This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document C2005/304E/03
MINUTES#Wednesday 23 February 2005
PROTOKOLL
Kolmapäev, 23. veebruar 2005
PROTOKOLL
Kolmapäev, 23. veebruar 2005
ELT C 304E, 1.12.2005, p. 135–272
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
|
1.12.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 304/135 |
PROTOKOLL
(2005/C 304 E/03)
ISTUNGI LÄBIVIIMISE KORD
ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
1. Istungi algus
Istung algas kell 09.00.
2. Mälestuseks
Parlamendi nimel avaldas president austust parlamendi endise asepresidendi Renzo Imbeni mälestusele.
Parlament pidas minutilise leinaseisaku.
3. Presidentuuri deklaratsioon
Parlamendi president andis lühikese ülevaate eile Brüsselis toimunud liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide, nõukogu eesistuja, komisjoni presidendi, parlamendi presidendi ning Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushi kohtumisest.
4. Tervitus
Parlamendi nimel tervitas president Kambodža opositsioonierakonna juhti Sam Rainsy't, kes viibis ametlike külaliste rõdul, ning tuletas meelde inimõiguste olukorda selles riigis.
5. Euroopa Liidu suhted Vahemere regiooniga (arutelu)
Nõukogu ja Euroopa Komisjoni deklaratsioonid: Euroopa Liidu suhted Vahemere regiooniga.
Nicolas Schmit (nõukogu eesistuja) ja Benita Ferrero-Waldner (Euroopa Komisjoni liige) esitasid deklaratsioonid.
Sõna võtsid: Hans-Gert Poettering fraktsiooni PPE-DE nimel, Pasqualina Napoletano fraktsiooni PSE nimel, Philippe Morillon fraktsiooni ALDE nimel, Hélène Flautre fraktsiooni Verts/ALE nimel, Miguel Portas fraktsiooni GUE/NGL nimel, Bastiaan Belder fraktsiooni IND/DEM nimel, Sebastiano (Nello) Musumeci fraktsiooni UEN nimel, Edward McMillan-Scott, Carlos Carnero González, Ignasi Guardans Cambó ja Cem Özdemir.
ISTUNGI JUHATAJA: Antonios TRAKATELLIS
asepresident
Sõna võtsid: Adriana Poli Bortone, Louis Grech, Elmar Brok, Véronique De Keyser, Tokia Saïfi, Panagiotis Beglitis, Giorgos Dimitrakopoulos, Béatrice Patrie, Jana Hybášková, Jamila Madeira, Francisco José Millán Mon, Camiel Eurlings, Ioannis Kasoulides, Armin Laschet, Nicolas Schmit (nõukogu eesistuja) ja Benita Ferrero-Waldner (Euroopa Komisjoni liige).
Kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
|
— |
Pasqualina Napoletano ja Carlos Carnero González fraktsiooni PSE nimel, Vahemere piirkonna poliitika kohta (B6-0095/2005); |
|
— |
Luisa Morgantini, Adamos Adamou, Dimitrios Papadimoulis, Kyriacos Triantaphyllides ja Umberto Guidoni fraktsiooni GUE/NGL nimel, ELi suhete kohta Vahemere piirkonnaga (B6-0100/2005); |
|
— |
Hélène Flautre, Raül Romeva i Rueda, David Hammerstein Mintz ja Daniel Marc Cohn-Bendit fraktsiooni Verts/ALE nimel, Euroopa ja Vahemere piirkonna protsessi kohta (B6-0101/2005); |
|
— |
Adriana Poli Bortone ja Sebastiano (Nello) Musumeci fraktsiooni UEN nimel, Euroopa Liidu ja Vahemere piirkonna suhete kohta (B6-0108/2005); |
|
— |
João de Deus Pinheiro, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra ja Tokia Saïfi fraktsiooni PPE-DE nimel, Euroopa ja Vahemere piirkonna partnerluse kohta (B6-0114/2005); |
|
— |
Philippe Morillon, Emma Bonino, Marielle De Sarnez ja Ignasi Guardans Cambó fraktsiooni ALDE nimel, Euroopa Liidu suhete kohta Vahemere piirkonnaga (B6-0117/2005). |
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 23.2.2005 protokolli punkt 9.5.
6. Inimõigused (Genf, 14. märts - 22. aprill 2005) (arutelu)
Nõukogu ja Euroopa Komisjoni deklaratsioonid: 61. ÜRO inimõiguste komisjoni istung (Genf, 14. märts - 22. aprill 2005).
Nicolas Schmit (nõukogu eesistuja) ja Benita Ferrero-Waldner (Euroopa Komisjoni liige) esitasid deklaratsioonid.
Sõna võtsid: José Ribeiro e Castro fraktsiooni PPE-DE nimel, María Elena Valenciano Martínez-Orozco fraktsiooni PSE nimel, Cecilia Malmström fraktsiooni ALDE nimel, Hélène Flautre fraktsiooni Verts/ALE nimel, Vittorio Agnoletto fraktsiooni GUE/NGL nimel, Francesco Enrico Speroni fraktsiooni IND/DEM nimel, Irena Belohorská (fraktsioonilise kuuluvuseta), Charles Tannock, Józef Pinior, Thierry Cornillet, Raül Romeva i Rueda, Koenraad Dillen, Geoffrey Van Orden, Margrietus van den Berg, Johan Van Hecke ja Eija-Riitta Korhola.
Hääletuse ajaks arutelu katkestati.
Arutelu jätkatakse kell 15.00 (23.2.2005 protokolli punkt 14).
ISTUNGI JUHATAJA: Luigi COCILOVO
asepresident
Sõna võttis Jean-Louis Bourlanges.
7. Hääletused
Hääletuse üksikasjalikud tulemused (muudatusettepanekud, eraldi ja osade kaupa hääletus jne) on esitatud protokolli I lisas.
7.1. ELi ja Egiptuse Euroopa-Vahemere piirkonna leping *** (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Soovitus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga [05100/2005 - C6-0027/2005 - 2004/0131(AVC)] - välisasjade komisjon.
Raportöör: Elmar Brok (A6-0041/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt1)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0036).
Parlament andis oma nõusoleku.
7.2. Ühenduse tolliseadustik ***II (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Teise lugemise soovitus seoses nõukogu ühise seisukohaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmise kohta, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik [12060/2/2004 - C6-0211/2004 - 2003/0167(COD)] - siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon.
Raportöör: Janelly Fourtou (A6-0021/2005).
(kvalifitseeritud häälteenamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 2)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Sõna võttis Benita Ferrero-Waldner (Euroopa Komisjoni liige).
Heaks kiidetud (P6_TA(2005)0037).
7.3. Ettevõtetes läbiviidava kutseõppega seotud statistika ***I (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ettevõttes läbiviidava kutseõppega seotud statistika kohta [KOM(2004)0095 - C5-0083/2004 - 2004/0041(COD)] - tööhõive- ja sotsiaalkomisjon.
Raportöör: Ottaviano Del Turco (A6-0033/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 3)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEKUD ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Ottaviano Del Turco (raportöör) esines kodukorra artikli 131 lõike 4 alusel deklaratsiooniga.
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0038).
7.4. Meremeeste isikut tõendavad dokumendid * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega volitatakse liikmesriike Euroopa Ühenduse huvides ratifitseerima Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni meremeeste isikut tõendavaid dokumente (konventsioon nr 185) [KOM(2004)0530 - C6-0167/2004 - 2004/0180(CNS)] - kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon.
Raportöör: Ioannis Varvitsiotis (A6-0037/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 4)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0039).
7.5. Karistuste kehtestamine merereostusega seotud rikkumiste eest ***II (hääletus)
Teise lugemise soovitus seoses nõukogu ühise seisukohaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi vastuvõtmise kohta, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest [11964/3/2004 - C6-0157/2004 - 2003/0037(COD)] - transpordi- ja turismikomisjon.
Raportöör: Corien Wortmann-Kool (A6-0015/2005).
(kvalifitseeritud häälteenamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 5)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Muudetud kujul heaks kiidetud (P6_TA(2005)0040).
7.6. Juhiload ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv juhilubade kohta (muudetud) [KOM(2003)0621 - C5-0610/2003 - 2003/0252(COD)] - transpordi- ja turismikomisjon.
Raportöör: Mathieu Grosch (A6-0016/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 6)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2005)0041).
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2005)0041).
ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
8. Pidulik istung - Ukraina
Kell 12.20 kuni 12.50 toimus parlamendi pidulik istung Ukraina presidendi Viktor Juštšenko visiidi puhul.
ISTUNGI JUHATAJA: Luigi COCILOVO
asepresident
9. Hääletused (jätkamine)
9.1. Jõeliikluse teabeteenused ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv jõeliikluse ühtlustatud teabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel [KOM(2004)0392 - C6-0042/2004 - 2004/0123(COD)] - transpordi- ja turismikomisjon.
Raportöör: Renate Sommer (A6-0055/2004).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 7)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2005)0042).
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2005)0042).
9.2. Meremeeste kutsetunnistuste tunnustamine ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liikmesriikide poolt väljastatud meremeeste kutsetunnistuste tunnustamise kohta, millega muudetakse direktiivi 2001/25/EÜ [KOM(2004)0311 - C6-0033/2004 - 2004/0098(COD)] - transpordi- ja turismikomisjon.
Raportöör: Robert Evans (A6-0057/2004).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 8)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2005)0043).
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2005)0043).
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
|
— |
raportöör Robert Evans, muudatusettepaneku 32 osade kaupa hääletamise küsimuses. |
9.3. Ühenduse kalanduskontrolli agentuur * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus ühenduse kalanduskontrolli agentuuri asutamise kohta, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem [KOM(2004)0289 - C6-0021/2004 - 2004/0108(CNS)] - kalanduskomisjon.
Raportöör: Elspeth Attwooll (A6-0022/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 9)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2005)0044).
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2005)0044).
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
|
— |
raportöör Elspeth Attwooll märkis, et aluseks on muudatusettepaneku 13 hispaaniakeelne versioon. |
9.4. Keskkond ja tervis (2004-2010) (hääletus)
Raport Euroopa keskkonna- ja tervisealase tegevuskava 2004-2010 kohta [2004/2132(INI)] - keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon.
Raportöör: Frédérique Ries (A6-0008/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 10)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2005)0045).
9.5. Euroopa Liidu suhted Vahemere piirkonnaga (hääletus)
Resolutsiooni ettepanekud B6-0095/2005, B6-0100/2005, B6-0101/2005, B6-0108/2005, B6-0114/2005 ja B6-0117/2005.
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 11)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK RC-B6-0095/2005
(asendades B6-0095/2005, B6-0100/2005, B6-0101/2005, B6-0108/2005, B6-0114/2005 ja B6-0117/2005),
mille esitasid järgmised parlamendiliikmed:
|
— |
João de Deus Pinheiro, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra ja Tokia Saïfi fraktsiooni PPE-DE nimel; |
|
— |
Pasqualina Napoletano ja Carlos Carnero González fraktsiooni PSE nimel; |
|
— |
Philippe Morillon ja Emma Bonino fraktsiooni ALDE nimel; |
|
— |
Hélène Flautre, Raül Romeva i Rueda, David Hammerstein Mintz ja Daniel Marc Cohn-Bendit fraktsiooni Verts/ALE nimel; |
|
— |
Luisa Morgantini ja Adamos Adamou fraktsiooni GUE/NGL nimel; |
|
— |
Adriana Poli Bortone ja Sebastiano (Nello) Musumeci fraktsiooni UEN nimel. |
Vastu võetud (P6_TA(2005)0046).
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
|
— |
Philippe Morillon esitas suulise muudatusettepaneku lõike 9 kohta. |
|
— |
Carlos Carnero González esitas suulise muudatusettepaneku, mille eesmärk on lisada uus lõige lõike 18 järele. |
|
— |
José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra võttis sõna Philippe Morillon'i esitatud suulise muudatusettepaneku küsimuses ning osutas, et fraktsioonide kokkuleppel tuleks lõike 9 viimane fraas viia üle uude lõikesse (asepresident vastas, et seda tehakse). |
10. Hääletuse kohta selgituste andmine
Kirjalikud selgitused hääletuse kohta:
Kodukorra artikli 163 lõike 3 alusel esitatud kirjalikud selgitused hääletuse kohta lisatakse käesoleva istungi stenogrammile.
Suulised selgitused hääletuse kohta:
Soovitus teiseks lugemiseks: Corien Wortmann-Kool - A6-0015/2005:
|
— |
Gilles Savary, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou; |
Raport: Elspeth Attwooll - A6-0022/2005:
|
— |
Catherine Stihler; |
Raport: Frédérique Ries -A6-0008/2005:
|
— |
Linda McAvan. |
11. Hääletuse parandused
Maria da Assunção Esteves ja Piia-Noora Kauppi olid kohal, kuid ei osalenud hääletuse esimeses osas (kuni hääletuse jätkumiseni pärast pidulikku istungit).
María Isabel Salinas García ei osalenud tehnilistel põhjustel Corien Wortmann-Kool'i raporti (A6-0015/2005) muudatusettepaneku 37 hääletusel.
(Istung katkestati kell 13.35 ja see jätkus kell 15.00.)
ISTUNGI JUHATAJA: Janusz ONYSZKIEWICZ
asepresident
12. Parlamentaarse puutumatuse võtmise taotlus
Suurbritannia pädevad ametivõimud on esitanud taotluse Ashley Mote'ilt parlamentaarse immuniteedi võtmiseks seoses Suurbritannias käimasoleva kohtuasjaga.
Vastavalt kodukorra artikli 6 lõikele 2 suunati taotlus JURI komisjonile, mis vastutab küsimuse läbivaatamise eest.
13. Eelmise istungi protokolli kinnitamine
Raffaele Lombardo teatas, et vaatamata tema kohaolekule ei olnud tema nime kohalolijate nimekirja kantud.
Hääletuse parandused:
Raport: in 't Veld - A6-0034/2005:
|
— |
parandus 3: vastu: Véronique De Keyser; |
|
— |
muudatusettepanek 3: poolt: Véronique De Keyser, Alain Lipietz; |
|
— |
muudatusettepanek 4: poolt: Véronique De Keyser; |
|
— |
resolutsioon (terviktekst): vastu: Robert Navarro. |
***
Eelmise istungi protokoll kinnitati.
14. Inimõigused (Genf, 14. märts - 22. aprill 2005) (arutelu jätkamine)
Sõna võtsid: Richard Howitt, Ursula Stenzel, Nicolas Schmit (nõukogu eesistuja) ja Benita Ferrero-Waldner (Euroopa Komisjoni liige).
Kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
|
— |
Hélène Flautre AFET komisjoni nimel, ELi prioriteedid ja soovitused ÜRO inimõiguste komisjoni Genfis toimuvaks 61. istungjärguks (14. märts - 22. aprill 2005) (B6-0086/2005). |
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 24.2.2005 protokolli punkt 7.5.
15. Valimised Moldovas (arutelu)
Nõukogu ja Euroopa Komisjoni deklaratsioonid: Valimised Moldovas.
Nicolas Schmit (nõukogu eesistuja) ja Benita Ferrero-Waldner (Euroopa Komisjoni liige) esitasid deklaratsioonid.
Sõna võtsid: Zdzisław Zbigniew Podkański fraktsiooni PPE-DE nimel, Jan Marinus Wiersma fraktsiooni PSE nimel, Jelko Kacin fraktsiooni ALDE nimel, Elisabeth Schroedter fraktsiooni Verts/ALE nimel, Jiří Maštálka fraktsiooni GUE/NGL nimel, Ryszard Czarnecki (fraktsioonilise kuuluvuseta), Charles Tannock, Marianne Mikko, Jorgo Chatzimarkakis, Erik Meijer, Laima Liucija Andrikienė, Giovanni Pittella, Athanasios Pafilis ja Nicolas Schmit.
ISTUNGI JUHATAJA: Mario MAURO
asepresident
Sõna võttis Benita Ferrero-Waldner.
Kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
|
— |
Jorgo Chatzimarkakis ja Jelko Kacin fraktsiooni ALDE nimel, Moldova parlamendivalimiste kohta (B6-0122/2005); |
|
— |
Elisabeth Schroedter, Hélène Flautre ja Milan Horáček fraktsiooni Verts/ALE nimel, Moldova parlamendivalimiste kohta (B6-0123/2005); |
|
— |
Jan Marinus Wiersma, Marianne Mikko ja Giovanni Pittella fraktsiooni PSE nimel, Moldova parlamendivalimiste kohta (B6-0124/2005); |
|
— |
Jiří Maštálka ja Helmuth Markov fraktsiooni GUE/NGL nimel, Moldova valimiste kohta (B6-0143/2005); |
|
— |
Armin Laschet, Charles Tannock ja Bogdan Klich fraktsiooni PPE-DE nimel, Moldova parlamendivalimiste kohta (B6-0144/2005); |
|
— |
Cristiana Muscardini ja Anna Elzbieta Fotyga fraktsiooni UEN nimel, Moldova valimiste kohta (B6-0145/2005). |
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 24.2.2005 protokolli punkt 7.9.
16. Võitlus nälja ja vaesuse vastu (arutelu)
Suuliselt vastatava küsimuse esitaja(d): Enrique Barón Crespo INTA komisjoni nimel ja Luisa Morgantini DEVE komisjoni nimel, nõukogule: Võitlus nälja ja vaesuse vastu (B6-0005/2005).
Suuliselt vastatava küsimuse esitaja(d): Enrique Barón Crespo INTA komisjoni nimel ja Luisa Morgantini DEVE komisjoni nimel, Euroopa Komisjonile: Võitlus nälja ja vaesuse vastu (B6-0006/2005).
Enrique Barón Crespo ja Luisa Morgantini esitasid suuliselt vastatavad küsimused.
Nicolas Schmit (nõukogu eesistuja) vastas küsimusele (B6-0005/2005).
Benita Ferrero-Waldner (Euroopa Komisjoni liige) vastas küsimusele (B6-0006/2005).
Sõna võtsid: Zbigniew Zaleski fraktsiooni PPE-DE nimel, Margrietus van den Berg fraktsiooni PSE nimel, Johan Van Hecke fraktsiooni ALDE nimel, Marie-Hélène Aubert fraktsiooni Verts/ALE nimel, Miloslav Ransdorf fraktsiooni GUE/NGL nimel, Jan Tadeusz Masiel (fraktsioonilise kuuluvuseta), Maria Martens, Luis Yañez-Barnuevo García, Witold Tomczak, Anna Záborská, Ana Maria Gomes, John Bowis, Kader Arif, Filip Andrzej Kaczmarek, Karin Scheele, Linda McAvan, Pierre Schapira, Hélène Goudin, Nicolas Schmit ja Benita Ferrero-Waldner.
Kodukorra artikli 108 lõike 5 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
|
— |
Nirj Deva, Maria Martens, John Bowis, Filip Andrzej Kaczmarek, Ioannis Kasoulides, Eija-Riitta Korhola, Geoffrey Van Orden, Anna Záborská ja Zbigniew Zaleski fraktsiooni PPE-DE nimel, Võitlus näljahäda ja vaesusega (B6-0103/2005); |
|
— |
Frithjof Schmidt, Marie-Hélène Aubert, Margrete Auken, Carl Schlyter ja Jean Lambert fraktsiooni Verts/ALE nimel, nälja ja vaesusega võitlemise kohta (B6-0105/2005); |
|
— |
Brian Crowley, Cristiana Muscardini, Eoin Ryan ja Umberto Pirilli fraktsiooni UEN nimel, nälja ja vaesuse vastaste meetmete kohta (B6-0107/2005); |
|
— |
Luisa Morgantini, Vittorio Agnoletto, Helmuth Markov, Gabriele Zimmer, Pedro Guerreiro, Marco Rizzo ja Miguel Portas fraktsiooni GUE/NGL nimel, võitluse kohta nälja ja vaesusega (B6-0110/2005); |
|
— |
Miguel Angel Martínez Martínez, Enrique Barón Crespo, Luis Yañez-Barnuevo García ja Pasqualina Napoletano fraktsiooni PSE nimel, nälja ja vaesusega võitlemise kohta (B6-0116/2005); |
|
— |
Johan Van Hecke ja Thierry Cornillet fraktsiooni ALDE nimel, nälja ja vaesusega võitlemise kohta (B6-0118/2005). |
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 24.2.2005 protokolli punkt 7.6.
17. Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) sõlmitud tekstiili ja rõivatoodete lepingu kehtivuse lõppemine (arutelu)
Suuliselt vastatava küsimuse esitaja(d): Luisa Morgantini DEVE komisjoni nimel, Enrique Barón Crespo INTA komisjoni nimel, Giles Chichester ITRE komisjoni nimel, nõukogule: Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tekstiil- ja rõivatoodete lepingu kehtivuse lõppemine (B6-0007/2005).
Suuliselt vastatava küsimuse esitaja(d): Luisa Morgantini DEVE komisjon nimel, Enrique Barón Crespo INTA komisjoni nimel, Giles Chichester ITRE komisjon nimel, Euroopa Komisjonile: Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tekstiil- ja rõivatoodete lepingu kehtivuse lõppemine (B6-0008/2005).
Luisa Morgantini esitas suuliselt vastatavad küsimused.
ISTUNGI JUHATAJA: Alejo VIDAL-QUADRAS ROCA
asepresident
Enrique Barón Crespo esitas suuliselt vastatavad küsimused.
Nicolas Schmit (nõukogu eesistuja) vastas küsimusele (B5-0007/2005).
Benita Ferrero-Waldner (Euroopa Komisjoni liige) vastas küsimusele (B5-0008/2005).
Sõna võtsid: Maria Martens fraktsiooni PPE-DE nimel, Joan Calabuig Rull fraktsiooni PSE nimel, Johan Van Hecke fraktsiooni ALDE nimel, Ilda Figueiredo fraktsiooni GUE/NGL nimel, Nils Lundgren fraktsiooni IND/DEM nimel, Adriana Poli Bortone fraktsiooni UEN nimel, Carl Lang (fraktsioonilise kuuluvuseta), Tokia Saïfi, Francisco Assis, Anne Laperrouze, Bernat Joan i Marí, Diamanto Manolakou, Cristiana Muscardini, Ryszard Czarnecki, José Albino Silva Peneda, Panagiotis Beglitis, Ivo Belet, Harald Ettl, Elisa Ferreira, Erika Mann, Pia Elda Locatelli, Brigitte Douay, Nicolas Schmit (nõukogu eesistuja) ja Benita Ferrero-Waldner (Euroopa Komisjoni liige).
Arutelu lõpetati.
ISTUNGI JUHATAJA: Sylvia-Yvonne KAUFMANN
asepresident
18. Infotund (küsimused nõukogule)
Parlament vaatas läbi nõukogule esitatavad küsimused (B6-0009/2005).
Küsimus 1 (Bernd Posselt): läbirääkimised Horvaatiaga.
Nicolas Schmit (nõukogu eesistuja) vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Bernd Posselt, Paul Rübig ja Michl Ebner.
Küsimus 2 (Kyriacos Triantaphyllides): Mordechai Vanunu vahistamine.
Nicolas Schmit vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Kyriacos Triantaphyllides ja David Martin.
Küsimus 3 (Dimitrios Papadimoulis): Euroopa varajase hoiatamise ja kiirreageerimissüsteemi loomine looduskatastroofidega võitlemiseks.
Nicolas Schmit vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Dimitrios Papadimoulis ja Georgios Papastamkos.
Küsimus 4 (Georgios Papastamkos): Lissaboni strateegia.
Nicolas Schmit vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Georgios Papastamkos ja Dimitrios Papadimoulis.
Küsimus 5 (Georgios Karatzaferis): piiratud pakkumisega põllumajandustoodete ülemmäärad ELis.
Niclas Schmit vastas Matteo Salvini (autori asendaja) ja Francesco Enrico Speroni küsimusele ja täiendavatele küsimustele.
Küsimus 6 (Marilisa Xenogiannakopoulou): laste kaitsmine tsunami tõttu kannatanud aladel.
Nicolas Schmit vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Marilisa Xenogiannakopoulou ja David Martin.
Küsimus 7 (Robert Evans): ELi “maksuparadiisid”.
Nicolas Schmit vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Robert Evans, Paul Rübig ja Jean Lambert.
Küsimus 8 (David Martin): tsunamiabi Aafrikale.
Nicolas Schmit vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) David Martin.
Küsimus 9 (Jonas Sjöstedt): telekommunikatsiooniliikluse andmete säilitamine.
Nicolas Schmit vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Jonas Sjöstedt ja Ole Krarup.
Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult.
Nõukogu infotund lõppes.
(Istung katkestati kell 19.10 ja see jätkus kell 21.05.)
ISTUNGI JUHATAJA: Luigi COCILOVO
asepresident
19. Ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausad kaubandustavad ***II (arutelu)
Teise lugemise soovitus seoses ühise seisukohaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr .../2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) [11630/2/2004 - C6-0190/2004 - 2003/0134(COD)] - siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon.
Raportöör: Mercedes Bresso (A6-0027/2005).
Sõna võttis Markos Kyprianou (Euroopa Komisjoni liige).
Mercedes Bresso tutvustas soovitust teisele lugemisele.
Sõna võtsid: Marianne Thyssen fraktsiooni PPE-DE nimel, Evelyne Gebhardt fraktsiooni PSE nimel, Diana Wallis fraktsiooni ALDE nimel, Malcolm Harbour, Phillip Whitehead, Anneli Jäätteenmäki, Joachim Wuermeling, Bernadette Vergnaud, José Ribeiro e Castro, Anna Hedh, Arlene McCarthy, Béatrice Patrie ja Markos Kyprianou.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 24.2.2005 protokolli punkt 7.2.
20. Töötervishoid ja -ohutus (2002) (arutelu)
Raport töötervishoiu ja -ohutuse edendamise kohta [2004/2205(INI)] - tööhõive- ja sotsiaalkomisjon.
Raportöör: Jiří Maštálka (A6-0029/2005).
Jiří Maštálka tutvustas raportit.
Sõna võtsid: Vladimír Špidla (Euroopa Komisjoni liige), Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (FEMM komisjoni arvamuse koostaja), Anja Weisgerber fraktsiooni PPE-DE nimel, Ole Christensen fraktsiooni PSE nimel, Elizabeth Lynne fraktsiooni ALDE nimel, Sepp Kusstatscher fraktsiooni Verts/ALE nimel, Mary Lou McDonald fraktsiooni GUE/NGL nimel, Kathy Sinnott fraktsiooni IND/DEM nimel, José Albino Silva Peneda, Marios Matsakis, Philip Bushill-Matthews, Ljudmila Novak ja Vladimír Špidla.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 24.2.2005 protokolli punkt 7.10.
21. Malmi- ja terasetööstuse sektor (arutelu)
Euroopa Komisjoni deklaratsioon: Malmi- ja terasetööstuse sektor
Vladimír Špidla (Euroopa Komisjoni liige) esitas deklaratsiooni.
Sõna võtsid: Antonio Tajani fraktsiooni PPE-DE nimel, Pier Antonio Panzeri fraktsiooni PSE nimel, Alfonso Andria fraktsiooni ALDE nimel, Sepp Kusstatscher fraktsiooni Verts/ALE nimel, Roberto Musacchio fraktsiooni GUE/NGL nimel, Roberta Angelilli fraktsiooni UEN nimel, Alessandro Battilocchio (fraktsioonilise kuuluvuseta), Werner Langen, Stephen Hughes, Anne Laperrouze, Marco Rizzo, Paul Rübig, Reino Paasilinna, Armando Dionisi, Guido Sacconi, Alfredo Antoniozzi ja Vladimír Špidla.
Kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
|
— |
Roberta Angelilli fraktsiooni UEN nimel, malmi- ja terasetööstuse sektori kriisi kohta (B6-0091/2005); |
|
— |
Antonio Tajani fraktsiooni PPE-DE nimel, malmi- ja terasetööstuse sektori tulevikuväljavaadete kohta (B6-0096/2005); |
|
— |
Nicola Zingaretti, Guido Sacconi fraktsiooni PSE nimel, Lapo Pistelli, Antonio Di Pietro, Luciana Sbarbati fraktsiooni ALDE nimel, Monica Frassoni, Sepp Kusstatscher fraktsiooni Verts/ALE nimel, Roberto Musacchio ja Umberto Guidoni fraktsiooni GUE/NGL nimel, malmi- ja terasetööstuse sektori kriisi kohta (Thyssen-Kruppi tehas Ternis) (B6-0119/2005). |
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 24.2.2005 protokolli punkt 7.4.
22. Järgmise istungi päevakord
Kinnitati järgmise päeva istungi päevakord (dokument “Päevakord” PE 354.151/OJJE).
23. Istungi lõpp
Istung lõppes kell 23.40.
Julian Priestley
peasekretär
Alejo Vidal-Quadras Roca
asepresident
KOHALOLIJATE NIMEKIRI
Allakirjutanud:
Adamou, Agnoletto, Allister, Alvaro, Andersson, Andrejevs, Andria, Andrikienė, Angelilli, Antoniozzi, Arif, Ashworth, Assis, Atkins, Attard-Montalto, Attwooll, Aubert, Auken, Ayala Sender, Aylward, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Baco, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Barsi-Pataky, Batten, Battilocchio, Batzeli, Bauer, Beaupuy, Beazley, Becsey, Beer, Beglitis, Belder, Belet, Belohorská, Bennahmias, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlato, Berlinguer, Berman, Bersani, Bertinotti, Bielan, Birutis, Blokland, Bobošíková, Böge, Bösch, Bonde, Bonino, Bono, Bonsignore, Booth, Borghezio, Borrell Fontelles, Bourlanges, Bowis, Bozkurt, Bradbourn, Mihael Brejc, Brepoels, Bresso, Breyer, Březina, Brie, Brok, Budreikaitė, van Buitenen, Bullmann, van den Burg, Bushill-Matthews, Busk, Busquin, Busuttil, Buzek, Calabuig Rull, Callanan, Camre, Capoulas Santos, Carlotti, Carlshamre, Carnero González, Casa, Casaca, Cashman, Caspary, Castex, Castiglione, del Castillo Vera, Catania, Cavada, Cederschiöld, Cercas, Chatzimarkakis, Chichester, Chiesa, Chmielewski, Christensen, Chruszcz, Cirino Pomicino, Claeys, Clark, Cocilovo, Coelho, Cohn-Bendit, Corbett, Corbey, Cornillet, Correia, António Costa, Costa, Cottigny, Coveney, Cramer, Crowley, Marek Aleksander Czarnecki, Ryszard Czarnecki, D'Alema, Daul, Davies, de Brún, Degutis, Dehaene, De Keyser, Del Turco, Demetriou, De Michelis, Deprez, De Rossa, De Sarnez, Descamps, Désir, Deß, Deva, De Veyrac, De Vits, Díaz de Mera García Consuegra, Dičkutė, Díez González, Dillen, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dobolyi, Dombrovskis, Doorn, Douay, Dover, Doyle, Drčar Murko, Duchoň, Dührkop Dührkop, Duff, Duin, Duka-Zólyomi, Duquesne, Ebner, Ehler, Ek, El Khadraoui, Elles, Esteves, Estrela, Ettl, Eurlings, Jillian Evans, Jonathan Evans, Robert Evans, Fajmon, Falbr, Farage, Fatuzzo, Fava, Fazakas, Ferber, Fernandes, Fernández Martín, Anne Ferreira, Elisa Ferreira, Figueiredo, Fjellner, Flasarová, Flautre, Florenz, Foglietta, Fontaine, Ford, Fotyga, Fourtou, Fraga Estévez, Frassoni, Freitas, Friedrich, Fruteau, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, García Pérez, Gargani, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gebhardt, Gentvilas, Geremek, Geringer de Oedenberg, Gibault, Gierek, Giertych, Gill, Gklavakis, Glante, Glattfelder, Goebbels, Goepel, Golik, Gollnisch, Gomes, Gomolka, Goudin, Genowefa Grabowska, Grabowski, Graça Moura, Graefe zu Baringdorf, Gräßle, Grech, Griesbeck, Gröner, de Groen-Kouwenhoven, Grosch, Grossetête, Gruber, Guardans Cambó, Guellec, Guerreiro, Gurmai, Gutiérrez-Cortines, Guy-Quint, Gyürk, Hänsch, Hall, Hammerstein Mintz, Hamon, Handzlik, Hannan, Harbour, Harkin, Harms, Hassi, Hatzidakis, Haug, Hazan, Heaton-Harris, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Helmer, Henin, Hennicot-Schoepges, Hennis-Plasschaert, Herczog, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Honeyball, Hoppenstedt, Horáček, Hortefeux, Howitt, Hudacký, Hudghton, Hughes, Huhne, Hutchinson, Hybášková, Ibrisagic, Ilves, in 't Veld, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jäätteenmäki, Jałowiecki, Janowski, Jarzembowski, Jeggle, Jensen, Joan i Marí, Jöns, Jørgensen, Jonckheer, Jordan Cizelj, Jelko Kacin, Kaczmarek, Kallenbach, Kamiński, Karas, Karatzaferis, Karim, Kasoulides, Kaufmann, Kauppi, Tunne Kelam, Kindermann, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Klinz, Knapman, Koch, Koch-Mehrin, Kohlíček, Konrad, Korhola, Koterec, Kozlík, Krahmer, Krarup, Krasts, Kratsa-Tsagaropoulou, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kristovskis, Krupa, Kuc, Kudrycka, Kuhne, Kułakowski, Kušķis, Kusstatscher, Kuźmiuk, Lagendijk, Laignel, Lamassoure, Lambert, Lambrinidis, Lambsdorff, Lang, Langen, Langendries, Laperrouze, La Russa, Laschet, Lauk, Lax, Lechner, Lehideux, Lehne, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Marine Le Pen, Fernand Le Rachinel, Lévai, Janusz Lewandowski, Libicki, Lichtenberger, Lienemann, Liese, Liotard, Locatelli, Lombardo, López-Istúriz White, Louis, Lucas, Ludford, Lulling, Lundgren, Lynne, Maat, Maaten, McAvan, McCarthy, McDonald, McGuinness, McMillan-Scott, Madeira, Malmström, Manders, Maňka, Erika Mann, Thomas Mann, Manolakou, Mantovani, Markov, Marques, Martens, David Martin, Hans-Peter Martin, Martinez, Martínez Martínez, Masiel, Masip Hidalgo, Maštálka, Mastenbroek, Mathieu, Mato Adrover, Matsakis, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Medina Ortega, Meijer, Méndez de Vigo, Menéndez del Valle, Meyer Pleite, Miguélez Ramos, Mikko, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Mölzer, Mohácsi, Montoro Romero, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Morgantini, Morillon, Moscovici, Mote, Mulder, Musacchio, Muscardini, Muscat, Musotto, Musumeci, Myller, Napoletano, Nassauer, Nattrass, Navarro, Newton Dunn, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Obiols i Germà, Öger, Özdemir, Olajos, Olbrycht, Ó Neachtain, Onesta, Onyszkiewicz, Oomen-Ruijten, Ortuondo Larrea, Őry, Ouzký, Oviir, Paasilinna, Pack, Pafilis, Borut Pahor, Paleckis, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Pannella, Panzeri, Papadimoulis, Papastamkos, Parish, Patrie, Pavilionis, Peillon, Pęk, Alojz Peterle, Pflüger, Piecyk, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pinior, Piotrowski, Piskorski, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Poignant, Polfer, Poli Bortone, Pomés Ruiz, Portas, Posselt, Prets, Prodi, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Ransdorf, Rapkay, Rasmussen, Remek, Resetarits, Reul, Reynaud, Ribeiro e Castro, Riera Madurell, Ries, Riis-Jørgensen, Rizzo, Rocard, Rogalski, Roithová, Romagnoli, Romeva i Rueda, Rosati, Roszkowski, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Rudi Ubeda, Rübig, Rühle, Rutowicz, Ryan, Sacconi, Saïfi, Sakalas, Salafranca Sánchez-Neyra, Salinas García, Salvini, Samaras, Samuelsen, Sánchez Presedo, Santoro, dos Santos, Sartori, Saryusz-Wolski, Savary, Schapira, Scheele, Schenardi, Schierhuber, Schlyter, Ingo Schmitt, Pál Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schroedter, Schulz, Schuth, Schwab, Seeber, Seeberg, Segelström, Siekierski, Sifunakis, Silva Peneda, Sinnott, Siwiec, Sjöstedt, Skinner, Škottová, Smith, Sommer, Sonik, Sousa Pinto, Spautz, Staes, Staniszewska, Starkevičiūtė, Šťastný, Stenzel, Sterckx, Stevenson, Stihler, Stockmann, Strejček, Strož, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Svensson, Swoboda, Szájer, Szejna, Szent-Iványi, Szymański, Tabajdi, Tajani, Takkula, Tannock, Tarabella, Tarand, Tatarella, Thomsen, Thyssen, Titford, Titley, Toia, Tomczak, Toussas, Trakatellis, Trautmann, Triantaphyllides, Trüpel, Turmes, Tzampazi, Uca, Ulmer, Väyrynen, Vaidere, Vakalis, Valenciano Martínez-Orozco, Van Hecke, Van Lancker, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vaugrenard, Vergnaud, Vernola, Vidal-Quadras Roca, de Villiers, Villiers, Vincenzi, Virrankoski, Vlasák, Voggenhuber, Wagenknecht, Wallis, Walter, Watson, Henri Weber, Manfred Weber, Weiler, Weisgerber, Westlund, Whitehead, Whittaker, Wieland, Wiersma, Wierzejski, Wijkman, Wise, von Wogau, Wohlin, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Wurtz, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Ždanoka, Železný, Zieleniec, Zingaretti, Zvěřina, Zwiefka
I LISA
HÄÄLETUSTE TULEMUSED
Lühendite ja sümbolite selgitus
|
+ |
vastu võetud |
|
- |
tagasi lükatud |
|
↓ |
kehtetuks muutunud |
|
tagasi |
tagasi võetud |
|
NH (..., ..., ...) |
nimeline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
|
EH (..., ..., ...) |
elektrooniline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
|
osa |
hääletus osade kaupa |
|
eraldi |
hääletus eraldi |
|
me |
muudatusettepanek |
|
KME |
kompromissmuudatusettepanek |
|
VO |
vastav osa |
|
ÜME |
ülimuslik muudatusettepanek |
|
= |
identsed muudatusettepanekud |
|
§ |
lõige |
|
art |
artikkel |
|
põhj |
põhjendus |
|
RE |
resolutsiooni ettepanek |
|
RÜE |
resolutsiooni ühisettepanek |
|
SH |
salajane hääletus |
1. ELi ja Egiptuse Euroopa-Vahemere piirkonna leping ***
Soovitus: Elmar BROK (A6-0041/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
2. Ühenduse tolliseadustik ***II
Teise lugemise soovitus: Janelly FOURTOU (A6-0021/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
heakskiitmine ilma hääletuseta |
|
+ |
|
3. Ettevõtetes läbiviidava kutseõppega seotud statistika ***I
Raport: Ottaviano DEL TURCO (A6-0033/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
Muudatusettepanekud 15 ja 16 ei puuduta kõiki keeleversioone ja neid ei panda hääletusele (kodukorra artikli 151 lõike 1 punkt d).
4. Meremeeste isikut tõendavad dokumendid *
Raport: Ioannis VARVITSIOTIS (A6-0037/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
5. Laevade põhjustatud merereostus ***II
Teise lugemise soovitus: Corien WORTMANN-KOOL (A6-0015/2005)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
plokk nr 1 nn kompromisspakett |
25-36 |
PPE-DE, PSE ja Verts/ALE |
|
+ |
|
|
37 |
PPE-DE, PSE ja Verts/ALE |
eraldi/NH |
+ |
574, 64, 3 |
|
|
plokk nr 2 |
1 3-8 14-15 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
16 |
komisjon |
eraldi |
↓ |
|
|
|
plokk nr 3 |
9 10 17 |
komisjon |
|
+ |
|
|
plokk nr 4 |
2 12 13 18 |
komisjon |
|
- |
|
|
artikli 5 lõige 2 |
21 23 |
ALDE VARVITSIOTIS jt |
|
tagasi - |
|
|
artikli 8 lõige 2 |
19 |
GUE/NGL |
|
- |
|
|
11 |
komisjon |
|
- |
|
|
|
22 |
ALDE |
|
tagasi |
|
|
|
pärast põhj 10 |
20 |
ALDE |
|
tagasi |
|
Muudatusettepanek 24 tühistati.
Taotlus nimeliseks hääletuseks
PPE-DE: me 37
Mitmesugust
ALDE fraktsioon võttis muudatusettepanekud 20, 21 ja 22 tagasi.
6. Juhiload ***I
Raport: Mathieu GROSCH (A6-0016/2005)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
vastutava komisjoni poolt esitatud muudatusettepanekud - hääletus plokkide kaupa |
3 6-8 10-12 14 20-28 31-34 38-39 44 47 50-53 56-60 62-66 68 70-75 77-79 84-85 |
komisjon |
|
+ |
|
|
vastutava komisjoni poolt esitatud muudatusettepanekud - eraldi hääletus |
2 |
komisjon |
eraldi/EH |
+ |
408, 232, 7 |
|
5 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
9 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
13 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
15 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
16 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
17 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
18 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
29 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
30 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
35 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
36 |
komisjon |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
37 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
41 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
42 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
43 |
komisjon |
eraldi/EH |
+ |
399, 226, 16 |
|
|
45 |
komisjon |
eraldi/EH |
- |
306, 327, 16 |
|
|
54 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
55 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
61 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
67 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
80 |
komisjon |
NH |
+ |
380, 268, 4 |
|
|
81 |
komisjon |
NH |
+ |
362, 270, 17 |
|
|
82 |
komisjon |
eraldi/EH |
+ |
365, 267, 15 |
|
|
83 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
86 |
komisjon |
eraldi/EH |
+ |
343, 290, 19 |
|
|
artikli 4 lõige 1, A2 kategooria |
122 |
PSE |
|
- |
|
|
artikli 4 lõige 1, B kategooria |
87 |
BRADBOURN jt |
|
- |
|
|
19 |
komisjon |
|
+ |
|
|
|
artikli 6 lõike 3 sissejuhatus |
107 |
PPE-DE |
EH |
- |
230, 412, 7 |
|
artikli 6 lõike 3 punkt c |
101= 114= |
BRADBOURN jt ALDE |
EH |
+ |
417, 223, 19 |
|
artikli 6 lõige 4, pärast punkti c |
103 |
KOCH jt |
|
+ |
|
|
artikli 7 lõike 1 punkt a |
116 115 |
ALDE |
|
- |
|
|
artikli 7 lõike 1 punkti c esimene taane |
108= 117= 127= |
PPE-DE ALDE DIONISI jt |
NH |
+ |
377, 264, 18 |
|
40 VO |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
artikli 7 lõike 1 ülejäänud punkt c |
40 VO |
komisjon |
|
+ |
|
|
artikli 7 lõike 1 punkti d esimene taane |
118= 128= |
ALDE DIONISI jt |
|
- |
|
|
artikli 7 lõike 2 teine lõik |
119 |
ALDE |
|
- |
|
|
artikli 7 lõige 2, pärast kolmandat lõiku |
123 |
PSE |
|
+ |
|
|
124 |
PSE |
EH |
+ |
361, 287, 8 |
|
|
artikli 8 lõike 1 punkt c |
125 |
PSE |
EH |
- |
320, 320, 10 |
|
artikli 8 lõike 1 punkt d |
46 |
komisjon |
EH |
+ |
341, 284, 26 |
|
100 |
BRADBOURN jt |
|
↓ |
|
|
|
126 |
PSE |
|
- |
|
|
|
artikli 8 lõike 2 esimene lõik |
88 |
BRADBOURN jt |
|
- |
|
|
109 |
PPE-DE |
NH |
- |
254, 389, 16 |
|
|
48 |
komisjon |
|
+ |
|
|
|
artikli 8 lõike 2 teine lõik |
89 |
BRADBOURN jt |
|
- |
|
|
49 |
komisjon |
|
+ |
|
|
|
artikli 8 lõike 3 sissejuhatus |
110 |
PPE-DE |
NH |
- |
262, 392, 5 |
|
artikkel 15 enne lõiget 1 |
130 |
Verts/ALE |
|
- |
|
|
II lisa punkt 5.2, A1 kategooria |
102 |
BRADBOURN jt |
|
- |
|
|
II lisa punkt 5.2, A2 kategooria |
129 |
DIONISI jt |
|
- |
|
|
II lisa punkt 5.2, A kategooria |
111 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
III lisa punkti 6 esimene lõik |
112 |
PPE-DE |
EH |
- |
251, 389, 13 |
|
III lisa punkt 6.3 |
90 |
BRADBOURN jt |
|
- |
|
|
III lisa punkt 7 |
91 |
BRADBOURN jt |
|
- |
|
|
III lisa punkti 8.2 esimene lõik |
113 |
PPE-DE |
|
- |
|
|
III lisa punkt 9.2 |
92 |
BRADBOURN jt |
|
- |
|
|
III lisa punkt 9.4 |
93 |
BRADBOURN jt |
|
- |
|
|
III lisa punkt 12.1 |
121 |
ALDE |
NH |
- |
236, 403, 21 |
|
94 |
BRADBOURN jt |
|
- |
|
|
|
120 |
ALDE |
|
+ |
|
|
|
III lisa punkti 14.1 esimene lõik |
95 |
BRADBOURN jt |
|
- |
|
|
III lisa punkt 15.1 |
96 |
BRADBOURN jt |
|
- |
|
|
III lisa punkt 16.1 |
97 |
BRADBOURN jt |
|
- |
|
|
III lisa punkt 17.1 |
98 |
BRADBOURN jt |
|
- |
|
|
III lisa punkt 18 |
99 |
BRADBOURN jt |
|
- |
|
|
põhj 3 |
104 |
PPE-DE |
|
- |
|
|
1 |
komisjon |
|
+ |
|
|
|
põhj 4 |
105 |
PPE-DE |
|
- |
|
|
põhj 5 |
4 |
komisjon |
|
+ |
|
|
106 |
PPE-DE |
EH |
+ |
431, 204, 16 |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
NH |
+ |
548, 103, 9 |
||
Muudatusettepanekud 69 ja 76 ei puuduta kõiki keeleversioone ja neid ei panda hääletusele (kodukorra artikli 151 lõike 1 punkt d).
Taotlus nimeliseks hääletuseks
PPE-DE: me-d 80, 81, 109, 110 ja lõpphääletus
PSE: lõpphääletus
ALDE: me-d 117 ja 121
Taotlus osade kaupa hääletuseks
PPE-DE
me 36
1. osa:“d) kõikide kategooriate juhiload ... AM kategooria sõidukite puhul”
2. osa:“Oma territooriumil ... sõidukijuhi koolitus.”
Taotlused eraldi hääletamiseks
PPE-DE: me-d 2, 13, 43, 54 ja me-d 5, 15, 16, 17, 18, 29, 30, 35, 37, 55, 82 ja 86
IND/DEM: me 13
PSE: me-d 45, 80, 81, 82, ja 86
ALDE: me-d 41, 42, 61, 67, 9 ja 83
7. Jõeliikluse teabeteenused ***I
Raport: Renate SOMMER (A6-0055/2004)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
plokk nr 1 nn kompromisspakett |
1 3 8 9 11 13 16 18 19 24 26 31-34 + 35-52 54-66 |
komisjon PPE-DE |
|
+ |
|
|
53 |
PPE-DE |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2/NH |
+ |
490, 82, 7 |
|||
|
plokk nr 2 |
2 4-7 10 12 14 15 17 20-23 25 27-30 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
||
Taotlus nimeliseks hääletuseks
ALDE
me 53 teine osa
Taotlus osade kaupa hääletuseks
ALDE
me 53
1. osa: Kogu tekst välja arvatud sõnade “ning käesoleva direktiivi ja kõnealuste sätete vahelise vastavustabeli” kustutamine
2. osa: nende sõnade kustutamine
8. Meremeeste kutsetunnistuste tunnustamine ***I
Raport: Robert EVANS (A6-0057/2004)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
plokk nr 1 nn kompromiss |
10-31 |
PSE |
|
+ |
|
|
32 |
PSE |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2/NH |
+ |
534, 82, 17 |
|||
|
plokk nr 2 |
1-9 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
NH |
+ |
619, 20, 3 |
||
Taotlus nimeliseks hääletuseks
PPE-DE: lõpphääletus
ALDE: me 32 teine osa
Taotlus osade kaupa hääletuseks
ALDE
me 32
1. osa: Kogu tekst välja arvatud sõnade “ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi omavahelise vastavustabeli” kustutamine
2. osa: nende sõnade kustutamine
9. Ühenduse kalanduskontrolli agentuur *
Raport: Elspeth ATTWOOLL (A6-0022/2005)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
vastutava komisjoni poolt esitatud muudatusettepanekud - hääletus plokkide kaupa |
1-2 5-16 19-21 25-26 28-34 |
komisjon |
|
+ |
|
|
vastutava komisjoni poolt esitatud muudatusettepanekud - eraldi hääletus |
3 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
4 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
23 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
24 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
27 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
artikli 11 lõige 2 pärast punkti d |
35 |
ALDE |
|
- |
|
|
artikli 12 pealkiri |
36 |
ALDE |
|
- |
|
|
artikli 12 lõige 1 |
37 |
ALDE |
|
- |
|
|
artikli 12 lõige 2 |
38 |
ALDE |
keeleline |
|
|
|
artikli 12 lõige 3 |
39 |
ALDE |
|
- |
|
|
artikli 13 lõike 2 punkt b |
40 |
ALDE |
|
- |
|
|
artikli 13 lõike 2 punkt c |
41 |
ALDE |
|
- |
|
|
artikkel 14 |
42 |
ALDE |
|
- |
|
|
18 |
komisjon |
|
+ |
|
|
|
artikli 24 lõike 2 punkt c |
43 |
ALDE |
|
- |
|
|
22 |
komisjon |
|
+ |
|
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
||
Muudatusettepanekud 17 ja 38 ei puuduta kõiki keeleversioone ja neid ei panda hääletusele (kodukorra artikli 151 lõike 1 punkt d).
Taotlused eraldi hääletamiseks
Verts/ALE: me-d 3, 4, 23, 24 ja 27
10. Keskkond ja tervis (2004-2010)
Raport: Frédérique RIES (A6-0008/2005)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
§ 2 |
10 |
Verts/ALE |
|
- |
|
|
§ 3 |
11 |
Verts/ALE |
|
- |
|
|
§ 5 |
1 |
PPE-DE |
EH |
- |
303, 326, 4 |
|
§ 6 |
6 |
Schnellhardt jt |
EH |
- |
184, 430, 19 |
|
2 |
PPE-DE |
osa |
|
|
|
|
1/NH |
+ |
600, 27, 7 |
|||
|
2 |
- |
|
|||
|
3 |
- |
|
|||
|
§ |
originaaltekst |
|
↓ |
|
|
|
§ 13 |
|
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
§ 20 |
9/rev |
Schnellhardt jt |
|
tagasi |
|
|
8 |
Schnellhardt jt |
|
- |
249, 376, 12 |
|
|
7 |
Schnellhardt jt |
|
- |
|
|
|
4 |
ALDE |
NH |
+ |
544, 65, 24 |
|
|
§ |
originaaltekst |
|
↓ |
|
|
|
§ 23 |
3 |
PPE-DE |
|
- |
|
|
§ 28 |
|
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
NH |
+ |
576, 48, 13 |
||
Muudatusettepanek 5 tühistati.
Taotlus nimeliseks hääletuseks
ALDE: me 2 1. osa, me 4 ja lõpphääletus
Verts/ALE: me 2
Taotlused osade kaupa hääletuseks
PPE-DE
§ 13
1. osa:“rõhutab, et andmeid tuleb koguda ... mõjutavad eri ühiskonnagruppe;”
2. osa:“sõltub täielikult soopõhisest statistikast;”
§ 28
1. osa:“kordab oma nõudmist pöörata erilist tähelepanu ... 2010. aastaks tööstusliku päritoluga toksiliste ainete,”
2. osa:“eriti dioksiini, ... kindlaksmääratud protsendile ja viiteaastatele;”
Verts/ALE
me 2
1. osa: kogu muudatusettepanek ilma sõnadeta arvesse võttesja vastavalt direktiivile 91/414/EMÜ
2. osa: arvesse võttes
3. osa: vastavalt direktiivile 91/414/EMÜ
Mitmesugust
Pr KLAMT ja hr FLORENZ võtsid muudatusettepanekutelt 7, 8 ja 9/rev oma allkirjad tagasi. Selle tulemusena ei olnud muudatusettepanekul 9/rev enam nõutud arvu allkirju ja see võeti tagasi.
11. Euroopa Liidu suhted Vahemere piirkonnaga
Resolutsiooni ettepanekud: B6-0095/2005, B6-0100/2005, B6-0101/2005, B6-0108/2005, B6-0114/2005 ja B6-0117/2005
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
Resolutsiooni ühisettepanek RC-B6-0095/2005 (PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL ja UEN) |
|||||
|
§ 9 |
|
originaaltekst |
|
+ |
suuline muudatusettepanek |
|
pärast § 18 |
|
uus tekst |
|
+ |
suuline muudatusettepanek |
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
|
Resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
|
B6-0095/2005 |
|
PSE |
|
↓ |
|
|
B6-0100/2005 |
|
GUE/NGL |
|
↓ |
|
|
B6-0101/2005 |
|
Verts/ALE |
|
↓ |
|
|
B6-0108/2005 |
|
UEN |
|
↓ |
|
|
B6-0114/2005 |
|
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
B6-0117/2005 |
|
ALDE |
|
↓ |
|
Mitmesugust
Fraktsioonide kokkuleppel muudetakse resolutsiooni ühisettepaneku lõike 9 viimane lause uueks lõikeks:
9. võtab teadmiseks ELi ja Süüria assotsiatsioonilepingu peatse allkirjastamise, mis kohustab Damaskust läbi viima ulatuslikke ja sisulisi reforme eesmärgiga alustada Süüria struktuuride tõelist demokratiseerimisprotsessi; veenab Süüriat mitte taluma ühtegi terrorismi vormi, kaasa arvatud Hizbollah' sõjalise tiiva toetamist, ning loobuma igasugusest Liibanoni siseasjadesse sekkumisest; nõuab Süüria vägede viivitamatut väljaviimist Liibanonist vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele;
9a. palub nõukogul kaaluda ELi vaatlejate delegatsiooni saatmist Liibanoni valimistele;
Hr Morillon esitas olemasolevale lõikele 9 järgmise suulise muudatusettepaneku:
9. võtab teadmiseks ELi ja Süüria assotsiatsioonilepingu peatse allkirjastamise, mis kohustab Damaskust läbi viima ulatuslikke ja sisulisi reforme eesmärgiga alustada Süüria struktuuride tõelist demokratiseerimisprotsessi; veenab Süüriat mitte taluma ühtegi terrorismi vormi, kaasa arvatud Hizbollah' sõjalise tiiva toetamist, ning loobuma igasugusest Liibanoni siseasjadesse sekkumisest; nõuab Süüria vägede viivitamatut väljaviimist Liibanonist vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele ning peab seda hindamise otsustavaks tingimuseks ELi ja Süüria assotsiatsioonilepingu allkirjastamise ajal
Hr Carnero González (PSE) tegi suulise muudatusettepaneku lisada lõike 18 järele uus lõige:
soovitab nõukogul võtta vastu otsus Euroopa-Vahemere riigipeade või valitsusjuhtide tippkohtumise korraldamise suhtes Barcelona protsessi 10. aastapäeva tähistamise puhul; rõhutab selles kontekstis selle protsessi parlamentaarse mõõtme tähtsust ning kutsub 12.-15. märtsil 2005 Kairos kokkutulevat Euroopa ja Vahemere piirkonna parlamentaarset assambleed (EMPA) korraldama erakorralist koosolekut nimetatud 10. aastapäeva tähistamisega ühinemiseks;
II LISA
NIMELISE HÄÄLETUSE TULEMUSED
1. Soovitus: Wortmann-Kool A6-0015/2005muudatusettepanek 37
Poolt: 574
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cocilovo, Cornillet, Costa Paolo, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, Huhne, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, McDonald, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Sjöstedt, Stroz, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Chruszcz, Giertych, Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Sinnott, Speroni, Tomczak, Wierzejski
NI: Belohorská, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Martin Hans-Peter, Masiel, Resetarits, Rutowicz
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ayuso González, Barsi Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Busuttil, Buzek, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gauzès, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Lombardo, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stenzel, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Assis, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bersani, Bösch, Bono, Bozkurt, Bresso, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Costa António, Cottigny, D'Alema, De Keyser, Del Turco, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Duin, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Sánchez Presedo, Santoro, dos Santos, Savary, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Bielan, Foglietta, Fotyga, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Libicki, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Poli Bortone, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 64
GUE/NGL: Manolakou, Pafilis, Toussas
IND/DEM: Batten, Booth, Clark, Farage, Goudin, Karatzaferis, Knapman, Louis, Lundgren, Nattrass, Titford, de Villiers, Whittaker, Wise, Wohlin, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Mölzer, Mote, Schenardi
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Bushill-Matthews, Callanan, Chichester, Deva, Dover, Duchoň, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Fjellner, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Helmer, Hökmark, Ibrisagic, Jackson, Kirkhope, Nicholson, Parish, Purvis, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sumberg, Tannock, Van Orden, Villiers
Erapooletuid: 3
NI: Kozlík, Romagnoli
PSE: Wynn
2. Raport: Grosch A6-0016/2005muudatusettepanek 80
Poolt: 380
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cocilovo, Cornillet, Costa Paolo, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, Huhne, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Kacin, Karim, Koch-Mehrin, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: de Brún, McDonald, Sjöstedt, Svensson
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Booth, Chruszcz, Clark, Farage, Giertych, Goudin, Grabowski, Karatzaferis, Knapman, Krupa, Louis, Lundgren, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Sinnott, Speroni, Titford, Tomczak, de Villiers, Whittaker, Wierzejski, Wise, Wohlin, Železný
NI: Allister, Belohorská, Bobošíková, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Masiel, Mölzer, Resetarits, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Brejc, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dionisi, Doorn, Dover, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gauzès, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Helmer, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klich, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Laschet, Lehne, Lewandowski, López-Istúriz White, Lombardo, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Őry, Pack, Pálfi, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stenzel, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Ulmer, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Villiers, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: D'Alema, Santoro
UEN: Angelilli, Foglietta, Musumeci, Poli Bortone, Tatarella
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 268
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Brie, Catania, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Stroz, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Bonde
NI: Mote
PPE-DE: Belet, Brepoels, Coveney, Dehaene, Dimitrakopoulos, Doyle, Gklavakis, Grosch, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Higgins, Kasoulides, Klaß, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Langendries, Lauk, Lechner, Liese, Lulling, McGuinness, Matsis, Mavrommatis, Mitchell, Oomen-Ruijten, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pomés Ruiz, Samaras, Thyssen, Trakatellis, Vakalis
PSE: Andersson, Arif, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bersani, Bösch, Bono, Bozkurt, Bresso, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Costa António, Cottigny, De Keyser, Del Turco, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Duin, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Aylward, Bielan, Crowley, Fotyga, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Libicki, Ó Neachtain, Pavilionis, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere
Erapooletuid: 4
ALDE: Klinz, Krahmer
NI: Kozlík
Verts/ALE: van Buitenen
3. Raport: Grosch A6-0016/2005muudatusettepanek 81
Poolt: 362
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cocilovo, Cornillet, Costa Paolo, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, Huhne, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Kacin, Karim, Koch-Mehrin, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: de Brún, McDonald, Sjöstedt, Svensson
IND/DEM: Belder, Blokland, Chruszcz, Giertych, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Louis, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Sinnott, Speroni, Tomczak, de Villiers, Wierzejski, Železný
NI: Allister, Belohorská, Bobošíková, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Masiel, Mölzer, Resetarits, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Brejc, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dionisi, Doorn, Dover, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gauzès, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Helmer, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Hökmark, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klich, Konrad, Korhola, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Laschet, Lehne, Lewandowski, López-Istúriz White, Lombardo, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Őry, Pack, Pálfi, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Šťastný, Stenzel, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Ulmer, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Villiers, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Santoro
UEN: Angelilli, Foglietta, Musumeci, Poli Bortone, Tatarella
Verts/ALE: Aubert, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 270
ALDE: Ek, Malmström, Samuelsen
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Brie, Catania, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Stroz, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Bonde
NI: Mote
PPE-DE: Belet, Brepoels, Coveney, Dehaene, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doyle, Gklavakis, Grosch, Gutiérrez-Cortines, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Higgins, Kasoulides, Klaß, Koch, Kratsa-Tsagaropoulou, Langendries, Lauk, Lechner, Liese, Lulling, McGuinness, Matsis, Mavrommatis, Mitchell, Oomen-Ruijten, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Samaras, Spautz, Thyssen, Trakatellis, Vakalis
PSE: Andersson, Arif, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bersani, Bösch, Bono, Bozkurt, Bresso, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Costa António, Cottigny, D'Alema, Del Turco, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Duin, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Aylward, Bielan, Crowley, Fotyga, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Libicki, Ó Neachtain, Pavilionis, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere
Erapooletuid: 17
ALDE: Klinz, Krahmer
IND/DEM: Batten, Booth, Clark, Farage, Goudin, Knapman, Lundgren, Nattrass, Titford, Whittaker, Wise, Wohlin
NI: Kozlík
PPE-DE: Varvitsiotis
Verts/ALE: van Buitenen
4. Raport: Grosch A6-0016/2005muudatusettepanek 108
Poolt: 377
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cocilovo, Cornillet, Costa Paolo, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, Huhne, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Kacin, Karim, Koch-Mehrin, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Oviir, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Brie, Catania, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Stroz, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Chruszcz, Giertych, Grabowski, Krupa, Louis, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Speroni, Tomczak, de Villiers, Wierzejski
NI: Allister, Bobošíková, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Mölzer, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Brejc, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Dover, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gauzès, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Helmer, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klich, Korhola, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Laschet, Lehne, Lewandowski, López-Istúriz White, Lombardo, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Őry, Pack, Pálfi, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stenzel, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Ulmer, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Vatanen, Vidal-Quadras Roca, Villiers, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Assis, Beglitis, Cottigny, D'Alema, Dührkop Dührkop, Hutchinson, Mikko, Obiols i Germà, Öger, Paleckis, Santoro
UEN: Angelilli, Aylward, Bielan, Crowley, Foglietta, Fotyga, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pavilionis, Poli Bortone, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere
Vastu: 264
GUE/NGL: de Brún, McDonald, Sjöstedt, Svensson
IND/DEM: Belder, Blokland, Karatzaferis, Sinnott, Železný
NI: Martin Hans-Peter, Mote, Resetarits
PPE-DE: Belet, Brepoels, Coveney, Dehaene, Dimitrakopoulos, Doyle, Eurlings, Gklavakis, Grosch, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Kasoulides, Klaß, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Langendries, Lauk, Lechner, Liese, Lulling, McGuinness, Matsis, Mavrommatis, Mitchell, Oomen-Ruijten, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Piskorski, Pleštinská, Samaras, Thyssen, Trakatellis, Vakalis, Varvitsiotis
PSE: Andersson, Arif, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bersani, Bösch, Bono, Bozkurt, Bresso, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Costa António, De Keyser, Del Turco, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Duin, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Paasilinna, Pahor, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Stihler, Stockmann, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 18
ALDE: Klinz, Krahmer
IND/DEM: Batten, Bonde, Booth, Clark, Farage, Goudin, Knapman, Lundgren, Nattrass, Titford, Whittaker, Wise, Wohlin
NI: Belohorská, Kozlík
Verts/ALE: van Buitenen
5. Raport: Grosch A6-0016/2005muudatusettepanek 109
Poolt: 254
ALDE: Harkin
GUE/NGL: de Brún, McDonald, Sjöstedt, Svensson
IND/DEM: Bonde, Chruszcz, Giertych, Goudin, Grabowski, Krupa, Louis, Lundgren, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Speroni, Tomczak, de Villiers, Wierzejski, Wohlin
NI: Allister, Belohorská, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Mölzer, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Brejc, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dionisi, Dombrovskis, Dover, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Esteves, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gauzès, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Helmer, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Laschet, Lehne, Lewandowski, López-Istúriz White, Lombardo, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, Novak, Olajos, Olbrycht, Őry, Pack, Pálfi, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Podestà, Podkański, Poettering, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stenzel, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Ulmer, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Vatanen, Vidal-Quadras Roca, Villiers, Vlasák, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wojciechowski, Wuermeling, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
UEN: Angelilli, Berlato, Foglietta, Libicki, Muscardini, Musumeci, Poli Bortone, Tatarella
Verts/ALE: Schlyter
Vastu: 389
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cocilovo, Cornillet, Costa Paolo, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, Huhne, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Kacin, Karim, Koch-Mehrin, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Oviir, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Brie, Catania, Flasarová, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Stroz, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Belder, Blokland, Karatzaferis, Sinnott, Železný
NI: Bobošíková, Martin Hans-Peter, Mote, Resetarits
PPE-DE: Belet, Brepoels, Coveney, Dehaene, Dimitrakopoulos, Doorn, Doyle, Eurlings, Gklavakis, Grosch, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Kasoulides, Kratsa-Tsagaropoulou, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, Martens, Matsis, Mavrommatis, Mitchell, van Nistelrooij, Oomen-Ruijten, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pleštinská, Posselt, Samaras, Thyssen, Trakatellis, Vakalis, Varvitsiotis, Wijkman, Wortmann-Kool
PSE: Andersson, Arif, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bersani, Bösch, Bono, Bozkurt, Bresso, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Costa António, Cottigny, D'Alema, De Keyser, Del Turco, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Duin, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, Santoro, dos Santos, Savary, Scheele, Schulz, Segelström, Siwiec, Skinner, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Aylward, Bielan, Crowley, Fotyga, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Ó Neachtain, Pavilionis, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 16
ALDE: Klinz, Krahmer, Takkula
IND/DEM: Batten, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Titford, Whittaker, Wise
NI: Kozlík
UEN: Camre
Verts/ALE: van Buitenen, Schroedter
6. Raport: Grosch A6-0016/2005muudatusettepanek 110
Poolt: 262
ALDE: Takkula
GUE/NGL: de Brún, McDonald, Sjöstedt, Svensson
IND/DEM: Chruszcz, Giertych, Goudin, Grabowski, Krupa, Louis, Lundgren, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Speroni, Tomczak, de Villiers, Wierzejski, Wohlin
NI: Allister, Belohorská, Bobošíková, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Mölzer, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Brejc, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Coveney, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dionisi, Dombrovskis, Dover, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Esteves, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gauzès, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Helmer, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klich, Korhola, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Laschet, Lehne, Lewandowski, Lombardo, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, Novak, Olajos, Olbrycht, Őry, Pack, Pálfi, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Podestà, Podkański, Poettering, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Stenzel, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Ulmer, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Vatanen, Vidal-Quadras Roca, Villiers, Vlasák, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wojciechowski, Wuermeling, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Foglietta, Fotyga, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Libicki, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pavilionis, Poli Bortone, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere
Verts/ALE: Schlyter, Schroedter
Vastu: 392
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cocilovo, Cornillet, Costa Paolo, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, Huhne, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Kacin, Karim, Koch-Mehrin, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Oviir, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Brie, Catania, Flasarová, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Stroz, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Booth, Clark, Farage, Karatzaferis, Knapman, Nattrass, Sinnott, Titford, Whittaker, Wise, Železný
NI: Martin Hans-Peter, Mote, Resetarits
PPE-DE: Belet, Brepoels, Dehaene, Dimitrakopoulos, Doorn, Doyle, Eurlings, Friedrich, Gklavakis, Grosch, Hannan, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Kasoulides, Klaß, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Marques, Martens, Matsis, Mavrommatis, Mitchell, van Nistelrooij, Oomen-Ruijten, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pleštinská, Posselt, Samaras, Thyssen, Trakatellis, Vakalis, Varvitsiotis, Wijkman, Wortmann-Kool
PSE: Andersson, Arif, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bersani, Bösch, Bono, Bozkurt, Bresso, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Costa António, Cottigny, D'Alema, De Keyser, Del Turco, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Duin, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, Santoro, dos Santos, Savary, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 5
ALDE: Klinz, Krahmer
IND/DEM: Bonde
NI: Kozlík
Verts/ALE: van Buitenen
7. Raport: Grosch A6-0016/2005muudatusettepanek 121
Poolt: 236
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cocilovo, Cornillet, Costa Paolo, Davies, Degutis, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, Huhne, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Kacin, Karim, Koch-Mehrin, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Oviir, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Brie, Catania, Figueiredo, Flasarová, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Stroz, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Bonde, Chruszcz, Giertych, Grabowski, Krupa, Louis, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, de Villiers, Wierzejski
NI: Allister, Belohorská, Bobošíková, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mölzer, Resetarits, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Bushill-Matthews, Cederschiöld, Chichester, Deva, Doorn, Dover, Duchoň, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fjellner, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Helmer, Hökmark, Ibrisagic, Jackson, Kirkhope, Maat, McMillan-Scott, Martens, Nicholson, van Nistelrooij, Parish, Podkański, Protasiewicz, Škottová, Stevenson, Strejček, Sturdy, Tannock, Van Orden, Villiers, Vlasák, Wortmann-Kool, Zahradil, Zvěřina
PSE: García Pérez, Santoro
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Camre, Crowley, Foglietta, Fotyga, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Libicki, Ó Neachtain, Pavilionis, Poli Bortone, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 403
ALDE: Deprez
GUE/NGL: de Brún, McDonald, Rizzo, Sjöstedt, Svensson
IND/DEM: Belder, Blokland, Karatzaferis, Salvini, Sinnott, Železný
NI: Masiel, Mote
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Busuttil, Buzek, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Esteves, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gauzès, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Langendries, Laschet, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Lombardo, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Niebler, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Poettering, Posselt, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stenzel, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras Roca, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wuermeling, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bersani, Bösch, Bono, Bozkurt, Bresso, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Costa António, Cottigny, D'Alema, De Keyser, Del Turco, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Duin, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Muscardini
Erapooletuid: 21
ALDE: Klinz, Krahmer
IND/DEM: Batten, Booth, Clark, Farage, Goudin, Knapman, Lundgren, Nattrass, Speroni, Titford, Whittaker, Wise, Wohlin
NI: Czarnecki Ryszard, Kozlík, Rutowicz
UEN: Musumeci, Tatarella
Verts/ALE: van Buitenen
8. Raport: Grosch A6-0016/2005resolutsioon
Poolt: 548
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cocilovo, Cornillet, Costa Paolo, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, Huhne, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Kacin, Karim, Koch-Mehrin, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Oviir, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Brie, Catania, Flasarová, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Stroz, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Belder, Blokland, Sinnott
NI: Belohorská, Bobošíková, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Masiel, Mölzer, Resetarits, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Bonsignore, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Busuttil, Buzek, Casa, Castiglione, del Castillo Vera, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Fernández Martín, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gauzès, Gklavakis, Glattfelder, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hudacký, Hybášková, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kelam, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langendries, Lechner, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Lombardo, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Peterle, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Protasiewicz, Queiró, Rack, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schöpflin, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sonik, Spautz, Šťastný, Stenzel, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Trakatellis, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras Roca, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bersani, Bösch, Bono, Bozkurt, Bresso, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Costa António, Cottigny, D'Alema, De Keyser, Del Turco, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Duin, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, Santoro, dos Santos, Savary, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Foglietta, Fotyga, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Libicki, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pavilionis, Poli Bortone, Roszkowski, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 103
ALDE: Ek, Krahmer, Malmström
GUE/NGL: de Brún, McDonald, Sjöstedt, Svensson
IND/DEM: Batten, Bonde, Booth, Chruszcz, Clark, Farage, Giertych, Goudin, Grabowski, Karatzaferis, Knapman, Krupa, Louis, Lundgren, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Speroni, Titford, Tomczak, de Villiers, Whittaker, Wierzejski, Wise, Wohlin, Železný
NI: Allister, Mote
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bowis, Bradbourn, Bushill-Matthews, Callanan, Caspary, Cederschiöld, Chichester, Deva, Dover, Duchoň, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Ferber, Fjellner, Florenz, Gahler, Gál, Goepel, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Helmer, Hieronymi, Hökmark, Hoppenstedt, Ibrisagic, Jackson, Jeggle, Kirkhope, Klamt, Langen, Lauk, Lehne, McMillan-Scott, Nassauer, Nicholson, Niebler, Pack, Parish, Pieper, Posselt, Purvis, Quisthoudt-Rowohl, Radwan, Salafranca Sánchez-Neyra, Schröder, Schwab, Škottová, Sommer, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sumberg, Tannock, Ulmer, Van Orden, Villiers, Vlasák, von Wogau, Zahradil, Zvěřina
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 9
ALDE: Klinz, Lambsdorff, Samuelsen
PPE-DE: Jarzembowski, Laschet, Reul, Schnellhardt
PSE: Goebbels
Verts/ALE: van Buitenen
9. Raport: Sommer A6-0055/2004muudatusettepanek 53, teine osa
Poolt: 490
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Henin, Kohlíček, Liotard, McDonald, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Morgantini, Musacchio, Remek, Sjöstedt, Stroz, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Belder, Blokland, Chruszcz, Giertych, Goudin, Grabowski, Karatzaferis, Lundgren, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Sinnott, Speroni, Tomczak, Wierzejski, Wohlin, Železný
NI: Bobošíková, Claeys, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Masiel, Mölzer, Resetarits, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Bowis, Bradbourn, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Helmer, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Lewandowski, López-Istúriz White, Lulling, Lombardo, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Peterle, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz- Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Šťastný, Stenzel, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes- Carpegna, Varvitsiotis, Vidal-Quadras Roca, Villiers, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, von Wogau, Wuermeling, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Costa António, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Öger, Paasilinna, Pahor, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, Santoro, dos Santos, Savary, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Siwiec, Skinner, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez- Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Fotyga, Janowski, Kamiński, Krasts, Libicki, Musumeci, Pavilionis, Poli Bortone, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere
Verts/ALE: Aubert, Auken, Breyer, Buitenweg, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Kallenbach, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 82
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bonino, Bourlanges, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Chiesa, Cocilovo, Cornillet, Costa Paolo, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, Huhne, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Kacin, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Oviir, Pannella, Polfer, Prodi, Ries, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
IND/DEM: Clark, Knapman, Titford, Whittaker, Wise
NI: Mote
PPE-DE: Coveney
Verts/ALE: Lipietz
Erapooletuid: 7
IND/DEM: Bonde, Louis, de Villiers
NI: Allister, Belohorská, Kozlík
Verts/ALE: van Buitenen
10. Raport: Evans Robert A6-0057/2004muudatusettepanek 32, teine osa
Poolt: 534
ALDE: Bourlanges, Costa Paolo, De Sarnez, Morillon
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, McDonald, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Ransdorf, Remek, Sjöstedt, Stroz, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Belder, Blokland, Chruszcz, Giertych, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Sinnott, Speroni, Tomczak, Wierzejski, Železný
NI: Belohorská, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, De Michelis, Martin Hans-Peter, Masiel, Resetarits, Romagnoli
PPE-DE: Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gauzès, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Helmer, Hennicot- Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Lombardo, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stenzel, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vidal- Quadras Roca, Villiers, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bresso, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Costa António, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Duin, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, Santoro, dos Santos, Savary, Scheele, Schulz, Segelström, Siwiec, Skinner, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez- Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Fotyga, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Libicki, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pavilionis, Poli Bortone, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cramer, Evans Jillian, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Kallenbach, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 82
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bonino, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cornillet, Davies, Degutis, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, Huhne, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Kacin, Karim, Klinz, Krahmer, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Pannella, Polfer, Prodi, Ries, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Rizzo
IND/DEM: Clark, Farage, Knapman, Louis, Nattrass, Titford, de Villiers, Whittaker, Wise, Wohlin
NI: Czarnecki Ryszard, Mote, Rutowicz
Verts/ALE: Flautre
Erapooletuid: 17
ALDE: Cocilovo, Deprez, Harkin, Kułakowski, Starkevičiūtė
IND/DEM: Bonde, Goudin, Lundgren
NI: Allister, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Pen Marine, Martinez, Mölzer, Schenardi
Verts/ALE: van Buitenen
11. Raport: Evans Robert A6-0057/2004resolutsioon
Poolt: 619
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bonino, Bourlanges, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cocilovo, Cornillet, Costa Paolo, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, Huhne, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Pannella, Polfer, Prodi, Ries, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent- Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, McDonald, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Ransdorf, Remek, Rizzo, Sjöstedt, Stroz, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Chruszcz, Giertych, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Louis, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Sinnott, Speroni, Tomczak, de Villiers, Wierzejski, Železný
NI: Belohorská, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Martin Hans-Peter, Masiel, Resetarits, Romagnoli, Rutowicz
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gauzès, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Helmer, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa- Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Lauk, Lechner, Lehne, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Lombardo, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stenzel, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vidal- Quadras Roca, Villiers, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bresso, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Costa António, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Duin, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, Santoro, dos Santos, Savary, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Fotyga, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Libicki, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pavilionis, Poli Bortone, Roszkowski, Ryan, Szymański, Vaidere
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 20
IND/DEM: Clark, Farage, Goudin, Knapman, Lundgren, Nattrass, Titford, Whittaker, Wise, Wohlin
NI: Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Mote, Schenardi
Erapooletuid: 3
NI: Allister, Kozlík
Verts/ALE: van Buitenen
12. Raport: Ries A6-0008/2005muudatusettepanek 2, esimene osa
Poolt: 600
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bonino, Bourlanges, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa Paolo, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, Huhne, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Oviir, Pannella, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, McDonald, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Ransdorf, Remek, Sjöstedt, Stroz, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Belder, Blokland, Louis, Sinnott, de Villiers
NI: Belohorská, Bobošíková, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Resetarits, Schenardi
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Coveney, Daul, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gauzès, Gklavakis, Glattfelder, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Helmer, Hennicot- Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Lombardo, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stenzel, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Trakatellis, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vidal-Quadras Roca, Villiers, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bozkurt, Bresso, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Costa António, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Duin, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Öger, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, Santoro, dos Santos, Savary, Scheele, Schulz, Segelström, Siwiec, Skinner, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Crowley, Foglietta, Fotyga, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Libicki, Muscardini, Pavilionis, Poli Bortone, Roszkowski, Szymański
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 27
ALDE: Chiesa
IND/DEM: Batten, Bonde, Booth, Chruszcz, Clark, Farage, Giertych, Grabowski, Knapman, Krupa, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Speroni, Titford, Tomczak, Whittaker, Wierzejski, Wise, Železný
NI: Czarnecki Ryszard, Masiel, Mote, Rutowicz
Erapooletuid: 7
NI: Allister, Kozlík, Romagnoli
PPE-DE: Ulmer
PSE: Paasilinna
UEN: Camre
Verts/ALE: van Buitenen
13. Raport: Ries A6-0008/2005muudatusettepanek 4
Poolt: 544
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bonino, Bourlanges, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cocilovo, Cornillet, Costa Paolo, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Hall, Hennis-Plasschaert, Huhne, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Oviir, Pannella, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Kaufmann, Manolakou, Pafilis, Toussas
IND/DEM: Bonde, Chruszcz, Giertych, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Speroni, Tomczak, Wierzejski, Železný
NI: Bobošíková, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Masiel, Resetarits, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Bowis, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Dover, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gauzès, Gklavakis, Glattfelder, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Helmer, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Lombardo, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Peterle, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Šťastný, Stenzel, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bozkurt, Bresso, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Corbett, Corbey, Correia, Costa António, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Douay, Dührkop Dührkop, Duin, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Lienemann, Locatelli, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Napoletano, Navarro, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, Santoro, dos Santos, Savary, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Siwiec, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Foglietta, Krasts, Kristovskis, Libicki, Pavilionis
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 65
ALDE: Guardans Cambó, Harkin
GUE/NGL: Agnoletto, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kohlíček, Liotard, McDonald, Markov, Maštálka, Meijer, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Ransdorf, Remek, Rizzo, Sjöstedt, Stroz, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Belder, Blokland, Goudin, Louis, Lundgren, Sinnott, de Villiers, Wohlin
NI: Allister
PPE-DE: Coveney, Doyle, Higgins, McGuinness, Mitchell, Purvis
PSE: Christensen, Evans Robert, Gill, Goebbels, Honeyball, Howitt, Jørgensen, McAvan, McCarthy, Martin David, Moraes, Morgan, Myller, Skinner, Stihler, Titley, Whitehead, Wynn
UEN: Camre, Fotyga
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 24
ALDE: Newton Dunn
IND/DEM: Batten, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Titford, Whittaker, Wise
NI: Belohorská, Kozlík, Mote
PPE-DE: Pieper
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Crowley, Janowski, Kamiński, Muscardini, Poli Bortone, Szymański
Verts/ALE: van Buitenen
14. Raport: Ries A6-0008/2005resolutsioon
Poolt: 576
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bonino, Bourlanges, Budreikaitė, Busk, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cocilovo, Cornillet, Costa Paolo, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, Huhne, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Kacin, Karim, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Oviir, Pannella, Polfer, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, McDonald, Markov, Maštálka, Meijer, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Ransdorf, Remek, Rizzo, Sjöstedt, Stroz, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Belder, Blokland, Chruszcz, Giertych, Goudin, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Louis, Lundgren, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Sinnott, Speroni, Tomczak, de Villiers, Wierzejski, Wohlin, Železný
NI: Belohorská, Bobošíková, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Masiel, Resetarits, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Bonsignore, Bowis, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, Gargani, Garriga Polledo, Gauzès, Gklavakis, Glattfelder, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Harbour, Hatzidakis, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klich, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langendries, Lehne, Lewandowski, López-Istúriz White, Lulling, Lombardo, McGuinness, McMillan-Scott, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nicholson, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Peterle, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Ribeiro e Castro, Rudi Ubeda, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schmitt Pál, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Spautz, Šťastný, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Trakatellis, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Vidal-Quadras Roca, Villiers, Vlasák, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bozkurt, Bresso, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Costa António, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Duin, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Scheele, Schulz, Segelström, Siwiec, Skinner, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Foglietta, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, Libicki, Muscardini, Pavilionis, Poli Bortone, Roszkowski, Szymański
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 48
IND/DEM: Batten, Bonde, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Titford, Whittaker, Wise
NI: Allister, Mote
PPE-DE: Ehler, Ferber, Friedrich, Gahler, García-Margallo y Marfil, Hennicot-Schoepges, Jeggle, Klaß, Koch, Konrad, Langen, Lauk, Lechner, Maat, Mann Thomas, Nassauer, Niebler, Pieper, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Rübig, Schmitt Ingo, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Sommer, Sonik, Stenzel, Ulmer, Weber Manfred, Weisgerber, Wuermeling, Záborská
PSE: Santoro
Erapooletuid: 13
ALDE: Prodi
GUE/NGL: Manolakou, Pafilis, Toussas
PPE-DE: Caspary, Hannan, Heaton-Harris, Helmer, Liese, Varvitsiotis
PSE: Goebbels
UEN: Fotyga
Verts/ALE: van Buitenen
VASTUVÕETUD TEKSTID
P6_TA(2005)0036
EÜ-Egiptuse Euroopa-Vahemere piirkonna leping ***
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta nõukogu otsuse vastuvõtmiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Ungari Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (5100/2005 - KOM(2004)0428 - C6-0027/2005 - 2004/0131(AVC))
(Nõusolekumenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse ettepanekut nõukogu otsuse vastuvõtmiseks (5100/2005 - KOM(2004)0428) (1); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu esitatud nõusoleku taotlust vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teisele lõigule koostoimes artikliga 310 ja artikli 300 lõike 2 esimese lõigu teise lausega (C6-0027/2005); |
|
— |
võttes arvesse oma kodukorra artikli 43 lõiget 1, artiklit 75 ja artikli 83 lõiget 7; |
|
— |
võttes arvesse välisasjade komisjoni soovitust (A6-0041/2005); |
|
1. |
annab oma nõusoleku protokolli sõlmimiseks; |
|
2. |
teeb oma presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Egiptuse Araabia Vabariigi valitsustele ning parlamentidele. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0037
Ühenduse tolliseadustik ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmise küsimuses, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (12060/2/2004 - C6-0211/2004 - 2003/0167(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (12060/2/2004 - C6-0211/2004); |
|
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2003)0452) (2) küsimuses; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
|
— |
võttes arvesse oma kodukorra artiklit 67; |
|
— |
võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni soovitust teiseks lugemiseks (A6-0021/2005); |
|
1. |
kiidab ühise seisukoha heaks; |
|
2. |
nendib, et õigusakt on vastu võetud vastavalt ühisele seisukohale; |
|
3. |
teeb oma presidendile ülesandeks allkirjastada õigusakt koos nõukogu eesistujaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1; |
|
4. |
teeb parlamendi peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kontrollimist, et menetluse käigust on täpselt kinni peetud, ja kokkuleppel nõukogu peasekretäriga korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
|
5. |
teeb oma presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) Vastuvõetud tekstid 20.4.2004, P5_TA(2004)0281.
(2) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0038
Ettevõtetes läbiviidava kutseõppega seotud statistika ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ettevõtetes läbiviidava kutseõppega seotud statistika kohta (KOM(2004)0095 - C5-0083/2004 - 2004/0041(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0095) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 285 lõiget 1, vastavalt millele komisjon esitas parlamendile ettepaneku (C5-0083/2004); |
|
— |
võttes arvesse oma kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A6-0033/2005); |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil ettepanek uuesti parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või teise tekstiga asendada; |
|
3. |
teeb oma presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2004)0041
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. veebruaril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2005 ettevõtetes läbiviidava kutseõppega seotud statistika kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut (1),
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (2),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)
ning arvestades järgmist:
|
1) |
2000. a märtsis toimunud Lissaboni Euroopa Ülemkogul seadis Euroopa Liit strateegilise eesmärgi saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks ühiskonnaks, mis tagab säästva majanduskasvu, loob uusi ja paremaid töökohti ja suurendab sotsiaalset ühtekuuluvust. |
|
(2) |
Euroopale on oluline kodanike konkurentsi- ja kohanemisvõime ning mobiilsus, et saavutada maailma kõige konkurentsivõimelisema ja dünaamilisema teadmistepõhise ühiskonna eesmärk. |
|
(3) |
Elukestev õpe on võtmeelement kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelise tööjõu arendamisel ja edendamisel. |
|
(4) |
Nõukogu 5. mai 2003. aasta lõppjäreldustega Euroopa keskmise jõudluse referentsväärtuste kohta hariduse ja koolituse vallas (etalonid) (4) võeti vastu järgmine etalon: “Seetõttu peaks 2010. aastaks Euroopa Liidus osalus elukestvas õppes olema keskmiselt vähemalt 12,5% täiskasvanud tööealisest elanikkonnast (25-64 aastased)”. |
|
(5) |
Lissaboni Euroopa Ülemkogu kinnitas elukestva õppe Euroopa sotsiaalmudeli põhiosaks. |
|
(6) |
Nõukogu 22. juuli 2003. a otsus 2003/578/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitikate suuniste kohta (5), mis kinnitas Euroopa uue tööhõivestrateegia, seab eesmärgiks aidata paremini kaasa Lissaboni strateegiale ning elukestva õppe sidusate ja laiaulatuslike strateegiate rakendamisele. |
|
(7) |
Käesoleva määruse kohaldamisel peaks arvesse võtma “tööturul ebasoodsamas olukorras olevate isikute” mõistet, mis on toodud liikmesriikide tööhõivepoliitikaid käsitlevates suunistes. |
|
(8) |
Erilist tähelepanu tuleks pöörata töökohal ja tööajal läbiviidavale koolitusele, kuna mõlemad on elukestva õppe väga tähtsad osad. |
|
(9) |
Võrreldav statistiline teave ühenduse tasandil, pidades eriti silmas ettevõtluskoolitust, on oluline osa elukestva õppe strateegiate arengus ning nende rakendamise alaste edasiminekute jälgimises. |
|
(10) |
Ühenduse eristatistika koostamine on sätestatud nõukogu 17. veebruari 1997. a määruses (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta (6). |
|
(11) |
Statistiliselt konfidentsiaalsete andmete edastamine on sätestatud määrusega (EÜ) nr 322/97 ja nõukogu 11. juuni 1990. aasta määrusega (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 statistiliselt konfidentsiaalsete andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta (7). |
|
(12) |
Komisjoni 17. mai 2002. a määrus (EÜ) nr 831/2002, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil (8), kehtestab tingimused, mille alusel võib lubada juurdepääsu ühenduse ametiasutusele edastatud konfidentsiaalsetele andmetele. |
|
(13) |
Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühtlustatud andmete saamist võimaldavate ühiste statistikanormide loomist ei saa tõhusalt saavutada liikmesriikide poolt ja on seetõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta vastu meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud lähimuspõhimõttele. Vastavalt tolles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele, ei lähe käesolev määrus selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
|
(14) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (9). Need meetmed peaksid arvestama liikmesriikide olemasolevate võimalustega andmete kogumisel ja töötlemisel . |
|
(15) |
Statistikaprogrammi komiteega konsulteeriti vastavalt nõukogu 19. juuni 1989. a otsuse 89/382/EMÜ, Euratom, millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee (10), artiklile 3. |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE
Artikkel 1
Objekt
Käesolev määrus sätestab ühise raamistiku ettevõtetes läbiviidava kutseõppega seotud ühenduse statistika koostamiseks.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses on kasutatud järgmisi mõisteid:
|
(a) |
“ettevõte”: ettevõte nagu on määratletud nõukogu 15. märtsi 1993. a määruses (EMÜ) nr 696/93 statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks (11); |
|
(b) |
“NACE Rev. 1”: Euroopa ühenduse majandustegevuse üldine tööstuslik liigitus vastavalt nõukogu 9. oktoobri 1990. a määrusele (EMÜ) nr 3037/90 Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (12). |
Artikkel 3
Kogutavad andmed
1. Liikmesriigid koguvad andmeid ettevõtetes läbiviidava täiendkutseõppega seotud ühenduse statistika kogumiseks analüüsi eesmärgil järgnevates valdkondades:
|
a) |
ettevõtete täiendõppe poliitika ja täiendõppe strateegia oma töötajate pädevuste arendamiseks; |
|
b) |
ettevõttes läbiviidava täiendkutseõppe juhtimine, korraldamine ja selle erinevad liigid; |
|
c) |
sotsiaalpartnerite roll töökohal igakülgse täiendkutseõppe tagamisel; |
|
d) |
juurdepääs täiendkutseõppele, selle maht ja sisu, eriti seoses majandustegevuse ja ettevõtte suurusega; |
|
e) |
ettevõtte täiendkutseõppe erimeetmed töötajate IST alaste oskuste parandamiseks; |
|
f) |
väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete töötajate võimalused juurdepääsul täiendkutseõppele ja uute oskuste omandamisele, ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkreetsed vajadused täiendkutseõppe pakkumiseks; |
|
g) |
riiklike meetmete mõju ettevõtetes läbiviidavale täiendkutseõppele; |
|
h) |
võrdsed võimalused juurdepääsuks ettevõtetes läbiviidavale täiendkutseõppele kõikidele töötajatele, pidades eriliselt silmas nende sugu ja vanust ; |
|
i) |
täiendkutseõppe erimeetmed tööturul ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; |
|
j) |
erinevat tüüpi töölepingute puhul kohaldatavad kutseõppemeetmed; |
|
k) |
täiendkutseõppe kulud: täiendkutseõppe rahastamise tasemed ja rahastamise allikad ning stiimulid; |
|
l) |
ettevõtete täiendkutseõppe alaste meetmete hindamise ja jälgimise menetlused . |
2. Liikmesriigid peavad koguma konkreetseid andmeid seoses esialgse ettevõtetes läbiviidava kutseõppega:
|
a) |
esialgses kutseõppes osalejad; |
|
b) |
esialgse kutseõppe üldkulud. |
Artikkel 4
Ulatus
Kutseõpet käsitlev statistika hõlmab vähemalt kogu majandustegevust, mis on määratletud NACE Rev.1 jagudes C kuni K ja O.
Artikkel 5
Statistilised üksused
Andmete kogumisel on statistiliseks üksuseks artiklis 4 viidatud majandustegevusega seotud ettevõtted, kus on vähemalt 10 töötajat.
Võttes arvesse ettevõtete erinevat jaotumist suuruse järgi eri riikides ning poliitikavajaduste arengut, võivad liikmesriigid statistilise üksuse määratlust oma riigis laiendada. Samuti võib komisjon otsustada seda määratlust laiendada kooskõlas artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetlusega, kui seeläbi tõuseks oluliselt uurimistulemuste representatiivsus ja kvaliteet asjaomastes liikmesriikides.
Artikkel 6
Andmete allikad
1. Liikmesriigid koguvad nõutavad andmed ettevõttes uuringut teostades või uuringut ja teisi allikaid kombineerides, rakendades vastajate koormuse vähendamise põhimõtet ja haldustoimingute lihtsustamist.
2. Liikmesriigid kehtestavad ettevõtetele uuringus osalemise korra .
3. Uuringus kutsutakse ettevõtteid üles esitama ettenähtud tähtajaks õiged ja täielikud andmed.
4. Teisi allikaid, kaasa arvatud haldusandmeid, võib kasutada kogutavate andmete täiendamiseks, kui need allikad on asja- ja ajakohased.
Artikkel 7
Uuringu tunnused
1. Uuring tuleb läbi viia valikuuringuna.
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et edastatud andmed kajastavad ettenähtud statistikaüksuste üldkogumi struktuuri. Uuring tuleb läbi viia nii, et ühenduse tasandil oleks tulemusi võimalik liigitada vähemalt järgnevatesse kategooriatesse:
|
a) |
majandustegevus vastavalt NACE Rev.1; |
|
b) |
ettevõtte suurus. |
3. Valimivõtu ja täpsuse nõuded, nende nõuete täitmiseks vajalikud valimimahud ning NACE ja mahukategooriate tingimused, mille kohaselt saab tulemusi liigitada, määratletakse vastavalt artikli 14 lõikes 2 nimetatud menetlusele.
Artikkel 8
Uuringu lähenemisviis
1. Vastajate koormuse vähendamiseks võimaldab uuringu läbiviimine andmekogumist kohaldada vastavalt:
|
a) |
koolitustegevusega seotud ja mitteseotud ettevõttetele; |
|
b) |
koolituse erinevatele vormidele. |
2. Koolitustegevusega seotud ja mitteseotud ettevõtete andmete kogumise ja koolituse erinevad vormid määratakse kindlaks vastavalt artikli 14 lõikes 2 nimetatud menetlusele.
Artikkel 9
Kvaliteedikontroll ja aruandlus
1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada esitatud andmete kvaliteet.
2. Hiljemalt 21 kuud pärast vaatlusperioodi lõppemist edastavad liikmesriigid komisjonile (Eurostat) aruande nõutava informatsiooni ja andmetega, et määrata kindlaks esitatud andmete kvaliteet. Nad täpsustavad metodoloogiliste nõuete võimalikke rikkumisi.
3. Komisjon (Eurostat) hindab esitatud andmete kvaliteeti artiklis 2 näidatud aruannete alusel, pidades eriti silmas, et oleks tagatud liikmesriikide vaheline andmete võrreldavus.
4. Andmete kvaliteedinõuded, mida kogutakse ja edastatakse ettevõtetes läbiviidava kutseõppega seotud ühenduse statistika tarbeks, liikmesriikide esitatavate kvaliteediaruannete vormi ja andmete kvaliteedi hindamiseks või parandamiseks vajalikud meetmed kehtestatakse vastavalt artikli 14 lõikes 2 nimetatud menetlusele.
Artikkel 10
Vaatlusperiood ja perioodilisus
1. Andmete kogumiseks ette nähtud vaatlusperiood on üks kalendriaasta.
2. Andmete kogumiseks ette nähtud esimese vaatlusaasta määrab komisjon vastavalt artikli 14 lõikes 2 nimetatud menetlusele.
3. Liikmesriigid koguvad andmeid iga viie aasta järel.
Artikkel 11
Andmete edastamine
1. Liikmesriigid ja komisjon edendavad vastavalt oma pädevusele tingimusi elektroonilise andmete kogumise, elektroonilise andmete edastamise ja automaatse andmetöötluse laialdasemaks kasutamiseks.
2. Liikmesriigid edastavad ettevõtete andmed komisjonile (Eurostat) vastavalt ühenduse olemasoleva konfidentsiaalsete andmete edastamise sätetega, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 322/97 ja määrusega (Euratom, EMÜ) nr 1588/90. Liikmesriigid tagavad, et edastatud andmed ei võimalda asjaomaste statistiliste üksuste otsest identifitseerimist.
3. Liikmesriigid edastavad andmed elektroonilisel kujul vastavalt asjakohasele tehnilisele vormile ja andmevahetusstandardile, mis võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 nimetatud menetlusele.
4. Liikmesriigid edastavad õiged ja täielikud andmed 18 kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu.
Artikkel 12
Rakendamise aruanne
1. Viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja pärast statistikaprogrammi komiteega konsulteerimist, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Eriti peab aruanne:
|
a) |
andma hinnangu ühenduse, liikmesriikide ja statistika kasutajate jaoks lisanduva kasu saamise kohta võrrelduna vastajate koormusega; |
|
b) |
piiritlema valdkonnad, kus on arenguruumi ja määratlema vajalikud muudatused lähtuvalt saavutatud tulemustest. |
2. Pärast rakendamise aruande saamist võib komisjon teha ettepaneku meetmeteks käesoleva määruse rakendamise parandamiseks.
Artikkel 13
Rakendusmeetmed
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas meetmed andmete kogumise, edastamise ja töötlemise majandusliku ja tehnilise arenguga arvestamiseks, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 nimetatud menetlusele.
Artikkel 14
Komitee
1. Komisjoni abistab statistikaprogrammi komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
Artikkel 15
Rahastamine
1. Esimesel vaatlusaastal, mil koostatakse käesoleva määrusega ette nähtud ühenduse statistika, toetab komisjon liikmesriike rahaliselt, et aidata katta nende andmete kogumise, töötlemise ja edastamise kulusid.
2. Rahalise toetuse suurus määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus. Eelarvepädev institutsioon määrab saadavad assigneeringud.
3. Käesoleva määruse rakendamisel võib komisjon kasutada eksperte ja tehnilise abi organisatsioone, kelle rahastamise võib ette näha käesoleva määruse üldise rahastamise raames. Komisjon võib korraldada seminare, kollokviume või muid ekspertide kohtumisi, mis võivad hõlbustada käesoleva määruse rakendamist, ja võtta asjakohaseid teavitamise, avaldamise ja levitamisega seotud meetmeid.
Artikkel 16
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C [...], [...], lk [...].
(2) ELT C [...], [...], lk [...].
(3) Euroopa Parlamendi 23. veebruari 2005. aasta seisukoht.
(4) ELT C 134, 7.6.2003, lk 3.
(5) ELT L 197, 5.8.2003, lk 13.
(6) EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(7) EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(8) EÜT L 133, 18.5.2002, lk 7.
(9) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(10) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.
(11) EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(12) EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
P6_TA(2005)0039
Meremeeste isikut tõendavad dokumendid *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta nõukogu otsuse vastuvõtmiseks, millega volitatakse liikmesriike Euroopa Ühenduse huvides ratifitseerima Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni meremeeste isikut tõendavate dokumentide kohta (konventsioon nr 185) (KOM(2004)0530 - C6-0167/2004 - 2004/0180(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse ettepanekut nõukogu otsuse vastuvõtmiseks (KOM(2004)0530) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 62 punkti 2 alapunkte b ja i ning artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris parlamendiga (C6-0167/2004); |
|
— |
võttes arvesse oma kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7; |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0037/2005); |
|
1. |
kiidab nõukogu otsuse ettepaneku heaks; |
|
2. |
teeb oma presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0040
Laevade põhjustatud merereostus ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi vastuvõtmiseks, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (11964/3/2004 - C6-0157/2004 - 2003/0037(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (11964/3/2004 - C6-0157/2004); |
|
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2003)0092) (2) küsimuses; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
|
— |
võttes arvesse oma kodukorra artiklit 62; |
|
— |
võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teiseks lugemiseks (A6-0015/2005); |
|
1. |
kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks; |
|
2. |
teeb oma presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, 13.1.2004, P5_TA(2004)0009.
(2) ELTs seni avaldamata.
P6_TC2-COD(2003)0037
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 23. veebruaril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/.../EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse regioonide komitee arvamust (2),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Ühenduse meresõiduohutuse poliitika eesmärk on saavutada kõrge ohutuse ja keskkonnakaitse tase ning see põhineb arusaamisel, et kaupade mereveoga tegelevatel kõikidel osapooltel on kohustus tagada ühenduse vetes kasutatavate laevade vastavus kehtivatele eeskirjadele ja standarditele. |
|
(2) |
Kõigis liikmesriikides põhinevad olulised standardid saasteainete laevadelt merreheitmise kohta MARPOL 73/78 konventsioonil; siiski väga paljud ühenduse vetes liiklevad laevad eiravad neid eeskirju iga päev ilma parandusmeetmeid võtmata. |
|
(3) |
MARPOL 73/78 rakendamisel esineb liikmesriigiti erinevusi ja seega on vaja seda ühenduse tasandil ühtlustada; eelkõige esineb liikmesriikides märkimisväärseid erinevusi karistuste määramisel saasteainete laevadelt merreheitmise korral. |
|
(4) |
Hoiatavat laadi meetmed moodustavad ühenduse meresõiduohutuspoliitika lahutamatu osa, kuna need tagavad seose iga saastavaid kaupu meritsi vedava osapoole vastutuse ja talle määratavate võimalike karistuste vahel; tõhusa keskkonnakaitse saavutamiseks on vaja tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi. |
|
(5) |
Selleks on oluline sobivate õigusaktide abil ühtlustada olemasolevad õigusnormid, eelkõige kõnealuse rikkumise täpse määratluse, erandjuhtumite ja karistuste miinimumeeskirjade ning vastutuse ja jurisdiktsiooni kohta. |
|
(6) |
Käesolevat direktiivi täiendab üksikasjalik eeskiri, mis käsitleb kriminaalkuritegusid, sanktsioone ja muid sätteid, mis sisalduvad nõukogu ... raamotsuses 2005/.../JSK [millega tugevdatakse kriminaalõiguse raamistikku laevade põhjustatud reostuse vastaste õigusaktide jõustamisel]. |
|
(7) |
Naftareostusest ja teiste ohtlike või kahjulike ainete põhjustatud reostusest tuleneva tsiviilvastutuse ja kahjude hüvitamise rahvusvaheline kord ei paku piisavat hoiatavat mõju, et ohtliku lasti mereveoga seotud osapooled hoiduksid tegutsemast nõuetele mittevastavate tavade kohaselt; nõutavat hoiatavat mõju on võimalik saavutada üksnes karistuste kehtestamisega, mida kohaldatakse kõigi isikute suhtes, kes põhjustavad merereostust või aitavad sellele kaasa; karistusi ei peaks kohaldama mitte ainult reederi või laeva kapteni, vaid ka lasti omaniku, klassifikatsiooniühingu ja teiste seotud isikute suhtes. |
|
(8) |
Saasteainete merreheitmist laevadelt tuleks käsitleda rikkumisena, kui see on toime pandud tahtlikult või kergemeelsuse või tõsise hooletuse tõttu. Käesolevat direktiivi täiendava raamotsuse 2005/.../JSK ja selles määratletud tingimuste alusel käsitletakse neid rikkumisi kriminaalkuritegudena. |
|
(9) |
Karistused saasteainete laevadelt merreheitmise eest ei ole seotud asjassepuutuvate osapoolte tsiviilvastutusega ja seega ei kohaldata nende suhtes tsiviilvastutuse piiramist või suunamist käsitlevaid eeskirju, samuti ei piira need kahju tõhusat hüvitamist reostusjuhtumite ohvritele. |
|
(10) |
On vaja edasist tõhusat koostööd liikmesriikide vahel, et tagada saasteainete laevadelt merreheitmise õigeaegne avastamine ning õiguserikkujate kindlakstegemine. Sel põhjusel on Euroopa Meresõiduohutuse Ametil keskne roll liikmesriikidega koostöö tegemisel, et arendada välja tehnilised lahendused ja pakkuda tehnilist abi käesoleva direktiivi rakendamisel ning et aidata komisjoni temale määratud ülesannete täitmisel käesoleva direktiivi tõhusaks rakendamiseks. |
|
(11) |
Merereostuse tõhusamaks ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks peaks looma tingimused sünergia tekkimiseks täitevasutuste (nagu riiklikud rannavalveteenistused) vahel. Selleks peaks komisjon läbi viima teostatavusuuringu saastamise vältimise ja sellele reageerimise eest vastutava Euroopa rannavalve loomise kohta, tuues selgelt välja kulud ja tulud. Uuringule peaks vajadusel järgnema ettepanek Euroopa rannavalve loomiseks. |
|
(12) |
Kui on olemas selged ja objektiivsed tõendid merreheitmise kohta, mis põhjustab suurt kahju või suure kahju tekkimise ohu, peaksid liikmesriigid edastama asja oma pädevatele asutustele 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikliga 220 kooskõlas oleva menetluse algatamiseks. |
|
(13) |
Direktiivi 2000/59/EÜ (4) rakendamine on koos käesoleva direktiiviga laevade põhjustatud reostuse ennetamiseks võetavate meetmete peamine teostusvahend. |
|
(14) |
Käesolev direktiiv on kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsus- ja proportsionaalsuspõhimõttega. Laevade põhjustatud reostuse rahvusvaheliste standardite inkorporeerimine ühenduse õigusesse ja karistuste, mille hulka võivad kuuluda kriminaal- või halduskaristused, kehtestamine nende sätete rikkumise eest on vajalik meede kõrge ohutuse ja keskkonnakaitse taseme saavutamiseks meretranspordi valdkonnas. Ühendus saab kõnealust eesmärki tulemuslikult saavutada ainult ühtlustatud eeskirjade rakendamise abil. Käesolev direktiiv esitab vaid miinimumnõuded ega reguleeri rohkem, kui on vaja nimetatud eesmärgi saavutamiseks. See ei takista liikmesriikidel võtta rangemaid meetmeid laevade põhjustatud merereostuse vastu kooskõlas rahvusvahelise õigusega. |
|
(15) |
Käesolev direktiiv järgib täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartat; kõikidele isikutele, keda kahtlustatakse rikkumise toimepanekus, peab olema tagatud õiglane ja erapooletu ülekuulamine ning sanktsioonid peavad olema proportsionaalsed, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Eesmärk
1. Käesoleva direktiivi eesmärk on laevade põhjustatatud reostust reguleerivate rahvusvaheliste standardite sisseviimine ühenduse õigustikku ja kohaste karistuste tagamine jäätmete eest vastutavate isikute suhtes, nagu on viidatud artiklis 8, et parandada meresõiduohutust ja tõhustada merekeskkonna kaitset laevade põhjustatud reostuse eest.
2. Käesolev direktiiv ei takista liikmesriikidel võtta rangemaid meetmeid laevade põhjustatud merereostuse vastu kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1. |
MARPOL 73/78 - 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta ja konventsiooni ajakohastatud 1978. aasta protokoll; |
|
2. |
saasteained - MARPOLi 73/78 I lisaga (nafta) ja II lisaga (mahtlastina veetavad ohtlikud vedelkemikaalid) hõlmatud ained; |
|
3. |
merreheitmine - MARPOL 73/78 artiklis 2 osutatud mis tahes põhjusel toimuv igasugune ainete merrelaskmine laevalt; |
|
4. |
laev - mis tahes liiki merelaev, olenemata lipuriigist, mida kasutatakse merekeskkonnas, sealhulgas tiiburlaevad, õhkpadjal transpordivahendid, allveelaevad ja hõljukid. |
Artikkel 3
Reguleerimisala
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse rahvusvahelise õiguse kohaselt saasteainete merreheitmise suhtes:
|
a) |
liikmesriigi sisevetes, sealhulgas sadamates, niivõrd kui Marpol on kohaldatav; |
|
b) |
liikmesriigi territoriaalmeres; |
|
c) |
rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavates väinades, mille osas kehtib transiidirežiim vastavalt ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni III osa 2. jaole, liikmesriigi poolt selliste väinade üle teostatava jurisdiktsiooni ulatuses; |
|
d) |
liikmesriigi rahvusvahelise õiguse alusel kindlaks määratud majandusvööndis või võrdväärses vööndis; ja |
|
e) |
avamerel. |
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse laevadelt, olenemata lipuriigist, pärinevate saasteainete merreheitmise suhtes, välja arvatud sõjalaevad, mereväe abilaevad või muud laevad, mille omanik või haldaja on riik ning mida kasutatakse ainult mitteärilistel riiklikel eesmärkidel.
Artikkel 4
Rikkumised
Liikmesriigid tagavad, et laevadelt pärinevate saasteainete merre heitmist artikli 3 lõikes 1 osutatud aladel käsitletakse rikkumisena, kui see toimub tahtlikult või kergemeelsuse või tõsise hooletuse tõttu. Käesolevat direktiivi täiendava raamotsuse 2005/.../JSK ja selles määratletud tingimuste alusel käsitletakse neid rikkumisi kriminaalkuritegudena.
Artikkel 5
Erandid
1. Saasteainete merre heitmist artikli 3 lõikes 1 osutatud aladel ei käsitleta rikkumisena, kui see vastab MARPOL 73/78 I lisa 9. ja 10. reegli ning 11. reegli punktides a või c ning II lisa 5. reegli ning 6. reegli punktides a või c sätestatud tingimustele.
2. Saasteainete merre heitmist artikli 3 lõike 1 punktides c, d ja e osutatud aladel ei käsitleta reederi, kapteni ega kapteni vastutusel tegutseva laevapere poolse rikkumisena, kui see vastab MARPOL 73/78 I lisa 11. reegli punktis b või II lisa 6. reegli punktis b sätestatud tingimustele.
Artikkel 6
Liikmesriigi sadamas olevate laevade suhtes kohaldatavad nõuete täitmise tagamise meetmed
1. Kui eiramiste või saadud informatsiooni põhjal võib kahtlustada, et vabatahtlikult liikmesriigi sadamas või avamereterminalis viibiv laev on saasteaineid merre heitnud või heitmas artikli 3 lõikes 1 osutatud aladel, tagab nimetatud liikmesriik, et kooskõlas siseriiklike õigusaktidega viiakse läbi asjakohane kontroll, võttes arvesse Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) vastu võetud vastavaid suuniseid.
2. Kui lõikes 1 nimetatud kontrolli käigus selguvad asjaolud, mis osutavad rikkumisele artikli 4 tähenduses, teavitatakse sellest asjaomase liikmesriigi ja lipuriigi pädevaid ametiasutusi.
Artikkel 7
Läbisõitvate laevade suhtes rannikuäärsete riikide võetavad meetmed nõuete täitmise tagamiseks
1. Kui saasteainete arvatav merreheitmine toimub artikli 3 lõike 1 punktides b, c, d või e osutatud aladel ning merreheitmises kahtlustatav laev ei külasta sellise liikmesriigi sadamat, kes omab teavet arvatava merreheitmise kohta, kohaldatakse järgmist:
|
a) |
kui järgmine külastatav sadam on teise liikmesriigi sadam, teeb asjaomane liikmesriik tihedat koostööd artikli 6 lõikes 1 osutatud kontrolli teostamisel ja asjakohaste meetmete üle otsustamisel mis tahes sellise merreheitmise suhtes; |
|
b) |
kui järgmine külastatav sadam on ühendusevälise riigi sadam, võtab liikmesriik kõik vajalikud meetmed, et tagada järgmise külastatava sadama teavitamine arvatavast merreheitmisest, ning taotleb, et selle sadama riik võtaks asjakohased meetmed sellise merreheitmise suhtes. |
2. Kui on olemas selged ja objektiivsed tõendid, et laev, mis sõidab artikli 3 lõike 1 punktides b või d osutatud aladel, on artikli 3 lõike 1 punktis d osutatud alal toime pannud rikkumise, mis põhjustab ulatuslikku kahju või ulatusliku kahju tekkimise ohu asjaomaste liikmesriikide rannikualadele või seotud huvidele või artikkel 3 lõike 1 punktides b või d osutatud alade ressurssidele, esitab nimetatud liikmesriik, kui tõendid toetavad arvatava rikkumise toimepanemist, ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni XII osa 7. jao alusel asja arutamiseks oma riigi pädevale ametiasutusele, eesmärgiga algatada menetlus, sealhulgas laeva kinnipidamine, vastavalt siseriiklikule õigusele.
3. Igal juhul tuleb teavitada lipuriigi ametiasutusi.
Artikkel 8
Karistused
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste, mille hulka võivad kuuluda ka kriminaal- või halduskaristused, kehtestamine rikkumiste puhul artikli 4 tähenduses.
2. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada lõikes 1 osutatud karistuste kohaldamine kõikide isikute suhtes, kes tunnistatakse vastutavaks rikkumise eest artikli 4 tähenduses.
Artikkel 9
Rahvusvahelise õiguse järgimine
Liikmesriigid kohaldavad käesoleva direktiivi sätteid ilma välisriigi laevade vormilise või sisulise diskrimineerimiseta ja kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni XII osa 7. jaoga, ning nad teavitavad koheselt laeva lipuriiki ja teisi asjaomaseid riike käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmetest.
Artikkel 10
Täiendavad meetmed
1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel teevad liikmesriigid ja komisjon koostööd, vajadusel tihedas koostöös Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga ning võtavad arvesse otsusega nr 2850/2000/EÜ (5) sätestatud juhuslikule või tahtlikule merereostusele reageerimise tegevuskava, ja vajadusel direktiivi 2000/59/EÜ rakendamist, et:
|
a) |
arendada välja käesoleva direktiivi tõhusaks rakendamiseks vajalikud infosüsteemid; |
|
b) |
kehtestada ühtsed tavad ja suunised olemasolevate rahvusvahelisel tasandil eksisteerivate tavade ja suuniste alusel, eelkõige:
|
2. Vastavalt määruses (EÜ) nr 1406/2002 (6) määratletud ülesannetele on Euroopa Meresõiduohutuse Amet kohustatud:
|
a) |
tegema liikmesriikidega koostööd tehniliste lahenduste arendamisel ja tehnilise abi pakkumisel käesoleva direktiivi rakendamiseks (tegevused nagu merreheitmise kindlakstegemine satelliitseire ja järelevalve abil); |
|
b) |
kooskõlas määruse (EÜ) nr 1406/2002 artikliga 3 abistama komisjoni käesoleva direktiivi rakendamisel, sh vajadusel visiitidega liikmesriikidesse. |
Artikkel 11
Teostatavusuuring
Merereostuse tõhusamaks ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks peaks looma tingimused sünergia tekkimiseks täitevasutuste (nagu riiklikud rannavalveteenistused) vahel. Selleks peaks komisjon enne 2006. aasta lõppu Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitama teostatavusuuringu mere saastamise vältimise ja sellele reageerimise eest vastutava Euroopa rannavalve loomise kohta, tuues selgelt välja kulud ja tulud.
Artikkel 12
Aruandlus
Iga kolme aasta järel saadavad liikmesriigid komisjonile aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta pädevate ametiasutuste poolt. Nende aruannete põhjal esitab komisjon ühenduse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Antud aruandes hindab komisjon muu hulgas ka käesoleva direktiivi ülevaatamise või selle reguleerimisala laiendamise vajadust. Lisaks kirjeldatakse aruandes liikmesriikide asjakohase kohtupraktika arengut ning kaalutakse võimalust luua asjakohase pretsedendiõiguse alane üldkasutatav andmebaas.
Artikkel 13
Komitee
1. Komisjoni abistab laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2099/2002 (7) artikliga 3.
2. Komisjon teavitab komiteed, mis asutati otsusega nr 2850/2000/EÜ, regulaarselt kõigist ettepandud meetmetest ja teistest asjakohastest tegevustest, mis käsitlevad merereostusele reageerimist.
Artikkel 14
Muutmise kord
Artiklis 2 punktis 1 nimetatud MARPOL 73/78 muudatused võib käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikli 5 alusel.
Artikkel 15
Rakendamine
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ... (8) ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 16
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 17
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 220, 16.9.2003, lk 72.
(2) ELT C ...
(3) Euroopa Parlamendi 13. jaanuari 2004. aasta seisukoht (ELT C 92 E, 21.4.2004, lk 77), nõukogu 7. oktoobri 2004. aasta ühine seisukoht (ELT C 25 E, 1.2.2005, lk 29), Euroopa Parlamendi 23. veebruari 2005. aasta seisukoht.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81). Direktiivi on muudetud direktiiviga 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2000 otsus nr 2850/2000/EÜ, millega luuakse ühenduse koostööraamistik juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 1). Otsust on muudetud otsusega nr 787/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 12).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).
(7) EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 415/2004 (ELT L 68, 6.3.2004, lk 10).
(8) 18 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
LISA
Kokkuvõte MARPOL 73/78 heitmete alastest reeglitest, mis käsitlevad nafta ja ohtlike vedelkemikaalide merreheitmist artikli 2 lõike 2 kohaselt
I osa: Nafta (MARPOL 73/78, I lisa)
MARPOL 73/78 I lisa mõistes tähendab “nafta” naftat mis tahes kujul, sealhulgas toornafta, küttenafta, sete, naftajäätmed ja rafineeritud naftasaadused (v.a naftakeemiatooted, mida reguleeritakse MARPOL 73/78 II lisa sätetega) ning “naftane segu” tähendab mis tahes naftasisaldusega segu.
Väljavõtted MARPOL 73/78 I lisa vastavatest sätetest:
9. reegel: Nafta merreheitmise kontrollimine
|
1) |
Käesoleva lisa 10. ja 11. reegli ning käesoleva reegli lõike 2 kohaselt on keelatud nafta või naftaste segude merreheitmine laevadelt, mille suhtes käesolevat lisa kohaldatakse, välja arvatud juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
|
2) |
Kui väiksema kui 400-tonnise kogumahutavusega laev, v.a naftatanker, asub väljaspool eripiirkonda, tagab [lipuriigi] administratsioon, et laev on, niivõrd kui see on otstarbekas ja mõistlik, varustatud seadmetega, mis tagavad naftajääkide pardal hoidmise ja nende andmise vastuvõtuseadmetesse või merreheitmise kooskõlas käesoleva reegli lõike 1 punktis b toodud nõuetega. [...] |
|
3) |
Käesoleva reegli lõike 1 sätteid ei kohaldata puhta või eraldatud ballasti suhtes või töötlemata naftasegude suhtes, mille lahjendamata koostises ei ületa nafta sisaldus 15 miljondikosa ning mis ei pärine lastipumbaruumi pilssidest ja ei ole segunenud naftalasti jääkidega. |
|
4) |
Mis tahes heide ei tohi sisaldada kemikaale ega teisi aineid, mille kogus või kontsentratsioon on merekeskkonnale ohtlik, ega kemikaale ja teisi aineid, mida kasutatakse käesolevas reeglis nimetatud merreheitmise tingimustest möödahiilimiseks. |
|
5) |
Naftajäägid, mida ei tohi merre heita vastavalt käesoleva reegli lõigetele 1, 2 ja 4, tuleb hoida pardal või anda ära vastuvõtuseadmetesse. [...] |
10. reegel: Meetodid eripiirkondades tegutsevate laevade põhjustatud naftareostuse vältimiseks
|
1) |
Käesoleva lisa mõistes on eripiirkondadeks Vahemere piirkond, Läänemere piirkond, Musta mere piirkond, Punase mere piirkond, “lahtede piirkond”, Adeni lahe piirkond, Antarktika piirkond ja Euroopa vete loodepiirkond, [nagu määratletakse ja täpsustatakse hiljem] |
|
2) |
Kui käesoleva lisa 11. reeglis ei ole sätestatud teisiti:
|
|
3) |
|
|
4) |
|
|
5) |
Käesolevas reeglis sätestatu ei takista reisil olevat laeva, kui ainult osa reisist toimub eripiirkonnas, heitmast heitvett merre väljaspool eripiirkonda vastavalt käesoleva lisa 9. reeglile. [...] |
11. reegel: Erandid
Käesoleva lisa 9. ja 10. reeglit ei kohaldata:
|
a) |
nafta ja naftase segu merreheitmise suhtes, mis on vajalik laeva ohutuse tagamiseks või inimeste elu päästmiseks merel; või |
|
b) |
nafta ja naftase segu merreheitmise suhtes, mis on põhjustatud laeva või selle seadmete vigastusest:
|
|
c) |
kui [lipuriigi] administratsiooni poolt heaks kiidetud naftat sisaldavate ainete merreheitmine toimub eesmärgiga võidelda teatavate reostusjuhtumitega, et vähendada merereostusest tulenevat kahju. Igasugune selline merreheitmine toimub selle riigi valitsuse heakskiidul, kelle jurisdiktsioonis sellist merreheitmist teostada soovitakse. |
II osa. Ohtlikud vedelkemikaalid (MARPOL 73/78 II lisa)
Väljavõtted MARPOL 73/78 II lisa vastavatest sätetest:
3. reegel: Ohtlike vedelkemikaalide kategoriseerimine ja loetelu
|
1) |
Käesoleva lisa reeglite mõistes jagatakse ohtlikud vedelkemikaalid järgnevasse nelja kategooriasse:
|
[...]
[Ainete kategoriseerimise edasised suunised, sealhulgas kategoriseeritud ainete loetelu on toodud MARPOL 73/78 II lisa 3. reegli lõigetes 2-4 ja 4. reeglis ning lisades]
[...]
5. reegel: Ohtlike vedelkemikaalide merreheitmine
A-, B- ja C-kategooria ainete merreheitmine väljaspool eripiirkondi ning D-kategooria ainete merreheitmine kõigis piirkondades
Kui käesoleva lisa 6. reeglis [...] ei ole sätestatud teisiti:
|
1) |
Käesoleva lisa 3. reegli lõike 1 punktis a määratletud A-kategooria ainete või ajutiselt nende hulka liigitatud ainete või selliseid aineid sisaldava ballastivee, mahuti pesuvee või muude jääkide või segude merreheitmine on keelatud. Kui selliseid aineid või segusid sisaldavaid mahuteid on vaja pesta, tuleb selle tulemusena tekkivad jäägid anda jääkide vastuvõtuseadmetesse kuni aine sisaldus vastuvõtuseadmesse antavas heitvees on 0,1% või alla selle kaalust ning kuni mahuti on tühi, välja arvatud kollase ja valge fosfori puhul, mille korral peab jääkide kontsentratsioon olema 0,01% kaalust. Pärast seda mahutisse lisatud vett võib merre heita, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
|
2) |
Käesoleva lisa 3. reegli lõike 1 punktis b määratletud B-kategooria ainete või ajutiselt nende hulka liigitatud ainete või selliseid aineid sisaldava ballastivee, mahuti pesuvee või muude jääkide või segude merreheitmine on keelatud, kui ei ole täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
|
|
3) |
Käesoleva lisa 3. reegli lõike 1 punktis c määratletud C-kategooria ainete või ajutiselt nende hulka liigitatud ainete või selliseid aineid sisaldava ballastivee, mahuti pesuvee või muude jääkide või segude merreheitmine on keelatud, kui ei ole täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
|
|
4) |
Käesoleva lisa 3. reegli lõike 1 punktis d määratletud D-kategooria ainete või ajutiselt nende hulka liigitatud ainete või selliseid aineid sisaldava ballastivee, mahuti pesuvee või muude jääkide või segude merreheitmine on keelatud, kui ei ole täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
|
|
5) |
Lastijääkide eemaldamiseks mahutist on lubatud kasutada [lipuriigi] administratsiooni heaks kiidetud tuulutamiskorda. Selline kord põhineb [Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO)] välja töötatud standarditel. Pärast seda mahutisse lisatud vesi loetakse puhtaks ja see ei kuulu käesoleva reegli lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohaldamisalasse. |
|
6) |
Käesoleva lisa 4. reegli lõike 1 kohaselt kategoriseerimata, ajutiselt kategoriseerimata või hindamata ainete või selliseid aineid sisaldava ballastivee, mahuti pesuvee või muude jääkide või segude merreheitmine on keelatud. A-, B- ja C-kategooria ainete merreheitmine eripiirkondades [MARPOL 73/78 II lisa 1. reegliga sätestatud piirkondades, sealhulgas Läänemeres] Kui käesoleva lisa käesoleva reegli lõikes 14 ja 6. reeglis ei ole sätestatud teisiti: |
|
7) |
Käesoleva lisa 3. reegli lõike 1 punktis a määratletud A-kategooria ainete või ajutiselt nende hulka liigitatud ainete või selliseid aineid sisaldava ballastivee, mahuti pesuvee või muude jääkide või segude merreheitmine on keelatud. Kui selliseid aineid või segusid sisaldavaid mahuteid on vaja pesta, tuleb selle tulemusena tekkivad jäägid anda vastuvõtuseadmetesse, mille olemasolu tagavad eripiirkonnaga piirnevad riigid kooskõlas käesoleva lisa 7. reegliga, kuni aine sisaldus vastuvõtuseadmesse antavas heitvees on mitte rohkem kui 0,05% kaalust ning kuni mahuti on tühi, välja arvatud kollase ja valge fosfori puhul, mille korral peab jääkide kontsentratsioon olema 0,005% kaalust. Pärast pesemist mahutisse lisatud vett võib merre heita, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
|
8) |
Käesoleva lisa 3. reegli lõike 1 punktis b määratletud B-kategooria ainete või ajutiselt nende hulka liigitatud ainete või selliseid aineid sisaldava ballastivee, mahuti pesuvee või muude jääkide või segude merreheitmine on keelatud, kui ei ole täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
|
|
9) |
Käesoleva lisa 3. reegli lõike 1 punktis c määratletud C-kategooria ainete või ajutiselt nende hulka liigitatud ainete või selliseid aineid sisaldava ballastivee, mahuti pesuvee või muude jääkide või segude merreheitmine on keelatud, kui ei ole täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
|
|
10) |
Lastijääkide eemaldamiseks mahutist on lubatud kasutada [lipuriigi] administratsiooni heaks kiidetud ventileerimiskorda. Selline kord põhineb [IMO] välja töötatud standarditel. Pärast seda mahutisse lisatud vesi loetakse puhtaks ja see ei kuulu käesoleva reegli lõigete 7, 8 ja 9 kohaldamisalasse. |
|
11) |
Käesoleva lisa 4. reegli lõike 1 kohaselt kategoriseerimata, ajutiselt kategoriseerimata või hindamata ainete või selliseid aineid sisaldava ballastivee, mahuti pesuvee või muude jääkide või segude merreheitmine on keelatud. |
|
12) |
Käesolevas reeglis sätestatu ei takista laeva hoidmast pardal B- või C-kategooria lasti jääke ja selliseid jääke väljaspool eripiirkonda merre heitmast kooskõlas vastavalt käesoleva reegli lõigetega 2 ja 3. |
6. reegel: Erandid
Käesoleva lisa 5. reeglit ei kohaldata:
|
a) |
ohtlikke vedelkemikaalide või selliseid kemikaale sisaldavate segude merreheitmise suhtes, mis on vajalik laeva ohutuse tagamiseks või inimeste elu päästmiseks merel; või |
|
b) |
ohtlike vedelkemikaalide või selliseid kemikaale sisaldavate segude merreheitmise suhtes, mis on põhjustatud laeva või selle seadmete vigastusest:
|
|
c) |
kui [lipuriigi] administratsiooni heakskiidetud ohtlike vedelkemikaalide või selliseid kemikaale sisaldavate segude merreheitmine toimub eesmärgiga võidelda teatavate reostusjuhtumitega, et vähendada merereostusest tulenevat kahju. Igasugune selline merreheitmine toimub selle riigi valitsuse heakskiidul, kelle jurisdiktsioonis sellist merreheitmist teostada soovitakse. |
P6_TA(2005)0041
Juhiload ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb juhilubasid (KOM(2003)0621 - C5-0610/2003 - 2003/0252(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2003)0621) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 71 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas parlamendile ettepaneku (C5-0610/2003); |
|
— |
võttes arvesse oma kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0016/2005); |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil ettepanek uuesti parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või teise tekstiga asendada; |
|
3. |
teeb oma presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2003)0252
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. veebruaril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/.../EÜ juhilubade kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 71,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2),
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivi 91/439/EMÜ juhilubade kohta (3) on mitmel korral oluliselt muudetud. Uute muudatuste tegemisel on asjakohane direktiiv selguse huvides uuesti sõnastada. |
|
(2) |
Vaatamata edusammudele juhiloa eeskirjade ühtlustamisel, on liikmesriikide õigusaktides ikka olulisi erinevusi, mis tuleb ühenduse poliitika elluviimiseks täielikumalt ühtlustada. Juhiloa eeskirjad on oluline faktor ühenduse transpordipoliitika elluviimisel ja liiklusohutuse parandamisel, juhiloa väljastanud liikmesriigist teise liikmesriiki elama asuvate inimeste liikumise hõlbustamisel. Isikliku transpordi olulisuse tõttu edendab vastuvõtva liikmesriigi poolne nõuetekohase juhiloa omamise tunnustamine inimeste liikumis- ja asutamisvabadust. |
|
(3) |
Direktiivis 91/439/EMÜ ette nähtud võimalus sätestada kehtivusaeg siseriikliku õigusaktiga viib eri liikmesriikides erinevate eeskirjade olemasoluni ja üle 110 erineva kehtiva juhiloamudelini liikmesriikides. Sellega tekitatakse inimestele, politseile ja juhilubade haldamise eest vastutavatele ametkondadele probleeme läbipaistvusega ning see põhjustab vahel isegi aastakümnete vanuste dokumentide võltsimist. Seetõttu tuleks ühtlustada väljaantavate või uuendatavate juhilubade kehtivusaega puudutavad eeskirjad, alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast. |
|
(4) |
Kõikides liikmesriikides tuleks vanad juhiload ümber vahetada, et vältida olukorda, kus ühtse Euroopa mudeli asemel on lihtsalt täiendav Euroopa mudel. Vanade paberist juhiloamudelite ümbervahetamiseks tuleks ette näha tähtaeg 10 aastat ja vanade plastkaardi vormis juhiloamudelite ümbervahetamiseks 20 aastat. |
|
(5) |
See olemasolevate juhilubade ümbervahetamine ei tohiks piirata olemasolevaid õigusi juhtida erinevate kategooriate sõidukeid. |
|
(6) |
Kehtivusaja sisseviimisega on juhilubasid võimalik regulaarselt uuendada, et rakendada uusimaid võltsimisvastaseid meetmeid ning teostada regulaarse pikendamise ajal arstlikku kontrolli või kohaldada teisi liikmesriikide ettenähtud meetmeid, näiteks korraldada kursusi teoreetiliste teadmiste või praktiliste oskuste ajakohastamiseks. |
|
(7) |
Liikmesriigid võivad näha ette arstlikke läbivaatusi, et tagada mootorsõiduki juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuete täitmine. Nii võiks näiteks nägemiskontroll 45-aastaste ja vanemate juhtide puhul tähendada liiklusohutuse paranemist. |
|
(8) |
Inimeste- ja kaubaveoks kasutatavate teatud kategooria mootorsõidukite juhtide vastavust mootorsõiduki juhtimissobivuse füüsilistele ja vaimsetele miinimumstandarditele tuleks kontrollida arstliku läbivaatusega juhiloa väljastamisel ja seejärel regulaarselt vastavalt siseriiklikele õigusnormidele; arstliku kontrolli sagedus tuleks ühtlustada, et soodustada töötajate liikumisvabadust, vältida konkurentsi moonutamist ja võtta arvesse selliste sõidukite juhtide vastutust. |
|
(9) |
Vanusepiirangute puhul tuleb tugevdada järkjärgulise juurdepääsu põhimõtet erinevatele kategooriatele. Kahe- ja kolmerattaliste sõidukite erinevate kategooriate puhul ning reisijate või kaupade veoks kasutatavate sõidukite erinevate kategooriate puhul peavad erinevatele juhiloakategooriatele juurdepääsu tingimused üksteisest tugevamalt erinema. B1 kategooria peaks jääma ka edaspidi valikuliseks, võimalusega teha erandeid vanusepiirangute osas, et võimaldada tulevikus sellele kategooriale järkjärgulise juurdepääsu rakendamist. |
|
(10) |
Järk-järgulise juurdepääsu põhimõtte kindlustamiseks tuleks kategooriad ühtlustada. |
|
(11) |
Liikmesriikidel peaks olema võimalus muuta sõiduauto- ja mootorrattakategooriate vanusepiiranguid, et parandada ohutust või mobiilsust teedel. Seejuures tuleb aga mootorrattakategooriate puhul säilitada järkjärgulise juurdepääsu põhimõte. Tuleks hoolikalt kaaluda, kas tulevikus ei peaks järkjärgulise juurdepääsu põhimõtet laiendama sõiduautode valdkonnale. |
|
(12) |
Nii uute kui olemasolevate kategooriate mõisted peaksid rohkem peegeldama vastavate sõidukite tehnilisi omadusi ja sõiduki juhtimiseks vajalikku sõiduki valitsemist. |
|
(13) |
Mopeedi juhiloa kategooria sisseviimine suurendab eelkõige kõige nooremate juhtide liiklusohutust, kes saavad statistika andmetel liiklusõnnetustes enim kannatada. |
|
(14) |
Liiklusohutust silmas pidades tuleks sätestada juhiloa väljastamise miinimumnõuded. |
|
(15) |
Sõiduki juhtimise lihtsustamiseks füüsilise puudega isikute jaoks tuleks vastu võtta erisätted. |
|
(16) |
Liiklusohutuse ja liiklusega seotud põhjustel tuleks liikmesriike võimaluse korral kohustada kohaldama juhilubade äravõtmist, peatamist, piiramist ja tühistamist käsitlevaid siseriiklikke sätteid kõigi loaomanike suhtes, kelle peamine elukoht on nende territooriumil. |
|
(17) |
Direktiivis 91/439/EMÜ sätestatud juhiloamudel tuleks asendada üheainsa plastkaardist mudeliga. Samal ajal tuleb seda juhiloamudelit kohandada seoses uue, mopeedi juhiloa kategooria kehtestamisega. |
|
(18) |
Krediitkaardi suurusesse juhiloamudelisse vabatahtliku mikrokiibi lisamine peaks liikmesriikidel võimaldama veelgi tõsta pettusevastase kaitse taset. Mikrokiibi tehnilised nõuded määrab komisjon, keda abistab juhilubade komitee. |
|
(19) |
Liikmesriikidel peaks olema võimalus salvestada mikrokiibile täiendavat teavet, tingimusel et see ei kahjusta selle tegelikku kasutust. Seejuures peab olema tagatud andmekaitse. |
|
(20) |
Tuleb kehtestada eksamineerija kutsealale juurdepääsu ja pideva jätkuõppe miinimumnõuded, et parandada eksamineerijate teadmisi ja oskusi, tagada juhiloa taotlejate objektiivsem hindamine, muuta sõidueksamid ühtsemaks ja tugevdada juhilubade vastastikuse tunnustamise üldist põhimõtet. |
|
(21) |
Komisjonil tuleks lubada kohandada I-IV lisasid tehnilise progressile. |
|
(22) |
On asjakohane võtta nõutavad meetmed käesoleva direktiivi rakendamiseks kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999 otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (4). |
|
(23) |
Kuna liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning kuna neid võib kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil, saab ühendus võtta meetmeid asutamislepingu artikli 5 alusel. Vastavalt selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks. |
|
(24) |
Käesolev direktiiv ei tohi piirata liikmesriikide kohustust järgida VIII lisa B osas loetletud tähtaegu selle direktiivi ülevõtmiseks siseriiklikusse õigusse ja selle kohaldamiseks, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Juhiloa mudel
1. Liikmesriigid kehtestavad I lisas kirjeldatud ühenduse mudelil põhineva siseriikliku juhiloa vastavalt käesoleva direktiivi sätetele.
2. Kohe kui komisjon on vastavalt artiklis 10 ette nähtud menetlusele kehtestanud tehnilised nõuded, on liikmesriikidel õigus lisada enda poolt väljastatud juhilubadesse mikrokiip. Komisjon tagab, et juhilubadele lisatava mikrokiibi tehnilistele nõuetele on antud EÜ tüübikinnitus, mis antakse üksnes juhul, kui suudetakse tõendada võimet tõrjuda andmete rikkumise või muutmise katseid. Mikrokiibil on juhiloa andmed ja sellel ei tohi olla teisi, juhiloaga otseselt mitteseotud funktsioone .
3. Mikrokiip sisaldab I lisas loetletud ühtlustatud andmeid juhiloa kohta.
Pärast komisjoniga konsulteerimist võivad liikmesriigid salvestada mikrokiibile täiendavaid andmeid, tingimusel et sellega ei kahjustata käesoleva direktiivi kohaldamist ega rikuta kehtivaid andmekaitset käsitlevaid sätteid.
Komisjon võib kohandada I lisa vastavalt artikli 9 menetlusele, et tagada tulevane koostalitlusvõime.
Artikkel 2
Vastastikune tunnustamine
Liikmesriikide väljastatud juhilubasid tunnustatakse vastastikku.
Artikkel 3
Võltsimisvastased meetmed
1. Ühenduse juhiloa mudeli esiküljel oleval embleemil peab olema juhiloa väljastava liikmesriigi tunnusmärk.
2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed juhilubade, sealhulgas enne käesoleva direktiivi jõustumist välja antud juhiloamudelite võltsimisriski vältimiseks. Nad teatavad sellest komisjonile.
3. Juhiloa valmistamiseks vastavalt I lisale kasutatavat materjali tuleb kaitsta võltsimise eest spetsifikatsioonide abil, mille määrab vastavalt artiklis 10 sätestatud menetlusele kindlaks komisjon. Liikmesriigid võivad võtta kasutusele täiendavaid turvaelemente.
4. ... (5)asendatakse kõik juhiload, mis ei vasta käesoleva direktiivi I lisale ega direktiivi 91/439/EMÜ I a lisale, mis toodi sisse direktiiviga 96/47/EÜ, käesoleva direktiivi I lisa mudeliga.
... (6)asendatakse kõik juhiload, mis ei vasta käesoleva direktiivi I lisale, I lisa mudeliga.
Enne ... (7)antud luba juhtida konkreetse kategooria sõidukeid ei võeta käesoleva direktiivi sätete alusel ära ega piirata mingil moel.
Artikkel 4
Kategooriad
1. Artiklis 1 sätestatud juhiluba lubab juhtida järgmiste kategooriate sõidukeid:
|
— |
AM kategooria:
|
|
— |
A1 kategooria:
|
|
— |
A2 kategooria:
|
|
— |
A kategooria:
|
|
— |
B1 kategooria:
|
|
— |
B kategooria:
|
|
— |
B + E kategooria:
|
|
— |
C1 kategooria:
|
|
— |
C1 + E kategooria:
|
|
— |
C kategooria:
|
|
— |
C + E kategooria:
|
|
— |
D1 kategooria:
|
|
— |
D1 + E kategooria:
|
|
— |
D kategooria:
|
|
— |
D + E kategooria:
|
2. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
mootori jõul liikuv sõiduk - igasugune teel oma jõuallika abil iseliikuv sõiduk, välja arvatud rööbassõiduk; |
|
b) |
mopeed - ei hõlma pedaalidega sõidukeid ; |
|
c) |
kolmerattaline sõiduk - sümmeetrilise asetusega kolme rattaga sõiduk, mille mootori võimsus sisepõlemismootori korral ei ületa 50 cm3 ja/või mille valmistajakiirus ületab 45 km/h ; |
|
d) |
mootorratas - igasugune kaherattaline sõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h või mille töömaht sisepõlemismootori korral ületab 50 cm3. Seda tüüpi sõiduki juurde kuulub külghaagis; |
|
e) |
mootorsõiduk - igasugune mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud mootorratas, mida tavaliselt kasutatakse reisijate või kaupade veoks teel või reisijate või kaupade veoks kasutatavate sõidukite vedamiseks teel. See mõiste hõlmab trollibusse, s.t elektrikontaktliiniga ühendatud sõidukeid, mis ei ole rööbassõidukid. See mõiste ei hõlma põllumajandus- või metsatraktoreid; |
|
f) |
põllumajandus- või metsatraktor - igasugune ratastel või roomikutel liikuv mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille tähtsaim omadus on veojõud, ning mis on konkreetselt ette nähtud vedama, lükkama, kandma või kasutama teatavaid põllumajanduses või metsanduses kasutatavaid tööriistu, masinaid või haagiseid ja mille puhul on reisijate või kaupade vedu teel või reisijate või kaupade veoks kasutatavate sõidukite vedamine teel teisejärguline ülesanne. |
3. B1 kategooria on valikuline. Liikmesriikides, kus seda juhiloa kategooriat kasutusele ei võeta, on selliste sõidukite juhtimiseks vaja B kategooria juhiluba.
4. Liikmesriigid võivad komisjoni nõusolekul käesoleva artikli kohaldamisalast välja jätta teatavad eri liiki mootori jõul liikuvad sõidukid, näiteks puuetega inimeste erisõidukid.
Artikkel 5
Tingimused - piirangud
1. Juhiloas märgitakse, millistel tingimustel tohib loaomanik sõidukit juhtida.
2. Kui füüsilise puude tõttu on lubatud ainult teatavat liiki või kohandatud sõiduki juhtimine, tuleb artiklis 8 ette nähtud oskuste ja käitumise eksam sooritada sellisel sõidukil.
Artikkel 6
Kategooriate vastavus
1. Juhiluba väljastatakse järgmistel tingimustel:
|
a) |
C1, C , D1 ja D kategooria juhiluba väljastatakse ainult nendele sõidukijuhtidele, kellel on juba õigus juhtida B kategooria sõidukeid; |
|
b) |
B + E , C1 + E, C + E , D1 + E ja D + E kategooria juhiluba väljastatakse ainult nendele sõidukijuhtidele, kellel on juba õigus juhtida vastavalt B , C1, C , D1 või D kategooria sõidukeid; |
2. Juhiloa kehtivus määratakse kindlaks järgmiselt:
|
a) |
C1 + E, C + E , D1 + E ja D + E kategooria juhiluba annab õiguse juhtida ka B + E kategooria autoronge; |
|
b) |
B + E, C + E ja D + E kategooria juhiluba väljastatakse ainult nendele sõidukijuhtidele, kellel on juba õigus juhtida vastavalt B, C ja D kategooria sõidukeid; |
|
c) |
A, B, C või D kategooria juhiluba kehtib ka vastavalt A1 ja A2, B1, C1 või D1 kategooria puhul; |
|
d) |
A2 kategooria juhiluba kehtib ka A1 kategooria puhul; |
|
e) |
C + E ja D + E kategooria juhiluba kehtib ka vastavalt C1 + E ja D1 + E autorongide puhul; |
|
f) |
kõikide kategooriate juhiload kehtivad ka AM kategooria sõidukite puhul. Oma territooriumil väljastatud juhilubade puhul võib liikmesriik siiski piirduda AM kategooria samaväärsuse puhul A1, A2 ja A kategooriaga, kui selles liikmesriigis nähakse AM kategooria juhiloa saamiseks ette praktiline sõidukijuhi koolitus. |
3. Liikmesriigid võivad oma territooriumil lubada järgmisi vastavusi :
|
— |
mopeedid ja kerged mootorrattad kuuluvad B kategooria juhiloa alla. Kuna see säte kehtib ainult vastava riigi territooriumil, ei märgi liikmesriigid juhiloale, et omanikul on õigus neid sõidukeid juhtida. |
4. Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist lubada oma territooriumil juhtida:
|
a) |
D1 kategooria sõidukeid (mille lubatud täismass on 3500 kg, välja arvatud puuetega reisijate veoks ettenähtud seadmed), kui loaomanik on vähemalt 21-aastane ja tal on vähemalt kaks aastat olnud B kategooria juhiluba ja kui neid sõidukeid kasutavad mittetulunduslikud asutused ühiskondlikel eesmärkidel ning sõidukijuht osutab teenuseid vabatahtlikult; |
|
b) |
sõidukeid, mille lubatud täismass ületab 3500 kg, kui loaomanik on vähemalt 21-aastane ja tal on vähemalt kaks aastat olnud B kategooria juhiluba ja kui sõidukid on ette nähtud peamiselt koolitusvõi vaba aja veetmise piirkonnas kohapeal kasutamiseks ning neid kasutavad mittetulunduslikud asutused ühiskondlikel eesmärkidel ja neid on muudetud nii, et neid ei saa kasutada rohkem kui üheksa inimese või muude kui nende kasutuse seisukohast tingimata vajalike kaupade veoks; |
|
c) |
sõidukeid, mille lubatud täismass on üle 3500 kg, võivad juhtida B kategooria juhiloa omanikud, kes on vähemalt 21-aastased ja kes on saanud juhiloa vähemalt kaks aastat tagasi, tingimusel et sõiduk on üle 25 aasta vana, hoitud nõuetekohaselt ja keskkonnasõbralikult ning ajalooliselt korrektses seisukorras ja seda kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil; |
|
d) |
D ja D1 kategooria sõidukeid tohivad juhtida kategooria C, C1 ja C + E juhilubade omanikud, kui tegemist on lühikeste sõitudega tühjade sõidukite ühest kohast teise viimiseks. |
Artikkel 7
Vanusepiirangud
1. Juhiloa väljastamisel kohaldatakse järgmisi vanusepiiranguid:
|
a) |
16 aastat:
|
|
b) |
18 aastat:
|
|
c) |
21 aastat:
|
|
d) |
24 aastat:
|
2. Liikmesriigid võivad teha erandeid B ja B + E kategooria jaoks ettenähtud vanusepiirangutest ja väljastada kõnealuste kategooriate juhiload juba 17-aastastele ning B1 kategooria jaoks ettenähtud vanusepiirangutest ja väljastada selle kategooria juhiload ainult vähemalt 18-aastastele. Liikmesriigid võivad keelduda alla 18-aastastele väljastatud B ja B1 kategooria juhilubade kehtivuse tunnustamisest oma territooriumil.
Liikmesriigid võivad teha erandeid AM kategooria jaoks ettenähtud vanusepiirangutest ja väljastada sellised juhiload juba 14aastastele. Liikmesriigid võivad keelduda AM kategooria juhilubade kehtivuse tunnustamisest oma territooriumil, kui loaomanik on vähem kui 16 aastat vana.
Liikmesriigid võivad tõsta A1, A2 ja A kategooria jaoks ettenähtud vanusepiirangut, tingimusel et:
|
— |
A1 kategooria vanusepiirangu ja A2 kategooria vanusepiirangu vahe on kaks aastat; |
|
— |
enne A kategooria juhiloa saamist on omandatud kas kolm aastat sõidukogemust A2 kategooria mootorrattal või on A kategooria vanusepiirang ilma sõidukogemuseta A2 kategooria mootorrattal kuus aastat A2 kategooria omast kõrgemal. |
A kategooria vanusepiirang ilma sõidupraktikata A2 kategooria mootorrattal ei tohi olla üle 26 aasta.
Liikmesriigid, kes tõstavad A1, A2 või A kategooria vanusepiirangut, tunnustavad teiste liikmesriikide juhilube.
Liikmesriigid võivad alandada D1 kategooria juhilubade väljastamise vanusepiirangut 18 aastani sõidukite puhul, mida kasutatakse erakorralises seisukorras või mis on määratud päästeoperatsioonideks.
Kui liikmesriigid nõuavad AM kategooria juhiloa väljastamise eeltingimusena kandidaatidelt oskuste ja käitumise eksami sooritamist, võivad nad teha A2 kategooria suhtes sätestatud miinimum vanusepiirangutest erandeid ja väljastada nimetatud kategooria juhilube alates 17. eluaastast.
Liikmesriigid võivad teha erandeid A kategooria mootorratastele (välja arvatud A1 ja A2 kategooria mootorrattad) sätestatud vanusepiirangutest ning väljastada selliseid juhilube alates miinimumvanusest 21 kuni 26 eluaastat.
Artikkel 8
Väljaandmine - kehtivus - uuendamine
1. Juhiluba väljastatakse ainult neile juhiloa taotlejatele:
|
a) |
kes on sooritanud oskuste ja käitumise eksami ja teooriaeksami ning kelle tervislik seisund vastab II ja III lisa sätetele; |
|
b) |
kes on sooritanud üksnes AM kategooria teadmiste kontrolli; liikmesriigid võivad nende poolt väljastatud AM kategooria juhiloa korral nõuda taotlejalt oskuste ja käitumise eksami sooritamist ning samuti arstliku kontrolli läbimist; Antud kategooria kolme- ja neljarattaliste mootorsõidukite puhul võivad liikmesriigid näha ette erilise praktilise sõidukijuhi koolituse. Sõidukite eristamiseks AM kategoorias võib juhiloale märkida siseriikliku koodi; |
|
c) |
kes taotlevad A2 kategooria juhiluba ja kes on sooritanud oskuste ja käitumise eksami ning kellel on vähemalt kaheaastane A1 kategooria mootorratta juhtimise kogemus; |
|
d) |
kes on osalenud sõidukijuhi koolitusel vastavalt VII lisale A kategooria juhiloa taotleja puhul, kes on omandanud vähemalt kolm aastat sõidukogemust A2 kategooria juhiloaga mootorrattal; täiendavaid eksameid ei nõuta A kategooria juhiloa taotleja puhul, kes on omandanud vähemalt kolm aastat sõidukogemust A2 kategooria juhiloaga mootorrattal ja kaks aastat sõidupraktikat A1 kategooria juhiloaga mootorrattal ; |
|
e) |
kes on sooritanud ainult oskuste ja käitumise eksami A1, A2 või A kategooria juhiloa taotleja puhul, kellel juba on AM, A1 või A2 kategooria juhiluba; |
|
f) |
kelle alaline elukoht on juhiluba väljastava liikmesriigi territooriumil või kes suudab tõendada, et ta on seal õppinud vähemalt kuus kuud. |
2. Alates ... (10) et kohaldada erilisi meetmeid nende juhtide liiklusohutuse parandamiseks.
Alates ... (10) on liikmesriikides väljastatud C, C + E, C1, C1 + E, D, D+ E, D1, D1 + E kategooria juhilubade kehtivusaeg 5 aastat. Liikmesriigid võivad piirata algajatele juhtidele väljastatud C ja D kategooria esimeste juhilubade kehtivusaega 3 aastani, et kohaldada liiklusohutuse parandamiseks nendele juhtidele erimeetmeid.
Kui enne käesoleva direktiivi jõustumist väljaantud juhiluba pikendatakse kehtivusaja lõppemise tõttu, kohaldatakse sellisel pikendamisel esimeses ja teises alalõikes märgitust erinevaid kehtivusaegu.
Artikli 1 kohase mikrokiibi olemasolu ei ole juhiloa kehtivuse eeltingimus. Mikrokiibi kaotamine, loetamatus või muu kahjustus ei mõjuta dokumendi kehtivust.
3. Juhiloa pikendamisel kehtivusaja lõppemise tõttu kohaldatakse järgmisi nõudeid:
|
a) |
antud sõidukite juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuete jätkuv täitmine vastavalt III lisale C, C + E, C1, C1 + E, D, D+ E, D1, D1 + E kategooria juhilubade puhul; |
|
b) |
taotleja alaline elukoht on juhiluba väljastava liikmesriigi territooriumil või taotleja peab tõendama, et on seal vähemalt kuus kuud õppinud. |
Liikmesriigid võivad A, A1, A2, B, B1 ja B + E kategooria juhilubade uuendamisel nõuda lisas III ette nähtud juhtimissobivuse füüsilistel ja vaimsetel miinimumstandarditel põhineva eksami sooritamist.
Üksikjuhtudel võivad liikmesriigid lõikes 2 kindlaks määratud juhilubade kehtivusaega kõigi kategooriate puhul piirata, kui nad peavad vajalikuks sagedasemaid arstlikke läbivaatusi või muude erimeetmete rakendamist, näiteks piirangud liikluseeskirja rikkumiste korral.
Liikmesriigid võivad võtta kasutusele liikluseeskirja rikkumiste arvestamise süsteeme (“punktisüsteeme”), mis toovad kaasa kõikide kategooriate juhilubade lõikes 2 sätestatud kehtivusaja piiramise. Kõnealused süsteemid peavad olema tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed ning reguleeritud vastavalt juhtide kutsealasele või isiklikule staatusele.
4. Piiramata siseriiklikku karistusseadust ja politseiseadust, võivad liikmesriigid pärast komisjoniga konsulteerimist kohaldada juhilubade väljastamise suhtes oma siseriiklikke eeskirju, mis vastavad muudele kui käesolevas direktiivis nimetatud tingimustele.
|
5. |
|
Artikkel 9
Komitee
Muudatused, mis on vajalikud I kuni VII lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga, võetakse vastu artiklis 10 sätestatud menetluse kohaselt.
Artikkel 10
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab juhilubade komitee, edaspidi: komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7 kooskõlas sama otsuse artikliga 8.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 11
Eksamineerijad
Alates käesoleva direktiivi jõustumisest peavad eksamineerijad täitma IV lisas esitatud miinimumnõudeid. Eksamineerijate kohta, kes töötavad selles ametis juba enne ... (11), kehtivad ainult kvaliteeditagamist ja korrapärase jätkuõppe meetmeid puudutavad sätted.
Artikkel 12
Juhilubade tunnustamist puudutavad sätted
1. Kui ühe liikmesriigi väljastatud kehtiva siseriikliku juhiloa omanik on oma alalise elukoha sisse seadnud teises liikmesriigis, võib ta taotleda juhiloa vahetamist samaväärse juhiloa vastu; luba vahetav liikmesriik peab vajaduse korral kontrollima esitatud juhiloa kehtivust.
2. Kui karistusseaduse ja politseiseaduse territoriaalsuse põhimõttest ei tulene teisiti, võib teises liikmesriigis väljastatud juhiloa omaniku alalise elukoha liikmesriik tema suhtes kohaldada sõidukijuhtimise õiguse piiramist, peatamist, äravõtmist või tühistamist käsitlevaid siseriiklikke sätteid ja vajaduse korral selleks juhiloa vahetada.
3. Juhiluba vahetav liikmesriik tagastab endise juhiloa selle väljastanud liikmesriigile ja põhjendab oma tegu.
4. Liikmesriik keeldub tunnustamast juhiloa kehtivust, mille mõni teine liikmesriik on väljastanud isikule, kelle suhtes on eelmise riigi territooriumil kohaldatud mõnda lõikes 2 osutatud meetmetest.
Liikmesriik keeldub väljastamast juhiluba taotlejale, kelle suhtes on mõnes teises liikmesriigis rakendatud juhtimise õiguse piiramist, peatamist või äravõtmist.
Peale selle võib liikmesriik keelduda väljastamast juhiluba taotlejale, kelle suhtes on rakendatud juhtimisõiguse tühistamist mõnes teises liikmesriigis.
Lisaks võib liikmesriik keelduda tunnustamast juhiloa kehtivust, mille on teine liikmesriik väljastanud isikule ajal, kui selle isiku elukoht ei olnud juhiloa väljastanud liikmesriigis.
5. Kaotatud või varastatud juhiloa asendavad loaomaniku alalise elukoha liikmesriigi pädevad asutused; need asutused asendavad juhiloa olemasoleva teabe või vajaduse korral algse juhiloa väljastanud liikmesriigi pädevate asutuste tõendi alusel.
6. Kui liikmesriik vahetab kolmanda riigi väljastatud juhiloa ühenduse juhiloamudeli vastu, tehakse viimasele sellekohane märge nagu ka iga järgneva uuendamise või asendamise kohta.
Selline vahetamine võib toimuda üksnes juhul, kui kolmanda riigi väljastatud juhiluba esitatakse vahetamist läbi viiva liikmesriigi pädevatele asutustele. Kui selle juhiloa omanik seab oma alalise elukoha sisse teises liikmesriigis, ei pea kõnealune liikmesriik kohaldama artiklis 2 sätestatud vastastikuse tunnustamise põhimõtet.
Artikkel 13
Alaline elukoht
Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab “alaline elukoht” kohta, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva seoses isiklike ja tööalaste sidemetega või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga.
Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas liikmesriigis asuvas erinevas kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud kohta, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Viimati nimetatud tingimus ei pea olema täidetud, kui isik elab liikmesriigis kindla kestusega ülesande täitmiseks. Koolis või ülikoolis õppimine ei tähenda alalise elukoha muutust.
Artikkel 14
Kolmandate riikide juhiloamudelite võrdsus
Komisjoni nõusolekul kehtestavad liikmesriigid enne käesoleva direktiivi rakendamist väljastatud juhilubade ja artiklis 4 määratletud kategooriate vastavuse.
Komisjoni nõusolekul võivad liikmesriigid teha oma siseriiklikesse õigusaktidesse artikli 12 lõigete 4, 5 ja 6 sätete rakendamiseks vajalikke korrektiive.
Artikkel 15
Läbivaatamine
Komisjon vaatab läbi ühenduse sätted, mis puudutavad artiklis 4 osutatud kategooriaid ja artiklis 7 kindlaks määratud vanusepiiranguid ning nende mõju liiklusohutusele, samuti võimaliku järkjärgulise juurdepääsu kasutuselevõtmist B kategooria, k.a B 1 kategooria puhul hiljemalt ... (12) sätestatud kuupäeva..
Artikkel 16
Liikmesriikide koostöö
Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel ja vahetavad vajaduse korral teavet nende juhilubade kohta, mis nad on väljastanud, vahetanud või asendanud. Nad kasutavad antud otstarbeks loodud juhiloavõrgustikku niipea, kui see võrgustik on kasutusvalmis.
Artikkel 17
Ülevõtmine
1. Hiljemalt ... (13) võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad artikli 1 lõike 2, artikli 3 lõike 2, artikli 4 lõigete 1-3, artikli 6 lõike 2 punktide c ja d, artikli 7, artikli 8 lõigete 1-3 ja 5, artikli 11, artiklite 16-20 ja II lisa punkti 5.2 ning IV lisa järgimiseks vajalikud õigusnormid. Seejärel edastavad nad komisjonile nende normide tekstid ja nende normide ning käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.
2. Liikmesriigid kohaldavad neid norme ... (14).
3. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Neis peab olema ka märgitud, et kehtivates õigusnormides olevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele tuleb mõista viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja sõnastuse näevad ette liikmesriigid.
4. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.
5. Direktiiviga 96/47/EÜ muudetud direktiivi 91/439/EMÜ artikli 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeval.
Artikkel 18
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 91/439/EMÜ, mida muudeti VIII lisa A osas märgitud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks ... (14), piiramata liikmesriikide kohustust järgida VIII lisa B osas direktiivi siseriiklikkusse õigusse üle võtmiseks ette nähtud tähtaegu.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele loetakse viideteks käesolevale direktiivile ja neid loetakse vastavalt IX lisas toodud vastavustabelile.
Artikkel 19
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 1 lõiget 1, artiklit 2, artikli 3 lõiget 1, artikli 4 lõiget 4, artiklit 5, artikli 6 lõiget 1, lõike 2 punkte a ja b, lõikeid 3 ja 4, artikli 8 lõiget 4, artiklit 9, artiklit 10, artikleid 12-15 ja I, II ja III lisa kohaldatakse alates... (15).
Artikkel 20
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELTC..., lk ....
(2) Euroopa Parlamendi 23. veebruari 2005. aasta seisukoht.
(3) EÜT L 237, 24.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(5) 10 aasta jooksul alates artikli 17 lõikes 2 sätestatud kuupäevast.
(6) 20 aasta jooksul alates artikli 17 lõikes 2 sätestatud kuupäevast.
(7) artikli 17 lõikes 2 sätestatud kuupäeva.
(8) EÜT L 18, 21.1.2002, lk 1.
(9) ELT L 226, 10.9.2003, lk 4. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).
(10) Kuupäev sätestatud artikli 17 lõikes 2. on liikmesriikides väljastatud AM, A1, A2, A, B, B1 ja B + E kategooria juhilubade kehtivusaeg 10 aastat. Liikmesriigid võivad piirata algajatele juhtidele väljastatud A ja B kategooria esimeste juhilubade kehtivusaega 3 aastani,
(11) Kuupäev sätestatud artikli 17 lõikes 2.
(12) Viis aastat pärast artikli 17 lõikes 2
(13) Kaks aastat pärast artiklis 19 märgitud kuupäeva.
(14) Kaks aastat pärast artikli 17 lõikes 1 märgitud kuupäeva.
(15) Kaks aastat pärast artikli 19 lõikes 1 märgitud kuupäeva.
I LISA
SÄTTED ÜHENDUSE JUHILOAMUDELI KOHTA
1. Ühenduse juhiloamudeli kaardi füüsilised omadused vastavad ISO 7810 ja ISO 7816-1 standarditele.
Kaart valmistatakse polükarbonaadist.
Meetodid, millega kontrollitakse juhilubade omadusi, et kinnitada nende vastavust rahvusvahelisele standardile, peavad olema vastavuses ISO 10373 standardiga.
2. Juhilubade füüsiline turvalisus.
Juhilubade füüsilist turvalisust ohustavad: — võltskaartide valmistamine: luuakse dokumendiga väga sarnane uus kaart kas täiesti iseseisva objektina või originaaldokumenti kopeerides; — oluline muutmine: muudetakse originaaldokumendi ühte tunnust, näiteks mõnesid sellele trükitud andmeid. a) juhilubade materjal tuleb muuta võltsimiskindlaks järgmiste tehnikate abil (kohustuslikud turvaelemendid): — optiliste valgenditeta kaardimaterjal; — tausta-turvamuster, mis on tänu mitmevärvilise turvalise trükivärviga iiristrüki ning positiivse ja negatiivse giljošštrüki kasutamisele kaitstud võltsimise eest skaneerimise, trükkimise või kopeerimise teel. Muster ei tohi moodustuda põhivärvidest (CMYK); sellel peab olema vähemalt kahevärviline kompleksne struktuur ja mikrokiri; — optiliselt muutuvad kujundid, mis pakuvad asjakohast kaitset kopeerimise ja foto manipuleerimise vastu; — lasergraveerimine; — foto jaoks ettenähtud alal peaksid taustaturvatrükk ja foto vähemalt selle serval kattuma (hajuv muster). b) Lisaks peab juhilubade materjal olema kaitstud täiendavalt võltsimise eest, kasutades vähemalt kolme järgnevat tehnikat (täiendavad turvaelemendid): — trükivärvid, mille värv sõltub vaatenurgast*; — trükivärvid, mille värv sõltub temperatuurist*; — spetsiaalsed hologrammid*; — muutuvad laserkujundid*; — nähtav ja läbipaistev ultraviolettkiirte all flourestseeruv trükivärv; — pärlmuttertrükivärv; — digitaalne vesimärk taustal; — IR-pigmendid või fosforestseerivad pigmendid; — kombatavad märgid, sümbolid või mustrid*.
Üldine turvalisus sõltub süsteemist tervikuna, mis hõlmab järgmisi üksikuid elemente: taotlusmenetlus, andmete edastamine, kaardi valmistamiseks kasutatud materjal, trükitehnika, minimaalne hulk erinevaid turvaelemente ja isikustamine.
Liikmesriigid võivad võtta kasutusele täiendavaid turvaelemente. Üldiselt tuleks eelistada tärniga märgitud tehnikaid, kuna need võimaldavad õiguskaitseametnikel kontrollida kaardi ehtsust erivahenditeta.
3. Juhiloal on kaks külge.
Esiküljel on:
|
a) |
suures kirjas sõna “Juhiluba” loa välja andnud liikmesriigi keeles või keeltes; |
|
b) |
juhiloa välja andnud liikmesriigi nimi (vabatahtlik); |
|
c) |
juhiloa välja andnud liikmesriigi rahvusvaheline tähis negatiivina sinises ristkülikus, mida ümbritseb kaksteist kollast tähte; tähised on järgmised:
|
|
d) |
teave väljaantud juhiloa kohta järgmises numeratsioonis:
|
|
e) |
sõnad “Euroopa ühenduste mudel” loa välja andnud liikmesriigi keel(t)es ning sõna “juhiluba” muudes ühenduse keeltes roosas trükis juhiloa taustana: Permiso de Conducción Řidičský průkazKørekort Führerschein JuhilubaΆδεια Οδήγησης Driving Licence Ajokortti Permis de conduire Ceadúas Tiomána Patente di guida Vadītāja apliecība Vairuotojo pažymėjimas Vezetői engedély Licenzja tas-SewqanRijbewijs Prawo JazdyCarta de Condução Vodičský preukaz Vozniško dovoljenjeKörkort; |
|
f) |
tunnusvärvid:
|
Tagaküljel on:
|
a) |
|
|
b) |
selgitus juhiloa esi- ja tagaküljel olevate nummerdatud kirjete kohta (vähemalt kirjete 1, 2, 3, kirje 4 punktide a, b, c ning kirjete 5, 10, 11 ja 12 kohta) Kui liikmesriik soovib teha kandeid riigikeeles, mis ei ole kas tšehhi, taani, hollandi, inglise, eesti, soome, prantsuse, saksa, kreeka, ungari, itaalia, läti, leedu, malta, poola, portugali, slovaki, sloveeni, hispaania või rootsi keel, siis koostab ta juhiloa kahes keeles, kasutades üht eespool nimetatud keeltest, piiramata muude käesoleva lisa sätete kohaldamist; |
|
c) |
ühenduse juhiloamudelil jäetakse ruumi mikrokiibi või samalaadse elektroonikaseadme hilisemaks võimalikuks kasutuselevõtuks. |
4. Erisätted
|
a) |
Kui liikmesriigi poolt käesoleva lisa kohaselt välja antud juhiloa omaniku alaline elukoht on teises liikmesriigis, võib nimetatud liikmesriik kanda juhiloale selle haldamiseks vajaliku teabe tingimusel, et ta kannab seda tüüpi teabe enda välja antud juhilubadele ja et loal on selleks piisavalt ruumi. |
|
b) |
Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist lisada värve või märgistusi, nagu näiteks vöötkoode, riiklikke sümboleid ja turvaelemente, piiramata muude käesoleva lisa sätete kohaldamist. Juhilubade vastastikuseks tunnustamiseks ei või vöötkood sisaldada muud teavet peale selle, mis on juhiloal juba olemas või mis on vajalik loa väljaandmiseks. |
ÜHENDUSE JUHILOAMUDEL
Esikülg
JUHILUBA ... [LIIKMESRIIK]
Tagakülg
Perekonnanimi 2. Eesnimi 3. Sünniaeg ja -koht 4a. Väljaandmise kuupäev 4b. Kehtiv kuni 4c. Välja antud 5. Juhiloa seerianumber 8. Elukoht 9. Kategooria 10. Väljaandmise kuupäev kategooriate lõikes 11. Kehtivusaeg kategooriate lõikes 12. Eritingimused
JUHILOA NÄIDIS
Belgia juhiluba (teadmiseks)
II LISA
I. JUHIEKSAMI MIINIMUMNÕUDED
Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, tagamaks, et juhiloa taotlejatel oleks mootorsõiduki juhtimiseks vajalikud teadmised ja oskused ning käitumine. Selleks kehtestatud eksamid peavad koosnema:
|
— |
teooriaeksamist ning seejärel |
|
— |
oskuste ja käitumise eksamist. |
Allpool on esitatud nende eksamite läbiviimise tingimused.
A. TEOORIAEKSAM
1. Vorm
Valitud vorm peab tagama, et juhiloa taotlejal on nõutavad teadmised käesoleva lisa punktides 2-4 loetletud teemadel.
Iga juhiloa taotleja, kes on sooritanud mõne teise kategooria teooriaeksami, võidakse vabastada ainult punktide 2 kuni 4 ühiste sätete järgsest programmist, kuid on kohustatud eksami sooritama.
2. Teooriaeksami sisu kõigi sõidukikategooriate puhul
|
2.1. |
Küsimusi tuleb esitada kõikide allpool loetletud punktide kohta, kusjuures küsimuste sisu jääb iga liikmesriigi enda otsustada:
|
3. A, A2 ja A1 kategooriat käsitlevad erisätted
|
3.1. |
Järgmiste üldteadmiste kohustuslik kontroll:
|
4. Erisätted C, C + E, C1, C1 + E, D, D+ E, D1 ja D1 + E kategooria kohta
|
4.1. |
Järgmiste üldteadmiste kohustuslik kontroll:
|
|
4.2. |
Kohustuslik üldteadmiste kontroll järgmiste, C, C + E, D ja D+ E kategooriat käsitlevate lisasätete kohta:
|
B. OSKUSTE JA KÄITUMISE EKSAM
5. Sõiduk ja selle varustus
|
5.1. |
Käsikäigukastiga sõiduki juhtimiseks tuleb sooritada oskuste ja käitumise eksam käsikäigukastiga sõidukil. Kui juhiloa taotleja teeb oskuste ja käitumise eksami automaatkäigukastiga sõidukil, märgitakse see ära sellise eksami põhjal välja antud juhiloal. Sellise märkega lubasid võib kasutada üksnes automaatkäigukastiga sõiduki juhtimiseks. Kui kõnealune taotleja sooritab hiljem oskuste eksami, mis keskendub ainult käsikäigukastiga sõiduki kasutamisele, jäetakse see märkus välja.Automaatkäigukastiga sõiduk - sõiduk, mille mootori ja rataste vahelist ülekandearvu võib muuta üksnes gaasi- või piduripedaali kasutades. |
|
5.2. |
Oskuste ja käitumise eksamil kasutatavad sõidukid peavad vastama allpool esitatud miinimumnõuetele.
|
6. A, A2 ja A1 kategooria puhul kontrollitavad oskused ja käitumine
|
6.1. |
Sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohast Taotleja peab näitama, et ta suudab valmistuda ohutuks sõiduks, täites järgmised nõuded:
|
|
6.2. |
Liiklusohutusega seotud erimanöövrite kontroll
|
|
6.3. |
Käitumine liikluses Juhiloa taotlejad peavad sooritama tavaliikluses täiesti ohutult ja kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid rakendades kõik järgmised manöövrid:
|
7. B, B1 ja B + E kategooria puhul kontrollitavad oskused ja käitumine
|
7.1. |
Sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohast Taotleja peab näitama, et ta suudab valmistuda ohutuks sõiduks, täites järgmised nõuded:
|
|
7.2. |
B ja B1 kategooria: liiklusohutusega seotud erimanöövrite kontroll Kontrollitavad manöövrid valitakse järgmiste hulgast (vähemalt kaks manöövrit järgmisest neljast punktist, sealhulgas üks tagasikäigul):
|
|
7.3. |
B + E kategooria: liiklusohutusega seotud erimanöövrite kontroll
|
|
7.4. |
Käitumine liikluses Taotlejad peavad sooritama tavaliikluses täiesti ohutult ja kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid järgides kõik järgmised toimingud:
|
8. C, C + E, C1, C1 + E, D, D+ E D1 ja D1 + E kategooria puhul kontrollitavad oskused ja käitumine
|
8.1. |
Sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohast Taotleja peab näitama, et ta suudab valmistuda ohutuks sõiduks, täites järgmised nõuded:
|
|
8.2. |
Liiklusohutusega seotud erimanöövrite kontrollimine
|
|
8.3. |
Käitumine liikluses Taotlejad peavad sooritama tavaliikluses täiesti ohutult ja kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid järgides kõiki järgmisi toimingud:
|
9. Oskuste ja käitumise eksami sooritamise hindamine
|
9.1. |
Iga eespool nimetatud juhtimisolukorra kohta antav hinnang peab näitama juhiloa taotleja oskust käsitseda sõidukit ja juhtida seda liikluses täiesti ohutult. Eksami vastuvõtja peab end kogu eksami vältel tundma turvaliselt. Vigu ja ohtlikku käitumist juhtimisel, mis ohustavad vahetult eksamisõidukit, selles sõitjaid või teisi liiklejaid, karistatakse eksami mittesooritamisega, olenemata sellest, kas eksami vastuvõtja või kaasasolev isik peab sekkuma või mitte. Siiski on eksami vastuvõtjal õigus otsustada, kas oskuste ja käitumise eksam lõpule viia või mitte. Sõidueksami vastuvõtjatel peab olema väljaõpe, mis võimaldab neil õigesti hinnata juhiloa taotlejate oskust ohutult sõidukit juhtida. Sõidueksami vastuvõtjate töö järele valvab ja seda kontrollib liikmesriigi pädev asutus, et tagada vigade õige ja järjekindel hindamine vastavalt käesolevas lisas sätestatud standarditele. |
|
9.2. |
Hindamise käigus pööravad sõidueksami vastuvõtjad erilist tähelepanu sellele, kas taotleja sõidukijuhtimine on kaalutletud ja teisi arvestav. See peaks peegeldama üldist sõidukijuhtimisstiili ja sõidueksami vastuvõtja peaks seda taotlejast üldettekujutuse saamisel arvesse võtma. Siia kuulub kohanduv ja kindel (ohutu) juhtimisstiil, tee- ja ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti ohualtimate) liiklejate huvidega arvestamine ning ettenägelikkus. |
|
9.3. |
Peale selle hindab sõidueksami vastuvõtja taotleja järgmisi oskusi:
|
10. Eksami kestus
Eksami kestus ja läbitav vahemaa peavad olema piisavad, et hinnata käesoleva lisa B osas sätestatud oskusi ja käitumist. Teelsõitmiseks kulunud aeg ei võiks mingil juhul olla A, A2, A1, B, B1 ja B + E kategooria puhul alla 25 minuti ning muude kategooriate puhul alla 45 minuti. Siia hulka ei kuulu taotleja vastuvõtmine, sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohalt, erimanöövrid ja praktilise eksami tulemuse teatavakstegemine.
11. Eksami toimumise koht
See osa eksamist, mille käigus hinnatakse erimanöövreid, võib toimuda spetsiaalsel eksamiks kohandatud platsil. Võimaluse korral peaks see osa eksamist, mille käigus hinnatakse liikluskäitumist, toimuma teedel väljaspool asulaid, kiirliiklusega teedel ja kiirteedel (või samalaadsetel teedel) ja mitmesugustel linnatänavatel (elamurajoonides, kiirusepiiranguga 30 ja 50 km/h aladel, linnasisestel kiirliiklusega teedel), kus esineb eri tüüpi probleeme, millega juhid tõenäoliselt kokku puutuvad. Samuti on soovitav, et eksam toimuks mitmesuguse liiklustiheduse tingimustes. Teelsõidu aega tuleks kasutada optimaalselt, et hinnata taotlejat kõikidel liiklusealadel, mis võivad ette tulla, pöörates erilist tähelepanu ühelt alalt teisele üleminekule.
II. MOOTORSÕIDUKI JUHTIMISEKS VAJALIKUD TEADMISED, OSKUSED JA KÄITUMINE
Kõikide mootorsõidukite juhtidel peavad alati olema punktides 1-9 kirjeldatud teadmised, oskused ja käitumisviis, et nad suudaksid:
|
— |
ära tunda liiklusohtlikud olukorrad ja hinnata nende tõsidust; |
|
— |
valitseda piisavalt oma sõidukit, et mitte tekitada ohtlikke olukordi, ja reageerida selliste olukordade tekkimisel kohaselt; |
|
— |
järgida liikluseeskirju, eelkõige neid, mis on mõeldud liiklusõnnetuste ärahoidmiseks ja sujuva liiklusvoo hoidmiseks; |
|
— |
avastada oma sõidukil olulisemad tehnilised puudused, eelkõige need, mis seavad ohtu turvalisuse, ning need parandada kohasel viisil; |
|
— |
võtta arvesse kõiki tegureid, mis mõjutavad sõiduki juhtimist (nt alkohol, väsimus, halb nägemine jms), et kasutada täiel määral ohutuks sõiduks vajalikke võimeid; |
|
— |
aidata tagada kõigi liiklejate, eelkõige kõige nõrgemate ja ohualtimate ohutust, osutades kohast tähelepanu teistele. |
Liikmesriigid võivad rakendada kohaseid meetmeid, tagamaks, et juhid, kes on minetanud punktides 1-9 kirjeldatud teadmised, oskused ja käitumise, võivad teadmised ja oskused uuesti omandada ning käituda viisil, mis on nõutav mootorsõiduki juhtimiseks.
III LISA
FÜÜSILISE JA VAIMSE TERVISE MIINIMUMSTANDARDID MOOTORSÕIDUKI JUHTIMISEKS
MÕISTED
|
1. |
Käesolevas lisas liigitatakse sõidukijuhid kahte rühma:
|
|
2. |
Esimest juhiluba või juhiloa uuendamist taotlevad isikud liigitatakse sellesse rühma, millesse nad hakkavad kuuluma, kui juhiluba on väljastatud või uuendatud. |
ARSTLIK KONTROLL
|
3. |
1. rühm: Juhiloa taotlejad peavad läbima arstliku läbivaatuse, kui vajalike formaalsuste täitmisel või juhiloa väljastamise eelduseks olevate eksamite sooritamisel ilmneb, et neil on üks või mitu käesolevas lisas nimetatud meditsiinilist puuet. |
|
4. |
2. rühm: Juhiloa taotlejad peavad läbima arstliku läbivaatuse enne esimese juhiloa väljastamist ja seejärel peavad juhid läbima sarnase läbivaatuse vastavalt selles liikmesriigis kehtivatele siseriiklikele õigusnormidele, kus on nende seaduslik elukoht, iga kord, kui nende juhiluba uuendatakse. |
|
5. |
Liikmesriigid võivad juhilubade väljastamiseks või uuendamiseks ette näha käesolevas lisas sätestatud nõuetest rangemad nõuded. |
NÄGEMINE
|
6. |
Kõik juhiloa taotlejad läbivad asjakohase kontrolli, millega tehakse kindlaks, kas neil on mootorsõidukite juhtimiseks küllaldane nägemisteravus. Kui on põhjust kahelda, et juhiloa taotleja nägemine ei ole küllaldane, vaadatakse ta läbi pädevas meditsiiniasutuses. Sellel läbivaatusel pööratakse eelkõige tähelepanu järgmisele: nägemisteravus, vaateväli, nägemine hämaras valguses ja progresseeruvad silmahaigused. Käesolevas lisas ei loeta kontaktläätsesid korrektiivklaasideks. 1. rühm:
2. rühm:
|
KUULMINE
|
7. |
Juhiloa taotlejate või sõidukijuhtide puhul, kes kuuluvad rühma 2, võib juhiloa väljastada või uuendada ainult pädeva meditsiiniasutuse arvamuse alusel; arstlikul läbivaatusel võetakse eelkõige arvesse nõrgenenud kuulmise kompenseerimise võimalust. |
LIIKUMISPUUDEGA ISIKUD
|
8. |
Juhiluba ei väljastata ega uuendata sellistele juhiloa taotlejatele ega sõidukijuhtidele, kes kannatavad liikumissüsteemi vaevuste või kõrvalekallete all, mis muudavad mootorsõiduki juhtimise ohtlikuks. 1. rühm:
2. rühm:
|
SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED
|
9. |
Iga haigus, mille korral esimese juhiloa või juhiloa uuendamise taotleja südame-veresoonkonna tegevus võib äkitselt halveneda, põhjustades tema ajutegevuse äkilist nõrgenemist, võib olla liikluses ohtlik. 1. rühm:
2. rühm:
|
MELLIITDIABEET
|
10. |
Melliitdiabeeti põdevatele juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele võib juhiloa väljastada või uuendada , tingimusel et juhil ei ole insuliinisõltuvust või juhul, kui tal on insuliinisõltuvus (tüüp 1), arsti loa alusel. 2. rühm:
|
NEUROLOOGILISED HAIGUSED
|
11. |
Juhiluba ei väljastata ega uuendata tõsist neuroloogilist haigust põdevatele juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kui lisaks taotlusele ei esitata kinnitatud meditsiinilist arvamust. Haigustega või kesk- või perifeerset närvisüsteemi mõjutava kirurgilise sekkumisega seotud neuroloogilisi häireid, mis põhjustavad meeleelundite puudulikkust või liikumisvaegust ning mõjutavad tasakaalu ja koordinatsiooni, tuleb arvestada vastavalt nende tagajärgedele ja progresseerumisohule. Sellistel juhtudel toimub juhiloa väljastamine või uuendamine seisundi halvenemise ohu korrapärase hindamise alusel. |
|
12. |
Mootorsõidukijuhi epilepsiahood või muud äkilised teadvusehäired on suur oht liiklusohutusele. 1. rühm:
2. rühm:
|
PSÜÜHIKAHÄIRED
1. rühm:
|
13.1. |
Juhiluba ei väljastata ega uuendata juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kes kannatavad järgmiste terviseprobleemide all:
juhiluba väljastatakse või uuendatakse ainult taotlusele lisatud kinnitatud meditsiinilise arvamuse ja vajaduse korral korrapäraste arstlike läbivaatuste alusel. |
2. rühm:
|
13.2. |
Pädev meditsiiniasutus peab nõuetekohaselt arvestama käesoleva rühma määratlusega hõlmatud sõidukite juhtimisega seotud lisariske ja -ohtu. |
ALKOHOL
|
14. |
Alkoholi tarbimine on liiklusohutusele väga ohtlik. Selle probleemi tõsiduse tõttu peavad meditsiiniasutused olema eriti valvsad. 1. rühm:
2. rühm:
|
NARKOOTIKUMID JA RAVIMID
|
15. |
Kuritarvitus: Ühegi kategooria juhiluba ei väljastata ega uuendata neile juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kes on sõltuvad psühhotroopsetest ainetest või kes ei ole neist ainetest küll sõltuvad, aga kuritarvitavad neid korrapäraselt. Korrapärane kasutus: 1. rühm:
2. rühm:
|
NEERUHAIGUSED
1. rühm:
|
16.1. |
Juhiloa võib väljastada või uuendada tõsise neerupuudulikkusega juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele kinnitatud meditsiinilise arvamuse ja korrapäraste arstlike läbivaatuste alusel. |
2. rühm:
|
16.2. |
Juhiluba ei väljastata ega uuendata tõsise ja pöördumatu neerupuudulikkusega juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel kinnitatud meditsiinilise arvamuse ja korrapäraste arstlike läbivaatuste alusel. |
MUUD SÄTTED
1. rühm:
|
17.1. |
Kinnitatud meditsiinilise arvamuse ja vajaduse korral korrapäraste arstlike läbivaatuste alusel võib juhiloa väljastada või uuendada neile juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kellele on tehtud organi siirdamine või kellel on sõiduki juhtimise võimet mõjutav tehisimplantaat. |
2. rühm:
|
17.2. |
Pädev meditsiiniasutus peab nõuetekohaselt arvestama käesoleva rühma määratlusega hõlmatud sõidukite juhtimisega seotud lisariske ja -ohtu. |
|
18. |
Üldreeglina ei väljastata ega uuendata juhiluba neile juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kes kannatavad mingi muu eespool nimetamata häire all, mis võib olla liiklusohutust mõjutav talitluslik häire või seda põhjustada, välja arvatud juhul, kui taotlusele on lisatud kinnitatud meditsiinilise arvamus ja vajaduse korral toimuvad korrapärased arstlikud läbivaatused. |
IV LISA
JUHIEKSAMI VASTUVÕTJATE ESIALGNE KVALIFIKATSIOON JA REGULAARNE KOOLITUS
Miinimumnõuded isikutele, kes võtavad vastu praktilisi eksameid 1. Eksamineerijatele esitatavad kvalifikatsiooninõuded 1.1. Isikutel, kellel on õigus taotleja praktilisi sõiduoskusi sõidukis hinnata, peavad olema punktides 1.2. kuni 1.6. loetletud valdkondades vajalikud teadmised ja oskused ning vajalik mõistmine. 1.2. Eksamineerija kvalifikatsioon peab olema piisav, et hinnata selle kategooria juhiloa taotleja sõiduoskusi, mille saamiseks sõidueksam läbi viiakse. 1.3. Teadmised ja mõistmine seoses sõidu ja hindamisega — teooria juhi käitumise kohta; — ohtude äratundmine ja õnnetuste vältimine; — kõikide sõidueksami nõuete põhjalik tundmine; — sõidueksami nõuded; — liikluseeskirjad, k.a asjakohased ühenduse ja siseriiklikud õigusaktid ning nende tõlgendussuunised; — hindamise teooria ja praktika; — kaitslik sõit. 1.4. Hindamisega seotud oskused: — võime taotleja tegevust kogu eksami sooritamise ajal täpselt vaadelda, kontrollida ja anda sellele hinnang, eelkõige — ohtlike olukordade õige ja täielik äratundmine; — kõnealuste olukordade põhjuste ja eeldatava mõju täpne määratlemine; — sobivus ja vigade äratundmine; — hindamise ühtsus ja järjepidevus; — võime võtta kiiresti vastu uut teavet ja keskenduda olulisematele punktidele; — ettenägelik tegutsemine, võimalike probleemide äratundmine ja vastavate abistrateegiate arendamine; — õigesti ajastatud ja konstruktiivne tagasiside. 1.5. Isiklikud sõiduoskused Isik, kellel on õigus mingis juhiloa kategoorias praktilist eksamit vastu võtta, peab olema võimeline juhtima vastava tüübi sõidukit järjepidevalt ühesugusel kõrgel tasemel 1.6. Teenuse kvaliteet — määrata kindlaks ja teha teatavaks, mis klienti eksamil ootab; — arusaadav suhtlemine, valides kuulajaskonnale ja kontekstile vastava sisu, stiili ja keele ning tegelemine klientide järelepärimistega; — üheselt mõistetav tagasiside eksami tulemuste kohta; — kõikide klientide austav ja mittediskrimineeriv kohtlemine. 1.7. Sõidukit puudutavad tehnilised ja füüsikalised teadmised — sõidukit puudutavad tehnilised teadmised, näiteks seoses juhtimisega, rehvidega, piduritega ja tuledega, eriti mootorrataste ja kaubaveoautode puhul; — laadungi kinnitamine; — teadmised sõiduki füüsikaliste näitajate, näiteks kiiruse, hõõrdumise, dünaamika, energia kohta. 1.8. Säästlik ja keskkonnasõbralik sõit. 2. Üldtingimused 2.1. B kategooria eksamineerijad: a) peavad olema omanud B kategooria juhiluba vähemalt kolm aastat; b) peavad olema vähemalt 23 aastat vanad; c) peavad olema edukalt läbinud punktis 3 ette nähtud alusõppe ja seejärel osalema igal aastal jätkuõppes vastavalt punktile 4; d) peavad olema läbinud kutsealase koolituse, mis vastab kvalifikatsiooni 3. tasemele nõukogu 16. juuli 1985. aasta otsuse 85/368/EMÜ Euroopa Ühenduse liikmesriikide kutsekvalifikatsioonide võrreldavuse kohta (1) tähenduses; e) ei tohi samaaegselt pidada sõiduõpetaja ametit autokoolis. 2.2. Teiste kategooriate eksamineerijad: a) peavad omama vastava kategooria juhiluba; b) peavad olema edukalt läbinud punktis 3 ette nähtud alusõppe ja seejärel osalema igal aastal täiendavas jätkuõppes vastavalt punktile 4; c) peavad olema töötanud vähemalt kolm aastat B kategooria eksamineerijana; antud ajavahemikku võib lühendada ühe aastani, kui eksmineerija tõendab järgmist: — vastava kategooria vähemalt viieaastane sõidukogemus või — teoreetiline või praktiline sõidukogemuse tõendamine kõrgemal tasemel, kui see on vajalik juhiloa saamiseks, mistõttu muutub ülaltoodud nõue üleliigseks; d) peavad olema läbinud kutsealase koolituse, mis vastab kvalifikatsiooni 3. tasemele nõukogu otsuse 85/368/EMÜ tähenduses; e) ei tohi samaaegselt pidada sõiduõpetaja ametit autokoolis. 2.3. Samaväärsus 2.3.1. Liikmesriigid võivad lubada eksmineerijal võtta vastu AM, A1, A2 ja A kategooria sõidueksameid, kui ta on läbinud nende kategooriate puhul vastavalt punktile 3 nõutava alusõppe. 2.3.2. Liikmesriigid võivad lubada eksmineerijal võtta vastu C1, C, D1 ja D kategooria sõidueksameid, kui ta on läbinud nende kategooriate puhul vastavalt punktile 3 nõutava alusõppe. 2.3.3. Liikmesriigid võivad lubada eksmineerijal võtta vastu BE, C1E, CE, D1E ja DE kategooria sõidueksameid, kui ta on läbinud nende kategooriate puhul vastavalt punktile 3 nõutava alusõppe. 3. Aluskvalifikatsioon 3.1. Alusõpe 3.1.1. Enne kui isikul on lubatud sõidueksameid vastu võtta, peab ta olema edukalt läbinud vastava liikmesriigi võimalike eeskirjade kohaselt koolitusprogrammi, et omandada punktis 1 osutatud kvalifikatsioon. 3.1.2. Liikmesriigid peavad kindlaks määrama, kas antud koolitusprogrammi sisu on seotud loaga ühe või mitme juhiloa kategooria eksamite vastuvõtmiseks. 3.2. Eksamid 3.2.1. Enne kui isikul on lubatud sõidueksameid vastu võtta, peab ta tõendama, et tal on kõikides punktis 1 loetletud valdkondades piisavad teadmised, mõistmine, oskused ja sobivus. 3.2.2. Liikmesriigid kehtestavad eksamineerimise korra, et määrata sobival viisil õpetuslikust seisukohast kindlaks, kas kõnealusel isikul on punktis 1, eriti punktis 1.4, osutatud kvalifikatsioon. Eksamineerimise kord peab hõlmama nii teoreetilist kui ka praktilist osa. Arvutipõhised hindamisviisid on vajaduse korral lubatud. Üksikute eksamite ja eksamite raames toimuva hindamise olemust ning kestust puudutavate üksikasjade üle otsustab asjaomane liikmesriik. 3.2.3. Liikmesriigid peavad määrama kindlaks, kas antud eksami sisu on seotud loaga ühe või mitme juhiloa kategooria eksamite vastuvõtmiseks. 4. Kvaliteedi tagamine ja korrapärane jätkuõpe 4.1. Kvaliteedi tagamine 4.1.1. Liikmesriigid peavad kehtestama kvaliteedi tagamise eeskirjad, mis kindlustavad eksamineerijatele esitatavate nõuete standardi säilitamise. 4.1.2. Kvaliteedi tagamise eeskirjad peaksid hõlmama eksamineerijate tegevuse järelevalvet, jätkuõpet ja nende lubade uuendamist, nende pidevat kutsealast arengut ja nende poolt vastu võetud eksamite tulemuste korrapärast läbivaatamist. 4.1.3. Punktis 4.1.2. osutatud kvaliteedi tagamise eeskirjade raames peavad liikmesriigid hoolitsema selle eest, et iga eksamineerijat kontrollitakse kord aastas. Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et iga eksmineerija tegevust sõidueksami vastuvõtmisel jälgitakse iga viie aasta tagant vähemalt poole päeva jooksul, et oleks võimalik jälgida mitut erinevat sõidueksamit. Jälgimist teostaval isikul peab selleks olema antud liikmesriigi vastav luba. 4.1.4. Kui eksamineerijal on luba võtta vastu mitme kategooria sõidueksameid, siis võivad liikmesriigid sätestada, et nõue teostada jälgimisi kõigis nendes erinevates kategooriates on täidetud, kui jälgimine on läbi viidud ühes antud kategooriatest. 4.1.5. Sõidueksameid peab jälgima ja kontrollima vastava liikmesriigi poolt selleks volitatud asutus, et tagada korrektne ja ühtne hindamine. 4.2. Korrapärane jätkuõpe 4.2.1. Liikmesriigid kannavad hoolt selle eest, et sõltumata kategooriate arvust kohustuvad eksamineerijad loa säilitamiseks: läbima korrapäraselt iga kahe aasta järel vähemalt neljapäevase korrapärase jätkuõppe, et: — säilitada ja värskendada vajalikke teadmisi ja oskusi; — arendada uusi võimeid, mis on nende kutsealase tegevuse seisukohalt vajalikuks muutunud; — tagada, et eksamineerijad võtavad eksameid ka edaspidi vastu õiglaste ja ühtsete nõuete alustel; läbima korrapäraselt iga viie aasta järel vähemalt viiepäevase korrapärase jätkuõppe, praktiliste sõiduoskuste edasi arendamiseks ja säilitamiseks. 4.2.2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et need eksamineerijad, kelle tegevuses tuvastati vastavalt kehtivale kvaliteedi tagamise süsteemile tõsiseid puudusi, läbivad koheselt spetsiaalse jätkuõppe. 4.2.3. Korrapärane jätkuõpe võib toimuda nõupidamiste, õppetundide, tavapärase või arvutipõhise teabeedastuse vormis ning võib olla suunatud kas üksikisikutele või rühmadele. Jätkuõpe võib hõlmata, kui liikmesriigid seda vajalikuks peavad, kehtivate nõuete muutmist. 4.2.4. Kui eksamineerijal on lubatud vastu võtta sõidueksameid mitmes kategoorias, võivad liikmesriigid sätestada, et eksamineerijatele esitatav nõue jätkuõppe läbimise kohta kõigis nendes erinevates kategooriates on täidetud, kui jätkuõpe on läbitud ühes vastavas kategoorias, tingimusel et järgitakse punktis 4.2.5. esitatud nõudeid. 4.2.5. Kui eksmineerija ei ole kahe aasta jooksul vastava kategooria sõidueksamit vastu võtnud, siis peab ta läbima uue asjakohase hindamise enne, kui tal on lubatud selles kategoorias uusi sõidueksameid vastu võtta. Uus hindamine võib toimuda punktis 4.2.1. nimetatud nõude kohaselt. 5. Omandatud õigused 5.1. Liikmesriigid võivad isikutel, kes vahetult enne käesolevate sätete jõustumist on saanud loa sõidueksamite vastuvõtmiseks, lubada võtta sõidueksameid vastu ka edaspidi isegi juhul, kui nad ei ole antud luba saanud vastavalt punktis 2 nimetatud üldtingimustele ega ka punktis 3 sätestatud alusõppe menetluse kohaselt. 5.2. Siiski tuleb kõnealuste eksamineerijate tegevust korrapäraselt jälgida ja nende suhtes tuleb kohaldada kvaliteedi tagamise eeskirju vastavalt punktile 4.
V LISA
SÕIDUKIJUHI KOOLITUS (HAAGISEGA KAUBAVEOAUTOD)
1. Haagisega B kategooria kaubaveoautode kasutajad, mille kaal on vahemikus 3500 kg kuni 4250 kg, peavad läbima sõidukijuhi koolituse. 2. Sõidukijuhi koolituse viib läbi õppeasutus, mida vastava liikmesriigi, mille territooriumil juht alaliselt elab, pädevad ametiasutused ametlikult tunnustavad ja kontrollivad. Täpsemad reeglid määrab kindlaks liikmesriik. 3. Sõidukijuhi koolituse sisu — üks päev (vähemalt seitse tundi); — teoreetiline osa, peamiselt praktiline osa ja kokkuvõttev arutelu; — sõiduki liikumise dünaamika, ohutuskriteeriumid, sadulveduk ja haagis, õige laadimine ja ohutust tagavad lisaseadmed; — praktiline osa piirdega alal järgmiste praktiliste toimingute harjutamiseks: pidurdamine, pidurdusteekond, sõidurea vahetamine, pidurdus-/vältimismanööver, haagise lengerdamine, manööverdamine, parkimine.
VI LISA
SÕIDUKIJUHI KOOLITUS (AUTOELAMUD)
1. Direktiivi 2001/116/EÜ II lisa A osa punktis 5.1 määratletud autoelamu kasutajad, mille kaal on vahemikus 3500 kg kuni 4250 kg ja kandevõime kuni 1000 kg, peavad läbima sõidukijuhi koolituse. 2. Sõidukijuhi koolituse viib läbi õppeasutus, mida vastava liikmesriigi, mille territooriumil juht alaliselt elab, pädevad ametiasutused ametlikult tunnustavad ja kontrollivad. Täpsemad reeglid määrab kindlaks liikmesriik. 3. Sõidukijuhi koolituse sisu — üks päev (vähemalt seitse tundi); — teoreetiline osa, peamiselt praktiline osa ja kokkuvõttev arutelu; — sõiduki liikumise dünaamika, ohutuskriteeriumid, õige laadimine ja ohutust tagavad lisaseadmed; — praktiline osa piirdega alal järgmiste praktiliste toimingute harjutamiseks: pidurdamine, pidurdusteekond, sõidurea vahetamine, pidurdus-/vältimismanööver, manööverdamine, parkimine.
VII LISA
SÕIDUKIJUHI KOOLITUS (MOOTORRATTA KATEGOORIAD)
1. Sõidukijuhi koolitus üleminekuks ühest mootorratta kategooriast teise. 2. Sõidukijuhi koolituse viib läbi õppeasutus, mida vastava liikmesriigi, mille territooriumil juht alaliselt elab, pädevad ametiasutused ametlikult tunnustavad ja kontrollivad. Täpsemad reeglid määrab kindlaks liikmesriik. 3. Sõidukijuhi koolituse sisu — kestus: vähemalt viis tundi; — peatähelepanu kategooriate vahelistel erinevustel; — praktiline osa piirdega alal järgmiste praktiliste toimingute harjutamiseks: pidurdamine, pidurdusteekond, pidurdus-/vältimismanööver, manööverdamine, parkimine; — praktiline osa liikluses käitumise kohta.
VIII LISA
A osa
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos hilisemate muudatustega
(viidatud artiklis 18)
|
Nõukogu direktiiv 91/439/EMÜ (1) |
|
|
Nõukogu direktiiv 94/72/EÜ |
|
|
Nõukogu direktiiv 96/47/EÜ |
|
|
Nõukogu direktiiv 97/26/EÜ |
|
|
Komisjoni direktiiv 2000/56/EÜ |
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/59/EÜ, üksnes artikli 10 lõige 2 |
B osa
Siseriiklikusse õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtajad
(viidatud artiklis 18)
|
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtaeg |
Kohaldamise tähtaeg |
|
Direktiiv 91/439/EMÜ |
1. juuli 1994 |
1. juuli 1996 |
|
Direktiiv 94/72/EÜ |
- |
xx.xx.1995 |
|
Otsus 96/427/EÜ |
- |
16. juuli 1996 |
|
Direktiiv 96/47/EÜ |
1. juuli 1996 |
1. juuli 1996 |
|
Direktiiv 97/26/EÜ |
1. jaanuar 1998 |
1. jaanuar 1998 |
|
Direktiiv 2000/56/EÜ |
30. september 2003 |
30. september 2003, 30. september 2008 (lisa II punkt 6.2.5) ja 30. september 2013 (lisa II punkt 5.2) |
|
Direktiiv 2003/59/EÜ |
10. september 2006 |
10. september 2008 (reisijate vedu) and 10. september 2009 (kaubavedu) |
(1) Direktiivi 91/439/EMÜ muudeti ka järgmise aktiga, mida ei ole kehtetuks tunnistatud: akt Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21).
IX LISA
Vastavustabel
|
Nõukogu direktiiv 91/439/EMÜ |
Käesolev direktiiv |
|
Artikli 1 lõike 1 esimene lause |
Artikli 1 lõige 1 |
|
Artikli 1 lõike 1 teine lause |
- |
|
- |
Artikli 1 lõige 2 |
|
Artikli 1 lõige 2 |
Artikkel 2 |
|
Artikli 1 lõige 3 |
- |
|
Artikli 2 lõige 1 |
Artikli 3 lõige 1 |
|
Artikli 2 lõige 2 |
Artikli 3 lõike 2 esimene lause |
|
- |
Artikli 3 lõike 2 teine lause |
|
Artikli 2 lõige 3 |
- |
|
Artikli 2 lõige 4 |
- |
|
Artikli 3 lõike 1 esimese alalõike sissejuhatavad sõnad |
Artikli 4 lõike 1 esimese alalõike sissejuhatavad sõnad |
|
- |
Artikli 4 lõike 1 esimese alalõike esimene taane |
|
- |
Artikli 4 lõike 1 esimese alalõike kolmas taane |
|
Artikli 3 lõike 1 esimese alalõike esimene taane |
Artikli 4 lõike 1 esimese alalõike neljas taane |
|
Artikli 3 lõike 1 esimese alalõike teine taane |
Artikli 4 lõike 1 esimese alalõike kuues taane |
|
Artikli 3 lõike 1 esimese alalõike kolmas taane |
- |
|
Artikli 3 lõike 1 esimese alalõike neljas taane |
Artikli 4 lõike 1 esimese alalõike seitsmes taane |
|
Artikli 3 lõike 1 esimese alalõike viies taane |
Artikli 4 lõike 1 esimese alalõike kümnes taane |
|
Artikli 3 lõike 1 esimese alalõike kuues taane |
Artikli 4 lõike 1 esimese alalõike 11. taane |
|
Artikli 3 lõike 1 esimese alalõike seitsmes taane |
Artikli 4 lõike 1 esimese alalõike 14. taane |
|
Artikli 3 lõike 1 esimese alalõike kaheksas taane |
Artikli 4 lõike 1 esimese alalõike 15. taane |
|
Artikli 3 lõike 2 esimese alalõike sissejuhatavad sõnad |
- |
|
Artikli 3 lõike 2 esimese alalõike esimene taane |
Artikli 4 lõike 1 esimese alalõike teine taane |
|
Artikli 3 lõike 2 esimese alalõike teine taane |
Artikli 4 lõike 1 esimese alalõike viies taane |
|
Artikli 3 lõike 2 esimese alalõike kolmas taane |
Artikli 4 lõike 1 esimese alalõike kaheksas taane |
|
Artikli 3 lõike 2 esimese alalõike neljas taane |
Artikli 4 lõike 1 esimese alalõike üheksas taane |
|
Artikli 3 lõike 2 esimese alalõike viies taane |
Artikli 4 lõike 1 esimese alalõike 12. taane |
|
Artikli 3 lõike 2 esimese alalõike kuuenda taande sissejuhatavad sõnad |
Artikli 4 lõike 1 esimese alalõike 13. taane |
|
Artikli 3 lõike 2, esimese alalõike kuuenda taande esimene alataane |
Artikli 4 lõike 1 esimese alalõike 13. taane |
|
Artikli 3 lõike 2 esimese alalõike kuuenda taande teine alataane |
Artikli 4 lõike 1 teine alalõige |
|
Artikli 3 lõike 3 sissejuhatavad sõnad |
Artikli 4 lõike 2 sissejuhatavad sõnad |
|
Artikli 3 lõike 3 esimene taane |
Artikli 4 lõike 2 punkt a |
|
- |
Artikli 4 lõike 2 punkt b |
|
Artikli 3 lõike 3 teise taande esimene alalõige |
Artikli 4 lõike 2 punkt c |
|
Artikli 3 lõike 3 teise taande teine alalõige |
- |
|
Artikli 3 lõike 3 kolmas taane |
Artikli 4 lõike 2 punkt d |
|
Artikli 3 lõike 3 neljas taane |
Artikli 4 lõike 2 punkt e |
|
Artikli 3 lõike 3 viies taane |
Artikli 4 lõike 2 punkt f |
|
- |
Artikli 4 lõige 3 |
|
Artikli 3 lõige 4 |
- |
|
Artikli 3 lõige 5 |
- |
|
Artikli 3 lõige 6 |
Artikli 4 lõige 4 |
|
Artikkel 4 |
Artikkel 5 |
|
Artikli 5 lõige 1 |
Artikli 6 lõige 1 |
|
Artikli 5 lõike 2 sissejuhatavad sõnad |
Artikli 6 lõike 2 sissejuhatavad sõnad |
|
Artikli 5 lõike 2 punkt a |
Artikli 6 lõike 2 punkt a |
|
Artikli 5 lõike 2 punkt b |
Artikli 6 lõike 2 punkt b |
|
- |
Artikli 6 lõike 2 punkt c |
|
- |
Artikli 6 lõike 2 punkt d |
|
Artikli 5 lõige 3 |
Artikli 6 lõige 3 |
|
Artikli 5 lõige 4 |
Artikli 6 lõige 4 |
|
Artikli 6 lõike 1 sissejuhatavad sõnad |
Artikli 7 lõike 1 sissejuhatavad sõnad |
|
- |
Artikli 7 lõike 1 punkti a esimene taane |
|
Artikli 6 lõike 1 punkti a esimene taane |
Artikli 7 lõike 1 punkti a teine taane |
|
Artikli 6 lõike 1 punkti a teine taane |
Artikli 7 lõike 1 punkti a kolmas taane |
|
Artikli 6 lõike 1 punkti b esimene taane |
Artikli 7 lõike 1 punkti b esimene taane |
|
Artikli 6 lõike 1 punkti b teine taane |
Artikli 7 lõike 1 punkti b teine taane |
|
Artikli 6 lõike 1 punkti b kolmas taane |
Artikli 7 lõike 1 punkti b kolmas taane |
|
- |
Artikli 7 lõike 1 punkti c esimene taane |
|
Artikli 6 lõike 1 punkti c esimene taane |
Artikli 7 lõike 1 punkti c teine taane |
|
- |
Artikli 7 lõike 1 punkt d |
|
Artikli 6 lõige 2 |
Artikli 7 lõike 2 esimese alalõike esimene lause |
|
- |
Artikli 7 lõike 2 teise alalõike teine lause |
|
Artikli 6 lõige 3 |
- |
|
Artikli 7 lõike 1 sissejuhatavad sõnad |
Artikli 8 lõike 1 sissejuhatavad sõnad |
|
Artikli 7 lõike 1 punkt a |
Artikli 8 lõike 1 punkt a |
|
- |
Artikli 8 lõike 1 punkt b |
|
- |
Artikli 8 lõike 1 punkt c |
|
- |
Artikli 8 lõike 1 punkt d |
|
Artikli 7 lõike 1 punkt b |
Artikli 8 lõike 1 punkt e |
|
Artikli 7 lõige 2 |
- |
|
Artikli 7 lõige 3 |
- |
|
- |
Artikli 8 lõige 2 |
|
- |
Artikli 8 lõige 3 |
|
Artikli 7 lõige 4 |
Artikli 8 lõige 4 |
|
Artikli 7 lõige 5 |
Artikli 8 lõike 5 esimene lause |
|
- |
Artikli 8 lõike 5 teine lause |
|
Artikli 7a lõige 1 |
- |
|
Artikli 7a lõige 2 |
Artikkel 9 |
|
Artikkel 7b |
Artikkel 10 |
|
- |
Artikkel 11 |
|
Artikkel 8 |
Artikkel 12 |
|
Artikkel 9 |
Artikkel 13 |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 14 |
|
Artikkel 11 |
Artikkel 15 |
|
Artikli 12 lõige 1 |
- |
|
Artikli 12 lõige 2 |
- |
|
Artikli 12 lõige 3 |
Artikkel 16 |
|
- |
Artikkel 17 |
|
Artikkel 13 |
Artikli 18 esimene alalõige |
|
- |
Artikli 18 teine alalõige |
|
- |
Artikkel 19 |
|
Artikkel 14 |
Artikkel 20 |
|
I lisa |
- |
|
Ia lisa |
I lisa |
|
II lisa |
II lisa |
|
III lisa |
III lisa |
|
- |
IV lisa |
|
- |
V lisa |
|
- |
VI lisa |
|
- |
VII lisa |
|
- |
VIII lisa |
|
- |
IX lisa |
P6_TA(2005)0042
Jõeliikluse teabeteenused ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi vastuvõtmiseks jõeliikluse ühtlustatud teabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel (KOM(2004)0392 - C6-0042/2004 - 2004/0123(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0392) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 71 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0042/2004); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 67; |
|
— |
võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6-0055/2004); |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil asi uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või asendada selle teise tekstiga; |
|
3. |
teeb oma presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2004)0123
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. veebruaril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/.../EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 71,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse regioonide komitee arvamust (2),
toimides vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele (3)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Info- ja sidetehnoloogiate rakendamine siseveeteedel aitab oluliselt suurendada siseveetranspordi ohutust ja tõhusust. |
|
(2) |
Mõnes liikmesriigis on siseriiklikud teabeteenuste rakendused eri veeteedel juba kasutuses. Ühtlustatud, koostalitlusvõimeliste ja avatud navigatsiooniabi- ja teabesüsteemi tagamiseks ühenduse siseveeteede võrgus tuleks kehtestada ühised nõuded ja tehnilised spetsifikaadid. |
|
(3) |
Ohutuskaalutlustel ja üle-euroopalise ühtlustamise huvides peaksid need ühised nõuded ja tehnilised kirjeldused toetuma asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Rahvusvahelise Navigatsiooniliidu (PIANC), Reini jõel laevajuhtimise keskkomisjoni (CCNR) ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (EMK), poolt selles valdkonnas tehtud tööle. |
|
(4) |
Jõeteabeteenused peaksid põhinema operaatoritevahelistel süsteemidel, mis lähtuvad avatud ja avalikest standarditest, mis on mittediskrimineerivatel alustel avatud esinevatele tarnijatele ja kasutajatele. |
|
(5) |
Need nõuded ja tehnilised spetsifikaadid ei pea olema kohustuslikud sellistel siseriiklikel laevatatavatel siseveeteedel, mis ei ole seotud teise liikmesriigi laevatatava võrguga. Ka nendel siseveeteedel soovitatakse siiski rakendada käesolevas direktiivis määratletud jõeteabeteenuseid ning muuta olemasolevad süsteemid sellega koostalitlusvõimeliseks. |
|
(6) |
Jõeteabeteenuste väljaarendamine peaks põhinema sellistel eesmärkidel nagu siseveelaevanduse ohutus, tõhusus ja keskkonnasõbralikkus, mis saavutatakse liikluse ja transpordi korraldamise, keskkonna- ja infrastruktuuride kaitse ning erieeskirjade rakendamise kaudu. |
|
(7) |
Jõeteabeteenustega seotud nõuded peaksid vähemalt puudutama teabeteenuseid, mida liikmesriigid peavad osutama. |
|
(8) |
Tehniliste kirjelduste kehtestamine peaks hõlmama selliseid süsteeme nagu elektroonilised navigatsioonikaardid, elektroonilised laevadest teatamise süsteemid, sealhulgas Euroopa aluste numbrimärkide ühtne süsteem, teated kipritele ning laevade liikumistee kindlakstegemine ja jälgimine. Jõeteabeteenuste komisjoni töö peaks viima jõeteabeteenuste kasutamiseks vajalike seadmete tehnilise ühildumiseni. |
|
(9) |
Liikmesriikide pädevuses on Euroopa Liiduga koostöös soodustada, et kasutajad vastaksid protseduurilistele ja varustusalastele nõuetele, võttes arvesse siseveelaevandusesektori ettevõtete väikest ja keskmise suurusega struktuurilist ülesehitust. |
|
(10) |
Jõeteabeteenuste kasutuselevõtuga kaasneb isikuandmete töötlemine. Selline töötlemine peab olema vastavuses Euroopa eeskirjadega, mis on muu hulgas sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksik-isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivis 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (5). Jõeteabeteenuste rakendamine ei tohi endaga kaasa tuua turuosaliste majanduslikult tundlike andmete kontrollimatut töötlemist. |
|
(11) |
Täpse asukoha määramist nõudvate jõeteabeteenuste jaoks soovitatakse kasutada satelliitsidel põhinevat asukoha määramist. Need tehnoloogiad peaksid võimaldama koostoimimist teiste asjaomaste süsteemidega ja olema nendega ühendatud vastavalt käesolevas valdkonnas kohaldatavatele otsustele. |
|
(12) |
Et võetavate meetmete eesmärki, nimelt võtta ühenduses kasutusele ühtlustatud jõeteabeteenused , ei saa nõuetekohaselt saavutada ainult liikmesriigid üksi ning sellest tulenevalt on nende üleeuroopalist mõõdet arvestades võimalik seda paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta vastu meetmed kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei näe käesolev direktiiv ette rohkem vahendeid, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks. |
|
(13) |
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (6). |
|
(14) |
Nõukogu ergutab liikmesriike vastavalt institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe lõikele 34 koostama iseenda tarbeks ja ühenduse huvides omi tabeleid, mis kirjeldavad nii palju kui võimalik vastavust direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel ning avalikustavad need, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva direktiiviga luuakse raamistik ühtlustatud jõeteabeteenuste kasutuselevõtmiseks ja kasutamiseks ühenduses, et toetada siseveetransporti eesmärgiga tõsta selle ohutust, tõhusust ja keskkonnasõbralikkust ning hõlbustada selle ühitamist teiste transpordiliikidega.
Käesolevas direktiivis sätestatakse raamistik tehniliste nõuete, kirjelduste ja tingimuste kehtestamiseks ning edasiseks arendamiseks , et tagada ühenduse siseveeteedel ühtlustatud, koostalitlusvõimelised ja avatud jõeteabeteenused. Tehniliste nõuete, spetsifikaatide ja tingimuste kehtestamist ning edasist arendamist viib läbi komisjon, teda abistab selleks määratud jõeteabeteenuste komisjon; selles osas peaks komisjon hoolikalt arvestama asjassepuutuvate rahvusvaheliste organisatsioonide nagu Rahvusvahelise Navigatsiooniliidu (PIANC), Reini jõel navigeerimise keskkomisjoni (CCNR) ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (EMK) väljatöötatud meetmeid. Tagatakse ühilduvus muude transpordiliikide liikluskorraldusteenustega, eriti merelaevade liikluskorralduse ja teabeteenustega.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse jõeteabeteenuste rakendamise ja toimimise suhtes kõikidel liikmesriikide IV või kõrgema klassi siseveeteedel, mis on IV või kõrgema klassi veetee kaudu ühenduses teise liikmesriigi IV või kõrgema klassi veeteega , sealhulgas sellistel veeteedel olevates sadamates, millele on viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta otsuses nr 1346/2001/EÜ, millega muudetakse mere- ja siseveesadamaid ja muid ühendveoterminale käsitlevat otsust nr 1692/96/EÜ ning III lisas sisalduvat projekti nr 8 (7). Käesoleva direktiivi puhul kohaldatakse UNECE 12. novembri 1992. aasta resolutsioonis nr 30 kindlaksmääratud Euroopa siseveeteede klassifikatsiooni.
2. Liikmesriigid võivad kohaldada käesoleva direktiivi sätteid siseveeteedele ja siseveesadamatele, millele pole viidatud lõikes 1.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid.
|
a) |
Jõeteabeteenused - ühtlustatud teabeteenused, mis toetavad liiklus- ja veokorraldust siseveeteedel, sealhulgas ükskõik millised tehniliselt teostatavad liideseid teiste transpordiliikidega. Jõeteabeteenused ei ole seotud sisemise äritegevusega ühes asjaomases äriühingus või mitme asjaomase äriühingu vahel, kuid on avatud ühitamiseks äritegevusega. Jõeteabeteenused hõlmavad teenuseid, nagu faarvaatriteave, liiklusteave, liikluse korraldamine, toetus õnnetuste leevendamisel, teave transpordi korraldamiseks, statistika ja tolliteenused ning laevateede ja sadamatasud. |
|
b) |
Faarvaatriteave - laevateega (faarvaatriga) seotud geograafiline, hüdroloogiline ja haldusteave. Faarvaatriteave on ühesuunaline: kaldalt laevale või kaldalt büroosse. |
|
c) |
Taktikaline liiklusteave - teave, mis mõjutab vahetuid laevajuhtimisotsuseid tegelikus liiklusolukorras ja geograafilises lähiümbruses. |
|
d) |
Strateegiline liiklusteave - teave, mis mõjutab jõeteabeteenuste kasutajate keskmise ja pika tähtajaga otsuseid. |
|
e) |
Jõeteabeteenuste rakendus - jõeteabeteenuste osutamine selleks ettenähtud süsteemide kaudu. |
|
f) |
Jõeteabeteenuste keskus - koht, kus teenuseosutajad teenuste osutamist korraldavad. |
|
g) |
Jõeteabeteenuste kasutajad - kõik kasutajarühmad , sealhulgas paadikaptenid, jõeteabeteenuste osutajad, lüüside/sildade käitajad, veeteeasutused, sadama- ja terminaliettevõtjad, hädaabiteenuste osutajad õnnetuskeskustes, laevastikujuhid, lastivedajad ja kaubaveomaaklerid. |
|
h) |
Koostalitlusvõime tähendab, et teenused, andmete sisu, andmevahetusvormingud ja -sagedused on ühtlustatud selliselt, et jõeteabeteenuste kasutajad saavad Euroopa tasandil kasutada ühtesid ja samu teenuseid ja teavet. |
Artikkel 4
Jõeteabeteenuste kasutuselevõtt
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed jõeteabeteenuste rakendamiseks siseveeteedel vastavalt artiklile 2.
2. Liikmesriigid arendavad kõnealuseid teenuseid nii, et jõeteabeteenuste rakendus on tõhus, laiendatav ja koostalitlusvõimeline interaktsiooniks teiste jõeteabeteenuste rakendustega ja võimaluse korral teiste transpordiliikide süsteemidega. Samuti peab jõeteabeteenuste rakendus olema ühitatav veokorraldussüsteemide ja kaubandustegevusega.
3. Jõeteabeteenuste kasutuselevõtuks liikmesriigid:
|
a) |
annavad jõeteabeteenuste kasutajatele kogu asjakohase teabe seoses laevajuhtimise ja reisiplaneerimisega siseveeteedel. Need andmed tuleb anda vähemalt juurdepääsetavas elektroonilises vormis; |
|
b) |
tagavad, et lisaks punktis a osutatud andmetele saavad jõeteabeteenuste kasutajad kasutada laevajuhtimiseks sobivaid elektroonilisi navigatsioonikaarte kõikide Euroopa Va ja kõrgema klassi siseveeteede kohta; |
|
c) |
võimaldavad pädevatel asutustel saada elektroonilisi teateid laevade nõutavate andmete kohta niivõrd, kui laevadest teatamine on siseriiklike või rahvusvaheliste eeskirjadega nõutav. Piiriülese transpordi korral edastatakse see teave naaberriigi pädevatele asutustele. See teave peab olema edastatud enne laevade piirile jõudmist; |
|
d) |
tagavad, et teated kipritele, sealhulgas aruanded veetaseme (või maksimaalse lubatud süvise) ja jää kohta nende siseveeteedel, antakse standarditud, kodeeritud ja allalaaditavate sõnumitena. Selline standarditud sõnum sisaldab vähemalt sellist teavet, mida on vaja ohutuks laevajuhtimiseks. Teateid kipritele antakse vähemalt juurdepääsetavas elektroonilises vormis. |
Käesolevas lõikes osutatud kohustusi täidetakse vastavalt I ja II lisas määratletud spetsifikaatidele.
4. Liikmesriikide pädevad asutused loovad jõeteabeteenuste keskusi vastavalt piirkondlikele vajadustele.
5. Automaatse identifitseerimissüsteemi kasutamiseks kohaldatakse Baselis 6. aprillil 2000 Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) raadioeeskirjade raames sõlmitud piirkondlikku kokkulepet raadiotelefonsideteenuste kohta siseveeteedel.
6. Liikmesriigid, vajadusel koostöös Euroopa Liiduga, soodustavad , et paadikaptenid, nende liikmesriikide siseveeteedel liikuvate laevade käitajad või agendid, sellistel laevadel transporditavate kaupade vedajad või omanikud ning laevad ise saaksid täielikku kasu teenustest, mida võimaldab käesolev direktiiv .
7. Komisjon võtab vastavad meetmed, et kontrollida jõeteabeteenuste koostoimimisvõimet, usaldusväärsust ja ohutust.
Artikkel 5
Tehnilised suunised ja spetsifikaadid
1. Artikli 3 punktis a osutatud teenuste toetamiseks ning selleks, et tagada nende koostalitlusvõime, nagu nõutakse artikli 4 lõikega 2, määratleb komisjon vastavalt lõikele 2 tehnilised suunised kõnealuste teenuste kavandamiseks, rakendamiseks ja tegelikuks kasutamiseks (jõeteabeteenuste suunised) ning tehnilised spetsifikaadid ennekõike järgmistes valdkondades:
|
a) |
siseveelaevanduses elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteem (sisevee-ECDIS); |
|
b) |
elektrooniline laevadest teatamine; |
|
c) |
teated kipritele; |
|
d) |
laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemid; |
|
e) |
Jõeteabeteenuste kasutamiseks on vajalik seadmete ühildavus. |
Need suunised ja kirjeldused peavad põhinema II lisas sätestatud tehnilistel põhimõtetel ning arvestama ajakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide selles valdkonnas tehtud tööga.
2. Lõikes 1 osutatud tehnilised suunised ja spetsifikaadid kehtestab ning vajadusel muudab komisjon vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud korrale. Kehtestamine toimub kooskõlas järgmise ajakavaga:
|
a) |
Jõeteabeteenuste suunised hiljemalt [...] (8) , |
|
b) |
sisevee-ECDISi, elektroonilise laevadest teatamise ja kipritele edastatavate teadete tehnilised spetsifikaadid hiljemalt [...] (9) , |
|
c) |
laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise tehnilised spetsifikaadid hiljemalt [...] (10) . |
3. Jõeteabeteenuste suunised ja spetsifikaadid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 6
Asukoha määramine satelliitside abil
Täpse asukoha määramist nõudvate jõeteabeteenuste jaoks soovitatakse kasutada satelliitsidel põhinevaid asukoha määramise tehnoloogiaid.
Artikkel 7
Jõeteabeteenuste seadmete tüübikinnitus
1. Kui seda on vaja laevajuhtimise ohutuse huvides ja nõutakse asjakohastes tehnilistes spetsifikaatides, antakse jõeteabeteenuste terminali ja võrgu seadmetele ja tarkvararakendustele tüübikinnitus nendele spetsifikaatidele vastavuse kohta enne nende kasutuselevõttu siseveeteedel .
2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni tüübikinnituse andmise eest vastutavatest siseriiklikest asutustest; komisjon edastab nimetatud teabe teistele liikmesriikidele.
3. Kõik liikmesriigid tunnustavad teiste liikmesriikide volitatud asutuste väljastatud tüübikinnitusi.
Artikkel 8
Pädevad asutused
Liikmesriigid määravad jõeteabeteenuste rakenduste ja rahvusvahelise andmeside suhtes pädevad asutused. Nendest asutustest teatatakse komisjonile.
Artikkel 9
Privaatsuse, turvalisuse ja teabe taaskasutamise reeglid
1. Liikmesriigid tagavad, et jõeteabeteenuste toimimiseks vajalikke isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa eeskirjadele, mis kaitsevad üksikisikute vabadusi ja põhiõigusi, sealhulgas vastavalt direktiivile 95/46/EÜ ja direktiivile 2002/58/EÜ.
2. Liikmesriigid rakendavad ning hoiavad jõus turvameetmed , et kaitsta jõeteabeteenuste sõnumeid ja nende salvestusi ebasoovitavate sündmuste ja väärtarvitamise, sealhulgas loata juurdepääsu, muutmise ja kadumise eest.
3. Kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (11).
Artikkel 10
Muutmise kord
I ja II lisa võidakse muuta vastavalt käesoleva direktiivi kohaldamisel saadud kogemustele ning kohandada tehnika arenguga artikli 11 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.
Artikkel 11
Jõeteabeteenuste komitee
1. Komisjoni abistab direktiivi 91/672/EMÜ (12) artikli 7 kohaselt asutatud komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse kõnealuse otsuse artikli 8 sätteid.
3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse kõnealuse otsuse artikli 8 sätteid.
4. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
5. Komitee peab korrapäraselt nõu sektori esindajatega.
Artikkel 12
Õigusnormide ülevõtmine
1. Liikmesriigid , kellel on siseveeteid, mis kuuluvad artikli 2 valdkonda, jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt [...] (13) . Liikmesriigid edastavad viivitamata komisjonile kõnealuste normide teksti.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid võtavad artiklis 4 sätestatud nõuete täitmiseks vajalikud meetmed hiljemalt 30 kuu möödudes artiklis 5 osutatud asjakohaste tehniliste suuniste ning spetsifikaatide jõustumisest. Kõnealused tehnilised suunised ja spetsifikaadid jõustuvad järgmisel päeval pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
3. Liikmesriigi taotlusel võib komisjon artikli 11 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt pikendada lõikes 2 ette nähtud tähtaega ühe või mitme artiklis 4 sätestatud nõude rakendamiseks artikli 2 kohaldamisalasse kuuluvate siseveeteede suhtes, kus liiklustihedus on väike või siseveeteede suhtes, mille puhul oleks niisuguse rakendamise kulud saadava kasuga võrreldes ebaproportsionaalsed . Seda tähtaega võib pikendada komisjoni lihtsa otsusega ; pikendamist võib korrata. Liikmesriigi taotlusega koos esitatavas põhjenduses peab käsitlema kõnealuse veetee liiklustihedust ja majanduslikke tingimusi. Kuni komisjoni otsuseni võib pikendamist taotlenud liikmesriik jätkata tegevust, nagu oleks pikendus antud.
4. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
5. Vajaduse korral abistavad liikmesriigid üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel.
6. Komisjon jälgib jõeteabeteenuste loomist ühenduses ning kannab sellest Euroopa Parlamendile ja nõukogule ette mitte hiljem kui [...] (14) .
Artikkel 13
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 14
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, kellel on artikli 2 kohaldamisalasse kuuluvaid siseveeteid.
...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C [...], [...], lk [...].
(2) ELT C [...], [...], lk [...].
(3) Euroopa Parlamendi 23.2.2005 seisukoht.
(4) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(5) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.
(6) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(7) EÜT L 185, 6.7.2001, lk 1.
(8) Üheksa kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(9) Kaksteist kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(10) Viisteist kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(11) ELT L 345, 31.12.2003, lk 90 .
(12) Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/672/EMÜ siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 29). Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(13) 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(14) Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
I LISA
ANDMETE SUHTES ESITATAVAD MIINIMUMNÕUDED
Nagu on osutatud artikli 4 lõike 3 punktis a, esitatakse eelkõige järgmised andmed:
|
— |
laevatee telg koos kilometraažiga, |
|
— |
kitsendused laevade või kolonnide pikkuse, laiuse, süvise ja kõrguse suhtes veepinnast, |
|
— |
piiravate rajatiste, eriti lüüside ja sildade käitusajad, |
|
— |
sadamate ja ümberlaadimispunktide asukohad, |
|
— |
navigatsioonis asjakohaste veetasememõõturite võrdlusandmed. |
II LISA
JÕETEABETEENUSTE SUUNISTE JA TEHNILISTE SPETSIFIKAATIDE PÕHIMÕTTED
1. Jõeteabeteenuste suunised
Artiklis 5 osutatud jõeteabeteenuste suunised peavad vastama järgmistele põhimõtetele:
|
a) |
teenuste ja nendega seotud süsteemide kavandamise, rakendamise ja tegeliku kasutamise suhtes kehtestatud tehniliste nõuete näitamine, |
|
b) |
jõeteabeteenuste ülesehitus ja organisatsioon, ning |
|
c) |
soovitused laevade osalemiseks jõeteabeteenustes, üksikteenusteks ning jõeteabeteenuste järkjärguliseks arendamiseks. |
2. Sisevee-ECDIS
Artikli 5 alusel kehtestatavad elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi (sisevee-ECDIS) tehnilised spetsifikaadid vastavad järgmistele põhimõtetele:
|
a) |
ühitatavus merelaevanduses kasutatava ECDISiga, et hõlbustada siseveelaevade liiklust lehtersuudmete segaliiklusvööndites ning mere-jõeliiklust; |
|
b) |
sisevee-ECDISi seadmetele esitatavate miinimumnõuete ning elektrooniliste navigatsioonikaartide miinimumsisu kindlaksmääramine, pidades ennekõike silmas laevajuhtimise ohutuse järgmisi tahke:
|
|
c) |
elektrooniliste navigatsioonikaartide kättesaadavus jõeteabeteenuste kasutajatele; |
|
d) |
elektrooniliste navigatsioonikaartide jaoks vajalike andmete kättesaadavus kõikidele rakenduste tootjatele, vajaduse korral kuludel põhineva mõistliku tasu eest . |
3. Elektrooniline laevadest teatamine
Artikli 5 alusel kehtestatavad elektroonilise laevadest teatamise tehnilised spetsifikaadid siseveelaevanduses vastavad järgmistele põhimõtetele:
|
a) |
hõlbustatakse liikmesriikide pädevate asutuste, sisevee- ja merelaevanduse osaliste ning siseveelaevandust hõlmava mitmeliigilise transpordi osaliste vahelist elektroonilist andmevahetust, |
|
b) |
sides laevalt ametiasutusele, ametiasutuselt laevale ja ametiasutuselt ametiasutusele kasutatakse standardset veoteate vormi, et saavutada ühitatavus merelaevandusega, |
|
c) |
kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud koodiloendeid ja klassifikaatoreid, mida võib täiendada vastavalt siseveelaevanduse vajadustele, |
|
d) |
kasutatakse Euroopa ühtset laeva identifitseerimisnumbrit. |
4. Teated kipritele
Artikli 5 alusel kehtestatavad kipritele edastatavate teadete tehnilised spetsifikaadid, eriti faarvaatriteabe, liiklusteabe ja -korralduse ning reisikavandamise teabe puhul, vastavad järgmistele põhimõtetele:
|
a) |
sisaldavad standarditud andmestruktuuri, mille puhul kasutatakse ette kindlaks määratud tekstimooduleid ja mis on suures ulatuses kodeeritud, võimaldamaks selle põhisisu automaattõlget teistesse keeltesse ning hõlbustamaks kipritele edastatavate teadete integreerimist reisikavandussüsteemidesse, |
|
b) |
standarditud andmestruktuuri ühitatavus sisevee-ECDISi andmestruktuuriga, et hõlbustada kipritele edastatavate teadete integreerimist sisevee-ECDISisse. |
5. Liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemid
Artikli 5 alusel kehtestatavad laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemide tehnilised spetsifikaadid vastavad järgmistele põhimõtetele:
|
a) |
süsteemide suhtes esitatavad nõuded ning standardsõnumid ja -menetlused määratakse kindlaks selliselt, et neid saab automatiseerida, |
|
b) |
taktikalise liiklusteabe nõuetele vastavad süsteemid ja strateegilise liiklusteabe nõuetele vastavad süsteemid eristatakse nii asukoha määramise täpsuse kui ka nõutava ajakohastusmäära suhtes, |
|
c) |
kirjeldatakse laevade liikumistee kindlakstegemiseks ja jälgimiseks ettenähtud asjakohaseid tehnilisi süsteeme nagu sisevee-AIS (siseveelaevanduse automaatne identifitseerimissüsteem), |
|
d) |
andmete esitusviisi ühtesobivus merelaevanduse automaatse identifitseerimissüsteemiga . |
P6_TA(2005)0043
Meremeeste kutsetunnistuste tunnustamine ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb liikmesriikide poolt väljaantud meremeeste tunnistuste tunnustamist ja millega muudetakse direktiivi 2001/25/EÜ (KOM(2004)0311 - C6-0033/2004 - 2004/0098(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0311) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 80 lõiget 2, millele vastavalt komisjon esitas parlamendile ettepaneku (C6-0033/2004); |
|
— |
võttes arvesse oma kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0057/2004); |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetul kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil ettepanek uuesti parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või teise tekstiga asendada; |
|
3. |
teeb oma presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2004)0098
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. veebruaril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/.../EÜ, mis käsitleb liikmesriikide poolt välja antud meremeeste tunnistuste tunnustamist ja millega muudetakse direktiivi 2001/25/EÜ
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse regioonide komitee arvamust (2),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu rõhutas oma 5. juuni 2003. aasta lõppjäreldustes ühenduse laevanduse maine parandamise ja noorte seas meremehe elukutse populaarsuse tõstmise kohta vajadust toetada meremeeste ametialast liikuvust Euroopa Liidus, pöörates erilist tähelepanu meremeeste kutsetunnistuste tunnustamise menetlustele, tagades samas täielik vastavus Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 1978. aasta konventsioonile meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste kohta (edaspidi STCW konventsioon) selle muudatustega versioonis. |
|
(2) |
Meretransport on intensiivselt ja tormakalt arenev äärmiselt rahvusvaheline sektor. Vastavalt, pidades silmas ühenduse meremeeste kasvavat puudust, saab personali pakkumise ja nõudluse tasakaalu tõhusamalt hoida ühenduses kui riiklikul tasandil. Seetõttu on esmatähtis, et ühine transpordipoliitika meretranspordi valdkonnas laieneks meremeeste liikumise hõlbustamisele ühenduses. |
|
(3) |
Meremeeste kvalifikatsioonide kohta on ühendus kehtestanud hariduse, väljaõppe ja tunnistuste miinimumnõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiivis 2001/25/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (4). Nimetatud direktiiv viib ühenduse õigustikku sisse STCW konventsioonis sätestatud rahvusvahelise väljaõppe, tunnistuste ja vahiteenistuste aluste standardid. |
|
(4) |
Direktiivis 2001/25/EÜ nähakse ette, et meremeestel peab olema kutsetunnistus, mis on välja antud ja kinnitatud liikmesriigi pädeva asutuse poolt vastavalt sellele direktiivile ja mis võimaldab selle seaduslikul omanikul teenida tunnistuses märgitud võimsusega laeval ja täita tunnistuses märgitud vastutusastmega ülesandeid. |
|
(5) |
Vastavalt direktiivi 2001/25/EÜ artikli 18 lõigetele 1 ja 2 sõltub liikmesriikide vaheline vastastikune liikmesriikide kodanikest või mittekodanikest meremeeste tunnistuste tunnustamine direktiivide 89/48/EMÜ (5) ja 92/51/EMÜ (6) sätetest, mis näevad vastavalt ette esimese ja teise üldsüsteemi kutsehariduse ja väljaõppe tunnustamise kohta. Nimetatud direktiivid ei näe ette automaatset meremeeste kvalifikatsioonide tunnustamist, kuna meremehed võivad olla kompensatsioonimeetemete subjektid. |
|
(6) |
Kõik liikmesriigid peaksid tunnustama teise liikmesriigi poolt kooskõlas direktiiviga 2001/25/EÜ välja antud tunnistusi ja muid kvalifikatsiooni tõendeid. Seetõttu peaksid kõik liikmesriigid lubama meremehel, kes on oma nimetatud direktiivi nõuetele vastava kutsetunnistuse saanud teises liikmesriigis, alustada või jätkata enda kvalifikatsioonile vastava merendusalase ametiga ilma igasuguste muude piiranguteta kui need, mis on ette nähtud oma kodanikele. |
|
(7) |
Kuna käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada tunnistuste vastastikust tunnustamist, ei reguleeri see töö saamist puudutavaid tingimusi. |
|
(8) |
STCW konventsioon täpsustab meremeeste keelenõuded. Need nõuded tuleks sisse viia ühenduse õigustikku, et tagada laevade pardal tõhus kommunikatsioon ja hõlbustada meremeeste vaba liikumist ühenduses. |
|
(9) |
Hetkel kujutab pettuse teel saadud meremeeste kutsetunnistuste levik tõsist ohtu mereohutusele ja merekeskkonna kaitsele. Enamikel juhtudel ei vasta pettuse teel saadud kutsetunnistuste omanikud STCW konventsiooni tunnistuste miinimumnõuetele. Need meremehed võivad kergesti sattuda mereõnnetustesse. |
|
(10) |
Liikmesriigid peaksid seetõttu võtma ja jõustama erimeetmeid, et vältida pettusi seoses kutsetunnistustega ja karistada nende eest ning jätkama jõupingutusi Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni raames, et saavutada ranged ja jõustatavad kokkulepped ülemaailmse võitluse kohta pettustega. Laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee on siinkohal sobiv foorum teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks. |
|
(11) |
Määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (7) loodi Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi amet), mille eesmärgiks on tagada meresõiduohutuse kõrge, ühtlane ja tõhus tase ning ennetada laevade poolt tekitatud reostust. Üks ametile määratud ülesannetest on abistada komisjoni kõigi ülesannete täitmisel, mis on komisjonile määratud ühenduse õigusaktidega, mis on kohaldatavad laevade meeskondade väljaõppele, diplomeerimisele ja vahiteenistuse alustele. |
|
(12) |
Seetõttu peaks amet abistama komisjoni kontrollimisel, et liikmesriigid järgivad käesolevas direktiivis ja direktiivis 2001/25/EÜ sätestatud nõudeid |
|
(13) |
Liikmesriikidevaheline vastastikune liikmesriikide kodanikest või mittekodanikest meremeeste tunnistuste tunnustamine ei peaks enam olema direktiivide 89/48/EMÜ ja 92/51/EMÜ sätete subjektiks, vaid peaks olema reguleeritud käesoleva direktiivi sätetes. |
|
(14) |
Nõukogu peaks kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (8) lõikega 34 ergutama liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides oma tabelid, mis illustreerivad nii palju kui võimalik käesoleva direktiivi ja nende ülevõtmismeetmete vahelist korrelatsiooni, ning neid tabeleid avalikustama. |
|
(15) |
Direktiivi 2001/25/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Reguleerimisala
Käesolevat direktiivi kohaldatakse meremeeste suhtes, kes on :
|
a) |
liikmesriigi kodanikud; |
|
b) |
mittekodanikud, kellel on liikmesriigi poolt väljastatud tunnistus . |
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
“meremees” - isik , kes on saanud väljaõppe ja diplomeeritud liikmesriigi poolt vähemalt vastavalt direktiivi 2001/25/EÜ I lisas sätestatud nõuetele; |
|
b) |
“tunnistus” - kehtiv dokument direktiivi 2001/25/EÜ artikli 4 tähenduses; |
|
c) |
“asjakohane tunnistus” - direktiivi 2001/25/EÜ artikli 1 punktis 27 määratletud tunnistus ; |
|
d) |
“kinnitusleht” - liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljastatud kehtiv dokument vastavalt direktiivi 2001/25/EÜ artikli 5 lõigetele 2 ja 6 ; |
|
e) |
“tunnustamine” - teise liikmesriigi poolt väljastatud tunnistuse või asjakohase tunnistuse aktsepteerimine vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste poolt ; |
|
f) |
“vastuvõttev liikmesriik” - liikmesriik, kus meremees taotleb tunnustust oma asjakohas(t)ele tunnistus(t)ele või muu(de)le tunnistus(t)ele ; |
|
g) |
“STCW konventsioon” - 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon (selle muudatustega versioon) ; |
|
h) |
“STCW koodeks” - STCW konventsiooni osalisriikide 1995. aasta konverentsi resolutsiooniga 2 vastuvõetud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeks (selle muudatustega versioon) ; |
|
i) |
amet - määrusega (EÜ) nr 1406/2002 loodud Euroopa Meresõiduohutuse Amet. |
Artikkel 3
Tunnistuste tunnustamine
1. Kõik liikmesriigid tunnustavad asjakohaseid tunnistusi või muid tunnistusi, mis on väljastatud teise liikmesriigi poolt kooskõlas direktiivis 2001/25/EÜ sätestatud nõuetega.
2. Asjakohaste tunnistuste tunnustamine piirdub nendes kindlaks määratud ametikohtade, teenistusülesannete ja väljaõppe tasemetega ning neile lisatakse niisugust tunnustamist tõendav kinnitusleht .
3. Liikmesriigid tagavad õiguse esitada kaebus kehtiva tunnistuse kinnitamisest keeldumise või mittevastamise suhtes vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja menetlustele.
4. Olenemata lõikest 3, võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kehtestada täiendavaid piiranguid ametikohtade, teenistusülesannete ja väljaõppetasemete kohta seoses kohalike rannasõitudega, nagu on osutatud direktiivi 2001/25/EÜ artiklis 7 või direktiivi 2001/25/EÜ I lisa reegli VII/1 kohaselt väljastatud alternatiivtunnistustega.
5. Vastuvõttev liikmesriik tagab, et meremehed, kes esitavad tunnustuse saamiseks juhtimistasandi teenistusülesandeid täita lubavad tunnistused, tunneksid piisavalt antud liikmesriigi neid merendusalaseid õigusakte, mis on seotud teenistusülesannetega, mida neil on lubatud täita.
Artikkel 4
Muudatused direktiivi 2001/25/EÜ
Direktiivi 2001/25/EÜ muudetakse järgmiselt:
|
1. |
Artikkel 4 asendatakse järgmisega: “ Artikkel 4 Tunnistus Tunnistus on mis tahes nimetusega kehtiv dokument, mille on välja andnud või mida on volitanud välja andma liikmesriigi pädev asutus kooskõlas artikliga 5 ja I lisas sätestatud nõuetega. ” |
|
2. |
Lisatakse järgmine artikkel 7 a: “ Artikkel 7 a Pettuste ja muu õigusvastase tegevuse vältimine 1. Liikmesriigid võtavad ja jõustavad asjakohaseid meetmeid, et vältida pettust ja muud õigusvastast tegevust seoses tunnistuste andmise protsessi või nende pädevate asutuste poolt väljastatud ja kinnitatud tunnistustega, ning näevad ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid. 2. Liikmesriigid määravad siseriiklikud asutused, kelle ülesanne on avastada ja võidelda pettustega ning vahetada teavet teiste riikide pädevate asutustega meremeestele tunnistuste andmise kohta. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata ka kolmandatele riikidele, kellega koos nad on võtnud endale kohustused vastavalt STCW konventsiooni reegli I/10 lõikele 1.2. 3. Vastuvõtva liikmesriigi taotlusel kinnitavad või eitavad teise liikmesriigi pädevadasutused kirjalikult meremeeste tunnistuste, vastavate kinnituste või muude selles teises liikmesriigis väljastatud väljaõpet tõendavate dokumentide ehtsust. ” |
|
3. |
Artikli 18 lõiked 1 ja 2 jäetakse välja alates [...] (9). |
|
4. |
Lisatakse järgmine artikkel 21 a : “ Artikkel 21 a Vastavuse korrapärane kontroll Piiramata asutamislepingu artiklist 226 tulenevaid komisjoni volitusi, kontrollib komisjon, keda abistab amet, korrapäraselt ja vähemalt iga viie aasta järel, et liikmesriigid täidavad käesoleva direktiiviga sätestatud miinimumnõudeid.” |
|
5. |
Lisatakse järgmine artikkel 21 b: “ Artikkel 21 b Vastavusaruanne Hiljemalt [...] (10) peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande, mis on koostatud vastavalt artiklile 21 a saadud teabe põhjal. Selles aruandes analüüsib komisjon käesoleva direktiivi järgimist liikmesriikides ja esitab vajadusel ettepanekuid täiendavate meetmete võtmiseks." ” |
|
6. |
I lisa I peatükki lisatakse järgmine lõige 1 a: “ 1 a. Liikmesriigid tagavad, et meremeestel on piisav keeleoskus, nagu on määratletud STCW koodeksi jaotistes A-II/1, A-III/1, A-IV/2 ja A-II/4, et nad oleksid suutelised täitma oma konkreetseid kohustusi vastuvõtva liikmesriigi lipu all sõitval laeval. ” |
Artikkel 5
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [...] (11). Nad edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivi reguleerimisalas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 6
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 7
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELTC[...], [...], lk [...].
(2) ELTC[...], [...], lk [...].
(3) Euroopa Parlamendi 23. veebruari 2005. aasta seisukoht.
(4) EÜT L 136, 18.5.2001, lk 17. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/103/EÜ (ELT L 326, 13.12.2003, lk 28).
(5) Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiv 89/48/EMÜ vähemalt kolmeaastase kutseõppe läbimisel antavate kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldsüsteemi kohta (EÜT L 19, 24.1.1989, lk 16). Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/19/EÜ (EÜT L 206, 31.7.2001, lk 1).
(6) Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiv 92/51/EMÜ direktiivi 89/48/EMÜ täiendava tööalase koolituse tunnustamise teise üldsüsteemi kohta (EÜT L 209, 24.7.1992, lk 25). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2004/108/EÜ (ELT L 32, 5.2.2004, lk 15).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 724/2004 (ELT L 129, 29.4.2004, lk 1).
(8) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
(9) 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
(10) 5 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
(11) 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
P6_TA(2005)0044
Ühenduse kalanduskontolli agentuur *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega luuakse ühenduse kalanduskontrolli agentuur ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (KOM(2004)0289 - C6-0021/2004 - 2004/0108(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2004)0289) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris parlamendiga (C6-0021/2004); |
|
— |
võttes arvesse oma kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0022/2005); |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub Euroopa Komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
|
3. |
palub nõukogul parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist; |
|
4. |
palub nõukogul parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb oma presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja Euroopa Komisjonile. |
|
KOMISJONI ETTEPANEK |
PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD |
||||
|
Muudatusettepanek 1 |
|||||
|
PÕHJENDUS 2 |
|||||
|
2) Nende kohustuste täitmiseks tuleb liikmesriikidel koordineerida ühenduse kalalaevade tegevuse kontrollimist ja inspekteerimist ühenduse ning rahvusvahelistes vetes, arvestades seejuures eriti ühenduse piirkondlike kalandusorganisatsioonidega ja kolmandate riikidega sõlmitud lepingutega seonduvaid kohustusi. |
2) Nende kohustuste täitmiseks tuleb liikmesriikidel koordineerida ühenduse kalalaevade tegevuse kontrollimist ja inspekteerimist ühenduse, rahvusvahelistes ja kolmandate riikide vetes, kellega ühendus on sõlminud kalanduskokkuleppe, mille hulka kuulub ka kokkulepe jõustamise kohta , arvestades seejuures eriti ühenduse piirkondlike kalandusorganisatsioonidega ja kolmandate riikidega sõlmitud lepingutega seonduvaid kohustusi. |
||||
|
Muudatusettepanek 2 |
|||||
|
PÕHJENDUS 3 |
|||||
|
3) Nimetatud koostöö peab kontrolli- ja inspekteerimisalase tegevuse koordineerimise kaudu kaasa aitama vee-elusressursside säästvale kasutamisele ja tagama selle ekspluateerimisega seotud kalandussektorile võrdsed tingimused, kahandades nõnda konkurentsimoonutusi. |
3) Selline koostöö peaks kontrollimis- ja inspekteerimistegevuse kooskõlastamise kaudu aitama kaasa vee-elusressursside säästvale kasutamisele ja selles kasutamises osalevale kalandussektorile võrdse mänguruumi tagamisele, minimeerides nõnda konkurentsi moonutamist , eelkõige sellist, mis tuleneb illegaalsest, teatamata ja reguleerimata kalandustegevusest. Sellise koostöö eesmärk peaks ühtlasi olema luua tingimused, mille raames saavad liikmesriigid täita oma kohustusi võimalikult kulutasuvalt. |
||||
|
Muudatusettepanek 3 |
|||||
|
PÕHJENDUS 16 |
|||||
|
16) Komisjon ja liikmesriigid peaksid olema esindatud haldusnõukogus, mille ülesandeks oleks tagada agentuuri korrektne ja tulemuslik toimimine. |
16) Komisjon , liikmesriigid ja kalandussektor peaksid olema esindatud haldusnõukogus, mille ülesandeks oleks tagada agentuuri korrektne ja tulemuslik toimimine. |
||||
|
Muudatusettepanek 4 |
|||||
|
PÕHJENDUS 18 |
|||||
|
18) Haldusnõukogu hääletamiskorra juures tuleks arvestada liikmesriikide ja komisjoni huvitatust agentuuri tulemuslikust toimimisest. Kohane on ette näha haldusnõukogu koosseisus kohad ka piiratud arvule kalandussektori hääleõiguseta esindajatele. |
18) Haldusnõukogu hääletamiskorra juures tuleks arvestada liikmesriikide, komisjoni ja kalandussektori huvitatust agentuuri tulemuslikust toimimisest. |
||||
|
Muudatusettepanek 5 |
|||||
|
ARTIKKEL 1 LÕIGE 1 A (uus) |
|||||
|
|
Agentuur annab liikmesriikidele ja komisjonile ühise kalanduspoliitika eeskirjade korrektseks rakendamiseks vajalikku tehnilist ja teaduslikku abi, sealhulgas tööohutuse ja töötervishoiu aspektide osas. |
||||
|
Muudatusettepanek 6 |
|||||
|
ARTIKKEL 2 SISSEJUHATUS |
|||||
|
Agentuuripoolne tegevuse koordineerimine hõlmab kalapüügitegevuse inspekteerimist ja kontrollimist kuni kala toodete esimese müügipunktini ja see toimub |
Agentuuripoolne tegevuse koordineerimine hõlmab kalapüügitegevuse inspekteerimist ja kontrollimist - sealhulgas kalatoodete import, transport ja müük, kuni kõigi seesuguste toodete esimese müügipunktini ja see toimub |
||||
|
Muudatusettepanek 7 |
|||||
|
ARTIKLI 2 PUNKT C |
|||||
|
|
||||
|
Muudatusettepanek 8 |
|||||
|
ARTIKLI 2 PUNKT C A (uus) |
|||||
|
|
|
||||
|
Muudatusettepanek 9 |
|||||
|
ARTIKLI 2 PUNKT C B (uus) |
|||||
|
|
|
||||
|
Muudatusettepanek 10 |
|||||
|
ARTIKLI 4 PUNKT B A (uus) |
|||||
|
|
|
||||
|
Muudatusettepanek 11 |
|||||
|
ARTIKLI 4 PUNKT D A (uus) |
|||||
|
|
|
||||
|
Muudatusettepanek 12 |
|||||
|
ARTIKLI 4 PUNKT D B (uus) |
|||||
|
|
|
||||
|
Muudatusettepanek 13 |
|||||
|
ARTIKLI 4 PUNKT D C (uus) |
|||||
|
|
|
||||
|
Muudatusettepanek 14 |
|||||
|
ARTIKLI 4 PUNKT D D (uus) |
|||||
|
|
|
||||
|
Muudatusettepanek 15 |
|||||
|
ARTIKKEL 7 |
|||||
|
Liikmesriikide palvel võib agentuur osutada neile kontrolli ja inspekteerimisega seotud lepingulisi teenuseid seoses nende ühenduse ja/või rahvusvahelistes vetes teostatavast kalapüügist tulenevate kohustustega. Nimetatud teenused on näiteks kontrolli- ja inspekteerimisaluste prahtimine, opereerimine ja mehitamine ning vaatlejate eraldamine koos asjaosaliste liikmesriikidega teostatavateks ühisoperatsioonideks. |
Nende palvel võib agentuur osutada liikmesriikidele ja komisjonile kontrolli ja inspekteerimisega seotud lepingulisi teenuseid seoses liikmesriikide ühenduse ja/või rahvusvahelistes vetes teostatavast kalapüügist tulenevate kohustustega. Nimetatud teenused on näiteks kontrolli- ja inspekteerimisaluste prahtimine, opereerimine ja mehitamine ning vaatlejate eraldamine koos asjaosaliste liikmesriikidega teostatavateks ühisoperatsioonideks. |
||||
|
Muudatusettepanek 16 |
|||||
|
ARTIKLI 8 PUNKT A |
|||||
|
|
||||
|
Muudatusettepanek 18 |
|||||
|
ARTIKKEL 14 |
|||||
|
Agentuur viib igal aastal läbi kõigi ühiskasutuskavade tulemuslikkuse hindamise ning analüüsib olemasolevate andmete põhjal, kas valitseb oht, et kalapüügitegevus ei ole rakendatavate kaitseja kontrollimeetmetega kooskõlas. Tulemused edastatakse koheselt komisjonile. |
Agentuur viib igal aastal läbi kõigi ühiskasutuskavade tulemuslikkuse hindamise ning analüüsib olemasolevate andmete põhjal, kas valitseb oht, et kalapüügitegevus ei ole rakendatavate kaitseja kontrollimeetmetega kooskõlas. Tulemused edastatakse koheselt Euroopa Parlamendile, komisjonile , liikmesriikidele ning kalanduse ja akvakultuuri nõuandekomiteele (ACFA) . |
||||
|
Muudatusettepanek 19 |
|||||
|
ARTIKLI 17 LÕIGE 1 |
|||||
|
1. Komisjon, agentuur ja liikmesriikide pädevad asutused edastavad üksteisele nende käsutuses olevat asjakohast teavet ühenduse piires ja rahvusvahelistel vetel teostatava kontrolli ja inspekteerimise kohta. |
1. Komisjon, agentuur, liikmesriikide pädevad asutused ja nende kolmandate riikide pädevad asutused, kellega ühendus on sõlminud kalanduskokkuleppe, mille hulka kuulub ka kokkulepe jõustamise kohta, edastavad üksteisele nende käsutuses olevat asjakohast teavet ühenduse piires ja rahvusvahelistel vetel teostatava kontrolli ja inspekteerimise kohta. |
||||
|
Muudatusettepanek 20 |
|||||
|
ARTIKLI 19 LÕIGE 4 |
|||||
|
4. Agentuur asub Hispaanias [...]. |
4. Agentuur asub Vigos, Hispaanias. |
||||
|
Muudatusettepanek 21 |
|||||
|
ARTIKKEL 19 LÕIGE 4 A (uus) |
|||||
|
|
4 a) Asukohariik võib agentuuri käivitamist toetada, eelkõige hoonete, ehitusplatside ja infrastruktuuriga. |
||||
|
Muudatusettepanek 22 |
|||||
|
ARTIKLI 24 LÕIKE 2 PUNKTI C ALALÕIK 1 |
|||||
|
|
||||
|
Muudatusettepanek 23 |
|||||
|
ARTIKLI 25 LÕIKE 1 ALALÕIK 1 |
|||||
|
1. Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, kelle laevad on seotud mere-elusressurssidega seonduva kalapüügitegevusega, neli komisjoni esindajat ja neli komisjoni poolt määratud hääleõiguseta kalandussektori esindajat. |
1. Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, kelle laevad on seotud mere-elusressurssidega seonduva kalapüügitegevusega, neli komisjoni esindajat ja neli ACFA poolt määratud kalandussektori esindajat. |
||||
|
Muudatusettepanek 24 |
|||||
|
ARTIKLI 25 LÕIGE 2 |
|||||
|
2. Kõik liikmesriigid ja komisjon määravad haldusnõukogusse oma esindajad, samuti määravad asendajad, kes asendavad haldusnõukogu liiget tema äraolekul. |
2. Kõik liikmesriigid , komisjon ja ACFA määravad haldusnõukogusse oma esindajad, samuti määravad asendajad, kes asendavad haldusnõukogu liiget tema äraolekul. |
||||
|
Muudatusettepanek 25 |
|||||
|
ARTIKLI 27 LÕIGE 3 |
|||||
|
3. Haldusnõukogu korralised koosolekud toimuvad kord aastas. Lisaks tuleb nõukogu kokku eesistuja kutsel, komisjoni või ühe kolmandiku haldusnõukogus esindatud liikmesriikide nõudmisel. |
3. Haldusnõukogu korralised koosolekud toimuvad kord aastas. Lisaks tuleb nõukogu kokku eesistuja kutsel, komisjoni , ühe kolmandiku haldusnõukogus esindatud liikmesriikide või tööstuse esindajate enamuse nõudmisel. |
||||
|
Muudatusettepanek 26 |
|||||
|
ARTIKLI 27 LÕIGE 4 |
|||||
|
4. Konfidentsiaalse küsimuse või huvide konflikti korral võib haldusnõukogu võtta vastu otsuse arutada konkreetseid päevakorraküsimusi ilma komisjoni poolt kalandussektori esindajatena nõukogusse määratud liikmete juuresolekuta. Töökorraga võidakse kehtestada antud sätte rakendamiseks täpsemad eeskirjad. |
kustutatud |
||||
|
Muudatusettepanek 27 |
|||||
|
ARTIKLI 28 LÕIKE 2 ALALÕIK 1 |
|||||
|
2. Kõigil liikmesriikide poolt määratud nõukogu liikmetel on üks hääl. Komisjoni poolt määratud liikmetel on kokku kümme häält. Agentuuri tegevdirektor ei osale hääletamisel. |
2. Kõigil liikmetel on üks hääl , välja arvatud komisjoni esindavad liikmed, kellel on kokku kümme häält. Agentuuri tegevdirektor ei osale hääletamisel. |
||||
|
Muudatusettepanek 28 |
|||||
|
ARTIKLI 29 LÕIGE 1 |
|||||
|
1. Komisjoni poolt kalandussektori esindajatena nõukogusse määratud liikmed esitavad kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni, näidates, et neil puuduvad huvid, mis võivad nende sõltumatust ohustada või siis tuues välja kõik otsesed või kaudsed huvid, mida võidakse pidada nende sõltumatust ohustavateks. Nimetatud deklaratsioonid esitatakse kirjalikult kord aastas. |
1. Nõukogu liikmed esitavad kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni, näidates, et neil puuduvad huvid, mis võivad nende sõltumatust ohustada või siis tuues välja kõik otsesed või kaudsed huvid, mida võidakse pidada nende sõltumatust ohustavateks. Nimetatud deklaratsioonid esitatakse kirjalikult kord aastas. |
||||
|
Muudatusettepanek 29 |
|||||
|
ARTIKLI 29 LÕIGE 2 |
|||||
|
2. Komisjoni poolt kalandussektori esindajateks määratud nõukogu liikmed deklareerivad igal koosolekul kõik oma huvid, mida võidakse mõne päevakorrapunktiga seoses lugeda ohuks nende sõltumatusele. |
2. Nõukogu liikmed deklareerivad igal koosolekul kõik oma huvid, mida võidakse mõne päevakorrapunktiga seoses lugeda ohuks nende sõltumatusele, ja neil ei ole õigust selliste päevakorraküsimuste üle hääletada . |
||||
|
Muudatusettepanek 30 |
|||||
|
ARTIKLI 30 LÕIKE 3 PUNKT G A (uus) |
|||||
|
|
|
||||
|
Muudatusettepanek 31 |
|||||
|
ARTIKLI 31 LÕIGE 1 |
|||||
|
1. Tegevdirektori nimetab tema võimete ja vastavate dokumenteeritud kalanduspoliitika-alaste kogemuste põhjal ametisse haldusnõukogu kolme kandidaadi seast, keda komisjon on valikumenetluse järel välja pakkunud. Kandideerimistaotluste saamiseks avaldatakse teade vakantsest ametikohast eelnevalt Euroopa Liidu Teatajas ja mujal. |
1. Tegevdirektori nimetab tema võimete ja vastavate dokumenteeritud ühise kalanduspoliitika- ning kalanduskontrollija inspekteerimise-alaste kogemuste põhjal ametisse haldusnõukogu kolme kandidaadi seast, keda komisjon on valikumenetluse järel välja pakkunud. Kandideerimistaotluste saamiseks avaldatakse teade vakantsest ametikohast eelnevalt Euroopa Liidu Teatajas ja mujal. |
||||
|
Muudatusettepanek 32 |
|||||
|
ARTIKLI 31 LÕIGE 3 |
|||||
|
3. Haldusnõukogul on õigus komisjoni ettepanekul tegevdirektorit vallandada. |
3. Haldusnõukogul on õigus liikme ettepanekul tegevdirektorit vallandada. Otsus langetatakse kahe kolmandiku liikmete nõusolekul. |
||||
|
Muudatusettepanek 33 |
|||||
|
ARTIKLI 39 LÕIGE 1 |
|||||
|
1. Haldusnõukogu korraldab käesoleva määruse täitmise hindamise sõltumatu väljaspoolse hindaja poolt [viie] aasta jooksul alates päevast, mil agentuur alustab oma ülesannete täitmist, ja edaspidi kord iga viie aasta tagant. Komisjon võimaldab agentuuril kasutada mistahes teavet, mida agentuur peab hindamise jaoks vajalikuks. |
1. Haldusnõukogu korraldab käesoleva määruse täitmise hindamise sõltumatu väljaspoolse hindaja poolt [kolme] aasta jooksul alates päevast, mil agentuur alustab oma ülesannete täitmist, ja edaspidi kord iga viie aasta tagant. Komisjon võimaldab agentuuril kasutada mistahes teavet, mida agentuur peab hindamise jaoks vajalikuks. |
||||
|
Muudatusettepanek 34 |
|||||
|
ARTIKKEL 41 Artikli 34 c lõike 1 alalõik 1 (määrus (EMÜ) nr 2847/93) |
|||||
|
1. Vastavalt 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) artikli 30 lõikega 2 kehtestatud menetlusele ja asjaosaliste liikmesriikidega kooskõlastatult määrab komisjon, millistele kahe või enama liikmesriigiga seotud kalastuspiirkondadele kehtestatakse konkreetsed kontrolli- ja inspekteerimisprogrammid ja nende programmide rakendamise tingimused. |
1. Komisjon, keda abistab 20. detsembri 2002. aasta ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta käiva määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikega 1 moodustatud kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee ja kes tegutseb nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (2) , artiklites 4 ja 7 sätestatud korras ja asjaosaliste liikmesriikidega kooskõlastatult määrab, millistele kahe või enama liikmesriigiga seotud kalastuspiirkondadele kehtestatakse konkreetsed kontrolli- ja inspekteerimisprogrammid ja nende programmide rakendamise tingimused. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse 20 tööpäeva. |
||||
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0045
Keskkond ja tervis (2004-2010)
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa keskkonna- ja tervisealane tegevuskava 2004-2010 kohta (2004/2132(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele Euroopa keskkonna- ja tervisealase tegevuskava 2004-2010 kohta (KOM(2004)0416); |
|
— |
võttes arvesse 31. märtsi 2004. aasta resolutsiooni Euroopa keskkonna- ja tervisestrateegia kohta (1); |
|
— |
võttes arvesse Maailma Tervishoiuorganisatsiooni tegevuskava neljandal üleeuroopalisel keskkonna- ja tervisealasel ministrite konverentsil Budapestis 23.-25. juunil 2004; |
|
— |
võttes arvesse oma kodukorra artiklit 45; |
|
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0008/2005); |
|
A. |
arvestades, et keskkonnareostuse erinevatest faktoritest tulenevad terviseriskid on Euroopa kodanike üks peamisi muresid ja et seetõttu ei tohiks Euroopa Liit viivitada tõelise keskkonnaalase terviseohutuspoliitika väljatöötamisega; |
|
B. |
arvestades, et keskkond ja loodus võivad anda olulise panuse rahvatervise edendamisele Euroopa Liidus; |
|
C. |
arvestades, et komisjoni välja pakutud Euroopa keskkonna- ja tervisealase tegevuskavaga oli plaanis rakendada Euroopa keskkonna- ja tervishoiustrateegiat, mida tuntakse ka SCALE'i nime all (rajaneb teadusel (S-science), keskendub lastele (C-children), eesmärk teadlikkuse suurendamine (A-awareness), kasutatakse õiguslikke vahendeid (L-legal) ning hõlmab pidevat hindamist (E-evaluation) (KOM(2003)0338); |
|
D. |
arvestades, et keskkonnareostusega seotud riskide hindamist tundlike elanikerühmade seas ning eriti seoses laste haavatavusega ei ole tegevuskavas piisavalt käsitletud, vastupidiselt SCALE-algatuses otsustatule; |
|
E. |
arvestades sellegipoolest, et Euroopa Liidus on vastsündinutest kuni 19-aastaste laste puhul ligi üks kolmest haigusjuhtumist tingitud keskkonnateguritest ja et rohkem kui 40% nendest juhtumitest puudutab alla viieaastaseid lapsi; |
|
F. |
arvestades, et lapsed on eriti vastuvõtlikud varastele või jätkuvatele keskkonnast tulenevatele ohtudele, mis võivad vallandada kroonilisi haigusi, mis sageli ei avaldu enne kümmet aastat; |
|
G. |
arvestades, et muid ühiskonnarühmi, sh madala sissetulekuga või üksikvanematega perekondi ning vähemuste kogukondi ähvardab samuti nende sotsiaalse või majandusliku positsiooniga võrreldes ebaproportsionaalne terviserisk, ning arvestades, et neid rühmi on vaja samuti eraldi käsitleda; |
|
H. |
arvestades, et laste kokkupuude reostusega oma elukeskkonnas on erinevates Euroopa paikades erinev ja et seetõttu peaks kogu Euroopa Liidu tegevus antud valdkonnas muuhulgas sisaldama eesmärki võidelda ebavõrdsusega laste tervise alal; |
|
I. |
arvestades järgmiste haigusjuhtude arvestatavat ja murettekitavat kasvu 20 viimase aasta jooksul:
|
|
J. |
arvestades, et nõukogu võttis oma 1. ja 2. juuni 2004. aasta koosolekutel vastu järeldused seoses laste astmaga ning kutsus komisjoni ja liikmesriike täielikult arvestama laste astmast tingitud rahvatervise suure väljakutsega; |
|
K. |
arvestades, et praeguse tegevuskava raames on “esimese tsükli” (2004-2010) prioriteediks erinevate osaliste poolt teadusuuringute, tervise ja keskkonna valdkonnas tehtud töö parem kooskõlastamine ja vastastikune täiendavus ning põhieesmärk on parandada teadmisi keskkonnareostuse mõjust; |
|
L. |
arvestades, et selline lähenemine on sügavalt ebapiisav, eirates paljusid avaldatud teadusuuringuid, mis tõestavad korrelatsiooni keskkonnateguritega kokkupuute ja teatises määratletud nelja põhilise haiguse vahel: laste astma ja allergiad, neuroloogilised vaevused, vähk ning sisesekretsioonisüsteemi häired; |
|
M. |
arvestades, et tegevuskavast puudub täielikult õiguslike vahendite kasutamine, vastupidiselt SCALE'is ette nähtule (L-täht); |
|
N. |
arvestades, et kahte kolmest SCALE'i peamisest eesmärgist - haiguste vähendamist keskkonnategurite abil ning keskkonnategurite põhjustatud terviseohtude tuvastamist ja ennetamist - ei ole tegevuskavas käsitletud; |
|
O. |
arvestades, et SCALE'i esimese tsükli kolmest peamisest sambast üks - riski vähendamine - tegevuskavas ei kajastu; |
|
P. |
arvestades siiski, et nii Euroopa Parlament oma 31. märtsi 2004. aasta resolutsioonis kui 52 Euroopa tervise- ja keskkonnaministrit oma 25. juuni 2004. aasta tegevuskavas kinnitasid taas vajadust võtta abinõuna kasutusele ettevaatusprintsiip, kuna tervise ja keskkonnaga seotud võimalikud väljaminekud ja riskid tulenevad tegevuspuudulikkusest ja on liiga suured; |
|
Q. |
arvestades, et hiljuti andis julgustava signaali konkurentsivõime nõukogu, kes ettevaatuspõhimõttele tuginedes otsustas keelustada kuus ftalaat-rühma kemikaali laste plastmassmänguasjade tootmises; |
|
R. |
arvestades, et nimetatud poliitiline tahe puudub tegevuskavas, milles kordagi ei soovitata ettevaatusprintsiibi kohaldamist, isegi sellistel juhtudel, mille puhul saasteteguri mõju tervisele on pigem kerge kindlaks määrata; see kehtib eelkõige nakkushaiguste ja teatud tüüpi vähi korral; |
|
S. |
arvestades, et tegevuskavasse tuleb lisada keskkonnast tulenevate terviseprobleemide vähendamisele suunatud tegevuse tõhususe ja kulutasuvuse hindamine kooskõlas SCALE'is ette nähtuga (E-täht); |
|
T. |
arvestades, et Århusi konventsiooni ning keskkonnateabele avalikku juurdepääsu käsitleva direktiivi 2003/4/EÜ (2) sätted moodustavad ideaalse raamistiku ELi keskkonna- ja terviseseiresüsteemile, arvestades, et praegu on seega vajalik praktiline tegevus; |
|
U. |
arvestades, et kõik meetmed, mille eesmärk on meditsiinisektori töötajate koolitamine ja nendes keskkonna ja tervise vaheliste seoste kohta huvi tekitamine, on teretulnud, kujutades endast kodanike teadlikkuse tõstmise hädavajalikku sammu uue probleemistiku osas; |
|
V. |
arvestades, et komisjon ei ole keskkonna ja tervishoiu Euroopa tegevuskavas 2004-2010 esitanud ühtegi konkreetset ettepanekut seoses asjaomaste meetmete rakendamiseks vajalike rahaliste vahenditega; |
|
1. |
mõistab hukka olulise tagasikäigu lähenemises ja ambitsioonides, võrreldes komisjoni keskkonna ja tervishoiu Euroopa strateegiat ning selle rakendamiseks mõeldud tegevuskava; on seisukohal, et tegevuskava võib parimal juhul käsitleda teadusuuringute tegevuskavana, mis üksikuna on tõenäoliselt ebapiisav keskkonnateguritest tingitud haiguste vähendamiseks; |
|
2. |
avaldab kahetsust, et Euroopa Komisjoni keskkonna- ja tervisestrateegias 2004-2010 määratletud 13 tegevuse hulgast puudutavad vaid neli erimeetmeid ja et üheski neist ei määrata kindlaks numbrilisi eesmärke; |
|
3. |
märgib, et liidu tasandil ei ole koheselt välja töötatud bioloogiliste markerite järelevalvele suunatud biojärelevalve süsteemi, et mõõta kokkupuudet keskkonnas leiduvate saasteainetega, ning mida saaks seostada keskkonnameditsiini spetsialistide teostatava mõjude jälgimisega; |
|
4. |
arvab, et biojärelevalve peaks andma panuse riskihindamispoliitikasse ja esmalt puudutama nakkushaigusi nagu legionelloos ning teatud saasteainete tagajärjel tekkinud vähi vorme, mille suhtes on kergem kindlaks määrata põhjus-tagajärg seost: seos asbesti ning rinna- ja kopsukelmevähi, arseeni ja neeruvähi, teatud pestitsiidide ja leukeemia ning lümfisõlmede ja eesnäärmevähi vahel; |
|
5. |
tuletab meelde, et teadusliku kindluse puudumist ja täiendavate uuringute läbiviimise vajadust mitmeteguriliste haiguste osas ei saa kasutada ettekäändena, et viivitada tegevustega, mille rakendamine on hädavajalik, et vähendada laste ja täiskasvanute kokkupuudet keskkonnareostusega; |
|
6. |
on seisukohal, et piiramata kehtivate õigusaktide rakendamist ning kooskõlas tervishoiu- ja keskkonnariskide teadusliku komisjoni arvamusega on vaja kiiresti kaaluda järgmiste ohtlike ainete Euroopas turustamise ja/või kasutamise piiramist, mis ohustavad tõsiselt vastsündinuid, lapsi, rasedaid naisi, eakaid inimesi, töötajaid ja teisi eriti ohustatud elanikkonnarühmi, kui ohutumad alternatiivid muutuvad kättesaadavaks:
|
|
7. |
palub komisjonil seada prioriteediks teadusuuringud inimestele allergia- ja vähiohtu kujutavatest kemikaalidest koosnevate igapäevaste tarbekaupade kategooriate kasutamise ja tootmise kohta; |
|
8. |
nõuab laste epidemioloogilise uuringu läbiviimist Euroopa Komisjoni juhtimisel ja Ameerika Ühendriikide uuringu National children study eeskujul, et jälgida keskkonnaga seotud haiguste ja põhiliste saasteainete kokkupuute omavahelist seost laste puhul alates eostamisest täiskasvanuikka jõudmiseni; |
|
9. |
rõhutab, et loomkatsete arvu suurendamist tegevuskava raames tuleks vältida, samuti tuleks täiel määral arvesse võtta alternatiivsete testimisviiside arendamist ja kasutamist; |
|
10. |
kutsub komisjoni üles tagama, et riskihindamiste käigus tuleks eelkõige tegelda looteid, imikuid ja lapsi puudutavate riskidega, kui need eriti haavatavad rühmad võivad olla ohustatud; |
|
11. |
toob välja, et WHO teeb kasulikku tööd keskkonna ja tervishoiu valdkonnas, ning rõhutab rahvusvahelise koostöö tähtsust, et tagada keskkonna ja tervishoiu suhte põhjalikum uurimine ning tõhusate meetmete võtmine; |
|
12. |
rõhutab inimeste harimise ja teavitamise tähtsust keskkonna- ja tervishoiuküsimuste kohta, eelkõige rikkaliku ja mitmekülgse loodusliku ja tehiskeskkonna positiivsete mõjude kohta inimeste füüsilisele ja vaimsele tervisele ning heaolule; rõhutab, et tervislik keskkond ja elustiil ei ole ainult elustiili isikliku valiku tulemus, mis kehtib eriti ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonnarühmade puhul; on seisukohal, et kohalikke teavitamisprojekte tuleb toetada, kasutades ära tervishoiukeskuste ja haiglatöötajate teadmisi kohalikest probleemidest, et vältida tagurpidist lähenemist nendes küsimustes teadlikkuse tõstmisel; |
|
13. |
rõhutab, et andmeid tuleb koguda nii, et oleks võimalik analüüsida, mil viisil erinevad saasteained ohustavad ja mõjutavad eri ühiskonnagruppe; on seisukohal, et nt põhjalikum teadmine selle kohta, kuidas erinevad keskkonnasaastajad ohustavad ja mõjutavad naisi ja mehi, sõltub täielikult soopõhisest statistikast; |
|
14. |
kahetseb, et ei ole nimetatud saastuse mõju vaimsele tervisele ja närvisüsteemile; |
|
15. |
nõuab, et tegevuskavas määratletaks prioriteedina aktsepteeritavad keskkonnatingimused piirkondades, kus lapsed veedavad sageli pikki ajavahemikke, nagu lasteaiad, mänguväljakud ja koolid; |
|
16. |
toetab kõiki väljapakutud tegevusi, mille eesmärk on lihtsustada avalikkuse juurdepääs teabele ja kordab riiklike registrite loomise nõuet, mis kajastaksid ühelt poolt suurte geograafiliste tsoonide kaupa põhilisi heitkoguseid ja teiselt poolt põhilisi haigusi. Arvab, et komisjon võiks sel eesmärgil kasutada uut Euroopa geograafiliste andmete vahendit INSPIRE; |
|
17. |
rõhutab vajadust antud kontekstis teha suuremaid jõupingutusi elustiilist (tubakas, alkohol, halvad toitumisharjumused, vähene füüsiline koormus) tulenevate haiguste vastu võitlemiseks; |
|
18. |
nõuab, et uuritaks uute ehitusmaterjalide mõju tervisele; |
|
19. |
on seisukohal, et individuaalse ja kollektiivse käitumise mõjutamiseks laiemas plaanis on oluline, et komisjon rakendaks koostöös liikmesriikidega ehitustoodete ja -materjalide märgistamise süsteemi, mille tulemusena oleks selge nende mõju keskkonnale ja tervisele; |
|
20. |
tervitab komisjoni tahet tegutseda jätkuvalt suletud ruumides suitsetamise lõpetamise nimel ning julgustab teda tegema otsust, millega määrataks tubakasuits esimese klassi kantserogeeniks; palub sellegipoolest komisjonil tegelda ennekõike piiriüleste probleemidega ja nende terviseprobleemidega, mis on selgelt seotud keskkonnaga, ning teeb ettepaneku eraldada rohkem raha kemikaalide põhjustatud haigusi käsitlevateks teadusuuringuteks, mille tulemusi peaks kasutama terviseedenduses; |
|
21. |
tuletab meelde, et hoonete siseõhu kvaliteeti ei saa parandada ilma üldise lähenemiseta, mis võtab arvesse reostuse erinevaid põhjuseid nagu kütteseadmed, varustus, mööbel ja inimtegevus ning nõuab komisjonilt kodureostuse spetsiifilist problemaatikat käsitleva rohelise raamatu koostamist; |
|
22. |
kutsub komisjoni üles lisama tegevuskavasse nimekirja ohtlikest töötamiskohtadest ja töödest, tervisemõju seiret ning tervisekaitse parima tava määratlust; |
|
23. |
nõuab, et komisjon edendaks jõuliselt liikmesriikides tehtud uusi algatusi, s.t “keskkonnakiirabi” mobiilüksuste loomist, mille eesmärk on üldise keskkonnaanalüüsi läbiviimine, etl inimeste tervist kahjustada võivate siseruumides leiduvate saasteainete kindlakstegemine; |
|
24. |
peab esmatähtsaks õpetajate jt laste ja imikutega kokkupuutuvate isikute teavitamist ja koolitamist tervisele kahjulike keskkonnateguritega seotud küsimustest; |
|
25. |
rõhutab päikesekiirgust (põletused) ja sellega seonduvat nahavähi ohtu puudutava teabe tähtsust; |
|
26. |
nõuab, et viidaks läbi korrapärased teadusuuringud linnapiirkondade mõju kohta tervisele ja heaolule, arvestades et enamuses riikidest elab üle 70% elanikkonnast linnades; |
|
27. |
nõuab, et komisjon tagaks õhu kvaliteeti käsitleva Euroopa õigustiku rakendamise liikmesriikides; palub komisjonil algatada rikkumismenetlused nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole võimelised oma kodanikele tagama õhu head kvaliteeti; |
|
28. |
kordab oma nõudmist pöörata erilist tähelepanu elanikkonnale saasteallikate läheduses ja nõuab komisjoni algatust eesmärgiga vähendada 2010. aastaks tööstusliku päritoluga toksiliste ainete, eriti dioksiini, kaadmiumi, plii, vinüülkloriidmonomeeri ja benseeni paisanguid atmosfääri vastavalt kindlaksmääratud protsendile ja viiteaastatele; |
|
29. |
rõhutab, et suutlikkus ohtlikud kemikaalid tuvastada ja järk-järgult kaotada saab olema otsustavaks teguriks inimeste tervise parandamisel; |
|
30. |
kahetseb konkreetse finantsaruande puudumist komisjoni tegevuskavast, samuti asjaolu, et esitatud on ebaselgeid viiteid olemasolevate (rahaliste) vahendite kasutamise kohta keskkonna ja tervishoiuga seotud tegevuste elluviimiseks ajavahemikus 2004-2007; |
|
31. |
peab esmatähtsaks kasutada täielikult ära Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsusega nr 1786/2002/EÜ (3), millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (2003-2008), keskkonna- ja tervishoiumeetmeteks eraldatud finantsvahendid, et arendada edasi programmi tulemusi ja sealt saadud kogemusi ning vältida kattumist; |
|
32. |
on seisukohal, et keskkonna- ja tervisealase tegevuskava raames andmete kogumine peaks olema seotud valdkondadega, mis ei ole kaetud otsusega nr 1786/2002/EÜ; |
|
33. |
kutsub komisjoni üles esitama konkreetset finantsaruannet aastateks 2004-2007 seatud prioriteetsete tegevuste elluviimise kohta, samuti prognoosi keskkonna- ja tervishoiualase integreeritud tegevuse elluviimise kohta ELi uue finantsperspektiivi koostamise kontekstis; |
|
34. |
rõhutab, et tegevuskava ühtsuse ja tõhususe tagamiseks peab kohe alguses nägema ette asjakohase rahastamise perioodiks 2004-2007 ja lisab, et projektidesse nagu “keskkond ja tervis” tuleb suhtuda kui täiesti eraldiseisvasse temaatikasse seitsmendas teadusuuringute raamprogrammis (2007-2010) ja et seda peaks rahastama vähemalt 300 miljoni euro suuruses summas, võttes arvesse väga suuri ootusi ning sotsiaal- majanduslikke panuseid keskkonnatervise valdkonnas; |
|
35. |
palub komisjoni:
|
|
36. |
teeb oma presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P5_TA(2004)0246.
(2) ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.
(3) EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 786/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7).
P6_TA(2005)0046
Euroopa Liidu suhted Vahemere regiooniga
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa-Vahemere partnerluse kohta
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone Euroopa-Vahemere partnerluse kohta; |
|
— |
võttes arvesse 1995. aasta novembri Barcelona deklaratsiooni ja sellega seotud tööprogrammi; |
|
— |
võttes arvesse kümne eelneva Euroopa-Vahemere ministrite konverentsi järeldusi; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa-Vahemere parlamentaarse assamblee (EMPA) loomist; |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile “Uue tõuke andmine koostöös Vahemere piirkonna partneritega inimõiguste ja demokratiseerimise valdkonnas tehtava ELi tegevusele - Strateegilised suunised” (KOM(2003)0294); |
|
— |
võttes arvesse eelpoolnimetatud ministrite koosolekutele järgnenud tsiviilfoorumite järeldusi; |
|
— |
võttes arvesse oma kodukorra artikli 103 lõiget 4; |
|
A. |
arvestades, et Barcelona protsess on viimase kümne aasta jooksul andnud raamistiku partnerlusele Vahemere mõlemal kaldal asuvate riikide ja rahvaste vahel; |
|
B. |
arvestades Vahemere piirkonna strateegilise tähtsusega Euroopa Liidule ja vajadusega kehtestada solidaarne Vahemere piirkonna poliitika, et vastata mitmele ühisele väljakutsele nagu rahu, stabiilsus, terrorism ja julgeolek, vastastikune mõistmine, inimkaubitsemise vastane võitlus (sealhulgas salajane ja ebaseaduslik sisseränne) ning eesmärk luua ühine jõukas piirkond; |
|
C. |
arvestades, et Barcelona deklaratsioon kohustab osalevaid riike omavahel kehtestama korrapärase dialoogi poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete aspektide ning inimõiguste kohta; |
|
D. |
arvestades, et Euroopa Liit on koostanud uue Euroopa naabruspoliitika, mille eesmärk on nimetatud partnerlust tugevdada, avada uusi võimalusi suhete süvendamiseks, tugevdada poliitilist dialoogi, integreerida partnerriike ELi poliitikatesse, et naaberriikides toetada rahu, stabiilsust ja demokraatiat; |
|
E. |
arvestades, et Marokoga, Tuneesiaga, Jordaaniaga, Iisraeliga ja Palestiina omavalitsustega sõlmitud ja nõukogu poolt vastu võetud esimesed tegevuskavad kohustavad Euroopa Liitu ning selle partnerriike pidama tihedat ja mittevalivat dialoogi ning et nad peavad järgima piirkondlikku ühtset ja ühist lähenemist; |
|
F. |
rõhutades, et Iisraeli ja Palestiina konflikti poolte dialoogi taasalustamine on hea võimalus üldise ja kestva lahenduseni jõudmiseks, mis stimuleeriks kogu Euroopa-Vahemere protsessi; |
|
G. |
arvestades, et komisjon ja Süüria 19. oktoobril 2004. aastal ametlikult lõpetasid EÜ ja Süüria vahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimise läbirääkimised, mis sulges Euroopa-Vahemere partnerluses ettenähtud kahepoolsete lepingute sõlmimise osa; |
|
H. |
võttes teadmiseks nõukogu 14. oktoobri 2004. aasta ühist seisukohta 2004/698/ÜVJP (1), millega lõpetati Liibüa suhtes kehtestatud piiravad meetmed ja relvaembargo ja mis avas tee nimetatud riigi täieulatuslikuks osalemiseks Barcelona protsessis; |
|
I. |
arvestades, et Euroopa-Vahemere parlamentaarse foorumi ümberkujundamine kolme komisjoniga Euroopa-Vahemere parlamentaarseks assambleeks (EMPA) tugevdab Euroopa-Vahemere protsessi parlamentaarset mõõdet ja et tal on nüüdsest suurem demokraatlik vastutus; arvestades, et nimetatud uus organ peaks intensiivistama kahe piirkonna vahelist üldist dialoogi; |
|
J. |
tundes meelepaha Rafik Hariri mõrva pärast ja tundes muret Liibanonis nimetatud kuriteo tõttu tekkinud olukorra pärast; |
|
K. |
tundes muret Egiptuse al-Ghad partei esimehe Ayman Nouri parlamentaarse immuniteedi tühistamise ja tema vahistamise pärast; |
|
1. |
avaldab heameelt ministrite otsuse üle nimetada 2005. aasta Vahemere aastaks ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles kahekordistama oma jõupingutusi demokraatia süvendamiseks Vahemeremaades ja vajalike poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete reformide edendamiseks; |
|
2. |
on arvamusel, et ettenähtud poliitiline dialoog ei ole veel viinud tõeliste tulemusteni kõikjal piirkonnas; avaldab kahetsust, et Barcelona protsessi inimõigusi puudutavat osa ei ole veel piisavalt arendatud, kuigi mõningates riikides valitsev olukord ei näita ühtegi paranemise märki; avaldab kahetsust, et ei austata Euroopa-Vahemere kokkulepete inimõiguste klauslit; kordab oma üleskutset komisjonile esitada avalik aastaaruanne inimõiguste kohta Vahemeremaades, mis võiks olla partnerluse arendamise aluseks; |
|
3. |
kutsub kõiki piirkonna riike üles tegema tihedat koostööd, et jagatud vastutuse alusel vastata sisserändest tingitud suurenevatele väljakutsetele; |
|
4. |
nõuab, et komisjon läbipaistvalt ja kooskõlas partnerriikidega ning Euroopa Parlamendi ja EMPA osalusel looks uue “naabruse” rahalise vahendi, mis oleks tõeliselt võimeline arengut taaselustama ja investeeringute tegemist julgustama; |
|
5. |
avaldab heameelt Euroopa-Vahemere valitsustevälise platvormi loomise üle Luksemburgis käesoleva aasta aprilli kuus toimuva tsiviilfoorumi asutamiskoosoleku ajaks; rõhutab seoses sellega, et on oluline nimetatud platvormiga arendada tihedat koostööd, paludes selle liikmetel korrapäraselt EMPA raames oma seisukohti esitada; |
|
6. |
nõuab seoses sellega, et komisjon kaasaks tegevuskavade täitmise hindamistöösse; |
|
7. |
on arvamusel, et Euroopa algatus demokraatia ja inimõiguste heaks peab olema kesksel kohal ELi põhiväärtuste edendamisel Barcelona protsessi raames ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vastutust kokkulepete inimõiguste klausli austamise nõudmise eest; |
|
8. |
nõuab, et komisjon ja liikmesriigid vastavalt ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) raportile edendaksid naiste õiguste austamist nende poolt partnerriikidele antava rahalise ja tehnilise abi rakendamisel; |
|
9. |
võtab teadmiseks EÜ ja Süüria assotsiatsioonilepingu peatset allkirjastamist, mis kohustab Damaskust läbi viima ulatuslikke ja sisulisi reforme eesmärgiga alustada selle struktuuride tõelist demokratiseerimisprotsessi; veenab Süüriat mitte taluma ühtegi terrorismi vormi, kaasa arvatud Hizbollah sõjalise tiiva toetamist ning loobuma igasugusest Liibanoni siseasjadesse sekkumisest; nõuab Süüria vägede viivitamatut väljaviimist Liibanonist vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele ning peab seda hindamise otsustavaks tingimuseks EÜ-Süüria assotsiatsioonilepingu allkirjastamise ajal; |
|
10. |
nõuab, et nõukogu kaaluks ELi vaatlejate delegatsiooni saatmist Liibanoni valimistele; |
|
11. |
mõistab teravalt hukka atentaadi, milles hukkusid eelmine Liibüa peaminister Hariri ja tema ihukaitsjad ning kinnitab, et ta jälgib tähelepanelikult käimasoleva rahvusvahelise juurdluse järeldusi; |
|
12. |
nõuab doktor Nouri vabastamist; on arvamusel, et Egiptuse parlamendiliikmelt immuniteedi äravõtmine ja tema vahistamine kahjustavad EÜ ja Egiptuse vahel sõlmitud assotsiatsioonilepingu olemust ning sätteid; nõuab et komisjon, nõukogu ning ELi ÜVJP kõrge esindaja avaldavad kogu vajalikku mõju, et Egiptuse ametivõimudele tuletada meelde nimetatud lepingu olemust; |
|
13. |
nõuab, et Liibüa võtaks vajalikke meetmeid ja täidaks oma kohustusi, kaasa arvatud vangistatud välismaiste meditsiinitöötajate viivitamatu vabastamine, et täielikult integreeruda Euroopa-Vahemere partnerlusse ning seega anda oma panus Barcelona protsessi tugevdamisele; |
|
14. |
tervitab viimaseid Lähis-Ida konflikti positiivseid arenguid, sest need omavad otsustuslikku mõju Euroopa-Vahemere partnerluse täielikule rakendamisele ning nõuab kõikidelt partnerriikidelt, et need aktiivselt toetaksid dialoogi taasalustamist ja teekaardi konkretiseerimist; |
|
15. |
nõuab, et nõukogu ja komisjon oma suhetes Vahemere piirkonna partneritega koostaks konkreetsed ettepanekud, et saavutada edasiminek julgeoleku küsimuses, viidates Euroopa julgeolekustrateegiast tulenevatele elementidele ning komisjonis juba kehtestatud kriisijuhtimise vahenditele; |
|
16. |
märgib rahuldusega MEDA fondide tulemuste selget ja pidevat paranemist; |
|
17. |
rõhutab, kui oluline on üleeuroopaliste võrgustike edendamine ja laiendamine, eriti energia ja transpordi valdkondades, suhetele ja koostööle Vahemere piirkonna partneritega; |
|
18. |
toetab ettepanekut Vahemere piirkonnas kehtestada varajase hoiatamise süsteem katastroofide ennetamiseks, arvestades Kagu-Aasiat tabanud tsunamist saadud kogemustega; |
|
19. |
on arvamusel, et Maroko, Tuneesia, Egiptuse ja Jordaania vahelise Agadiri lepingu allkirjastamine 2004. aasta veebruaris on positiivne märk lõunariikide omavahelise koostöö tugevdamisest, mis täiendab põhja ja lõuna vahel tehtavat koostööd ning julgustab kõiki Vahemere piirkonna riike taas looma otseseid omavahelisi suhteid, kaasa arvatud kaubandussuhteid ja vajadusel kaotama kõiki takistusi, mis seda häirivaid; |
|
20. |
soovitab nõukogul võtta otsus Euroopa-Vahemere riigipeade või valitsuste juhtide tippkohtumise korraldamise suhtes Barcelona protsessi 10. aastapäeva tähistamise puhul; rõhutab selles kontekstis selle protsessi parlamentaarse mõõtme tähtsust ning kutsub 12.-15. märtsil 2005 Kairos kokkutulevat EMPAd korraldama erakorraline koosolek ühinemaks nimetatud 10. aastapäeva tähistamisega; |
|
21. |
ootab huviga Anna Lindhi nimelise kultuuridevahelise dialoogi Euroopa-Vahemere fondi asutavat istungit, kusjuures parlament on veendunud, et selle tegevus võib aidata kaasa vastastikuse mõistmise tõstmisele ning võimaldada kõige paremini ära kasutada ühist pärandit; |
|
22. |
teeb oma presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Barcelona deklaratsioonile alla kirjutanud Vahemeremaade valitsustele ja parlamentidele ning EMPA esimehele. |