EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62017TN0344

Kohtuasi T-344/17: 31. mail 2017 esitatud hagi – Latam Airlines Group ja Lan Cargo versus komisjon

ELT C 239, 24.7.2017, p. 65–67 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

24.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 239/65


31. mail 2017 esitatud hagi – Latam Airlines Group ja Lan Cargo versus komisjon

(Kohtuasi T-344/17)

(2017/C 239/77)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Latam Airlines Group SA (Santiago, Tšiili), Lan Cargo SA (Santiago) (esindajad: barrister B. Hartnett, advokaat O. Geiss ja solicitor W. Sparks)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

tühistada komisjoni 17. märtsi 2017. aasta otsus C(2017) 1742 final seoses ELTL artikli 101, EMP lepingu artikli 53 ja Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordi alase kokkuleppe artikli 8 kohaldamise menetlusega (juhtum nr AT/39258 – Lennulast) hagejaid puudutavas osas;

lisaks või teise võimalusena vähendada hagejatele määratud trahvi, ja

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad seitse väidet.

1.

Esimene väide, et komisjon tegi faktivea ja rikkus õigusnormi, kui ta vääralt tõlgendas hagejate vastu esitatud tõendeid, vääralt kohaldas ELTL artiklit 101, EMP lepingu artiklit 53 ning Šveitsi kokkuleppe artiklit 8, ja jättis esitamata asjakohased põhjendused, kui ta pani rikkumiste eest vastutuse hagejatele osas, mis puudutab ohutuse lisatasu ja vahendustasude maksmata jätmist.

Hageja väidab, et komisjon järeldas vääralt, et nad olid teadlikud konkurentsivastasest tegevusest seoses ohutuse lisatasude ja vahendustasude maksmata jätmisega.

Lisaks väidavad hagejad, et need väidetava ühe ja jätkuva rikkumise aspektid ei ole tervikust eraldatavad ja seega tuleb vaidlustatud otsus tervikuna tühistada.

2.

Teine väide, et komisjon tegi faktivea ja rikkus õigusnormi, kui ta vääralt tõlgendas hagejate vastu esitatud tõendeid, kohaldas vääralt asjakohaseid sätteid ka jättis esitamata asjakohased põhjendused, kui ta järeldas, et hagejad osalesid kütuse lisatasu puudutavas rikkumises.

Hagejad väidavad, et komisjon jättis õiguslikult piisavalt tõendamata, et nad osalesid väidetavas rikkumises kütuse lisatasu puudutavas osas.

Hagejad väidavad lisaks, et pressiteadete kätesaamine ei teinud neid teadlikuks väidetavast kartellist.

Hagejad väidavad lõpetuseks, et piiratud tõendid, mis tuletati nende kontaktidest vedajatega, ei tõenda mingit hagejate konkurentsivastast tegevust ega näita, et nad oleksid teadnud või võinud ette näha teiste vedajate konkurentsivastast tegevust.

3.

Kolmas väide, et komisjon tegi ilmseid faktivigu ja rikkus õigusnormi, kui ta järeldas, et hagejad on vastutavad rikkumiste eest vaidlustatud otsuse artikli 1 lõigetes 1, 3 ja 4 märgitud liinidel, ja jättis esitamata asjakohased põhjendused.

Hagejad väidavad, et komisjon järeldas vaidlustatud otsuse artikli 1 lõigetes 1, 3 ja 4 vääralt, et nad on vastutavad, sest aegumistähtaeg oli möödunud.

Hagejad väidavad veel, et komisjonil puudub pädevus tunnistada nad vastutavaks ELTL artikli 101 rikkumise eest EMP-sisestel liinidel enne 1. maid 2004, või EMP lepingu artikli 53 eest enne 19. maid 2005.

Hagejad väidavad edasi, et komisjonil puudub pädevus tunnistada nad vastutavaks rikkumise eest seoses EL-Šveitsi liinidega.

Lõpetuseks väidavad hagejad, et komisjoni järeldused rikuvad non bis in idem põhimõtet.

4.

Neljas väide, et komisjon tegi ilmseid faktivigu ja rikkus õigusnormi, kui ta tegi järelduse väidetava kartelli kohta, ja jättis esitamata asjakohased põhjendused.

Hagejad väidavad, et komisjoni järeldus, et nad osalesid väidetavas kartellis, ei ole tõenditega põhjendatud.

Hagejad väidavad edasi, et see tugineb vääral eeldusel, et rikkumine puudutas kõiki liine.

Hagejad väidavad veel, et see väljub komisjoni pädevuse piiridest ja loob ebamäärasust seoses väidetava rikkumise geograafilise ulatusega.

Hagejad väidavad lõpetuseks, et see tekitab lahknevusi otsuse põhjendava osa ja resolutsiooni vahel seoses selle eesmärgiga, mis ei luba hagejatel mõista väidetava rikkumise olemust ja ulatust.

5.

Viies väide, et komisjon tegi ilmseid faktivigu ja rikkus õigusnormi, kui ta järeldas, et väidetav tegevus kujutab endast ühe ja jätkuvat rikkumist, ja jättis selle järelduse kohta esitamata asjakohased põhjendused.

Hagejad väidavad, et kõnesolev tegevus ei olnud kantud ühest konkurentsivastasest eesmärgist.

Hagejad väidavad lisaks, et kõnesolev tegevus ei puudutanud üht ainust toodet või teenust.

Hagejad väidavad veel, et kõnesolev tegevus ei puudutanud sama ettevõtjat.

Hagejad väidavad edasi, et väidetav rikkumine ei olnud olemuselt ühene.

Hagejad väidavad lisaks, et väidetava rikkumise elemente ei arutatud paralleelselt.

Hagejad väidavad lõpetuseks, et komisjon esitas ebapiisavad tõendid ega viinud läbi analüüsi ELTL artikli 101 lõike 3 alusel seoses vahendustasude maksmata jätmisega.

6.

Kuues väide, et komisjon rikkus hagejate kaitseõigusi ja jättis esitamata asjakohased põhjendused.

Hagejad väidavad, et nad ei saanud vastata komisjoni järeldusele, et nad olid teadlikud rikkumisest seoses ohutuse lisatasu ja vahendustasude maksmata jätmisega.

Hagejad väidavad edasi, et väidetavat kartelli puudutavate komisjoni järelduste kohta esitati uusi väiteid.

Hagejad väidavad lisaks, et komisjon tugines tõenditele, mis olid nende suhtes vastuvõetamatud.

Hagejad väidavad veel, et vastuolud vaidlustatud otsuse põhjendava osa ja resolutsiooni vahel tõid kaasa puudused põhjendustes.

Hagejad väidavad lõpetuseks, et nad ei saanud esitada oma seisukohti otsuse kohta eemaldada pärast vastuväidete esitamist uurimisest 13 vedajat ja rikkumise kolm aspekti ning komisjon ei esitanud mingeid põhjendusi selle kohta.

7.

Seitsmes väide, et komisjon rikkus õigusnormi ja tegi faktivigu, kui ta arvutas hagejatele määratud trahvi ja jättis esitamata asjakohased põhjendused.

Hagejad väidavad, et jäeti eristamata lõpliku hinna kooskõlastamine ja hinna piiratud elementidega seotud kooskõlastamine.

Hagejad väidavad edasi, et arvesse ei võetud adressaatide piiratud ühist turuosa ja sektori regulatiivseid nõudeid.

Hagejad väidavad lisaks, et komisjon käsitles nende tegevust samuti kui teiste adressaatide, seal hulgas nn tuumiku palju tõsisemat tegevust.

Hagejad väidavad lõpetuseks, et arvesse ei võetud nende piiratud osalemist rikkumises võrreldes teiste adressaatidega, kelle trahvi samuti vähendati leebema kohtlemise alusel.


Top