25.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 145/32

—

tühistada tervikuna Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 15. detsembri 2015. aasta otsus liidetud kohtuasjades F-101/14, F-102/14 ja F-103/14;

—

teha kõigis menetlustes otsus vastavalt hagiavaldustes esitatud nõuetele;

—

mõista kohtukulud kõigis menetlustes – Avaliku Teenistuse Kohtu ja Euroopa Kohtu apellatsioonimenetluses – välja EUIPO-lt.

1.

Esimene apellatsioonkaebuse väide: apellatsioonkaebuse esitajate teenistuslepingutes esitatud lepingu lõpetamise klausli ning apellatsioonkaebuse esitajate ja EUIPO vahel sõlmitud „tööle ennistamise protokolli” väär kohaldamine osas, milles käimasolevaid konkursse ei käsitletus „järgmiste” konkurssidena lepingu lõpetamise klausli tähenduses.

2.

Teine apellatsioonkaebuse väide: apellatsioonkaebuse esitajate teenistuslepingutes esitatud lepingu lõpetamise klausli väär kohaldamine osas, milles käimasolevad konkursse ei peetud lepingu lõpetamise klauslis nimetatud „intellektuaalomandi” ekspertvaldkonda kuuluvaks ja apellatsioonkaebuse esitajad ei saanud tugineda kõnealusele lepingu lõpetamise klauslile.

Apellatsioonkaebuse esitajad väidavad, esimese ja teise apellatsioonkaebuse väite raames, et Avaliku Teenistuse Kohus ei võtnud arvesse lepingu lõpetamise klausli sõnastust, mõtet ja eesmärki ning perioodi ja ajalist kehtivust.

3.

Kolmas apellatsioonkaebuse väide: Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 lõike 1 väära kohaldamine.

Apellatsioonkaebuse esitajad väidavad seoses sellega, et Avaliku Teenistuse Kohus ei võtnud vaidlustatud kohtuotsuses arvesse asjaolu, et apellatsioonkaebuse esitajate ja EUIPO vahel sõlmitud „tööle ennistamise protokollide” puhul on tegemist lepingulise kokkuleppega ja apellatsioonkaebuse esitajate teenistuslepingute vähemalt teistkordse pikendamisega, mis Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 lõike 1 kohaselt toob kaasa selle, et apellatsioonkaebuse esitajate teenistuslepinguid tuleb käsitleda tähtajatutena.

4.

Neljas apellatsioonkaebuse väide: hoolduskohustuse ja õiguspärase ootuse põhimõtete väär kohaldamine.

Seoses sellega heidetakse Avaliku Teenistuse Kohtule ette, et hinnates küsimust kas EUIPO rikkus oma hoolsuskohustust ja õiguspärase ootuse põhimõtet, kui ta alles üheksa aastat pärast lepingu lõpetamise klausli allkirjastamist korraldas konkursi, mis pidi otsustama apellatsioonkaebuse esitajate kutsealase tuleviku, viitas Avaliku Teenistuse Kohus ekslikult tööle ennistamise kuupäevale ja mitte teenistuslepingu sõlmimise kuupäevale.