12.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 300/1

1.

2000. aasta märtsis Lissabonis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu (1) seatud Euroopa Liidu strateegilist eesmärki saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmuspõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustaks säästev majanduskasv, rohkem ja paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus, ning Euroopa Ülemkogu poolt haridusministritele antud erivolitusi arutada läbi haridussüsteemide konkreetsed eesmärgid, keskendudes ühishuvidele ja -prioriteetidele, kuid austades rahvuslikku eripära;

2.

2002. aasta märtsis Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastu võetud, Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide eesmärkide järelmeetmeid käsitleva üksikasjaliku tööprogrammi (2) (tööprogramm „Haridus ja koolitus 2010”) raames seatud ühiseid eesmärke ning samuti avatud koordinatsioonimeetodi väljaarendamist, mis on Euroopa Liidus hariduse ja koolituse valdkonnas loonud väljavaateid täiendavaks koostööks;

3.

nõukogu 27. juuni 2002. aasta resolutsiooni elukestva õppe kohta, (3) milles kutsuti liikmesriike üles edendama kõikidele suunatud elukestvat õpet, töötades välja ja rakendades terviklikke ja ühtseid elukestva õppe strateegiaid;

4.

2005. aasta kevadel kokku tulnud Euroopa Ülemkogu tehtud Lissaboni strateegia vahekokkuvõtet ning eelkõige seejärel ajavahemikuks 2005–2008 vastu võetud koondsuuniseid, milles kutsuti üles suurendama investeeringuid inimkapitali ning kohandama haridus- ja koolitussüsteeme vastavalt uutele pädevusnõuetele (4);

5.

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 14. novembri 2006. aasta järeldusi tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta hariduses ja koolituses, milles rõhutati, et võrdsetele võimalustele tuginevate kõrge kvaliteediga tõhusate haridus- ja koolitussüsteemide väljaarendamine aitab olulisel määral kaasa töötusega, sotsiaalse tõrjutusega ja raisatud inimpotentsiaaliga seotud riskide vähendamisele kaasaegses teadmuspõhises majanduses (5);

6.

2007. aasta kevadel kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldusi, (6) milles rõhutati, et haridus ja koolitus on hästitoimiva teadmiste kolmnurga (haridus-teadustegevus-innovatsioon) eeltingimuseks ning määrava tähtsusega majanduskasvu kiirendamisel ja töökohtade loomisel;

1.

haridus ja koolitus moodustavad teadmiste kolmnurga ühe tipu ning on äärmiselt olulised teadustegevuse ja innovatsiooni varustamiseks neile vajaliku laia oskustebaasi ja loomevõimega. Haridus ja koolitus on nurgakiviks, millest sõltuvad Euroopa tulevane majanduskasv ja tema kodanike heaolu;

2.

terviklike ja sidusate elukestva õppe strateegiate rakendamisel tuleks järgida võrdsete võimaluste ja tõhususe saavutamise eesmärke, edendades samal ajal tipptaseme saavutamist, innovatsiooni ja loovust. Haridus- ja koolitussüsteemid ei peaks olema üksnes suurema majandusliku konkurentsivõime ja inimeste tööalase konkurentsivõime aluseks, vaid tagama ka suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse, säästva arengu, isikliku eneseteostuse ning kodanike aktiivsema osalemise ühiskonnas;

3.

alushariduse parandamine, põhipädevuste omandamise edendamine, kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsuse suurendamine, elukestva kutsenõustamise arendamine, jätkukoolitusele ja kõrgharidusele juurdepääsu suurendamine ning nende tipptaseme edendamine, täiskasvanuõppe laiendamine ning õpetajakoolituse kvaliteedi parandamine aitavad tõhusal moel tagada kõigi kodanike parema kvalifikatsiooni ja hõlbustavad seeläbi nende aktiivset osalemist ühiskonna ja majanduse arendamises;

4.

seistes silmitsi õppurite tausta üha suurema mitmekesistumisega, on haridus ja koolitus peamiseks Euroopa majandus- ja ühiskonnaellu integreerimise ning kultuuridevahelise dialoogi edendamise vahendiks;

5.

elukestva õppe raamtingimusi võiks tugevdada, soodustades õppeorganisatsioonide ning sidusrühmi ja tööandjaid ühendavate partnerluste arendamist ning töötades välja e-õppe, oskustega seotud vajaduste kindlaksmääramise, õpitulemuste valideerimise ja elukestva juhendamise infrastruktuurid, samuti uurides võimalikke uusi rahastamiskordi,

1.

rõhutama hariduse ja koolituse tähtsust Lissaboni strateegia jaoks üldiselt, tuues eelkõige majanduskasvu ja tööhõive koondsuuniste konkurentsivõimet käsitlevas osas esile hariduse ja koolituse äärmiselt olulist kohta teadmiste kolmnurgas kõrvuti teadustegevuse ja innovatsiooniga ning rõhutades suuniste tööhõivet käsitlevas osas, et elukestev õpe loob aluse, mis võimaldab Euroopa kodanikel teadmuspõhises majanduses edu saavutada ja selles täiel määral osaleda ning mis tagab, et kõik, kaasa arvatud tõrjutuse ohus olevad inimrühmad saavad arendada selleks vajalikke teadmisi, oskusi ja pädevusi;

2.

tooma esile hariduse ja koolituse panuse mitte üksnes tööhõive, konkurentsivõime ja innovatsiooni edendamisse, vaid ka sotsiaalse ühtekuuluvuse, kodanikuaktiivsuse ja isikliku eneseteostuse soodustamisse ning muude Euroopa ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisse;

3.

tagama, et haridus- ja koolituspoliitika sobiks kokku teiste valdkondade poliitikaga, näiteks poliitikaga teadustegevuse, ettevõtluse ja innovatsiooni, infoühiskonna, tööhõive, sotsiaalküsimuste, noorsoo, kultuuri, tervise, rände ja välissuhete valdkondades, tõhustama koostööd haridusnõukogu ja muude nõukogu koosseisude vahel ning püüdma leida võimalusi sidusrühmade seisukohtade suuremal määral arvesse võtmiseks;

4.

tugevdama haridusnõukogu strateegilist rolli hariduse ja koolituse valdkonna avatud koordinatsioonimeetodi raames, eelkõige võttes selle tulemusi arvesse poliitika kujundamise protsessides nii Euroopa kui riiklikul tasandil ning arendades hariduse ja koolituse valdkonna jaoks välja tugeva teadmistebaasi;

5.

tagama selged seosed tööprogrammi „Haridus ja koolitus” ning majanduskasvu ja tööhõive Lissaboni koondsuuniste vahel, parandades samas liikmesriikide ja komisjoni ühise töö korraldust selles valdkonnas, ning jätkama 2010. aasta järgset perioodi hõlmava tööprogrammi peamiste prioriteetide üle järelemõtlemist ning selle arutamist, kuidas töötada välja integreeritum lähenemisviis haridusele ja koolitusele elukestva õppe perspektiivis.