5.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 33/125

—

võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule turvaskannerite kasutamise kohta ELi lennujaamades (KOM(2010)0311);

—

võttes arvesse oma 23. oktoobri 2008. aasta resolutsioon lennundusjulgestuse vahendite ja kehaskannerite mõju kohta inimõigustele, privaatsusele, inimväärikusele ja andmekaitsele (1);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrust (EÜ) nr 300/2008 tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjade kohta (2);

—

võttes arvesse komisjoni 2. aprilli 2009 määrust (EÜ) nr 272/2009, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid (3);

—

võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2010 määrust (EL) nr 185/2010, millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks (4);

—

võttes arvesse komisjoni viiendat aruannet parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele määruse (EÜ) nr 2320/2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad (KOM(2010)0725), rakendamise kohta;

—

võttes arvesse oma 5. mai 2010 seisukohta, mis on avaldatud aruandes ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lennundusjulgestustasude kohta (5);

—

võttes arvesse nõukogu 12. juuli 1999. aasta soovitust 1999/519/EÜ üldsuse elektromagnetväljadega (0–300 GHz) kokkupuute piiramise kohta (6);

—

võttes arvesse parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004 direktiivi 2004/40/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (kaheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses) (7);

—

võttes arvesse parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006 direktiivi 2006/25/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (8);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisiku kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (9);

—

võttes arvesse nõukogu 13. mai 1996 direktiivi 96/29/EURATOM, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (10);

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsiooni arvamust komisjoni teatise kohta parlamendile ja nõukogule turvaskannerite kasutamise kohta ELi lennujaamades;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

—

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni aruannet, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A7-0216/2011),

A.

arvestades, et turvaskanner on üldine termin, mida kasutatakse sellise tehnoloogia määratlemiseks, mis võimaldab riiete varju jäädavate metalliliste ja mittemetalliliste esemete avastamist; arvestades, et avastamise tõhusus on turvaskannerite võime avastada mis tahes keelatud eset, mida kontrollitav isik riiete varjus kannab;

B.

arvestades, et ELi lennundusohutuse õiguslikus raamistikus nähakse ette erinevaid meetodeid ja tehnoloogiaid, mis võivad avastada riiete varjus olevaid keelatud esemeid, mille seast liikmesriik valib ühe või enam; arvestades, et turvaskannerid ei ole hetkel kõnealuses nimekirjas;

C.

arvestades, et mitmed liikmesriigid kasutavad hetkel oma lennujaamades ajutiselt, maksimaalselt 30-kuulise perioodi jooksul, turvaskannereid, rakendades oma õigust katsetada uusi tehnoloogiaid (komisjoni määruse (EL) nr 185/2010 lisa XII peatüki punkt 8);

D.

arvestades, et liikmesriikidel on õigus rakendada rangemaid meetmeid kui Euroopa õigusaktidega nõutavad ühised põhistandardid ning seetõttu võivad nad oma territooriumil turvaskannerid kasutusele võtta; arvestades, et sel juhul peab nende käitumine põhinema riskianalüüsil ja kooskõlal ELi õigusega; arvestades, et kõnealused meetmed peavad olema asjakohased, objektiivsed, mittediskrimineerivad ning plaanitava riski suhtes proportsionaalsed (määruse (EÜ) nr 300/2008 artikkel 6);

E.

arvestades, et kehaskannerite kasutuselevõtt liikmesriikide poolt ükskõik kummal eespool mainitud kahest juhust teeb tõeliselt ühekordse julgestuse võimatuks; arvestades, et praeguse olukorra jätkudes ei ole liikmesriikidele kehtivad põhitingimused enam ühesugused ning seetõttu ei ole reisijatel neist kasu;

F.

arvestades, et arutelu turvaskannerite üle ei tohi pidada eraldi Euroopa lennujaamade üldist integreeritud julgeolekukava käsitlevast debatist;

G.

arvestades, et tervis on hüve, mida tuleb hoida, ja õigust tervisele tuleb kaitsta; arvestades, et kokkupuude röntgenkiirgusega kujutab endast ohtu, mida tuleks vältida; arvestades, et seepärast ei tohiks Euroopas lubada ioniseeriva kiirgusega skannerite kasutamist, mille mõju on kumulatiivne ja tervisele kahjulik;

H.

arvestades, et nii ELi õigusaktide kui liikmesriikide seadustega on juba kehtestatud standardid, et kaitsta ioniseerivat kiirgust väljutava tehnoloogia kasutamisega kaasneda võivate terviseohtude eest, standardid, mis sisaldavad kõnealuse kiirgusega kokkupuutumise piirväärtusi; arvestades, et seepärast tuleks ioniseeriva kiirgusega skannerid Euroopa Liidus keelustada;

I.

arvestades, et komisjon konsulteeris Euroopa andmekaitseinspektoriga, artikli 29 töögrupiga ja Euroopa põhiõiguste kaitse ametiga, ning et nende vastused sisaldavad olulisi asjaolusid selle kohta, et lennujaamades turvaskannerite kasutamise tingimused oleksid vastavuses põhiõiguste kaitsega;

J.

arvestades, et tervis, õigus eraelule, mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, mittediskrimineerimise põhimõte ja andmete kaitse on küsimused, millega tuleb tegeleda nii kasutatava tehnoloogia kui ka rakenduse seisukohast lähtudes juba enne seda, kui kaalutakse turvaskannerid kasutusele võtta;

K.

arvestades, et lisaks sellele, et turvaskannerid tagavad suurema turvalisuse kui praegused vahendid, peavad need kiirendama reisijate kontrollimist ja lühendama ootejärjekordi;

L.

arvestades, et nõukogu ei ole veel avaldanud oma seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta lennundusjulgestustasude valdkonnas;

M.

arvestades, et viimastes luureteenistuste poolt avastatud terroristide vandenõudes kavatseti rünnakute toimepanekuks kasutada lasti;

N.

arvestades, et mitte üksnes reisijate vaid ka lasti ja posti osas rakendatakse ning tuleb rakendada asjakohaseid turvameetmeid;

O.

arvestades, et lasti ja posti laaditakse reisilennukitele, mis on terroristlike rünnakute sihtmärk, ning arvestades, et kuna lasti ja posti julgestuskontroll on tunduvalt nõrgem kui reisijatele kehtiv kontroll, tuleb karmistada reisilennukite pardale laaditava lasti ja posti julgeolekumeetmeid;

P.

arvestades, et turvameetmed ei puuduta üksnes lennujaamasid vaid kogu tarneahelat;

Q.

arvestades, et lennundusjulgestuse valdkonnas on postisektori ettevõtjatel oluline roll posti ja postipakkide vahetamise haldamises ning arvestades, et nad on Euroopa suuniseid rakendades investeerinud olulisi summasid ja võtnud kasutusele uusi tehnoloogiaid, et kindlustada vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa julgestusstandarditega;

R.

arvestades, et kõrgetasemelise julgestuse tagamiseks on vajalik lennundusjulgestusmeetmete rahvusvaheline kooskõlastamine, vältides reisijate korduvat kontrollimist, millega kaasneksid piirangud ja lisakulud;

S.

arvestades, et turvatöötajate väljaõpe ja täiendkoolitus on väga oluline, tagamaks lennundusjulgestuse kõrget taset, mis peab omakorda võimaldama reisijate kohtlemist nii, et austataks nende kui isikute väärikust ja tagataks isikuandmete kaitse;

T.

arvestades, et turvatöötajate sotsiaal-, haridus- ja koolitusnormid tuleks lisada nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiivi 96/67/EÜ (juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades) (11) läbivaatamisse;

1.

leiab, et vajalik on integreeritud lähenemine lennundusjulgestusele üheainsa turvakontrolliga nii, et reisijaid, pagasit ja lasti, mis jõuavad ühest ELi lennujaamast teise, ei pea uuesti kontrollima;

2.

on seisukohal, et optimaalse rakendusajaga tõhusad ja kiired reisijate skaneerimise meetodid, arvestades, kontrollpunktis kuluvat aega, on lennundusjulgestuse valdkonnas lisaväärtuseks;

3.

palub komisjonil uurida ka teisi tehnoloogiaid, millega saaks lennundusjulgestuse valdkonnas avastada lõhkeaineid, kaasa arvatud tahkeid materjale;

4.

palub komisjonil ja liikmesriikidel luua reisijate, kelle puhul esineb põhjendatud julgeolekuohu kahtlus, ning pagasi ja lasti kontrollimiseks integreeritud riskianalüüsisüsteem, mis põhineks saadavaloleval ja usaldusväärsel teabel, eelkõige politseilt, luureteenistustelt, tollilt ning transpordiettevõtjatelt pärit teabel; on seisukohal, et kogu süsteem peaks põhinema püüdlusel tõhususe poole, austades sealjuures täielikult ELi põhiõiguste harta artiklis 21 sätestatud mittediskrimineerimise põhimõtet ning olles kooskõlas andmekaitset käsitlevate ELi õigusaktidega;

5.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada koostöö, julgeolekukorraldus ja teabevahetus kõikide asjaomaste asutuste ja teenistuste, ning ametiasutuste, julgestusteenistuse ja lennundusettevõtete vahel nii Euroopa kui riiklikul tasandil;

6.

palub komisjonil vaadata regulaarselt üle lubatud kontrollimeetodite nimekiri ja nende rakendamise tingimused ja miinimumstandardid, et võtta arvesse tekkida võivaid probleeme, praktilisi kogemusi ning tehnoloogia arengut, et tagada kõrgel tasemel avastamine ning reisijate ja töötajate õiguste ja huvide kaitse kooskõlas selle arenguga;

7.

rõhutab, kui oluline on võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega, mis ohustavad Euroopa Liidu julgeolekut, nagu märgiti juba Stockholmi programmis, ning toetab seepärast terrorijuhtumite ärahoidmiseks üksnes selliste julgestusmeetmete kasutamist, mis on seadusega ette nähtud, tõhusad ning vajalikud vabas ja avatud demokraatlikus ühiskonnas, on proportsionaalsed taotletava eesmärgiga ning vastavad täielikult ELi põhiõiguste hartale ja Euroopa inimõiguste konventsioonile; tuletab meelde, et oluline on kodanike usaldus asutuste vastu ja seepärast tuleb leida õige tasakaal julgeoleku tagamise ning põhiõiguste ja -vabaduste kindlustamise vahel;

8.

rõhutab sellega seoses, et kõik terrorismivastased meetmed peaksid olema täielikus kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste ja kohustustega, mis on vajalik demokraatlikus ühiskonnas, ning meetmed peavad olema proportsionaalsed, vältimatult vajalikud, seadusega ette nähtud ja seetõttu piiritletud konkreetse eesmärgiga, mida nendega soovitakse saavutada;

9.

palub komisjonil teha ettepanek lisada turvaskannerid lubatud kontrollimeetodite nimekirja, tingimusel, et sellega kaasnevad asjakohased eeskirjad ja ühised miinimumstandardid nende kasutamiseks, nagu käesolevas resolutsioonis sätestatud, ainult juhul, kui on läbi viidud Euroopa Parlamendi poolt 2008. aastal taotletud mõjuhinnang, mis näitab, missugused seadmed ei kujuta ohtu reisijate tervisele, isikuandmetele, isiku väärikusele ega privaatsusele, ja mis näitab ka skannerite tõhusust;

10.

usub, et turvaskannerite kasutamist tuleb reguleerida ELi ühiste eeskirjade, meetmete ja standarditega, mis ei sätestaks üksnes avastamise tõhususe kriteeriume, vaid kehtestaks ka vajalikud ettevaatusabinõud, et kaitsta reisijate ja töötajate tervist ning põhiõigusi ja huvisid;

11.

On arvamusel, et turvaskannerid peavad olema vahend, mis kiirendab kontrollide läbimist ja ooteaega lennujaamades ning mis vähendavad tüli reisijatele, sellepärast kutsub komisjoni üles võtma oma õigusloomeettepanekus seda aspekti arvesse;

12.

teeb konkreetselt ettepaneku, et komisjon vaataks siis, kui on kehtestatud ühised turvaskannerite kasutamiseeskirjad, need vajaduse korral regulaarselt üle, et kohandada tervishoiu, privaatsuse ja isikuandmete kaitset ning põhiõiguste kaitset käsitlevad sätted tehnoloogia arenguga;

13.

usub, et terrorismi suurenemine nõuab riiklike meetmeid kaitseks ja ennetuseks, mida ootab demokraatliku ühiskond;

14.

on seisukohal, et turvaskannerite avastamistõhusus on suurem praeguste metallidetektorite omast, eelkõige selles osas, mis puudutab mittemetallilisi esemeid ja vedelikke, ning et läbiotsimisprotsess (täies ulatuses käsitsi otsimine) ärritab reisijaid tõenäoliselt rohkem, võtab rohkem aega ja tekitab suuremat vastuseisu kui skanner;

15.

leiab, et turvaskannerite kasutamine, kui on paigas asjakohased ettevaatusabinõud, on parem valik, kui teised vähemnõudlikud meetmed, mis ei tagaks kaitse osas sarnast tulemust; tuletab meelde, et lennundusjulgestuse valdkonnas peaksid meie põhiprioriteetideks jääma luureteabe kasutamine kõige laiemas tähenduses ja hästi koolitatud lennujaama julgeolekutöötajad;

16.

leiab, et muresid ja nõudeid privaatsuse ja tervislikkuse osas saab saadavaoleva tehnoloogia ja meetoditega lahendada; et praegu arendatav tehnoloogia on paljulubav ning et kasutada tuleb saadavolevatest tehnoloogiatest parimat;

17.

on seisukohal, et see, kas turvaskannerid paigaldatakse või mitte jääb ELi liikmesriikide vastutada ja otsustada, on siiski seisukohal, et skannerite kasutamise parem ühtlustamine on vajalik Euroopa ühtse lennundusjulgestuse ruumi loomiseks;

18.

leiab, et kui ELi liikmesriigid paigaldavad turvaskannerid, peavad need vastama ELi kõikidele liikmesriikidele määratud miinimumstandarditele ja nõuetele, ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kohaldada rangemaid meetmeid;

19.

on seisukohal, et liikmesriigid peaksid täiendama kontrollpunkte ja turvameeskondi, tagamaks, et turvaskannerite paigaldamine ei mõjuta reisijaid;

20.

on seisukohal, et kontrolli läbivatele inimestele peaks jääma võimalus valida, kas kasutada turvaskannerit, ning sellest keeldumise korral oleks nad kohustatud läbima kontrolli alternatiivse meetodiga, mis tagab samal tasemel tõhususe nagu turvaskannerid ning austab täielikult nende õigusi ja väärikust; rõhutab, et niisugune keeldumine ei tohiks anda alust reisija kahtlustamiseks;

21.

tuletab meelde, et Euroopa ja riiklikke õigusakte tuleb rakendada kookõlas ALARA (As Low As Reasonably Achievable) põhimõttega;

22.

kutsub liikmesriike üles kasutama tehnoloogiat, mis on inimese tervisele kõige ohutum ja pakub aktsepteeritavaid lahendusi inimeste privaatsuse kaitsmise seisukohast;

23.

leiab, et kokkupuude kumulatiivse ioniseeriva kiirgusega ei tohiks olla lubatud; on seepärast seisukohal, et igasugune ioniseerivat kiirgust kasutav tehnoloogia peaks olema turvakontrollis selgelt välistatud;

24.

palub komisjonil järgmise teadusuuringute raamprogrammi raames uurida võimalust sellise tehnoloogia kasutuselevõtuks, mis on kõigile inimestele täiesti ohutu ning samas tagab lennuohutuse;

25.

kutsub liikmesriike üles korrapäraselt jälgima turvaskanneritega kokkupuutumise pikaajalist mõju, võttes arvesse uusi arenguid teaduses, ning kontrollima, et seadmed on õigesti paigaldatud ning neid kasutatakse ja juhitakse nõuetekohaselt;

26.

nõuab, et tervise ja suhtlemisvõime seisukohast tundlike reisijate – nagu rasedad naised, lapsed, kõrges eas inimesed, puudega inimesed ja meditsiiniliste implantaatide (milleks võivad olla ortopeedilised proteesid või stimulaatorid) kandjad – kohtlemisel võetaks õiglasel ja isiklikul viisil arvesse nende eripärasid; sama peab kehtima ka inimeste suhtes, kellel on kaasas ravimid ja/või meditsiiniseadmed, mis on vajalikud nende tervisliku seisundi säilitamiseks (nt süstlad, insuliin);

27.

usub, et peaks kasutama ainult nn kriipsujuku kujutist ning rõhutab, et kehakuvandeid ei tohi teha;

28.

rõhutab, et skaneerimisel saadud andmeid ei tohi kasutada muul eesmärgil kui keelatud objektide tuvastamine, neid andmeid võib kasutada ainult skaneerimistoiminguks kuluva aja jooksul, need tuleb hävitada kohe, kui isik on turvakontrolli läbinud ning neid ei tohi säilitada;

29.

leiab, et töökorra eeskirjad peavad tagama, et isikute väljavalimine toimuks pisteliselt ja et reisijate valimine, kes turvaskanneri peavad läbima, ei toimuks diskrimineerimise alusel;

30.

rõhutab, et igasugune profileerimine (näiteks soo, rassi, nahavärvi, etnilise päritolu, geneetiliste joonte, keele, usu või tõekspidamiste põhjal) menetluses enne kehaskaneerimisele suunamist või seoses kehaskaneerimisest keeldumisega ei ole vastuvõetav;

31.

on seisukohal, et kõik turvaskannerid peaksid kasutama kriipsukuju, et kaitsta reisijate identiteeti ja tagada, et neid ei saaks ühegi kehaosa kujundi järgi tuvastada;

32.

rõhutab, et kasutatav tehnoloogia ei tohi võimaldada andmete säilitamist või salvestamist;

33.

tuletab meelde, et turvaskannereid tuleb kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta;

34.

rõhutab, et liikmesriikidel, kes otsustavad turvaskannereid kasutada, peaks olema subsidiaarsuse põhimõtte alusel võimalus kohaldada rangemaid norme, kui on kindlaks määratud ELi õigusaktides kodanike ja nende isikuandmete kaitse kohta;

35.

leiab, et kontrollitavad isikud peavad saama enne kogu vajaliku teabe, eelkõige asjaomase skanneri toimimise kohta, samuti õiguse kohta väärikuse ja privaatsuse kaitsele ja andmekaitsele ning võimaluse kohta skanneri läbimisest keelduda;

36.

palub komisjonil integreerida oma teavituskampaaniatesse lennureisijate õiguste kohta peatükk, mis hõlmab ka reisijate õigusi seoses turvakontrollide ja turvaskanneritega;

37.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et turvatöötajad saaksid spetsiaalse väljaõppe turvaskannerite kasutamiseks nii, et oleks kaitstud reisijate põhiõigused, isiklik väärikus, andmekaitse ja tervis; on sellega seoses seisukohal, et turvaskanneritega tegelevatele turvatöötajatele oleks vaja käitumisjuhist;

38.

tuletab meelde oma 5. mai 2010 seisukohta lennundusjulgestustasude osas;

39.

leiab, et julgestustasud peavad olema läbipaistvad ning neid tuleks kasutada üksnes julgestuskulude kaitseks ning et liikmesriigid, kes otsustavad rakendada rangemaid meetmeid, peavad katma sellest tulenevad lisakulud;

40.

teeb nõukogule ülesandeks võtta viivitamatult vastu esimese lugemise seisukoht lennundusjulgestustasude osas, sest lennundusjulgestuse ja lennundusjulgestustasudega seotud õigusaktid on omavahel tihedalt seotud;

41.

teeb ettepaneku märkida iga reisija piletile julgeolekumeetmete kulud;

42.

kordab ja kinnitab oma seisukohta, et keeld kanda kaasas vedelikke peaks lõppema 2013. aastal, nagu on ELi õigusaktides sätestatud; kutsub seepärast kõiki osapooli, komisjoni, liikmesriike ja majandusharu üles tegema tihedat koostööd, et tagada vedelike lennuki pardale kaasavõtmise piirangute tühistamine reisijate huvides;

43.

kutsub liikmesriike ja lennujaamasid üles tegema kõike vajalikku, et asjakohane tehnoloogia oleks õigeaegselt saadaval, et vedelike transpordikeelu lõppemine ettenähtud ajal ei tooks kaasa turvalisuse vähenemist;

44.

leiab, et kõik asjaomased pooled peaksid tegema kõik vajaliku, et üleminek vedelike, aerosoolide ja geelide keelustamisest nende kontrollimisele toimuks kõige tõhusamal ja ühtsemal moel, tagades alati reisijate õigused;

45.

leiab, et lasti ja posti kontrollimine, mis põhineb riskianalüüsil, peab olema nende transpordiga kaasnevate ohtudega proportsionaalne ning tagama asjakohase turvalisuse, eelkõige kui kaupa ja posti transporditakse reisijate lennukites;

46.

tuletab meelde, et lasti 100 %-line skaneerimine ei ole teostatav; palub liikmesriikidel jätkata jõupingutusi määruse (EÜ) nr 300/2008 ja vastava komisjoni määruse (EL) nr 185/2010 rakendamisel, et tõhustada turvalisust kogu tarneahela ulatuses;

47.

leiab, et lasti ohutustase on liikmesriigiti endiselt erinev ning et ühise turvakontrolli eesmärgi nimel peavad liikmesriigid tagama olemasolevate meetmete õige rakendamise Euroopa lasti ja posti osas ning samuti tunnustama teiste liikmesriikide poolt heaks kiidetud kokkuleppelisi esindajaid;

48.

leiab, et liikmesriikide turvameetmeid lennulasti ja posti üle ning nende meetmete inspekteerimisi Euroopa Komisjoni poolt on tugevdatud ning peab seetõttu hädavajalikuks tehnilise aruande koostamist, et kindlaks määrata praeguse kaubaveosüsteemi nõrkused ja nende võimalikud lahendused;

49.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada kontrolli ja inspektsioone lasti üle, sealhulgas kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate tunnustamiseks, ja sellega seoses rõhutab rohkemate inspektorite vajadust riiklikul tasandil;

50.

rõhutab tolliinfo võimalikku tähtsust erisaadetistega seotud ohu hindamisel ja palub komisjonil jätkata oma tööd seoses elektroonilise tollisüsteemi võimaliku kasutuselevõtuga lennundusjulgestuses, toetudes eelkõige Euroopa Liidu impordi kontrollisüsteemi kavale (Import Control System), mille eesmärgiks on parandada tollide vahelist koostööd;

51.

palub komisjonil võtta kõik vajalikud meetmed ohutu kaubasaadetise tagamiseks kolmandatest riikidest, kus on nende päritolukoht, kindlaks määrata kriteeriumid kõrge riskiteguriga lasti tuvastamiseks ning täpsustada üheselt erinevate osapoolte vastutus;

52.

nõuab komisjonilt, et programmi ohutuse puhul võetaks arvesse kõiki asjaosaliste iseärasusi ning posti- ja kaubavahetuse ohutusmeetmete ühtlustamist seoses vajadusega tagada dünaamiline majandus, mis jätkuvalt soodustaks kaubavahetust, teenuste kvaliteeti ja elektroonilise kaubanduse arengut;

53.

nõuab komisjonilt ettepanekut lastiga seotud turvatöötajate hariduse ja koolituse ühtse süsteemi osas, et arvesse võtta julgeolekuvaldkonna kõige uuemaid tehnilisi arenguid;

54.

palub komisjonil ja liikmesriikidel teha lennundusjulgestuse alases riskianalüüsis ja luuresüsteemides koostööd Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ja kolmandate riikidega;

55.

palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni raames ülemaailmseid normatiive, et toetada kolmandate riikide pingutusi kõnealuste normatiivide rakendamisel, areneda turvameetmete vastastikuse tunnustamise suunas ning püüelda tõhusa ühtse turvakontrolli suunas;

56.

usub, et lennundusjulgestuse sektoris on komiteemenetlus, vähemalt kodanike õigusi mõjutavate meetmete puhul, sobimatu, ja nõuab Euroopa Parlamendi täielikku kaasamist kaasotsustamismenetluse kaudu;

57.

ootab, et komisjon teeks õigusakti ettepaneku võtta käesoleva ametiaja jooksul vastu määrus (EÜ) nr 300/2008 sel moel, et võetakse arvesse komisjoni enda 16. detsembri 2010. aasta avaldust seoses parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmisega, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes;

58.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.