Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62010CN0486

    Kohtuasi C-486/10: 8. oktoobril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

    ELT C 13, 15.1.2011, p. 17–17 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    15.1.2011   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 13/17


    8. oktoobril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

    (Kohtuasi C-486/10)

    ()

    2011/C 13/28

    Kohtumenetluse keel: saksa

    Pooled

    Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Wilms ja C. Zadra)

    Kostja: Saksamaa Liitvabariik

    Hageja nõuded

    Tuvastada, et kuna Hammi linn on ilma eelnevalt liidu tasandil hanketeate avaldamiseta sõlminud 30. juulil ja 16. detsembril 2003 Lippeverbandiga teenuslepingud reovee ära- ja edasijuhtimiseks, samuti Hammi linna kanalisatsiooni haldamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja kontrollimiseks, on Saksamaa Liitvabariik rikkunud direktiivi 92/50/EMÜ (1) artiklist 8 koosmõjus jaotistega III kuni IV tulenevaid kohustusi;

    mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

    Väited ja peamised argumendid

    Käesoleva hagi ese on tasulised teenuslepingud reovee ära- ja edasijuhtimiseks, samuti Hammi linna kanalisatsiooni haldamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja kontrollimiseks, mille see linn sõlmis seaduse alusel loodud reoveeühinguga Lippeverband. Lippeverband on avalik-õiguslik assotsiatsioon, kes peab veemajanduse valdkonnas täitma seaduses sätestatud ülesandeid. Tema liikmetest ligikaudu 25 % on erakapitalil põhinevad ettevõtjad. Kõnealuste lepingute kohaselt pidi Lippeverband 1. jaanuariks 2004 Hammi linna territooriumil üle võtma reovee ära- ja edasijuhtimise, milleks linn kandis üle tasu, mis oli deklareeritud kui „tasu erihuvides”. Selle ülesande täitmiseks annab Hammi linn üle õiguse ainuõiguslikult, alaliselt ning kõikehõlmavalt kasutada oma reoveeseadmeid, mille eest Lippeverband peab tasuma hüvitist.

    Kuigi kõnealuste teenuslepingute puhul on tegemist riiklike teenuslepingutega direktiivi 92/50/EMÜ artikli 1 punkti a tähenduses, sõlmiti need ilma eelnevat formaalset pakkumismenetlust läbi viimata ja liidu tasemel hanketeate avaldamiseta otse Lippeverbandiga. Lepingud tuleb vaieldamatult kvalifitseerida tasulisteks teenuslepinguteks. Tellija sõlmis need määramata tähtajaks, need lepingud puudutavad reoveeteenuseid selle direktiivi I A lisa kategooria nr 16 tähenduses ning need ületavad direktiivi rakendamise piirmäära oluliselt. Lepingute sõlmimiseks oleks seega tulnud avaldada liidu tasemel hanketeade.

    Vastupidi liitvabariigi valitsuse seisukohale ei ole kõnealuste teenuste üleandmise puhul tegemist riigikorraldust puudutava aktiga ega in-house hankega.

    Esiteks on küsitav, kas sellisele veemajanduse segaühingule, nagu Lippeverband, kelle liikmetest on ligikaudu 25 % erakapitalil põhinevad ettevõtjad, võib anda riigikorralduse käigus üle ülesande, välistades riigihankemenetlust puudutavad ühenduse normid. Komisjon leiab, et riigikorraldust puudutavad aktid, mille puhul ei kuulu kohaldamisele riigihankemenetlusi reguleerivad normid, on mõeldavad üksnes avalik-õiguslike asutuste vahel, kelle tegevus puudutab eranditult avalikku huvi. Asjaolu, et vee-ettevõtjatele on seaduse alusel antud konkreetsed reoveemajandust puudutavad ülesanded, ei muuda midagi selles osas, et Lippeverband ei ole osa siseriiklikust haldusorganisatsioonist ühenduse õiguse tähenduses. Sõltumata siiski sellest, kas Lippeverbandile saab riigikorraldust puudutava aktiga anda ülesande, ei toimunud käesolevas asjas sellist ülesande üleandmist. Asjaolu, et Hammi linn maksab igal aastal tasu teenuste osutamise eest Lippeverbandi poolt, kvalifitseerib lepingud kahtlemata tasulisteks teenuslepinguteks ning välistab ülesande üleandmise avaliku halduse raames.

    Teiseks, mis puudutab nn in-house tehingute välistamist riigihanke-eeskirjade reguleerimisalast, puudub sellel erandil Euroopa Kohtu praktika kohaselt mõju, kui ülesande saanud ühingus on erakapitalil põhineval ettevõtjal osalus, isegi ka vähemusosalus. Sellisel juhul ei saa tellija asjaomast ettevõtjat kontrollida samal määral kui oma vastavat teenistust.

    Nendest kaalutlustest tuleneb, et tegemist on tasulise riikliku teenuslepinguga ning kohaldamisele ei kuulu erinormid. Seega on Saksamaa Liitvabariik rikkunud direktiivi 92/50, kuna Hammi linn sõlmis otse linna reoveeteenuslepingud.


    (1)  Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiv 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (EÜT L 209, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322).


    Top