5.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 33/65

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3, ning Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 9, 14, 106 ja 151, artikli 153 lõike 1 punkte j ja k, artikleid 159, 160, 161 ja 345 ning protokolli nr 26;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 36;

—

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille Euroopa Ühendus sõlmis 26. novembril 2009. aastal (1);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1370/2007 avaliku reisijateveoteenuse osutamise kohta raudteel ja maanteel (2);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (3), eriti selle artikli 1 lõiget 3;

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta otsust nr 1098/2008/EÜ vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta (4);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Ühenduse Lissaboni kava elluviimine: üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused Euroopa Liidus” (KOM(2006)0177) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta Euroopa Liidus (SEK(2006)0516);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa uus kohustus – üldhuviteenuste pakkumine (sh sotsiaalvaldkonnas)” (KOM(2007)0725);

—

võttes arvesse komisjoni talituste töödokumente „Korduma kippuvad küsimused seoses komisjoni 28. novembri 2005. aasta otsusega EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ning seoses ühenduse raamistikuga, mis reguleerib avalike teenuste eest makstava hüvitisena antavat riigiabi” (SEK(2007)1516) ja „Korduma kippuvad küsimused seoses sotsiaalvaldkonna üldhuviteenuste riigihankeeeskirjade kohaldamisega” (SEK(2007)1514);

—

võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Juhend Euroopa Liidu riigiabi, riigihanke ja siseturu eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste, eelkõige üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste suhtes” (SEK(2010)1545);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020) ning parlamendi 16. juuni 2010. aasta resolutsiooni selle teatise kohta (5);

—

võttes arvesse komisjoni esimest iga kahe aasta järel esitatavat aruannet üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta (SEK(2008)2179) ja teist iga kahe aasta järel esitatavat aruannet üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta (SEK(2010)1284) (6);

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitust tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (7);

—

võttes arvesse komisjoni teatist finantssektori maksustamise kohta (KOM(2010)0549) koos kaasneva talituste töödokumendiga (SEK(2010)1166);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt – Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus” (KOM(2010)0608);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse teenusteturu toimivuse parandamine, tuginedes teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikuse hindamise tulemustele” (KOM(2011)0020) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2011)0102) teenuste direktiiviga ette nähtud vastastikuse hindamise kohta;

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Iga-aastane majanduskasvu analüüs: Euroopa Liit võtab igakülgseid kriisimeetmeid” (KOM(2011)0011);

—

võttes arvesse volinik Andori avaldust Lissaboni lepingu sotsiaalsätete kohta (8);

—

võttes arvesse 9. mai 2010. aasta Monti aruannet „Ühtse turu uus strateegia Euroopa majanduse ja ühiskonna teenistuses” (9);

—

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee 2008. aastal koostatud aruannet ühenduse eeskirjade kohaldamise kohta üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste suhtes (10);

—

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee 2010. aastal koostatud aruannet „Euroopa vabatahtlik sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik” (11);

—

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee 2010. aasta ühisaruannet sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse kohta (12);

—

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee 2011. aasta aruannet Euroopa 2020. aasta strateegia sotsiaalse mõõtme hindamise kohta (13);

—

võttes arvesse septembris 2007 Lissabonis, oktoobris 2008 Pariisis ning oktoobris 2010 Brüsselis toimunud üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste foorumite järeldusi ja soovitusi (14);

—

võttes arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 16. ja 17. detsembri 2008. aasta, 8. ja 9. juuni 2009. aasta ning 6. ja 7. detsembri 2010. aasta kohtumiste järeldusi (15);

—

võttes arvesse järgmisi Euroopa Liidu Kohtu otsuseid:

—

võttes arvesse Regioonide Komitee 6. detsembri 2006. aasta arvamust komisjoni teatise „Ühenduse Lissaboni kava elluviimine: üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused Euroopa Liidus” kohta (16);

—

võttes arvesse oma 6. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa tulevase sotsiaalse mudeli kohta (17);

—

võttes arvesse oma 27. septembri 2006. aasta resolutsiooni üldhuviteenuseid käsitleva komisjoni valge raamatu kohta (18);

—

võttes arvesse oma 14. märtsi 2007. aasta resolutsiooni üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta Euroopa Liidus (19);

—

võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemise kohta ELis (20);

—

võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta (21);

—

võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (22);

—

võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni uute arengute kohta riigihangetes (23);

—

võttes arvesse oma 10. märtsi 2011. aasta deklaratsiooni Euroopa vastastikuste kindlustusandjate, ühingute ja sihtasutuste vormi loomise kohta (24);

—

võttes arvesse Eurofoundi 2003. ja 2007. aasta elukvaliteedi uuringute tulemusi (25);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0239/2011),

A.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 3 kohaselt on liikmesriikide eesmärk elu- ja töötingimuste pidev parandamine ja liidu eesmärk kodanike heaolu ning see saavutatakse Euroopa säästva arengu kaudu, mis põhineb tasakaalustatud majandusarengul, ülimalt konkurentsivõimelisel ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamisele orienteeritud sotsiaalsel turumajandusel, mille sihiks on täielik tööhõive ning sotsiaalne progress, keskkonna kaitsmisel ja parandamisel, sotsiaalse tõrjutuse, diskrimineerimise ja ebavõrdse tervishoiuteenustele juurdepääsu vastasel võitlusel, sotsiaalse õiguse ja sotsiaalkaitse edendamisel, naiste ja meeste võrdõiguslikkusel, põlvkondadevahelisel solidaarsusel ning lapse õiguste kaitsel;

B.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse nõudeid, mis on seotud tööhõive kõrge taseme edendamise, piisava sotsiaalkaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega;

C.

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 14 ja protokollis nr 26 käsitletakse selgesõnaliselt üldist huvi pakkuvaid teenuseid, mille hulka kuuluvad üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused; ja arvestades kinnitust, et riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel on peamine roll ning laialdane otsustusõigus üldist majandushuvi pakkuvate teenuste pakkumisel, tellimisel ja korraldamisel ning aluslepingud ei mõjuta liikmesriikide volitusi mittemajanduslike üldist huvi pakkuvate teenuste pakkumisel, tellimisel ja korraldamisel;

D.

arvestades, et juurdepääs üldhuviteenustele on põhiõigusena osa inimõiguste ülddeklaratsioonis tunnustatud majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest õigustest;

E.

arvestades, et seega võib üldiselt kättesaadavate, kõrge kvaliteediga, juurdepääsetavate ja taskukohaste üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste pakkumist, nagu seda käsitleb komisjoni 2007. aasta teatis üldhuviteenuste kohta Euroopas, pidada Euroopa sotsiaalse mudeli oluliseks tugisambaks ning hea elukvaliteedi ja ELi tööhõive-, sotsiaalsete ja majanduseesmärkide saavutamise aluseks;

F.

arvestades, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused, eriti laste, eakate ja muude ülalpeetavate hooldusteenuste kättesaadavus, on vajalikud naiste ja meeste võrdse osalemise tagamiseks tööturul, hariduses ja koolituses;

G.

arvestades, et sektoriline ja kutsealane eraldatus sotsiaalteenuste valdkonnas avaldab negatiivset mõju töötingimustele ja palgatasemele ning tasustamata kodust tööd teevad ning laste ja eakate eest hoolitsevad peamiselt naised;

H.

arvestades, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste laiendamine on olnud tõukejõuks suurema arvu naiste kaasamisel tööturule;

I.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 2 ja artikli 5 lõikes 3 käsitletakse subsidiaarsust kohalikul tasandil, tunnustatakse ametlikult piirkondlikku ja kohalikku omavalitsust ning arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 26 artikkel 1 tunnustab riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste peamist rolli ja laialdast otsustusjõudu üldist majandushuvi pakkuvate teenuste pakkumisel, tellimisel ja korraldamisel kasutajate vajadustele lähimal viisil,

1.

on seisukohal, et üldist huvi pakkuvatel sotsiaalteenustel, nende kasutajatel ja osutajatel on üldhuviteenuste üldise iseloomuga võrreldes rida eriomadusi; üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused, nagu on määratlenud liikmesriigid, hõlmavad kohustuslikke ja täiendavaid sotsiaalkindlustusskeeme ning üldiselt kättesaadavaid teenuseid, mida osutatakse otse inimesele eesmärgiga tõsta kõikide elukvaliteeti; neil on ennetav ja sotsiaalset sidusust ning kaasatust soodustav roll ja nad muudavad põhiõigused teostatavaks, nagu on väljendatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis;

2.

tunnistab, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste puhul on kaks vastanduvat faktorit, mida tuleb sobitada: ühelt poolt subsidiaarsuse põhimõte, mis toetab liikmesriikide riigiasutuste vabadust määratleda, korraldada ja rahastada üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid nii, nagu nad õigeks peavad, koostoimes proportsionaalsuse põhimõttega; ja teisest küljest ühenduse ja liikmesriikide aluslepingu kohane vastutus vastavate pädevusvaldkondade eest;

3.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid säilitaksid kergesti kättesaadavad, taskukohased ja kvaliteetsed sotsiaalteenused kiire majanduskasvu perioodiga võrdsel tasemel ning tagaksid nende teenuste kättesaadavuse soost, sissetulekust, rassist või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, puudest, vanusest, seksuaalsest sättumusest või tööhõivetingimustest olenemata; on seisukohal, et sotsiaalteenused on soolise võrdõiguslikkuse tagamise seisukohast otsustava tähtsusega, sest koos tervishoiu- ja lastehoiuteenustega on neil väga oluline osa jõupingutustes, mille eesmärk on suurendada naiste tööhõive määra ja võrdsust üldisemalt;

4.

rõhutab tungivalt vajadust hoida ära sellise olukorra tekkimine, kus praegune finants- ja majanduskriis ning edasised majanduslikud väljavaated seavad ohtu üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste arengu, sest see pidurdaks pikas perspektiivis tööhõive- ja majanduskasvu ELis, maksude laekumist ning naiste ja meeste võrdsuse edendamist;

5.

palub komisjonil ja liikmesriikidel viia läbi erinevate üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste soolise mõju hindamine ja tagada, et kavandatavate ELi meetmete soolise võrdõiguslikkuse perspektiivist hindamisest saab korrapärane ja läbipaistev, käegakatsutavaid tulemusi andev protsess ning et kõigi ELi ja riiklike kavade ja poliitikameetmete puhul arvestatakse eelarve koostamisel soolise võrdõiguslikkusega; palub ühtlasi komisjonil lisada oma järelevalvearuannetesse ka soolise võrdõiguslikkuse küsimus;

6.

kutsub liikmesriike tagama pere- ja tööelu ühitamise poliitika abil juurdepääsu kättesaadavatele, taskukohastele, kvaliteetsetele ja mitmekesistele lastehoiuvõimalustele, mida on kirjeldatud ka Barcelona eesmärkides, ning parandama eakatele ja ülalpeetavatele osutatavaid hooldusteenuseid, mis on oluline samm naiste ja meeste võrdsuse suunas, sest lastehoiuteenused mitte ainult ei hõlbusta naiste osalemist tööturul, vaid loovad ka töökohti; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmeid, et tunnustada tasustamata koduse töö tegijaid ning laste ja eakate eest hoolitsejaid, kes on peamiselt naised ja kellel on sotsiaalsüsteemide jätkusuutlikkuse seisukohast väga oluline roll;

7.

rõhutab, et sotsiaalteenuse üldist huvi pakkuv olemus ei sõltu teenuse valdkonnast, vaid viisist, kuidas teenust osutatakse, kusjuures selleks on mitmeid pidepunkte, nagu näiteks mittetulunduslik staatus või toetusesaajate mittevalimine;

8.

rõhutab, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osas peab subsidiaarsuse põhimõttel olema siseturueeskirjade suhtes eesõigus;

9.

rõhutab, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste väljakujundamise, rahastamise ja osutamise üle otsustamine peab põhimõtteliselt olema liikmesriikide ja kohalike asutuste pädevuses; Euroopa Parlament austab ja toetab seda põhimõtet ja kutsub Euroopa institutsioone üles selle seisukohaga liituma;

10.

rõhutab, et selleks, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused saaksid täita oma ülesannet, ei või nad olla kättesaadavad üksnes ebasoodsas olukorras olevatele ning haavatavatele inimestele vaid nad peavad olema üldiselt juurdepääsetavad ja sõltumatud tervisest või sissetulekust, tagades võrdse juurdepääsu kõige enam ohustatud inimestele vastavalt liikmesriikide õigusele ning tavadele;

11.

rõhutab, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste struktureeriv ja kaasav põhiolemus toetab asjakohasel, kasulikul ja tulemuslikul moel kõigi piirkondade arengut, võimaldades riigi ning kohalike või piirkondlike ametiasutuste osalust avaliku ja erasektori rahastamise abil; on arvamusel, et nende teenuste säilitamine maa- ja ebasoodsas olukorras olevates piirkondades on eriti oluline, ning rõhutab ühtlasi, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused aitavad olulisel määral vältida killustatud ja marginaalsete kogukondade eraldamise ohtu;

12.

rõhutab, et üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid rahastavad peamiselt liikmesriigid, kuna see kuulub peamiselt nende kompetentsi; leiab sellest hoolimata, et Euroopa Liit võib tähtsat rolli täita ja abistada liikmesriike nende kaasajastamisel ja uute tingimustega kohandumisel ning võib seoses teenuste kvaliteedi ja ulatusega kodanike vajadustele hääle anda;

13.

rõhutab, et on hädavajalik hinnata sotsiaalseid tagajärgi ja liberaliseerivate meetmete mõju inimeste elule sektorites, mis on sotsiaalarengule esmatähtsad;

14.

rõhutab, et oluline on tugevdada ühisturu sotsiaalset mõõdet ja võtta paremini arvesse üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste eriomadusi, rõhuasetusega pragmaatilisele lähenemisviisile, mille puhul kõnealuste teenuste puhul on esmased omadused juurdepääsetavus, universaalsus, õiglus, kvaliteetsus ja tõhusus;

15.

toetab Monti aruandes esitatud soovitust, et ELi seadused tunnustaksid lairibainternetti ja põhilisi pangandusteenuseid, kuna liikmesriikide poolt tagatud teenused on universaalsed ja kõikidele kättesaadavad;

16.

rõhutades samal ajal, et üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid ei tohi defineerida nende majandusliku mõju kaudu, nimetab komisjoni teist iga kahe aasta järel esitatavat aruannet ja kinnitab, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused annavad olulise majandusliku panuse töökohtade, majandusliku tegevuse ja ostujõu valdkonnas ning et tervishoiu ja sotsiaalteenuste sektor moodustab 5 % majandustoodangust ning annab tööd 21,4 miljonile inimesele; märgib, et Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse aruandes „Avalike teenuste kaardistamine” kinnitatakse samuti, et tervishoiualane ja sotsiaaltöö moodustab ELi tööhõivest 9,6 % ning 9,4 % SKPst; märgib, et 2008. aasta tööjõu-uuringu kohaselt on 79 % tervishoiuteenuste, 81 % hoolekandeasutuste teenuste ja 83 % sotsiaalteenuste valdkonnas töötajatest naised; märgib samuti, et VKEde esindusorgan – Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliit – on seisukohal, et VKEdel on edukaks toimimiseks vaja kvaliteetseid ja tõhusaid üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid; kutsub liikmesriike üles võtma arvesse ka soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid; märgib, et kõigile avatud tööturu edendamine, ennetustegevus ja rehabilitatsioon toovad pikemas perspektiivis kaasa kulude kokkuhoiu ja teenuste kvaliteedi paranemise;

17.

rõhutab, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused aitavad kaasa tõhusale kodanikualgatusele ja nende eesmärk on kollektiivse solidaarsuse vorme rakendades luua sotsiaalset, territoriaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust;

18.

rõhutab, et liikmesriikide sotsiaalteenuste ja sotsiaalkaitsesüsteemide raames on piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel keskne roll üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste määratlemisel, rahastamisel, pakkumisel ja suunamisel; hinnanguliselt moodustab kohaliku ja piirkondliku omavalitsussektori osa 15,9 % ELi 27 liikmesriigi SKPst, kusjuures kohalike omavalitsuste arvele langeb 12,9 % ning sektori sotsiaalkaitsekulud moodustavad 3 % SKPst (378,1 miljardit eurot) (26);

19.

on veendunud, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused peaksid üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste valdkonnas rohkem rakendama avaliku ja erasektori partnerlust, et seeläbi suurendada nende teenuste tõhusust ja kättesaadavust;

20.

juhib tähelepanu sellele, et Eurofoundi elukvaliteedi uuringutest (27) ilmneb, et üldhuviteenuste, sh üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste pakkumine ning arendamine on üks olulisemaid viise kodanike elukvaliteedi parandamiseks, täieliku ühiskonda kaasamise tagamiseks ja sotsiaalse ning territoriaalse sidususe saavutamiseks; rõhutab, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused on Euroopa sotsiaalmudeli peamine tugisammas, osa sellest, kuidas Euroopa ühiskonnad on üles ehitatud, ning et nende eesmärk on saavutada sotsiaalpoliitika eesmärgid ja muuta, sageli liikmesriikide sotsiaalkaitse süsteemide kaudu, üksikisikute ja rühmade sotsiaalsed õigused teostavateks;

21.

rõhutab vajadust edendada sotsiaalarengupoliitikat, mis tagab üldise juurdepääsu kvaliteetsetele avalikele teenustele, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele inimrühmadele, nagu üksikemad, naised, vanurid, lapsed, immigrandid ja puudega inimesed;

22.

rõhutab, et ei ole kohane kasutada üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele eraldatud riiklikke vahendeid muuks, kui teenuse otstarbe täitmiseks, ning peale teenuse osutamisest tingitud mõistlike kulutuste personalile ning üldkulude ei tohi mitte mingit osa kõnealusest rahalisest eraldisest muuks otstarbeks kasutada; on seisukohal, et äriettevõtjate õigustatud eesmärk maksimeerida tulusid, satub lubamatult vastuollu üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste põhimõtete ja eesmärkidega; on seisukohal, et seal, kus liikmesriikide ametiasutused valivad üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kaudse osutamise, tuleb kaitsta üldist huvi, leiab samuti, et ametiasutused peavad kvaliteeti, innovatsiooni, tõhusust ning tasuvust tagades toetama sotsiaalmajanduslikke ettevõtteid, kus kasum reinvesteeritakse teenindusse ja innovatsiooni, ning julgustama selliseid ettevõtteid tegutsema varustajatena;

23.

rõhutab riigi traditsioonilist rolli üldist huvi pakkuvate teenuste osutajana, leiab samas, et asjaomase sektori avamine erateenusepakkujatele parandab kättesaadavust ja suurendab tarbijale pakutavat valikut;

24.

kinnitab oma pühendumust kaasaegsetele ja kõrgekvaliteedilistele üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele, mis on vahendiks, et viia ellu Euroopa projektis kehastuvaid väärtusi, nt võrdsus, solidaarsus, õigusriik ja inimväärikuse austamine, samuti ka kättesaadavuse, universaalteenuse, tõhususe, ressursside ökonoomse kasutamise, järjepidevuse, lõpptarbijate läheduse ja läbipaistvuse põhimõtteid;

25.

rõhutab, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste pakkumisega tegelevad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused vajavad oma teenuste ja kulutuste jaoks õiguskindlust ning kuigi teabe- ja selgitusteenistus ning hiljuti avaldatud komisjoni suunised on väga olulised, ei anna need vajalikku õiguskindlust ning see takistab üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste pakkujaid oma missiooni täitmast;

26.

rõhutab, et riiklikud ja kohalikud omavalitsused vastutavad selle eest, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste korrektne toimimine oleks tagatud ning säiliks kõrge kvaliteet;

27.

on seisukohal, et ei ole tõhus ega demokraatlikult vastuvõetav, et õigusloome praeguse tõlgenduse tulemusel eeldatakse Euroopa Kohtult küsimuste lahendamist, mis käsitlevad ühtse turu eeskirju seoses üldist huvi pakkuvate teenustega, mille hulka kuuluvad ka üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused, ning peab seda selgeks õiguskindlusetuse märgiks; juhib tähelepanu pikka aega kestnud sidusrühmade dialoogile selles küsimuses ja kutsub komisjoni üles lõpuks tegutsema;

28.

rõhutab, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused on Euroopa majandusliku tuleviku jaoks vältimatult vajalikud, kuid need on mõnedes liikmesriikides majandus- ja panganduskriiside ning valitsuste kokkuhoiuprogrammide tõttu tugeva surve all, mille tulemusena nõudmine nende teenuste järele veelgi kasvab; üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused on kriiside ajal toiminud hädavajaliku automaatse sotsiaalmajandusliku tasakaalustajana, eelkõige sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu;

29.

rõhutab, et praeguses ebakindlas olukorras seoses majanduskasvu ja tööhõivega suureneb vajadus üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste järele pidevalt, samal ajal kui demograafilised muutused loovad uusi vajadusi; rõhutab, et üldist huvi pakkuvate teenuste võimaldamise praeguseks võtmeprobleemiks on nende kvaliteedi ja ulatuse säilitamine, ning, arvestades nende tähtsust ja absoluutset vajalikkust, nende teenuste tõhustamine, et nad täidaksid ka edaspidi oma tähtsat osa ELi 2020. aasta sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide saavutamisel tööhõive ja vaesuse vähendamise valdkonnas;

30.

juhib tähelepanu asjaolule, et majandus- ja finantskriis ja liikmesriikide kohaldatav kokkuhoiupoliitika ei tohiks kallutada üldist huvi pakkuvatesse sotsiaalteenustesse investeerimist vältima, vaid vastupidi, võttes arvesse nende tähtsust ja kindlat vajalikkust, tuleb neid teenuseid tugevdada, et rahuldada inimeste vajadused;

31.

juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on tagada, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused lihtsustaksid sotsiaalmajutuse kättesaadavust puudustkannatavate või tõrjutuse ohus naiste ning soolise vägivalla ohvriks langenud naiste jaoks, mõlemal juhul eriti siis, kui neil on ülalpeetavaid lapsi;

32.

osutab vajadusele tunnustada senisest rohkem sotsiaalteenuste sektoris töötavaid inimesi, kellest enamik on naised, sest nende töö on raske, nõuab hoolivat suhtumist ja suurt isiklikku pühendumist ning neid töökohti ei peeta ühiskonnas eriti prestiižikaks;

33.

on seisukohal, et solidaarsuspõhimõtte järgmiseks ja Euroopa Liidu tugevdamiseks tuleb kriisi ning selle põhjustatud tööpuuduse ja vaesus suurenemise probleemi lahendamiseks muuta ELi ja liikmesriikide tasandi kulutused tõhusamaks ja tulemuslikumaks, tugevdada struktuurifonde, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi, ning kasutada uusi vahendeid, näiteks projektivõlakirju;

34.

on seisukohal, et kvaliteetsete üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste tagamiseks peavad liikmesriikide valitsused looma üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele piisava finantsraamistiku, mis tagab teenuste järjepidevuse stabiilse rahastamise ning teenuste osutajatele ja selles osalevatele isikutele inimväärse sissetuleku, töötingimused ja koolituse;

35.

rõhutab ühtlasi, et mis tahes üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid puudutavate volituste üleandmisel liikmesriikidelt piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele tuleb ette näha kooskõlastamise mehhanism, et vältida erisusi eri piirkondades pakutavate teenuste kvaliteedis, ning sellega peab kaasnema ressursside ülekandmine, mis võimaldab jätkuvalt pakkuda kvaliteetseid, kõigile kättesaadavaid ja kasutajate õigustele ja vajadustele tulemuslikult vastavaid teenuseid;

36.

on seisukohal, et kvaliteetsete üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste säilitamiseks on liikmesriikidel vaja uusi tuluallikaid, ning kutsub komisjoni kiiresti koostama teostatavusuuringut, mis põhineb Euroopa Liidu riigipeade 11. märtsi 2011. aasta otsusel (28);

37.

on veendunud, et Euroopas valitseb laialdane üksmeel selles osas, et üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused on kodanike heaolu ja tõhusa majanduse tagamiseks olulised, ja kuigi on tehtud mõningaid edusamme raskuste ületamisel, mida niisuguseid teenuseid käsitlevate ELi eeskirjade kohaldamine teenuste osutajatele ja arendajatele põhjustab, puudub siiani nii komisjonis, nõukogus kui ka nende vahel üksmeel edasiste praktiliste meetmete rakendamise kohta sidusrühmade osutatud takistuste kõrvaldamiseks;

38.

rõhutab, et aluslepingutega kohustatakse ELi ja liikmesriike kujundama sotsiaalset turumajandust ning säilitama Euroopa sotsiaalmudelit; rõhutab, et liikmesriigid ja kohalikud omavalitsused võivad vabalt otsustada, kas rahastada ja osutada üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid otse või muul viisil, kasutades kõiki olemasolevaid vahendeid, kaasa arvatud pakkumismenetluse alternatiivid, tagamaks, et sotsiaalsed eesmärgid saavutatakse ja neid ei takistata turueeskirjade kohaldamisega turuvälistele teenustele; rõhutab, et vaja on toetavat keskkonda, mis edendaks teenuste osutamisel kvaliteeti, kättesaadavust, taskukohasust ja tõhusust, hõlbustades teenuseosutajate algatusvõime arengut, mis võimaldab neil üldsuse vajadusi ennetada;

39.

rõhutab, et teenuse kvaliteet peab tuginema regulaarsele ja integreeritud konsulteerimisele kasutajaga, sest ennekõike peab teenus vastama kasutajate vajadustele;

40.

võtab teadmiseks oma ülalnimetatud 10. märtsi 2011. aasta deklaratsiooni Euroopa vastastikuste ühingute, liitude ja sihtasutuste põhikirja loomise kohta ning vajaduse paremini tunnustada sotsiaalmajanduse toimijaid, kaasa arvatud kooperatiivid, kes tegutsevad üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutamisel ning sotsiaalmajanduse korraldamisel ja juhtimisel; kutsub komisjoni võtma riikliku ja ELi tasandi mõjuhinnangute alusel vajalikke meetmeid, et esitada ettepanekud liitude, vastastikuste ühingute ja sihtasutuste Euroopa põhikirja kohta, mis võimaldaks neil tegutseda riikideülesel tasandil;

41.

tervitab riigiabi läbivaatamist, mille algatas volinik Almunia, ning nõuab riigiabi kontrollimise peamiste põhimõtete selgitamist, et suurendada õiguskindlust, läbipaistvust ja selgust mõistete puhul nagu „ülesande andmise akt” ja „ametiasutused”; eeskirjade eristamisel ja avalike teenuste osutamise kohustuste hüvitiste arvutamisel, kus tuleks arvesse võtta muu hulgas sotsiaalseid kriteeriume, teenuseosutaja erijooni ning mitmeid väliseid kaalutlusi, mis on seotud teenuste osutamisega, nt sotsiaalne lisandväärtus ja kogukonna kaasamine;

42.

tunneb heameelt komisjoni hinnangu üle 2005. aasta Monti-Kroesi paketile; nõuab selle paketi läbivaatamist, et suurendada õiguskindlust, lihtsustada eeskirju, nt üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutajate ülemääraste hüvitiste maksmise kontrolli kohta ning suurendada eeskirjade kohaldamise paindlikkust, samuti kaaluda teatamise erandite laiendamist kooskõlas haiglate ja sotsiaalmajutuse näidetega; palub komisjonil uuesti hinnata üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele kohaldatava miinimumkünnise sobivat taset ning teha ettepanek süsteemi kohta, kus miinimumkünnise arvutamisel võetakse arvesse sisemajanduse koguprodukti, nii et iga liikmesriigi kohta saab arvutada konkreetsed miinimumkünnised, ennetades seega üldisest, kogu ELi hõlmavast künnisest tulenevaid konkurentsimoonutusi; nõuab tungivalt, et ülemääraste hüvitiste maksmise kontrolli kohaldataks vaid juhul, kui on kindlaks tehtud konkurentsieeskirjade tõsise rikkumise oht;

43.

juhib tähelepanu sellele, et tegevuste majanduslikuks või mittemajanduslikuks liigitamise aluseks ei ole sektor ise, teenust pakkuva üksuse staatus ega selle rahastamise viis, vaid see määratletakse tegevuse olemuse ning selle ennetava mõju põhjal;

44.

tuletab meelde, et peamine ei ole mitte majanduslike ja mittemajanduslike üldist huvi pakkuvate teenuste, sealhulgas üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste eristamine, vaid oluline on kehtestada ametiasutustele selge kohustus tagada teenuse hankimisel, et täidetakse teatavad üldist huvi pakkuvad ülesanded, mis niisuguseid teenuseid osutavatele ettevõtjatele on antud;

45.

nõuab kehtivate ELi õigusaktide raames majanduslike ja mittemajanduslike üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste eristamise kriteeriumide selgitamist ja muutmist ning üldist kokkulepet üldist huvi pakkuvate teenuste olemuse kohta, et tagada nende teenuste eesmärkide saavutamine;

46.

tunnistab, et vastastikune õppimine ja heade tavade jagamine inspireerib ja soodustab suuresti üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste jätkuvat kaasajastamist erinevates liikmesriikides ning nõuab tungivalt, et komisjon edaspidigi ennetavalt mainitud tegevusi algataks ja soodustaks, korraldades ka piirkondlike ja kohalike asutuste töötajate koolitamist ELi eeskirjade rakendamiseks üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste valdkonnas; rõhutab, et üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutajate ja kasutajate näidatud probleemid tuleb kiiresti ja pragmaatiliselt lahendada;

47.

nõuab, et komisjon üldhuviteenuseid käsitleva 2007. aasta teatise ning käimasoleva riigihanke ja riigiabi eeskirjade läbivaatamise järelmeetmena algataks reformimise, kohandamise ja selgitamise programmi, et toetada ning tunnustada üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste turuväliseid erijooni, et tagada täielik kooskõla mitte üksnes ühtse turu sätetega vaid ka aluslepingute sotsiaalsete kohustustega;

48.

on seisukohal, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 14 kohaselt lubatav ELi raammäärus üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta ei ole praegu keskne küsimus;

49.

on seisukohal, et sotsiaalkaitsekomitee on teinud ja teeb üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste üldise mõistmise ja rolli valdkonnas olulist tööd; märgib samas, et komitee aluslepingust tulenevad volitused (ELi toimimise lepingu artikkel 160) kehtestavad talle selgelt nõuandva staatuse ega võimalda kaasata tema liikmete hulka kodanikuühiskonna, Euroopa Parlamendi, sotsiaalpartnerite või muid esindajaid;

50.

teeb ettepaneku moodustada paljudest sidusrühmadest koosnev kõrgetasemeline töörühm, nagu üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste 3. foorumil soovitati, kusjuures see töörühm peaks olema avatud, paindlik ja läbipaistev, esindama üldjoontes kõiki sidusrühmi ning keskenduma sellele, et saavutada reformid, näiteks käesolevas raportis ja sellele lisatud arvamustes, üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste 3. foorumi soovitustes, komisjoni teises iga kahe aasta järel esitatavas aruandes, sotsiaalkaitsekomitee raportites ja samuti kõigis muudes asjakohastes ettepanekutes nimetatud poliitilised algatused; teeb ettepaneku, et töörühma juhiksid Euroopa Parlament ja sotsiaalküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik ning sinna kuuluksid parlamendi esindajad, asjaomased komisjoni volinikud, nõukogu esindajad ning üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kasutajaid ja pakkujaid esindavate sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, Regioonide Komitee, kohalike ametiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade esindajad; töörühm peaks tegema järgmist:

51.

nõuab üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste neljanda Euroopa foorumi korraldamist, et jätkata 2007. aasta Ferreira raporti algatust ning hinnata reformi kulgemist; samuti nõuab, et kavandatav töörühm esitaks neljandale foorumile eduaruande, andes foorumile järjepidevuse, suuna ja sisu;

52.

avaldab heameelt vabatahtlikkuse alusel rakendatava Euroopa kvaliteediraamistiku loomise üle ning nõuab, et põhimõtete rakendamist tuleks jälgida kavandatud kvaliteedikriteeriumide abil, sidusrühmi kaasava avatud koordineerimismeetodi menetluse teel;

53.

tunneb heameelt, et oma vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi teatise põhilisi algatusi käsitlevas lisas teeb komisjon ettepaneku luua valdkondlikul tasandil vabatahtlikkuse alusel rakendatav Euroopa kvaliteediraamistik, mis käsitleks sotsiaalteenuseid, hõlmates ka pikaajalist hooldust ja kodutuse probleemi; soovitab, et raamistik peaks hõlmama ka lastehooldust, puuetega inimesi ja sotsiaalmajutust ning selles tuleks olulise indikaatorina kasutada võimaluste võrdsust;

54.

palub Euroopa Komisjonil kattuvuste vältimiseks täpsustada vabatahtlikkuse alusel rakendatava kvaliteediraamistiku ja Promotheuse programmi vahelist seost; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid vabatahtlikkuse alusel rakendatavat kvaliteediraamistikku olemasolevate järelevalve ning kvaliteedi sertifitseerimissüsteemide koostamiseks või täiustamiseks vastavalt iga liikmesriigi vajadustele; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid kvaliteediraamistiku toimimist hindama põhiõiguste harta ja Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 26 alusel;

55.

rõhutab, et nii meeste kui naiste suhtes inimväärsed töötingimused, mis on stabiilsed ning vastavad liikmesriikide seadustele ja tavale, koos korrapärase kvaliteedikoolituse ning kasutajate osaluse ja neile õiguste andmisega, võttes arvesse soolist perspektiivi, on kvaliteetsete sotsiaalteenuste osutamiseks väga olulised; rõhutab, et vabatahtlikel on üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste valdkonnas väärtuslik roll, kuid nad ei saa asendada piisavat arvu professionaalse väljaõppega spetsialiste, nagu sotsiaaltöötajad ja üldine personal;

56.

kutsub liikmesriike üles soodustama töökohtade loomist ning sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuste sektori kasvupotentsiaali, pakkudes sisserändajatele ja ELi kodanikele korralikke töötingimusi ning juurdepääsu terviklikele sotsiaalkaitsesüsteemidele;

57.

leiab, et sotsiaaltöötajate täidetavate ülesannete seas tuleks eriline tähtsus anda tegevusele, mis süvendab motivatsiooni töötada, õppida või ettevõtlust alustada, eesmärgiga saavutada sõltumatus;

58.

on seisukohal, et vabatahtlikkuse alusel rakendatava kvaliteediraamistiku põhimõtteid võiks kasutada selleks, et neile toetudes määratleda teenuste kvaliteedi kriteeriumid, mida tuleks kohaldada avalike hangete, avalike pakkumiste ja hankelepingute, sealhulgas allhankelepingute muudetud eeskirjade suhtes;

59.

teeb ettepaneku, et vabatahtlikkuse alusel rakendatava kvaliteediraamistiku edasisel täiendamisel lisataks sellesse viide rahastamisele ja teenusosutaja staatusele;

60.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide parlamentidele ja valitsustele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.