5.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 33/134

—

võttes arvesse Pekingis 1995. aasta septembris toimunud neljandat naiste maailmakonverentsi, Pekingis vastu võetud deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid dokumente, mis võeti vastu ÜRO erakorralistel istungjärkudel „Peking +5”, „Peking +10” ja „Peking +15”, vastavalt 9. juunil 2000. aastal, 11. märtsil 2005. aastal ja 12. märtsil 2010. aastal, ja mis käsitlevad Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamise edasisi meetmeid ja algatusi;

—

võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta;

—

võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 1, 2, 3, 4, 5, 21 ja 23;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, milles rõhutatakse selliseid liikmesriikide ühiseid väärtusi nagu pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 19, milles nimetatakse võitlust soolise diskrimineerimisega;

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2011. aasta arenguaruannet soolise võrdõiguslikkuse kohta;

—

võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta teatist „Ühtse turu akt – kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus – 50 ettepanekut ühise tööturu ja ettevõtlusmaastiku ning omavahelise kaubavahetuse parendamiseks” (KOM(2010)0608);

—

võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (KOM(2010)0491);

—

võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2010. aasta rohelist raamatut, mis käsitleb äriühingu üldjuhtimist finantsasutustes ja tasustamispoliitikat (KOM(2010)0284);

—

võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2010. aasta teatist „Kindel kohustus tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus – naiste harta” (KOM(2010)0078);

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogus 2006. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti ja uut Euroopa Ülemkogus 7. märtsil 2011 vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti;

—

võttes arvesse nõukogu soovitust 96/694/EÜ naiste ja meeste tasakaalustatud osavõtu kohta otsuste tegemisest;

—

võttes arvesse maailma majandusfoorumi aastakoosolekut, mis toimus 26.–29. jaanuaril 2011. aastal Davosis, ja programmi „Women Leaders and Gender Parity” (naisliidrid ja sooline võrdõiguslikkus);

—

võttes arvesse oma 11. mai 2011. aasta resolutsiooni äriühingu üldjuhtimise kohta finantsasutustes (1);

—

võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2010 (2);

—

võttes arvesse oma 15. juuni 1995. aasta resolutsiooni Pekingis toimunud ÜRO neljanda naiste maailmakonverentsi kohta: „Võrdsus, areng ja rahu” (3) ning 10. märtsi 2005. aasta resolutsiooni neljanda ülemaailmse naisteteemalise konverentsi järelmeetmete kohta: tegevusplatvorm (Peking +10) (4) ja 25. veebruari 2010. aasta resolutsiooni „Peking +15” – ÜRO soolise võrdõiguslikkuse tegevusprogrammi kohta (5);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

—

võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A7-0210/2011),

A.

arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu lepingus sätestatud Euroopa Liidu aluspõhimõtteid ning üks liidu eesmärkidest ja ülesannetest, ning arvestades, et naiste ja meeste vahelise võrdsuse süvalaiendamine kõikidesse liidu tegevustesse on liidu võetud eriline ülesanne;

B.

arvestades, et üks Euroopa Liidu esmatähtsaid eesmärke peaks olema anda pädevatele ja kvalifitseeritud naistele võimalus juurdepääsuks ametikohtadele, milleni neil praegusel ajal on keeruline jõuda, kaotades selleks püsivad tõkked ning soolise ebavõrdsuse, mis takistavad naistel tööalaselt edasi jõuda;

C.

arvestades, et soolist võrdõiguslikkust tuleb tööhõives edendada, eristamata mehi ja naisi tööturul ning kõigi tasandi juhtivatel ametikohtadel sotsiaalse õigluse nimel ning naiste oskuste täielikuks kasutamiseks eesmärgiga tugevdada protsessi käigus majandust, ning et sooline võrdõiguslikkus peab tagama naistele täieliku arengu samamoodi nagu see on tagatud meestele;

D.

arvestades, et 2008. aastal ülikoolihariduse omandanutest olid 59,5 % naised; arvestades, et ettevõtluses, juhtimis- ja õigusalal töötab meestest rohkem naisi; kuid arvestades, et 2009. aastal võttis otsuste tegemisest kõige suuremate börsil noteeritud ettevõtete kõige kõrgemal tasandil osa vaid 10,9 % naisi;

E.

arvestades, et naiste esindatust takistavate muude tegurite hulka võib lisada ka omavahel põimunud diskrimineerimise soo alusel ja stereotüüpsed hoiakud, mis kipuvad ettevõtetes endiselt alles olema ning piiravad potentsiaalsetele naistippjuhtidele suunatud mentorlust;

F.

arvestades, et Euroopa Komisjoni ja erasektori läbi viidud uuringud on näidanud, et ettevõtete paremate majandus- ja finantstulemuste ning naiste esindatuse vahel nende ettevõtete otsustusorganites eksisteerib seos; arvestades, et eeltoodust saab selgesti järeldada, et naiste oluline esindatus juhtivatel ametikohtadel on tõeline vahend, mille abil tagada majanduslikku konkurentsivõimet ning tulemuslikkust;

G.

arvestades, et seetõttu on esmatähtis jätkata kõnealuses valdkonnas selliste meetodite nagu juhtuuringute ja parimate tavade kasutuselevõtmist ning kinnitavate meetmete rakendamist, et saavutada naisi hõlmava inimressursi parim võimalik rakendamine igal ettevõtte tasandil;

H.

arvestades, et siiski on praegusel ajal Euroopas Liidus kõige suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhatuste liikmetest kõigest 10 % naised ja neist ainult 3 % juhatuse esimehed, arvestades siinkohal ka riikidevahelisi erinevusi ja asjaomaseid erinevaid ametivaldkondi; arvestades, et meeste ja naiste palgaerinevus on kogu Euroopa Liidus endiselt 17,5 %, ning et see puudutab ka juhtivaid ametikohtasid;

I.

arvestades, et ettevõtete juhatustes suureneb naiste osakaal vaid poole protsendipunkti võrra aastas; arvestades, et sellise aeglaselt suureneva näitaja juures läheb veel viiskümmend aastat enne, kui ettevõtete juhatustes on vähemalt 40 % mõlema soo esindajaid;

J.

arvestades, et kaubandus- ja tööstuskodades ning organisatsioonides, mis esindavad ametiühinguid ja tööandjaid, ollakse veel kaugel naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse saavutamisest, mis omakorda viitab naiste vähesele esindatusele ettevõtete juhtorganites; arvestades siiski, et kaubandus- ja tööstuskojad ning ametiühinguid ja tööandjaid esindavad organisatsioonid saavad aidata kaasa selles valdkonnas heade tavade levitamisele ja vahetamisele;

K.

arvestades, et nii ELi kui ka liikmesriikide poliitikakujundajate ning ettevõtete ülesanne on kõrvaldada takistused, mis ei võimalda naistel siseneda üldises plaanis tööturule ja kitsamas plaanis juhtorganitesse, ning pakkuda naistele võrdseid võimalusi juurdepääsuks vastutavatele ametikohtadele, et tagada niiviisi kõikide olemasolevate ressursside tõhus kasutamine, optimeerida naiselike oskuste ja omaduste voog, kasutada parimal võimalikul moel inimpotentsiaali, millest Euroopa Liit kasu saab, ning kaitsta ELi põhiväärtusi, pidades silmas asjaolu, et võrdsus on üks peamisi põhimõtteid;

L.

arvestades, et erasektoris naiste suurema esindatuse saavutamiseks võetud ennetavad algatused ja meetmed, mille eesmärk on väärtustada ettevõtetes inimressursse naiste karjääri paremaks järelevalveks või luua ettevõtteväliseid võrgustikke edendamaks naiste osalust, edutamist ning parimate tavade korrapärast vahetamist, on osutunud ettevõtetes olukorra muutmiseks kasulikuks ja neid tuleks edendada, kuigi need ei ole veel piisavad; arvestades, et naised on ärijuhtimises alaesindatud;

M.

arvestades, et komisjon on teatanud seadusandlike meetmete kehtestamisest, et tagada, et börsil noteeritud ettevõtted võtaksid tõhusaid meetmeid juhatustes naiste ja meeste võrdse esindatuse saavutamiseks, juhul kui see ei õnnestu isereguleerimisega järgmise 12 kuu jooksul,

1.

tunneb heameelt komisjoni poolt 1. märtsil 2011 teatavaks tehtud meetmete üle, eelkõige komisjoni kavatsuse üle teha 2012. aastal ettepanek Euroopa Liidu õigusakti vastuvõtmiseks, kui ettevõtted ei suuda vabatahtlike meetmete abil saavutada eesmärki, et 2015. aastaks oleks 30 % ja 2020. aastaks 40 % ettevõtete juhtorganite liikmetest naised;

2.

nõuab tungivalt, et ettevõtted saavutaksid otsustava 30 %-lise naise esindatuse määra juhtorganites 2015. aastaks ja 40 %-lise määra 2020. aastaks;

3.

võtab teadmiseks Norra selge edasimineku naiste esindatuse osas pärast seda, kui 2003. aastal võeti vastu seadus, millega kehtestati börsil noteeritud ja rohkem kui 500 palgatöötajaga ettevõtete juhatustes nii naiste kui ka meeste esindatuse miinimummääraks 40 % ja sätestati tulemuslikud karistused selle määra mittejärgimise eest;

4.

rõhutab, et ettevõtted peavad tagama meestele ja naistele võrdse kohtlemise ja võrdsed võimalused tööl ning seda eesmärki silmas pidades tuleks vastu võtta meetmeid, et vältida igasugust diskrimineerimist;

5.

toetab liikmesriikide nagu Prantsusmaa, Hollandi ja Hispaania algatusi, millega määratakse kindlaks naiste esindatuse alammäär juhtorganites, millest ettevõtted kinni peavad pidama, ning jälgib naiste esindatust puudutavaid arutelusid teistes liikmesriikides nagu Belgia, Saksamaa ja Itaalia; märgib, et ainult poliitilise tahte väljendamine võimaldab kiirendada selliste siduvate meetmete vastuvõtmist, mille eesmärgiks on aidata kaasa naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse tagamisele ettevõtete juhtorganites;

6.

tervitab Soome äriühingu üldjuhtimise eeskirju, mille kohaselt äriühingute otsustusorganitesse peavad kuuluma mõlema soo esindajad ja sellest tavast mittekinnipidamist tuleb avalikult selgitada; märgib, et nimetatud eeskirjad on viinud naiste osakaalu Soome äriühingute otsustusorganites praeguseks 25 %-ni ja et kahe aasta jooksul alates eeskirjade kehtestamise teatavakstegemisest on selliste börsil noteeritud äriühingute osakaal, kus naised kuuluvad nõukogusse või juhatusse, suurenenud 51 %-lt umbes 70 %-ni;

7.

rõhutab, et ettevõtete juhtorganite ametikohtadele värbamine peab põhinema nõutud oskustel, kvalifikatsioonil ja kogemustel ning ettevõtte värbamispoliitikas tuleb jälgida läbipaistvuse, objektiivsuse, kaasamise, tõhususe, diskrimineerimiskeelu ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet;

8.

peab vajalikuks kaaluda tõhusate eeskirjade kehtestamist sellise olukorra vältimiseks, kus ühel isikul on juhatuses mitu kohta, et vabastada kohad naistele ning kindlustada keskmise suurusega ja suurte ettevõtete juhatuse liikmete tulemuslikkus ja iseseisvus;

9.

rõhutab, et riigi osalusega börsil noteeritud äriühingud peaksid olema eeskujuks naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse rakendamisel oma juhatustes ja kõigi tasandi juhtivatel ametikohtadel;

10.

palub liikmesriikidel ja komisjonil rakendada uut poliitikat, mis võimaldab suurendada naiste osalust ärijuhtimises, eelkõige:

11.

rõhutab ettevõttesiseste palgaerinevuste probleemi ja eelkõige juhtivatel ametikohtadel töötavate naiste ning meeste palgaerinevusi; palub liikmesriikidel ja komisjonil võtta meetmeid püsiva palgaerinevuse suhtes, mis on tingitud levinud stereotüüpidest ja mõjutab karjääriarengut ning on osaliselt põhjuseks, miks naised on ettevõtete juhtkondades alaesindatud;

12.

on eelkõige seisukohal, et ettevõtetelt, mis on kohustatud esitama täielikke kasumiaruandeid, tuleks nõuda, et nad saavutaksid naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse oma juhatustes mõistliku aja jooksul;

13.

julgustab ettevõtteid võtma ja rakendama äriühingute halduseeskirju, et edendada ettevõtete juhtkondades soolist võrdõiguslikkust, avaldada survet ettevõtete mõjutamiseks nende sees ning rakendada põhimõtet „järgi või selgita”, kohustades ettevõtteid selgitama, miks nende juhtkonnas ei ole mitte ühtegi naist;

14.

on seisukohal, et liikmesriigid ja komisjon peaksid käivitama algatusi, mis käsitlevad perekonna eest hoolitsemise õiglasemat jaotamist mitte ainult perekonna sees, vaid ka perekonna ja ühiskonna vahel, ning naiste ja meestele võrdse töö eest makstava palga erinevuse vähendamist; on seisukohal, et tuleks võtta konkreetseid meetmeid järgmistel eesmärkidel:

15.

innustab ettevõtete juhte tõstma oma töötajate teadlikkust naiste ja meeste karjääri edendamisest ning tegelema isiklikult naistele suunatud karjääri järelevalve- ja toetusprogrammidega oma ettevõttes;

16.

palub komisjonil:

17.

kutsub komisjoni üles esitama tegevuskava, millega kehtestataks konkreetsed, mõõdetavad ja saavutatavad eesmärgid tasakaalustatud esindatuse saavutamiseks iga suurusega ettevõtetes ja palub komisjonil koostada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks eraldi juhend;

18.

palub komisjonil luua kõnealuses valdkonnas häid tavasid käsitlev võrgulehekülg, et levitada ja vahetada parimaid tavasid; rõhutab, kui tähtis on luua kommunikatsioonistrateegia avalikkuse ja tööturu osapoolte tulemuslikuks teavitamiseks selliste meetmete tähtsusest; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles algatama sihipäraseid teavituskampaaniaid;

19.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.