(1)

Komisjoni taotlusel 25. veebruaril 2009 J. de Larosière’i juhitud kõrgetasemelise ekspertiderühma avaldatud aruandes järeldati, et järelevalveraamistikku tuleb tugevdada selleks, et vähendada tulevikus finantskriisi ohtu ja selle raskust, ning soovitati kaugeleulatuvaid reforme Euroopa Liidu finantssektori järelevalvestruktuuris, sealhulgas luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, mis hõlmab kolme Euroopa järelevalveasutust: üht väärtpaberituru sektori, üht kindlustussektori ja tööandjapensioni sektori jaoks ning üht pangandussektori jaoks; ning soovitas luua Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Komisjon tegi 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine” ettepaneku tugevdada ELi finantsteenuste õiguslikku raamistikku, eelkõige suurendada investorikaitset. Komisjon tegi 2009. aasta septembris õigusaktide paketi ettepaneku, et luua uued asutused, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus) (ESMA) (3), et aidata eelkõige kaasa liidu õiguse järjepidevale kohaldamisele ning kvaliteetsete ühiste regulatiivsete ja järelevalvestandardite ja -tavade kehtestamisele.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiivi 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta (4) on vaja muuta, et säilitada usaldus finantssüsteemi vastu ja investoreid paremini kaitsta, pidades silmas muudatusi Euroopa Liidu õiguslikus raamistikus, arenguid finantsturgudel ja probleeme kõnealuse direktiivi kohaldamisel liikmesriikides juhtudel, kus investeerimisühingud ei ole võimelised klientide nimel hoitavat vara tagastama.

(3)

Direktiiviga 97/9/EÜ täiendati vastuvõtmise ajal nõukogu 10. mai 1993. aasta direktiivi 93/22/EMÜ väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta (5), tagamaks, et iga liikmesriik kehtestab investorikaitse süsteemi, et tagada ühtlustatud minimaalne kaitsetase, vähemalt väikeinvestoritele, juhul kui investeerimisühing ei ole võimeline täitma oma kohustusi klientide ees. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta (6) tunnistati kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ, kehtestati sellega uus investeerimisteenuste ja tegevusalade loetelu, et see hõlmaks kogu investoritele orienteeritud tegevusalade valikut ja tagaks sellisel tasemel ühtlustamise, mis on vajalik selleks, et anda investoritele kõrge kaitsetase ja võimaldada investeerimisühingutel pakkuda teenuseid kogu liidus. Seetõttu on vaja viia direktiiv 97/9/EÜ vastavusse direktiiviga 2004/39/EÜ, millega tagatakse, et kõikide investeerimisteenuste osutamine ja kõik investeerimistegevusalad on jätkuvalt skeemide alusel piisavalt kaitstud.

(4)

Direktiivis 97/9/EÜ võeti selle vastuvõtmise ajal arvesse hoiuste tagamise skeemide kaitse ulatust ja nende toimimist, nagu need on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiiviga 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta (7). Järelikult on asjakohane direktiivi 94/19/EÜ muudatusi jätkuvalt arvesse võtta.

(5)

Investorid ei pruugi teada investeerimisühingute tegevuslubade piiranguid puudumisest või nende piirangutest , seega on vaja neid kaitsta juhtudel, kus investeerimisühingud toimivad ilma tegevusloata või oma tegevusluba rikkudes, eelkõige hoides kliendi vara või osutades teenuseid teatavat tüüpi klientidele ilma tegevusloata või oma tegevusloa tingimusi rikkudes. Seetõttu peaksid skeemid kaitsma klientide vara, mida investeerimisühingud seoses investeerimistegevusega de facto hoiavad. [ME 1]

(6)

Komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiivi 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (8), kohaselt on investeerimisühingutel lubatud hoiustada klientide nimel hoitavaid finantsinstrumente kontodel, mis neil on avatud kolmanda isiku juures. Kolmanda isiku suhtes ei rakendata tingimata eriõigusakte ega järelevalvet. Olenemata direktiivi 2006/73/EÜ täitmisest võib kolmanda isiku poolt rahaliste kohustuste täitmata jätmine kahjustada investorite õigusi, kui see isik ei ole võimeline finantsinstrumente investeerimisühingule tagastama. Investori usalduse tugevdamiseks on asjakohane, ilma et see piiraks kohaldatavaid liikmesriikide vastutuskorda, laiendada direktiiviga 97/9/EÜ ette nähtud hüvitist juhtudele, kus investeerimisühing ei ole võimeline kliendi finantsinstrumente tagastama, kuna kolmas isik, kelle juures investeerimisühing või selle kontohaldurid finantsinstrumente hoiavad, jätab oma rahalised kohustused täitmata.

(7)

Direktiiviga 2006/73/EÜ on nõutud, et investeerimisühingud hoiaksid klientide vahendeid, mis nad saavad, kolmanda isiku juures avatud kontol või kontodel. Need kolmandad isikud piirduvad järgmiste üksustega: keskpank, krediidiasutus või kolmandas riigis tegevusloa saanud pank või tunnustatav rahaturufond. Direktiiviga 2006/73/EÜ tagatud range korra tõttu ei ole vaja laiendada kaitse ulatust juhtudele, kus kolmandad isikud, kelle juures vahendeid hoitakse, muutuvad maksevõimetuks.

(8)

Kuna hüvitise summa on direktiivi 94/19/EÜ alusel nüüd suurem kui käesoleva direktiivi alusel, on vaja anda investoritele suurim kaitseJuhtudel, kus pankades hoitavat vara võiks kaitsta mõlema direktiiviga direktiividega 94/19/EÜ või 97/9/EÜ, Seetõttutuleks nendel juhtudel investorile investoritele hüvitist maksta direktiivi 94/19/EÜ alusel. [ME 2]

(9)

Hüvitiseks makstud vahendite tagasisaamiseks on investoritele depositooriumi või kolmanda isiku poolt maksmata jätmise korral hüvitismakseid tegevatel skeemidel likvideerimismenetluste korral regressiõigus investorite, või investeerimisühingu või vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (edaspidi „eurofond”) õigustele nende tehtud maksete summa ulatuses. Direktiiviga ei tohiks vähendada investeerimisühingute või eurofondide kohustust nõuda vara depositooriumilt või haldurilt tagasi. [ME 3]

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiviga 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (9) on nõutud, et eurofondi vara peab kindlalt hoidma depositoorium. Kui Komisjon teeb 2011. aasta jooksul ettepanekuid muuta direktiivi 2009/65/EÜ, et täpsustada depositooriumi vastutust, kui depositoorium või üks selle allhalduritest jätab oma rahalised kohustused täitmata ega ole võimeline tema hoole all hoiul olevaid finantsinstrumente tagastama, kahjustab see eurofondi osakute või aktsiate väärtust. Selles olukorras kaitse suurendamiseks, peab eurofondi osakuomanikel ja aktsionäridel olema sama suur kaitse, nagu oleks siis, kui nad investeeriksid otse asjaomastesse finantsinstrumentidesse, juhul kui finantsinstrumente hoidev üksus ei ole enam võimeline neid instrumente tagastama. Eurofondi osakuomanikud ja aktsionärid peaksid saama hüvitist eurofondi väärtuse kaotamise eest. Samas peaks nad saama eurofondi osakud või aktsiad alles jätta, et säilitada oma õigus neid välja osta, kui nad seda sobivaks peavad. Komisjon peaks pärast direktiivi 2009/65/EÜ läbivaatamist analüüsima, millistes olukordades võiks eurofondi depositooriumi või allhalduri maksevõimetus mõjutada eurofondi osakute või aktsiate väärtust. Raport selle analüüsiga tuleks esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule, vajaduse korral koos õigusakti ettepanekutega. [ME 4]

(11)

Direktiivi 97/9/EÜ kohaselt ei hüvitata investorikaitse skeemidega nõudeid, mis tekivad seoses tehingutega, kus on tehtud süüdimõistev kohtuotsus rahapesu eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (10) tähenduses. Samuti on sobiv jätta hüvitamata nõuded juhtudel, kus asjaomane vara on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta (11) keelatud tegevusega, milles nõude esitaja osales.

(12)

Miinimumhüvitis kehtestati 1997. aastal ja seda ei ole sellest alates muudetud. Selle summa tuleks tõsta 50 000 euroni 100 000 euroni , et võtta arvesse arenguid finantsturgudel ja liidu õiguslikus raamistikus. Selles summas võetakse arvesse inflatsiooni tagajärgi liidus ja vajadust viia hüvitise suurus paremini vastavusse jaeklientide investeeringute keskmise väärtusega liikmesriikides. Investoritele antud kaitse suurendamiseks on vaja kaotada praegune liikmesriikide valikuvõimalus piirata või jätta hüvitamata vahendid muudes kui liikmesriikide vääringutes. [ME 5]

(13)

Selle tagamiseks, et investorid saavad käesolevadirektiiviga 97/9/EÜ sätestatud hüvitise ja kõikides liikmesriikides võrreldaval tasemel investorikaitse, on vaja kehtestada investorikaitse skeemide rahastamist reguleerivad ühised eeskirjad. Skeeme tuleks rahastada võrdeliselt nende kohustustega. Tuleks tagada vajalikul tasemel eelrahastamine ja skeemidel peaks olema sobiv kord oma rahastamise sihttaseme hindamiseks ja saavutamiseks enne direktiivi 97/9/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate kahjude tekkimist. Ühine minimaalne rahastamise sihttase tuleks saavutada kümne aastaga esimesel võimalusel ja igal juhul viie aasta jooksul . [ME 6]

(14)

Vajaduse korral peaks erakorraline osamaksunõue skeemi liikmetele või juurdepääs laenuallikatele, nagu kommertspangad või riigiasutused ärilistel alustel, tagama selliste vajaduste õigeaegse katmise, mida liikmetelt enne kahjude tekkimist kogutud vahendid ei taga.

(15)

Skeemid toimivad praegu liikmesriigiti väga erinevalt ja käesoleva direktiivi eesmärk on suurem ühtlustamine, võimaldades samas liikmesriikidele teatavat paindlikkust skeemide üksikasjaliku korralduse osas. Komisjonil peaks olema Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 290 vastu delegeeritud õigusaktid õigusakte skeemide toimimise teatavate põhijoonte kohtavastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290. Delegeeritud õigusaktid tuleks eelkõige vastu võtta seoses võimalike kohustuste kindlaksmääramise meetoditega, ning seoses teguritega, mida arvesse võtta täiendavate osamaksude võime hindamisel, et liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust mitte ohtu seada, ning seoses alternatiivse rahastamiskorraga, mis peab skeemidel olemas olema, et nad saaksid vajaduse korral lühiajalist rahastamist, ning seoses skeemidega kaitstud üksuste osamaksude arvutamise kriteeriumidega. Komisjonile tuleks ka anda volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt. Delegeeritud õigusaktid tuleks vastu võtta eelkõige selleks delegeerida õigus võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 vastu õigusakte , et määrata kindlaks skeemides kehtestatava rahastamise sihttaseme arvutamine ja selle rahastamise sihttaseme muutmise meetod, investorite tagatisskeemide vahel laenuandmiseks kättesaadavate vahendite künnisest protsendimäära arvutamise meetod,, investorite nõuete käsitlemise menetlus jaja tehnilised kriteeriumid käesolevas direktiivis osutatud sündmuste tagajärjel eurofondi väärtuse languse arvutamiseks. Komisjon peaks olema samuti volitatu muudatused laenu andmiseks kättesaadavate vahendite protsendimäära kohtadelegeeritud õigusaktide abil muutma, võttes arvesse finantsturgudel toimuvaid arenguid. [ME-d 7 ja 12]

(15a)

Selleks et tagada ühtlustatud tingimused, millal kohaldada skeemide rahastamist käsitlevaid sätteid, peaks ESMA välja töötama tehnilised standardid rakenduslike tehniliste standardite kavandi seoses skeemide avaldatavate andmete üksikasjadega. [ME 7]

(16)

Selleks et investorid saaksid hüvitist õigel ajal, tuleks liidus äärmusliku võimalusena kehtestada investorikaitse skeemide vaheline laenumehhanism. Süsteem peaks sisaldama investorikaitse skeemide jaoks võimalust laenata erandjuhul, kui nende rahastamisest tuleb ajutistelt puudu, vahendeid teistelt skeemidelt. Selleks peaks igas skeemis olema kättesaadav teatav osa eelrahastamisest laenamiseks teistele investorikaitse skeemidele.

(16a)

Pädevad asutused peaksid üksteisega ja ESMAga tihedat koostööd tegema, et avastada ja ennetada liidu investeerimisühingute pettusi, haldusliku ametiseisundi kuritarvitamist ja vigu töös. [ME 8]

(16b)

Liikmesriigid peaksid edendama institutsioonilist dialoogi tarbijakaitseorganisatsioonide ja -asutuste, pädevate asutuste ja investorikaitse skeemide vahel, et hoida ära edasiste hüvitisjuhtumite teket. Liikmesriigid peaksid looma dialoogi raamistiku, et probleeme juba varakult märgata ja teada anda mittetoimivatest turutavadest, kahtlastest pakkujatest, toodetest või ettevõtete struktuuridest järelevalve ja investorikaitse skeemidele. [ME 9]

(17)

Laenumehhanism ei tohiks mõjutada liikmesriikide eelarvepädevust. Laenuskeemid peaksid saama kasutada käesolevas direktiivis sätestatud laenuvõimalust pärast rahastamise sihttaseme saavutamiseks kogutud vahendite ammendamist ja pärast täiendavaid osamaksunõudeid oma liikmetele. Tunnistades investorikaitse skeemide järelevalvet liikmesriikide tasandil, peaks ESMA aitama saavutada eesmärki lihtsustada investeerimisühingute ja eurofondidetegevust, tagades samal ajal investorite tõhusa kaitse. Selleks peaks ESMA kinnitama, et direktiiviga 97/9/EÜ kehtestatud investorikaitse skeemide vahelise laenamise tingimused on täidetud, ning avaldama selles direktiivis sätestatud rangete piirmäärade alusel igale skeemile laenata tulevad summad, algsed intressimäärad ning samuti laenu kestuse. Sellega seoses peaks ESMA koguma ka teavet investorikaitse skeemide kohta, eelkõige nende tagatava raha ja finantsinstrumentide mahu kohta, mille kinnitavad pädevad asutused. Asutus peaks teavitama muid investorikaitse skeeme nende kohustusest laenu anda. [ME 10]

(18)

Laenamisprotsessi lihtsustamiseks peaks liikmesriik, juhul kui liikmesriigis on asutatud rohkem kui üks skeem, määrama ühe skeemi selle liikmesriigi laenuandjaks skeemiks ja teavitama sellest ESMAt. Laenuvõtmine peaks piirduma direktiivist 97/9/EÜ tuleneva hüvitise ulatusega.

(19)

Tuleb tagada, et kõiki laenu andmiseks kättesaadavaid vahendeid võib kasutada laenu taotlevatelt skeemidelt saadud arvukate taotluste rahuldamiseks. Selleks ei tohiks ükski laen ületada laenuandmiseks kättesaadavate vahendite eelnevalt kindlaks määratud künnist.

(20)

Hüvitamisprotsessi kiirendamiseks peaks pädev asutus võimalikult kiiresti kindlaks tegema asjaolu, et investeerimisühing ei suuda täita oma kohustusi, mis tulenevad investorite nõuetest.

(21)

Hüvitisnõude kõlblikkuse ja summa suuruse kindlaksmääramiseks vajalikud menetlused, mis sageli sõltuvad riigi haldus- ja maksejõuetusseadustest, võivad tekitada pikki viivitusi investoritele maksmisel. Maksetähtaegade lühendamiseks on vaja tagada, et süsteemides või olukordades, kus nõude kõlblikkuse ja summa sõltub maksejõuetus- või kohtumenetlustest seoses üksustega, kes ei täida oma kohustusi, peaksid skeemid olema võimelised nendel menetlustel osalema. Lisaks tuleks üle 12 kuu pikkuste viivituste korral ette näha kohustus maksta osa hüvitisest ajutiselt välja, et investorid saaksid osa nõutud hüvitisest. Tuleb ette näha mehhanismid raha skeemidele tagasimaksmiseks juhul, kus on tõendatud, et nõue ei olnud kõlblik.

(22)

Direktiiviga 97/9/EÜ on liikmesriikidel lubatud kutselised ja institutsionaalsed investorid kaitseta jätta, aga asjaomane loetelu ei ole vastavuses direktiivis 2004/39/EÜ esitatud investeerimisühingute klientide klassifikatsiooniga. Selleks et tagada direktiivide 97/9/EÜ ja 2004/39/EÜ järjepidevus, lihtsustada tagatisskeemide hindamist ja piirata võimalik kaitseta jätmine ettevõtjate puhul suurettevõtjatega, peaks direktiiv 97/9/EÜ olema kohaldatav investorite suhtes, keda peetakse vastavalt direktiivile 2004/39/EÜ kutselisteks klientideks. Selleks et tagada nõuetekohane kaitse kõikidele asjassepuutuvatele investoritele, peaks liikmesriikidel olema võimalus kaasata mikroühinguid, mittetulundusühinguid ja kohalikke asutusi direktiivi 97/9/EÜ reguleerimisalasse. [ME 11]

(23)

[Põhjenduse 23 sisu on üle viidud põhjendusesse 15]

(24)

Seepärast tuleks direktiivi 97/9/EÜ vastavalt muuta,

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt.

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt.

3)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Järgmised nõuded ei saa investorikaitse skeemide kohast hüvitist:

4)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

5)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 4a

1.   Liikmesriigid tagavad, et investorikaitse skeemidel on olemas nende võimalike kohustuste kindlaksmääramiseks sobivad süsteemid. Liikmesriigid tagavad, et investorikaitse skeeme rahastatakse piisavalt võrdeliselt nende kohustustega. Liikmesriigid esitavad ESMAle korrapäraselt asjakohast teavet seoses võimalike kohustuste ja proportsionaalse rahastamise korrelatsiooniga. [ME 28]

2.   Liikmesriigid tagavad, et iga investorikaitse skeem kehtestab rahastamise sihttasemeks vähemalt 0,5 0,3 % investeerimisühingute või eurofondide hoiule, haldusse või valitseda antud raha ja finantsinstrumentide väärtusest, mis on investorikaitse skeemiga kaitstud. Skeemiga kaitstud raha ja finantsinstrumentide väärtus arvutatakse igal aastal 1. jaanuari 31. detsembri seisuga. [ME 29]

Komisjon võtab Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktidega õigusakte vastavalt artiklile 13aja artiklites 13b ja 13c sätestatud tingimustel meetmed, et kindlaks määrata investorikaitse skeemidega kaitstud raha ja finantsinstrumentide väärtuse arvutamise meetod, et kindlaks määrata rahastamise sihttase, mis tuleb skeemides kehtestada, ja muuta rahastamise sihttaset, võttes arvesse arenguid finantsturgudel.

Võttes arvesse kaitstud raha väärtust, mis vastavalt esimeses lõigus osutatule arvutatakse igal aastal, ning arvestades finantsturgude arengut ja vajadust tagada investorite tõhus kaitse, antakse komisjonile lisaks volitus võtta vastavalt artiklile 13a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta minimaalset rahastamise sihttaset. Komisjon esitab … (22) Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande vajaduse kohta kohandada käesolevas lõikes osutatud rahastamise sihttaset.

Selleks et komisjon saaks arvutada kolmandas lõigus osutatud vajalikku rahastamise sihttaset, esitavad liikmesriigid igal aastal komisjonile ja ESMAle vajalikud andmed liikmesriigi investorikaitse skeemide rahastamise kohta 31. detsembri seisuga. Liikmesriigid esitavad nimetatud andmed komisjonile järgmise aasta 31. märtsiks.

Liikmesriigid esitavad komisjonile ja ESMAle samuti järgmised andmed:

3.   Rahastamise sihttase tuleb saavutada enne artikli 2 lõikes 2 või 2bosutatud sündmuste esinemist ja sellest olenemata. Liikmesriigid tagavad, et iga investorikaitse skeemi rahastamise sihttase saavutataksekümne aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist … (23) ning et iga investorikaitse skeem võtab selle eesmärgi täitmiseks vastu asjakohase ajakava ja täidab seda. [ME-d 21 ja 31]

Rahastamise sihttaseme saavutamiseks kogutud osamaksud investeeritakse ainult sularaha sissemaksetesse ja madala riskiga varadesse, mille lõpptähtajani on kuni 24 kuud ja mida saab likviidseks muuta vähem kui kuu ajaga.

3a.     Investorikaitse skeemi tehtavad osamaksed määratakse iga liikme puhul kindlaks vastavalt asjaomase liikme riskimäärale. Teatava ühtlustamistaseme saavutamiseks liikmesriikide vahel käesoleva lõike kohaldamisel võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega artikli 13a kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, milles selgitatakse, kuidas iga liikme osamaks investorikaitse skeemi määratakse. [ME 32]

3b.     Pädevad asutused võivad vähendada investorikaitse skeemi liikmete osamakseid juhul, kui kõnealused liikmed võtavad vabatahtlikult lisameetmeid eesmärgiga vähendada tegevusega seotud riske.

Pädevad asutused võivad samuti vähendada investorikaitse skeemi liikmete osamakseid juhul, kui liikmed tõendavad, et nende poolt kasutatavad allhaldurid vastavad samadele tegevusega seotud riskide vähendamise normidele.

Ükski selline vähendamine ei tohi investorikaitse skeemi sihttaset mõjutada. [ME 33]

3c.     ESMA töötab lõike 3b rakendamise ühtlustatud tingimuste tagamiseks välja rakenduslike tehniliste standardite kavandi, et kehtestada investorikaitse skeemi osamaksete vähendamise tingimused.

ESMA esitab komisjonile kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite kavandi igal aastal.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikke tehnilisi standardeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.

Riskipõhise vähendamise tingimuste hindamine põhineb sellistel kriteeriumidel nagu raha ja finantsinstrumentide maht, kapitali adekvaatsus ning iga liikme stabiilsus, võttes arvesse tema õiguslikku seisundit ja tema asukohas kohaldatavat õiguslikku raamistikku. [ME 34]

4.   Liikmesriigid lubavad investorikaitse skeemidel teha skeemi liikmetele täiendavaid osamaksunõudeid juhul, kui rahastamise sihttase ei ole artikli 9 lõikes 2 osutatud hüvitisnõuete maksmiseks piisav. Need täiendavad osamaksud ei ületa 0,5 0,3 % lõikes 2 osutatud kaitstud rahast ja finantsinstrumentidest. Need täiendavad osamaksud ei sea ohtu asjaomase liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust ja põhinevad maksevõime kriteeriumidel. Liikmesriigid võivad nõuda täiendavaid osamakseid pärast konsulteerimist ESMA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (24). [ME 35]

5.   Liikmesriigid tagavad, et investorikaitse skeemidel on olemas asjakohane alternatiivne rahastamiskord, mis võimaldab neil saada lühiajalisi vahendeid skeemile esitatud nõuete rahuldamiseks, kui eelrahastatud summa on ära kasutatud. See kord rahastamiskord võib hõlmata äriettevõtetelt laenamist ning kommertspankadest laenamise võimalusi. See võib sisaldada ka ja riigiasutustelt , sealhulgas liikmesriikidelt, laenamise võimalusi, tingimusel et need võimalused põhinevad ärilistel alustel. [ME 36]

6.   Liikmesriigid tagavad, et investorikaitse skeemide rahastamise maksumuse kannavad lõpuks investeerimistegevusega seoses ainult investeerimisühingudvõi kolmandast isikust kontohaldurid, kes on skeemiga kaitstud, ja eurofondi tegevusega seoses eurofondid või nende depositooriumid või kolmandad isikud, kes on skeemiga kaitstud. Liikmete regulaarseid osamakse suurendatakse igal aastal. [ME 37]

Selleks et veelgi aidata kaasa investorikaitse skeemide toimimisele, tagavad liikmesriigid, et:

7.   Liikmesriigid teavitavad igal aastal ESMAt oma riigi investorikatse skeemide rahastamise sihttasemest lõike 2 tähenduses ja rahastamise tasemest lõike 3 tähenduses. Kõnealuse teabe kinnitavad pädevad asutused ja see edastatakse koos kinnitusega ESMA-le iga aasta 31. jaanuariks.

Liikmesriigid tagavad, et esimeses lõigus osutatud teave avaldatakse investorikaitse skeemide veebisaidil vähemalt kord aastas.

7a.     Liikmesriigid tagavad, et investorikaitse skeemid saavad oma liikmetelt igal ajal ja igal juhul nõudmise esitamisel kogu vajaliku teabe investoritele tagasimaksete tegemiseks. [ME 39]

8.   Liikmesriigid tagavad, et 10 5 % lõikes 2 osutatud investorikaitse skeemide eelrahastamise summast on kättesaadav laenamiseks teistele investorikaitse skeemidele artiklis 4c artiklis 4b sätestatud tingimustel. Kõnealust rahastamise korda kasutatakse ainult juhul, kui tavapärased rahastamise vahendid ei ole kättesaadavad.

Komisjon võib vastavalt artiklile 13a ja artiklites 13b ja 13c sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide teel muuta teistele skeemidele laenamiseks eraldatava eelrahastamise summa protsendimäära, võttes arvesse arenguid finantsturgudel. [ME 40]

9.   Komisjon võtab vastavalt artiklile 13a vastu delegeeritud õigusaktidja artiklites 13b ja 13c sätestatud tingimustel meetmed, et kindlaks määrata:

10.   Selleks et tagada ühetaolised tingimused lõike 7 teise lõigu kohaldamisel, koostab ESMA rakenduslike tehniliste standardite kavandi, et täpsustada skeemide avaldatava teabe üksikasjad.

ESMA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite kavandi komisjonile 31. detsembriks 2012.

Komisjon võib Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud tehniliste standardite kavandi vastu võtta kooskõlas rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 7e sätestatud menetlusega artiklile 15 . [ME 42]

Artikkel 4b

1.   Skeemil on õigus Pärast … (25) võib investorikaitse skeem laenata kõikidest teistest artiklis 2 osutatud investorikaitse skeemidest liidu piires järgmistel tingimustel: [ME 43]

Esimese lõigu punktis f osutatud summa määratakse kindlaks järgmiselt:

[artikli 2 lõike 2a ja 2calusel tasumisele kuuluvate nõuete summa] – [rahastamise tase vastavalt artikli 4a lõikele 7] + [artikli 4a lõikes 4 osutatud täiendavate osamaksude maksimumsumma] [ME 22]

Laenu võttev investorikaitse skeem, mis ei ole käesoleva artikli alusel teistele skeemidele laenu tagasi maksnud, et võta teistelt investorikaitse skeemidelt laenu ega laena neile.

Teised investorikaitse skeemid tegutsevad laenu andvate skeemidena. Selleks määravad liikmesriigid, kus on asutatud rohkem kui üks skeem, ühe skeemi, mis tegutseb selle liikmesriigi laenu andva skeemina, ja teavitab sellest ESMAt. Liikmesriigid astuvad kõik vajalikud sammud tagamaks, et kõiki sidusrühmi on teavitatud sellest, milline skeem on laenu andev ning kuidas see töötab. Liikmesriigid võivad otsustada, kas ja kuidas teised samas liikmesriigis asutatud investorikaitse skeemid maksavad laenu andvale skeemile vahendeid tagasi. [ME 45]

2.   Laenu antakse järgmistel tingimustel:

Kõigile laenu võtvatele investorikaitse skeemidele laenatud summa kokku ei või ületada 20 % laenamiseks kättesaadavate vahendite kogusummast vastavalt artikli 4a lõikele 8.

Laenu tagasimakse esimese lõigu punkti b kohaselt võib toimuda iga-aastaste osamaksetena ja intresse makstakse ainult laenu tagasimakse ajal.

3.   ESMA kinnitab, et lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud, ning määrab iga investorikaitse skeemi poolt väljalaenatavad summad, mis on arvutatud lõike 2 punkti a kohaselt, ja algse intressimäära lõike 2 punkti c kohaselt, samuti laenuperioodi.

ESMA edastab kinnituse koos lõike 1 punktis g osutatud teabega laenu andvatele skeemidele 15 tööpäeva jooksul selle teabe saamisest laenu võtvatelt skeemidelt. Laenu andvad skeemid maksvad laenu võtvale investorikaitse skeemile laenu välja viivitamata, kuid igal juhul 15 tööpäeva jooksul pärast kinnituse ja teabe saamist ESMA-lt.

4.   Liikmesriigid tagavad, et laenu võtva investorikaitse skeemi kogutavad osamaksud on piisavad, et maksta tagasi laenusumma ning taastada sihttase võimalikult kiiresti ja hiljemalt kümne aasta viie aasta jooksul pärast laenu saamist. [ME 47]

Kõik teised nõuded allutatakse laenu andnud investorikaitse skeemile. Investorikaitse skeemi käsitatakse eelisvõlausaldajana ja see on võlausaldajatest tähtsuselt esimesel kohal. [ME 48]

Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, võivad liikmesriigid kehtestada erineva kategooria võlausaldajate eelistamisel teisi prioriteete. [ME 49]

5.   Investorikaitse skeemide vahel tõhusa koostöö võimaldamiseks sõlmivad skeemid või, vajaduse korral, pädevad asutused, kirjalikud koostöölepingud. Sellistes lepingutes võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (26) sätestatud nõudeid. [ME 50]

Pädevad asutused teavitavad ESMA-t esimeses lõigus osutatud lepingute olemasolust ja sisust. ESMA võib nende lepingute kohta arvamust avaldada määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 8 lõike 2 punkti g ja artikli 34 alusel. Kui pädevad asutused või investorikaitse skeemid kokkuleppele ei jõua või kui tekib vaidlus lepingu tõlgendamise üle, lahendab ESMA vaidlused vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19.

Esimeses lõigus osutatud lepingute puudumine ei mõjuta investorite nõudeid artikli 2 lõike 2a või 2calusel. [ME 22]

6)

Artiklid 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

1.   Kui investeerimisühing, eurofond, depositoorium või kolmas isik, kes peab artikli 2 lõike 1 alusel kuuluma skeemi, ei täida neil selle skeemi liikmena lasuvaid kohustusi, teatatakse sellest investeerimisühingule tegevusloa või eurofondile loa väljastanud pädevale asutusele, kes võtab koostöös investorikaitse skeemiga kõik vajalikud meetmed, sealhulgas sanktsioonide kehtestamine, tagamaks et investeerimisühing, eurofond, depositoorium või kolmas isik täidab oma kohustused.

2.   Kui lõikes 1 osutatud meetmetega ei ole tagatud, et investeerimisühing, eurofond, depositoorium või kolmas isik täidab oma kohustused, võib investorikaitse skeem pädeva asutuse selgesõnalisel nõusolekul teatada vähemalt 12 kuud kuus kuud ette oma kavatsusest investeerimisühing, eurofond, depositoorium või kolmas isik skeemist välja arvata. Investorikaitse skeem pakub artikli 2 lõigete 2a ja 2c lõike 2 kohast kaitset ka kõnealusel ajavahemikul toimunud investeerimistegevuselevõi eurofondi tegevusele. Kui etteteatamistähtaja möödumisel ei ole investeerimisühing, eurofond, depositoorium või kolmas isik oma kohustusi täitnud, võib investorikaitse skeem pärast pädeva asutuse selgesõnalise nõusoleku saamist selle investeerimisühingu välja arvata.

3.   Investorikaitse skeemist välja jäetud investeerimisühing, eurofond, depositoorium või kolmas isik võib jätkata investeerimistegevust, oma eurofondi tegevust või talle võib usaldada investorite ja eurofondide finantsinstrumente järgmistel tingimustel:

4.   Kui investeerimisühingvõi eurofond, mille kohta on lõike 2 alusel tehtud ettepanek nad skeemist välja jätta, ei suuda seada sisse alternatiivset korda, mis vastaks lõikes 3 kehtestatud tingimustele, siis talle tegevusloa väljastanud pädev asutus võtab selle viivitamata :

5.   Kui depositoorium võikolmas isik, kelle väljaarvamiseks on tehtud ettepanek lõike 2 alusel, ei suuda sisse seada mõnda muud korda, mis vastab lõikes 3 kehtestatud tingimustele, siis ei ole lubatud usaldada talle investorite või eurofondidevara. [ME 51]

Artikkel 6

Tühistamishetkeni toimunud investeerimistegevusele pakutakse artikli 2 lõigete 2a ja 2c lõike 2 kohast kaitset ka pärast investeerimisühingu tegevusloa või eurofondi loa tühistamist.”. [ME 52]

7)

Artiklid 8 ja 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1.   Artikli 4 lõigetes 1 ja 3 sätestatud kaitset kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel investorite võlanõude kogu summa ulatuses ühe ja sama investeerimisühingu või sama eurofondivastu, olenemata kontode arvust, vääringust ja asukohast liidus. [ME 53]

2.   Artikli 4 lõigetes 1 ja 3 sätestatud kaitse suuruse arvutamisel võetakse arvesse iga investori osa ühisinvesteerimistegevuses.

Erisätete puudumise korral jagatakse nõuded investorite vahel võrdselt. [ME 54]

Investoril, kelle nõuet ei ole võimalik täies ulatuses tagada, on õigus samasugusele kaitse määrale, mis on ette nähtud kogu võlanõude summale. [ME 55]

Liikmesriigid võivad sätestada, et sellise ühisinvesteerimistegevusega seotud nõuded, millele on õigusi vähemalt kahel isikul sellise täisühingu või ühistu või sarnase ühenduse liikmena, mis ei ole juriidiline isik, võib artikli 4 lõigetes 1 ja 3 sätestatud piirmäärade arvutamiseks kokku liita ja käsitada ühe investori tehtud investeeringust tulenevate nõuetena.

3.   Kui investoril ei ole õigust hoiustavatele summadele või väärtpaberitele instrumentidele , saab hüvitist isik, kellel on õigus, tingimusel et see isik on kindlaks tehtud või teda saab kindlaks teha enne artikli 2 lõigetes 2 ja 2b lõikes 2 osutatud emma-kumma otsuse tegemise kuupäeva.

Kui õigus on vähemalt kahel isikul, võetakse artikli 4 lõigetes 1 ja 3 sätestatud piirmäärade arvutamisel arvesse iga isiku osa selle korra kohaselt, mille alusel summasid või väärtpabereid instrumente valitsetakse. [ME 56]

Artikkel 9

1.   Investorikaitse skeem võtab asjakohased meetmed, et teatada investoritele artikli 2 lõikes 2 ja 2bosutatud otsusest ja hüvitamise korral neile võimalikult kiiresti hüvitist maksta. Tagatisskeem võib määrata tähtaja, mille jooksul investorid peavad oma nõuded esitama. See tähtaeg ei või olla lühem kui viis kuud alates artikli 2 lõikes 2 ja 2bosutatud otsuse tegemise või otsuse avalikustamise kuupäevast. [ME 21]

Investorikaitse skeem ei või esimeses lõigus osutatud tähtaja möödumisele tuginedes keelduda maksmast hüvitist täies ulatuses investorile, kel ei olnud võimalik oma õigust hüvitisele õigel ajal kasutada. [ME 57]

Investeerimisühingud avaldavad oma veebisaitidel kogu teabe kaitset puudutavate tingimuste kohta ning selle kohta, mida tuleb käesoleva direktiivi kohase väljamakse saamiseks teha. [ME 58]

2.   Investorikaitse skeem peab suutma rahuldada investori nõude niipea kui võimalik ja igal juhul kolme kuu jooksul alates nõude kõlblikkuse ja summa kindlakstegemisest.

Erandlikel asjaoludel võib investorikaitse skeem taotleda pädevalt asutuselt tähtaja pikendamist. See pikendus ei või ületada kolme kuud. Pädev asutus teavitab viivitamatult ESMA-t investorikaitse skeemide tähtaja pikendamisest ja seda pikendamist õigustavatest asjaoludest.

Liikmesriigid tagavad, et investorikaitse skeemid võivad osaleda maksejõuetus- või kohtumenetlustes, mis võivad olla olulised nõude kõlblikkuse ja summa kindlakstegemiseks.

Kolmas lõik ei piira seda, et investorikaitse skeemides võib kasutada muid meetodeid nõude kõlblikkuse või summa kindlakstegemiseks.

Kui lõppmakset ei ole tehtud üheksa kuu jooksul pärast artikli 2 lõikes 2 või 2bosutatud otsuse tegemisest, tagavad liikmesriigid, et investorikaitse skeem maksab kolme kuu jooksul pärast seda otsustamist ajutiselt välja osa hüvitist, mis ei ole vähem kui kolmandik nõudest nõude esialgse hindamise põhjal. Jääk makstakse välja kolme kuu jooksul nõude kõlblikkuse ja summa on kindlaks tegemisest. Liikmesriigid tagavad, et investorikaitse skeemil on olemas vahendid ajutiselt makstud summade tagasinõudmiseks, kui selgub, et nõue ei olnud kõlblik. [ME 21]

Komisjon võtab vastavalt artiklile 13a vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 13a ja artiklites 13b ja 13c sätestatud tingimustel meetmed, et kindlaks õigusaktid, et määrata kindlaks investorite nõuete käsitlemise menetluse elemendid ja tehnilised kriteeriumid artikli 2 lõigetes 2b ja 2c osutatud sündmuste tagajärjel eurofondi väärtuse languse arvutamiseks kord . [ME 59]

3.   Olenemata lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tähtajast, võib investorikaitse skeem maksed kuni kohtuotsuseni või pädeva asutuse otsuse tegemiseks peatada, kui investorit või mõnda teist investeerimistegevusega seotud õigusi või huve omavat isikut süüdistatakse direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud rahapesust tulenevas või sellega seotud õigusrikkumises või direktiivi 2003/6/EÜ kohaselt keelatud tegevusega seotud õigusrikkumises , mis on seotud käesolevas direktiivis käsitletava rahaga või terrorirühmituste otsese või kaudse rahastamisega nõukogu 9. detsembri 1999. aasta soovituse (koostöö kohta terrorirühmituste rahastamise vastases võitluses) tähenduses .”. [ME 60]

8)

Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et iga investeerimisühing või eurofondvõtab asjakohased meetmed, et anda olemasolevatele ja võimalikele investoritele teavet, mis on vajalik selle investorikaitse skeemi, kuhu investeerimisühing või eurofondja tema filiaalid liidus kuuluvad, või selle filiaalid ühenduses kuuluvad, või mõne muu artikli 2 lõike 1 teises lõigus või artikli 5 lõikes 3 sätestatud korra äratundmiseks. Investoritele teatatakse investorikaitse skeemi või mõne muu kohaldatava korra sätetest, sealhulgas investorikaitse skeemi pakutava kaitse suurus ja ulatus ning sellega seoses liikmesriikide kehtestatud eeskirjad. See teave esitatakse kergestimõistetavas vormis. [ME 61]

Taotluse korral antakse teavet ka hüvitise tingimuste ja hüvitise saamiseks täidetavate vorminõuete kohta.

Teave on õige, selge ja mitteeksitav ning eelkõige selgitab olukordi ja nõudeid, mis on asjaomase investorikaitse skeemiga kaitstud ja seda kuidas skeemi kohaldatakse piiriülestes olukordades. Antud teabes tuleb tuua ka näiteid olukordadest ja nõuetest, mis ei ole skeemi alusel kaitstud.

1a.     Liikmesriigid tagavad, et summa, mille investor investorikaitse skeemi maksab, on selge ja läbipaistev. Summa, mille iga investor kas protsendina oma investeeringult või sellele lisanduva summana skeemi maksma peab, tuleb kõnealusele tegelikule või võimalikule investorile selgelt teatavaks teha. ”. [ME 62]

9)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

1.   Ilma et see piiraks muid õigusi siseriikliku õiguse alusel, on likvideerimismenetluste korral investoritele hüvitismakseid tegevatel investorikaitse skeemidel regressiõigus investorite menetletavate isikute õigustele nende tehtud maksete summa ulatuses. [ME 63]

2.   Kahju korral, mis on tingitud investeerimistegevusega seoses investorile kuuluvaid finantsinstrumente hoidva kolmanda isiku rahalisest olukorrast, nagu on osutatud artikli 2 lõikes 2, on likvideerimismenetluste korral investoritele hüvitismakseid tegevatel investorikaitse skeemidel regressiõigus investori või investeerimisühingu õiguste suhtes nende tehtud maksete summa ulatuses.

3.   Artikli 2 lõikes 2c sätestatud juhul, kus kahju on tingitud selle depositooriumi või kolmanda isiku rahalisest olukorrast, kellele on usaldatud eurofondi vara, on likvideerimismenetluste korral eurofondi osakuomanikele hüvitismakseid tegevatel skeemidel regressiõigus eurofondi osakuomaniku või eurofondi õiguste suhtes nende tehtud maksete summa ulatuses. [ME 64]

4.   Kui kolmas isik, kes hoiab seoses investeerimistegevusega investorile kuuluvaid finantsinstrumente, või depositoorium või kolmas isik, kellele on eurofondi vara usaldatud,asub kolmandas riigis, kus õigussüsteemi kohaselt ei ole investorikaitse skeemil investeerimisühingu või eurofondiõiguste suhtes regressiõigust, tagavad liikmesriigid, et investeerimisühing või eurofondtagastab juhul, kui ta saab likvideerimismenetluses mingeid summasid, investorikaitse skeemile tema tehtud maksetega võrdsed summad.”. [ME 65]

10)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 13a

1.   Komisjonile antakse volitused õigus võtta vastu artikli 4a lõikes 2, artikli 4a lõikes 8, artikli 4a lõikes 9 ja artikli 9 lõikes 2 osutatuddelegeeritud õigusakte määramata ajaks käesolevas artiklis sätestatud tingimustel .

1a.     Artikli 4 lõikes 1a, artikli 4a lõike 2 teises ja kolmandas lõigus, artikli 4a lõikes 3a, artikli 4a lõike 3c kolmandas lõigus, artikli 4a lõikes 9 ja artikli 9 lõike 2 kuuendas lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates … (27) . Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite.

1b.     Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 4 lõikes 1a, artikli 4a lõike 2 teises ja kolmandas lõigus, artikli 4a lõikes 3a, artikli 4a lõike 3c kolmandas lõigus, artikli 4a lõikes 9 ja artikli 9 lõike 2 kuuendas lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud õigusaktide kehtivust.

2.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta sellest samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2a.     Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 4 lõikega 1a, artikli 4a lõike 2 teise ja kolmanda lõiguga, artikli 4a lõikega 3a, artikli 4a lõike 3c kolmanda lõiguga, artikli 4a lõikega 9 ja artikli 9 lõike 2 kuuenda lõiguga, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

3.   Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile artiklites 13b ja 13c sätestatud tingimusel.

Artikkel 13b

1.   Artikli 4a lõikes 2, artikli 4a lõikes 8, artikli 4a lõikes 9 ja artikli 9 lõikes 2 osutatud volituse võib Euroopa Parlament või nõukogu tühistada.

2.   Institutsioon, kes on algatanud volituse tühistamise otsustamiseks sisemenetluse, teatab sellest mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist teisele institutsioonile ja komisjonile, märkides volitused, mis võidakse tühistada ja tühistamise põhjused.

3.   Tühistamise otsus lõpetab kõnealuses otsuses täpsustatud volitused. See jõustub vahetult või otsuses märgitud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 13c

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti vaidlustada kahe kuu jooksul alates selle teatavaks tegemise kuupäevast. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda perioodi ühe kuu võrra.

2.   Kui selle perioodi lõpus ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti vaidlustanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub õigusaktis märgitud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub enne selle perioodi lõppu, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad teatanud komisjonile oma kavatsusest vastuväiteid mitte esitada.

3.   Kui Euroopa Parlament või nõukogu vastuvõetud delegeeritud õigusakti vaidlustab, siis see akt ei jõustu. Vaidlustav institutsioon märgib delegeeritud õigusakti vaidlustamise põhjused.”. [ME 66]

11)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14a

Liikmesriigid võivad vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artiklile 63 ja direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 102 sõlmida kolmandate riikide pädevate asutustega teabevahetuse alased koostöölepingud.”.

12)

I lisa muudetakse järgmiselt:

(+)

Muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev.

(+)

(++)

(+++)

(+)