmse finantskriisi aastatel. Seega tuleks uurida täiendavaid pangandusvälise rahastamise meetodeid ja nendega seotud riske, eelkõige kriisi puhul.

5.2.

VKEde rahastamiseks on mitmeid alternatiivseid allikaid, mis aitavad äritegevust arendada ja riske vähendada; need täiendavad ELilt saadavat rahastamist töökohtade loomiseks ja ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks, vähendades tavapäraseid finantskulusid, nagu nähakse ette Junckeri kavas.

5.3.

Tuleb tugevdada sotsiaalselt vastutustundlikku, läbipaistvat ja jätkusuutlikku pangandusmudelit ja reaalmajandusest lähtuvat finantssüsteemi, tagades nii stabiilsuse kui ka sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse. Jätkusuutlikud pangad võtavad teadlikult omaks kolme põhielemendiga (hõlmab finants-, sotsiaal- ja keskkonnamõju meetmeid, et rahastada projekte ilma negatiivsete väliskuludeta) lähenemisviisi ettevõtlusele, keskendudes tugevate sidemete loomisele oma klientide ja laiema sidusrühmade kogukonnaga.

5.4.

Pangandus- ja kindlustusühingud ja vastastikused kindlustusandjad on oma tegevuse arendamisel juba kaua pühendunud väärtuse loomisele kõigi sidusrühmade jaoks, st sidusrühmade huvidel põhinevale mudelile. Kuid nad on üle võtnud ka traditsiooniliste äriettevõtete tavad ega ole pääsenud finantskriisist põhjustatud raskustest. Praegu ei näi digiteerimine andvat otsustavat tõuget tagasipöördumisele eetilisemate äritavade juurde, mis vastaksid ühiskonna tegelikele vajadustele.

6.1.

Bloombergi andmetel on kogu maailma panganduses pärast 2008. aasta majanduskriisi kadunud ligikaudu 600 000 töökohta. Sellise ulatusliku koondamise põhjustas eelkõige kriis, kuid ka digiteerimisprotsess.

6.2.

Euroopa pankades ja kindlustusandjate juures on hinnanguliselt ligikaudu neli miljonit töökohta, millest kolm miljonit on panganduses ja umbes miljon kindlustussektoris. Citigroup prognoosib, et Euroopa ja USA pangandussektoris kaotatakse järgneva kümne aasta jooksul ligikaudu 1,8 miljonit töökohta. Euroopa pankades, kus on peaaegu 2,9 miljonit täiskohale taandatud töötajat, jääb neid 2025. aastaks alles 1,82 miljonit. Seda suundumust kinnitavad Euroopa mitme suure pangakontserni hiljutised teated suure hulga töökohtade kaotamisest. Mitme riigi finantssektoris võib täheldada suundumust osalise tööajaga töökohtade või muude tööhõivevormide poole.

6.3

Sellega seoses on vajadus aktiivse tööturupoliitika meetmete järele, et käsitleda praegusi ja tulevasi muudatusi asjaomaste töötajate olukorras. Sobivate lahenduste leidmisel on kõigi tasandite sotsiaalpartneritel võtmeroll. Üks parima tava näide selles valdkonnas pärineb Austriast, kus on kõigile ohustatud pangatöötajatele mõeldud üldise ümberõppe fond, mis loodi sektori tasandil toimunud kollektiivläbirääkimiste tulemusena ja mida rahastavad nii sektor ise kui ka riik.

6.4.

Pangakontorite võrgu pideva vähendamisega kaasneb kogu kontorite kontseptsiooni põhjalik läbivaatamine, võttes arvesse mõjutatud klientide olemust. Enne pangakontorite sulgemist vähenes töötajate hulk tehingute automatiseerimise tulemusena. Kindlustuses on üldagentide ja maaklerite võrgustik tugev, hoolimata täheldatavast vähenemissuundumusest. Palgaliste kindlustusagentide hulk väheneb.

6.5.

Kauplemisel teostavad arvutid üha rohkem äriühingute osakute müügi ja ostu, valuuta- ja krediidiriski vahetustehinguid (finantstuletisinstrumendid, mille puhul saab ostja müüjalt kompensatsiooni, kui kolmas isik ei täida kohustusi).

6.6.

Suurandmetest lähtuvalt on üks suur pangakontsern katsetanud kognitiivset platvormi, mis on võimeline vastama loomulikus keeles esitatud küsimustele äärmiselt paljude valdkondade kohta ja pakkuma kliendinõustajatele valmis vastuseid. Seda tehnoloogiat saab nii panganduses kui ka kindlustuses kasutada virtuaalse nõuandjana. Esimesena võib see mõjutada müügipersonali.

6.7.

Töötingimused on muutunud ebastabiilseks ja nõudmised koolitusele on märkimisväärselt suurenenud, nii selleks, et anda töötajatele vajalikud digioskused, kui ka selleks, et võimaldada neil vahetada töökohta, kui ilmneb tööalase liikuvuse vajadus.

6.8.

Kuna digitaalvaldkonna edusammud nõuavad suuri muutusi töötajale vajalike vahendite, oskuste ja pädevuste osas, peavad ettevõtted olema valmis investeerima oskuste ja kvalifikatsiooni pidevasse arendamisse. Kollektiivläbirääkimiste ja sotsiaaldialoogi tähelepanu keskmes peab olema kutseõppe tulevikunõudmistega kohandamise tähtsus ja sellise õppe võimaldamine, samuti tuleb selgitada, kuidas sektoris uut tehnoloogiat juba kasutatakse. Iga juhtumi puhul tuleb eraldi uurida, millised oskused peavad praegusel finantsala töötajal olema, et ta saaks hakkama ka tulevikus, ja kuidas neid oskusi õpetada.

6.9.

Internetipõhise töö kasutuselevõtmine valmistab üha enam muret töötundidega seonduva ja juba kaduvate töökohtade osas. Juba on näha, et sageneb finantstegevuste ümberpaigutamine ELi piires ja väljapoole Euroopat riikidesse, kus on väiksemad tööjõukulud ja madalam sotsiaalkaitse tase.

6.10.

On tähtis, et digitaalsed lahendused oleksid alati inimeste teenistuses ja aitaksid parandada sotsiaalseid standardeid ja töötingimusi. Valdkondlikku sotsiaaldialoogi tuleb hoogustada kõigil tasanditel, ka Euroopa tasandil, et tõsta esile parimad lahendused ja seega hoida ära sotsiaalne lõhe. Valdkondlikul tasandil ja igas ettevõttes peavad tööandjad püüdma pidada läbirääkimisi ametiühingu esindajatega, tagamaks, et sissetuleku, töötingimuste, sotsiaalkaitse ja koolitusega seoses võetakse tõhusaid meetmeid ning toetatakse asutusesisest geograafilist ja kutsealast liikuvust ja töökoha leidmist. Meetmed tuleb kehtestada esimesel võimalusel ja enne ümberstruktureerimisprotsesse, mitte alles siis, kui algab töökohtade kaotamine.

6.11.

Finantssektori kontrollitud digiteerimise käigus tuleks säilitada kvaliteetsed töökohad ja parandada kliendisuhteid, säilitades samal ajal personaalse finantsnõustamise piisava kättesaadavuse. See peaks tagama tehingute turvalisuse ning nii klientide kui ka töötajate isikuandmete tõhusa kaitse. Oluline on kaasata töötajaid ja finantsteenuste tarbijaid neid esindavate organisatsioonide kaudu, nii et saaks võtta arvesse nende praktilisi teadmisi selles valdkonnas.

7.1.

Finantstoodete üha suurem keerukus ja andmetöötluse kasvav kiirus koos anonüümse automatiseeritud turustamise ja nõustamisteenustega loovad väga riskantseid olukordi, mida paigutatud või investeeritud vahendite omanik ei saa sageli hinnata ega kontrollida. Komitee jälgib suure murega riskimudelite küündimatust ja nende suutmatust kohaselt hinnata eri liiki tagamata investeeringute riskiprofiile.

7.2.

Prantsusmaa keskpanga juht on seisukohal, et digitaalne rahandus peab arenema käsikäes õigusaktidega, mida tuleb kohandada, et mitte lämmatada innovatsiooni, vaid jätkuvalt tagada tehingute kõrgetasemeline turvalisus ja tarbijakaitse. Komitee arvates tuleb sama kaugeleulatuvate standarditega hõlmata nii traditsiooniline finantssektor kui ka FinTechi ettevõtted/ärimudelid.

7.3.

MiFID 2 on üks peamisi seadusandlikke algatusi, mis muudab turu struktuuri ja ärimudeleid. Ettevõtted peavad suhtuma regulatiivsetesse nõuetesse kui strateegilisse võimalusse.

7.4.

Uued elektroonilisi makseid käsitlevad õigusaktid (teine makseteenuste direktiiv) püüavad suurendada e-tehingute turvalisust, selleks et vähendada sagedasi pettusi, mida see kanal praegu võimaldab.

7.5.

ELi uue rahapesuvastase direktiiviga jõustatakse uued klientide nõuetekohase hoolsuse kontrolli nõuded, samuti uus kohustus teatada kahtlastest tehingutest ja säilitada tehingu andmed.

7.6.

Ajakohastatud tarbijakaitse koostöö raamistik (tarbijakaitsealase koostöö määrus) annab riiklikele asutustele suurema õiguse tarbijakaitseseaduste jõustamiseks ja parandab vajalikku kooskõlastamist liikmesriikide vahel.

7.7.

Kuna Solventsus II õigusakte kohaldatakse kindlustusandjatele ja Basel 3/kapitalinõuete direktiivi IV paketi korraldusi pankadele, kerkib küsimus, kuidas saaks täiendavas reguleerivas lähenemisviisis võtta arvesse riske, mis tekivad seoses uute osaliste sisenemisega finantssüsteemi ja nende mõjuga kogu sektorile tervikuna.

7.8.

Pärast Euroopa Pangandusjärelevalve 2016. aastal tehtud stressiteste on komisjon esitanud ettepanekuid, mis peegeldavad Baseli komitee juhtimisel praegu toimuvaid mõttevahetusi kapitalinõuete tugevdamise üle. Vastuvõetud ühtsed standardid peaksid olema proportsioonis krediidiasutuste ja finantsvaldkonna idufirmade suuruse ning laadiga. Komitee tervitab komisjoni viimast ettepanekute paketti (7).

7.9.

Finantskriis on viimastel aastatel andud head hoogu otseinvesteeringute fondide ärile – pangandussektoriväline laenutegevus. Digiteerimise mõju nendele fondidele ei tohiks tekitada õiguslünki, mis kahjustavad finantssüsteemi stabiilsust.

7.10.

Arvestades traditsiooniliste riskihindamismudelite puudulikkust, mistõttu ei saa nende abil nõuetekohaselt hinnata tagatiseta rahastamismudeleid, peaksid Euroopa järelevalveasutused tihendama sidemeid FinTechi idufirmadega, mõistes, et FinTechi nõuab järelevalveasutustelt uusi oskusi.