Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62015TN0168

    Kohtuasi T-168/15: 1. aprillil 2015 esitatud hagi – Kreeka Vabariik versus komisjon

    ELT C 245, 27.7.2015, p. 29–29 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    27.7.2015   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 245/29


    1. aprillil 2015 esitatud hagi – Kreeka Vabariik versus komisjon

    (Kohtuasi T-168/15)

    (2015/C 245/35)

    Kohtumenetluse keel: kreeka

    Pooled

    Hageja: Kreeka Vabariik (esindajad: G. Kanellopoulos, E. Leftheriotou ja Α. Ε. Vasilopoulou)

    Kostja: Euroopa Komisjon

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    tühistada komisjoni 26. jaanuari 2015. aasta rakendusotsus, mis tehti teatavaks numbri all C(2015) 252 lõplik (mis käsitleb vahemaksete vähendamist seoses Kreeka maapiirkondade arenguprogrammiga aastateks programmitöö perioodil 2007–2013 ning kulutusi seoses perioodiga 1. jaanuarist 2014 kuni 31. märtsini 2014 ja 1. aprillist 2014 kuni 30. juunini 2014, CCI 2007 GR 06 RPO 001) summades vastavalt 2 75  118,75 ja 2 9 40  050 eurot.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

    1.

    Esimese väite kohaselt rikkus komisjon vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel komisjoni 21. juuni 2006. aasta määruse nr 883/2996 (1) artikli 16 lõike 4 väära tõlgendamise ja väära kohaldamise tõttu oma ratione temporis pädevust ja selles sättes kehtestatud peamisi menetlusnõudeid.

    2.

    Teine väide käsitleb asjaolu, et otsuse vastuvõtmisel tõlgendati ja kohaldati vääralt määruse nr 1306/2013 (2) artikli 41 lõiget 1.

    3.

    Kolmanda väite kohaselt tõlgendas ja kohaldas komisjon vääralt määruse nr 1290/2005 (3) artikli 26 lõiget 5 ja artikli 27 lõikeid 3 ja 4 ning määruse nr 1306/2013 artikli 36 lõiget 5 ja artikli 41 lõiget 3 ning rikkus ne bis in idem põhimõtet, õiguspärase ootuse põhimõtet, Kreeka Vabariigi õigust olla ärakuulatud ja tema kaitseõigusi.

    4.

    Neljanda väite kohaselt tõlgendas ja kohaldas komisjon vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel määruse nr 1290/2005 artikli 27 lõiget 4 ja määruse nr 1306/2013 artikli 41 lõiget 3 ning rikkus proportsionaalsuse põhimõtet.

    5.

    Lõpuks väidetakse viiendaks, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel tõlgendati ja kohaldati vääralt määruse nr 1290/2005 artikli 27 lõiget 4 ja määruse nr 1306/2013 artikli 41 lõiget 3 ning vääralt mõisteti vääramatu jõu ja eriliste asjaolude kontseptsiooni.


    (1)  Komisjoni 21. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 883/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 rakenduseeskirjad seoses makseasutuste raamatupidamisarvestuse, kulu- ja tuludeklaratsioonide ning kulude hüvitamise tingimustega Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (ELT L 171, lk 1).

    (2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (EÜT L 347, lk 549).

    (3)  Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, lk 1).


    Top