Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document C2006/280E/03

    PROTOKOLL
    Kolmapäev, 16. november 2005

    ELT C 280E, 18.11.2006, p. 71–127 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

    18.11.2006   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    CE 280/71


    PROTOKOLL

    (2006/C 280 E/03)

    ISTUNGI LÄBIVIIMISE KORD

    ISTUNGI JUHATAJA: Gérard ONESTA

    asepresident

    1.   Istungi algus

    Istung algas kell 09.00.

    Sõna võttis Véronique De Keyser vahejuhtumi kohta, milles said kannatada nii kõneleja ise kui ka Ana Maria Gomes ning mis leidis aset eile seoses abordivastase näitusega (asepresident vastas talle, et teavitab sellest juhatust).

    2.   Esitatud dokumendid

    Järgmised raportid esitasid parlamendi komisjonid:

    raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 7. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Liidu Solidaarsusfondi rahastamise kohta, millega täiendatakse 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta) punktile 3 (KOM(2005)0401 - C6-0277/2005 - 2005/2171(ACI)) - eelarvekomisjon.

    Raportöör: Böge Reimer (A6-0320/2005);

    raport Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta paranduseelarve nr 7/2005 projekti kohta (torm Põhja-Euroopas) (13489/2005 - C6-0358/2005 - 2005/2172(BUD)) - eelarvekomisjon.

    Raportöör: Garriga Polledo Salvador (A6-0321/2005).

    3.   Olukord Iraagis pärast põhiseaduse referendumit (arutelu)

    Nõukogu ja komisjoni avaldused: Olukord Iraagis pärast põhiseaduse referendumit.

    Lord Bach (nõukogu eesistuja) ja Benita Ferrero-Waldner (komisjoni liige) esinesid avaldustega.

    Sõna võtsid: Giorgos Dimitrakopoulos fraktsiooni PPE-DE nimel, Véronique De Keyser fraktsiooni PSE nimel, Graham Watson fraktsiooni ALDE nimel, Angelika Beer fraktsiooni Verts/ALE nimel, Erik Meijer fraktsiooni GUE/NGL nimel, Bastiaan Belder fraktsiooni IND/DEM nimel, Alessandro Battilocchio (fraktsioonilise kuuluvuseta), Antonio Tajani, Lilli Gruber, James Hugh Allister, Béatrice Patrie, Józef Pinior, Panagiotis Beglitis, Lord Bach ja Benita Ferrero-Waldner.

    Arutelu lõpetati.

    (Istung katkestati Margaret Becketti nõukogu eesistuja tuleku puhuks kell 10.00 ja see jätkus kell 10.10.)

    ISTUNGI JUHATAJA: Dagmar ROTH-BEHRENDT

    asepresident

    4.   Kliimamuutused - Globaalse kliimamuutuse vastase lahingu võitmine (arutelu)

    Nõukogu ja komisjoni avaldused seoses hiljutiste orkaanide põhjustatud kahju ning Euroopa Liidu, Hiinda ja India vaheliste tippkohtumistega.

    Raport “Globaalse kliimamuutuse vastase lahingu võitmise” kohta [2005/2049(INI)] - keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon.

    Raportöör: Anders Wijkman (A6-0312/2005).

    Margaret Beckett (nõukogu eesistuja) ja Stavros Dimas (komisjoni liige) esinesid avaldustega.

    Anders Wijkman tutvustas raportit.

    Sõna võtsid: Paul Verges (DEVE komisjoni arvamuse koostaja), Cristina Gutiérrez-Cortines fraktsiooni PPE-DE nimel, Gyula Hegyi fraktsiooni PSE nimel, Caroline Lucas fraktsiooni Verts/ALE nimel, Kartika Tamara Liotard fraktsiooni GUE/NGL nimel, Johannes Blokland fraktsiooni IND/DEM nimel ja Liam Aylward fraktsiooni UEN nimel.

    ISTUNGI JUHATAJA: Janusz ONYSZKIEWICZ

    asepresident

    Sõna võtsid: Irena Belohorská, Peter Liese, Dorette Corbey, Alyn Smith, Roberto Musacchio, Urszula Krupa, Bruno Gollnisch, Avril Doyle, Anne Ferreira, Lena Ek, Bairbre de Brún, Georgios Karatzaferis, Françoise Grossetête, Marie-Noëlle Lienemann, Gunnar Hökmark, Justas Vincas Paleckis, Bogusław Sonik, Edite Estrela, Richard Seeber, Rebecca Harms (ITRE komisjoni arvamuse koostaja), Margaret Beckett ja Stavros Dimas.

    Arutelu lõpetati.

    Hääletus: 16.11.2005 protokolli punkt 5.6.

    (Istung katkestati hääletuse ajaks kell 11.55 ja jätkus kell 12.05.)

    ISTUNGI JUHATAJA: Antonios TRAKATELLIS

    asepresident

    5.   Hääletused

    Hääletuse üksikasjalikud tulemused (muudatusettepanekud, eraldi ja osade kaupa hääletus jne) on esitatud protokolli I lisas.

    Sõna võtsid:

    Hannes Swoboda töökorralduse kohta;

    Philip Bushill-Matthews infotunni kulu kohta;

    Edith Mastenbroek infovabaduse kohta Tuneesias ning infoühiskonna maailma tippkohtumise kohta, mille ÜRO korraldas Tuneesias 16.-18.11.2005.

    5.1.   Reisijate teavitamine lendu teenindava lennuettevõtja andmetest ***I (hääletus)

    Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lennureisijate teavitamise kohta lendu teenindavast lennuettevõtjast ning liikmesriikide poolt ohutusteabe edastamise kohta [KOM(2005)0048 - C6-0046/2005 - 2005/0008(COD)] - transpordi- ja turismikomisjon.

    Raportöör: Christine De Veyrac (A6-0310/2005)

    (antud häälte enamus)

    (üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 1)

    EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK

    Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2005)0428)

    ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

    Vastu võetud (P6_TA(2005)0428)

    5.2.   Bohunice V1 tuumaelektrijaam Slovakkias * (hääletus)

    Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga ühinemise tingimusi käsitlevale aktile lisatud ja Bohunice V1 tuumaelektrijaama Slovakkias käsitleva protokolli nr 9 rakendamise kohta [KOM(2004)0624 - C6-0205/2004 - 2004/0221(CNS)] - tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon.

    Raportöör: Rebecca Harms (A6-0282/2005)

    (antud häälte enamus)

    (üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 2)

    EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK

    Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2005)0429)

    ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

    Vastu võetud (P6_TA(2005)0429)

    Hääletust puudutavad sõnavõtud:

    Herbert Bösch muudatusettepaneku 5 kohta;

    Rebecca Harms (raportöör) teatas, et sooviks oma allkirja raportilt tagasi võtta, ning tegi parlamendiliikmetele ettepaneku hääletada raporti vastu.

    5.3.   Põhjadimensioon (hääletus)

    Resolutsiooni ettepanekud B6-0584/2005, B6-0586/2005, B6-0587/2005, B6-0588/2005, B6-0589/2005 ja B6-0590/2005

    (antud häälte enamus)

    (üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 3)

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEK RC-B6-0584/2005

    (asendades B6-0584/2005, B6-0586/2005, B6-0587/2005, B6-0588/2005, B6-0589/2005 ja B6-0590/2005),

    mille esitasid järgmised parlamendiliikmed:

    Alexander Stubb fraktsiooni PPE-DE nimel;

    Riitta Myller fraktsiooni PSE nimel;

    Diana Wallis ja Paavo Väyrynen fraktsiooni ALDE nimel;

    Satu Hassi, Tatjana Ždanoka ja Carl Schlyter fraktsiooni Verts/ALE nimel;

    Esko Seppänen fraktsiooni GUE/NGL nimel;

    Ģirts Valdis Kristovskis, Konrad Szymański, Inese Vaidere, Gintaras Didžiokas ja Rolandas Pavilionis fraktsiooni UEN nimel.

    Vastu võetud (P6_TA(2005)0430)

    Hääletust puudutavad sõnavõtud:

    Henrik Lax esitas suulise muudatusettepaneku põhjenduse H kohta, mis võeti vastu.

    5.4.   Üleminek digitaalringhäälingule (hääletus)

    Resolutsiooni ettepanek B6-0583/2005

    (antud häälte enamus)

    (üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 4)

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

    Vastu võetud (P6_TA(2005)0431)

    5.5.   Tuumaelektrijaamade tegevuse lõpetamiseks ettenähtud rahaliste vahendite kasutamine (hääletus)

    Raport tuumaelektrijaamade tegevuse lõpetamiseks ettenähtud rahaliste vahendite kasutamise kohta [2005/2027(INI)] - tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon.

    Raportöör: Rebecca Harms (A6-0279/2005)

    (antud häälte enamus)

    (üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 5)

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

    Vastu võetud (P6_TA(2005)0432)

    5.6.   Globaalse kliimamuutuse vastase lahingu võitmine (hääletus)

    Raport “Globaalse kliimamuutuse vastase lahingu võitmise” kohta [2005/2049(INI)] - keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon.

    Raportöör: Anders Wijkman (A6-0312/2005)

    (antud häälte enamus)

    (üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 6)

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

    Vastu võetud (P6_TA(2005)0433)

    Hääletust puudutavad sõnavõtud:

    Anders Wijkman (raportöör) esitas suulise muudatusettepaneku lõike 24 kohta, mis võeti vastu;

    Bernd Posselt teatas lõikes 41 esinevatest lahknevustest saksa- ja ingliskeelses versioonis.

    6.   Hääletuse kohta selgituste andmine

    Kirjalikud selgitused hääletuse kohta:

    Kodukorra artikli 163 lõike 3 alusel esitatud kirjalikud selgitused hääletuse kohta lisatakse käesoleva istungi stenogrammile.

    Suulised selgitused hääletuse kohta:

    Raport: Rebecca Harms - A6-0282/2005:

    Milan Gaľa, Árpád Duka-Zólyomi ja Andreas Mölzer;

    Raport: Anders Wijkman - A6-0312/2005:

    Richard Seeber ja Luca Romagnoli.

    7.   Hääletuse parandused

    Hääletuse parandused on toodud veebilehel “Séance en direct”, “Résultats des votes (appels nominaux) / Results of votes (Roll-call votes)” ja II lisa “Nimelise hääletuse tulemused” trükiversioonis.

    Elektroonilist versiooni veebilehel Europarl ajakohastatakse korrapäraselt kuni kahe nädala jooksul pärast hääletuse toimumise kuupäeva.

    Seejärel suletakse hääletuse paranduste nimekiri tõlkimiseks ja Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks.

    (Istung katkestati kell 12.45 ja jätkus kell 15.05.)

    ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES

    president

    8.   Eelmise istungi protokolli kinnitamine

    Jan Marinus Wiersma oli küll kohalolijate nimekirja allkirja andnud, kuid tema nime seal ei olnud.

    Kinnitati eelmise istungi protokoll.

    *

    * *

    Sõna võttis Bernd Posselt parlamendis korraldatavate näituste kohta.

    9.   Fraktsioonide koosseis

    Giovanni Procacci sai fraktsiooni ALDE liikmeks.

    10.   Euroopa Ülemkogu mitteametlik kohtumine (arutelu)

    Euroopa Ülemkogu aruanne ja komisjoni avaldus: Euroopa Ülemkogu mitteametlik kohtumine.

    Jack Straw (nõukogu eesistuja) tutvustas Euroopa Ülemkogu aruannet.

    José Manuel Barroso (komisjoni president) esines avaldusega

    Sõna võtsid: Hans-Gert Poettering fraktsiooni PPE-DE nimel, Robert Goebbels fraktsiooni PSE nimel, Karin Riis-Jørgensen fraktsiooni ALDE nimel, Pierre Jonckheer fraktsiooni Verts/ALE nimel, Kyriacos Triantaphyllides fraktsiooni GUE/NGL nimel, Michael Henry Nattrass fraktsiooni IND/DEM nimel, Roberta Angelilli fraktsiooni UEN nimel, James Hugh Allister (fraktsioonilise kuuluvuseta), Timothy Kirkhope, Gary Titley, Marielle De Sarnez, Elisabeth Schroedter, Ilda Figueiredo, Mario Borghezio, Armando Dionisi, Bernard Poignant, Jack Straw ja Lapo Pistelli.

    ISTUNGI JUHATAJA: Pierre MOSCOVICI

    asepresident

    Sõna võtsid: Ian Hudghton, Jana Bobošíková, Margie Sudre, Christopher Beazley kõneaja eraldamise kohta, Nicola Zingaretti, Chris Davies, Othmar Karas, Csaba Sándor Tabajdi, Bogusław Sonik, Libor Rouček, Geoffrey Van Orden, Ana Maria Gomes, Douglas Alexander (nõukogu eesistuja) ja José Manuel Barroso.

    Arutelu lõpetati.

    11.   Iraani presidendi Mahmoud Ahmadinejadi hiljutised avaldused (arutelu)

    Nõukogu ja komisjoni avaldused: Iraani presidendi Mahmoud Ahmadinejadi hiljutised avaldused.

    Douglas Alexander (nõukogu eesistuja) ja Benita Ferrero-Waldner (komisjoni liige) esinesid avaldustega.

    ISTUNGI JUHATAJA: Manuel António dos SANTOS

    asepresident

    Sõna võtsid: Hans-Gert Poettering fraktsiooni PPE-DE nimel, Pasqualina Napoletano fraktsiooni PSE nimel, Annemie Neyts-Uyttebroeck fraktsiooni ALDE nimel, Angelika Beer fraktsiooni Verts/ALE nimel, Eva-Britt Svensson fraktsiooni GUE/NGL nimel, Gerard Batten fraktsiooni IND/DEM nimel, Cristiana Muscardini fraktsiooni UEN nimel ja Douglas Alexander.

    Kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:

    Annemie Neyts-Uyttebroeck, Alexander Lambsdorff, István Szent-Iványi, Jelko Kacin, Elizabeth Lynne, Frédérique Ries, Sophia in 't Veld, Margarita Starkevičiūtė, Philippe Morillon ja Janusz Onyszkiewicz fraktsiooni ALDE nimel Iraani kohta (B6-0585/2005);

    André Brie, Vittorio Agnoletto ja Eva-Britt Svensson fraktsiooni GUE/NGL nimel Iraani kohta (B6-0608/2005);

    Pasqualina Napoletano fraktsiooni PSE nimel Iraani presidendi hiljutiste avalduste kohta (B6-0609/2005);

    Cristiana Muscardini, Mogens N.J. Camre ja Ģirts Valdis Kristovskis fraktsiooni UEN nimel Iraani presidendi Mahmoud Ahmadinejadi hiljutiste avalduste kohta (B6-0610/2005);

    Angelika Beer, Monica Frassoni, Joost Lagendijk ja Raül Romeva i Rueda fraktsiooni Verts/ALE nimel Iraani kohta (B6-0611/2005);

    Hans-Gert Poettering, Charles Tannock, Michael Gahler ja Elmar Brok fraktsiooni PPE-DE nimel Iraani presidendi Mahmoud Ahmadinejadi hiljutiste avalduste kohta (B6-0612/2005).

    Arutelu lõpetati.

    Hääletus: 17.11.2005 protokolli punkt 4.9.

    12.   Infotund (küsimused nõukogule)

    Parlament vaatas läbi nõukogule esitatavad küsimused (B6-0339/2005).

    Küsimus 1 (Marie Panayotopoulos-Cassiotou): restruktureerimise prognoosid.

    Douglas Alexander (nõukogu eesistuja) vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Marie Panayotopoulos-Cassiotou.

    Küsimus 2 (Manuel Medina Ortega): maksustamine reisilendudel.

    Douglas Alexander vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Manuel Medina Ortega, Joseph Muscat ja Philip Bradbourn.

    Küsimus 3 (Sarah Ludford): Euroopa Nõukogu konventsioon inimkaubitsemise kohta.

    Douglas Alexander vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Sarah Ludford ja Elizabeth Lynne.

    Küsimus 4 (John Purvis): tubaka- ja alkoholiaktsiis.

    Douglas Alexander vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) John Purvis ja David Martin.

    Küsimus 5 (Elspeth Attwooll): rahvusvahelised abielud.

    Douglas Alexander vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Elspeth Attwooll ja Sarah Ludford.

    Küsimus 6 (Frank Vanhecke): interneti tsensuur Hiinas.

    Douglas Alexander vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Frank Vanhecke.

    Küsimus 7 (Richard James Ashworth): kontrollikoja aastaaruanne.

    Douglas Alexander vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Philip Bushill-Matthews (autori asendaja), David Martin ja Christopher Beazley.

    Küsimus 8 (Richard Corbett): komiteemenetlus.

    Douglas Alexander vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Richard Corbett.

    Küsimus 9 (Sajjad Karim): erisused ministrite lähenemises tasakaalule julgeoleku ja inimõiguste vahel.

    Douglas Alexander vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Sajjad Karim.

    Küsimus 10 (Hélène Goudin): Euroopa Liidu riikide kaitsekulutuste eelarve.

    Douglas Alexander vastas küsimusele.

    Küsimus 11 (Dimitrios Papadimoulis): kokkulepe finantsperspektiivi 2007-2013 küsimuses.

    Douglas Alexander vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Dimitrios Papadimoulis ja Esko Seppänen.

    Küsimus 12 (Nils Lundgren): õiguskindlus Euroopa Liidus.

    Douglas Alexander vastas küsimusele.

    Küsimus 13 (Chris Davies): läbipaistvus ja avatus.

    Küsimus 14 (Timothy Kirkhope): nõukogu läbipaistvus.

    Douglas Alexander vastas küsimustele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Chris Davies, James Hugh Allister, Richard Corbett ja Timothy Kirkhope.

    Küsimus 15 (Jonas Sjöstedt): kalanduskokkulepe Marokoga ning nõukogu toetus ÜRO-le.

    Douglas Alexander vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Jonas Sjöstedt ja Bernd Posselt.

    Küsimustele 16 kuni 36 vastatakse kirjalikult.

    Nõukogu infotund lõppes.

    13.   Presidentuuri avaldus

    Asepresident tegi seoses ÜRO ülemaailmse infoühiskonna-alase tippkohtumisega avalduse inimõiguste rikkumise kohta Tuneesias.

    (Istung katkestati kell 19.15 ja jätkus kell 21.00.)

    ISTUNGI JUHATAJA: Miroslav OUZKÝ

    asepresident

    14.   Teatavate loomaliikide humaanse püünisjahi standardid ***I (arutelu)

    Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse teatud loomaliikide humaanse püünisjahi standardid [KOM(2004)0532 - C6-0100/2004 - 2004/0183(COD)] - keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon.

    Raportöör: Karin Scheele (A6-0304/2005).

    Sõna võttis Stavros Dimas (komisjoni liige).

    Karin Scheele tutvustas raportit.

    Sõna võtsid: Horst Schnellhardt fraktsiooni PPE-DE nimel, Dorette Corbey fraktsiooni PSE nimel, Jules Maaten fraktsiooni ALDE nimel, Marie Anne Isler Béguin fraktsiooni Verts/ALE nimel, Jonas Sjöstedt fraktsiooni GUE/NGL nimel, Johannes Blokland fraktsiooni IND/DEM nimel, Jean-Claude Martinez (fraktsioonilise kuuluvuseta), Richard Seeber, Linda McAvan, Mojca Drčar Murko, Jillian Evans, Hélène Goudin, Christofer Fjellner, Robert Evans, Margrete Auken, Piia-Noora Kauppi, Hans-Peter Mayer ja Stavros Dimas.

    Arutelu lõpetati.

    Hääletus: 17.11.2005 protokolli punkt 4.3.

    15.   Relvaeksport - Massihävitusrelvade leviku tõkestamine - Roheline raamat kaitsealaste riigihangete kohta (arutelu)

    Raport Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi rakendussätte 8 kohase nõukogu kuuenda aastaaruande kohta [2005/2013(INI)] - välisasjade komisjon.

    Raportöör: Raül Romeva i Rueda (A6-0292/2005)

    Raport massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta: Euroopa Parlamendi roll [2005/2139(INI)] - välisasjade komisjon.

    Raportöör: Ģirts Valdis Kristovskis (A6-0297/2005)

    Raport kaitsealaste riigihangete Rohelise raamatu kohta [2005/2030(INI)] - siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon.

    Raportöör: Joachim Wuermeling (A6-0288/2005)

    Raül Romeva i Rueda tutvustas raportit (A6-0292/2005).

    Ģirts Valdis Kristovskis tutvustas raportit (A6-0297/2005).

    Joachim Wuermeling tutvustas raportit (A6-0288/2005).

    Sõna võttis Benita Ferrero-Waldner (komisjoni liige).

    Sõna võtsid: Gunnar Hökmark (ITRE komisjoni arvamuse koostaja), Ģirts Valdis Kristovskis (DEVE komisjoni arvamuse koostaja), Jas Gawronski fraktsiooni PPE-DE nimel, Jan Marinus Wiersma fraktsiooni PSE nimel, Alexander Lambsdorff fraktsiooni ALDE nimel, Raül Romeva i Rueda fraktsiooni Verts/ALE nimel, Tobias Pflüger fraktsiooni GUE/NGL nimel, Gerard Batten fraktsiooni IND/DEM nimel, kes lõpetas oma sõnavõtu solvanguga täiskogu aadressil, Marios Matsakis, kes väljendas sügavat solvumist Gerard Batteni sõnavõtu pärast ning palus asepresidendil midagi ette võtta (asepresident vastas talle, et peab juhatusega kõnealuses küsimuses nõu), Ryszard Czarnecki (fraktsioonilise kuuluvuseta), Gitte Seeberg, Ana Maria Gomes, Marios Matsakis, Eva-Britt Svensson, Andreas Mölzer, Karl von Wogau, Manuel Medina Ortega, alustades Gerard Batteni sõnavõtust, Luca Romagnoli, Elmar Brok, Richard Howitt, Geoffrey Van Orden, Helmut Kuhne, alustades Gerard Batteni sõnavõtust, Othmar Karas, Joel Hasse Ferreira, Zuzana Roithová, Proinsias De Rossa, alustades Gerard Batteni sõnavõtust, Andreas Schwab, Simon Coveney, Ģirts Valdis Kristovskis (raportöör) täpsustuste tegemiseks ning Benita Ferrero-Waldner.

    Arutelu lõpetati.

    Hääletus: 17.11.2005 protokolli punkt 4.4.

    16.   Järgmise istungi päevakord

    Kinnitati järgmise päeva istungi päevakord (dokument “Päevakord” PE 364.133/OJJE).

    17.   Istungi lõpp

    Istung lõppes kell 23.45.

    Julian Priestley

    peasekretär

    Gérard Onesta

    asepresident


    KOHALOLIJATE NIMEKIRI

    Allakirjutanud:

    Adamou, Albertini, Allister, Alvaro, Andersson, Andrejevs, Andria, Andrikienė, Angelilli, Antoniozzi, Arif, Arnaoutakis, Assis, Atkins, Attard-Montalto, Attwooll, Aubert, Audy, Auken, Ayala Sender, Aylward, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Baco, Batten, Battilocchio, Batzeli, Bauer, Beaupuy, Beazley, Becsey, Beer, Beglitis, Belder, Belet, Belohorská, Bennahmias, Beňová, Berend, Berès, van den Berg, Berger, Berlato, Berlinguer, Berman, Bersani, Bertinotti, Bielan, Birutis, Blokland, Bloom, Bobošíková, Böge, Bösch, Bonde, Bonino, Bono, Bonsignore, Booth, Borghezio, Borrell Fontelles, Bourlanges, Bourzai, Bowis, Bowles, Bozkurt, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Breyer, Březina, Brie, Brok, Brunetta, Budreikaitė, van Buitenen, Buitenweg, Bullmann, Bushill-Matthews, Busk, Busuttil, Buzek, Calabuig Rull, Callanan, Camre, Capoulas Santos, Carlotti, Carlshamre, Carnero González, Carollo, Casa, Casaca, Cashman, Caspary, Castex, Castiglione, del Castillo Vera, Catania, Cavada, Cederschiöld, Cercas, Cesa, Chatzimarkakis, Chichester, Chiesa, Chmielewski, Christensen, Chruszcz, Cirino Pomicino, Claeys, Clark, Cocilovo, Coelho, Cohn-Bendit, Corbett, Corbey, Cornillet, Correia, Cottigny, Coûteaux, Coveney, Cramer, Crowley, Marek Aleksander Czarnecki, Ryszard Czarnecki, D'Alema, Daul, Davies, de Brún, Degutis, Dehaene, De Keyser, Demetriou, De Michelis, Deprez, De Rossa, De Sarnez, Descamps, Désir, Deß, Deva, De Veyrac, De Vits, Díaz de Mera García Consuegra, Didžiokas, Díez González, Dillen, Dimitrakopoulos, Dionisi, Di Pietro, Dobolyi, Dombrovskis, Doorn, Douay, Doyle, Drčar Murko, Duchoň, Dührkop Dührkop, Duff, Duka-Zólyomi, Duquesne, Ebner, Ehler, Ek, El Khadraoui, Elles, Esteves, Estrela, Ettl, Eurlings, Jillian Evans, Jonathan Evans, Robert Evans, Fajmon, Falbr, Farage, Fatuzzo, Fava, Fazakas, Ferber, Fernandes, Fernández Martín, Anne Ferreira, Elisa Ferreira, Flasarová, Florenz, Foglietta, Fontaine, Ford, Fourtou, Fraga Estévez, Frassoni, Freitas, Friedrich, Fruteau, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, García Pérez, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gebhardt, Gentvilas, Geremek, Geringer de Oedenberg, Gewalt, Gierek, Giertych, Gill, Gklavakis, Glante, Glattfelder, Goebbels, Goepel, Golik, Gollnisch, Gomes, Gomolka, Goudin, Grabowska, Grabowski, Graça Moura, Graefe zu Baringdorf, Gräßle, Grech, Griesbeck, Gröner, de Groen-Kouwenhoven, Groote, Grossetête, Gruber, Guardans Cambó, Guellec, Guerreiro, Guidoni, Gutiérrez-Cortines, Guy-Quint, Gyürk, Hänsch, Hall, Hammerstein Mintz, Handzlik, Hannan, Harangozó, Harkin, Harms, Hasse Ferreira, Hassi, Hatzidakis, Haug, Hazan, Heaton-Harris, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Helmer, Henin, Hennicot-Schoepges, Hennis-Plasschaert, Herczog, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Honeyball, Hoppenstedt, Horáček, Howitt, Hudacký, Hudghton, Hughes, Hutchinson, Hybášková, Ibrisagic, Ilves, in 't Veld, Isler Béguin, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jäätteenmäki, Jałowiecki, Janowski, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jensen, Joan i Marí, Jørgensen, Jonckheer, Jordan Cizelj, Juknevičienė, Kacin, Kaczmarek, Kallenbach, Kamall, Kamiński, Karas, Karatzaferis, Karim, Kasoulides, Kaufmann, Kauppi, Tunne Kelam, Kindermann, Kinnock, Kirkhope, Klaß, Klich, Klinz, Knapman, Koch, Koch-Mehrin, Kohlíček, Konrad, Korhola, Kósáné Kovács, Koterec, Kozlík, Krahmer, Krasts, Kratsa-Tsagaropoulou, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kristovskis, Krupa, Kuc, Kudrycka, Kuhne, Kułakowski, Kušķis, Kusstatscher, Kuźmiuk, Lagendijk, Laignel, Lamassoure, Lambert, Lambrinidis, Lambsdorff, Landsbergis, Lang, Langen, Langendries, Laperrouze, La Russa, Lauk, Lavarra, Lax, Lechner, Lehideux, Lehne, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Jean-Marie Le Pen, Marine Le Pen, Le Rachinel, Lévai, Lewandowski, Liberadzki, Libicki, Lichtenberger, Lienemann, Liese, Liotard, Lipietz, Lombardo, López-Istúriz White, Lucas, Ludford, Lulling, Lundgren, Lynne, Maat, Maaten, McAvan, McCarthy, McDonald, McGuinness, McMillan-Scott, Madeira, Malmström, Maňka, Erika Mann, Thomas Mann, Manolakou, Markov, Marques, Martens, David Martin, Hans-Peter Martin, Martinez, Martínez Martínez, Masiel, Masip Hidalgo, Maštálka, Mastenbroek, Mathieu, Mato Adrover, Matsakis, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Medina Ortega, Meijer, Méndez de Vigo, Meyer Pleite, Miguélez Ramos, Mikko, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Mölzer, Montoro Romero, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Morgantini, Moscovici, Mote, Mulder, Musacchio, Muscardini, Muscat, Musotto, Mussolini, Myller, Napoletano, Nassauer, Nattrass, Navarro, Newton Dunn, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Özdemir, Olajos, Olbrycht, Ó Neachtain, Onesta, Onyszkiewicz, Oomen-Ruijten, Ortuondo Larrea, Őry, Ouzký, Oviir, Paasilinna, Pack, Pafilis, Pahor, Paleckis, Panayotopoulos-Cassiotou, Pannella, Panzeri, Papadimoulis, Papastamkos, Parish, Patrie, Pavilionis, Pęk, Pflüger, Piecyk, Pieper, Pīks, Pinior, Piotrowski, Pirilli, Piskorski, Pistelli, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Poignant, Polfer, Portas, Posdorf, Posselt, Prets, Procacci, Prodi, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Ransdorf, Rapkay, Rasmussen, Remek, Resetarits, Reul, Reynaud, Ribeiro e Castro, Riera Madurell, Ries, Riis-Jørgensen, Rivera, Rizzo, Rocard, Rogalski, Roithová, Romagnoli, Romeva i Rueda, Rosati, Roszkowski, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Rudi Ubeda, Rübig, Rühle, Rutowicz, Ryan, Sacconi, Saïfi, Sakalas, Salinas García, Salvini, Samaras, Samuelsen, Sánchez Presedo, dos Santos, Sartori, Saryusz-Wolski, Savary, Savi, Sbarbati, Schapira, Scheele, Schenardi, Schierhuber, Schlyter, Schmidt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schroedter, Schuth, Schwab, Seeber, Seeberg, Segelström, Seppänen, Siekierski, Sifunakis, Sinnott, Siwiec, Sjöstedt, Skinner, Škottová, Smith, Sommer, Sonik, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Spautz, Speroni, Staes, Staniszewska, Starkevičiūtė, Šťastný, Stenzel, Sterckx, Stevenson, Stihler, Stockmann, Strejček, Strož, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Svensson, Swoboda, Szájer, Szejna, Szent-Iványi, Szymański, Tabajdi, Tajani, Takkula, Tannock, Tarabella, Tarand, Tatarella, Thomsen, Thyssen, Titford, Titley, Toia, Tomczak, Toubon, Toussas, Trakatellis, Triantaphyllides, Trüpel, Turmes, Tzampazi, Uca, Ulmer, Väyrynen, Vaidere, Vakalis, Valenciano Martínez-Orozco, Vanhecke, Van Lancker, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vaugrenard, Ventre, Verges, Vergnaud, Vernola, Vidal-Quadras Roca, de Villiers, Vincenzi, Virrankoski, Vlasák, Vlasto, Voggenhuber, Wagenknecht, Walter, Watson, Henri Weber, Manfred Weber, Weiler, Weisgerber, Westlund, Whitehead, Whittaker, Wieland, Wiersma, Wijkman, Wise, von Wogau, Wohlin, Bernard Piotr Wojciechowski, Janusz Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Wurtz, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zapałowski, Zappalà, Zatloukal, Ždanoka, Železný, Zieleniec, Zīle, Zimmer, Zingaretti, Zvěřina, Zwiefka

    Vaatlejad

    Abadjiev Dimitar, Arabadjiev Alexander, Athanasiu Alexandru, Bărbuleţiu Tiberiu, Becşenescu Dumitru, Bliznashki Georgi, Buruiană Aprodu Daniela, Ciornei Silvia, Cioroianu Adrian Mihai, Corlăţean Titus, Coşea Dumitru Gheorghe Mircea, Creţu Gabriela, Dîncu Vasile, Duca Viorel Senior, Dumitrescu Cristian, Ganţ Ovidiu Victor, Hogea Vlad Gabriel, Husmenova Filiz, Ilchev Stanimir, Ivanova Iglika, Kelemen Atilla Béla Ladislau, Kirilov Evgeni, Kónya-Hamar Sándor, Marinescu Marian-Jean, Mihăescu Eugen, Morţun Alexandru Ioan, Nicolae Şerban, Paparizov Atanas Atanassov, Parvanova Antonyia, Paşcu Ioan Mircea, Petre Maria, Podgorean Radu, Popa Nicolae Vlad, Popeangă Petre, Sârbu Daciana Octavia, Severin Adrian, Silaghi Ovidiu Ioan, Sofianski Stefan, Stoyanov Dimitar, Szabó Károly Ferenc, Tîrle Radu, Zgonea Valeriu Ştefan


    I LISA

    HÄÄLETUSTE TULEMUSED

    Lühendite ja sümbolite selgitus

    +

    vastu võetud

    -

    tagasi lükatud

    kehtetuks muutunud

    tagasi

    tagasi võetud

    NH (..., ..., ...)

    nimeline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid)

    EH (..., ..., ...)

    elektrooniline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid)

    osa

    hääletus osade kaupa

    eraldi

    hääletus eraldi

    me

    muudatusettepanek

    KME

    kompromissmuudatusettepanek

    VO

    vastav osa

    ÜME

    ülimuslik muudatusettepanek

    =

    identsed muudatusettepanekud

    §

    lõige

    art

    artikkel

    põhj

    põhjendus

    RE

    resolutsiooni ettepanek

    RÜE

    resolutsiooni ühisettepanek

    SH

    salajane hääletus

    1.   Reisijate teavitamine lendu teenindava lennuettevõtja andmetest ***I

    Raport: Christine DE VEYRAC (A6-0310/2005)

    Teema

    Me nr

    Esitaja

    NH jne

    Hääletus

    NH/EH - märkused

    plokk nr 1 - kompromissmuudatusettepanekud

    55-82

    84-117

    PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE ja GUE/NGL

     

    +

     

    plokk nr 1 - kompromissmuudatusettepanekud - eraldi hääletus

    83

    PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE ja GUE/NGL

    osa

     

     

    1

    +

     

    2

    +

     

    plokk nr 2 - vastutava komisjoni muudatusettepanekud

    1-16

    18-54

    komisjon

     

     

    hääletus: muudetud ettepanek

     

    +

     

    hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon

    NH

    +

    577, 16, 31

    Kuna muudatusettepanek 17 ei puudutanud kõiki keeleversioone, siis seda hääletusele ei pandud (kodukorra artikli 151 lõige 1 punkt d).

    Taotlused eraldi hääletuseks

    PPE-DE

    me 83

    1. osa: § 1

    2. osa: §-d 2 ja 3

    Taotlused nimeliseks hääletuseks

    PPE-DE: lõpphääletus

    2.   Bohunice V1 tuumaelektrijaam Slovakkias *

    Raport: Rebecca HARMS (A6-0282/2005)

    Teema

    Me nr

    Esitaja

    NH jne

    Hääletus

    NH/EH - märkused

    vastutava komisjoni muudatusettepanekud - hääletus plokkide kaupa

    4

    6

    9

    15

    komisjon

     

    +

     

    vastutava komisjoni muudatusettepanekud - eraldi hääletus

    2

    komisjon

    eraldi

    +

     

    3

    komisjon

    eraldi

    +

     

    5

    komisjon

    NH

    +

    441, 184, 22

    7

    komisjon

    osa

     

     

    1

    +

     

    2

    +

     

    8

    komisjon

    eraldi

    +

     

    10

    komisjon

    osa

     

     

    1

    +

     

    2

    +

     

    11

    komisjon

    eraldi

    +

     

    13

    komisjon

    eraldi

    +

     

    14

    komisjon

    eraldi

    +

     

    artikli 3 § 1

    18

    PPE-DE

     

    tagasi

     

    12

    komisjon

    NH

    +

    436, 190, 25

    pärast põhj 3

    17

    PPE-DE

     

    tagasi

     

    1

    komisjon

     

    +

     

    pärast põhj 5

    16

    PSE

     

    +

     

    hääletus: muudetud ettepanek

    EH

    +

    377, 222, 59

    hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon

     

    +

     

    Taotlused eraldi hääletuseks

    ALDE: me-d 5, 12

    Verts/ALE: me-d 2, 3, 8, 11, 13 ja 14

    Taotlused nimeliseks hääletuseks

    Verts/ALE: me-d 5 ja 12

    Taotlused eraldi hääletuseks

    Verts/ALE

    me 7

    1. osa:“ühenduse eelarve assigneeringud ... Euroopa Liidu energiaturul”

    2. osa:“Neid assigneeringuid kasutatakse ... energiavarustuse kindlust”

    me 10

    1. osa: kogu tekst v.a sõnad “uue tootmisvõimsuse sisseseadmiseks ja”

    2. osa: need sõnad

    Muud

    Fraktsioon PPE-DE võttis tagasi oma muudatusettepanekud 17 ja 18.

    3.   Põhjadimensioon

    Resolutsiooni ettepanekud: B6-0584/2005, 0586/2005, 0587/2005, 0588/2005, 0589/2005 ja 0590/2005

    Teema

    Me nr

    Esitaja

    NH jne

    Hääletus

    NH/EH - märkused

    Resolutsiooni ühisettepanek RC-B6-0584/2005

    (PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL ja UEN)

    pärast § 7

    1

    UEN

     

    +

     

    põhj H

    §

    originaaltekst

     

    +

    muudetud suuliselt

    hääletus: resolutsioon (terviktekst)

    NH

    +

    634, 17, 18

    resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa

    B6-0584/2005

     

    ALDE

     

     

    B6-0586/2005

     

    PPE-DE

     

     

    B6-0587/2005

     

    Verts/ALE

     

     

    B6-0588/2005

     

    GUE/NGL

     

     

    B6-0589/2005

     

    PSE

     

     

    B6-0590/2005

     

    UEN

     

     

    Taotlused nimeliseks hääletuseks

    PPE-DE: lõpphääletus

    Muud

    Henrik Lax esitas põhjenduse H kohta suulise muudatusettepaneku:

    H.

    toonitades Põhjamõõtme keskkonnapoliitika väärtust ja mõju kogu piirkonnale, mille näiteks on Peterburi veepuhasti, kuid rõhutades täiendavat vajadust tõhustada koostööd liikmesriikide vahel eelkõige eutrofeerumise vähendamiseks ning ELi ja Venemaa vahel, et vähendada naftatankeriõnnetuste riski ja riske, mis on seotud naftaväljade kasutamisega, ning et parandada tuumaohutust ning tuumajäätmete käitlemist; arvestades, et Läänemeri on juba tugevalt reostatud ja kuivõrd see on sisemeri, on ta eriti ohustatud,

    4.   Üleminek digitaalringhäälingule

    Resolutsiooni ettepanek: B6-0583/2005

    Teema

    Me nr

    Esitaja

    NH jne

    Hääletus

    NH/EH - märkused

    ITRE komisjoni resolutsiooni ettepanek B6-0583/2005

    hääletus: resolutsioon (terviktekst)

     

    +

     

    5.   Tuumaelektrijaamade tegevuse lõpetamiseks ettenähtud rahaliste vahendite kasutamine *

    Raport: Rebecca HARMS (A6-0279/2005)

    Teema

    Me nr

    Esitaja

    NH jne

    Hääletus

    NH/EH - märkused

    pärast § 4

    1

    Verts/ALE

     

    +

     

    2

    Verts/ALE

    osa

     

     

    1

    +

     

    2/EH

    +

    375, 253, 23

    § 5

    5

    PPE-DE

     

    -

     

    3

    Verts/ALE

    osa

     

     

    1

    +

     

    2/EH

    +

    336, 305, 19

    § 6

    6

    PPE-DE

     

    -

     

    § 9

    7

    PPE-DE

    EH

    -

    316, 344, 5

    § 16

    4 ÜME

    Verts/ALE

    EH

    -

    172, 478, 9

    hääletus: resolutsioon (terviktekst)

     

    +

     

    Muudatusettepanek 8 tühistati.

    Taotlused eraldi hääletuseks

    PPE-DE

    me 2

    1. osa: kogu tekst v.a sõnad “ja õigusloomega seotud algatuste”

    2. osa: need sõnad

    me 3

    1. osa: kogu tekst v.a sõnad “ning vältida riigiabi kasutamist”

    2. osa: need sõnad

    6.   Globaalse kliimamuutuse vastase lahingu võitmine *

    Raport: Anders WIJKMAN (A6-0312/2005)

    Teema

    Me nr

    Esitaja

    NH jne

    Hääletus

    NH/EH - märkused

    § 1, taane 2

    14/rev

    PPE-DE

     

    +

     

    pärast § 1

    6

    Verts/ALE

    osa

     

     

    1

    +

     

    2

    -

     

    pärast § 4

    7

    Verts/ALE

    EH

    +

    339, 302, 12

    § 5

    3

    REUL jt

     

    -

     

    §

    originaaltekst

    eraldi

    +

     

    § 6

    4

    REUL jt

     

    -

     

    §

    originaaltekst

    eraldi

    +

     

    pärast § 7

    13

    GUE/NGL

     

    +

     

    § 8

    1

    VIDAL-QUADRAS jt

    EH

    +

    453, 204, 12

    §

    originaaltekst

     

     

    § 11

    §

    originaaltekst

    osa

     

     

    1

    +

     

    2

    +

     

    3

    +

     

    § 13

    2

    PSE

     

    -

     

    pärast § 16

    18

    ALDE

     

    +

     

    § 18

    §

    originaaltekst

    osa

     

     

    1

    +

     

    2

    +

     

    § 21

    5S

    REUL jt

    EH

    -

    306, 340, 15

    §

    originaaltekst

    osa

     

     

    1/EH

    +

    349, 304, 7

    2

    +

     

    § 24

    §

    originaaltekst

     

    +

    muudetud suuliselt

    pärast § 27

    15

    PPE-DE

    osa

     

     

    1

    +

     

    2

    +

     

    16

    PPE-DE

     

    +

     

    § 28

    17

    PPE-DE

    osa

     

     

    1

    +

     

    2

    +

     

    § 41

    §

    originaaltekst

    osa

     

     

    1

    +

     

    2

    +

     

    pärast põhj C

    9

    GUE/NGL

     

    -

     

    10

    GUE/NGL

     

    -

     

    pärast põhj E

    8

    GUE/NGL

    osa

     

     

    1

    -

     

    2

     

    pärast põhj I

    11

    GUE/NGL

     

    -

     

    12

    GUE/NGL

     

    +

     

    hääletus: resolutsioon (terviktekst)

    NH

    +

    450, 66, 143

    Taotlused eraldi hääletuseks

    IND/DEM

    § 18

    1. osa: kogu tekst v.a sõnad “kogu ELis kehtivaid kiirusepiiranguid”

    2. osa: need sõnad

    § 21

    1. osa:“toetab keskkonnamaksude ... poliitika tõhustamisel”

    2. osa:“kutsub komisjoni üles ... hiljemalt 2009. aastaks”

    me 17

    1. osa:“leiab, et biomassi ... biomassi tegevuskava”

    2. osa:“ja palub komisjonil ... siduvad meetmed”

    Verts/ALE

    me 6

    1. osa: kogu tekst v.a sõnad “ametliku mandaadi ja”

    2. osa: need sõnad

    me 8

    1. osa: tekst v.a sõnad “on ühelt poolt “puhas energia”, sest selle tootmisel ei eraldu kasvuhoonegaase, kuid teiselt poolt”

    2. osa: need sõnad

    me 15

    1. osa:“rõhutab, et vastupidiselt ... kaudu konkurentsivõimeliseks”

    2. osa:“märgib seoses sellega ... turulepääsu soodustuste põhjal”

    PPE-DE

    § 11

    1. osa: kogu tekst v.a sõnad “eriti vastakad meetmed, näiteks fossiilkütuste kasutamise toetused” ja “tegema õigusloomealaseid ettepanekuid, et kaotada kõik niisugused toetused ning”

    2. osa:“eriti vastakad meetmed, näiteks fossiilkütuste kasutamise toetused”

    3. osa:“tegema õigusloomealaseid ettepanekuid, et kaotada kõik niisugused toetused ning”

    § 41

    1. osa: tekst v.a sõnad “Euroopa Parlamendi kahe asukoha uuele läbikaalumisele”

    2. osa: need sõnad

    Taotlused nimeliseks hääletuseks

    Verts/ALE: lõpphääletus

    Taotlused eraldi hääletuseks

    PPE-DE: §-d 5, 6

    Muud

    Anders Wijkman (PPE-DE) esitas § 24 kohta suulise muudatusettepaneku:

    24.

    ELi selge juhtpositsiooni näitamiseks enne 2012. aasta läbirääkimisi kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid õigusloomealaseid ettepanekuid, et laiendada ehitiste energiatõhususe direktiivi ulatust ning ajakohastada biokütuste direktiivi, et see hõlmaks uusimal tehnoloogial põhinevaid bioalternatiivkütuseid (näiteks MTHF, etüüllevulinaat jne), kehtestama Euroopa kliimamuutuste programmi läbivaatamise raames kohustuslikud üleeuroopalised ühisstandardid selliste uute kütuste jaoks, looma stiimuleid biokütusel töötavate sõidukiparkide rajamiseks ning kehtestama miinimumnõuded segamissuhtele; uurides transpordikütustes 10 %-lise biokütuse segu kasutamise nõude keskkonnamõju;


    II LISA

    NIMELISE HÄÄLETUSE TULEMUSED

    1.   De Veyraci raport A6-0310/2005

    Poolt: 577

    ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cocilovo, Cornillet, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Procacci, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis

    GUE/NGL: Adamou, Bertinotti, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, McDonald, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Verges, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer

    IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Borghezio, Chruszcz, Coûteaux, Giertych, Karatzaferis, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Sinnott, Speroni, Tomczak, de Villiers, Wojciechowski Bernard, Železný

    NI: Baco, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Masiel, Mölzer, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Vanhecke

    PPE-DE: Albertini, Antoniozzi, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Busuttil, Buzek, Carollo, Casa, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Cesa, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ehler, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lewandowski, Liese, Lombardo, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pieper, Pīks, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Seeber, Seeberg, Siekierski, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stenzel, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Ventre, Vernola, Vlasák, Vlasto, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Wuermeling, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka

    PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Guy-Quint, Hänsch, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Lehtinen, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schapira, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti

    UEN: Aylward, Bielan, Camre, Didžiokas, Foglietta, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, La Russa, Libicki, Muscardini, Ó Neachtain, Pavilionis, Pirilli, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere

    Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, van Buitenen, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Frassoni, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Voggenhuber, Ždanoka

    Vastu: 16

    IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Farage, Goudin, Knapman, Lundgren, Nattrass, Titford, Whittaker, Wise, Wohlin

    NI: Mote

    PPE-DE: Purvis

    Verts/ALE: Hammerstein Mintz

    Erapooletuid: 31

    GUE/NGL: Guidoni

    NI: Allister, Helmer

    PPE-DE: Atkins, Bowis, Bradbourn, Bushill-Matthews, Callanan, Chichester, Deva, Duchoň, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Hannan, Heaton-Harris, Jackson, Kamall, Kirkhope, McMillan-Scott, Nicholson, Ouzký, Parish, Škottová, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sumberg, Tannock, Van Orden, Zahradil

    Hääletuse parandused

    Poolt: Gérard Onesta

    2.   Harmsi raport A6-0282/2005

    Poolt: 441

    ALDE: Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Budreikaitė, Cavada, Chatzimarkakis, Cornillet, Degutis, Deprez, De Sarnez, Fourtou, Gentvilas, Griesbeck, Juknevičienė, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Laperrouze, Lehideux, Manders, Mulder, Procacci, Ries, Schuth

    GUE/NGL: Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Kohlíček, Maštálka, Ransdorf, Remek, Strož

    IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Chruszcz, Giertych, Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Wojciechowski Bernard, Železný

    NI: Allister, Baco, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Helmer, Kozlík, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Vanhecke

    PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Carollo, Casa, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Cesa, Chichester, Chmielewski, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lombardo, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Purvis, Queiró, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Salafranca Sánchez-Neyra, Sartori, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stenzel, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Vatanen, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka

    PSE: Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berger, Berlinguer, Berman, Bourzai, Bozkurt, Calabuig Rull, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Hänsch, Harangozó, Hasse Ferreira, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Lehtinen, Leinen, Liberadzki, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Rapkay, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schapira, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Titley, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weber Henri, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti

    UEN: Camre, Didžiokas, Foglietta, Libicki, Pavilionis

    Vastu: 184

    ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Bowles, Busk, Carlshamre, Chiesa, Cocilovo, Davies, Di Pietro, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Geremek, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Kacin, Karim, Kułakowski, Lambsdorff, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Matsakis, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis, Watson

    GUE/NGL: Adamou, Bertinotti, Brie, Catania, de Brún, Guidoni, Henin, Kaufmann, Liotard, McDonald, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Rizzo, Seppänen, Sjöstedt, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Verges, Wagenknecht, Wurtz

    IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Borghezio, Clark, Coûteaux, Farage, Goudin, Knapman, Lundgren, Nattrass, Salvini, Sinnott, Speroni, Titford, de Villiers, Whittaker, Wise, Wohlin

    NI: Martin Hans-Peter

    PPE-DE: Belet, Berend, Böge, Coelho, Gklavakis, Hatzidakis, Karas, Kratsa-Tsagaropoulou, Lamassoure, Mavrommatis, Rack, Rübig, Saïfi, Samaras, Schierhuber, Seeber, Seeberg, Varvitsiotis, Wuermeling

    PSE: Andersson, van den Berg, Bösch, Bono, Christensen, Ettl, Guy-Quint, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Jørgensen, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuhne, Leichtfried, Lienemann, Prets, Rasmussen, Reynaud, Rothe, Scheele, Segelström, Thomsen, Weiler, Westlund

    Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, van Buitenen, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka

    Erapooletuid: 22

    ALDE: Starkevičiūtė

    GUE/NGL: Markov

    IND/DEM: Karatzaferis

    NI: Mote

    PPE-DE: Stubb

    PSE: Bullmann, Mann Erika

    UEN: Aylward, Bielan, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, La Russa, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere

    Hääletuse parandused

    Vastu: Ursula Stenzel, Ville Itälä

    3.   Harmsi raport A6-0282/2005

    Poolt: 436

    ALDE: Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Budreikaitė, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cornillet, Degutis, Deprez, De Sarnez, Fourtou, Gentvilas, Griesbeck, Jäätteenmäki, Juknevičienė, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Lambsdorff, Laperrouze, Lehideux, Manders, Mulder, Ries, Schuth, Starkevičiūtė

    GUE/NGL: Adamou, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Kohlíček, Maštálka, Ransdorf, Remek, Strož

    IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Chruszcz, Giertych, Krupa, Pęk, Piotrowski, Wojciechowski Bernard, Železný

    NI: Allister, Baco, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Helmer, Kozlík, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Mölzer, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Vanhecke

    PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Carollo, Casa, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Cesa, Chichester, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Graça Moura, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Landsbergis, Langendries, Lehne, Lewandowski, Lombardo, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Purvis, Queiró, Radwan, Ribeiro e Castro, Roithová, Salafranca Sánchez-Neyra, Sartori, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stenzel, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Vatanen, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka

    PSE: Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berger, Berlinguer, Berman, Bono, Bozkurt, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Dobolyi, El Khadraoui, Estrela, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Gröner, Groote, Hänsch, Hazan, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Lehtinen, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Rapkay, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schapira, Scheele, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weber Henri, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti

    UEN: Camre, Didžiokas, Foglietta, Pavilionis

    Vastu: 190

    ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Bowles, Busk, Carlshamre, Cocilovo, Davies, Di Pietro, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Geremek, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jensen, Kacin, Karim, Kułakowski, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Matsakis, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Procacci, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Staniszewska, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Virrankoski, Wallis, Watson

    GUE/NGL: Bertinotti, Brie, Catania, de Brún, Guidoni, Henin, Kaufmann, Liotard, McDonald, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Seppänen, Sjöstedt, Svensson, Triantaphyllides, Verges, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer

    IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Goudin, Grabowski, Knapman, Lundgren, Nattrass, Rogalski, Salvini, Sinnott, Titford, Tomczak, de Villiers, Whittaker, Wise, Wohlin

    NI: Martin Hans-Peter

    PPE-DE: Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Coelho, Deß, Gklavakis, Goepel, Gomolka, Gräßle, Hatzidakis, Itälä, Jarzembowski, Karas, Kratsa-Tsagaropoulou, Lamassoure, Langen, Lauk, Lechner, Liese, Matsis, Mavrommatis, Posselt, Rack, Reul, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Schierhuber, Seeber, Seeberg, Thyssen, Varvitsiotis

    PSE: Andersson, van den Berg, Bösch, Christensen, Ettl, Guy-Quint, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Jørgensen, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuhne, Obiols i Germà, Prets, Rasmussen, Reynaud, Rothe, Segelström, Weiler, Westlund

    Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, van Buitenen, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka

    Erapooletuid: 25

    ALDE: Toia

    GUE/NGL: Markov

    IND/DEM: Borghezio, Karatzaferis, Speroni

    NI: Mote

    PSE: Bullmann, Leichtfried

    UEN: Aylward, Berlato, Bielan, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, La Russa, Libicki, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere

    Hääletuse parandused

    Poolt: Inés Ayala Sender

    Vastu: Ursula Stenzel, Britta Thomsen

    4.   Ühisresolutsioon B6-0584/2005 - Põhjadimensioon

    Poolt: 634

    ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cocilovo, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Di Pietro, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Procacci, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis, Watson

    GUE/NGL: Adamou, Bertinotti, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, McDonald, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Verges, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer

    IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Borghezio, Chruszcz, Giertych, Goudin, Karatzaferis, Lundgren, Salvini, Sinnott, Speroni, Wohlin, Wojciechowski Bernard, Zapałowski

    NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Dillen, Helmer, Martin Hans-Peter, Masiel, Mölzer, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Rutowicz, Vanhecke

    PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Carollo, Casa, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Cesa, Chichester, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lombardo, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pīks, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stenzel, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski Janusz, Wortmann-Kool, Wuermeling, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka

    PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bersani, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Guy-Quint, Hänsch, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti

    UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Didžiokas, Foglietta, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, La Russa, Libicki, Muscardini, Ó Neachtain, Pavilionis, Pirilli, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Zīle

    Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber

    Vastu: 17

    IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Farage, Grabowski, Knapman, Krupa, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise

    NI: Mote

    Erapooletuid: 18

    IND/DEM: Coûteaux, de Villiers, Železný

    NI: Allister, Baco, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Schenardi

    PPE-DE: Goepel, Landsbergis, Pieper

    Verts/ALE: van Buitenen, Ždanoka

    5.   Wijkmani raport A6-0312/2005

    Poolt: 450

    ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bonino, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cocilovo, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Di Pietro, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Polfer, Procacci, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis, Watson

    GUE/NGL: Henin, Kohlíček, Meijer, Ransdorf, Remek, Strož, Verges, Wurtz

    IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Borghezio, Coûteaux, Karatzaferis, Salvini, Sinnott, de Villiers

    NI: Baco, Battilocchio, Belohorská, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Kozlík, Masiel, Rivera, Rutowicz

    PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ayuso González, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Braghetto, Brepoels, Březina, Brunetta, Busuttil, Buzek, Carollo, Casa, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Cesa, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Demetriou, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Esteves, Fatuzzo, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Graça Moura, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kauppi, Kelam, Klaß, Klich, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Landsbergis, Langendries, Lewandowski, Liese, Lombardo, López-Istúriz White, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Novak, Olajos, Olbrycht, Őry, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pīks, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Queiró, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schmitt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeberg, Siekierski, Spautz, Šťastný, Stubb, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Weisgerber, Wieland, Wijkman, Wojciechowski Janusz, Wuermeling, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zwiefka

    PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Guy-Quint, Hänsch, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Medina Ortega, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti

    UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Janowski, Krasts, Kristovskis, La Russa, Muscardini, Ó Neachtain, Pavilionis, Pirilli, Ryan, Tatarella, Vaidere, Zīle

    Verts/ALE: Smith

    Vastu: 66

    GUE/NGL: Pflüger

    IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Chruszcz, Clark, Farage, Giertych, Goudin, Grabowski, Knapman, Krupa, Lundgren, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise, Wohlin, Wojciechowski Bernard, Zapałowski

    NI: Allister, Helmer, Mote, Mussolini, Romagnoli

    PPE-DE: Berend, Böge, Deß, Ehler, Fajmon, Gomolka, Gräßle, Hoppenstedt, Jarzembowski, Karas, Koch, Konrad, Korhola, Langen, Lauk, Lechner, Lulling, Ouzký, Pieper, Posselt, Rack, Reul, Rübig, Schierhuber, Schnellhardt, Seeber, Škottová, Sommer, Stenzel, Strejček, Ulmer, Zahradil

    UEN: Kamiński, Libicki, Roszkowski, Szymański

    Verts/ALE: Voggenhuber

    Erapooletuid: 143

    ALDE: Lynne

    GUE/NGL: Adamou, Bertinotti, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Kaufmann, Liotard, McDonald, Maštálka, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Portas, Seppänen, Sjöstedt, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Zimmer

    IND/DEM: Železný

    NI: Bobošíková, Claeys, Dillen, Gollnisch, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mölzer, Schenardi, Vanhecke

    PPE-DE: Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Brejc, Bushill-Matthews, Callanan, Chichester, Coveney, Daul, Descamps, Deva, De Veyrac, Doorn, Duchoň, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Ferber, Fontaine, Friedrich, Grossetête, Guellec, Hannan, Heaton-Harris, Jackson, Jeggle, Kamall, Kasoulides, Kirkhope, Lamassoure, Lehne, Maat, McMillan-Scott, Martens, Mathieu, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Oomen-Ruijten, Pack, Parish, Podkański, Purvis, Radwan, Saïfi, Sonik, Stevenson, Sturdy, Sudre, Sumberg, Tannock, Van Orden, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zvěřina

    PSE: Rothe

    UEN: Camre

    Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, van Buitenen, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Staes, Trüpel, Turmes, Ždanoka

    Hääletuse parandused

    Poolt : Elisabeth Schroedter, Bart Staes, Heide Rühle, Caroline Lucas, Margrete Auken, Eva Lichtenberger, Johannes Voggenhuber, Satu Hassi, Hans-Peter Martin, Alain Lipietz, Cem Özdemir, Kathalijne Maria Buitenweg, Elly de Groen-Kouwenhoven, Claude Turmes, Gisela Kallenbach, Jean Lambert, Raül Romeva i Rueda, Hiltrud Breyer, Pierre Jonckheer, Michael Cramer, Rebecca Harms, Sepp Kusstatscher, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Mechtild Rothe

    Vastu: Antonio Masip Hidalgo

    Erapooletuid: Jacques Toubon, Cristina Gutiérrez-Cortines


    VASTUVÕETUD TEKSTID

     

    P6_TA(2005)0428

    Lennureisijate teavitamine ***I

    Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lennureisijate teavitamise kohta lendu teenindavast lennuettevõtjast ning liikmesriikide poolt ohutusteabe edastamise kohta (KOM(2005)0048 - C6-0046/2005 - 2005/0008(COD))

    (Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0048) (1);

    võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 80 lõiget 2, mille kohaselt komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0046/2005);

    võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

    võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0310/2005);

    1.

    kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

    2.

    palub komisjonil ettepanek uuesti Euroopa Parlamendile esitada, kui komisjon kavatseb ettepanekut olulisel määral muuta või seda muu tekstiga asendada;

    3.

    teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.


    (1)  ELTs seni avaldamata.

    P6_TC1-COD(2005)0008

    Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. novembril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

    võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

    pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

    toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Ühenduse tegevuse eesmärgiks õhutranspordi alal peaks prioriteetsena olema reisijate kõrgetasemelise kaitse tagamine ohtude puhul. Lisaks tuleks täies ulatuses arvestada üldisi tarbijakaitsenõudeid.

    (2)

    Maksimaalse läbipaistvuse tagamiseks tuleks reisijatele teatavaks teha asjakohaseid ohutusnõudeid mittetäitvate lennuettevõtjate nimekiri. Selline ühenduse nimekiri peaks põhinema ühenduse tasandil väljatöötatud ühistel kriteeriumidel.

    (3)

    Ühenduse nimekirjas nimetatud lennuettevõtjate suhtes tuleks kohaldada tegevuskeeldu. Ühenduse nimekirjas avaldatud tegevuskeeld peaks kehtima liikmesriikide territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut.

    (4)

    Lennuettevõtjad, kellel ei ole liiklusõigusi ühes või mitmes liikmesriigis, võivad siiski lennata ühenduse territooriumilt või ühenduse territooriumile, kui nende õhusõiduki kas meeskonnaga või ilma meeskonnata on rentinud ettevõtja, kellel on vastavad õigused olemas. Tuleks sätestada, et ühenduse nimekirjas nimetatud tegevuskeeld kehtib samaväärselt ka selliste lennuettevõtjate suhtes, kuivõrd vastasel juhul võiksid nad ühenduse territooriumil tegutseda asjakohaseid ohutusnõudeid täitmata.

    (5)

    Lennuettevõtjal, kelle suhtes kehtib tegevuskeeld, võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui ta kasutab õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

    (6)

    Ühenduse nimekirja ajakohastamise menetlus peaks võimaldama otsuste kiiret vastuvõtmist, et anda lennureisijatele adekvaatset ja ajakohastatud ohutusteavet ning tagada nende lennuettevõtjate võimalikult kiire väljaarvamine nimekirjast, kes on ohutuspuudujäägid kõrvaldanud. Nimetatud menetluses tuleks järgida lennuettevõtja kaitseõigust ning see ei tohiks piirata rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide, milles liikmesriigid või ühendus osalevad, eelkõige 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni kohaldamist. Eelkõige tuleks neid nõudeid silmas pidada menetlusküsimustega seotud rakendusmeetmete puhul, mille võtab vastu komisjon.

    (7)

    Kui lennuettevõtja suhtes on kehtestatud tegevuskeeld, peaks võtma vajalikke meetmeid, et abistada lennuettevõtjat keelu tinginud puudujääkide kõrvaldamisel.

    (8)

    Erandjuhtudel peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta ühepoolseid meetmeid. Kiireloomulistel juhtudel ja ettenägematu ohutusprobleemi korral peaks liikmesriikidel olema võimalus kehtestada oma territooriumil viivitamatult tegevuskeeld. Juhul kui komisjon on otsustanud lennuettevõtjat ühenduse nimekirja mitte kanda, peaks liikmesriikidel olema lisaks võimalik kehtestada tegevuskeeld või see säilitada ohutusprobleemi korral, mis teistes liikmesriikides puudub. Liikmesriigid peaksid neid võimalusi kasutama piiratult, võttes arvesse ühenduse huvisid ja ühist lähenemisviisi lennundusohutusele. Eeltoodu ei tohiks piirata nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 3922/91 (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses) (3) artikli 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1592/2002 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist) (4) artikli 10 kohaldamist.

    (9)

    Lennuettevõtjate ohutust käsitleva teabe avaldamine peaks toimuma tõhusal viisil, näiteks Interneti kaudu.

    (10)

    Selleks et konkurentsivõime raamistik õhutranspordi alal tooks ettevõtjatele ja reisijatele suurimat võimalikku kasu, on oluline, et tarbijad saaksid vajalikku teavet, et neil oleks võimalik teha teadlikke valikuid.

    (11)

    Teave tegelikult lendu teenindava(te) lennuettevõtja(te) kohta on oluline osa teabest. Siiski ei teavitata veolepingut (mis võib hõlmata nii edasi- kui ka tagasilendu) sõlmivaid tarbijaid iga kord tegelikult asjaomast lendu või asjaomaseid lende teenindava(te)st lennuettevõtja(te)st.

    (12)

    Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiv 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta, (5) nõuab teatud teabe kättesaadavaks tegemist tarbijatele, kuid see teave ei hõlma lendu teenindavat lennuettevõtjat.

    (13)

    Nõukogu 24. juuli 1989. aasta määrusega (EMÜ) nr 2299/89 toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul (CRS), (6) annab tarbijale, kes broneerib lennu arvutipõhise ettetellimissüsteemi kaudu, õiguse saada teavet lendu teenindava lennuettevõtja kohta. Siiski on isegi regulaarlendude puhul olemas selline sektoris üldkasutatav tava nagu lennuki rentimine koos meeskonnaga (wet lease) või koodi jagamine, kui broneering on tehtud ilma arvutipõhist ettetellimissüsteemi kasutamata, mille puhul lennuettevõtja, kes oma nime all lennu välja müüb, ei teeninda seda tegelikult, ja mille puhul ei ole reisijal praegu seaduslikku õigust teada saada, milline lennuettevõtja tegelikult teenust osutab.

    (14)

    Kõnealused tavad suurendavad paindlikkust ja võimaldavad reisijatele paremini teenuseid osutada. Lisaks on mõned eelkõige tehnilistel põhjustel tehtavad viimase hetke muudatused vältimatud ja aitavad kaasa õhutranspordi ohutusele. Sellist paindlikkust tuleb siiski tasakaalustada lendu tegelikult teenindava ettevõtja ohutusnõuetele vastavuse kontrolli ja tarbija jaoks ettenähtud läbipaistvuse abil, et tagada tarbijale lõpliku valiku tegemise õigus. Tuleks leida sobilik tasakaal lennuettevõtjate ärihuvide ja reisijatele teabele juurdepääsu tagamise vahel.

    (15)

    Lennuettevõtjad peaksid reisijate suhtes ohutusega seotud teabe osas rakendama läbipaistvuse poliitikat. Sellise teabe avaldamine peaks aitama suurendada reisijate teadlikkust lennuettevõtjate usaldusväärsuse kohta ohutuse osas.

    (16)

    Lennuettevõtjad vastutavad ohutuspuudujääkidest riiklikele lennundusohutusametitele teatamise eest, samuti selliste puudujääkide viivitamatu kõrvaldamise eest. Õhusõiduki meeskond ja maapealsed töötajad peaksid võtma neile teadaolevate ohutuse alaste puudujääkide korral vajalikke meetmeid. Töötajate karistamine selle eest läheks vastuollu lennundusohutuse huvidega, nagu tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/42/EÜ (vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses) (7) artikli 8 lõikest 4.

    (17)

    Lisaks olukordadele, mida hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta (8), tuleks reisijatele pakkuda õigust tagasimaksele või marsruudi muutmisele käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates teatud olukordades, kui on olemas piisavalt tihe seos ühendusega.

    (18)

    Lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele tuleks lendu teenindava ettevõtja muutmisest tulenevate ja lennutranspordi lepingu täitmist mõjutavate tagajärgede puhul kohaldada liikmesriikides lepingute suhtes kohaldavaid õigusakte ning asjakohaseid ühenduse õigusakte, eelkõige direktiivi 90/314/EMÜ ning 5. aprilli 1993. aasta nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (9).

    (19)

    Käesolev määrus on osa õigusloomeprotsessist, mille eesmärk on tõhus ja ühtne lähenemisviis ühenduse lennuohutuse parandamisele, milles on oluline osa Euroopa Lennundusohutusametil. Käesoleva määruse alusel võiks ameti osatähtsust tema pädevust laiendades veelgi suurendada, näiteks kolmandate riikide õhusõidukite suhtes. Erilist tähelepanu tuleks pöörata õhusõidukite ohutusülevaatuste kvaliteedi parandamisele ja nende arvu suurendamisele ning ülevaatuste ühtlustamisele.

    (20)

    Ohutusega seotud riski korral, mida ei ole lahendanud asjaomase liikmesriik või asjaomased liikmesriigid, peaks komisjonil olema võimalus võtta vastu ajutise iseloomuga viivitamatuid meetmeid. Sellisel juhul peaks käesoleva määruse alusel komisjoni tema tegevuses abistav komitee tegutsema vastavalt nõuandemenetlusele, mis on sätestatud nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (10) artiklis 3.

    (21)

    Kõikidel muudel juhtudel peaks käesoleva määruse alusel komisjoni tema tegevuses abistav komitee tegutsema vastavalt regulatiivkomitee menetlusele, mis on sätestatud otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5.

    (22)

    Kuivõrd käesoleva määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/36/EÜ (ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta) (11) artikli 9 vaheline seos jääks ebaselgeks, tuleks nimetatud artikkel õiguskindluse eesmärgil kehtetuks tunnistada.

    (23)

    Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad käesoleva määruse III peatüki sätete rikkumise korral kohaldatavate sanktsioonide kohta ning tagama nende sanktsioonide rakendamise. Sanktsioonid, mis võivad olla nii tsiviil- kui ka haldusliku iseloomuga, peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

    (24)

    Komisjon peaks analüüsima käesoleva määruse kohaldamist ja piisava aja möödumisel esitama aruande selle sätete tõhususe kohta.

    (25)

    Mis tahes pädev tsiviillennundusasutus ühenduses võib otsustada, et lennuettevõtjad (sealhulgas lennuettevõtjad, kes ei tegutse liikmesriikide territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut) võivad esitada nimetatud asutusele taotluse teostada taotleva lennuettevõtja süstemaatilisi kontrollimisi, et teha kindlaks asjakohaste ohutusnõuete täitmise tõenäosus.

    (26)

    Käesolev määrus ei tohiks välistada liikmesriikidel võimalust kehtestada kooskõlas ühenduse õigusega riigisiseselt lennuettevõtjate kvaliteedimärgistuse süsteemi, mille kriteeriumide hulgas võib olla muid kaalutlusi peale minimaalsete ohutusnõuete.

    (27)

    Hispaania Kuningriik ja Ühendkuningriik leppisid 2. detsembril 1987. aastal Londonis kahe riigi välisministrite ühisdeklaratsioonis kokku Gibraltari lennujaama kasutamisel tehtava suurema koostöö korra. See kord tuleb veel ellu rakendada,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    I PEATÜKK

    Üldsätted

    Artikkel 1

    Sisu

    1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad:

    a)

    ühistel kriteeriumidel põhineva ühenduse nimekirja koostamist ja avaldamist lennuettevõtjate kohta, kelle suhtes kohaldatakse ohutuskaalutlustel ühenduses tegevuskeeldu, ja

    b)

    lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast.

    2.   Käesoleva määruse kohaldamist Gibraltari lennujaama suhtes ei käsitleta Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi asjakohaseid õiguslikke seisukohti piiravana, võttes arvesse vaidlust suveräänsete õiguste üle territooriumi suhtes, millel nimetatud lennujaam paikneb.

    3.   Käesoleva määruse kohaldamine Gibraltari lennujaama suhtes peatatakse, kuni Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi välisministrite 2. detsembri 1987. aasta ühisdeklaratsioonis esitatud kord on ellu rakendatud. Hispaania ja Ühendkuningriigi valitsus teavitavad nõukogu nimetatud korra ellurakendamise kuupäevast.

    Artikkel 2

    Määratlused

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi määratlusi:

    a)

    “lennuettevõtja” - kehtiva lennutegevusloaga või sellega võrdväärsel alusel tegutsev lennutranspordiettevõtja;

    b)

    “veoleping” - lennutransporditeenuste osutamise leping või lennutransporditeenuseid sisaldav leping, sealhulgas veose korral, mis koosneb kahest või enamast lennust, mida teenindab/teenindavad sama(d) või erinev(ad) lennuettevõtja(d);

    c)

    “lennutranspordi lepingu sõlminud isik” - lennuettevõtja, kes sõlmib reisijaga veolepingu või kui leping hõlmab pakettreisi, reisikorraldaja. Piletimüüja loetakse samuti lennutranspordi lepingu sõlminud isikuks;

    d)

    “piletimüüja” - lennupileti müüja, kes korraldab reisijaga lennutranspordi lepingu kas eraldi lennuks või pakettreisi osana toimuvaks lennuks, välja arvatud lennuettevõtjad ja reisikorraldajad;

    e)

    “lendu teenindav lennuettevõtja” - lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud veolepingu alusel või teise juriidilise või füüsilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga veolepingu;

    f)

    “tegevusluba või tehniline luba” - liikmesriigi mis tahes õigusakt või haldusakt, millega sätestatakse lennuettevõtja õigus osutada liikmesriigi lennujaamadesse või lennujaamadest lennuteenuseid, tegutseda liikmesriigi õhuruumis või kasutada liiklusõigusi;

    g)

    “tegevuskeeld” - lennuettevõtjale tegevusloa või tehnilise loa andmisest keeldumine, selle peatamine, tühistamine või piiramine või mis tahes võrdväärsed ohutusmeetmed lennuettevõtja suhtes, kellel ei ole ühenduses liiklusõigusi, kuid kelle õhusõidukeid võib ühenduses kasutada rendilepingu alusel;

    h)

    “pakettreis” - direktiivi 90/314/EMÜartikli 2 lõikes 1 määratletud teenused;

    i)

    “ettetellimus” - asjaolu, et reisijal on pilet või muu tõend, mis näitab, et lennutranspordi lepingu sõlminud isik on ettetellimise vastu võtnud ja registreerinud;

    j)

    “asjakohased ohutusnõuded” - Chicago konventsioonis ja selle lisades, samuti asjakohases ühenduse õiguses sisalduvad rahvusvahelised ohutusnõuded.

    II PEATÜKK

    Ühenduse nimekiri

    Artikkel 3

    Ühenduse nimekirja koostamine

    1.   Lennuohutuse suurendamiseks koostatakse lennuettevõtjate nimekiri, kelle suhtes kohaldatakse ühenduses tegevuskeeldu (edaspidi “ühenduse nimekiri”).Iga liikmesriik rakendab oma territooriumil ühenduse nimekirjas nimetatud tegevuskeeldusid lennuettevõtjate suhtes, kelle suhtes neid keeldusid kohaldatakse.

    2.   Lennuettevõtja suhtes tegevuskeelu kehtestamise ühised kriteeriumid, mis põhinevad vastavatel ohutusnõuetel sätestatakse lisas (edaspidi “ühised kriteeriumid”). Komisjon võib lisa muuta, eelkõige eesmärgiga võtta arvesse teaduslikku ja tehnilist arengut, tehes seda vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud menetlusele.

    3.   Ühenduse nimekirja esmakordseks koostamiseks teatab iga liikmesriik hiljemalt ... (12) komisjonile lennuettevõtjate nimed, kelle suhtes kohaldatakse tema territooriumil tegevuskeeldu, koos sellise keelu vastuvõtmise tinginud põhjenduste ja muu asjakohase teabega. Komisjon teavitab sellistest tegevuskeeldudest teisi liikmesriike.

    4.   Ühe kuu jooksul liikmesriikidelt nimetatud teabe saamisest otsustab komisjon ühiste kriteeriumide alusel asjaomaste lennuettevõtjate suhtes tegevuskeelu kehtestamise ning koostab ühenduse nimekirja lennuettevõtjate kohta, kelle suhtes ta on kehtestanud tegevuskeelu vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud menetlusele.

    Artikkel 4

    Ühenduse nimekirja ajakohastamine

    1.   Ühenduse nimekirja ajakohastatakse eesmärgiga:

    a)

    kehtestada ühiste kriteeriumide alusel teatud lennuettevõtja suhtes tegevuskeeld ja kanda see lennuettevõtja ühenduse nimekirja;

    b)

    eemaldada teatud lennuettevõtja ühenduse nimekirjast, kui lennuettevõtja kandmist ühenduse nimekirja tinginud ohutuspuudujääk või -puudujäägid on kõrvaldatud ning ühiste kriteeriumide alusel ei ole muud põhjust lennuettevõtja jätmiseks ühenduse nimekirja;

    c)

    muuta ühenduse nimekirja kantud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

    2.   Komisjon, kes tegutseb omal algatusel või liikmesriigi taotluse alusel, otsustab vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud menetlusele ja ühiste kriteeriumide alusel ühenduse nimekirja ajakohastamise niipea, kui see osutub lõike 1 alusel vajalikuks. Komisjon kontrollib vähemalt iga kolme kuu järel ühenduse nimekirja ajakohastamise vajadust.

    3.   Iga liikmesriik ja Euroopa Lennundusohutusamet edastavad komisjonile kogu teabe, mis võib olla asjakohane seoses ühenduse nimekirja ajakohastamisega. Komisjon edastab kogu asjakohase teabe teistele liikmesriikidele.

    Artikkel 5

    Ajutised meetmed ühenduse nimekirja ajakohastamiseks

    1.   Kui on ilmne, et lennuettevõtja tegevuse jätkumine ühenduses kujutab tõenäoliselt tõsist riski ohutusele ning asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid ei ole seda riski rahuldaval viisil kiireloomuliste meetmete abil kõrvaldanud vastavalt artikli 6 lõikele 1, võib komisjon ajutiselt vastu võtta artikli 4 lõike 1 punktides a või c osutatud meetmed vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusele.

    2.   Niipea kui võimalik ja hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pöördub komisjon antud küsimuses artikli 15 lõikes 1 osutatud komitee poole ning otsustab käesoleva artikli lõike 1 alusel vastu võetud meetme kinnitamise, muutmise, tühistamise või pikendamise, tegutsedes vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud menetlusele.

    Artikkel 6

    Erandlikud meetmed

    1.   Kiireloomulisel juhul ei välista käesolev määrus liikmesriigi reageerimist ettenägematule ohutusprobleemile oma territooriumil viivitamatu tegevuskeelu kehtestamisega, võttes arvesse ühiseid kriteeriume.

    2.   Komisjoni otsus mitte kanda lennuettevõtjat ühenduse nimekirja vastavalt artikli 3 lõikes 4 või artikli 4 lõike 2 osutatud menetlusele ei välista liikmesriigi võimalust seoses konkreetselt seda liikmesriiki mõjutava ohutusprobleemiga kehtestada asjaomase lennuettevõtja suhtes tegevuskeeld või see säilitada.

    3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud olukordades teavitab asjaomane liikmesriik viivitamatult komisjoni, kes teavitab teisi liikmesriike. Lõikes 1 osutatud olukorras esitab asjaomane liikmesriik viivitamatult komisjonile taotluse ühenduse nimekirja ajakohastamiseks vastavalt artikli 4 lõikele 2.

    Artikkel 7

    Kaitseõigus

    Komisjon tagab artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõikes 2 ja artiklis 5 c osutatud otsuste vastuvõtmisel asjaomasele lennuettevõtjale ärakuulamise võimaluse, võttes arvesse teatud juhtudel kiireloomulise menetluse vajadust.

    Artikkel 8

    Rakendusmeetmed

    1.   Tegutsedes vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud menetlusele, võtab komisjon vajadusel vastu rakendusmeetmed eesmärgiga sätestada käesolevas peatükis osutatud menetluste üksikasjalikud eeskirjad.

    2.   Nimetatud meetmete otsustamisel võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse vajadust võtta ühenduse nimekirja ajakohastamisel otsuseid vastu kiiresti ning näeb vajadusel ette kiireloomulise menetluse võimaluse.

    Artikkel 9

    Avaldamine

    1.   Ühenduse nimekiri ja kõik selles tehtavad muudatused avaldatakse viivitamatult Euroopa Liidu Teatajas.

    2.   Komisjon ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid üldsuse juurdepääsu hõlbustamiseks kõige viimati ajakohastatud ühenduse nimekirjale, eelkõige Interneti kasutamise kaudu.

    3.   Lennutranspordi lepingu sõlminud isikud, riiklikud tsiviillennundusametid, Euroopa Lennundusohutusamet ja liikmesriikide territooriumil asuvad lennujaamad juhivad oma veebilehtede kaudu ja vajadusel oma ruumides reisijate tähelepanu ühenduse nimekirjale.

    III PEATÜKK

    Reisijate teavitamine

    Artikkel 10

    Kohaldamisala

    1.   Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse reisijate lennutranspordi suhtes, kui lend on osa veolepingust ja kõnealune vedu algas ühenduses ning

    a)

    lend algab lennujaamast liikmesriigi territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut, või

    b)

    lend algab lennujaamast kolmandas riigis ning suundub lennujaama, mis asub liikmesriigi territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut, või

    c)

    lend algab lennujaamast kolmandas riigis ja saabub teise sellisesse lennujaama.

    2.   Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse olenemata sellest, kas tegemist on regulaar- või mitteregulaarlennuga, ning olenemata sellest, kas lend on osaks pakettreisist või mitte.

    3.   Käesoleva peatüki sätted ei mõjuta reisijate õigusi, mis tulenevad direktiivist 90/314/EMÜ ja määrusest (EMÜ) nr 2299/89.

    Artikkel 11

    Teave lendu teenindava lennuettevõtja kohta

    1.   Lennutranspordi lepingu sõlminud isik teeb reisijale ettetellimisel teatavaks lendu teenindava lennuettevõtja, sõltumata ettetellimise viisist.

    2.   Kui lendu teenindav(ad) lennuettevõtja(d) ei ole ettetellimise ajal veel täpselt teada, tagab lennutranspordi lepingu sõlminud isik reisija teavitamise lennuettevõtja(te)st, kes asjaomast lendu/lende tõenäoliselt teenindab/teenindavad. Sellisel juhul tagab lennutranspordi lepingu sõlminud isik reisija teavitamise lendu teenindava(te)st lennuettevõtja(te)st niipea, kui see selgub.

    3.   Kui lendu teenindav(ad) lennuettevõtja(d) vahetub/vahetuvad pärast ettetellimist, võtab lennutranspordi lepingu sõlminud isik viivitamatult vajalikud meetmed, et tagada reisija võimalikult kiire teavitamine vahetumisest, olenemata vahetumise põhjustest. Igal juhul teavitatakse reisijaid lennule registreerimisel või pardaleminekul, kui ümberistumine toimub ilma lennule registreerimiseta.

    4.   Lennuettevõtja või reisikorraldaja tagab lennutranspordi lepingu sõlminud isiku teavitamise lendu teenindava(te)st lennuettevõtja(te)st niipea, kui see selgub, eriti viimas(t)e vahetumise korral.

    5.   Kui piletimüüjat ei ole teavitatud lendu teenindavast lennuettevõtjast, ei vastuta ta käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmatajätmise eest.

    6.   Lennutranspordi lepingu sõlminud isiku kohustust teavitada reisijat lendu teenindava(te)st lennuettevõtja(te)st täpsustatakse veolepingu suhtes kohaldatavates üldistes müügitingimustes.

    Artikkel 12

    Õigus tagasimaksele või marsruudi muutmisele

    1.   Käesolev määrus ei mõjuta määruses (EÜ) nr 261/2004 sätestatud õigust tagasimaksele või marsruudi muutmisele.

    2.   Juhtudel, mil määrust (EÜ) nr 261/2004 ei kohaldata ning

    a)

    reisijale teatatud lendu teenindav lennuettevõtja on kantud ühenduse nimekirja ja tema suhtes kohaldatakse tegevuskeeldu, mille tulemusena lend tühistatakse või mis oleks toonud kaasa lennu tühistamise juhul, kui kõnealune lend oleks toimunud ühenduses, või

    b)

    reisijale teatatud lendu teenindav lennuettevõtja on asendatud teise lennuettevõtjaga, kes on kantud ühenduse nimekirja ja kelle suhtes kohaldatakse tegevuskeeldu, mille tulemusena lend tühistatakse või mis oleks toonud kaasa lennu tühistamise juhul, kui kõnealune lend oleks toimunud ühenduses,

    pakub lennutranspordi lepingu sõlminud isik reisijale määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklis 8 sätestatud õigust tagasimaksele või marsruudi muutmisele, tingimusel et lennu mittetühistamise korral on reisija otsustanud antud lendu mitte kasutada.

    3.   Lõike 2 kohaldamine ei piira määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 13 kohaldamist.

    Artikkel 13

    Sanktsioonid

    Liikmesriigid tagavad käesolevas peatükis sätestatud eeskirjade täitmise ja sätestavad eeskirjade rikkumise korral kohaldatavad sanktsioonid. Sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

    IV PEATÜKK

    Lõppsätted

    Artikkel 14

    Teave ja muutmine

    Hiljemalt ... (13) pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Aruandele lisatakse vajaduse korral ettepanekud määruse muutmise kohta.

    Artikkel 15

    Komitee

    1.   Komisjoni abistab määruse (EMÜ) nr 3922/91 artiklis 12 osutatud komitee (edaspidi “komitee”).

    2.   Käesolevale artiklile viitamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

    3.   Käesolevale artiklile viitamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

    Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

    4.   Komisjon võib konsulteerida komiteega kõikides küsimustes, mis puudutavad käesoleva määruse kohaldamist.

    5.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

    Artikkel 16

    Kehtetuks tunnistamine

    Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9.

    Artikkel 17

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Artikleid 10, 11 ja 12 kohaldatakse alates ... (14) ja artiklit 13 kohaldatakse alates... (15)*.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    ...

    Euroopa Parlamendi nimel

    president

    Nõukogu nimel

    eesistuja


    (1)  28. septembri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

    (2)  Euroopa Parlamendi 16. novembri 2005. aasta seisukoht.

    (3)  EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr2871/2000 (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 47).

    (4)  EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1701/2003 (ELT L 243, 27.9.2003, lk 5).

    (5)  EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59.

    (6)  EÜT L 220, 29.7.1989, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 323/1999 (ELT L 40, 13.2.1999, lk 1).

    (7)  ELT L 167, 4.7.2003, lk 23.

    (8)  ELT L 46, 17.2.2004, lk 1.

    (9)  EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29.

    (10)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

    (11)  ELT L 143, 30.4.2004, lk 76.

    (12)  Üks kuu pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

    (13)  Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

    (14)  Kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

    (15)  Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

    LISA

    Ühenduse tasandil ohutuspõhjustest tingitud tegevuskeelu kaalumisel kasutatavad ühised kriteeriumid

    Otsused ühenduse tasandil rakendatava tegevuse kohta võetakse vastu iga üksikjuhtumi kohta individuaalselt. Konkreetsest juhtumist olenevalt võib ühenduse tasandil rakendatavat tegevust kohaldada ühe või kõikide samas riigis sertifitseeritud lennuettevõtja(te) suhtes.

    Lennuettevõtja tegevuse täieliku või osalise keelustamise kaalumisel hinnatakse, kas lennuettevõtja täidab asjakohaseid ohutusnõudeid, võttes arvesse alljärgnevaid asjaolusid.

    1.

    Kontrollitud tõendid lennuettevõtja tõsiste ohutuspuudujääkide kohta:

    teated tõsiste ohutuspuudujääkide kohta või lennuettevõtja püsiv suutmatus SAFA programmi alusel seisuplatsil toimunud kontrollimistel kindlaks tehtud ja lennuettevõtjale teada antud puudujääke kõrvaldada;

    tõsised ohutuspuudujäägid, mis on kindlaks tehtud direktiivi 2004/36/EÜ (ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta) artiklis 3 sätestatud teabe kogumise käigus;

    kolmanda riigi poolt lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeeld rahvusvaheliste ohutusnõuetega seotud põhjendatud puudujääkide tõttu;

    õnnetusjuhtumi või tõsise vahejuhtumiga seotud tõendatud teave, mis viitab süstemaatilistele varjatud ohutuspuudujääkidele.

    2.

    Lennuettevõtja suutmatus ja/või soovimatus ohutuspuudujääke kõrvaldada, mida näitab:

    läbipaistvuse või adekvaatse ja õigeaegse teabeedastuse puudumine lennuettevõtja poolt vastuseks liikmesriigi tsiviillennundusameti järelepärimisele seoses lennuettevõtja tegevuse ohutusküsimustega;

    kindlakstehtud tõsisele ohutuspuudujäägile reageerimisel esitatud mitteasjakohane või ebapiisav parandusmeetmete kava.

    3.

    Lennuettevõtja järelevalve eest vastutavate asutuste suutmatus ja/või soovimatus ohutuspuudujääke kõrvaldada, mida näitab:

    liikmesriigi tsiviillennundusametiga koostöö puudumine teise riigi vastutavate asutuste poolt, juhul kui on väljendatud muret seoses kõnealuses riigis litsentseeritud või sertifitseeritud lennuettevõtja tegevuse ohutusega;

    lennuettevõtja järelevalve eest vastutavate asutuste suutmatus asjakohaseid ohutusnõudeid rakendada ja ellu viia, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata järgmisele:

    a)

    Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) üldise ohutusjärelevalve auditeerimisprogrammi või ühenduse asjakohase õiguse alusel koostatud auditid ja sellega seotud parandusmeetmete kavad;

    b)

    varasem antud riigi järelevalve alla kuuluvale lennuettevõtjale tegevusloa või tehnilise loa andmisest keeldumine või selle tühistamine teise riigi poolt;

    c)

    lennuettevõtja sertifikaat ei ole välja andnud selle riigi vastutava asutuse poolt, kus asub lennuvõtja peamine tegevuskoht;

    selle riigi, milles lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk on registreeritud, pädevate asutuste suutmatus teostada järelevalvet lennuettevõtja kasutatava õhusõiduki üle vastavalt Chicago konventsioonist tulenevatele kohustustele.

    P6_TA(2005)0429

    Bohunice V1 *

    Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga ühinemise tingimusi käsitlevale aktile lisatud ja Bohunice V1 tuumaelektrijaama Slovakkias käsitleva protokolli nr 9 rakendamise kohta (KOM(2004)0624 - C6-0205/2004 - 2004/0221(CNS))

    (Nõuandemenetlus)

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2004)0624) (1),

    võttes arvesse Euratomi asutamislepingu artiklit 203, mille alusel nõukoguga konsulteeriti (C6-0205/2004);

    võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

    võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A6-0282/2005)

    1.

    kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

    2.

    täpsustab, et määruse ettepanekus märgitud assigneeringud on vaid näitlikud kuni finantsperspektiivi (2007. aastaks ja sellele järgnevateks aastateks) puudutava kokkuleppe sõlmimiseni;

    3.

    palub komisjonil vahetult pärast järgmise finantsperspektiivi vastuvõtmist kinnitada määruse ettepanekus näidatud summad või vajadusel esitada kohandatud summad Euroopa Parlamendile ja nõukogule kinnitamiseks, tagades sellega nende vastavuse ülemmääradele;

    4.

    palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euratomi asutamislepingu artikli 119 teist lõiku;

    5.

    palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb kalduda kõrvale Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tekstist;

    6.

    palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

    7.

    teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

    KOMISJONI ETTEPANEK

    EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD

    Muudatusettepanek 1

    Põhjendus 3

    (3) Euroopa Liit tõdes kõnealuses protokollis, et Bohunice V1 tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamine peab jätkuma pärast praeguse finantsperspektiivi lõppemist ning et see toob Slovakkia jaoks kaasa olulise rahalise koormuse. Otsuste puhul, mis käsitlevad liidu abi jätkamist kõnealuses valdkonnas pärast 2006. aastat, võetakse seda olukorda arvesse.

    (3) Euroopa Liit tõdes kõnealuses protokollis, et Bohunice V1 tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamine peab jätkuma pärast praeguse finantsperspektiivi lõppemist ning et see toob Slovakkia jaoks kaasa olulise rahalise koormuse. Lisaks sellele on Euroopa Liit teadlik, et tegevuse lõpetamise olemuse ja ulatuse tõttu kestab see jõupingutus mitu aastat pärast 2007.- 2013. aasta finantsperspektiivi. Otsuste puhul, mis käsitlevad liidu abi jätkamist kõnealuses valdkonnas pärast 2006. aastat, võetakse seda olukorda arvesse.

    Muudatusettepanek 2

    Põhjendus 4 a (uus)

     

    (4 a) Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tunnustavad Slovakkia jõupingutusi Bohunice V1 tuumajaama ohutuse suurendamiseks enne ühinemist ja asjaolu, et Slovakkia investeeris 1993.-2000. aastal ohutusmeetmetesse umbes 250 miljonit EURi, ning nad arvestavad seda otsuse tegemisel Slovakkiale antava finantsabi kohta.

    Muudatusettepanek 3

    Põhjendus 4 b (uus)

     

    (4 b) Liidu abi jaoks tehtavaid eraldisi ühenduse eelarvest tuleks jätkata ka pärast 31. detsembrit 2013.

    Muudatusettepanek 4

    Põhjendus 4 c (uus)

     

    (4 c) Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tunnistavad samuti ja võtavad igati arvesse asjaolu, et Bohunice V1 tuumajaama varajane sulgemine ei võimalda Slovakkial saada kõiki nõutavaid tegevuse lõpetamise vahendeid, mille järk-järguline eraldamine oli kavandatud vastavalt jaama algsele tegutsemisajale.

    Muudatusettepanek 5

    Põhjendus 5

    (5) Seega on asjakohane näha ühenduse eelarves ette 237 miljoni euro suurune summa, et rahastada Bohunice V1 tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamist aastatel 2007-2013.

    (5) Seega on asjakohane näha ühenduse eelarves ette 400 miljoni EURi suurune summa, et rahastada Bohunice V1 tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamist aastatel 2007-2013.

    Muudatusettepanek 6

    Põhjendus 5 a (uus)

     

    (5 a) Slovakkia ametivõimude hiljutised ettepanekud suurendada Slovakkia tuumasektorile riikliku tuumajaamade tegevuse lõpetamise fondi kaudu kättesaadava riigiabi summasid peab läbi vaatama komisjon kooskõlas ühenduse õigusega;

    Muudatusettepanek 7

    Põhjendus 5 b (uus)

     

    (5 b) Ühenduse eelarve assigneeringud tuumajaamade tegevuse lõpetamiseks ei tohiks tuua kaasa konkurentsi moonutamist seoses energiaettevõtjatega Euroopa Liidu energiaturul. Neid assigneeringuid kasutatakse ka meetmete rahastamiseks, et hüvitada tootmisvõimsuse kadu vastavalt asjaomasele ühenduse õigustikule, mis käsitleb:

    i)

    taastuvaid energiaallikaid;

    ii)

    energia lõppkasutuse tõhusust;

    iii)

    energiavarustuse kindlust.

    Muudatusettepanek 16

    Põhjendus 5 c (uus)

     

    (5 c) Euroopa Liit ja eelkõige need liikmesriigid, kes Bohunice V1 tuumaelektrijaama sulgemisest kasu saavad, peaksid 163 miljoni euro suuruse lisasumma iga-aastase eelarvemenetluse käigus kättesaadavaks tegema.

    Muudatusettepanek 8

    Põhjendus 8 a (uus)

     

    (8 a) Et korvata varase sulgemise tagajärgi, tuleks Bohunice V1 tuumajaama tegevus lõpetada viisil, mis aitab parimal moel toetada Slovakkia arengut ja kasvu kooskõlas Lissaboni strateegiaga.

    Muudatusettepanek 9

    Põhjendus 8 b (uus)

     

    (8 b) Et tagada kõrgeim võimalik tõhusus, tuleks Bohunice V1 tuumajaama tegevus lõpetada kasutades kõige asjakohasemaid tehnilisi teadmisi, võttes nõuetekohaselt arvesse suletavate üksuste laadi ja tehnilisi spetsifikatsioone.

    Muudatusettepanek 10

    Artikkel 2

    Ühenduse toetust käesoleva määrusega kehtestatud programmile antakse eeskätt eesmärgiga toetada meetmeid Bohunice V1 tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamise toetamiseks, meetmeid keskkonna ajakohastamiseks vastavalt ühenduse õigustikule ja Bohunice V1 tuumaelektrijaama kahe reaktori sulgemise järel nende tootmisvõimsuse asendamiseks vajalike traditsiooniliste tootmisvõimsuste moderniseerimiseks, samuti muid meetmeid, mis tulenevad kõnealuse elektrijaama sulgemise ja tegevuse lõpetamise otsusest ning mis aitavad kaasa vajalikule restruktureerimisele, keskkonna ajakohastamisele ja Slovakkia energiatootmise, -edastamise ja -jaotamise sektorite moderniseerimisele ning energiavarustuse kindluse ja energiatõhususe parandamisele Slovakkias.

    Ühenduse toetust käesoleva määrusega kehtestatud programmile antakse eeskätt eesmärgiga toetada meetmeid Bohunice V1 tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamise toetamiseks, sealhulgas:

     

    i)

    meetmeid keskkonna ajakohastamiseks vastavalt ühenduse õigustikule;

    ii)

    meetmeid uue tootmisvõimsuse sisseseadmiseks ja Bohunice V1 tuumaelektrijaama kahe reaktori tootmisvõimsuse asendamiseks olemasolevate tootmisvõimsuste moderniseerimiseks ;

    iii)

    muid meetmeid, mis tulenevad kõnealuse elektrijaama sulgemise ja tegevuse lõpetamise otsusest ning mis aitavad vastavalt kehtivale ühenduse õigustikule ja selle rakendamisega kaasa vajalikule restruktureerimisele, keskkonna ajakohastamisele ja Slovakkia energiatootmise, -edastamise ja - jaotamise sektorite moderniseerimisele ning energiavarustuse kindluse ja energiatõhususe parandamisele Slovakkias.

    Muudatusettepanek 11

    Artikli 2 lõige 1 a (uus)

     

    Ühenduse eelarvest toetatavad meetmed määratleb komisjon täpsemalt 2006. aastal pärast tuumajaama tegevuse lõpetamise plaani saamist, mis sisaldab Slovakkia ametiasutuste kogu vajalikku teavet tegevuse lõpetamise protsessi kohta. Selle plaani alusel annab komisjon igal aastal heakskiidu rahastatavatele meetmetele.

    Muudatusettepanek 12

    Artikli 3 esimene lõik

    Artiklis 2 ettenähtud tegevuste jaoks vajalik summa ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 on 237 miljonit eurot.

    Artiklis 2 ettenähtud tegevuste jaoks vajalik summa ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 on 400 miljonit EURi .

    Muudatusettepanek 13

    Artikli 3 kolmas lõik

    Ignalina programmiga seotud assigneeringute kogusumma võidakse perioodil 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 uuesti läbi vaadata , et võtta arvesse edusamme programmi rakendamisel ning tagada, et vahendite kavandamine ja eraldamine põhineks tegelikel finantsvajadustel ja suutlikkusel toetust vastu võtta.

    Iga-aastane assigneeringute kogusumma võib perioodil 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 olla erinev , et võtta arvesse edusamme programmi rakendamisel ning tagada, et vahendite kavandamine ja eraldamine põhineks tegelikel finantsvajadustel ja suutlikkusel toetust vastu võtta.

    Muudatusettepanek 14

    Artikli 3 lõige 3 a (uus)

     

    Ühenduse eelarvest käesoleva määruse artikli 2 eesmärgi jaoks eraldatav finantsabi jätkub ka pärast 31. detsembrit 2013.

    Muudatusettepanek 15

    Artikkel 4

    Teatavate meetmete puhul võib programmi alusel antav toetus ulatuda 100 %-ni kogukuludest. Tuleks teha kõik vajalikud jõupingutused, et jätkata kaasfinantseerimise tava, mis loodi ühinemiseelse ja aastatel 2004-2006 antava toetuse raames seoses Slovakkia püüdlustega elektrijaama tegevuse lõpetamiseks, ning vajaduse korral kaasata kaasfinantseerimist muudest allikatest.

    Teatavate meetmete puhul võib programmi alusel antav ühenduse toetus ulatuda 100 %-ni kogukuludest. Tuleks teha kõik vajalikud jõupingutused, et jätkata kaasfinantseerimise tava, mis loodi ühinemiseelse ja aastatel 2004-2006 antava toetuse raames seoses Slovakkia püüdlustega elektrijaama tegevuse lõpetamiseks, ning vajaduse korral kaasata kaasfinantseerimist muudest allikatest.


    (1)  ELTs seni avaldamata.

    P6_TA(2005)0430

    Põhjamõõtme tulevik

    Euroopa Parlamendi resolutsioon Põhjamõõtme tuleviku kohta

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse Põhjamõõtme teist tegevuskava aastateks 2004-2006, mis kinnitati 16. ja 17. oktoobril 2003 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel;

    võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2003. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile “Laiem Euroopa - naabrus: uus raamistik suheteks meie ida- ja lõunanaabritega” (KOM (2003)0104);

    võttes arvesse Põhjamõõtme rolli ELi ja Venemaa 15. tippkohtumisel Moskvas 10. mail 2005 vastu võetud ELi ja Venemaa vahelise nelja ühisruumi (ühine majandusruum, ühine vabadus-, turvalisus- ja õigusruum, ühine välise julgeoleku ruum, ühine teadus-, haridus- ja kultuuriruum) loomise kavade elluviimisel;

    võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone Põhjamõõtme kohta, eriti 16. jaanuari 2003. aasta resolutsiooni (1) ja 20. novembri 2003. aasta resolutsiooni (2) Põhjamõõtme teise tegevuskava kohta;

    võttes arvesse komisjoni 20. mail 2005 esitatud iga-aastast arenguaruannet Põhjamõõtme teise tegevuskava rakendamise kohta ning arutelu Euroopa Parlamendis 8. septembril 2005;

    võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

    A.

    arvestades, et eesistujariik on nõudnud Põhjamõõtme alase ministrite kohtumise pidamist Brüsselis 21. novembril 2005, et koostada tegevuskava Põhjamõõtme tuleviku kohta pärast käesoleva tegevuskava kehtivuse lõppemist 2006. aastal;

    B.

    arvestades, et komisjon töötab hetkel välja Põhjamõõtme poliitika tulevikku käsitlevat ettepanekut, mis tuleb vastu võtta 2006. aastal ja jõustub 2007. aastal;

    C.

    arvestades, et Euroopa Ülemkogu on korduvalt rõhutanud Põhjamõõtme tähtsust nii liidu sisepoliitika kui ka välissuhete jaoks, ning et Euroopa Liidul tuleb arendada oma naabrus- ja partnerluspoliitikat ning selle instrumente, et ühendada liidu erinevad mõõtmed kooskõlastatult;

    D.

    arvestades, et ELi laienemine muutis Põhja-Euroopa geopoliitilist kaarti ja nihutas ELi geograafilise keskme kirde poole; arvestades, et Põhjamõõde toob endaga kaasa nii uued võimalused kui väljakutsed, eelkõige mis puudutab uute barjääride esilekerkimise vältimist ELi ja tema põhjanaabrite vahel; ning arvestades, et laienemine on andnud uue tähenduse koostööle Läänemere piirkonnas, kuna kõik Läänemere-äärsed riigid peale Venemaa kuuluvad Euroopa Liitu, mis teeb vajalikuks Põhjamõõtme raames eraldi Läänemere-strateegia väljatöötamise;

    E.

    arvestades, et eelnevalt nimetatud Euroopa Parlamendi Põhjamõõtme alased poliitilised eesmärgid on saavutatud üksnes osaliselt; arvestades, et eelkõige on täitmata Euroopa Parlamendi nõue kaasata Põhjamõõtme foorumi loomise teel suuremal määral parlamendiliikmeid ja teisi valitud esindajaid; arvestades, et Põhjamõõtme poliitikale pööratakse jätkuvalt ebapiisavat tähelepanu ning erinevate osalejate vaheline koordineerimine on puudulik; arvestades, et Euroopa Parlament toetab oma fraktsioonidevahelise Läänemere töörühma tegevust Läänemere piirkonna täiendava integratsiooni suuniste väljatöötamisel ja algatust töötada välja Euroopa strateegia Läänemere piirkonna jaoks, eelkõige Põhjamõõtme osana;

    F.

    arvestades, et tulevase Põhjamõõtme poliitika peamised eesmärgid on luua ühine raamistik dialoogi ja koostöö edendamiseks, mille eesmärgiks on stabiilsuse, heaolu ja säästva arengu edendamine Põhja-Euroopas ja Arktikas, soodustada kaubandust, investeeringuid ja infrastruktuuri, kasutada energiaressursse, lihtsustada inimeste ja kaupade piiriülest liikumist, tehes samal ajal tihedat koostööd organiseeritud kuritegevusega võitlemisel, ja edendada produktiivset tööhõivet ning sotsiaalset ja kultuurivahetust;

    G.

    arvestades, et alates selle loomisest 1999. aastal on Põhjamõõde olnud tõhus ning poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse väärtusega ja et Põhjamõõde hõlmab üht kõige väljakutsuvamatest piirkondadest Euroopas, millel on tohutu potentsiaal tulevaseks koostööks Venemaa, Islandi ja Norraga;

    H.

    toonitades Põhjamõõtme keskkonnapoliitika väärtust ja mõju kogu piirkonnale, mille näiteks on Peterburi veepuhasti, kuid rõhutades täiendavat vajadust tõhustada koostööd liikmesriikide vahel eelkõige eutrofeerumise vähendamiseks ning ELi ja Venemaa vahel, et vähendada naftatankeriõnnetuste riski ja riske, mis on seotud naftaväljade kasutamisega, ning et parandada tuumaohutust ning tuumajäätmete käitlemist; arvestades, et Läänemeri on juba tugevalt reostatud ja kuivõrd see on sisemeri, on ta eriti ohustatud,

    1.

    rõhutab, et seatud eesmärkide saavutamiseks tuleb anda Põhjamõõtmele suurem tähtsus; rõhutab, et tõhusam koostöö erinevate osaliste vahel on Põhjamõõtme peamisi väljakutseid ja et Põhjamõõtmele tuleks pöörata samapalju tähelepanu kui teistele regionaalse koostöö mudelitele; kutsub komisjoni ning praegust ja tulevast eesistujamaad üles tagama Põhjamõõtme tuleviku üle käimasolevate läbirääkimiste edukas jätkumine ning kaasama Euroopa Parlamenti täiel määral sellesse töösse;

    2.

    kutsub komisjoni üles käsitama Põhjamõõtme välispoliitikat, mis hõlmab Läänemere ja Barentsi mere piirkonda ning kogu Arktikat, nii kahe- kui mitmepoolsete suhete tasandil ühtse tervikuna; rõhutab Venemaa eristaatust peamise partnerina, tõstes samas esile teiste põhjanaabrite (Island ja Norra) ning Arktikapartnerite (Kanada ja USA) tähtsat rolli; rõhutab, kui tähtis on põhjanaabrite täielik kaasamine uude naabruspoliitikasse ning nendega arvestamine Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi alases õigusloomes;

    3.

    rõhutab, et kümne uue riigi liitumine, sh Põhjamõõtme osaks olevate riikide liitumine, on viinud Põhjamõõtme uuele tasemele; kutsub komisjoni üles eraldama piisavalt vahendeid Põhjamõõtme poliitikale, et kavandada tulevasi partnerlussuhteid, mh transpordi, logistika, energia ja kultuuri vallas; on seisukohal, et partnerlussuhteid sotsiaal- ja terviseküsimustes tuleks toetada senisest enam; kutsub sellest tulenevalt komisjoni üles Põhjamõõtme tuleviku kujundamise raames võtma arvesse, et eraldi eelarverea loomine Põhjamõõtme jaoks sobituks selle eesmärgiga olla raampoliitika põhjaregiooni jaoks, ning arutama tõsiselt, kas eraldi eelarverida aitaks suurendada Põhjamõõtme rolli; märgib, et nimetatud ettepaneku juures tuleb võtta arvesse erinevate rahastamisallikate sh kolmandate poolte kaasfinantseerimise läbipaistvuse põhimõtet ning läbipaistvust suurendada; rõhutab vajadust võtta arvesse põhjapiirkondade erivajadusi kõikide peadirektoraatide töös ja ELi eelarve kõikides osades;

    4.

    tuletab komisjonile, nõukogule ja liikmesriikidele meelde oma varajasemaid üleskutseid suurendada Põhjamõõtme puhul parlamendiliikmete ja teiste valitud esindajate rolli, et edendada ja koordineerida regionaalse koostöö erinevate foorumite integreerimist Põhja-Euroopas; ootab komisjonilt selles suhtes konkreetseid ettepanekuid ning kordab oma toetust Põhjamõõtme foorumi kokkukutsumisele ning valmisolekut osaleda sellel täiel määral ning olla selle esimese kohtumise võõrustajaks; rõhutab vajadust tagada piirkonna põlisasukatele võimalus sellel täiel määral osaleda;

    5.

    kutsub komisjoni üles lülitama Läänemere-strateegiat tulevasse Põhjamõõtme alasesse ettepanekusse, et tugevdada koostööd Läänemere piirkonnas, lõigata liidu hiljutise laienemise vilju ning ühenda sealne infrastruktuur kindlalt ülejäänud Euroopa Liiduga; on seisukohal, et nimetatud strateegia peaks jääma peamiselt Euroopa Liidu sisepoliitikaks, samas kui koostöö Venemaaga kuulub ELi välispoolitika alla; tervitab asjaolu, et Moskvaga kõigi nelja ühisruumi tegevuskavade suhtes sõlmitud kokkulepe annab uue raamistiku ELi ja Venemaa vahelistele suhetele; rõhutab, et Põhjamõõde peegeldab nimetatud ühisruumide regionaalseid aspekte; rõhutab, et nimetatud tegevuskavade elluviimine peab toimuma tegelikus koostöös Venemaaga;

    6.

    nõuab paremat koordineerimist ELi, Arktika Nõukogu, Läänemeremaade Nõukogu, Põhjamaade Nõukogu, Barentsi Euro-Arktika Nõukogu ja teiste põhjaregioonis tehtavasse koostöösse kaasatud organite vahel; märgib, et komisjon peaks aktiivsemalt osalema nimetatud organite kohtumistel;

    7.

    toetab nõukogu ja komisjoni jõupingutusi kaasata Venemaa Põhjamõõtme poliitikasse, kuid rõhutab, et ELi Venemaa-strateegia peab põhinema kõigi liikmesriikide üksmeelel; märgib vajadust teha täiel määral koostööd teiste põhjanaabritega, eelkõige Norra ja Islandiga ning eriti merearengu ja energiaküsimustes; tervitab selles kontekstis Norra valitsuse välja antud valget raamatut Kaug-Põhja kohta;

    8.

    tuletab meelde, et suured energeetika ja transpordi valdkonna infrastruktuuri projektid Läänemere piirkonnas peaksid võtma arvesse liikmesriikide õigustatud muret turvalisuse pärast ning nende keskkonnamõju;

    9.

    tuletab komisjonile meelde tulevast kampaaniat “Rahvusvaheline polaaralade aasta 2007-2008” ning kutsub komisjoni kasutama võimalust teha uusi algatusi koos teiste Arktika-partnerite, teiste hulgas Kanada ja USAga, eelkõige seoses tööga Arktika harta koostamiseks;

    10.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide, Norra, Islandi, Venemaa, Kanada ja USA valitsusele ning regionaalsetele koostööpartneritele.


    (1)  ELT C 38 E, 12.2.2004, lk 310.

    (2)  ELT C 87 E, 7.4.2004, lk 515.

    P6_TA(2005)0431

    Üleminek digitaalringhäälingule

    Euroopa Parlamendi resolutsioon analoogringhäälingult digitaalringhäälingule ülemineku kiirendamise kohta

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele analoogringhäälingult digitaalringhäälingule ülemineku kiirendamise kohta (KOM(2005)0204);

    võttes arvesse raadiospektripoliitika rühma 19. novembri 2004. aasta arvamust digitaalringhäälingule ülemineku mõjude kohta sageduse kättesaadavusele (RSPG04-55 Rev.);

    võttes arvesse e-Euroopa 2005. aasta tegevuskava (1) raames avaldatud liikmesriikide üleminekukavasid;

    võttes arvesse hiljutisi komisjoni tellitud uurimusi ringhäälingusageduste halduse alal ja maapealse digitaaltelevisiooni riikliku poliitika alal (2);

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (3);

    võttes arvesse oma 26. septembri 2002. aasta resolutsiooni ELi tegevuskava kohta, mis käsitleb digitaaltelevisiooni edukat kasutuselevõttu Euroopas (4);

    võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

    A.

    arvestades, et analoogringhäälingult digitaalringhäälingule üleminek toob kaasa eeliseid kõikidel tasanditel, kuna see võimaldab pakkuda uut ja täiustatud ringhäälingut ning vabastada mitmesaja megahertsi ulatuses esmatähtsaid sagedusi, mida võiks jaotada ümber erinevatel eesmärkidel, ning hoogustab turukonkurentsi ja uuendustegevust;

    B.

    arvestades, et USA kavatseb sulgeda maapealse analoogringhäälingu 1. jaanuariks 2009, et Lõuna-Korea on teatanud kavatsusest sulgeda maapealne analoogringhääling 2010. aasta lõpuks ja Jaapan 2011. aastaks, ning arvestades, et Euroopa Liidu jaoks on äärmiselt oluline peamistest konkurentidest mitte maha jääda;

    C.

    arvestades, et komisjon teeb ettepaneku kehtestada analoogsaatjate sulgemise tähtajaks kõigis liikmesriikides 2012. aasta alguse, kuid mõned liikmesriigid pole oma üleminekukavu veel teatavaks teinud;

    D.

    arvestades, et üleminekut edasiviivaks jõuks peaks olema turg, kuid samal ajal on vaja ringhäälinguorganisatsioonide vahelist koordineerimist ning soovitavad on ka selged poliitilised meetmed ringhäälinguorganisatsioonide tegevuse koordineerimiseks;

    E.

    arvestades, et raamdirektiivis sätestatakse tehnoloogianeutraalsuse põhimõte, kuid see ei välista põhjendatud juhtudel proportsionaalsete meetmete võtmist konkreetsete teenuste edendamiseks;

    F.

    arvestades, et eelseisev 2006. aasta piirkondlik raadioside konverents (RRC06) kutsutakse kokku Stockholmi 1961. aasta Euroopa ringhäälinguala piirkondliku kokkulepe läbivaatamiseks, et ühtlustada kokkuleppe seda osa, mis puudutab ringhäälinguteenuste osutamisel sagedusalade 174-230 MHz ja 470-862 MHz kasutamist,

    1.

    julgustab neid liikmesriike, kes pole oma üleminekukavu veel avalikustanud, tegema need teatavaks 2005. aasta lõpuks, et anda selge signaal ja kindlustunne nii tarbijatele kui ringhäälinguorganisatsioonidele; julgustab liikmesriike hoidma ajavahemikku, mil analoog- ja digitaalringhhääling paralleelselt kasutusel on võimalikult lühikesena, et vältida kõrgeid ringhäälingukulusid, ajutisi raskusi ülekandevõimsustega ning ülemineku edasilükkumist;

    2.

    kutsub liikmesriike üles tagama, et digitaalringhäälingule ülemineku kindlustamiseks ja kiirendamiseks teostatav poliitiline sekkumine on läbipaistev, põhjendatud, proportsionaalne ja mittediskrimineeriv;

    3.

    kutsub komisjoni üles kehtestama selgelt määratletud poliitilised eesmärgid, et tagada uute ja uuenduslike teenuste võimalikult suur turu hõlvamine;

    4.

    kutsub komisjoni üles tagama, et turu hõlvamise huvides viiakse teadusuuringud ja arendustegevus varakult lõpule, seda ka uute, ringhäälinguga mitteseotud digitaalteenuste puhul;

    5.

    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama vabanevate spektrisagedustega seotud lähenemisviiside ja regulatsiooni ühtlustamise piisava taseme, et suuta eeskätt rahuldada tulevast nõudlust üleeuroopaliste teenuste järele;

    6.

    kutsub komisjoni üles looma olemasoleva struktuuri (sidekomitee) raames Euroopa digitaalringhäälingu töörühma, mille ülesanne oleks kooskõlastada ühenduse tasandil liikmesriikide eeskirju, eesmärke, strateegiaid ja ajakavu; leiab, et Euroopa digitaalringhäälingu töörühm peaks regulaarselt jälgima liikmesriikide edusamme digitaalringhäälingule üleminekul ning korraldama seminare, kus liikmesriigid ja teised huvirühmad saavad arutleda ja vahetada arvamusi; on arvamusel, et Euroopa digitaalringhäälingu töörühma peaks olema vastutav vabanevate spektrisagedustega seotud lähenemisviiside ühtlustamisel abi osutamise eest, et tagada üleeuroopaliste teenuste toimimine tulevikus kõikides liikmesriikides;

    7.

    kutsub komisjoni üles takistama vertikaalsete kitsaskohtade ja horisontaalsete monopolide teket; kutsub liikmesriike üles subsideerima kooskõlas ühenduse õigusega digitaaltelevisiooni vastuvõtjaid (dekooderid või sisseehitatud dekooderiga televiisorid), mille puhul kasutatakse avatud rakendusliideseid, nagu süsteem “Multimedia Home Platform”, et vältida kitsaskohtade teket; kutsub liikmesriike üles edendama ja arendama interaktiivteenuseid, et suurendada Euroopa ühiskonna asjatundlikkust digitaaltehnoloogia alal ja konkurentsivõimet, ning ühiselt edendama tehnilisi ringhäälingumeetmeid, et filtreerida sisu, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut;

    8.

    kutsub komisjoni üles avaldama teavet parimate kasutusviiside kohta seoses rahastamisaspektidega ning andma selged suunised riigiabi ja konkurentsiõigusega seotud küsimustes;

    9.

    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnistama vabanevatele spektrisagedustele “õiglase juurdepääsu” tagamise tähtsust RRC06 läbirääkimiste raames ning leppima kokku ühises läbirääkimispositsioonis, et toetada stsenaariumit, mis põhineb 2015. aasta tähtajal, mil lõpeks üldine kaitse väljastpoolt Euroopa Liitu edastatavate analoogkanalite põhjustatud häirete vastu, et tagada häirevaba digitaalringhääling võimalikult 2012. aasta lähedal;

    10.

    tagamaks, et digitaalne lõhe ühiskonnas ei süveneks, kutsub liikmesriike üles tagama nii kiiresti kui võimalik, et enne analoogringhäälingult digitaalringhäälingule üleminekut oleksid olemas piisavad korraldused, sealhulgas rahastamine ja arusaadav teave, mis leevendab nende ühiskonna liikmete üleminekukulusid, kellel on raskusi vajalike asendusseadmete soetamisel ja rahastamisel;

    11.

    kutsub komisjoni üles tagama digitaalringhäälingule ülemineku reguleerimisel selge vahetegemise elektrooniliste signaalide edastamise ja infrastruktuuri reguleerimise ning sisu (sealhulgas audiovisuaalse sisu) reguleerimise vahel, samuti tagama, et paljususe ja mitmekesisuse kaitsmiseks ringhäälingu valdkonnas ei satuks enamik või asjakohane osa uutest ringhäälinguvõimalustest ja ringhäälinguorganisatsioonidest rahvusvaheliste meediaettevõtjate ainukontrolli või otsustava mõju alla; on arvamusel, et koos digitaalringhäälinguprogrammidega samas võrgus edastatavate erinevate lisateenuste reguleerimisel tuleks teha vahet vastavalt nende olemusele: ringhäälinguga seotud sisuteenused, muud sisuteenused ja telekommunikatsiooniga seotud teenused;

    12.

    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama täieliku koostalitlusvõime ja tehnoloogianeutraalsuse, et kindlustada kõikidele operaatoritele võrdsed võimalused ja hoogustada Euroopa uuendustegevust;

    13.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele valitsustele.


    (1)  http://europa.eu.int/information_society/policy/ecomm/todays_framework/digital_broadcasting/switchover/national_swo_plans/index_en.htm

    (2)  Study on spectrum management in the field of broadcasting - Implications of digital switchover for spectrum management; koostajad: Aegis Systems Ltd, Indepen Consulting Ltd ja IDATE; juuni 2004; Public policy treatment of digital terrestrial television (DTT) in communications markets; koostajad: Analysys Limited, Hogan & Hartson ja Aleph; 26. august 2005.

    http://europa.eu.int/information_society/policy/ecomm/info_centre/documentation/studies_ext_consult/index_en.htm

    (3)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

    (4)  ELT C 273 E, 14.11.2003, lk 311.

    P6_TA(2005)0432

    Tuumaelektrijaamade demonteerimine

    Euroopa Parlamendi resolutsioon tuumaelektrijaamade demonteerimiseks mõeldud rahaliste vahendite kasutamise kohta (2005/2027(INI))

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule “Aruanne tuumaelektrijaamade demonteerimiseks mõeldud rahaliste vahendite kasutamise kohta” (KOM(2004)0719);

    võttes arvesse oma esimesel lugemisel 13. märtsil 2002 vastu võetud seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta; (1)

    võttes arvesse oma esimesel lugemisel 13. märtsil 2002 vastu võetud seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/30/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta; (2)

    võttes arvesse oma teisel lugemisel 4. juunil 2003 vastu võetud seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv elektri siseturu ühiseeskirjade kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ; (3)

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ja direktiivi 96/92/EÜ kehtetukstunnistamist, ja sellega seotud institutsioonidevahelist ja komisjoni teatisi demonteerimise ja jäätmekäitluse kohta; (4)

    võttes arvesse nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivi 96/29/Euratom, milles sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest; (5)

    võttes arvesse ettepanekuid võtta vastu nõukogu direktiivid (Euratom), millega määratletakse tuumarajatiste ohutuse alased põhikohustused ja üldpõhimõtted, ning kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta (KOM(2003)0032);

    võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile tuumaohutuse kohta Euroopa Liidus (KOM(2002)0605);

    võttes arvesse komisjoni 22. septembri 2004. aasta otsust 2005/407/EÜ riigiabi kohta, mida Ühendkuningriik annab edaspidi tuumaettevõtte British Energy Group plc restruktureerimiseks; (6)

    võttes arvesse Prantsuse Kontrollikoja 20. jaanuari 2005. aasta raportit tuumaelektrijaamade demonteerimise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta ning eelkõige selle järeldust, et tulevasteks demonteerimiseks mõeldud eraldiste edaspidi teistel eesmärkidel kasutamine võib ühenduses tootjatevahelist konkurentsi moonutada;

    võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

    võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A6-0279/2005);

    Tuumaelektrijaamade demonteerimise tähtsus

    1.

    tunnistab, et tuumaelektrijaamade nõuetekohane demonteerimine pärast nende seiskamist on oluline inimeste ja keskkonna kaitseks;

    2.

    märgib, et radioaktiivsus väheneb tohutult tuumakütuse eemaldamise järel pärast tuumaelektrijaama seiskamist; märgib siiski, et jääkradioaktiivsus nõuab kõrget ohutustaset, et vastata direktiivi 96/29/Euratom nõuetele;

    3.

    märgib, et tuumaelektrijaamade demonteerimine võib mõnedel juhtudel edasi lükkuda demonteerimismeetmete jaoks puuduvate rahaliste vahendite tõttu ja seda tuleks seepärast vältida;

    4.

    tervitab komisjoni kavatsust anda Euroopa Parlamendile kord aastas aru tuumaelektrijaamade demonteerimiseks mõeldud rahaliste vahendite kasutamise kohta;

    5.

    võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse võtta lähinädalatel antud teemal vastu mittesiduv soovitus;

    6.

    võtab samuti teadmiseks komisjoni kavatsuse teha 2006. aastal antud teemal põhjalikku uurimistööd, et toetada ühenduse poliitika ja õigusloomega seotud algatuste väljatöötamist;

    Demonteerimiseks mõeldud rahalised vahendid

    7.

    peab vajalikuks kanda hoolt selle eest, et kõigil tuumaettevõtetel igas liikmesriigis oleks piisavalt rahalisi vahendeid katmaks demonteerimisega, kaasa arvatud jäätmete kõrvaldamisega seotud kulusid, et toetada põhimõtet, mille järgi saastaja peab maksma, ning vältida riigiabi kasutamist;

    8.

    kutsub komisjoni lähimuspõhimõtet nõuetekohaselt arvesse võttes üles määratlema täpselt iga liikmesriigi demonteerimiseks mõeldud rahaliste vahendite kasutuseesmärgid, arvestades seejuures demonteerimisega ning selle käigus tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemise, konditsioneerimise ja lõppladustamisega;

    9.

    märgib, et nimetatud rahaliste vahendite haldamisele lähenetakse liikmesriikides erinevalt, ning nõuab rahaliste vahendite usaldusväärset haldamist;

    10.

    nõuab nende rahaliste vahendite kasutamist ausateks investeeringuteks täielikus vastavuses ELi konkurentsiõigusega, et vältida moonutusi;

    11.

    peab vajalikuks nende rahaliste vahendite haldamise ja kasutamise maksimaalset läbipaistvust ning välisauditi tagamist;

    Ohutus- ja keskkonnaaspektid

    12.

    peab ülalnimetaud komisjoni teatist tuumaelektrijaamade demonteerimiseks mõeldud rahaliste vahendite kasutamise kohta võimaluseks juhtida tähelepanu tuumaelektrijaamade demonteerimise ohutusaspektidele;

    13.

    märgib, et inimeste ja keskkonna ohutust tuleb arvesse võtta igas tuumaelektrijaamade seiskamise etapis ning et varasemaid kogemusi tuleb võimalikult hästi ära kasutada;

    14.

    võtab teadmiseks vahetu demonteerimise ja etapiviisilise demonteerimise strateegia olemasolu, mille vastavaid eeliseid ja puudusi tuleks kaaluda, pidades silmas reaktori asukohta ja omadusi;

    15.

    on arvamusel, et inimeste ja keskkonna kaitsega seotud küsimused peaksid olema demonteerimisstrateegia valikul kõige tähtsamad;

    16.

    märgib, et tuumaelektrijaama mahavõtmisel või demonteerimisel tuleb läbi viia mõju hindamine vastavalt nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiivi 97/11/EÜ, millega muudetakse direktiivi 85/337/EMÜ, mis käsitleb teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamist, (7) sätetele;

    17.

    nõuab kõigis liikmesriikides selle tava läbivaatamist, mille kohaselt heidetakse tuumajaama demonteerimisel tuuma- ja kiirguskaitse õigusaktidega reguleeritud aladelt keskkonda madalradioaktiivseid aineid eriti suures koguses;

    Majanduslikud aspektid

    18.

    peab ohutuse kaalutlustel lubatavaks erandite tegemist, näiteks uutes liikmesriikides;

    19.

    peab küsitavaks, kas paljude liikmesriikide senised raamatupidamisreservid ja vastavad rahalised vahendid on tegelike vajaduste jaoks piisavad;

    20.

    tervitab rahalist toetust, mida Euroopa Liit annab teatavatel põhitingimustel teatavatele demonteerimisprojektidele uutes liikmesriikides;

    21.

    toetab komisjoni arvamust, et iga elektrijaama majandusliku elujõulisuse hindamisel tuleb konkurentsimoonutuste vältimiseks võtta arvesse ka tuumaelektrijaama demonteerimiskulusid, mis hõlmab muuhulgas muude elektrienergia tootmise liikide väliskulud ja toetused;

    22.

    märgib, et tuumaelektrijaama käitaja vastutab sellise kindlustuse hankimise eest, mis tagaks tsiviilvastutuse kogu demonteerimise ajaks ettenägematute sündmuste või avariide puhuks kooskõlas rahvusvaheliste vastutuskonventsioonidega;

    23.

    märgib, et 29. juuli 1960. aasta Pariisi konventsioon kolmandate isikute vastutuse kohta tuumaenergia valdkonnas ning 31. jaanuari 1963. aasta lisakonventsioon 29. juuli 1960. aasta Pariisi konventsiooni juurde 28. jaanuari 1964. aasta lisaprotokolliga ja 16. novembri 1982. aasta protokolliga muudetud kujul on endiselt jõus ja EL ei saa neid ühepoolselt lõpetada; märgib, veelgi enam, et Euroopa Parlament andis oma 26. veebruari 2004. aasta resolutsioonis kolmanda isiku vastutuse kohta tuumaenergia valdkonnas (8) nõusoleku ettepanekule võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse 29. juuli 1960. aasta Pariisi konventsiooni osalisteks olevatel liikmesriikidel ratifitseerida Euroopa Ühenduse huvides konventsiooni muutmise protokoll või sellega ühineda;

    *

    * *

    24.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele.


    (1)  ELT C 47 E, 27.2.2003, lk 351.

    (2)  ELT C 47 E, 27.2.2003, lk 367.

    (3)  ELT C 68 E, 18.3.2004, lk 211.

    (4)  ELT L 176, 15.7. 2003, lk 37.

    (5)  EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.

    (6)  ELT L 142, 6.6.2005, lk 26.

    (7)  EÜT L 73, 14.3.1997, lk 5.

    (8)  ELT C 98 E, 23.4.2004, lk 123.

    P6_TA(2005)0433

    Globaalse kliimamuutuse vastase lahingu võitmine

    Euroopa Parlamendi resolutsioon globaalse kliimamuutuse vastase lahingu võitmise kohta (2005/2049(INI))

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele: “Kuidas võita lahing globaalse kliimamuutuse vastu?” (KOM(2005)0035);

    võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) Kyoto protokolli ja selle protokolli rakendamismenetlusi, mis võeti vastu osapoolte konverentsil Bonnis (2001. aasta juulis), Marrakechis (2001. aasta novembris), New Delhis (2002. aasta oktoobris ja novembris), Milanos (2003. aasta detsembris) ja Buenos Aireses (2004. aasta detsembris);

    võttes arvesse oma eelnimetatud kliimamuutusi käsitlevaid resolutsioone, eelkõige 13. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni Buenos Airese kliimamuutuste konverentsi tulemuste kohta (1) ja 12. mai 2005. aasta resolutsiooni valitsusekspertide seminari kohta kliimamuutuste teemal; (2)

    võttes arvesse G8 tippkohtumisel Gleneagles'is 24 Maailma Majandusfoorumit esindava rahvusvahelise äriliidri avaldusi, näiteks vajaduse kohta võtta vastu pikaajalised kliima tasakaalustamise eesmärgid;

    võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

    võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja arengukomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A6-0312/2005);

    A.

    arvestades, et kliimamuutused on 21. sajandi üks peamisi väljakutseid, millel on olulised negatiivsed üleilmsed keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed ning eeldatavalt katastroofilised mõjud; ja arvestades, et kliimamuutused erinevad teistest keskkonnaprobleemidest, millega maailm silmitsi seisab;

    B.

    arvestades, et märke kliimamuutustest on näha juba praegu, näiteks polaarjää ja igikeltsa sulamine ja äärmise tõenäosusega suurenenud äärmuslike ilmastikutingimuste sagedus ja intensiivsus; ilmastikuga seotud loodusõnnetustest tulenev majanduskahju on viimase kümne aasta jooksul suurenenud 1960ndate aastate tasemega võrreldes kuus korda;

    C.

    arvestades, et tööstusriikidel on suur vastutus nii praegu kui ka minevikus keskkonda heidetud kasvuhoonegaaside atmosfääri kogunemise eest; arvestades, et arengumaid mõjutab ebastabiilsem kliima tõenäoliselt kõige tugevamini ja et eeskätt tööstusriigid peavad võtma vastutuse selle eest, et aidata madala sisetulekuga riikidel kliimamuutustega kohaneda;

    D.

    arvestades, et Kyoto protokoll, mis jõustus 16. veebruaril 2005. aastal pärast ratifitseerimist 152 riigi ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni poolt, mis moodustavad 1990. aasta I lisas toodud kasvuhoonegaaside (Greenhouse Gas - GHG) heitkogustest 61,6% ja peaaegu 90 % maailma elanikkonnast;

    E.

    arvestades, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli täielik rakendamine kõigi osaliste poolt on kliimamuutuste probleemi lahendamise põhiküsimus, vaatamata sellele, et meetmed ei saa olla tõhusad, kuni leitakse globaalne lahendus, mis hõlmab ka suurema osa saasteainete heitkoguste eest vastutavaid majandushiiglasi;

    F.

    arvestades, et Kyoto protokoll sätestab, et 2005. aastal algavad läbirääkimised heitkoguste vähendamise kohustuste üle ajavahemikuks pärast 2012. aastat ja et seejärel peaks Montrealis toimuv osalejate 11. konverents (COP-11) ja protokolliosaliste koosolekuna toimiv osaliste 1. konverents (COP / MOP 1) andma sellele ülesandele kõige kõrgema eelistuse;

    G.

    arvestades, et varsti tuleb seada uusi sihtmärke, et anda kindlus investeeringuteks madala süsinikusisaldusega energiaallikatesse, kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavatesse tehnoloogiatesse ja taastuvasse energiasse ning vältida investeerimist sobimatusse energeetika infrastruktuuri;

    H.

    UNFCCC peamise eesmärgi jaoks, milleks on ohtlike kliimamuutuste vältimine, võib hiljutiste teaduslike aruannete kohaselt olla vajalik kasvuhoonegaaside sisalduse stabiliseerumine alla 500 ppm taseme (CO2 ekvivalent), mis on praegusest tasemest pisut kõrgem, ja seetõttu võib lähitulevikus olla vaja heitkoguseid suurel määral vähendada;

    I.

    arvestades, et investeeringud energiatõhususse on kõige paljutõotavam viis süsiniku heitkoguste vähendamisel, ja arvestades, et tõhusa energiakokkuhoiu potentsiaal on ELis märkimisväärne;

    J.

    arvestades, et kliima poolt avaldatavat mõju saab oluliselt vähendada tõhusama planeerimisega ühenduse tasandil;

    K.

    arvestades, et enne kui praegust heitkogustega kauplemise korraldust laiendatakse teistele valdkondadele (näiteks lennundus), peab analüüs näitama, et see laiendamine aitab kliimamuutuse vastu võidelda ja et rikkad riigid või piirkonnad ei saa arenevate riikide ja ettevõtete arvel eelisseisundit;

    L.

    arvestades, et heitkoguste piiramiseks tehtavates üldistes jõupingutustes ning säästvama elustiili kujundamisel oleks väga vaja palju suuremat kodanike osalust;

    M.

    arvestades, et kasvuhoonegaaside heitkogused suurenevad paljudes liikmesriikides jätkuvalt ning see näitab, et Kyoto protokolli nõuetele vastamiseks on ELi jaoks vaja kiireid meetmeid;

    N.

    arvestades, et maailma keskmise temperatuuri tõusu maksimaalselt 2 °C võrra, võrreldes tööstusajastu eelse ajaga, piiramise tulud kaaluvad üles kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks mõeldud meetmete kulud, sest meetmete võtmine hoiab ära vastasel juhul tekkiva kahju ja hävingu;

    O.

    arvestades, et fossiilkütusel põhinevast majandusest edasiminek on ajalooline ärivõimalus; arvestades, et see ärivõimalus on väga kasulik ka arengumaade jaoks, mis on rikkad taastuvenergiaallikate poolest, kuid millel puudub praegu tehnika nende ressursside ärakasutamiseks;

    1.

    rõhutab, et ELi kliimamuutuste leevendamise strateegia peaks põhinema lähenemisel, mis koosneb järgmisest seitsmest komponendist:

    tuginemine Kyoto protokolli põhielementidele - kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise siduvatele eesmärkidele, ülemaailmsele cap-and-trade süsteemile ja paindlikele mehhanismidele,

    oma heitkoguste tugev vähendamine 30 % võrra aastaks 2020, kasutades turusoodustusi ja eeskirju, et ergutada investeeringuid tõhususse ja/või süsinikuvabadesse ja väikeste süsiniku heitkogustega tehnoloogiatesse;

    ennetava lähenemisviisi võtmine, et kaasata teisi peamisi osalisi, eriti USAd,

    strateegilise partnerluse loomine selliste riikidega nagu Hiina, Lõuna-Aafrika Vabariik, Brasiilia ja India, et aidata neil välja töötada säästva energeetika strateegiaid ja tagada nende osalemine kliimamuutuste leevendamisel tehtavates jõupingutustes,

    säästvate energiatehnoloogiate alaste teadusuuringute ja innovatsiooni jõuline toetamine ja vastakate meetmete, näiteks fossiilkütusetoetuste kaotamine, samuti väliskulude, sh kliimamuutuste kulude arvesse võtmine energia tootmishinnas,

    Euroopa ja liikmesriikide seadusandluse kasutamine, et ergutada energiatõhususe suurendamist ja vähendada kliimamuutusi vähendava tehnoloogia hinda;

    kliimamuutuste vähendamises Euroopa kodanike tasandil palju suurema vahetu osaluse edendamine; selle eeltingimuseks on üksikasjaliku teabe esitamine toodete ja teenuste süsinikusisalduse kohta ning tuleviku valikuvõimaluseks on isiklike kaubeldavate kvootide süsteem;

    2.

    palub ELil tagada, et Montrealis toimuval osalejate 11. konverentsil (COP-11) ja protokolliosaliste koosolekuna toimival osaliste 1. konverentsil (COP / MOP 1) võetakse vastu otsus tulevaste kliimaga seotud kohustuste läbirääkimiste ajakava kohta, et saavutada kokkulepe 2008. aasta lõpuks;

    3.

    kutsub ELi juhte üles esitama osapoolte 11. konverentsil (COP-11) ja protokolliosaliste koosolekuna toimival osaliste 1. konverentsil (COP / MOP 1) ettepanekuid tulevase kliimarežiimi jaoks, mis põhineks üldisel eesmärgil, et keskmine temperatuuri tõus maailmas ei tohiks industrialiseerimiseelse perioodiga võrreldes ületada 2 ;

    4.

    usub, et tulevane režiim peaks põhinema ühisel, kuid diferentseeritud vastutusel, mille eesmärgiks on vähendamine ja koondumine, jätkuval ja järjest suuremal heitkoguste vähendamisel ning vähendamisel tehtavatesse jõupingutustesse rohkemate riikide kaasamisel; rõhutab, et heitkoguste vähendamise sihtmärgid peaksid põhinema hiljutistel teadusuuringutel ning seadma põhjendatud tõesusega eesmärgiks, et keskmine temperatuuri tõus maailmas ei ületaks 2 °C; rõhutab, et kulutasuvus peab iseloomustama kõiki kaalutavaid meetmeid ja et seetõttu peaks pikaajaliseks eesmärgiks olema ülemaailmse cap-and-trade'il põhineva süsinikuturu väljatöötamine; märgib veel, et kulutasuvuse arvutamine peaks hõlmama mittetegutsemise kulusid ning varasemast tegevusest ja uuenduslikkusest, samuti tehnoloogia kasutamisest saadud kogemustest tulenevat oodatavat majanduslikku kasu, mis vähendab leevendamise kulusid;

    5.

    tervitab Euroopa Ülemkogu 23. märtsi 2005. aasta Brüsseli istungi järeldusi, eriti seda, et arenenud riikide puhul tuleks 2020. aastaks püüelda heitkoguste vähendamiseni suurusjärgus 15-30 %; nõuab siiski kindlalt heitkoguste vähendamise pikaajaliste eesmärkide seadmist, ja teeb ettepaneku vähendada heitkoguseid 60-80 % ulatuses 2050. aastaks;

    6.

    mõistab hukka asjaolu, et USA praegune valitsus ei täida UNFCCC (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioon) kohustusi viia heitkoguste tase tagasi 1990. aasta tasemele ja vältida ohtlikke kliimamuutusi, ning avaldab kahetsust tema otsuse üle Kyoto protokolli ratifitseerimisega mitte jätkata; palub ELil tagada, et üksikriikide eemalejäämine ei halvaks mitmepoolset protsessi;

    7.

    tuletab meelde, et ELis on energiasäästu potentsiaal tervelt 40 %, kuid selle eesmärgi saavutamiseks tuleb kehtestada ranged siduvad normid;

    8.

    märgib, et süstemaatilise lähenemisega saaks 2020. aastaks 25 % ELi kogutarbimisest rahuldada taastuva energiaga;

    9.

    rõhutab, et kliimamuutuste tõhus vähendamine nõuab energia- ja transpordisüsteemide ning ehitiste soojuspidavuse projekteerimise olulist ümberkorraldamist ja et selline ümberkorraldamine peaks saama Lissaboni strateegia raames liikumapanevaks jõuks, et toetada kasvu ja konkurentsivõimet; kutsub ELi üles töötama välja strateegia, mis muudaks Euroopa majanduse kõige energiatõhusamaks kogu maailmas, seades energia kasutamise intensiivsuse iga-aastase vähendamise sihtmärgiks ligikaudu 2,5-3%;

    10.

    sellega seoses kutsub liikmesriike üles rakendama alalisi seiresüsteeme igas majandussektoris kasutatud materjali- ja energiakoguste hindamiseks, et asjakohast heitmete vähendamise poliitikat toetada;

    11.

    tunnistab, et meetmetega viivitamine suurendab kahjulike keskkonnamõjude ja suuremate kulude riski; kinnitab samuti, et ülemaailmne heitkoguste vähendamine ei tohi tekitada teisi ohte;

    12.

    arvab, et võitlus kliimamuutuse vastu on kasulik nii ühiskonnale kui ka keskkonnale ja aitab kaasa Lissaboni eesmärkide ning aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele; usub, et investeerimine taastuvasse energiasse ja selle arendamine toob endaga kaasa uusi võimalusi põllumajandusele ning metsandusele, uusi töökohti, parema tervishoiu, suurema kasvu piirkondade tasandil, kohalike ja piirkondlike vahendite ning olemasoleva kõrgtasemel tehnoloogia parema ärakasutamise ja vaesuse vähenemise;

    13.

    nõuab, et EL peaks rohkem panustama paljutõotavate tehnoloogiliste lahenduste arendamisse koostöös teiste globaalses plaanis olulist rolli omavate osalejatega;

    14.

    rõhutab, et mitmed kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks vajalikud tehnoloogiad on juba olemas, kuid nende turuleviimist takistavad mitmed tõkked, eriti vastakad meetmed, näiteks fossiilkütuste kasutamise toetused; kutsub seetõttu komisjoni üles tegema õigusloomealaseid ettepanekuid, et kaotada kõik niisugused toetused ning luua energiatõhusate, väikeste süsinuku heitkogustega ja süsinikuvabade tehnoloogiate aktiivsemaks kasutamiseks positiivsete meetmete struktuur, ning nõuab ELi siseste riigihangete ennetavat kasutamist, et aidata vähendada selliste tehnoloogiate kulusid; samuti nõuab - lisaks sellele, et seitsmendas teadusuuringute raamprogrammis pöörataks põhitähelepanu kliimamuutuste leevendamisega seotud valdkondadele - kiirelt täidetavat tööprogrammi, mis sarnaneb USAs 1960. aastatel ellu viidud Apollo programmiga, et edendada säästva energeetika ja maakasutuse korralduse toetamiseks tehtavaid teadusuuringuid ja uuendusi;

    15.

    kutsub komisjoni üles, arvestades, et enamus või kogu ELi energeetika infrastruktuur tuleb lähema kümne aasta jooksul ümbervahedata, tegema ettepanekuid, mis tagaksid, et kõikide energeetika infrastruktuuri investeeringute tegemisel ELis rakendataks parimat võimalikku tehnoloogiat, mis võimaldab fossiilkütustest tulenevate heitkoguste vähendamist või nende ärahoidmist;

    16.

    märgib, et investeeringud energiatõhususe meetmetesse ja taastuvate energiaallikatega seotud tehnoloogiasse on peamised valikuvõimalused kliimamuutuste leevendamiseks; juhib samal ajal tähelepanu süsiniku kogumise ja ladustamise meetodite arendamise tähtsusele - eelkõige suurte söevarudega piirkondades;

    17.

    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma selgeid ja konkreetseid meetmeid, et lõpule viia puhta arengu mehhanismi ja selle institutsioonide muutmine eesmärgiga edendada mehhanismi rakendamist ja suurendada erasektori osalejate laialdasemat osavõttu ning luua sellega impulss kohustuste täitmiseks ajavahemikuks pärast 2012. aastat;

    18.

    juhib tähelepanu vajadusele arendada uusi tehnoloogiaid kosmosesüsteemidele, et analüüsida looduskatastroofe kosmosest ning näha sel teel ette ja leevendada katastroofide hävitavaid tagajärgi;

    19.

    on seisukohal, et kliimamuutuste ja katastroofide ennetamiseks vajalike teadusuuringute ja tehnoloogia arengu keerukus, samuti nende piiriülene mõõde loob vajaduse leida Euroopa mudel, mis sisaldaks piirkondlikku ja riiklikku subsidiaarsuspõhimõtet;

    20.

    tunnistab, et on vaja hoiakute muutumist ja füüsilisi kohandusi, et võimaldada ühiskonnal kliimamuutuse tagajärgedeks valmistuda;

    21.

    kutsub ELi riike üles näitama eeskuju, kui nad ei ole seda veel teinud, andes ressursse lisafondi, et tagada puhta arengu mehhanismi juhtorgani volituste täitmine, milleks on hästitoimiva ja tõhusa mehhanismi loomine;

    22.

    rõhutab, et transpordisektori areng on äärmiselt tähtis, sest transport annab ühenduse CO2 heitkogustest umbes 30 % ning maanteetranspordi osa selles on ligikaudu 85 %; rõhutab, et raudteetransport on palju energiasäästlikum kui maanteetransport; avaldab kahetsust, et tõenäoliselt ei suuda autotööstus vabatahtlikus kokkuleppes sätestatud tähtaja jooksul saavutada eesmärki 140 g/km; seepärast nõuab jõulisi meetmeid transpordi heitkoguste vähendamiseks, sh uute sõidukite kohustuslikke CO2 heitkoguste piirmäärasid, et saavutada keskpikas perspektiivis autotootjate vahelise heitkogustega kauplemise süsteemi abil uute sõidukite puhul piirmäär 80-100 g/km, ning muid meetmeid, näiteks kogu ELis kehtivad kiirusepiiranguid, liiklusmakse ja maksusoodustusi koos raudteetranspordi ja muu ühistranspordi arendamisega; lisaks nõuab tungivalt, et komisjon kavandaks uuenduslikke meetodeid, mille abil juhtida tähelepanu transpordi põhjustatud CO2 reostusele, ning esitaks ettepanekud, mille eesmärk on liiklusmahtude stabiliseerimine või vähendamine Euroopa Liidus ajavahemikus praegusest kuni 2010. aastani;

    23.

    märgib murega kaubaveo suurenemist, kutsub komisjoni üles koostama hinnangut kaubaveost tingitud CO2 heitkoguste kohta, et teha ettepanekuid suure osa maanteeveo asendamiseks keskkonnasõbralikumate transpordiliikidega; kutsub komisjoni üles Euroopa kliimamuutuste programmi (ECCP) läbivaatamise raames tegema ettepanekuid üleeuroopalise kiirraudtee-kaubaveovõrgu loomiseks, et lahendada kaubaveovõrgu killustatuse ja infrastruktuuri ülejäänud kitsaskohtadega seotud probleemid; nõuab ka veoautode kohustuslike CO2 heitkoguste vähendamise eesmärkide kaalumist; kutsub komisjoni üles uurima kasu, mida toob kliimaleevendamine, kui kõikidel liikmesriikidel lubatakse kasutada Rootsis/Soomes kehtestatud pikkusega veokeid, ning anda mõne aja möödudes tulemustest aru;

    24.

    nõuab veel kord rahvusvaheliste lennu- ja laevandusettevõtete heitmete lisamist alates 2012. aastast kehtestatavatesse heitmete vähendamise normidesse;

    25.

    toetab keskkonnamaksude sisseviimist ühenduses; rõhutab, et keskkonnamaks on teiste turumeetmetega sarnaselt oluline vahend reostatuse vähendamise poliitika tõhustamisel; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid Euroopa esimese keskkonnamaksu sisseseadmiseks ja liikmesriike kehtestama keskkonnamaksu hiljemalt 2009. aastaks;

    26.

    toetab komisjoni ettepanekut linnakeskkonna temaatilise strateegia kohta, mille eesmärgiks on parandada linnapiirkondade kvaliteeti, eriti nende õhukvaliteeti; kliimamuutuste osas on seisukohal, et prioriteetseks tuleks pidada kahte poliitikavaldkonda: puhta õhu tagamise või heitkoguste vähendamise tehnoloogiat kasutava ühistransporditeenuste arendamist ning säästvate, keskkonnasõbralike ehitusmeetodite edendamist;

    27.

    arvab, et EL ja tema liikmesriigid peavad ühenduse planeerimisvahendid läbi vaatama ja neid muutma, et vähendada mõju kliimale, eriti seoses transpordisüsteemide ning uute elamu- ja tööstuspiirkondade planeerimisega ning nendesse uute investeeringute tegemisega;

    28.

    ELi selge juhtpositsiooni näitamiseks enne 2012. aasta läbirääkimisi kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid õigusloomealaseid ettepanekuid, et laiendada ehitiste energiatõhususe direktiivi ulatust ning ajakohastada biokütuste direktiivi, et see hõlmaks uusimal tehnoloogial põhinevaid bioalternatiivkütuseid (näiteks MTHF, etüüllevulinaat jne), kehtestama Euroopa kliimamuutuste programmi läbivaatamise raames kohustuslikud üleeuroopalised ühisstandardid selliste uute kütuste jaoks, looma stiimuleid biokütusel töötavate sõidukiparkide rajamiseks ning kehtestama miinimumnõuded segamissuhtele; uurides transpordikütustes 10 %-lise biokütuse segu kasutamise nõude keskkonnamõju;

    29.

    kutsub ELi üles tagama, et struktuurifondid oleks suunatud eelkõige säästvaks arenguks;

    30.

    märgib, et lennuliiklus tekitab 4-9% maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest ning et lennuliikluse heitkogused suurenevad aastas 3%; rõhutab, et lennundussektorile on vaja kehtestada ranged vähendamise eesmärgid; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kiiresti meetmed selleks, et vähendada lennunduse kliimamõju, luues ajavahemikuks 2008-2012 lennundussektori heitkogustega kauplemise pilootsüsteemi, mis hõlmab kõiki ELi lennujaamadesse saabuvaid ja neist väljuvaid lende, ning nõuab samaaegset vahendite loomist kõikide lennuliiklusest tulenevate kliimamõjudega tegelemiseks; nõuab samaaegseid jõupi ngutusi meretranspordist lähtuvate heitkogustega tegelemiseks;

    31.

    kutsub komisjoni üles määratlema majanduses selget suunda CO2 vähendamisele, koostades selleks teekaardi, mis muu hulgas annab parema ettekujutuse sellest, mida võib oodata vesinikust ja taastuvenergiast; palub komisjonil samal ajal kindlaks määrata kõik takistused uute ja puhaste tehnoloogiate arendamisel ning kasutamisel;

    32.

    rõhutab, et vastupidiselt elektri- ja kütusesektorile puudub Euroopa Liidul süstemaatiline lähenemine kütte- ja jahutussektoris kasutatava taastuvenergia toetamisele, vaatamata sellele, et sõltuvus gaasi ja nafta impordist on selles sektoris eriti tugev, samas kui kulutused taastuvenergia osakaalu suurendamiseks on suhteliselt madalad; seetõttu nõuab strateegiat, mis muudaks kütte- ja jahutussektoris kasutatava taastusenergia tootmise suurendamise kaudu konkurentsivõimeliseks; märgib seoses sellega, et majaomanikele ja ehitajatele ELi tasandil bürokraatlike õigusnormide kehtestamine ei ole õige tee, vaid pigem tuleks eelistada direktiivi, mis sätestaks realistlikud, kuid ambitsioonikad eesmärgid ja kooskõlastaks liikmesriikide tegevust ajutiste piiratud turulepääsu soodustuste põhjal;

    33.

    leiab sellega seoses, et komisjon peaks esitama biokütust käsitlevale ettepanekule sarnase direktiivi ettepaneku kütte- ja jahutussektori kohta;

    34.

    leiab, et biomassi kasutamise kiire areng ja põllumajandusega seotud taastuva energia tootmise edendamine koos tasakaalustatud lähenemisega toiduainete tootmisele peab olema ühenduse põllumajanduspoliitika ümberkujundamisel põhiprioriteet; rõhutab, et energiatootmine biomassist peab olema korraldatud viisil, mis on energia muundamise seisukohast tõhus ja ühtlasi keskkonnasäästlik; sellega seoses tervitab komisjoni kavatsust esitada biomassi tegevuskava ja palub komisjonil lisada oma ettepanekusse õiguslikult siduvad meetmed;

    35.

    juhib tähelepanu vajadusele mitmekesistada teadusuuringuid ja ennetavaid meetmeid, et vältida mõju inimeste tervisele ja turvalisusele, üleujutusi, põuda, tulekahjusid -eelkõige metsa- ja kaitsealadel - ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja majanduslikku kahju; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles arvestama metsade ning põllumajanduse rolliga süsinikdioksiidi absorbeerimisel, erosiooni aeglustamisel, ressursside tagamisel ja lõpuks ka kliima reguleerimisel;

    36.

    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma ettepaneku tegemist valdkondlike eesmärkide arvestamiseks energiamahukate eksporditööstusega riikides ilma heitkoguste vähendamise siduvate kohustusteta lisaks siduvatele heitkoguste sihtmärkidele tööstusriikides; lisaks sellele palub, et komisjon uuriks võimalust siduda ELi heitkoguste kauplemise süsteemi kolmandad riigid; kutsub komisjoni üles alustama aktiivselt dialoogide pidamist ettevõtetega kõikides tööstusvaldkondades, et teha kindlaks, milliste muudatuste tegemist võib ja peab ergutama tootmises, tarbimises ja transpordis, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid Euroopa Liidus;

    37.

    kutsub komisjoni üles võtma kliimamuutuste vähendamise valdkonnas tõsiselt arvesse tasuta kasutaja probleemi; kutsub komisjoni ja liimesriike üles uurima võimalust piirikohandamismeetmete võtmiseks kaubavahetuses, et tasakaalustada lühiajalist konkurentsieelist, mille võivad saada tootjad tööstusriikides, millel ei ole süsinikuga seotud kohustusi; rõhutab, et rahvusvahelisel kaubandusstruktuuril on suur mõju kliimamuutusele; kutsub seetõttu Maailma Kaubandusorganisatsiooni üles lülitama oma töösse säästva arengu mehhanismi;

    38.

    leiab, et praeguse heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamisel ja selle võimalikul laiendamisel tuleks uuesti hoolikalt läbi vaadata nn “trendimeetodi” põhimõte (printsiip, mille kohaselt heitmete projektsioonid on arvutatud eelmiste perioodide trendide alusel), kuna sellel põhimõttel on suuri puudusi, ning uurida tuleks selliseid alternatiive nagu “erinäitaja” (riigisisene eriheitkoguse näitaja) ja enampakkumine, milles kasutatakse nn alt-üles lähenemisviisi; lisaks sellele tuleb suurenenud piiriülese kaubanduse kasvust tulenevalt uuesti läbi vaadata ka riigisisesed heitkoguste kvoodid, eriti elektri puhul;

    39.

    soovitab, et EL töötaks arengumaade jaoks välja spetsiaalse kliimamuutustealase koostööpoliitika; märgib, et kliimamuutusi käsitlevate kaalutluste integreerimine laiemasse arengupoliitikasse nõuab mitmete vahendite väljatöötamist ja sisseseadmist; selles valdkonnas on prioriteetideks põllumajandus ja toiduainetega kindlustatus - nimetatud kaks valdkonda on kõige kliimatundlikumad; usub lisaks, et teiseks võtmeprobleemiks on majanduslik mitmekesistamine, võttes arvesse seda, et paljud väikeste saareriikide liitu (Alliance of Small Island States - AOSIS) kuuluvad arengumaad sõltuvad väga suurel määral turismist; kliimamuutuste vastases võitluses on elulise tähtsusega transport, sotsiaalne planeerimine ja energiaprobleemid; märgib, et teisteks prioriteetideks oleksid katastroofide ennetamine ja nendeks valmisolek;

    40.

    tervitab komisjoni poolt Aafrika keskkonna ja säästva arengu keskkonnainfosüsteemi loomist, mis põhineb satelliidi- ja arvutikaardistustehnoloogiatel ning on abiks ECHO büroole tema arendustegevuses; soovitab uurida komisjoni struktuuri võimalikku arendamist ja laiendamist, et lisada sellele kliimamuutuste vaatlusvõrk;

    41.

    rõhutab, et võttes arvesse arengumaade osalust tulevases kliimarežiimis, peaks EL selgelt tunnustama seda, et nende riikide prioriteediks on vaesuse vastu võitlemine ja areng; siiski ei ole aastatuhande arengueesmärke kunagi võimalik saavutada, kui keskkonnaküsimustega, nagu kliimamuutused, ei tegelda korralikult; säästev areng ja vaesuse vastu võitlemine peaksid jääma üldiseks raamistikuks, mille piires ergutatakse arengumaid kehtestama poliitikat ja meetmeid, millesse on integreeritud kliimamuutustega seotud probleemid kas muutustega kohanemiseks või selle leevendamiseks;

    42.

    toetab seetõttu uue ühtse poliitilise lahenduse loomist, et parandada juba halvemas olukorras olevate elanikerühmade heaolu asjakohase majandusliku toetusega globaalse arengustrateegia kaudu; soovitab, et see uus strateegia peaks põhinema seosel kliimamuutuste, loodusvarade majandamise, katastroofide ennetamise ja vaesuse likvideerimise vahel;

    43.

    rõhutab, et kõikidel arengumaadel on õigus majandusarengule; rõhutab, et EL ja teised tööstusriigid peavad aitama arengumaid säästava tehnoloogia arendamisel; tunnistab, et arengumaad ei peaks kordama tööstusriikide saastamispraktikat; on veendunud, et puhta arengu mehhanismi reegleid tuleb muuta, et oleks võimalik edendada säästvat arengut; soovitab rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide laenuprioriteedid, samuti ELi toetusmeetmed suunata taastuvenergia ja energiatõhususe toetamisele; teeb seetõttu ettepaneku käivitada mitmepoolne säästva energeetika algatus (Sustainable Energy Initiative), mis hõlmaks ELi, selliseid riike nagu Hiina, India, Brasiilia, Lõuna-Aafrika jne ning mõningaid suuri energiaga seotud korporatsioone ning mille eesmärk peaks olema edendada laialdast tehnoloogiakoostööd, keskendudes peamiste sihtmärkidena energiale ja transpordile, võttes eeskujuks hiljuti loodud ELi-Hiina kliimamuutuste partnerluse;

    44.

    kutsub komisjoni üles ühelt poolt B lisas nimetatud riikidega tehtava tehnoloogiakoostöö ja teiselt poolt Cotonou lepingu läbivaatamise raames aitama nende riikide valitsustel rakendada energeetika strateegiaid, et vähendada nende sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest, edendada tehnoloogia hüppelist arengut, nimelt seoses taastuvenergiaga, eelkõige biomassiga, ning aidata neil saavutada ÜRO aastatuhande arengueesmärke;

    45.

    rõhutab vajadust suurema rahalise abi järele kliimaga kohanemiseks vähimarenenud riikides; leiab seoses sellega, et säästva metsanduse korraldamine, eriti troopikametsade puhul, on oluline aspekt nii kliimamuutuste vähendamisel kui ka nendega kohanemisel, ja nõuab seega tungivalt, et komisjon käsitleks seda oma arengukoostöötegevuste prioriteedina;

    46.

    kutsub komisjoni üles uurima heitkogustega kauplemise individuaalse kvoodisüsteemi sisseseadmise tasuvust ja väärtusi, et kaasata kodanikke ja mõjutada inimeste tarbimisharjumusi;

    47.

    kutsub ELi olema positiivseks eeskujuks erinevates tegevusvaldkondades kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramisel, kasutades selleks suuremat energiatõhusust kontorihoonetes ja kõikide kasutatud seadmete jaoks, kasutades transporditeenuse jaoks madala süsinikusisaldusega sõidukeid jne; parlamendiliikmete reisimise osas tuleks teha suuremaid jõupingutusi, viidates Euroopa Parlamendi mitme asukoha uuele läbikaalumisele, transporditeenuse jaoks väikeses koguses süsinikku keskkonda heitvate sõidukite kasutamisele jne;

    48.

    kutsub komisjoni üles käivitama ELi algatust, et suurendada kodanike teadlikkust rollist, mida etendab ülemäärane tarbimine ja tootmine kliimamuutustes;

    49.

    tunnistab ja toetab info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevaid lahendusi, mille eesmärk on eraldada majanduskasv energia- ja materiaalsest tarbimisest, samuti transpordist, ning aidata seeläbi kaasa säästvama ühiskonna arengule; kutsub komisjoni üles soovitama poliitikameetmete võtmist, et tõhustada IKT vahendusel elamumajandust, mitteainelist valdkonda, transporti ja üleminekut tootmiselt teenuste osutamisele;

    50.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning UNFCCC sekretariaadile ja WTOle palvega saata see edasi kõikidele lepinguosalistele, kes ei ole ELi liikmed.


    (1)  ELT C 247 E, 6.10.2005, lk 144.

    (2)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0177.


    Top