Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 62015TN0180

Kohtuasi T-180/15: 14. aprillil 2015 esitatud hagi – Icap jt versus komisjon

ELT C 245, 27.7.2015, p. 30–32 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

27.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 245/30

14. aprillil 2015 esitatud hagi – Icap jt versus komisjon

(Kohtuasi T-180/15)

(2015/C 245/37)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Icap plc (London, Ühendkuningriik), Icap Management Services Ltd (London) ja Icap New Zealand Ltd (Wellington, Uus-Meremaa) (esindajad advokaadid C. Riis-Madsen ja S. Frank)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

tühistada tervikuna või osaliselt komisjoni 4. veebruari 2015. aasta otsus asjas AT.39861 – Yen Interest Rate Derivatives – C(2015) 432 final;

—

teise võimalusena tühistada või vähendada määratud trahvi;

—

igal juhul mõista kostjalt välja kõik hagejate kohtukulud ja muud kulud, mis on selle asjaga seotud;

—

võtta mis tahes muud meetmed, mida Euroopa Kohus peab kohaseks.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kuus väidet.

1.

Esimene väide, et komisjon on teinud faktivigu ja rikkunud õigusnormi, tuvastades, et pangad tegutsesid „eesmärgil põhinevalt” konkurentsi piiraval ja/või kahjustaval moel.

2.

Teine väide, et kostja on teinud faktivigu ja rikkunud õigusnormi, leides, et hagejate väidetav kaasaaitamine pankade käitumisele kujutas endast konkurentsiõiguse rikkumist ELTL artikli 101 tähenduses.

—

Hagejad on seisukohal, et ELTL artikkel 101 ei hõlma sellise kaasosalise käitumist, kes ei osale konkurentsi piiravas/kahjustavas kokkuleppes. Komisjoni kohaldatud test oli igal juhul ebakorrektne ja kattis liiga laia käitumisviiside spektrit, mis ei ole rikkumisega piisavalt seotud tihedalt seotud. Hagejate käitumine ei kuulu kostja kasutatud kaasaaitamise testi kohaldamisalasse. Hagejad väidavad eeskätt, et järeldusel, et hagejad aitasid kaasa pankadevahelisele teabe vahetamisele, puudub igasugune faktiline alus, ning et kostja ei too välja ühtegi juhtu, mil hagejad oleks sellist teabevahetust hõlbustanud. Hagejate sõnul kehtib sama kooskõlastatud tehingute (alignment trades) uurimise kohta. Seoses Yen LIBORi andmete manipuleerimisega on komisjon tunnistanud, et ainult üks pank kahest teadis ICAP-i seotusest. Hagejad väidavad, et seega ei olnud ICAP pankade tegevuse juures kaasosaline. Lisaks algas rikkuv käitumine nende rikkumiste puhul tükk aega enne seda, kui ICAP sellele väidetavalt kaasa aitas.

3.

Kolmas väide, et kostja on teinud faktivigu ja rikkunud õigusnormi, kui ta tegi kindlaks hagejate väidetava rikkumises osalemise kestuse.

—

Hagejad väidavad, et pangad oli Yen-i intressimäära tuletisinstrumentide puhul kaubanduspartnerid ja olid seetõttu teadlikud üksteise kauplemispositsioonidest ja intressidest. Seetõttu on komisjoni esitatud tõendid, mis toetavad väidet, et ICAP teadis kahepoolsest rikkumisest, tähtsusetud, ebamäärased ja eksitavad. Lisaks eeldavat komisjoni lähenemine hagejate teadlikkust ja käitumist kuni pankade kahepoolse rikkumise lõpuni, samas ei esita komisjon mingeid tõendeid hagejate jätkuva teadmise kohta pankade rikkumistest.

4.

Neljas väide, et komisjon on rikkunud süütuse presumptsiooni ja hea halduse põhimõtteid.

—

Hagejate hinnangul viis komisjon läbi hübriid-kokkuleppemenetluse, milles oli 2013. aasta septembris tehtud lepitusotsusesse kaasatud ka ICAP ning kirjeldatud ulatuslikult tema rolli kaasaaitajana. Alates sellest ajast ei saanud komisjon enam teeselda, et ta on ICAP-i asja menetlemisel erapooletu.

5.

Viies väide, et komisjon on rikkunud trahvimissuuniseid, võrdse kohtlemise põhimõtet, proportsionaalsuse põhimõtet ja õiguskindluse põhimõtet.

—

Hagejad väidavad, et määrates sümboolsetest trahvidest kõrgemad trahvid rikkus komisjon õiguskindluse põhimõtet. See erineb väidetavalt ka komisjoni otsuspraktikast. Lisaks olevat komisjon rikkunud oma trahvimissuuniseid, kui ta keeldus võtmast trahvi aluseks hagejate müügi väärtust, ei täpsustanud piisavalt oma trahvi arvutamise meetodit ning ei põhjendanud seda erinevust oma varasemast otsustuspraktikast. Lisaks on hagejad seisukohal, et komisjon rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ta kohtles hagejaid erinevalt teisest maaklerist, keda süüdistati kaasaaitamises samasugustel asjaoludel ja samas rikkumises, ning kohtles hagejaid lõpuks samamoodi nagu pankasid, kes rikkumise toime panid, kuigi hagejaid oli süüdistatud kõigest kaasaaitamises. Hagejad väidavad, et selle tagajärjel on määratud trahvid täiesti ebaproportsionaalsed ning seega on komisjon rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet.

6.

Kuues väide, et komisjon on rikkunud ne bis in idem põhimõtet.
Top