15.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 11/8

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab äärmiselt oluliseks välja töötada praktilised ettepanekud meetmete kohta tagamaks, et ELi eri institutsioonid tegutsevad lähtuvalt oma pädevustest, et määratleda sobivad meetmed Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõigete 1 ja 2 ellurakendamiseks. Protsessi tuleks pidada võimaluseks suurendada ja tugevdada kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamise struktuure nii Euroopa kui ka liikmesriikide, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

1.2

Demokraatia keskmes on jätkuvalt esindusdemokraatia. Osalusdemokraatia on täiendav lähenemisviis ning mitte kunagi alternatiiv esindusdemokraatiale, millel põhineb kõigi meie riikide ühiskond. Samuti ei võistle omavahel kodanikuühiskonna dialoog ja sotsiaaldialoog; pigem on mõlemal aluslepingu sätete alusel oma konkreetne ja eraldiseisev roll.

1.3

On vaja viia ellu tõhus Euroopa Liidu lepingus sätestatud osalusdemokraatia, mis kajastaks Euroopa Liidu väärtusi ja identiteeti. Arvestades praegust majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist kriisi, on artikli 11 täielik rakendamine väga vajalik, kui Euroopa Liit tahab tugevdada oma demokraatlikku õiguspärasust Euroopa kodanike silmis. Lõpuks suudab Euroopa vältida äärmuslust, kaitsta oma demokraatlikke väärtusi ja luua ühise tulevikuga kogukonna vaid suurema läbipaistvuse, isevastutuse, kodanike ja organiseeritud kodanikuühiskonna osalemise kaudu nii liikmesriikides kui ka Euroopa tasandil.

1.4

Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõigete 1 ja 2 rakendamist tuleks näha kui olulist võimalust minna kaugemale praegustest kodanikuühiskonna konsulteerimise ja osalemise protsessidest, mida on arendatud Euroopa tasandil alates 2001. aasta valgest raamatust Euroopa avaliku halduse kohta. On juba arendatud kodanikuühiskonna osalemise erinevaid tavasid, kusjuures mõnda neist ei kasutata enam üksnes teabe jagamiseks ja neid võib pidada heaks näiteks, mille alusel ehitada üles struktureeritud raamistik Euroopa kodanikuühiskonna dialoogile, rakendades artikli 11 lõikeid 1 ja 2.

1.5

Seetõttu soovitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee järgmist:

1.6

See, kui komitee pühenduks suurel määral ja üha rohkem Euroopa avaliku ruumi kujundamisele, võib mõjutada komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamenti tegelema aktiivsemalt Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõigete 1 ja 2 rakendamisega ning seega andaprotsesside ja panuse tulemusi, mida hindaksid kõik institutsioonid ja Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonid.

2.1

Viimase 12 aasta jooksul on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teinud Euroopa kodanikuühiskonna dialoogi, selle esindusdemokraatiat täiendava rolli ja selle sotsiaaldialoogist erineva iseloomu määratlemisel suuri edusamme. Kodanikuühiskonna dialoogi määratletakse kui demokraatlikku ja avalikku arvamust kujundavat protsessi, mis võib toimuda eri vormides, sõltuvalt sellest, milliseid osalejaid kaasatakse. Komitee on kokku leppinud kodanikuühiskonna dialoogi osalejate ja kontseptsioonide määratluse ning selle, et see dialoog on seotud osalusvalitsemisega (1).

2.2

Komitee on ka veel kord kinnitanud subsidiaarsuse põhimõtet Euroopa Liidu tasandil. Ta on teinud ettepaneku tabeli kohta, milles on sätestatud 14 konkreetset kvantitatiivset ja kvalitatiivset kriteeriumi, et hinnata nende kodanikuühiskonna organisatsioonide esindavust, kes on valitud osa võtma horisontaalsest, vertikaalsest ja valdkondlikust kodanikuühiskonna dialoogist; ka on komitee määratlenud täpselt konsulteerimise (ülalt alla suunaline protsess) ja kodanikuühiskonna dialoogi (alt üles suunaline või pigem katkematu protsess) erinevused. Sel viisil on komitee aidanud kaasa Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 nüüdseks sätestatud institutsioonilistele saavutustele (2).

2.3

2009. aasta detsembris jõustunud Euroopa Liidu lepingus tunnistatakse ametlikult osalusdemokraatia rolli (kodanikuühiskonna dialoog, konsulteerimine, Euroopa kodanikualgatus). Artiklis 11 (3) täiendatakse ja tugevdatakse esindusdemokraatiat kui keskset institutsiooni (artiklid 10 ja 12) (4), andes seega kuju demokraatia uuenduslikule Euroopa mudelile.

2.4

Nüüd tuleb teha tööd selle nimel, et rakendada ka tegelikult artiklit 11, ning eelkõige tuleb alustada tööd lõigetega 1 ja 2, sest lõikes 3 sätestatud konsulteerimistavad on nüüdseks enamasti välja arendatud ja Euroopa kodanikualgatus on juba reguleeritud (5). Komitees saadud kogemus on meile õpetanud, et dialoogide jaoks kasutatavate tõhusate struktuuride olemasoluks on vaja täpset õigusraamistikku ja institutsioonilist järjepidevust.

2.5

2010. aasta märtsis kutsus komitee komisjoni üles „koostama kodanikuühiskonna dialoogi käsitlevat rohelist raamatut artikli 11 lõigete 1 ja 2 konkreetse väljaarendamise kohta, selleks et järele mõelda juba olemasoleva praktika üle, määratleda lähemalt menetlused ja põhimõtted, neid hinnata ja ühiselt koos organiseeritud kodanikuühiskonnaga teha parandusi, eelkõige luues selged struktuurid” (6). Aasta hiljem, 2011. aastal, korrati seda palvet komitee III rühma korraldatud erakorralisel koosolekul „Millised on osalusdemokraatia väljavaated Euroopas?” ning kiideti heaks osalusdemokraatia saavutamise tegevuskava (7).

2.6

Komitee märgib, et – välja arvatud konsulteerimistavad ja 1. aprillil 2012. aastal jõustunud Euroopa kodanikualgatuse reguleerimine – ei ole eri institutsioonides tehtud edusamme kodanikuühiskonna dialoogi käsitlevate sätete suhtes (artikli 11 lõiked 1 ja 2) ning et sel teemal rohelise raamatu koostamise nõudmisele ei ole veel positiivset vastust saadud.

2.7

Pealegi on kogu Euroopas levinud struktuurne majanduskriis, mis seab küsimuse alla kogu ELi integratsiooni alused ning soodustab kahetist ohtlikku nähtust. Ühelt poolt on selleks naasmine valitsusvaheliste läbirääkimiste juurde, et leida kriisile lahendus, korraldades üha sagedamini ELi tippkohtumisi, teisalt aga inimeste ja nende organisatsioonide ning ELi institutsioonide üksteisest eemaldumine. Selle kõrval levib arusaam, et EL ei ole võimeline leidma kriisist väljapääsu, vaid kehtestab kokkuhoiumeetmeid, mis mõjutavad kõigi eurooplaste elu, ning et tehtavaid valikuid käsitlev dialoog organiseeritud kodanikuühiskonna eri osadega tegelikult puudub. Mõistmise puudumine ja üksteisest eemaldumine näib seega üha kasvavat ja see rajab teed ohtlikule olukorrale, milles võivad õiguspärasuse kaotada isegi ELi institutsioonid.

2.8

Komitee on veendunud, et Euroopa Liidu lepinguga loodud dünaamika ning praegu Euroopa Liidu poliitilisse tegevuskavva kuuluvad mitmed küsimused ja prioriteedid vajavad ühenduse meetodi jõulist ja otsustavat taaselustamist. See võib juhtuda üksnes meetodi tugevdamise ja uuendamise kaudu, ELi institutsioonide alustala – parlamentaarse demokraatia – tugevdamise kaudu, ning alustades uut kodanikuühiskonna otsese kaasamise ajajärku, milles keskendutakse Euroopa identiteedi tugevdamisele ja kodanike seas huvi tekitamisele. Üldsuse suurem osalemine kodanikuühiskonna dialoogi kaudu nii selle otseses vormis kui ka esindusorganisatsioonide kaudu, nagu on ette nähtud artiklis 11, on muutumas Euroopa projekti tuleviku jaoks keskseks proovikiviks. See laheneb lõpuks vaid isevastutuse, toetuse, läbipaistvuse ja otsustamisprotsessi demokraatliku legitiimsuse suurendamise teel.

2.9

Seega on artikkel 11 ja selle rakendamine vajalik vahend sellise osalusdemokraatia dünaamika saavutamiseks ning komiteel on kahtlemata kõik vajalikud kogemused, et selles küsimuses algataja olla, et tugevdada Euroopa demokraatiat tihedas koostöös ELi eri institutsioonidega ning peamiste üleeuroopaliste ja üleriigiliste organiseeritud kodanikuühiskonna võrgustikega.

2.10

Komitee on teadlik, et annab vaid osaliselt aimu mõistes „organiseeritud kodanikuühiskond” (8) peituvast mitmekesisusest, ning seega, lähenedes asjale pragmaatiliselt, on komitee juba mõnda aega tegutsenud selle nimel, et muuta oma suhted Euroopa kodanikuühiskonnaga aina laiapõhjalisemaks. Komitee usub, et kriisi ajal on sellise institutsioonide ja kodanikuühiskonna vahelise silla tugevdamine tähtsam kui kunagi varem, et see täiendaks struktuuripoliitilisi valikuid ja institutsioonilisi reforme, mis on ELi tuleviku jaoks möödapääsmatud.

2.11

Artikkel 11 tervikuna on selge usaldusavaldus kodanikuaktiivsuse lisaväärtusele, osalusdemokraatia väärtusele ja rollile, mida see võib mängida inimeste pühendumuse tugevdamisel Euroopa projektile, edendades üha teadlikumat ja tähtsust omavat Euroopa avalikku arvamust. Asetades artikliga 11 hästi kehtestatud konsulteerimise traditsiooni (lõige 3) osalemissamba konteksti (lõiked 1 ja 2), viidatakse märkimisväärsele üleminekule struktureeritud dialoogi arendatud mudelile.

2.12

Pärast viitteist aastat kestnud arutelu ja eespool mainitud väljaandest (9) leitavate oluliste dokumentide avaldamist on nüüd vaja iga ELi institutsiooni jaoks konkreetseid sihipäraseid meetmeid ja vahendeid; samal ajal aga tuleb välja töötada koordineeritud ja järjepidev üldraamistik, et võimaldada kõnealuses artiklis sätestatud üldeesmärgi paremat rakendamist.

2.13

Komitee peab oluliseks vastu panna kiusatusele muuta artikli 11 normatiivne alus (eelkõige lõiked 1 ja 2) kõigest kirjeldavaks sätteks, nagu foto millestki juba olemasolevast. See ei kajastaks mingil juhul seadusandja kavatsusi ega vastaks Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna suurtele ootustele.

3.1

Komitee arvab, et artikli 11 lõigete 1 ja 2 rakendamise jaoks praktiliste meetmete väljatöötamise alustamisel oleks kasulik võtta aluseks kehtivad parimad tavad.

3.2

Viimase kümne aasta jooksul on ELi kodanikuühiskonna organisatsioonidega tehtava koostöö eri vormide hulk püsivalt kasvanud. See hõlmab enamasti komisjoni edendatud konsultatsiooniprotsesse.

3.3

Komisjoni tasandil on üha suuremas arvus peadirektoraatides välja töötatud arvukad konsultatsioonimenetlused, mis erinevad eesmärkidelt, regulaarsuselt, mahult ja mõjult. Need menetlused on arenenud suures osas iseseisvalt ja muutunud sageli tõelisteks nn konsulteerimisfoorumiteks. Need hõlmavad erinevaid olukordi ja tulemusi, mis mõnel juhul juba on alalise kodanikuühiskonna dialoogi teatud määral struktureeritud vormid (10). Komitee arvates tuleb igal juhul uuesti rõhutada, et konsulteerimiste õiguslikku struktuuri ei maksa segi ajada kodanikuühiskonna dialoogi uue vahendiga, mis tuleb samuti muuta struktureerituks ja alaliseks.

3.4

Näidete hulka kuuluvad tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi organiseeritud ELi tervisefoorum, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti põhiõiguste platvorm, arengu ja koostöö peadirektoraadi kodanikuühiskonna kontaktrühm ning kaubanduse peadirektoraadi algatatud kodanikuühiskonna dialoog.

3.5

Viimane on struktureeritud sektoripõhise dialoogi jaoks kõige arenenum mehhanism, nii seetõttu, et osalejaid on palju (üle 800 registreeritud organisatsiooni), kui ka seetõttu, et peaaegu pooled neist asuvad liikmesriikides, mitte Brüsselis. Ka on see ainus mehhanism, mille jaoks on tellitud välishindamine (11) – kaubanduse peadirektoraadi enda poolt.

3.6

Teine näide on 2009. aastal komitee ja komisjoni ühisalgatusel loodud Euroopa integratsioonifoorum (12), millel on umbes sajast üleeuroopalisest ja riiklikust sidusrühmast koosnev püsiliikmeskond. Samuti osalevad jätkuvalt Euroopa Parlament, Regioonide Komitee ja ELi liikmesriikide valitsuste esindajad. Pärast veidi rasket algust on sellest nüüd saanud ELi integratsioonipoliitika tegevuskava praktilist arengut käsitleva struktureeritud dialoogi kese, eriti eeletapis.

3.7

Kolmas näide on ELi välissuhete keeruka süsteemi kontekstis tegutsevad kodanikuühiskonna foorumid. Tasub eelkõige esile tuua ELiga ühinemise läbirääkimiste raames loodud ühiste konsultatsioonikomiteede edu, ELi-Cariforumi nõuandekomitee rolli ELi ja Cariforumi riikide vahelise majanduspartnerluse erilepingu seires ning ELi-Korea vabakaubanduslepingus sätestatud kodanikuühiskonna rolli.

3.8

Kõige keerukam ja olulisem nii osalevate riikide ja sidusrühmade kui ka võetud meetmete arvu poolest on ehk Cotonou leping (13). Selles nähakse ette ametlik tunnustus „valitsusväliste osalejate (kellena on määratletud erasektor, majandus- ja sotsiaalpartnerid ning kodanikuühiskond) täiendavale rollile ja nende võimalikule panusele arengu valdkonnas” (14). Konkreetse mandaadi alusel korraldab komitee regulaarseid koosolekuid AKV-ELi sotsiaal-majanduslike osalejatega ning töötati välja eriprogramm, et pakkuda eri riikidele rahalist toetust, mida haldavad ELi delegatsioonid ja millega antakse osalejatele suurem roll ja investeeritakse suutlikkuse suurendamisse (15).

3.9

Viimasena tuleb ka meeles pidada Euroopa Parlamendi kodanike foorumit (Citizens’ Agora), mida on korraldatud kolm korda kindlal teemal (kuigi erinevate ajavahemike tagant ja erinevate tulemustega) algatuse käivitamisest saadik 2007. aastal ja kus osales palju erinevaid Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioone (16). Kõnealusele tööle koostatakse praegu Euroopa Parlamendis eraldi hinnangut, kuna algatusele tuleb tulevasteks aastateks uus hoog sisse lükata.

3.10

Mainimist väärivad mõned rahvusvahelised näited kodanikuühiskonna tõhusast osalemisest otsustusprotsessis. Need hõlmavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) Århusi konventsiooni (17) ja Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide konverentsi vastu võetud heade tavade koodeksi kodanike osalemiseks otsustusprotsessis (18).

3.11

Århusi konventsioonis nähakse ette mitte üksnes avaliku sektori ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide õigus saada avalikelt asutustelt keskkonnaalast teavet, vaid ka õigus avalikule osalemisele keskkonnaalaste otsuste tegemisel ja õigus vajaduse korral avalikke otsuseid vaidlustada. Ka võivad kodanikuühiskonna esindajad määrata liikmeid konventsioonist kinnipidamise komiteesse ning kodanikuühiskonna esindajad võivad kuuluda selle juhatusse. Peale selle saavad kõnealused kodanikuühiskonna organisatsioonid rahalist toetust.

3.12

Euroopa Nõukogu puhul on ministrite komitee poolt tunnustatud heade tavade koodeksi eesmärk parandada kodanikuühiskonna osalemist poliitilises otsustusprotsessis kohalikul, piirkondlikul ja üleriigilisel tasandil. Sisuliselt esitatakse heade tavade koodeksis neli erinevat osalemise tasandit (teavitamine, konsulteerimine, dialoog ja partnerlus), mida saavad kasutada mudelina nii kodanikuühiskond kui ka riigiasutused.

3.13

Häid näiteid esineb ka piirkondlikul ja üleriigilisel tasandil. Iseäranis väärib tunnustust Prantsusmaa presidendi algatusel 2007. aastal loodud Prantsuse foorum Grenelle Environnement (19). Foorum tõi kokku riigi, omavalitsuste, vabaühenduste ja sotsiaalpartnerite esindajad dialoogi ja partnerluse protsessi, mille lõpptulemuseks olid kaks olulist keskkonnaseaduste paketti 2008. ja 2010. aastal. Lisaks sai 2008. aastal foorumi Grenelle Environnement ettepanekul Prantsuse majandus- ja sotsiaalnõukogu nimeks majandus-, sotsiaal- ja keskkonnanõukogu ning keskkonna sektori esindajad määrati organi liikmeteks (20). Lisaks tasub meenutada üleriigilisel ja kohalikul tasandil rajatud kodanikuühiskonna dialoogi teisi mudeleid, nt koostööplatvormid, rahvusvahelised kokkulepped, koostöölepingud ja -protokollid jne, mis kõik sellistena vääriksid kasutamist.

4.1

Tänapäeval leiame väga huvitavaid näiteid, mis on praktikas hoopis midagi enamat kui kõigest konsulteerimise tüüpvormid. Mõnel juhul on need loonud stabiilsemad ja mitmekülgsemad aktiivse osalemise protsessid, millega kaasnevad tugevamad koostöövormid ja mis rajavad teed struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogi võimalikele vormidele, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artiklis 11. Neid tavasid teatakse tavaliselt aga ebapiisavalt väljaspool asjaomaseid ringkondi ning neid tuleb hinnata, rohkem edendada, laiendada ja leida neile stabiilsem alus.

4.2

See, mida arvavad neist foorumitest ja eriti nende tõhususest eri sidusrühmad, sõltub paljudest teguritest: protsessi isevastutuse väga erinev tase, sidusrühmade esindatuse arvatav tase (21), finantstingimused, mis võivad, aga ei pruugi aidata kaasa vähem struktureeritud ja mujal kui Brüsselis asuvate sidusrühmade osalemisele, ning tehniline suutlikkus aidata aktiivselt kaasa arutelule ja tagada protsessi järeltegevus ning ELi institutsioonide tehtud rakendusinvesteeringute järjepidevus.

4.3

Siinkohal tasub toonitada nende protsesside mõnda tähtsat aspekti:

4.4

Kõnealused näitajad osutavad võimalikule kriitilisele hulgale, mis süstemaatilise kasutamise ja õige avalikustamise korral võib osutuda oluliseks osaks ELi tasandi osalusdemokraatia ülesehitamisel. Igal juhul muudaks see Euroopa demokraatia kõnealuse samba nii avalikkusele kui ka eri institutsioonides nähtavamaks. Nii tunnustataks rohkem ja hinnataks kõrgemalt Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide panuse suurust ja ELi juba mõnda aega tehtud jõupingutusi.

4.5

Seega teeb komitee ettepaneku, et aktiivses koostöös kõigi teiste institutsioonidega algataks komisjon suuremahulise ja üksikasjalikuma uuringu.

4.6

Kümme aastat pärast valge raamatu avaldamist Euroopa avaliku halduse kohta (23) tuleks mainitud uuringus anda terviklikum üldhinnang saavutatud tulemustele, õigusloomeprotsessile avaldatavale konkreetsele mõjule, ootamatult tekkinud ja kogetud muutustele, ilmnenud probleemidele, täheldatud puudujääkidele ja ebakõladele, kantud kuludele ning selgitada lõpuks välja vajalikud elemendid, mille abil muuta osalust asjakohasemaks ja ulatuslikumaks. Uuringus tuleks hinnata kodanikuühiskonnaga tehtava praeguse struktureeritud koostöö tegelikku tõhusust ja ulatust ning kaaluda selle tõhustamise viise ja vahendeid. Samuti tuleks selles mõelda headele tavadele, mille kohta võiks ettepaneku esitada, ning sellele, kuidas neid tavasid edasi arendada. Ka tuleks uuringus hinnata, kuidas ja mil määral seda suurt tööd teatakse ja mida sellest arvatakse väljaspool asjaomaseid ringkondi ning mida see tähendab suurenevale demokraatlikule osalusele Euroopa projektis ja sellele avaldatavale suurenevale toetusele ning seega Euroopa avaliku ruumi kujundamisele. Uuringus tuleks lisaks käsitleda mõju hindamise elemente nii institutsioonide kui ka organiseeritud kodanikuühiskonna erinevate sidusrühmade vaatepunktist.

4.7

Artiklist 11 (24) lähtudes ellu viidud ning otseselt ja aktiivselt kodanikuühiskonna organisatsioone hõlmavast uuringust võib nii kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 11 saada hea toimiv alus struktureeritud dialoogi edasiarendamise jaoks vajalike suuniste ja edasise praktilise korralduse väljaselgitamiseks. Sel viisil pakuks uurimus komisjonile ja teistele ELi institutsioonidele vajalikud elemendid edasiste täpsemate praktiliste ettepanekute koostamiseks kooskõlas ka punktis 2.5 osutatud rohelise raamatuga, mille suurt tähtsust komitee rõhutab. Esmatähtis oleks uuringus välja selgitada võimalikud ühised suunised ja tavad kõigi institutsioonide jaoks, võttes nõuetekohaselt arvesse nende kõigi sõltumatust, et töötada välja ühemõtteline, tõhus, kaasav ja läbipaistev protsess kodanikuühiskonna struktureeritud osalemiseks Euroopa projekti ülesehitamises.

4.8

Komiteel on siin kindlasti võimalik kaasa aidata, jagades oma kogemusi ja võrgustikke, ning ta osaleks aktiivselt uuringu korraldamises nii selle kavandamise kui ka rakendamise etapis ning seejärel tulemuste levitamises, eriti 27 liikmesriigis.

4.9

23. juunil 2011. aastal käivitasid komisjon ja Euroopa Parlament ühise läbipaistvusregistri, mis asendas komisjoni poolt 2008. aastal loodud registri. Seni on end registreerinud mitu tuhat organisatsiooni Euroopa kodanikuühiskonna eri sektoritest. Need organisatsioonid peavad jagama laialdaselt teavet ja kohustuvad järgima ühist käitumisjuhendit (25). Kõnealune ainus register, mis on kahele institutsioonile ühine, ning asjaolu, et nõukogu on juba avaldanud soovi liituda, näitab, et institutsioonid on võtnud selge suuna ja neil on olemas tahe jätkata koordineeritult niisuguses tähtsas ja tundlikus küsimuses nagu seda on suhted kodanikuühiskonnaga.

4.10

Komitee usub, et register, mille senine eesmärk on olnud poliitika mõjutamiseks saavutada vaid läbipaistvus ELi institutsioonidega kokkupuutuvate isikute jaoks, võiks muutuda järk-järgult kodanikuühiskonna dialoogis osalevate sidusrühmade kindlakstegemise vahendiks, pidades silmas esindavuse kriteeriumi küsimust. Seepärast tuleks eespool nimetatud uuringus vaadelda ka võimalusi, mida pakub selline register struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogi väljatöötamiseks.

4.11

Lissaboni leping avab ka uue võimaluse seoses Euroopa Ülemkoguga. Euroopa Ülemkogu on nüüdseks alaline struktuur ja selle eesistuja määratakse ametisse kaheks ja pooleks aastaks ning seda aega on võimalik pikendada. Kõik see paneb aluse pikaajalisema visiooni ja organiseeritud kodanikuühiskonnaga stabiilsemate suhete loomisele. Ka Euroopa Ülemkogu peab täitma Euroopa Liidu lepingu artiklist 11 tuleneva kohustuse. Asjaolu, et Euroopa Ülemkogu on nüüd vastutav ELi poliitiliste üldsuuniste kehtestamise eest, muudab strateegiliselt veelgi olulisemaks koostöö arendamise, mis edeneb järk-järgult struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogi suunas. Komitee leiab, et Euroopa Ülemkogu peaks looma kodanikuühiskonna dialoogi jaoks eriüksuse, ning komitee on nõus tegema Euroopa Ülemkoguga tihedalt koostööd selle eesmärgi tegelikuks täitmiseks, mis on ka komitee üks eriülesandeid.

5.1

Viimase kümne aasta jooksul on komitee muutnud põhjalikult oma töömeetodeid ja on ennekõike hakanud palju rohkem kaasama oma töösse sidusrühmi, eksperte ja Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioone.

5.2

Muutusi leiab komitee töö igas aspektis: komitee töö tavapärasem aspekt (arvamused): ekspertide suurem osalemine ja (erineva mahuga) arutelude arvu suurenemine; kodanikuühiskonna organisatsioonidega kontaktrühma loomine; sektsioonide, rühmade ja eesistumiste programmide raames korraldatud arvukad konverentsid ja üritused nii Brüsselis kui ka ELi eri riikides; strateegia „Euroopa 2020“ jaoks tehtud töö koos majandus- ja sotsiaalnõukogude ning samalaadsete organisatsioonidega liikmesriikides ning samuti mitmekesine tegevus komitee välissuhete raames.

5.3

Tekib ettekujutus olulistest ja üha tihenevatest suhetest ja dialoogist suurema hulga ja mitmekesisemate Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna osalejatega: mitmekülgne, väga sektoripõhine areng, mille puhul kipub olema nii, et eri üksused ei ole üksteise tegevusest eriti teadlikud. Sellise suhtlemise täit potentsiaali ei ole piisavalt ära kasutatud.

5.4

Sel põhjusel peaks komitee tegema järgmist:

5.5

Komitee peab kasutama iga kasulikku koostoimet teiste ELi institutsioonidega tagamaks artikli 11 nõuetekohane rakendamine. Selleks kordab komitee oma pühendumust avada uusi võimalusi koostööks Euroopa Ülemkoguga ning tugevdada ja laiendada kõiki juba pakutavaid võimalusi koostööks Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja Regioonide Komiteega.

5.6

Komitee ja komisjoni sõlmitud uus koostööprotokoll  (27), mis konsolideerib ja tugevdab komitee kui eelistatud vahendaja rolli kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ELi institutsioonide vahel, avab selleks palju võimalusi, mida tuleks sihikindlalt kasutada. Protokoll konsolideerib ja tugevdab aastate jooksul arendatud koostöövõimalusi ja loob uusi, kaugelepürgivaid ja tegelikke võimalusi Euroopa Liidu lepingu artikli 11 järkjärguliseks ja ühiseks rakendamiseks, et arendada välja osalusdemokraatia „liidu tasandil eesmärgiga tugevdada Euroopa Liidu demokraatlikku legitiimsust” (28). Konkreetsemalt: „Komisjon peab seda koostööd eelistatud vahendiks esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga peetava avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi korraldamiseks, nagu on osutatud ELi lepingu artiklis 11” (29).

5.7

Protokollis tuvastatakse kaks keskset võimalust sellise koostöö väljaarendamiseks, millest võib saada stabiilne ja struktureeritud raamistik, millesse kaasata järk-järgult pidevalt laienev Euroopa kodanikuühiskonda esindavate organisatsioonide võrgustik, edendades struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogi tõelist arengut artikli 11 lõike 2 kohaselt:

5.8

Komitee peaks töötama selle nimel, et luua kodanikuühiskonna organisatsioonidega kõige asjakohasemat koostoimet nii riigi kui ka ELi tasandil, arendades mõlemal tasandil struktureeritud koostööd.

5.9

Eelkõige võiks kõnealust struktureeritud koostööd arendada riigi tasandil, mida nõutakse komiteelt nüüd protokolli alusel, andes „panuse ELi õigusaktide rakendamise hindamisse eelkõige seoses horisontaalsete klauslitega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 8–12” (30). Selleks tuleb tõhustada juba praegu riikide majandus- ja sotsiaalnõukogude ning samalaadsete organisatsioonidega tehtavat koostööd.

5.10

2004. aastal lõi komitee Euroopa kodanikuühiskonna organite ja võrgustikega kontaktrühma, mida mainitakse ka läbivaadatud protokollis. Esitatud nägemuse kontekstis peab komitee vajalikuks läbi vaadata, ümber struktureerida ja uuesti elujõuliseks muuta kontaktrühma ülesanded ning eelkõige avada see organiseeritud kodanikuühiskonna kõigile sektoritele, sealhulgas viidates komitee kolme rühma struktureeritud ülesehitusele. Kontaktrühma taoline tugevdamine võib olla konkreetne samm otsusekindlalt Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõike 1 rakendamise suunas (horisontaalse kodanikuühiskonna dialoogiga seoses), muutes komitee seega protsessi hõlbustamise platvormiks. Sel viisil muudetud ja tugevdatud kontaktrühm võib osutuda komitees üha väärtuslikumaks, eriti Euroopa Liidu lepingu artikli 11 rakendamise järelevalve puhul.

6.1

Komitee arvates peaks komitee ise järjest rohkem muutuma Euroopa kodanikuühiskonna dialoogi tippkeskuseks, edasi arendades ja järjest parandades olemasolevaid vahendeid, edendades struktureeritud dialoogi ja sidusrühmade osalemisel tegutsevate avatud foorumite uusi vorme. See peaks toimuma tervikliku strateegia raames ja Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide üha ulatuslikuma osalusega eesmärgiga levitada kodanikuühiskonna dialoogi häid tavasid kõikidel tasanditel. Selle abil õnnestub komiteel anda otsustav panus artikli 11 ellurakendamisse.

6.2

Komitee arvates tuleks alustada tööd sellise ruumi loomiseks, mis kehastab uut osalusdemokraatia ajajärku, mis oleks uuendus nii sisult kui ka meetodilt, ent hoogustaks ka kogu protsessi ja oleks iseenesest juba teavitussündmus. Nii võidakse anda Euroopa avaliku ruumi ülesehitamisele vorm ja sisu, nagu on kogu Euroopa projekti eeltingimuseks välja pakkunud filosoof Jürgen Habermas, kuid mille elluviimine on endiselt veel kaugel. Selle töö tegemine muutub endisest vajalikumaks, arvestades kriisiolukorda ja juba tuvastatud ohte seoses Euroopa ülesehitamisele antava demokraatliku toetuse nõrgenemisega.

6.3

Komitees on sellise avaliku ruumi loomise ettepanek juba esitatud nii komiteesisestel konverentsidel (31) kui ka hiljutises mõjukas arvamuses „Ühenduse meetodi uuendamine” (32).

6.4

Komitee arvab, et sellise Euroopa kodanikuühiskonna dialoogi struktureeritud avaliku ruumi vormiks võiks olla iga-aastane üritus, millel on järgmine struktuur ja järgmised ülesanded:

6.5

Komitee on arvamusel, et see üritus võib tulemuslikult ergutada kõiki ELi institutsioone muutma kodanikuühiskonna dialoogi horisontaalseks ülesandeks kõigi komisjoni peadirektoraatide, nõukogu töörühmade ja Euroopa Parlamendi komisjonide jaoks, tehes seda Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna eri osade suhtes läbipaistval ja tasakaalustatud viisil, nagu on varem nõudnud Euroopa Parlament (35).

6.6

Et anda sellele väljavaatele rohkem kaalu ja tugevam alus, palub komitee komisjonil esitada uuesti täpne ja lõplik ettepanek Euroopa ühingute Euroopa põhikirja kohta, nagu nõuavad tungivalt Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonid ning nagu on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korduvalt soovinud oma mitmes arvamuses.