Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52010IP0131

    ELi põllumajandus ja kliimamuutus Euroopa Parlamendi 5. mai 2010 . aasta resolutsioon ELi põllumajanduse ja kliimamuutuse kohta (2009/2157(INI))

    ELT C 81E, 15.3.2011, p. 33–40 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    15.3.2011   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    CE 81/33

    Kolmapäev, 5. mai 2010
    ELi põllumajandus ja kliimamuutus

    P7_TA(2010)0131

    Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon ELi põllumajanduse ja kliimamuutuse kohta (2009/2157(INI))

    2011/C 81 E/06

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Kliimamuutustega kohanemine: väljakutse Euroopa põllumajandusele ja maapiirkondadele” (SEK(2009)0417);

    võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Euroopa põllumajanduse roll kliimamuutuse leevendamisel” (SEK(2009)1093);

    võttes arvesse oma 14. novembri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse mullakaitse raamistik ja muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ (1);

    võttes arvesse oma 12. märtsi 2008. aasta resolutsiooni säästva põllumajanduse ja biogaasi kohta: ELi õigusaktide läbivaatamise vajadus (2);

    võttes arvesse oma 4. veebruari 2009. aasta resolutsiooni „2050: tulevik algab täna – soovitused ELi tulevaseks integreeritud kliimamuutusi käsitlevaks poliitikaks” (3);

    võttes arvesse oma 12. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Euroopa Liidus ja eeskätt Lõuna-Euroopas põllumajandusmaa halvenemisega seotud probleemide ning nendele reageerimise kohta ELi põllumajanduspoliitika vahendite abil (4);

    võttes arvesse oma 25. novembri 2009. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsil (COP 15) (5);

    võttes arvesse rahvusvahelise arengule suunatud põllumajandusteaduste ja tehnoloogia hindamise institutsiooni (IAASTD) aruannet, mille koostasid ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon ja Maailmapank ning allkirjastasid 58 riiki;

    võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

    võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A7-0060/2010),

    A.

    arvestades, et aegade jooksul atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasidest tingitud kliimamuutus on teaduslik arusaam, millel võivad olla rasked tagajärjed ökosüsteemidele;

    B.

    arvestades, et põllumajandusele avaldab see otsest mõju, sest põllumajandus kuulub mitmesuguste majanduslike tegevuste hulka, mille kaudu hallatakse loodusvarasid inimkonna hüvanguks;

    C.

    arvestades, et kliimamuutus on üks tõsiseimaid ohte mitte ainult keskkonnale, vaid ka sotsiaalsele ja majanduslikule korrale, ning et eri põllukultuuride saagikus kõigub aastast aastasse, kuna ülimalt muutlikud ilmastikutingimused mõjutavad seda väga suurel määral, ning arvestades, et kliimamuutus mõjutab kaudselt kõiki majandussektoreid, kuigi põllumajandus on endiselt kõige haavatavam;

    D.

    arvestades, et põllumajandus, mis on põllumajandusliku tootmise erinevate bioloogiliste protsesside käigus eralduva kahe olulise kasvuhoonegaasi (dilämmastikoksiid ja metaan) üks peamisi päritoluallikaid, on ise üks kliimamuutuse tekitajaid, olles samas väga tundlik selle kahjuliku mõju suhtes;

    E.

    arvestades, et muu hulgas tänu ELi põllumajanduse tõhustamisele, järjepidevatele uuendustele, uute tehnoloogiate kasutamisele, väetiste tõhusamale kasutamisele ja ühise põllumajanduspoliitika äsjastele reformidele langes põllumajandusest (sealhulgas loomakasvatusest) pärit kasvuhoonegaaside heitkogus ELi 27 liikmesriigis aastail 1999–2007 20 % võrra ning põllumajandusest pärit kasvuhoonegaaside heitkoguse osakaal Euroopa Liidus langes 11 %-lt 1990. aastal 9,3 %-ni 2007. aastal;

    F.

    arvestades, et põllumajandus ja metsandus on peamised majandussektorid, mis võimaldavad inimtegevusest pärit süsinikdioksiidi koguda, säilitada ja tänu kogumisvõimele pinnases ladustada ning seda fotosünteesi abil taimedesse siduda; arvestades, et kõnealused sektorid võivad seetõttu anda olulise positiivse panuse kliimamuutuse leevendamiseks tehtavatesse jõupingutustesse;

    G.

    arvestades, et kliimamuutus on ELi põllumajandusele juba negatiivset mõju avaldanud (veeressursside vähenemine, sooldumine, sagedasem põud, kõrbestumine, talvise sademetehulga oluline suurenemine ja üleujutused põhjas, madalal paiknevate rannikualade ohustatus merepinna taseme tõusust ning sooldumise oht, tormid ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused, erosioon ja maalihked, kahjurputukate ning looma- ja taimehaiguste levik), ning arvestades, et nende probleemide eeldatav sagenemine võib avaldada olulist majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju põllumajandus-, metsandus- ja turismisektorile;

    H.

    arvestades, et põllumajandussektoril on nii kliimamuutuse tagajärgedega kohanemise kui ka nende leevendamise võime, mis tugineb põllumajandustootjate oskusteadmistele, tugevale ühisele põllumajanduspoliitikale ning innovatsiooni ja teadusuuringute arendamisele, kuid et looduslike protsesside raskesti juhitavust silmas pidades on vaja teha suuri jõupingutusi;

    I.

    arvestades, et Euroopa põllumajanduses valitseb tööhõivetase, mis võimaldab seda kaitsta ja arendada;

    J.

    arvestades, et põllumajandusel on endiselt otsustav tähendus inimtegevuse jätkumiseks Euroopa maapiirkondades, eriti võttes arvesse laia teenuste spektrit, mida põllumajandustootjad ülejäänud ühiskonnale pakkuda võivad;

    K.

    arvestades, et Euroopa Liidu taastuvate energiaallikate arendamise eesmärgil on otsene seos põllumajandusega ja et kõnealune arendamine võib aidata märkimisväärselt kaasa kasvuhoonegaaside vähendamisele;

    L.

    arvestades, et ELi põllumajanduse üks tähtsamaid ülesandeid on liidu elanikkonna varustamine toiduga;

    M.

    arvestades, et Euroopa Liit peab olema planeedi soojenemise vastu võitlemisel esirinnas,

    Euroopa Liidu põllumajanduse panus kliimamuutuse leevendamise jõupingutustesse

    1.

    kinnitab, et ELi põllumajandus ja metsandus saavad ELi kliimamuutuse leevendamise eesmärkide saavutamisele kaasa aidata, leides lahendused oma kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja seda toetades ning edendades CO2 säilitamist mullas, arendades säästvate taastuvate energiaallikate kasutamist ja kasutades maksimaalselt ära fotosünteesi; rõhutab, et selleks on oluline soodustada sellise turustatavaid ja mitteturustatavaid kaupu tootva põllumajanduse arengut, mis kasutab iga ökosüsteemi potentsiaali ja loodusressursse võimalikult tõhusalt ning mis suudab säästlikkuse suurendamiseks ühitada majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnaalased ja ka loomade heaoluga seotud kaalutlused;

    2.

    on seisukohal, et põllumajanduse aktiivsema kaasamise korral kliimamuutuse piiramise ülemaailmsesse protsessi tuleb vältida ELi põllumajandus- ja toiduainetesektori konkurentsivõime nõrgestamist ülemaailmsel turul;

    3.

    on seisukohal, et mahepõllumajandus, ulatuslik karjatamine ja integreeritud tootmise meetodid on võimalikud lahendused ökoloogilisema põllumajandusliku tootmise saavutamiseks; rõhutab siiski, et oluline on leida lahendused, mis võimaldavad suuremal osal Euroopa põllumajandusmaast aset leidval tavapärasel põllumajandusel aidata olulisel määral kaasa keskkonna säästvale majandamisele;

    4.

    tunnistab, et innovatsioonil on oluline osa, vähendamaks põllumajanduse mõju kliimamuutusele ja keskkonnale;

    5.

    nõuab eriti, et tulevane ühine põllumajanduspoliitika soodustaks teavituse, koolituse ja stiimulite abil põllumajandustavasid, mis aitavad parandada põllumajanduse tõhusust ja selle kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise potentsiaali ning süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist, näiteks:

    —

    lihtsustatud ja kohandatud maaviljelustehnika (näiteks vähendatud künd või kündmata jätmine, põllukultuuride jääkide põllule jätmine), mis tagab taimkatte ning hõlbustab vahekultuuride kasvatamist ja külvikordade kasutamist ning muudab maksimaalseks fotosünteesi ja parandab mulla orgaanilise aine sisaldust, nagu tõestas Euroopa Parlamendi algatusel käivitatud SoCo projekt;

    —

    metsastamine ja metsa uuendamine ning põllumajandusmaal agrometsandussüsteemide, hekkide, puistute, alaliste või ajutiste heina- ja karjamaade säilitamine ja rajamine;

    —

    niisuguste majandamismeetodite kasutuselevõtt, mille abil on võimalik metsades seotud süsinikdioksiidi seal kauem säilitada;

    —

    mulla ja mineraalide parem majandamine, suure süsinikusisaldusega maa-alade, nagu turbarabade ja märgalade piisav kaitse (kuivendamise alternatiivina sobivate kultuuride, nt pilliroo kasvatamine);

    —

    põllumajandusettevõtete ajakohastamine (hoonete isolatsiooni parandamine, energiasäästlike seadmete ja taastuvate energiaallikate kasutamine) ning tõhusamad tootmisahelad;

    —

    ajakohased söötmis-, ladustamis- ja sõnnikumajandus- või väetamistehnoloogiad, mille abil on võimalik metaani heitkoguseid oluliselt vähendada;

    —

    toiduainete tootmisel tekkiva biomassi energia kasutamine, mille tulemusel mitte üksnes ei kasutata ära kõrvalsaadusi ja jäätmeid, vaid mis aitab kaasa ka CO2 heitkoguste vähendamisele;

    —

    puit- ja rohttaimede hulka kuuluvate energiataimede (kultuuride) kasvatamine lammidel ja märgaladel, liivastel aladel ning aladel, mis on põllumajanduseks vähem sobivad, et absorbeerida süsinikdioksiidi ja suurendada süsinikdioksiidi sidumist;

    6.

    rõhutab, et lisaks keskkonnasäästlikkusele avaldavad kõnealused põllumajandustavad positiivset mõju, suurendades bioloogilist mitmekesisust, parandades muldade kvaliteeti ja veesisaldust ning võideldes erosiooni ja reostuse vastu, ning et põllumajandus aitab kaasa põllumajandustegevuse tõttu kliimamuutusele avaldatava mõju leevendamisele, mis on üldsuse huvides;

    7.

    soovitab kasutusele võtta ühise Euroopa metsanduspoliitika, mis edendab säästvat metsamajandust ja tootmist ning aitab kõnealuse tööstusharu potentsiaali ja majanduslikku arengut paremini ära kasutada, arvestades, et tegemist on sektoriga, mis aitab kõige rohkem süsinikdioksiidi siduda; on seisukohal, et kõnealuses poliitikas tuleks maksimaalselt arvesse võtta metsamajanduse olukorda eri piirkondades, sest Lõuna- ja Põhja-Euroopa metsakeskkonnad on oma võimaluste ja ohtude poolest erinevad;

    8.

    juhib tähelepanu sellele, et metsad annavad olulise panuse vee tõhusasse haldamisse; rõhutab seetõttu, et liikmesriike tuleb julgustada metsa nii majandama, et see vähendaks hüdroloogilise režiimi erinevusi põua ja üleujutuste perioodide vahel, vähendades seeläbi põudade ja üleujutuste negatiivseid mõjusid põllumajandusele, energia tootmisele ja elanikkonnale;

    9.

    soovitab tugevdada mägipiirkondi käsitlevaid poliitilisi meetmeid, kuna karjatamissektor ja karjakasvatus on eriti olulised kliimamuutuse leevendamisel ning kohanemise toetamisel ja haavatavuse vähendamisel eelkõige karjatatavate alade asjakohase majandamise kaudu;

    10.

    teeb ettepaneku töötada välja Euroopa Liidus põllumajandusele avalduvate kahjulike tagajärgede leevendamise strateegia, mis hõlmab järgmist:

    —

    tegevuskava kõige tugevamalt mõjutatud piirkondade jaoks: niisuguste taimesortide kasutamine, mis on uute ilmastikutingimuste suhtes vastupidavad, põllumajandustegevuse ajakava kohandamine uutele raamtingimustele, metsastamismeetmed, kasvuhoonete rajamine, veeressursside majandamine põllumajanduses, saastunud pinnase tervendamine;

    —

    edaspidi ka kliimamuutuse põhjuste kõrvaldamise pikaajalist kava, milles nähakse ette vähe CO2 heitmeid põhjustava maailmamajanduse edendamine ja energiavarustuse kindlusesse panustamine;

    11.

    rõhutab, et dilämmastikoksiidi heitkoguseid saab vähendada, kasutades lämmastikväetisi tõhusamalt (täppispõllumajandus); lisaks rõhutab, et väetamine biogaasitootmisest üle jäänud jääkmassiga on üks võimalus orgaaniliseks täppisväetamiseks ja seeläbi heitkoguste vähendamiseks;

    12.

    nõuab metaani heitkoguste vähendamise eesmärgil rohkem teadusuuringuid kariloomade söötmise ja aretusloomade geneetilise valiku valdkonnas tingimusel, et selliseid leevendusmeetmeid ei võeta vastu, kui need ohustavad loomade tervist või heaolu; nõuab lisaks sellise programmi loomist, mis võimaldaks vähendada ELi sõltuvust loomasöödaks mõeldud taimsete valkude impordist, samuti sellise programmi loomist, mille abil teavitatakse tarbijaid nende ostu- ja toitumiskäitumise mõjust kliimale;

    13.

    nõuab kindlalt, et võetaks meetmeid, millega kiirendatakse ja tõhustatakse taimesortide teaduslikke uuringuid, et kultuurid ja taimed kohaneksid paremini uute ilmastikutingimustega ning et suuta vastata kliimamuutusest tulenevatele väljakutsetele, eelkõige selles osas, mis puudutab piisavas koguses ja piisava kvaliteediga toorainete vajaduse katmist ning seega toiduga kindlustatuse tagamist; on seisukohal, et kõnealused teadusuuringud peaksid eelkõige keskenduma taimesortidele, mis taluvad veepuudust ja ülikõrgeid temperatuure, ning nendega seotud viljelustehnoloogiatele; rõhutab ka seda, et sellised sordid ja tehnoloogiad võivad osutuda otstarbekateks alternatiivideks praegu teatavates piirkondades kasutatavatele kulukatele ja ebatõhusatele niisutussüsteemidele ning nende eeliseks on asjaolu, et kohalik elanikkond võtab need paremini vastu;

    14.

    rõhutab, et orgaaniliste väetiste optimeeritud ladustamine ja laotamine ning selliste väetiste töötlemine anaeroobsetes kääritustankides on praegu kõige paljutõotavamad meetodid metaani heitkoguste vähendamiseks (olles samas ka taastuvaks energiaallikaks) ja keemilistest lämmastikväetistest sõltuvuse vähendamiseks, eriti intensiivse karjakasvatuse piirkondades; on arvamusel, et biogaas aitab põllumajandusel end ise energiaga varustada;

    15.

    juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele kasutada biogaasi tootmiseks kasutatavatest fermentatsiooniseadmetest pärit kääritussaadusi kunstväetise asendajana, vältides nende liigitamist loomsete väetiste kategooriasse, sest nii oleks võimalik kunstväetise kasutamist veelgi vähendada;

    16.

    nõuab halduskorra lihtsustamise ning teadus- ja arendustegevuse kiirendamist põllumajandusettevõtetes tekkiva biomassi (põllumajandus- või puidujäätmed), karjakasvatusest pärineva biogaasi ja muude säästvate agrokütuste kasutuselevõtuks ja vääristamiseks, tingimusel et see ei ohusta toiduga kindlustatust;

    17.

    rõhutab, et biomassi kasutamisel tuleb rakendada säästvuse põhimõtet; on seisukohal, et seetõttu tuleb julgustada selle kasutamist võimalikult põllumajandusliku tooraine tootmiskoha lähedal, mis vähendaks transpordi põhjustatud energiakadu;

    18.

    juhib tähelepanu sellele, et biomassi kasutamine soojuse tootmiseks võimaldab oluliselt vähendada kliimamuutuse kahjulikku mõju; palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel anda maaelu arengu rahastamisvahenditest toetusi maapiirkondade avalikele asutustele, kes lähevad üle bioenergial põhinevatele küttesüsteemidele;

    19.

    juhib tähelepanu asjaolule, et info- ja sidetehnoloogia ulatuslikum kasutamine võiks parandada mitmete tootmisetappide järelevalvet ning optimeerida nende juhtimist, et tõsta tootmisvahendite tootlikkust ning samas vähendada energiakulu ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid; rõhutab ka, et info- ja sidetehnoloogia ulatuslikum kasutamine, poliitikameetmete integreerimine, et edendada põllumajandustootjate koolitamist uute tehnoloogiate alal ning eriti innovatsiooni ja ettevõtluse toetamine noorte põllumajandustootjate seas on võtmeteemad, et muuta põllumajandust keskkonnasäästlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks;

    20.

    rõhutab, et Euroopa Liit on juhtiv põllumajandustoodete importija ning sellega kaasnevad suuremad süsiniku heitkogused kui Euroopa põllumajandusettevõtetes, sest kolmandates riikides on keskkonnanormid sageli leebemad ning heitkoguseid lisavad ka pikamaavedu ja raadamine; on seisukohal, et tarbijaid tuleb sihipärase kommunikatsioonistrateegia abil teavitada tervisliku ja tasakaalustatud toitumise eelistest ning säästlikult ja tõhusalt toodetud kohalikest kvaliteetsetest ja hooajalistest põllumajandussaadustest, mille süsinikujalajälg võiks erineda imporditud toodete puhul kasutatavast; on ühtlasi seisukohal, et Euroopa Liidu põllumajandustootjatele tuleb õiglaselt hüvitada nende heitkoguste vähendamiseks tehtud jõupingutused ja soodustada kohaliku tootmise mitmekesistamist (arendades muu hulgas taimsete valkude tootmist Euroopa Liidus);

    21.

    toetab sellega seoses vabatahtlikku ELi päritolu märgistust toodete puhul, mis on tervikuna pärit Euroopa Liidust;

    22.

    nõuab tõhusate kontrollimehhanismide kasutuselevõttu kolmandatest riikidest pärit impordi suhtes ja kaitseb seisukohta, et kolmandatest riikidest pärit impordi puhul tuleb kohaldada samasuguseid nõudeid, mille täitmist nõutakse Euroopa tootjatelt kliimamuutusega võitlemiseks, et vältida ühenduse toodete konkurentsivõime langust;

    23.

    rõhutab, et Euroopa Liit peab uuesti investeerima maaelu ja metsamajanduse arengu poliitikasse, et levitada uusi tavasid ja edendada säästvat põllumajandust mujal maailmas;

    Meetmed Euroopa Liidu põllumajanduse kohandamiseks kliimamuutuse tagajärgedega

    24.

    rõhutab, et ELi põllumajandus kohaneb ja peab ka edaspidi kohanema praegu toimuva kliimamuutuse tagajärgedega ning valmistuma mõjuks, mida kliimamuutus avaldab mitmetele ELi piirkondadele;

    25.

    on seetõttu seisukohal, et EL peab välja töötama sidusa strateegia põllumajanduse kohanemiseks kaht eri liiki tulevaste klimaatiliste hälvetega:

    —

    ühelt poolt keskmise temperatuuri tõusuga;

    —

    teiselt poolt ilmastikutingimuste suurema kõikumisega, mis ilmneb äärmuslike ilmastikunähtuste sageduse suurenemises;

    26.

    on seisukohal, et ühine põllumajanduspoliitika peab keskenduma ressursside säästvamale ja tõhusamale majandamisele ning et seda tuleks arvesse võtta ühise põllumajanduspoliitika tulevases reformis, mis hõlmab näiteks järgmisi meetmeid:

    —

    veeressursside optimaalne haldamine (tõhusamad niisutussüsteemid, taaskasutatava vee tarvitamine, vee säästev kasutamine maaharimisel, veereservuaarid mäenõlvadel jne), kasutajate kaasamine vastutusse;

    —

    taimesortide valimine, eelkõige nende äärmuslikele tingimustele vastupidavuse alusel, ja külvikorrad olenevalt nt põuast, haigustest jne;

    —

    mulla kaitse (tagades orgaanilise aine sisalduse) vee ja tuule põhjustatud erosiooni eest;

    —

    vee kinnipidamiseks, äravoolu piiramiseks, tuule tõkestamiseks ja põllukultuuride abilistele (tolmeldavad putukad) varjuks põllumajandusmaa piiridele alleede, hekkide või puistute istutamine;

    —

    karjamaade säilitamine ja karjamaid kasutava loomakasvatuse soodustamine;

    —

    haiguste seire- ja kontrollimeetmed; selles kontekstis tundub olevat vajalik arendada välja nii riiklikud kui ka Euroopa tasandi meetmed haiguspuhangute ja korduvate haiguspuhangute seireks;

    —

    putukate seire- ja kontrollimeetmed; selles kontekstis tuleb arendada välja pealetungi potentsiaali seire ja vajalikud sanitaarnõuetele vastavuse meetmed (tugevdatud kontroll piiridel ja tundlikes kohtades, nagu puukoolid ja lennujaamad, bioohutuse alased meetmed);

    —

    kahjustatud alade tervendamine;

    —

    kliimamuutusega kohanevate metsade säilitamine ja metsade majandamine tulekahjuohu piiramiseks;

    27.

    toonitab, et vajalikuks võib osutuda kasvatuseks vähem sobivatel endistel lammidel, mis on hiljem kuivendatud, alustada uuesti veeressursside majandamist ja mõelda seejuures uuesti läbi jõgede reguleerimine, sobivad lammid taaselustada ja endised lammimetsad nendel aladel uuesti kasvama panna;

    Mõju Euroopa põllumajandusmudelile

    28.

    rõhutab, et ühine põllumajanduspoliitika peaks aitama kaasa säästvama põllumajanduspoliitika saavutamisele, suurendades samal ajal saagikust ning arvestades, et kliima soojenemine võib mõjutada toiduainete tootmise võimsust maailmas, sealhulgas Euroopas;

    29.

    on samas seisukohal, et ühine põllumajanduspoliitika peaks liikmesriikide kohalikele ametivõimudele pakkuma rahalisi stiimuleid niisuguste meetmete võtmiseks, mille eesmärgiks on

    —

    tootmisvõimsuste taastamine ning niisuguste looduslike ökosüsteemide, põllukultuuride ja muu vara kaitse, mida mõjutavad põud, kõrbestumine või üleujutused;

    —

    veevarude, mullaressursside ja taimkatte kasutamise meetodite parandamine, kuna need on aastate jooksul piiratuks osutunud;

    —

    meetmed taimesortide ja loomatõugude kindlakstegemiseks, aretuseks ja levitamiseks kuivaladel või aladel, mida ohustab kõrbestumine;

    —

    ennetavate meetmete parandamine;

    30.

    märgib, et kliimamuutus avaldab põllumajandusele otsest ja ebaproportsionaalselt kahjulikku mõju, mistõttu tuleb nimetatud sektorile kliimamuutuse mõju leevendamise meetmete väljatöötamisel esmajärjekorras tähelepanu pöörata;

    31.

    on seisukohal, et tuleks rõhutada ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamisel nimetatud uusi väljakutseid, nagu kliimamuutus, veeressursside majandamine, taastuvad energiaallikad ja bioloogiline mitmekesisus, ning et neile väljakutsetele tuleks lisada pinnase kvaliteedi parandamine ja pinnase funktsioonid (CO2 sidumine, vee ja mineraalainete sidumise võime, bioloogilised eluvormid jne), sest need kõik on olulised teemad, mis puudutavad tulevaste põlvkondade huve ja mida peaks tulevases ühises põllumajanduspoliitikas arvesse võtma;

    32.

    märgib, et praegune nõuetele vastavuse süsteem, mille eesmärk on tagada, et põllumajandustootjad täidaksid väga rangeid loomade heaolu, loomade tervise ja keskkonnakaitse nõudeid, on olnud põllumajandustootjate jaoks problemaatiline ja ilmselt ei ole see praegusel kujul parim vahend soovitud eesmärkide saavutamiseks; nõuab, et ühise põllumajanduspoliitika järgmise reformi käigus pöörataks rohkem tähelepanu säästvamatele ja tõhusamatele tootmisviisidele, pidades meeles, et nende kasutamiseks vajavad põllumajandustootjad riigi rahalist abi, et katta lisakulud, mis tulenevad kogu ühiskonna huvides olevate üldiste hüvede pakkumisest (maapiirkondade korrashoid, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, süsiniku kogumine, toiduga kindlustatus);

    33.

    tunnistab, et ühise põllumajanduspoliitika raames tuleb kehtestada maailmas tipptasemel olevad keskkonnakaitse normid; juhib tähelepanu asjaolule, et see toob kaasa kulud, mida turg ei suuda hüvitada, kuigi neid saab osaliselt lugeda avalike teenuste osutamisega seotud kuludeks, ning et Euroopa tootjad vajavad kaitset kolmandate riikide konkurentsi eest, sest nimetatud riigid ei järgi ELi keskkonnanorme;

    34.

    on seisukohal, et kliimamuutus sunnib ELi põllumajanduspoliitika mudelit kohandama; kutsub seetõttu komisjoni üles edendama oma tulevases teatises ühise põllumajanduspoliitika reformi kohta pärast 2013. aastat säästlikumat ja tõhusat põllumajandusmudelit, mis on kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika kõigi eesmärkidega ning mis võimaldab toota piisavas koguses ohutut toitu, järgides rohkem keskkonna tasakaalu; kõnealune mudel peab põhinema õiglasel ja õiguspärasel põllumajandustootjate toetussüsteemil ja see peab ühtlasi väärtustama põllumajandustootja elukutset;

    35.

    on seisukohal, et kui ELi põllumajandus tahab tulevikus anda panuse toiduga kindlustatusse ja kliimakaitsesse, peab tingimata säilitama ambitsioonika ühise põllumajanduspoliitika, eelkõige ühenduse eelarvest rahastatavate otsetoetuste süsteemi ning lihtsustatud ja õiglasemad maksed kogu ühenduses;

    36.

    peab oluliseks luua jätkusuutlik alus alternatiivsete majandusharude arenguks, mille abil väheneb kohaliku elanikkonna sõltuvus põuaperioodidest mõjutatud põllumajanduslikust tootmisest või loodusvaradest; toonitab lisaks, et Euroopa fondidest makstavatele toetustele juurdepääs aitab otsustavalt kaasa alternatiivsete majandusharude arendamise tingimuste tagamisele;

    37.

    peab oluliseks edendada meetodeid ulatuslikuks kohalikele vajadustele vastavaks arengu kavandamiseks maapiirkondades optimaalse maakasutuse põhimõtte rakendamise abil, et õnnestuks kohaneda muutuvate ilmastikutingimustega (pikemad põuaperioodid, maalihked, üleujutused jne) ja turuga, kus pakutakse kohalikke tooteid või teenuseid;

    38.

    palub komisjonil kaaluda ka uusi toetussüsteeme, mis aitaksid põllumajandusel panustada CO2 heitkoguste vähendamisse, näiteks süsinikdioksiidi sidumise abil põllumajandusmaades ja põllumajanduslikus biomassis, ning mis võimaldaksid edendada põllumajandusmaade kasutamist, mis aitab kliimamuutusega toime tulla;

    39.

    toonitab, et komisjon peab esitama põllumajanduse kliimamuutusega kohandamise kulude täpsed hinnangud;

    40.

    peab oluliseks tugevdada riskijuhtimis- ja kriisiohjevahendeid ning kohandada neid vastavalt turgude kasvavale volatiilsusele ja kliimaga seotud suurenevatele ohtudele;

    41.

    rõhutab kliimamuutuse ulatust ning põllu- ja metsamajanduses säästvamate tootmisviiside kasutuselevõtuks vajalikke investeeringuid arvesse võttes, et ka pärast 2013. aastat on vaja säilitada tugev, asjakohase eelarvega ühine põllumajanduspoliitika; lisab, et selleks tuleb ette näha täiendavad rahalised vahendid, mida kasutatakse stiimulitena niisuguste ajakohaste ja uuenduslike tehnoloogiate ja meetodite levitamiseks, mille abil on võimalik saavutada käegakatsutavaid tulemusi kliimamuutuse leevendamise ja eri põllumajandusvaldkondade kohandumise osas;

    42.

    rõhutab, et ühine põllumajanduspoliitika ei ole samal ajal ka Euroopa Liidu kliimapoliitika, kuid saab sellele vaatamata luua aluse tulemuslike meetmete ja stiimulite rakendamiseks võitluses kliimamuutusega, ning seda tuleks ELi tulevase eelarve üle peetavates aruteludes ka arvesse võtta;

    43.

    on seisukohal, et Euroopa Liit peab kliimamuutuse vastu võitlemisel olema ka tulevikus heaks eeskujuks ning et kliimamuutust ei või praeguste majanduslike raskuste tõttu pidada teisejärguliseks;

    44.

    rõhutab, et Euroopa Liit vajab põllumajanduse jaoks sellist arengu- ja rahastamispoliitikat, mis kindlustaks toiduainete ohutuse ja kõrge kvaliteedi;

    *

    * *

    45.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

    (1)  ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 281.

    (2)  ELT C 66 E, 20.3.2009, lk 29.

    (3)  ELT C 67 E, 18.3.2010, lk 44.

    (4)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0130.

    (5)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0089.

    Top